RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 800 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 800 mg sevelameerkarbonaati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett). Valge kuni valkjas ovaalne tablett, mille ühele küljele on graveeritud „RV800“.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Renvela on näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi saavatel täiskasvanud patsientidel.

Renvela on samuti näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks dialüüsi mittesaavatel kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel seerumi fosforitasemega >1,78 mmol/l.

Renvela’t peab kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest renaalse luuhaiguse tekke kontrolliks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Algannus Soovitatav sevelameerkarbonaadi algannus on 2,4 g või 4,8 g päevas vastavalt kliinilistele vajadustele ja seerumi fosforitasemele. Renvela’t tuleb võtta kolm korda päevas koos toiduga. Seerumi fosforitase patsientidel Sevelameerkarbonaadi päevane koguannus 1,78...2,42 mmol/l (5,5...7,5 mg/dl) 2,4 g* >2,42 mmol/l (>7,5 mg/dl) 4,8 g* *Koos järgneva tiitrimisega, vt lõik „Tiitrimine ja säilitusravi“.

Eelnevalt fosfaate siduvaid ravimeid (sevelameervesinikkloriid või kaltsiumipõhised) saanud patsientidele tuleb Renvela’t manustada gramm-grammise vastavuse alusel koos seerumi fosforitaseme jälgimisega optimaalse päevase annuse tagamiseks.

Tiitrimine ja säilitusravi Seerumi fosforitaset tuleb jälgida ja sevelameerkarbonaadi annust tiitrida, suurendades annust 0,8 g võrra kolm korda ööpäevas (2,4 g/ööpäevas) iga 2...4 nädala järel kuni soovitud fosforitaseme saavutamiseni vereseerumis koos järgneva regulaarse kontrolliga.

Sevelameerkarbonaati võtvad patsiendid peavad järgima neile määratud dieeti.

Kliinilises praktikas on ravi pidev, seoses vajadusega kontrollida seerumi fosforitaset, ning ootuspärane päevane annus on keskmiselt ligikaudu 6 g.

Eripopulatsioonid

Eakad Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidega ei ole uuringuid tehtud.

Lapsed Renvela ohutust ja efektiivsust lastel vanuses kuni 6 aastat või lastel kehapindalaga kuni 0,75 m2 ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Renvela ohutus ja efektiivsus lastel vanuses üle 6 aasta ja kehapindalaga üle 0,75 m2 on tõestatud. Olemasolevat teavet on kirjeldatud lõigus 5.1.

Lastele peab manustama suukaudse suspensioonina, sest tabletivorm ei sobi sellele populatsioonile.

Manustamisviis Suukaudne. Tabletid tuleb tervelt alla neelata, neid ei tohi enne manustamist purustada, katki närida või tükkideks murda. Renvela’t tuleb võtta koos toiduga ning mitte tühja kõhuga.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise lõigus 6.1 loetletud mistahes abiaine suhtes.
• Hüpofosfateemia.
• Sooleobstruktsioon.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud dialüüsi mittesaavatel kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel seerumi fosforitasemega <1,78 mmol/l. Seetõttu praegu ei soovitata seda nendel patsientidel kasutada.

Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud järgmiste tervisehäiretega patsientide jaoks:

• düsfaagia;
• neelamishäired;
• tõsised soolestiku peristaltika häired, sh ravimata või äge gastroparees, kõhukinnisus ja ebanormaalne või ebaregulaarne sooletegevus;
• aktiivne põletikuline soolehaigus;
• suuremahuline seedekulgla operatsioon.

Nende patsientide ravi Renvela’ga tohib alustada ainult pärast kasu/riski hoolikat hindamist. Kui ravi alustatakse, peab nende häiretega patsiente hoolikalt jälgima. Patsientidel, kellel tekib raske kõhukinnisus või teised rasked seedetrakti sümptomid, peab ravi Renvela’ga uuesti hindama.

Sooleobstruktsioon ja iileus/subiileus Sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldava sevelameervesinikkloriidiga (kapslid/tabletid) ravitud patsientidel on väga harvadel juhtudel täheldatud sooleobstruktsiooni ja iileust/subiileust. Eelnevaks sümptomiks võib olla kõhukinnisus. Kõhukinnisusega patsiente peab ravi ajal Renvela’ga hoolikalt jälgima. Raske kõhukinnisuse või muude raskete seedetrakti häiretega patsientidel tuleb ravi uuesti hinnata.

Rasvlahustuvad vitamiinid ja folaadipuudus Kroonilise neeruhaigusega patsientidel võib rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K tase langeda, sõltuvalt dieedist ja haiguse raskusastmest. Ei ole välistatud, et sevelameerkarbonaat võib siduda söödud toidus sisalduvaid rasvlahustuvaid vitamiine. Sevelameeriga ravitavatel patsientidel, kes ei võta vitamiinilisandeid, peab regulaarselt hindama vitamiinide A, D, E ja K taset seerumis. Vajaduse korral on soovitatav määrata vitamiinilisandeid. Dialüüsi mittesaavatele kroonilise neeruhaigusega patsientidele on soovitatav määrata täiendavalt vitamiini D (ligikaudu 400 RÜ looduslikku vitamiini D päevas), mis võib olla osa multivitamiinpreparaadist, võetuna eraldi sevelameerkarbonaadi annusest. Peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel on soovitatav täiendavalt jälgida rasvlahustuvate vitamiinide ja foolhappe taset, sest vitamiinide A, D, E ja K taset sellistel patsientidel kliinilistes uuringutes ei mõõdetud. Olemasolevate andmete puudulikkuse tõttu ei saa välistada folaadipuuduse võimalust pikaajalisel ravil sevelameerkarbonaadiga. Sevelameeriga ravitavatel patsientidel, kes ei manusta täiendavalt foolhapet, peab folaadisisaldust regulaarselt kontrollima.

Hüpokaltseemia/hüperkaltseemia Kroonilise neeruhaigusega patsientidel võib areneda hüpokaltseemia või hüperkaltseemia. Sevelameerkarbonaat ei sisalda kaltsiumit. Seetõttu tuleb seerumi kaltsiumitaset regulaarselt kontrollida ning vajaduse korral määrata puhta kaltsiumi lisandeid.

Metaboolne atsidoos Kroonilise neeruhaigusega patsientidel on eelsoodumus metaboolse atsidoosi tekkeks. Osana heast kliinilisest tavast on seetõttu soovitatav jälgida seerumi bikarbonaatide taset.

Peritoniit Dialüüsipatsientidel on infektsioonioht, mis on dialüüsimeetodi-spetsiifiline. Peritoniit on tuntud tüsistus peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel ning sevelameervesinikkloriidiga teostatud kliinilises uuringus teatati suuremast peritoniidijuhtude arvust sevelameeri grupis, võrreldes kontrollgrupiga. Peritoneaaldialüüsipatsiente tuleb hoolikalt jälgida, tagamaks aseptilise tehnika nõuetekohast rakendamist ning kõikide peritoniidiga seotud nähtude ja sümptomite kiiret avastamist ja ravi.

Raskused neelamisel ja lämbumine Aeg-ajalt on teatatud raskustest Renvela tablettide neelamisel. Paljud neist juhtudest hõlmasid kaasuvate haigusseisunditega patsiente, kaasa arvatud neelamishäired või söögitoru haigused. Ravimi kasutamisel neelamisraskustega patsientide raviks tuleb olla ettevaatlik. Kaasuvate haigustega patsientidel peab nõutavat neelamisvõimekust hoolikalt jälgima. Patsientidel, kellel on anamneesis neelamisraskused, tuleb kaaluda sevelameerkarbonaadi pulbri kasutamist. Hüpotüreoidism Soovitatav on hoolikalt jälgida hüpotüreoidismiga patsiente, kes saavad samaaegset ravi sevelameerkarbonaadi ja levotüroksiiniga (vt lõik 4.5).

Hüperparatüreoidism Sevelameerkarbonaat ei ole näidustatud hüperparatüreoidismi kontrolli all hoidmiseks. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel peab sevelameerkarbonaati kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest, et langetada intaktse parathormooni (iPTH) taset. Põletikulised seedetrakti häired On teatatud tõsistest põletikulistest häiretest seedetrakti erinevates osades (k.a tõsised tüsistused nagu verejooks, mulgustumine, haavandumine, nekroos, koliit ja mass käärsooles/umbsooles), seonduvalt sevelameeri kristallide olemasoluga (vt lõik 4.8). Põletikulised häired võivad taanduda pärast ravi lõpetamist sevelameeriga. Patsientidel, kellel tekivad rasked gastrointestinaalsümptomid, tuleb uuesti hinnata ravi sevelameerkarbonaadiga.

Abiained See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tableti kohta, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Dialüüs Koostoimeuuringuid ei ole dialüüsipatsientidel teostatud.

Tsiprofloksatsiin Koostoimeuuringutes tervete vabatahtlikega vähendas sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid ühekordse annuse uuringus koosmanustatud tsiprofloksatsiini biosaadavust ligikaudu 50%. Järelikult ei tohi sevelameerkarbonaati võtta samaaegselt tsiprofloksatsiiniga.

Tsüklosporiin, mükofenolaatmofetiil ja takroliimus siirikuga patsientidel On teatatud tsüklosporiini, mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse taseme langemisest koosmanustamisel sevelameervesinikkloriidiga siirikuga patsientidele ilma kliiniliste tagajärgedeta (nt siiriku hülgamine). Koostoime võimalust ei saa välistada ning koosmanustamise ajal ja pärast selle lõpetamist peab kaaluma tsüklosporiini, mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse kontsentratsioonide hoolikat jälgimist veres.

Levotüroksiin Väga harva on teatatud hüpotüreoidismi juhtudest patsientidel, kellele manustati sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldavat sevelameervesinikkloriidi koos levotüroksiiniga. Seetõttu soovitatakse sevelameerkarbonaati ja levotüroksiini saavatel patsientidel hoolikalt jälgida kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) taset.

Antiarütmikumid ja krambivastased ravimid Kliinilistesse uuringutesse ei kaasatud patsiente, kes võtsid ravimeid rütmihäirete kontrolliks ning krambivastaseid ravimeid krambihoogude vastu. Seetõttu ei saa välistada võimalikku imendumise vähenemist. Antiarütmikumi peab manustama vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast Renvela’t ning peab kaaluma taseme monitoorimist veres.

Prootonpumba inhibiitorid Turuletulekujärgselt on väga harva teatatud fosfaaditaseme tõusust patsientidel, kes saavad samaaegset ravi prootonpumba inhibiitorite ja sevelameerkarbonaadiga. Määrates prootonpumba inhibiitoreid Renvela’ga ravitavatele patsientidele peab olema ettevaatlik. Seerumi fosfaadisisaldust peab jälgima ning vastavalt kohandama Renvela annust. Biosaadavus Sevelameerkarbonaat ei imendu ning võib mõjutada teiste ravimpreparaatide biosaadavust. Mistahes ravimit, mille biosaadavuse vähenemisel võib olla kliiniliselt oluline mõju ohutusele või efektiivsusele, tuleb manustada vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast sevelameerkarbonaati või peab arst kaaluma taseme hoolikat jälgimist veres.

Digoksiin, varfariin, enalapriil või metoprolool Koostoimeuuringutes tervete vabatahtlikega ei mõjutanud sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid digoksiini, varfariini, enalapriili või metoprolooli biosaadavust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Sevelameeri kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud mõningat reproduktiivsustoksilisust sevelameeri suurte annuste manustamisel rottidele (vt lõik 5.3). Samuti on näidatud, et sevelameer vähendab mitmete vitamiinide, sh foolhappe imendumist (vt lõigud 4.4 ja 5.3). Võimalik oht inimestele ei ole teada. Sevelameerkarbonaati võib rasedatele

määrata ainult siis, kui see on selgelt vajalik ja alles pärast hoolikat ohu/kasu analüüsi läbiviimist nii ema kui loote suhtes.

Imetamine Ei ole teada, kas sevelameer/metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Arvestades sevelameeri mitteimenduvat iseloomu on sevelameeri eritumine rinnapiima vähetõenäoline. Otsus imetamise jätkamise või katkestamise või sevelameerkarbonaadiga ravi jätkamise või katkestamise üle tuleb teha, arvestades imetamise kasu lapsele ja sevelameerkarbonaadiga ravi kasu naisele.

Fertiilsus Sevelameeri mõju kohta inimeste fertiilsusele ei ole andmeid. Loomuuringud on näidanud, et sevelameer ei kahjusta isaste ega emaste rottide fertiilsust süsteemse saadavuse korral, mis inimesel vastab 2 korda suuremale annusele kui maksimaalne annus kliinilistes uuringutes – 13 g/ööpäev – kehapindala suhtelise võrdluse põhjal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sevelameer ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamini esinenud (≥5% patsientidest) sevelameeriga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed kuulusid kõik seedetrakti häirete organsüsteemi klassi. Neist kõrvaltoimetest enamiku raskusaste oli vahemikus kergest mõõdukani.

Kõrvaltoimete tabel Sevelameeri ohutust (kas karbonaat- või hüdrokloriidsoolana) on uuritud arvukates kliinilistes uuringutes kokku 969 hemodialüüsipatsiendil ravi kestusega 4...50 nädalat (724 patsienti raviti sevelameervesinikkloriidiga ja 245 patsienti sevelameerkarbonaadiga), 97 peritoneaaldialüüsipatsiendil ravi kestusega 12 nädalat (kõiki raviti sevelameervesinikkloriidiga) ja 128 kroonilise neeruhaigusega, dialüüsi mittesaaval patsiendil ravi kestusega 8...12 nädalat (79 patsienti raviti sevelameervesinikkloriidiga ja 49 patsienti sevelameerkarbonaadiga).

Kliinilistest uuringutest või turuletulekujärgsetest kõrvaltoime teatistest pärinevad kõrvaltoimed on loetletud allolevas tabelis esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on klassifitseeritud kui väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). MedDRA Väga sage Sage Väga harv Teadmata organsüsteemi klass Immuunsüsteemi Ülitundlikkus* häired Seedetrakti häired Iiveldus, Diarröa, Sooleobstruktsioon, oksendamine, valu düspepsia, iileus/subiileus, ülakõhus, kõhupuhitus, soole kõhukinnisus kõhuvalu mulgustumine1, Naha ja Sügelus, lööve nahaaluskoe kahjustused

MedDRA Väga sage Sage Väga harv Teadmata organsüsteemi klass Uuringud Kristallide * turuletulekujärgne kogemus 1 Vt lõigu 4.4 hoiatust „Põletikulised seedetrakti häired“ Lapsed Ohutusprofiil lastel ja noorukitel (vanuses 6 kuni 18 aastat) on üldiselt sarnane ohutusprofiiliga täiskasvanutel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldavat sevelameervesinikkloriidi on normaalsetele tervetele vabatahtlikele manustatud annustes kuni 14 grammi päevas kaheksa päeva jooksul ilma kõrvaltoimeteta. Kroonilise neeruhaigusega patsientidel uuritud maksimaalne keskmine annus oli 14,4 grammi sevelameerkarbonaati ühekordse päevase annusena.

Üleannustamise korral täheldatavad sümptomid on sarnased kõrvaltoimetega, mida on kirjeldatud lõigus 4.8, k.a peamiselt kõhukinnisus ja teised teadaolevad seedetrakti häired.

Peab rakendama asjakohast sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained, ained hüperkaleemia ja hüperfosfateemia raviks. ATC kood: V03AE02.

Toimemehhanism Renvela sisaldab sevelameeri, mitteimenduvat fosfaatisiduvat ristsidemetega polümeeri, mis ei sisalda metalli ega kaltsiumi. Sevelameer sisaldab arvukalt polümeeriahelast ühe süsiniksidemega eraldatud amiine, mis protoniseeruvad maos. Need protoneeritud amiinid seovad negatiivseid ioone, nt soolestikus leiduvaid toidufosfaate. Farmakodünaamilised toimed Sidudes fosfaate seedetraktis ja vähendades imendumist, langetab sevelameer fosfori kontsentratsiooni seerumis. Fosfaadisidujate manustamisel tuleb alati regulaarselt jälgida seerumi fosforitaset.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kahes randomiseeritud kliinilises ristuuringus on näidatud sevelameerkarbonaadi terapeutilist ekvivalentsust sevelameervesinikkloriidiga, manustatuna kolm korda päevas nii tablettide kui pulbri kujul, ning seega selle efektiivsust seerumi fosforitaseme kontrollimisel kroonilise neeruhaigusega hemodialüüsipatsientidel.

Esimene uuring näitas, et kolm korda päevas manustatud sevelameerkarbonaadi tabletid olid ekvivalentsed kolm korda päevas manustatavate sevelameervesinikkloriidi tablettidega 79 hemodialüüsipatsiendil, keda raviti kaks randomiseeritud 8-nädalast raviperioodi (seerumi

keskmine aja järgi kaalutud fosforitase oli 1,5 ± 0,3 mmol/l nii sevelameerkarbonaadi kui sevelameervesinikkloriidi korral). Teine uuring näitas, et kolm korda päevas manustatud sevelameerkarbonaadi pulber oli ekvivalentne kolm korda päevas manustatavate sevelameervesinikkloriidi tablettidega 31 hüperfosfateemiaga (määratletud seerumi fosforitasemega ≥1,78 mmol/l) hemodialüüsipatsiendil kahes randomiseeritud 4-nädalases raviperioodis (seerumi keskmine aja järgi kaalutud fosforitase oli 1,6 ± 0,5 mmol/l sevelameerkarbonaadi pulbri ja 1,7 ± 0,4 mmol/l sevelameervesinikkloriidi tablettide korral).

Hemodialüüsipatsientide kliinilistes uuringutes ei olnud sevelameeril üksi pidevat ja kliiniliselt olulist mõju seerumi intaktsele parathormoonile (iPTH). Ühes 12-nädalases uuringus peritoneaaldialüüsipatsientidega täheldati siiski sarnast iPTH langust kaltsiumatsetaati saavate patsientidega. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel peab sevelameerkarbonaati kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest, et langetada intaktse parathormooni (iPTH) taset. Eksperimentaalsed loomkatsed näitasid, et sevelameer seob sapphappeid in vitro ja in vivo. Sapphapete sidumine ioonvahetusvaikudega on väljakujunenud vere kolesteroolisisalduse langetamise meetod. Sevelameeri kliinilistes uuringutes vähenes keskmine üld- ja LDL-kolesterool 15%...39% võrra. Langus ilmnes pärast 2 ravinädalat ja on püsiv pikaajalisel ravil. Triglütseriidide, HDL- kolesterooli ja albumiini tase ei muutunud pärast ravi sevelameeriga.

Sevelameer seob sapphappeid, mistõttu võib see mõjutada rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K imendumist.

Sevelameer ei sisalda kaltsiumi ning vähendab hüperkaltseemiliste episoodide esinemissagedust, võrreldes ainult kaltsiumipõhiseid fosfaadisidujaid saavate patsientidega. Sevelameeri fosfori ja kaltsiumi taset langetav toime oli püsiv kogu üheaastase kontrollperioodiga uuringu jooksul. Need andmed pärinevad uuringutest sevelameervesinikkloriidiga.

Lapsed Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust hüperfosfateemiaga, kroonilist neeruhaigust põdevatel lastel hinnati mitmekeskuselises uuringus, milles oli 2-nädalane, juhuslikustatud, platseebokontrolliga fikseeritud annuse periood ning sellele järgnev 6-kuuline, kontrollrühmata, avatud, annuse tiitrimise periood. Uuringusse juhuslikustati kokku 101 patsienti (vanuses 6 kuni 18 aastat, kehapindalaga vahemikus 0,8 m2 kuni 2,4 m2). Kahenädalasel fikseeritud annuse perioodil manustati neljakümne üheksale (49) patsiendile sevelameerkarbonaati ja viiekümne ühele (51) platseebot. Seejärel manustati kõikidele patsientidele sevelameerkarbonaati 26-nädalasel annuse tiitrimise perioodil. Uuring saavutas esmase tulemusnäitaja, s.t sevelameerkarbonaat langetas platseeboga võrreldes seerumi fosforisisaldust vähimruutude keskmise erinevusena -0,90 mg/dl, ning teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad. Kroonilisest neeruhaigusest tingitud teisese hüperfosfateemiaga lastel langetas sevelameerkarbonaat 2-nädalasel fikseeritud annuse perioodil seerumi fosforisisaldust platseeboga võrreldes olulisel määral. Lastel, kes said 6-kuulisel avatud, annuse tiitrimise perioodil ravi sevelameerkarbonaadiga, ravivastus püsis. Ravi lõpuks saavutas 27% lastest eale vastava seerumi fosforisisalduse. Hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi saavate laste alarühmades oli see näitaja vastavalt 23% ja 15%. Kehapindala ei mõjutanud ravivastust 2-nädalasel fikseeritud annuse perioodil. Seevastu ei saavutatud siiski ravivastust lastel, kelle seerumi fosforisisaldus uuringusse kvalifitseerudes oli <7,0 mg/dl. Enamik teatatud kõrvaltoimetest, millel oli või võis olla seos sevelameerkarbonaadiga, olid gastrointestinaalsed. Sevelameerkarbonaadi manustamisel uuringu vältel ei tehtud kindlaks uusi ohte või ohusignaale.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Sevelameerkarbonaadiga ei ole farmakokineetilisi uuringuid teostatud. Tervete vabatahtlikega teostatud imendumisuuring kinnitas, et sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid ei imendu seedetraktist.

Üheaastases kliinilises uuringus ei täheldatud sevelameeri kuhjumist. Sevelameeri võimalikku imendumist ja kuhjumist pikaajalise ravi korral (üle ühe aasta) ei saa siiski täielikult välistada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tavapäraste farmakoloogilise ohutuse, korduvmanustamise toksilisuse ja genotoksilisuse uuringute mittekliinilised andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Suukaudse sevelameervesinikkloriidi kartsinogeensust on uuritud hiirtel (annustes kuni 9 g/kg/päevas) ja rottidel (0,3, 1 või 3 g/kg/päevas). Isasrottidel täheldati kusepõie siirderakkude papilloomi esinemissageduse tõusu suure annuse rühmas (ekvivalentne annus inimesel kahekordne maksimaalne kliinilise uuringu annus 14,4 g). Hiirtel kasvajate esinemissageduse tõusu ei täheldatud (ekvivalentne annus inimesel ületab 3 korda maksimaalset kliinilise uuringu annust).

Imetaja in vitro tsütogeneetilises metaboolse aktiveerimisega testis põhjustas sevelameervesinikkloriid kromosoomide struktuursete aberratsioonide arvu statistiliselt olulist kasvu. Sevelameervesinikkloriid ei näidanud mutageensust Ames’i bakteriaalses mutatsioonitestis.

Rottidel ja koertel vähendas sevelameer rasvlahustuvate vitamiinide D, E ja K (koagulatsioonifaktorid) ja foolhappe imendumist.

Sevelameeri vahepealsete ja suurte annuste puhul (ekvivalentne annus inimesel alla maksimaalse kliinilise uuringu annuse 14,4 g) täheldati emasrottide loodetel skeleti puudulikku luustumist mitmes kohas. Need nähud võivad olla tingitud vitamiin D puudusest.

Organogeneesi ajal peroraalselt kunstliku toitmisega sevelameervesinikkloriidi annuseid saanud tiinetel küülikutel esines suure annuse grupis (ekvivalentne annus inimesel kahekordne maksimaalne kliinilise uuringu annus) enneaegseid resorptsioone.

Sevelameervesinikkloriid ei kahjustanud isas- või emasrottide fertiilsust toiduga manustamise uuringus, manustatuna emastele rottidele 14 päeva jooksul enne paaritumist ja kogu tiinuse vältel ning isastele 28 päeva jooksul enne paaritumist. Suurimaks annuseks selles uuringus oli 4,5 g/kg/ööpäev (ekvivalentne annus inimesel 2 korda suurem maksimaalsest kliinilise uuringu annusest, 13 g/ööpäev, kehapindala suhtelise võrdluse põhjal).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Mikrokristalliline tselluloos Naatriumkloriid Tsinkstearaat

Kattekile: Hüpromelloos (E464) Diatsetüleeritud monoglütseriidid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida pudel tihedalt suletuna niiskuse eest kaitstult.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Polüpropüleenkorgi ja fooliumist kattekilega HDPE pudelid. Üks pudel sisaldab 30 tabletti või 180 tabletti. 1 pudel (ilma karbita), milles on 30 või 180 tabletti, ja mitmikpakend 180 tabletiga (6 pudelit 30 tabletiga).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/09/521/001 EU/1/09/521/002 EU/1/09/521/003

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.06.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20.02.2019

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 0,8 g suukaudse suspensiooni pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kotike sisaldab 0,8 g sevelameerkarbonaati.

Teadaolevat toimet omav abiaine Ravim sisaldab 8,42 mg propüleenglükoolalginaati (E405) ühes 0,8 g kotikeses.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse suspensiooni pulber. Kahvatukollane pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Renvela on näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi saavatel täiskasvanud patsientidel.

Renvela on samuti näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks dialüüsi mittesaavatel kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel seerumi fosforitasemega ≥1,78 mmol/l.

Renvela on näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks kroonilise neeruhaigusega lastel (vanuses >6 aastat ja kehapindalaga >0,75 m2).

Renvela’t peab kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest renaalse luuhaiguse tekke kontrolliks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Algannus Täiskasvanud Soovitatav sevelameerkarbonaadi algannus täiskasvanutele on 2,4 g või 4,8 g ööpäevas vastavalt kliinilistele vajadustele ja seerumi fosforitasemele. Renvela suukaudse suspensiooni pulbrit tuleb võtta kolm korda ööpäevas koos toiduga.

Seerumi fosforitase patsientidel Sevelameerkarbonaadi ööpäevane koguannus 1,78...2,42 mmol/l (5,5...7,5 mg/dl) 2,4 g* >2,42 mmol/l (>7,5 mg/dl) 4,8 g* *Koos järgneva tiitrimisega, vt lõik „Tiitrimine ja säilitusravi“.

Lapsed ja noorukid (vanuses >6 aastat ja kehapindalaga >0,75 m2) Sevelameerkarbonaadi soovitatav algannus lastele on vahemikus 2,4 g kuni 4,8 g ööpäevas patsiendi kehapindala kategooria põhjal. Renvela’t peab võtma kolm korda ööpäevas koos toidu või suupistetega.

Kehapindala (m2) Sevelameerkarbonaadi ööpäevane koguannus >0,75 kuni <1,2 2,4 g** **Koos järgneva tiitrimisega, vt lõik „Tiitrimine ja säilitusravi“.

Eelnevalt fosfaate siduvate ravimitega (sevelameervesinikkloriid või kaltsiumipõhised) ravitud patsientidele tuleb Renvela’t manustada gramm-grammise vastavuse alusel koos seerumi fosforitaseme jälgimisega optimaalse ööpäevase annuse tagamiseks.

Tiitrimine ja säilitusravi *Täiskasvanud Täiskasvanutel peab jälgima seerumi fosforitaset ja tiitrima sevelameerkarbonaadi annust, suurendades annust 0,8 g võrra kolm korda ööpäevas (2,4 g/ööpäevas) iga 2...4 nädala järel kuni soovitud fosforitaseme saavutamiseni vereseerumis koos järgneva regulaarse kontrolliga.

Kliinilises praktikas on ravi pidev, seoses vajadusega kontrollida seerumi fosforitaset ning ootuspärane ööpäevane annus täiskasvanutel on keskmiselt ligikaudu 6 g.

** Lapsed ja noorukid (vanuses >6 aastat ja kehapindalaga >0,75 m2) Lastel peab jälgima seerumi fosforitaset ja tiitrima sevelameerkarbonaadi annust, suurendades annust astmeliselt patsiendi kehapindala põhjal, kolm korda ööpäevas iga 2...4 nädala järel kuni soovitud fosforitaseme saavutamiseni vereseerumis koos järgneva regulaarse kontrolliga.

Kehapindala (m2) Algannus Annuse suurendamine või vähendamine >0,75 kuni <1,2 0,8 g kolm korda ööpäevas Vähendage või suurendage annust 0,4 g ≥1,2 1,6 g kolm korda ööpäevas Vähendage või suurendage annust 0,8 g

Sevelameerkarbonaadiga ravitavad patsiendid peavad järgima neile määratud dieeti.

Eripopulatsioonid

Eakad Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidega ei ole uuringuid tehtud.

Lapsed Renvela ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 6 aastat või lastel kehapindalaga kuni 0,75 m2 ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Lastele kehapindalaga <1,2 m2 peab manustama suukaudse suspensioonina, sest tabletivormi ei ole selles populatsioonis uuritud ja seetõttu see ei sobi sellele populatsioonile.

Manustamisviis Suukaudne. Ühe kotikese sisu, s.o 0,8 g pulbrit, tuleb enne manustamist lahustada 30 ml vees (vt lõik 6.6). Suspensioon tuleb sisse võtta 30 minuti jooksul pärast valmistamist. Renvela’t tuleb võtta koos toiduga ning mitte tühja kõhuga.

Pulbri võib eelnevalt segada vee asemel väikese koguse joogiga või toiduga (nt 100 grammi/120 ml) ja manustada 30 minuti jooksul. Ärge kuumutage Renvela pulbrit (nt mikrolaineahjus) ega lisage soojale toidule või vedelikule.

(Juhised mõõtelusikaga pakendi jaoks)

Renvela 0,4 g pulbri täpseks annustamiseks tuleb kasutada pakendis olevat mõõtelusikat. Täiendavad juhised on esitatud üksikasjalikult pakendi infolehes.

(Juhised mõõtelusikata pakendi jaoks)

Kui kotikese sisu tuleb jagada osadeks, kasutage selleks ettenähtud 0,8 g pulbriga pakendit koos mõõtelusikaga.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise lõigus 6.1 loetletud abiaine suhtes.
• Hüpofosfateemia.
• Sooleobstruktsioon.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud dialüüsi mittesaavatel kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel seerumi fosforitasemega <1,78 mmol/l. Seetõttu praegu ei soovitata seda nendel patsientidel kasutada.

Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud järgmiste tervisehäiretega patsientide jaoks:

• düsfaagia;
• neelamishäired;
• tõsised soolestiku peristaltika häired, sh ravimata või äge gastroparees, kõhukinnisus ja ebanormaalne või ebaregulaarne sooletegevus;
• aktiivne põletikuline soolehaigus;
• suuremahuline seedekulgla operatsioon.

Nende patsientide ravi Renvela’ga tohib alustada ainult pärast kasu/riski hoolikat hindamist. Kui ravi alustatakse, peab nende häiretega patsiente hoolikalt jälgima. Patsientidel, kellel tekib raske kõhukinnisus või teised rasked seedetrakti sümptomid, peab ravi Renvela’ga uuesti hindama.

Sooleobstruktsioon ja iileus/subiileus Sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldava sevelameervesinikkloriidiga (kapslid/tabletid) ravitud patsientidel on väga harvadel juhtudel täheldatud sooleobstruktsiooni ja iileust/subiileust. Eelnevaks sümptomiks võib olla kõhukinnisus. Kõhukinnisusega patsiente peab ravi ajal Renvela’ga hoolikalt jälgima. Raske kõhukinnisuse või muude raskete seedetrakti häiretega patsientidel tuleb ravi uuesti hinnata.

Rasvlahustuvad vitamiinid ja folaadipuudus Kroonilise neeruhaigusega patsientidel võib rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K tase langeda, sõltuvalt dieedist ja haiguse raskusastmest. Ei ole välistatud, et sevelameerkarbonaat võib siduda söödud toidus sisalduvaid rasvlahustuvaid vitamiine. Sevelameeriga ravitavatel patsientidel, kes ei võta vitamiinilisandeid, peab regulaarselt hindama vitamiinide A, D, E ja K taset seerumis. Vajaduse korral on soovitatav määrata vitamiinilisandeid. Dialüüsi mittesaavatele kroonilise neeruhaigusega patsientidele on soovitatav määrata täiendavalt vitamiini D (ligikaudu 400 RÜ looduslikku vitamiini D päevas), mis võib olla osa multivitamiinpreparaadist, võetuna eraldi sevelameerkarbonaadi annusest. Peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel on soovitatav täiendavalt jälgida rasvlahustuvate vitamiinide ja foolhappe taset, sest vitamiinide A, D, E ja K taset sellistel patsientidel kliinilistes uuringutes ei mõõdetud.

Olemasolevate andmete puudulikkuse tõttu ei saa välistada folaadipuuduse võimalust pikaajalisel ravil sevelameerkarbonaadiga. Sevelameeriga ravitavatel patsientidel, kes ei manusta täiendavalt foolhapet, peab folaadisisaldust regulaarselt kontrollima.

Hüpokaltseemia/hüperkaltseemia Kroonilise neeruhaigusega patsientidel võib areneda hüpokaltseemia või hüperkaltseemia. Sevelameerkarbonaat ei sisalda kaltsiumit. Seetõttu tuleb seerumi kaltsiumitaset regulaarselt kontrollida ning vajaduse korral määrata puhta kaltsiumi lisandeid.

Metaboolne atsidoos Kroonilise neeruhaigusega patsientidel on eelsoodumus metaboolse atsidoosi tekkeks. Osana heast kliinilisest tavast on seetõttu soovitatav jälgida seerumi bikarbonaatide taset.

Peritoniit Dialüüsipatsientidel on infektsioonioht, mis on dialüüsimeetodi-spetsiifiline. Peritoniit on tuntud tüsistus peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel ning sevelameervesinikkloriidiga teostatud kliinilises uuringus teatati suuremast arvust peritoniidi juhtudest sevelameerigrupis, võrreldes kontrollgrupiga. Peritoneaaldialüüsipatsiente tuleb hoolikalt jälgida, tagamaks aseptilise tehnika nõuetekohast rakendamist ning kõikide peritoniidiga seotud nähtude ja sümptomite kiiret avastamist ja ravi.

Hüpotüreoidism Soovitatav on hoolikalt jälgida hüpotüreoidismiga patsiente, kes saavad samaaegset ravi sevelameerkarbonaadi ja levotüroksiiniga (vt lõik 4.5).

Hüperparatüreoidism Sevelameerkarbonaat ei ole näidustatud hüperparatüreoidismi kontrolli all hoidmiseks. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel peab sevelameerkarbonaati kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest, et langetada intaktse parathormooni (iPTH) taset. Põletikulised seedetrakti häired On teatatud tõsistest põletikulistest häiretest seedetrakti erinevates osades (k.a tõsised tüsistused nagu verejooks, mulgustumine, haavandumine, nekroos, koliit ja mass käärsooles/umbsooles), seonduvalt sevelameeri kristallide olemasoluga (vt lõik 4.8). Põletikulised häired võivad taanduda pärast ravi lõpetamist sevelameeriga. Patsientidel, kellel tekivad rasked gastrointestinaalsümptomid, tuleb uuesti hinnata ravi sevelameerkarbonaadiga. Abiained See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kotikese kohta, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Dialüüs Koostoimeuuringuid ei ole dialüüsipatsientidel teostatud.

Tsiprofloksatsiin Koostoimeuuringutes tervete vabatahtlikega vähendas sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid ühekordse annuse uuringus koosmanustatud tsiprofloksatsiini biosaadavust ligikaudu 50%. Järelikult ei tohi sevelameerkarbonaati võtta samaaegselt tsiprofloksatsiiniga.

Tsüklosporiin, mükofenolaatmofetiil ja takroliimus siirikuga patsientidel On teatatud tsüklosporiini, mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse taseme langemisest koosmanustamisel sevelameervesinikkloriidiga siirikuga patsientidele ilma kliiniliste tagajärgedeta (st siiriku hülgamine). Koostoime võimalust ei saa välistada ning koosmanustamise ajal ja pärast selle

lõpetamist peab kaaluma tsüklosporiini, mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse kontsentratsioonide hoolikat jälgimist veres.

Levotüroksiin Väga harva on teatatud hüpotüreoidismi juhtudest patsientidel, kellele manustati sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldavat sevelameervesinikkloriidi koos levotüroksiiniga. Seetõttu soovitatakse sevelameerkarbonaati ja levotüroksiini saavatel patsientidel hoolikalt jälgida kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) taset.

Antiarütmikumid ja krambivastased ravimid Kliinilistesse uuringutesse ei kaasatud patsiente, kes võtsid ravimeid rütmihäirete kontrolliks ning krambivastaseid ravimeid krambihoogude vastu. Seetõttu ei saa välistada võimalikku imendumise vähenemist. Antiarütmikumi peab manustama vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast Renvela’t ning peab kaaluma taseme monitoorimist veres.

Prootonpumba inhibiitorid Turuletulekujärgselt on väga harva teatatud fosfaaditaseme tõusust patsientidel, kes saavad samaaegset ravi prootonpumba inhibiitorite ja sevelameerkarbonaadiga. Määrates prootonpumba inhibiitoreid Renvela’ga ravitavatele patsientidele peab olema ettevaatlik. Seerumi fosfaadisisaldust peab jälgima ning vastavalt kohandama Renvela annust.

Biosaadavus Sevelameerkarbonaat ei imendu ning võib mõjutada teiste ravimpreparaatide biosaadavust. Mistahes ravimit, mille biosaadavuse vähenemisel võib olla kliiniliselt oluline mõju ohutusele või efektiivsusele, tuleb manustada vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast sevelameerkarbonaati või peab arst kaaluma taseme hoolikat jälgimist veres.

Digoksiin, varfariin, enalapriil või metoprolool Koostoimeuuringutes tervete vabatahtlikega ei mõjutanud sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid digoksiini, varfariini, enalapriili või metoprolooli biosaadavust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Sevelameeri kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud mõningat reproduktiivsustoksilisust sevelameeri suurte annuste manustamisel rottidele (vt lõik 5.3). Samuti on näidatud, et sevelameer vähendab mitmete vitamiinide, sh foolhappe imendumist (vt lõigud 4.4 ja 5.3). Võimalik oht inimestele ei ole teada. Sevelameerkarbonaati võib rasedatele määrata ainult siis, kui see on selgelt vajalik ja alles pärast hoolikat ohu/kasu analüüsi läbiviimist nii ema kui loote suhtes. Imetamine Ei ole teada, kas sevelameer/metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Arvestades sevelameeri mitteimenduvat iseloomu on sevelameeri eritumine rinnapiima vähetõenäoline. Otsus imetamise jätkamise või katkestamise või sevelameerkarbonaadiga ravi jätkamise või katkestamise üle tuleb teha, arvestades imetamise kasu lapsele ja sevelameerkarbonaadiga ravi kasu naisele.

Fertiilsus Sevelameeri mõju kohta inimeste fertiilsusele ei ole andmeid. Loomuuringud on näidanud, et sevelameer ei kahjusta isaste ega emaste rottide fertiilsust süsteemse saadavuse korral, mis inimesel vastab 2 korda suuremale annusele kui maksimaalne annus kliinilistes uuringutes – 13 g/ööpäev – kehapindala suhtelise võrdluse põhjal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sevelameer ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamini esinenud (≥5% patsientidest) sevelameeriga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed kuulusid kõik seedetrakti häirete organsüsteemi klassi. Neist kõrvaltoimetest enamiku raskusaste oli vahemikus kergest mõõdukani.

Kõrvaltoimete tabel Sevelameeri ohutust (kas karbonaat- või hüdrokloriidsoolana) on uuritud arvukates kliinilistes uuringutes kokku 969 hemodialüüsipatsiendil ravi kestusega 4...50 nädalat (724 patsienti raviti sevelameervesinikkloriidiga ja 245 patsienti sevelameerkarbonaadiga), 97 peritoneaaldialüüsipatsiendil ravi kestusega 12 nädalat (kõiki raviti sevelameervesinikkloriidiga) ja 128 kroonilise neeruhaigusega, dialüüsi mittesaaval patsiendil ravi kestusega 8...12 nädalat (79 patsienti raviti sevelameervesinikkloriidiga ja 49 patsienti sevelameerkarbonaadiga).

Kliinilistest uuringutest või turuletulekujärgsetest kõrvaltoime teatistest pärinevad kõrvaltoimed on loetletud allolevas tabelis esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on klassifitseeritud kui väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA Väga sage Sage Väga harv Teadmata organsüsteemi klass Immuunsüsteemi Ülitundlikkus* häired Seedetrakti häired Iiveldus, Diarröa, Sooleobstruktsioon, oksendamine, valu düspepsia, iileus/subiileus, ülakõhus, kõhupuhitus, soole kõhukinnisus kõhuvalu mulgustumine1, Naha ja Sügelus, lööve nahaaluskoe kahjustused Uuringud Kristallide * turuletulekujärgne kogemus 1 Vt lõigu 4.4 hoiatust „Põletikulised seedetrakti häired“

Lapsed Ohutusprofiil lastel ja noorukitel (vanuses 6…18 aastat) on üldiselt sarnane ohutusprofiiliga täiskasvanutel. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldavat sevelameervesinikkloriidi on normaalsetele tervetele vabatahtlikele manustatud annustes kuni 14 grammi ööpäevas kaheksa päeva jooksul ilma

kõrvaltoimeteta. Kroonilise neeruhaigusega patsientidel uuritud maksimaalne keskmine annus oli 14,4 grammi sevelameerkarbonaati ühekordse ööpäevase annusena.

Üleannustamise korral täheldatavad sümptomid on sarnased kõrvaltoimetega, mida on kirjeldatud lõigus 4.8, k.a peamiselt kõhukinnisus ja teised teadaolevad seedetrakti häired.

Peab rakendama asjakohast sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained, ained hüperkaleemia ja hüperfosfateemia raviks. ATC kood: V03AE02.

Toimemehhanism Renvela sisaldab sevelameeri, mitteimenduvat fosfaatisiduvat ristsidemetega polümeeri, mis ei sisalda metalli ega kaltsiumi. Sevelameer sisaldab arvukalt polümeeri ahelast ühe süsinikuga eraldatud amiine, mis protoniseeruvad maos. Need protoneeritud amiinid seovad negatiivseid ioone, nt soolestikus leiduvaid toidufosfaate.

Farmakodünaamilised toimed Sidudes fosfaate seedetraktis ja vähendades imendumist, langetab sevelameer fosfori kontsentratsiooni seerumis. Fosfaadisidujate manustamisel tuleb alati regulaarselt jälgida seerumi fosforitaset.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kahes randomiseeritud kliinilises ristuuringus on näidatud sevelameerkarbonaadi terapeutilist ekvivalentsust sevelameervesinikkloriidiga, manustatuna kolm korda päevas nii tablettide kui pulbri kujul, ning seega selle efektiivsust seerumi fosforitaseme kontrollimisel kroonilise neeruhaigusega hemodialüüsipatsientidel.

Esimene uuring näitas, et kolm korda päevas manustatud sevelameerkarbonaadi tabletid olid ekvivalentsed kolm korda päevas manustatavate sevelameervesinikkloriidi tablettidega 79 hemodialüüsipatsiendil, keda raviti kaks randomiseeritud 8-nädalast raviperioodi (seerumi keskmine aja järgi kaalutud fosforitase oli 1,5 ± 0,3 mmol/l nii sevelameerkarbonaadi kui sevelameervesinikkloriidi korral). Teine uuring näitas, et kolm korda päevas manustatud sevelameerkarbonaadi pulber oli ekvivalentne kolm korda päevas manustatavate sevelameervesinikkloriidi tablettidega 31 hüperfosfateemiaga (määratletud seerumi fosforitasemega ≥1,78 mmol/l) hemodialüüsipatsiendil kahes randomiseeritud 4-nädalases raviperioodis (seerumi keskmine aja järgi kaalutud fosforitase oli 1,6 ± 0,5 mmol/l sevelameerkarbonaadi pulbri ja 1,7 ± 0,4 mmol/l sevelameervesinikkloriidi tablettide korral). Hemodialüüsipatsientide kliinilistes uuringutes ei olnud sevelameeril üksi pidevat ja kliiniliselt olulist mõju seerumi intaktsele parathormoonile (iPTH). Ühes 12-nädalases uuringus peritoneaaldialüüsipatsientidega täheldati siiski sarnast iPTH langust kaltsiumatsetaati saavate patsientidega. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel peab sevelameerkarbonaati kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest, et langetada intaktse parathormooni (iPTH) taset. Eksperimentaalsed loomkatsed näitasid, et sevelameer seob sapphappeid in vitro ja in vivo. Sapphapete sidumine ioonvahetusvaikudega on väljakujunenud vere kolesteroolisisalduse langetamise meetod. Sevelameeri kliinilistes uuringutes vähenes keskmine üld- ja LDL-kolesterool 15%...39% võrra. Langus ilmnes pärast 2 ravinädalat ja on püsiv pikaajalisel ravil. Triglütseriidide, HDL- kolesterooli ja albumiini tase ei muutunud pärast ravi sevelameeriga.

Sevelameer seob sapphappeid, mistõttu võib see mõjutada rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K imendumist.

Sevelameer ei sisalda kaltsiumi ning vähendab hüperkaltseemiliste episoodide esinemissagedust, võrreldes ainult kaltsiumipõhiseid fosfaadisidujaid saavate patsientidega. Sevelameeri fosfori ja kaltsiumi taset langetav toime oli püsiv kogu üheaastase kontrollperioodiga uurigu jooksul. Need andmed pärinevad uuringutest sevelameervesinikkloriidiga.

Lapsed Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust hüperfosfateemiaga, kroonilist neeruhaigust põdevatel lastel hinnati mitmekeskuselises uuringus, milles oli 2-nädalane, juhuslikustatud, platseebokontrolliga fikseeritud annuse periood ning sellele järgnev 6-kuuline, kontrollrühmata, avatud, annuse tiitrimise periood. Uuringusse juhuslikustati kokku 101 patsienti (vanuses 6 kuni 18 aastat, kehapindalaga vahemikus 0,8 m2 kuni 2,4 m2). Kahenädalasel fikseeritud annuse perioodil manustati neljakümne üheksale (49) patsiendile sevelameerkarbonaati ja viiekümne ühele (51) platseebot. Seejärel manustati kõikidele patsientidele sevelameerkarbonaati 26-nädalasel annuse tiitrimise perioodil. Uuring saavutas esmase tulemusnäitaja, s.t sevelameerkarbonaat langetas platseeboga võrreldes seerumi fosforisisaldust vähimruutude keskmise erinevusena -0,90 mg/dl, ning teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad. Kroonilisest neeruhaigusest tingitud teisese hüperfosfateemiaga lastel langetas sevelameerkarbonaat 2-nädalasel fikseeritud annuse perioodil seerumi fosforisisaldust platseeboga võrreldes olulisel määral. Lastel, kes said 6-kuulisel avatud, annuse tiitrimise perioodil ravi sevelameerkarbonaadiga, ravivastus püsis. Ravi lõpuks saavutas 27% lastest eale vastava seerumi fosforisisalduse. Hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi saavate laste alarühmades oli see näitaja vastavalt 23% ja 15%. Kehapindala ei mõjutanud ravivastust 2-nädalasel fikseeritud annuse perioodil. Seevastu ei saavutatud siiski ravivastust lastel, kelle seerumi fosforisisaldus uuringusse kvalifitseerudes oli <7,0 mg/dl. Enamik teatatud kõrvaltoimetest, millel oli või võis olla seos sevelameerkarbonaadiga, olid gastrointestinaalsed. Sevelameerkarbonaadi manustamisel uuringu vältel ei tehtud kindlaks uusi ohte või ohusignaale.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Sevelameerkarbonaadiga ei ole farmakokineetilisi uuringuid teostatud. Tervete vabatahtlikega teostatud imendumisuuring kinnitas, et sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid ei imendu seedetraktist.

Üheaastases kliinilises uuringus ei täheldatud sevelameeri kuhjumist. Sevelameeri võimalikku imendumist ja kuhjumist pikaajalise ravi korral (üle ühe aasta) ei saa siiski täielikult välistada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tavapäraste farmakoloogilise ohutuse, korduvmanustamise toksilisuse ja genotoksilisuse uuringute mittekliinilised andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Suukaudse sevelameervesinikkloriidi kartsinogeensust on uuritud hiirtel (annustes kuni 9 g/kg/ööpäev) ja rottidel (0,3, 1 või 3 g/kg/ööpäev). Isasrottidel täheldati kusepõie siirderakkude papilloomi esinemissageduse tõusu suure annuse rühmas (ekvivalentne annus inimesel kahekordne maksimaalne kliinilise uuringu annus 14,4 g). Hiirtel kasvajate esinemissageduse tõusu ei täheldatud (ekvivalentne annus inimesel ületab 3 korda maksimaalset kliinilise uuringu annust).

Imetaja in vitro tsütogeneetilises metaboolse aktiveerimisega testis põhjustas sevelameervesinikkloriid kromosoomide struktuursete aberratsioonide arvu statistiliselt olulist kasvu. Sevelameervesinikkloriid ei olnud mutageenne Ames’i bakteriaalses mutatsioonitestis.

Rottidel ja koertel vähendas sevelameer rasvlahustuvate vitamiinide D, E ja K (koagulatsioonifaktorid) ja foolhappe imendumist.

Sevelameeri vahepealsete ja suurte annuste puhul (ekvivalentne annus inimesel alla maksimaalse kliinilise uuringu annuse 14,4 g) täheldati emasrottide loodetel skeleti puudulikku luustumist mitmes kohas. Need nähud võivad olla tingitud vitamiin D puudusest.

Organogeneesi ajal peroraalselt kunstliku toitmisega sevelameervesinikkloriidi annuseid saanud tiinetel küülikutel esines suure annuse grupis (ekvivalentne annus inimesel kahekordne maksimaalne kliinilise uuringu annus) enneaegseid resorptsioone.

Sevelameervesinikkloriid ei kahjustanud isas- või emasrottide fertiilsust toiduga manustamise uuringus, manustatuna emastele rottidele14 päeva jooksul enne paaritumist ja kogu tiinuse vältel ning isastele 28 päeva jooksul enne paaritumist. Suurimaks annuseks selles uuringus oli 4,5 g/kg/ööpäev (ekvivalentne annus inimesel 2 korda suurem maksimaalsest kliinilise uuringu annusest 13 g/ööpäev, kehapindala suhtelise võrdluse põhjal).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Propüleenglükoolalginaat (E405) Tsitruskoore lõhna- ja maitseaine Naatriumkloriid Sukraloos Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast lahustamist Suukaudne suspensioon tuleb manustada 30 minuti jooksul pärast valmistamist.

(Juhised mõõtelusikaga pakendi jaoks) Kotike tuleb ära visata 24 tundi pärast avamist.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Etüleen-metakrüülhappe kopolümeerist, polüestrist, väikese tihedusega polüetüleenist (LDPE) ja alumiiniumfooliumlaminaadist kuumsuletud kotike. Üks kotike sisaldab 0,8 g sevelameerkarbonaati.

(Juhised mõõtelusikaga pakendi jaoks) Ühes karbis on 90 kotikest ja mõõtelusikas 0,4 g pulbri mõõtmiseks.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Pulber tuleb enne manustamist lahustada 30 ml vees kotikese kohta. Suspensioonipulber on kahvatukollane ja tsitruselõhnaga.

Pulbrit võib samuti eelnevalt segada külma joogiga või kuumutamata toiduga (vt lõik 4.2). Pulbrit ei tohi kuumutada (nt mikrolaineahjus).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/09/521/008 90 kotikest EU/1/09/521/009 90 kotikest (koos mõõtelusikaga)

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.06.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20.02.2109

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 1,6 g suukaudse suspensiooni pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kotike sisaldab 1,6 g sevelameerkarbonaati.

Teadaolevat toimet omav abiaine Ravim sisaldab 16,85 mg propüleenglükoolalginaati (E405) ühes 1,6 g kotikeses.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse suspensiooni pulber. Kahvatukollane pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Renvela on näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi saavatel täiskasvanud patsientidel.

Renvela on samuti näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks dialüüsi mittesaavatel kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel seerumi fosforitasemega ≥1,78 mmol/l.

Renvela on näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks kroonilise neeruhaigusega lastel (vanuses >6 aastat ja kehapindalaga >0,75 m2).

Renvela’t peab kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest renaalse luuhaiguse tekke kontrolliks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Algannus Täiskasvanud Soovitatav sevelameerkarbonaadi algannus täiskasvanutele on 2,4 g või 4,8 g ööpäevas vastavalt kliinilistele vajadustele ja seerumi fosforitasemele. Renvela suukaudse suspensiooni pulbrit tuleb võtta kolm korda päevas koos toiduga.

Seerumi fosforitase patsientidel Sevelameerkarbonaadi ööpäevane koguannus 1,78...2,42 mmol/l (5,5...7,5 mg/dl) 2,4 g* >2,42 mmol/l (>7,5 mg/dl) 4,8 g* *Koos järgneva tiitrimisega, vt lõik „Tiitrimine ja säilitusravi“.

Lapsed ja noorukid (vanuses >6 aastat ja kehapindalaga >0,75 m2) Sevelameerkarbonaadi soovitatav algannus lastele on vahemikus 2,4 g kuni 4,8 g ööpäevas patsiendi kehapindala kategooria põhjal. Renvela’t peab võtma kolm korda ööpäevas koos toidu või suupistetega.

Kehapindala (m2) Sevelameerkarbonaadi ööpäevane koguannus >0,75 kuni <1,2 2,4 g** **Koos järgneva tiitrimisega, vt lõik „Tiitrimine ja säilitusravi“.

Eelnevalt fosfaate siduvaid ravimeid (sevelameervesinikkloriid või kaltsiumipõhised) saanud patsientidele tuleb Renvela’t manustada gramm-grammise vastavuse alusel koos seerumi fosforitaseme jälgimisega optimaalse päevase annuse tagamiseks.

Tiitrimine ja säilitusravi *Täiskasvanud Täiskasvanutel peab jälgima seerumi fosforitaset ja tiitrima sevelameerkarbonaadi annust, suurendades annust 0,8 g võrra kolm korda ööpäevas (2,4 g/ööpäevas) iga 2...4 nädala järel kuni soovitud fosforitaseme saavutamiseni vereseerumis koos järgneva regulaarse kontrolliga.

Kliinilises praktikas on ravi pidev, seoses vajadusega kontrollida seerumi fosforitaset ning ootuspärane ööpäevane annus täiskasvanutel on keskmiselt ligikaudu 6 g.

** Lapsed ja noorukid (vanuses >6 aastat ja kehapindalaga >0,75 m2) Lastel peab jälgima seerumi fosforitaset ja tiitrima sevelameerkarbonaadi annust, suurendades annust astmeliselt patsiendi kehapindala põhjal, kolm korda ööpäevas iga 2...4 nädala järel kuni soovitud fosforitaseme saavutamiseni vereseerumis koos järgneva regulaarse kontrolliga.

Kehapindala (m2) Algannus Annuse suurendamine või vähendamine >0,75 kuni <1,2 0,8 g kolm korda ööpäevas Vähendage või suurendage annust 0,4 g ≥1,2 1,6 g kolm korda ööpäevas Vähendage või suurendage annust 0,8 g

Sevelameerkarbonaadiga ravitavad patsiendid peavad järgima neile määratud dieeti.

Eripopulatsioonid

Eakad Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidega ei ole uuringuid tehtud.

Lapsed Renvela ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 6 aastat või lastel kehapindalaga kuni 0,75 m2 ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Lastele kehapindalaga <1,2 m2 peab manustama suukaudse suspensioonina, sest tabletivormi ei ole selles populatsioonis uuritud ja seetõttu see ei sobi sellele populatsioonile.

Manustamisviis Suukaudne. Ühe kotikese sisu, s.o 1,6 g pulbrit, tuleb enne manustamist lahustada 40 ml vees (vt lõik 6.6). Suspensioon tuleb sisse võtta 30 minuti jooksul pärast valmistamist. Renvela’t tuleb võtta koos toiduga ning mitte tühja kõhuga.

Pulbri võib eelnevalt segada vee asemel väikese koguse joogiga või toiduga (nt 100 grammi/120 ml) ja manustada 30 minuti jooksul. Ärge kuumutage Renvela pulbrit (nt mikrolaineahjus) või lisage soojale toidule või vedelikule.

Kui tuleb manustada annus 0,4 g, kasutage selleks ettenähtud 0,8 g pulbriga pakendit koos mõõtelusikaga.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise lõigus 6.1 loetletud abiaine suhtes.
• Hüpofosfateemia.
• Sooleobstruktsioon.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud dialüüsi mittesaavatel kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel seerumi fosforitasemega <1,78 mmol/l. Seetõttu praegu ei soovitata seda nendel patsientidel kasutada.

Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud järgmiste tervisehäiretega patsientide jaoks:

• düsfaagia;
• neelamishäired;
• tõsised soolestiku peristaltika häired, sh ravimata või äge gastroparees, kõhukinnisus ja ebanormaalne või ebaregulaarne sooletegevus;
• aktiivne põletikuline soolehaigus;
• suuremahuline seedekulgla operatsioon.

Nende patsientide ravi Renvela’ga tohib alustada ainult pärast kasu/riski hoolikat hindamist. Kui ravi alustatakse, peab nende häiretega patsiente hoolikalt jälgima. Patsientidel, kellel tekib raske kõhukinnisus või teised rasked seedetrakti sümptomid, peab ravi Renvela’ga uuesti hindama.

Sooleobstruktsioon ja iileus/subiileus Sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldava sevelameervesinikkloriidiga (kapslid/tabletid) ravitud patsientidel on väga harvadel juhtudel täheldatud sooleobstruktsiooni ja iileust/subiileust. Eelnevaks sümptomiks võib olla kõhukinnisus. Kõhukinnisusega patsiente peab ravi ajal Renvela’ga hoolikalt jälgima. Raske kõhukinnisuse või muude raskete seedetrakti häiretega patsientidel tuleb ravi uuesti hinnata.

Rasvlahustuvad vitamiinid ja folaadipuudus Kroonilise neeruhaigusega patsientidel võib rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K tase langeda, sõltuvalt dieedist ja haiguse raskusastmest. Ei ole välistatud, et sevelameerkarbonaat võib siduda söödud toidus sisalduvaid rasvlahustuvaid vitamiine. Sevelameeriga ravitavatel patsientidel, kes ei võta vitamiinilisandeid, peab regulaarselt hindama vitamiinide A, D, E ja K taset seerumis. Vajaduse korral on soovitatav määrata vitamiinilisandeid. Dialüüsi mittesaavatele kroonilise neeruhaigusega patsientidele on soovitatav määrata täiendavalt vitamiini D (ligikaudu 400 RÜ looduslikku vitamiini D päevas), mis võib olla osa multivitamiinpreparaadist, võetuna eraldi sevelameerkarbonaadi annusest. Peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel on soovitatav täiendavalt jälgida rasvlahustuvate vitamiinide ja foolhappe taset, sest vitamiinide A, D, E ja K taset sellistel patsientidel kliinilistes uuringutes ei mõõdetud. Olemasolevate andmete puudulikkuse tõttu ei saa välistada folaadipuuduse võimalust pikaajalisel ravil sevelameerkarbonaadiga. Sevelameeriga ravitavatel patsientidel, kes ei manusta täiendavalt foolhapet, peab folaadisisaldust regulaarselt kontrollima.

Hüpokaltseemia/hüperkaltseemia Kroonilise neeruhaigusega patsientidel võib areneda hüpokaltseemia või hüperkaltseemia. Sevelameerkarbonaat ei sisalda kaltsiumit. Seetõttu tuleb seerumi kaltsiumitaset regulaarselt kontrollida ning vajaduse korral määrata puhta kaltsiumi lisandeid.

Metaboolne atsidoos Kroonilise neeruhaigusega patsientidel on eelsoodumus metaboolse atsidoosi tekkeks. Osana heast kliinilisest tavast on seetõttu soovitatav jälgida seerumi bikarbonaatide taset.

Peritoniit Dialüüsipatsientidel on infektsioonioht, mis on dialüüsimeetodi-spetsiifiline. Peritoniit on tuntud tüsistus peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel ning sevelameervesinikkloriidiga teostatud kliinilises uuringus teatati suuremast arvust peritoniidi juhtudest sevelameerigrupis, võrreldes kontrollgrupiga. Peritoneaaldialüüsipatsiente tuleb hoolikalt jälgida, tagamaks aseptilise tehnika nõuetekohast rakendamist ning kõikide peritoniidiga seotud nähtude ja sümptomite kiiret avastamist ja ravi.

Hüpotüreoidism Soovitatav on hoolikalt jälgida hüpotüreoidismiga patsiente, kes saavad samaaegset ravi sevelameerkarbonaadi ja levotüroksiiniga (vt lõik 4.5).

Hüperparatüreoidism Sevelameerkarbonaat ei ole näidustatud hüperparatüreoidismi kontrolli all hoidmiseks. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel peab sevelameerkarbonaati kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest, et langetada intaktse parathormooni (iPTH) taset. Põletikulised seedetrakti häired On teatatud tõsistest põletikulistest häiretest seedetrakti erinevates osades (k.a tõsised tüsistused nagu verejooks, mulgustumine, haavandumine, nekroos, koliit ja mass käärsooles/umbsooles), seonduvalt sevelameeri kristallide olemasoluga (vt lõik 4.8). Põletikulised häired võivad taanduda pärast ravi lõpetamist sevelameeriga. Patsientidel, kellel tekivad rasked gastrointestinaalsümptomid, tuleb uuesti hinnata ravi sevelameerkarbonaadiga.

Abiained See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kotikese kohta, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Dialüüs Koostoimeuuringuid ei ole dialüüsipatsientidel teostatud. Tsiprofloksatsiin Koostoimeuuringutes tervete vabatahtlikega vähendas sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid ühekordse annuse uuringus koosmanustatud tsiprofloksatsiini biosaadavust ligikaudu 50%. Järelikult ei tohi sevelameerkarbonaati võtta samaaegselt tsiprofloksatsiiniga.

Tsüklosporiin, mükofenolaatmofetiil ja takroliimus siirikuga patsientidel On teatatud tsüklosporiini, mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse taseme langemisest koosmanustamisel sevelameervesinikkloriidiga siirikuga patsientidele ilma kliiniliste tagajärgedeta (st siiriku hülgamine). Koostoime võimalust ei saa välistada ning koosmanustamise ajal ja pärast selle lõpetamist peab kaaluma tsüklosporiini, mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse kontsentratsioonide hoolikat jälgimist veres.

Levotüroksiin Väga harva on teatatud hüpotüreoidismi juhtudest patsientidel, kellele manustati sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldavat sevelameervesinikkloriidi koos levotüroksiiniga. Seetõttu soovitatakse sevelameerkarbonaati ja levotüroksiini saavatel patsientidel hoolikalt jälgida kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) taset.

Antiarütmikumid ja krambivastased ravimid Kliinilistesse uuringutesse ei kaasatud patsiente, kes võtsid ravimeid rütmihäirete kontrolliks ning krambivastaseid ravimeid krambihoogude vastu. Seetõttu ei saa välistada võimalikku imendumise vähenemist. Antiarütmikumi peab manustama vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast Renvela’t ning peab kaaluma taseme monitoorimist veres.

Prootonpumba inhibiitorid Turuletulekujärgselt on väga harva teatatud fosfaaditaseme tõusust patsientidel, kes saavad samaaegset ravi prootonpumba inhibiitorite ja sevelameerkarbonaadiga. Määrates prootonpumba inhibiitoreid Renvela’ga ravitavatele patsientidele peab olema ettevaatlik. Seerumi fosfaadisisaldust peab jälgima ning vastavalt kohandama Renvela annust.

Biosaadavus Sevelameerkarbonaat ei imendu ning võib mõjutada teiste ravimpreparaatide biosaadavust. Mistahes ravimit, mille biosaadavuse vähenemisel võib olla kliiniliselt oluline mõju ohutusele või efektiivsusele, tuleb manustada vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast sevelameerkarbonaati või peab arst kaaluma taseme hoolikat jälgimist veres.

Digoksiin, varfariin, enalapriil või metoprolool Koostoimeuuringutes tervete vabatahtlikega ei mõjutanud sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid digoksiini, varfariini, enalapriili või metoprolooli biosaadavust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Sevelameeri kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud mõningat reproduktiivsustoksilisust sevelameeri suurte annuste manustamisel rottidele (vt lõik 5.3). Samuti on näidatud, et sevelameer vähendab mitmete vitamiinide, sh foolhappe imendumist (vt lõigud 4.4 ja 5.3). Võimalik oht inimestele ei ole teada. Sevelameerkarbonaati võib rasedatele määrata ainult siis, kui see on selgelt vajalik ja alles pärast hoolikat ohu/kasu analüüsi läbiviimist nii ema kui loote suhtes.

Imetamine Ei ole teada, kas sevelameer/metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Arvestades sevelameeri mitteimenduvat iseloomu on sevelameeri eritumine rinnapiima vähetõenäoline. Otsus imetamise jätkamise või katkestamise või sevelameerkarbonaadiga ravi jätkamise või katkestamise üle tuleb teha, arvestades imetamise kasu lapsele ja sevelameerkarbonaadiga ravi kasu naisele. Fertiilsus Sevelameeri mõju kohta inimeste fertiilsusele ei ole andmeid. Loomuuringud on näidanud, et sevelameer ei kahjusta isaste ega emaste rottide fertiilsust süsteemse saadavuse korral, mis inimesel vastab 2 korda suuremale annusele kui maksimaalne annus kliinilistes uuringutes – 13 g/ööpäev – kehapindala suhtelise võrdluse põhjal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sevelameer ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamini esinenud (≥5% patsientidest) sevelameeriga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed kuulusid kõik seedetrakti häirete organsüsteemi klassi. Neist kõrvaltoimetest enamiku raskusaste oli vahemikus kergest mõõdukani.

Kõrvaltoimete tabel Sevelameeri ohutust (kas karbonaat- või hüdrokloriidsoolana) on uuritud arvukates kliinilistes uuringutes kokku 969 hemodialüüsipatsiendil ravi kestusega 4...50 nädalat (724 patsienti raviti sevelameervesinikkloriidiga ja 245 patsienti sevelameerkarbonaadiga), 97 peritoneaaldialüüsipatsiendil ravi kestusega 12 nädalat (kõiki raviti sevelameervesinikkloriidiga) ja 128 kroonilise neeruhaigusega, dialüüsi mittesaaval patsiendil ravi kestusega 8...12 nädalat (79 patsienti raviti sevelameervesinikkloriidiga ja 49 patsienti sevelameerkarbonaadiga).

Kliinilistest uuringutest või turuletulekujärgsetest kõrvaltoime teatistest pärinevad kõrvaltoimed on loetletud allolevas tabelis esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on klassifitseeritud kui väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA Väga sage Sage Väga harv Teadmata organsüsteemi klass Immuunsüsteemi Ülitundlikkus* häired Seedetrakti häired Iiveldus, Diarröa, Sooleobstruktsioon, oksendamine, valu düspepsia, iileus/subiileus, ülakõhus, kõhupuhitus, soole kõhukinnisus kõhuvalu mulgustumine1, Naha ja Sügelus, lööve nahaaluskoe kahjustused Uuringud Kristallide * turuletulekujärgne kogemus 1 Vt lõigu 4.4 hoiatust „Põletikulised seedetrakti häired“

Lapsed Ohutusprofiil lastel ja noorukitel (vanuses 6 kuni 18 aastat) on üldiselt sarnane ohutusprofiiliga täiskasvanutel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldavat sevelameervesinikkloriidi on normaalsetele tervetele vabatahtlikele manustatud annustes kuni 14 grammi päevas kaheksa päeva jooksul ilma kõrvaltoimeteta. Kroonilise neeruhaigusega patsientidel uuritud maksimaalne keskmine annus oli 14,4 grammi sevelameerkarbonaati ühekordse päevase annusena.

Üleannustamise korral täheldatavad sümptomid on sarnased kõrvaltoimetega, mida on kirjeldatud lõigus 4.8, k.a peamiselt kõhukinnisus ja teised teadaolevad seedetrakti häired.

Peab rakendama asjakohast sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained, ained hüperkaleemia ja hüperfosfateemia raviks. ATC kood: V03AE02.

Toimemehhanism Renvela sisaldab sevelameeri, mitteimenduvat fosfaatisiduvat ristsidemetega polümeeri, mis ei sisalda metalli ega kaltsiumi. Sevelameer sisaldab arvukalt polümeeri ahelast ühe süsinikuga eraldatud amiine, mis protoniseeruvad maos. Need protoneeritud amiinid seovad negatiivseid ioone, nt soolestikus leiduvaid toidufosfaate.

Farmakodünaamilised toimed Sidudes fosfaate seedetraktis ja vähendades imendumist, langetab sevelameer fosfori kontsentratsiooni seerumis. Fosfaadisidujate manustamisel tuleb alati regulaarselt jälgida seerumi fosforitaset.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kahes randomiseeritud kliinilises ristuuringus on näidatud sevelameerkarbonaadi terapeutilist ekvivalentsust sevelameervesinikkloriidiga, manustatuna kolm korda päevas nii tablettide kui pulbri kujul, ning seega selle efektiivsust seerumi fosforitaseme kontrollimisel kroonilise neeruhaigusega hemodialüüsipatsientidel.

Esimene uuring näitas, et kolm korda päevas manustatud sevelameerkarbonaadi tabletid olid ekvivalentsed kolm korda päevas manustatavate sevelameervesinikkloriidi tablettidega 79 hemodialüüsipatsiendil, keda raviti kaks randomiseeritud 8-nädalast raviperioodi (seerumi keskmine aja järgi kaalutud fosforitase oli 1,5 ± 0,3 mmol/l nii sevelameerkarbonaadi kui sevelameervesinikkloriidi korral). Teine uuring näitas, et kolm korda päevas manustatud sevelameerkarbonaadi pulber oli ekvivalentne kolm korda päevas manustatavate sevelameervesinikkloriidi tablettidega 31 hüperfosfateemiaga (määratletud seerumi fosforitasemega ≥1,78 mmol/l) hemodialüüsipatsiendil kahes randomiseeritud 4-nädalases raviperioodis (seerumi keskmine aja järgi kaalutud fosforitase oli 1,6 ± 0,5 mmol/l sevelameerkarbonaadi pulbri ja 1,7 ± 0,4 mmol/l sevelameervesinikkloriidi tablettide korral).

Hemodialüüsipatsientide kliinilistes uuringutes ei olnud sevelameeril üksi pidevat ja kliiniliselt olulist mõju seerumi intaktsele parathormoonile (iPTH). Ühes 12-nädalases uuringus peritoneaaldialüüsipatsientidega täheldati siiski sarnast iPTH langust kaltsiumatsetaati saavate patsientidega. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel peab sevelameerkarbonaati kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest, et langetada intaktse parathormooni (iPTH) taset. Eksperimentaalsed loomkatsed näitasid, et sevelameer seob sapphappeid in vitro ja in vivo. Sapphapete sidumine ioonvahetusvaikudega on väljakujunenud vere kolesteroolisisalduse langetamise meetod. Sevelameeri kliinilistes uuringutes vähenes keskmine üld- ja LDL-kolesterool 15%...39% võrra. Langus ilmnes pärast 2 ravinädalat ja on püsiv pikaajalisel ravil. Triglütseriidide, HDL- kolesterooli ja albumiini tase ei muutunud pärast ravi sevelameeriga. Sevelameer seob sapphappeid, mistõttu võib see mõjutada rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K imendumist.

Sevelameer ei sisalda kaltsiumi ning vähendab hüperkaltseemiliste episoodide esinemissagedust, võrreldes ainult kaltsiumipõhiseid fosfaadisidujaid saavate patsientidega. Sevelameeri fosfori ja kaltsiumi taset langetav toime oli püsiv kogu üheaastase kontrollperioodiga uurigu jooksul. Need andmed pärinevad uuringutest sevelameervesinikkloriidiga.

Lapsed Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust hüperfosfateemiaga, kroonilist neeruhaigust põdevatel lastel hinnati mitmekeskuselises uuringus, milles oli 2-nädalane, juhuslikustatud, platseebokontrolliga fikseeritud annuse periood ning sellele järgnev 6-kuuline, kontrollrühmata, avatud, annuse tiitrimise periood. Uuringusse juhuslikustati kokku 101 patsienti (vanuses 6 kuni 18 aastat, kehapindalaga vahemikus 0,8 m2 kuni 2,4 m2). Kahenädalasel fikseeritud annuse perioodil manustati neljakümne üheksale (49) patsiendile sevelameerkarbonaati ja viiekümne ühele (51) platseebot. Seejärel manustati kõikidele patsientidele sevelameerkarbonaati 26-nädalasel annuse tiitrimise perioodil. Uuring saavutas esmase tulemusnäitaja, s.t sevelameerkarbonaat langetas platseeboga võrreldes seerumi fosforisisaldust vähimruutude keskmise erinevusena -0,90 mg/dl, ning teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad. Kroonilisest neeruhaigusest tingitud teisese hüperfosfateemiaga lastel langetas sevelameerkarbonaat 2-nädalasel fikseeritud annuse perioodil seerumi fosforisisaldust platseeboga võrreldes olulisel määral. Lastel, kes said 6-kuulisel avatud, annuse tiitrimise perioodil ravi sevelameerkarbonaadiga, ravivastus püsis. Ravi lõpuks saavutas 27% lastest eale vastava seerumi fosforisisalduse. Hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi saavate laste alarühmades oli see näitaja vastavalt 23% ja 15%. Kehapindala ei mõjutanud ravivastust 2-nädalasel fikseeritud annuse perioodil. Seevastu ei saavutatud siiski ravivastust lastel, kelle seerumi fosforisisaldus uuringusse kvalifitseerudes oli <7,0 mg/dl. Enamik teatatud kõrvaltoimetest, millel oli või võis olla seos sevelameerkarbonaadiga, olid gastrointestinaalsed. Sevelameerkarbonaadi manustamisel uuringu vältel ei tehtud kindlaks uusi ohte või ohusignaale.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Sevelameerkarbonaadiga ei ole farmakokineetilisi uuringuid teostatud. Tervete vabatahtlikega teostatud imendumisuuring kinnitas, et sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid ei imendu seedetraktist.

Üheaastases kliinilises uuringus ei täheldatud sevelameeri kuhjumist. Sevelameeri võimalikku imendumist ja kuhjumist pikaajalise ravi korral (üle ühe aasta) ei saa siiski täielikult välistada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tavapäraste farmakoloogilise ohutuse, korduvmanustamise toksilisuse ja genotoksilisuse uuringute mittekliinilised andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Suukaudse sevelameervesinikkloriidi kartsinogeensust on uuritud hiirtel (annustes kuni 9 g/kg/päevas) ja rottidel (0,3, 1 või 3 g/kg/päevas). Isasrottidel täheldati kusepõie siirderakkude papilloomi esinemissageduse tõusu suure annuse rühmas (ekvivalentne annus inimesel kahekordne maksimaalne kliinilise uuringu annus 14,4 g). Hiirtel kasvajate esinemissageduse tõusu ei täheldatud (ekvivalentne annus inimesel ületab 3 korda maksimaalset kliinilise uuringu annust). Imetaja in vitro tsütogeneetilises metaboolse aktiveerimisega testis põhjustas sevelameervesinikkloriid kromosoomide struktuursete aberratsioonide arvu statistiliselt olulist kasvu. Sevelameervesinikkloriid ei näidanud mutageensust Ames’i bakteriaalses mutatsioonitestis.

Rottidel ja koertel vähendas sevelameer rasvlahustuvate vitamiinide D, E ja K (koagulatsioonifaktorid) ja foolhappe imendumist.

Sevelameeri vahepealsete ja suurte annuste puhul (ekvivalentne annus inimesel alla maksimaalse kliinilise uuringu annuse 14,4 g) täheldati emasrottide loodetel skeleti puudulikku luustumist mitmes kohas. Need nähud võivad olla tingitud vitamiin D puudusest.

Organogeneesi ajal peroraalselt kunstliku toitmisega sevelameervesinikkloriidi annuseid saanud tiinetel küülikutel esines suure annuse grupis (ekvivalentne annus inimesel kahekordne maksimaalne kliinilise uuringu annus) enneaegseid resorptsioone.

Sevelameervesinikkloriid ei kahjustanud isas- või emasrottide fertiilsust toiduga manustamise uuringus, manustatuna emastele rottidele14 päeva jooksul enne paaritumist ja kogu tiinuse vältel ning isastele 28 päeva jooksul enne paaritumist. Suurimaks annuseks selles uuringus oli 4,5 g/kg/ööpäev (ekvivalentne annus inimesel 2 korda suurem maksimaalsest kliinilise uuringu annusest 13 g/ööpäev, kehapindala suhtelise võrdluse põhjal).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Propüleenglükoolalginaat (E405) Tsitruskoore lõhna- ja maitseaine Naatriumkloriid Sukraloos Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast lahustamist Suukaudne suspensioon tuleb manustada 30 minuti jooksul pärast valmistamist.

Kotike tuleb 24 tundi pärast avamist ära visata.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Etüleen-metakrüülhappe kopolümeerist, polüestrist, väikese tihedusega polüetüleenist (LDPE) ja alumiiniumfooliumlaminaadist kuumsuletud kotike. Üks kotike sisaldab 1,6 g sevelameerkarbonaati. Ühes karbis on 60 või 90 kotikest. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Pulber tuleb enne manustamist lahustada 40 ml vees kotikese kohta. Suspensioonipulber on kahvatukollane ja tsitruselõhnaga.

Pulbrit võib samuti eelnevalt segada külma joogiga või kuumutamata toiduga (vt lõik 4.2). Pulbrit ei tohi kuumutada (nt mikrolaineahjus).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/09/521/004 EU/1/09/521/005

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.06.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20.02.2019

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 2,4 g suukaudse suspensiooni pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kotike sisaldab 2,4 g sevelameerkarbonaati.

Teadaolevat toimet omav abiaine Ravim sisaldab 25,27 mg propüleenglükoolalginaati (E405) ühes 2,4 g kotikeses.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse suspensiooni pulber. Kahvatukollane pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Renvela on näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi saavatel täiskasvanud patsientidel.

Renvela on samuti näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks dialüüsi mittesaavatel kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel seerumi fosforitasemega ≥1,78 mmol/l.

Renvela on näidustatud hüperfosfateemia ohjamiseks kroonilise neeruhaigusega lastel (vanuses >6 aastat ja kehapindalaga >0,75 m2).

Renvela’t peab kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest renaalse luuhaiguse tekke kontrolliks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Algannus Täiskasvanud Soovitatav sevelameerkarbonaadi algannus täiskasvanutele on 2,4 g või 4,8 g ööpäevas vastavalt kliinilistele vajadustele ja seerumi fosforitasemele. Renvela suukaudse suspensiooni pulbrit tuleb võtta kolm korda päevas koos toiduga.

Seerumi fosforitase patsientidel Sevelameerkarbonaadi ööpäevane koguannus 1,78...2,42 mmol/l (5,5...7,5 mg/dl) 2,4 g* >2,42 mmol/l (>7,5 mg/dl) 4,8 g* *Koos järgneva tiitrimisega, vt lõik „Tiitrimine ja säilitusravi“.

Lapsed ja noorukid (vanuses >6 aastat ja kehapindalaga >0,75 m2) Sevelameerkarbonaadi soovitatav algannus lastele on vahemikus 2,4 g kuni 4,8 g ööpäevas patsiendi kehapindala kategooria põhjal. Renvela’t peab võtma kolm korda ööpäevas koos toidu või suupistetega.

Kehapindala (m2) Sevelameerkarbonaadi ööpäevane koguannus >0,75 kuni <1,2 2,4 g** **Koos järgneva tiitrimisega, vt lõik „Tiitrimine ja säilitusravi“.

Eelnevalt fosfaate siduvaid ravimeid (sevelameervesinikkloriid või kaltsiumipõhised) saanud patsientidele tuleb Renvela’t manustada gramm-grammise vastavuse alusel koos seerumi fosforitaseme jälgimisega optimaalse päevase annuse tagamiseks.

Tiitrimine ja säilitusravi *Täiskasvanud Täiskasvanutel peab jälgima seerumi fosforitaset ja tiitrima sevelameerkarbonaadi annust, suurendades annust 0,8 g võrra kolm korda ööpäevas (2,4 g/ööpäevas) iga 2...4 nädala järel kuni soovitud fosforitaseme saavutamiseni vereseerumis koos järgneva regulaarse kontrolliga.

Kliinilises praktikas on ravi pidev, seoses vajadusega kontrollida seerumi fosforitaset ning ootuspärane ööpäevane annus täiskasvanutel on keskmiselt ligikaudu 6 g.

** Lapsed ja noorukid (vanuses >6 aastat ja kehapindalaga >0,75 m2) Lastel peab jälgima seerumi fosforitaset ja tiitrima sevelameerkarbonaadi annust, suurendades annust astmeliselt patsiendi kehapindala põhjal, kolm korda ööpäevas iga 2...4 nädala järel kuni soovitud fosforitaseme saavutamiseni vereseerumis koos järgneva regulaarse kontrolliga.

Kehapindala (m2) Algannus Annuse suurendamine või vähendamine >0,75 kuni <1,2 0,8 g kolm korda ööpäevas Vähendage või suurendage annust 0,4 g ≥1,2 1,6 g kolm korda ööpäevas Vähendage või suurendage annust 0,8 g

Sevelameerkarbonaadiga ravitavad patsiendid peavad järgima neile määratud dieeti.

Eripopulatsioonid

Eakad Annuse kohandamine eakatel ei ole vajalik.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidega ei ole uuringuid tehtud.

Lapsed Renvela ohutus ja efektiivsus lastel vanuses kuni 6 aastat või lastel kehapindalaga kuni 0,75 m2 ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Lastele kehapindalaga <1,2 m2 peab manustama suukaudse suspensioonina, sest tabletivormi ei ole selles populatsioonis uuritud ja seetõttu see ei sobi sellele populatsioonile.

Manustamisviis Suukaudne. Ühe kotikese sisu, s.o 2,4 g pulbrit, tuleb enne manustamist lahustada 60 ml vees (vt lõik 6.6). Suspensioon tuleb sisse võtta 30 minuti jooksul pärast valmistamist. Renvela’t tuleb võtta koos toiduga ning mitte tühja kõhuga.

Pulbri võib eelnevalt segada vee asemel väikese koguse joogiga või toiduga (nt 100 grammi/120 ml) ja manustada 30 minuti jooksul. Ärge kuumutage Renvela pulbrit (nt mikrolaineahjus) või lisage soojale toidule või vedelikule.

Kui tuleb manustada annus 0,4 g, kasutage selleks ettenähtud 0,8 g pulbriga pakendit koos mõõtelusikaga.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või ravimi ükskõik millise lõigus 6.1 loetletud abiaine suhtes.
• Hüpofosfateemia.
• Sooleobstruktsioon.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud dialüüsi mittesaavatel kroonilise neeruhaigusega täiskasvanud patsientidel seerumi fosforitasemega <1,78 mmol/l. Seetõttu praegu ei soovitata seda nendel patsientidel kasutada.

Renvela ohutust ja efektiivsust ei ole kindlaks tehtud järgmiste tervisehäiretega patsientide jaoks:

• düsfaagia;
• neelamishäired;
• tõsised soolestiku peristaltika häired, sh ravimata või äge gastroparees, kõhukinnisus ja ebanormaalne või ebaregulaarne sooletegevus;
• aktiivne põletikuline soolehaigus;
• suuremahuline seedekulgla operatsioon.

Nende patsientide ravi Renvela’ga tohib alustada ainult pärast kasu/riski hoolikat hindamist. Kui ravi alustatakse, peab nende häiretega patsiente hoolikalt jälgima. Patsientidel, kellel tekib raske kõhukinnisus või teised rasked seedetrakti sümptomid, peab ravi Renvela’ga uuesti hindama.

Sooleobstruktsioon ja iileus/subiileus Sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldava sevelameervesinikkloriidiga (kapslid/tabletid) ravitud patsientidel on väga harvadel juhtudel täheldatud sooleobstruktsiooni ja iileust/subiileust. Eelnevaks sümptomiks võib olla kõhukinnisus. Kõhukinnisusega patsiente peab ravi ajal hoolikalt jälgima. Raske kõhukinnisuse või muude raskete seedetrakti häiretega patsientidel tuleb ravi Renvela’ga uuesti hinnata.

Rasvlahustuvad vitamiinid ja folaadipuudus Kroonilise neeruhaigusega patsientidel võib rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K tase langeda, sõltuvalt dieedist ja haiguse raskusastmest. Ei ole välistatud, et sevelameerkarbonaat võib siduda söödud toidus sisalduvaid rasvlahustuvaid vitamiine. Sevelameeriga ravitavatel patsientidel, kes ei võta vitamiinilisandeid, peab regulaarselt hindama vitamiinide A, D, E ja K taset seerumis. Vajaduse korral on soovitatav määrata vitamiinilisandeid. Dialüüsi mittesaavatele kroonilise neeruhaigusega patsientidele on soovitatav määrata täiendavalt vitamiini D (ligikaudu 400 RÜ looduslikku vitamiini D päevas), mis võib olla osa multivitamiinpreparaadist, võetuna eraldi sevelameerkarbonaadi annusest. Peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel on soovitatav täiendavalt jälgida rasvlahustuvate vitamiinide ja foolhappe taset, sest vitamiinide A, D, E ja K taset sellistel patsientidel kliinilistes uuringutes ei mõõdetud. Olemasolevate andmete puudulikkuse tõttu ei saa välistada folaadipuuduse võimalust pikaajalisel ravil sevelameerkarbonaadiga. Sevelameeriga ravitavatel patsientidel, kes ei manusta täiendavalt foolhapet, peab folaadisisaldust regulaarselt kontrollima.

Hüpokaltseemia/hüperkaltseemia Kroonilise neeruhaigusega patsientidel võib areneda hüpokaltseemia või hüperkaltseemia. Sevelameerkarbonaat ei sisalda kaltsiumit. Seetõttu tuleb seerumi kaltsiumitaset regulaarselt kontrollida ning vajaduse korral määrata puhta kaltsiumi lisandeid.

Metaboolne atsidoos Kroonilise neeruhaigusega patsientidel on eelsoodumus metaboolse atsidoosi tekkeks. Osana heast kliinilisest tavast on seetõttu soovitatav jälgida seerumi bikarbonaatide taset.

Peritoniit Dialüüsipatsientidel on infektsioonioht, mis on dialüüsimeetodi-spetsiifiline. Peritoniit on tuntud tüsistus peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel ning sevelameervesinikkloriidiga teostatud kliinilises uuringus teatati suuremast arvust peritoniidi juhtudest sevelameerigrupis, võrreldes kontrollgrupiga. Peritoneaaldialüüsipatsiente tuleb hoolikalt jälgida, tagamaks aseptilise tehnika nõuetekohast rakendamist ning kõikide peritoniidiga seotud nähtude ja sümptomite kiiret avastamist ja ravi.

Hüpotüreoidism Soovitatav on hoolikalt jälgida hüpotüreoidismiga patsiente, kes saavad samaaegset ravi sevelameerkarbonaadi ja levotüroksiiniga (vt lõik 4.5).

Hüperparatüreoidism Sevelameerkarbonaat ei ole näidustatud hüperparatüreoidismi kontrolli all hoidmiseks. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel peab sevelameerkarbonaati kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest, et langetada intaktse parathormooni (iPTH) taset. Põletikulised seedetrakti häired On teatatud tõsistest põletikulistest häiretest seedetrakti erinevates osades (k.a tõsised tüsistused nagu verejooks, mulgustumine, haavandumine, nekroos, koliit ja mass käärsooles/umbsooles), seonduvalt sevelameeri kristallide olemasoluga (vt lõik 4.8). Põletikulised häired võivad taanduda pärast ravi lõpetamist sevelameeriga. Patsientidel, kellel tekivad rasked gastrointestinaalsümptomid, tuleb uuesti hinnata ravi sevelameerkarbonaadiga.

Abiained See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi kotikese kohta, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Dialüüs Koostoimeuuringuid ei ole dialüüsipatsientidel teostatud. Tsiprofloksatsiin Koostoimeuuringutes tervete vabatahtlikega vähendas sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid ühekordse annuse uuringus koosmanustatud tsiprofloksatsiini biosaadavust ligikaudu 50%. Järelikult ei tohi sevelameerkarbonaati võtta samaaegselt tsiprofloksatsiiniga.

Tsüklosporiin, mükofenolaatmofetiil ja takroliimus siirikuga patsientidel On teatatud tsüklosporiini, mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse taseme langemisest koosmanustamisel sevelameervesinikkloriidiga siirikuga patsientidele ilma kliiniliste tagajärgedeta (st siiriku hülgamiseta). Koostoime võimalust ei saa välistada ning koosmanustamise ajal ja pärast selle lõpetamist peab kaaluma tsüklosporiini, mükofenolaatmofetiili ja takroliimuse kontsentratsioonide hoolikat jälgimist veres.

Levotüroksiin Väga harva on teatatud hüpotüreoidismi juhtudest patsientidel, kellele manustati sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldavat sevelameervesinikkloriidi koos levotüroksiiniga. Seetõttu soovitatakse sevelameerkarbonaati ja levotüroksiini saavatel patsientidel hoolikalt jälgida kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) taset.

Antiarütmikumid ja krambivastased ravimid Kliinilistesse uuringutesse ei kaasatud patsiente, kes võtsid ravimeid rütmihäirete kontrolliks ning krambivastaseid ravimeid krambihoogude vastu. Seetõttu ei saa välistada võimalikku imendumise vähenemist. Antiarütmikumi peab manustama vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast Renvela’t ning peab kaaluma taseme monitoorimist veres.

Prootonpumba inhibiitorid Turuletulekujärgselt on väga harva teatatud fosfaaditaseme tõusust patsientidel, kes saavad samaaegset ravi prootonpumba inhibiitorite ja sevelameerkarbonaadiga. Määrates prootonpumba inhibiitoreid Renvela’ga ravitavatele patsientidele peab olema ettevaatlik. Seerumi fosfaadisisaldust peab jälgima ning vastavalt kohandama Renvela annust.

Biosaadavus Sevelameerkarbonaat ei imendu ning võib mõjutada teiste ravimpreparaatide biosaadavust. Mistahes ravimit, mille biosaadavuse vähenemisel võib olla kliiniliselt oluline mõju ohutusele või efektiivsusele, tuleb manustada vähemalt üks tund enne või kolm tundi pärast sevelameerkarbonaati või peab arst kaaluma taseme hoolikat jälgimist veres.

Digoksiin, varfariin, enalapriil või metoprolool Koostoimeuuringutes tervete vabatahtlikega ei mõjutanud sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid digoksiini, varfariini, enalapriili või metoprolooli biosaadavust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Sevelameeri kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud mõningat reproduktiivsustoksilisust sevelameeri suurte annuste manustamisel rottidele (vt lõik 5.3). Samuti on näidatud, et sevelameer vähendab mitmete vitamiinide, sh foolhappe imendumist (vt lõigud 4.4 ja 5.3). Võimalik oht inimestele ei ole teada. Sevelameerkarbonaati võib rasedatele määrata ainult siis, kui see on selgelt vajalik ja alles pärast hoolikat ohu/kasu analüüsi läbiviimist nii ema kui loote suhtes. Imetamine Ei ole teada, kas sevelameer/metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Arvestades sevelameeri mitteimenduvat iseloomu on sevelameeri eritumine rinnapiima vähetõenäoline. Otsus imetamise jätkamise või katkestamise või sevelameerkarbonaadiga ravi jätkamise või katkestamise üle tuleb teha, arvestades imetamise kasu lapsele ja sevelameerkarbonaadiga ravi kasu naisele.

Fertiilsus Sevelameeri mõju kohta inimeste fertiilsusele ei ole andmeid. Loomuuringud on näidanud, et sevelameer ei kahjusta isaste ega emaste rottide fertiilsust süsteemse saadavuse korral, mis inimesel vastab 2 korda suuremale annusele kui maksimaalne annus kliinilistes uuringutes – 13 g/ööpäev – kehapindala suhtelise võrdluse põhjal.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sevelameer mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamini esinenud (≥5% patsientidest) sevelameeriga võimalikult või tõenäoliselt seotud kõrvaltoimed kuulusid kõik seedetrakti häirete organsüsteemi klassi. Neist kõrvaltoimetest enamiku raskusaste oli vahemikus kergest mõõdukani.

Kõrvaltoimete tabel Sevelameeri ohutust (kas karbonaat- või hüdrokloriidsoolana) on uuritud arvukates kliinilistes uuringutes kokku 969 hemodialüüsipatsiendil ravi kestusega 4...50 nädalat (724 patsienti raviti sevelameervesinikkloriidiga ja 245 patsienti sevelameerkarbonaadiga), 97 peritoneaaldialüüsipatsiendil ravi kestusega 12 nädalat (kõiki raviti sevelameervesinikkloriidiga) ja 128 kroonilise neeruhaigusega, dialüüsi mittesaaval patsiendil ravi kestusega 8...12 nädalat (79 patsienti raviti sevelameervesinikkloriidiga ja 49 patsienti sevelameerkarbonaadiga).

Kliinilistest uuringutest või turuletulekujärgsetest kõrvaltoime teatistest pärinevad kõrvaltoimed on loetletud allolevas tabelis esinemissageduse järgi. Esinemissagedus on klassifitseeritud kui väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA Väga sage Sage Väga harv Teadmata organsüsteemi klass Immuunsüsteemi Ülitundlikkus* häired Seedetrakti häired Iiveldus, Diarröa, Sooleobstruktsioon, oksendamine, valu düspepsia, iileus/subiileus, ülakõhus, kõhupuhitus, soole kõhukinnisus kõhuvalu mulgustumine1, Naha ja Sügelus, lööve nahaaluskoe kahjustused Uuringud Kristallide * turuletulekujärgne kogemus 1 Vt lõigu 4.4 hoiatust „Põletikulised seedetrakti häired“

Lapsed Ohutusprofiil lastel ja noorukitel (vanuses 6 kuni 18 aastat) on üldiselt sarnane ohutusprofiiliga täiskasvanutel. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldavat sevelameervesinikkloriidi on normaalsetele tervetele vabatahtlikele manustatud annustes kuni 14 grammi päevas kaheksa päeva jooksul ilma kõrvaltoimeteta. Kroonilise neeruhaigusega patsientidel uuritud maksimaalne keskmine annus oli 14,4 grammi sevelameerkarbonaati ühekordse päevase annusena.

Üleannustamise korral täheldatavad sümptomid on sarnased kõrvaltoimetega, mida on kirjeldatud lõigus 4.8, k.a peamiselt kõhukinnisus ja teised teadaolevad seedetrakti häired.

Peab rakendama asjakohast sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained, ained hüperkaleemia ja hüperfosfateemia raviks. ATC kood: V03AE02.

Toimemehhanism Renvela sisaldab sevelameeri, mitteimenduvat fosfaatisiduvat ristsidemetega polümeeri, mis ei sisalda metalli ega kaltsiumi. Sevelameer sisaldab arvukalt polümeeri ahelast ühe süsinikuga eraldatud amiine, mis protoniseeruvad maos. Need protoneeritud amiinid seovad negatiivseid ioone, nt soolestikus leiduvaid toidufosfaate.

Farmakodünaamilised toimed Sidudes fosfaate seedetraktis ja vähendades imendumist, langetab sevelameer fosfori kontsentratsiooni seerumis. Fosfaadisidujate manustamisel tuleb alati regulaarselt jälgida seerumi fosforitaset.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kahes randomiseeritud kliinilises ristuuringus on näidatud sevelameerkarbonaadi terapeutilist ekvivalentsust sevelameervesinikkloriidiga, manustatuna kolm korda päevas nii tablettide kui pulbri kujul, ning seega selle efektiivsust seerumi fosforitaseme kontrollimisel kroonilise neeruhaigusega hemodialüüsipatsientidel.

Esimene uuring näitas, et kolm korda päevas manustatud sevelameerkarbonaadi tabletid olid ekvivalentsed kolm korda päevas manustatavate sevelameervesinikkloriidi tablettidega 79 hemodialüüsipatsiendil, keda raviti kaks randomiseeritud 8-nädalast raviperioodi (seerumi keskmine aja järgi kaalutud fosforitase oli 1,5 ± 0,3 mmol/l nii sevelameerkarbonaadi kui sevelameervesinikkloriidi korral). Teine uuring näitas, et kolm korda päevas manustatud sevelameerkarbonaadi pulber oli ekvivalentne kolm korda päevas manustatavate sevelameervesinikkloriidi tablettidega 31 hüperfosfateemiaga (määratletud seerumi fosforitasemega ≥1,78 mmol/l) hemodialüüsipatsiendil kahes randomiseeritud 4-nädalases raviperioodis (seerumi keskmine aja järgi kaalutud fosforitase oli 1,6 ± 0,5 mmol/l sevelameerkarbonaadi pulbri ja 1,7 ± 0,4 mmol/l sevelameervesinikkloriidi tablettide korral). Hemodialüüsipatsientide kliinilistes uuringutes ei olnud sevelameeril üksi pidevat ja kliiniliselt olulist mõju seerumi intaktsele parathormoonile (iPTH). Ühes 12-nädalases uuringus peritoneaaldialüüsipatsientidega täheldati siiski sarnast iPTH langust kaltsiumatsetaati saavate patsientidega. Sekundaarse hüperparatüreoidismiga patsientidel peab sevelameerkarbonaati kasutama kompleksse ravi kontekstis, mis võib sisaldada kaltsiumilisandeid, 1,25-dihüdroksüvitamiini D või ühte selle analoogidest, et langetada intaktse parathormooni (iPTH) taset. Eksperimentaalsed loomkatsed näitasid, et sevelameer seob sapphappeid in vitro ja in vivo. Sapphapete sidumine ioonvahetusvaikudega on väljakujunenud vere kolesteroolisisalduse langetamise meetod. Sevelameeri kliinilistes uuringutes vähenes keskmine üld- ja LDL-kolesterool 15%...39%

võrra. Langus ilmnes pärast 2 ravinädalat ja on püsiv pikaajalisel ravil. Triglütseriidide, HDL- kolesterooli ja albumiini tase ei muutunud pärast ravi sevelameeriga.

Sevelameer seob sapphappeid, mistõttu võib see mõjutada rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K imendumist.

Sevelameer ei sisalda kaltsiumi ning vähendab hüperkaltseemiliste episoodide esinemissagedust, võrreldes ainult kaltsiumipõhiseid fosfaadisidujaid saavate patsientidega. Sevelameeri fosfori ja kaltsiumi taset langetav toime oli püsiv kogu üheaastase kontrollperioodiga uurigu jooksul. Need andmed pärinevad uuringutest sevelameervesinikkloriidiga.

Lapsed Sevelameerkarbonaadi ohutust ja efektiivsust hüperfosfateemiaga, kroonilist neeruhaigust põdevatel lastel hinnati mitmekeskuselises uuringus, milles oli 2-nädalane, juhuslikustatud, platseebokontrolliga fikseeritud annuse periood ning sellele järgnev 6-kuuline, kontrollrühmata, avatud, annuse tiitrimise periood. Uuringusse juhuslikustati kokku 101 patsienti (vanuses 6 kuni 18 aastat, kehapindalaga vahemikus 0,8 m2 kuni 2,4 m2). Kahenädalasel fikseeritud annuse perioodil manustati neljakümne üheksale (49) patsiendile sevelameerkarbonaati ja viiekümne ühele (51) platseebot. Seejärel manustati kõikidele patsientidele sevelameerkarbonaati 26-nädalasel annuse tiitrimise perioodil. Uuring saavutas esmase tulemusnäitaja, s.t sevelameerkarbonaat langetas platseeboga võrreldes seerumi fosforisisaldust vähimruutude keskmise erinevusena -0,90 mg/dl, ning teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad. Kroonilisest neeruhaigusest tingitud teisese hüperfosfateemiaga lastel langetas sevelameerkarbonaat 2-nädalasel fikseeritud annuse perioodil seerumi fosforisisaldust platseeboga võrreldes olulisel määral. Lastel, kes said 6-kuulisel avatud, annuse tiitrimise perioodil ravi sevelameerkarbonaadiga, ravivastus püsis. Ravi lõpuks saavutas 27% lastest eale vastava seerumi fosforisisalduse. Hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi saavate laste alarühmades oli see näitaja vastavalt 23% ja 15%. Kehapindala ei mõjutanud ravivastust 2-nädalasel fikseeritud annuse perioodil. Seevastu ei saavutatud siiski ravivastust lastel, kelle seerumi fosforisisaldus uuringusse kvalifitseerudes oli <7,0 mg/dl. Enamik teatatud kõrvaltoimetest, millel oli või võis olla seos sevelameerkarbonaadiga, olid gastrointestinaalsed. Sevelameerkarbonaadi manustamisel uuringu vältel ei tehtud kindlaks uusi ohte või ohusignaale.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Sevelameerkarbonaadiga ei ole farmakokineetilisi uuringuid teostatud. Tervete vabatahtlikega teostatud imendumisuuring kinnitas, et sevelameerkarbonaadiga sama toimeainet sisaldav sevelameervesinikkloriid ei imendu seedetraktist. Üheaastases kliinilises uuringus ei täheldatud sevelameeri kuhjumist. Sevelameeri võimalikku imendumist ja kuhjumist pikaajalise ravi korral (üle ühe aasta) ei saa siiski täielikult välistada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Tavapäraste farmakoloogilise ohutuse, korduvmanustamise toksilisuse ja genotoksilisuse uuringute mittekliinilised andmed ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Suukaudse sevelameervesinikkloriidi kartsinogeensust on uuritud hiirtel (annustes kuni 9 g/kg/päevas) ja rottidel (0,3, 1 või 3 g/kg/päevas). Isasrottidel täheldati kusepõie siirderakkude papilloomi esinemissageduse tõusu suure annuse rühmas (ekvivalentne annus inimesel kahekordne maksimaalne kliinilise uuringu annus 14,4 g). Hiirtel kasvajate esinemissageduse tõusu ei täheldatud (ekvivalentne annus inimesel ületab 3 korda maksimaalset kliinilise uuringu annust).

Imetaja in vitro tsütogeneetilises metaboolse aktiveerimisega testis põhjustas sevelameervesinikkloriid kromosoomide struktuursete aberratsioonide arvu statistiliselt olulist kasvu. Sevelameervesinikkloriid ei näidanud mutageensust Ames’i bakteriaalses mutatsioonitestis.

Rottidel ja koertel vähendas sevelameer rasvlahustuvate vitamiinide D, E ja K (koagulatsioonifaktorid) ja foolhappe imendumist.

Sevelameeri vahepealsete ja suurte annuste puhul (ekvivalentne annus inimesel alla maksimaalse kliinilise uuringu annuse 14,4 g) täheldati emasrottide loodetel skeleti puudulikku luustumist mitmes kohas. Need nähud võivad olla tingitud vitamiin D puudusest.

Organogeneesi ajal peroraalselt kunstliku toitmisega sevelameervesinikkloriidi annuseid saanud tiinetel küülikutel esines suure annuse grupis (ekvivalentne annus inimesel kahekordne maksimaalne kliinilise uuringu annus) enneaegseid resorptsioone.

Sevelameervesinikkloriid ei kahjustanud isas- või emasrottide fertiilsust toiduga manustamise uuringus, manustatuna emastele rottidele14 päeva jooksul enne paaritumist ja kogu tiinuse vältel ning isastele 28 päeva jooksul enne paaritumist. Suurimaks annuseks selles uuringus oli 4,5 g/kg/ööpäev (ekvivalentne annus inimesel 2 korda suurem maksimaalsest kliinilise uuringu annusest 13 g/ööpäev, kehapindala suhtelise võrdluse põhjal).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Propüleenglükoolalginaat (E405) Tsitruskoore lõhna- ja maitseaine Naatriumkloriid Sukraloos Kollane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast lahustamist Suukaudne suspensioon tuleb manustada 30 minuti jooksul pärast valmistamist. Kotike tuleb 24 tundi pärast avamist ära visata.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Etüleen-metakrüülhappe kopolümeerist, polüestrist, väikese tihedusega polüetüleenist (LDPE) ja alumiiniumfooliumlaminaadist kuumsuletud kotike. Üks kotike sisaldab 2,4 g sevelameerkarbonaati. Ühes karbis on 60 või 90 kotikest.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Pulber tuleb enne manustamist lahustada 40 ml vees kotikese kohta. Suspensioonipulber on kahvatukollane ja tsitruselõhnaga.

Pulbrit võib samuti eelnevalt segada külma joogiga või kuumutamata toiduga (vt lõik 4.2). Pulbrit ei tohi kuumutada (nt mikrolaineahjus).

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/09/521/006 EU/1/09/521/007

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 10.06.2009 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 20.02.2019

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne informatsioon selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAVAD TOOTJAD

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAVAD TOOTJAD

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutavate tootjate nimi ja aadress

Genzyme Ireland Limited IDA Industrial Park Old Kilmeaden Road Waterford Iirimaa

Sanofi Winthrop Industrie 1 rue de la Vierge Ambares et Lagrave 33565 Carbon Blanc cedex Prantsusmaa

ROVI Pharma Industrial Services, S.A. Vía Complutense, 140, Alcalá de Henares, Madrid, 28805, Hispaania

Ravimi trükitud pakendi infolehel peab olema vastava ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

ETIKETT - PUDEL 30 TABLETIGA (KOOS VÄLISKARBIGA) ETIKETT sinises raamis tekstiga - PUDEL 180 TABLETIGA (ILMA VÄLISKARBITA)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 800 mg õhukese polümeerikattega tabletid sevelameri carbonas

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks tablett sisaldab 800 mg sevelameerkarbonaati.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

30 õhukese polümeerikattega tabletti 180 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE

Suukaudne Tabletid tuleb tervelt alla neelata. Mitte närida. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida pudel tihedalt suletuna niiskuse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/09/521/001 30 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/09/521/003 180 õhukese polümeerikattega tabletti

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Renvela 800 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Ainult 180 tabletiga pudeli etikett: Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

Ainult 180 tabletiga pudeli etikett: PC: SN: NN:

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP sinises raamis tekstiga – PUDEL 30 TABLETIGA

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 800 mg õhukese polümeerikattega tabletid sevelameri carbonas

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks tablett sisaldab 800 mg sevelameerkarbonaati.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

30 õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE

Suukaudne Tabletid tuleb tervelt alla neelata. Mitte närida. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida pudel tihedalt suletuna niiskuse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/09/521/001

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Renvela 800 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

ETIKETT – PUDEL 30 TABLETIGA (MITMIKPAKEND)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 800 mg õhukese polümeerikattega tabletid sevelameri carbonas

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks tablett sisaldab 800 mg sevelameerkarbonaati.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

30 õhukese polümeerikattega tabletti. Mitmikpakendi osa, üksikult ei müüda.

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE

Suukaudne Tabletid tuleb tervelt alla neelata. Mitte närida. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida pudel tihedalt suletuna niiskuse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/09/521/002

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP sinises raamis tekstiga – MITMIKPAKEND 180 (6 PUDELIT 30) TABLETIGA

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 800 mg õhukese polümeerikattega tabletid sevelameri carbonas

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks tablett sisaldab 800 mg sevelameerkarbonaati.

3. ABIAINED

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

180 (6 pudelit 30) õhukese polümeerikattega tabletti

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE

Suukaudne Tabletid tuleb tervelt alla neelata. Mitte närida. Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida pudel tihedalt suletuna niiskuse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/09/521/002 180 (6 pudelit 30) õhukese polümeerikattega tabletti

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Renvela 800 mg

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

ETIKETT - KOTIKESED

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 0,8 g suukaudse suspensiooni pulber sevelameri carbonas

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks kotike sisaldab 0,8 g sevelameerkarbonaati.

3. ABIAINED

Sisaldab propüleenglükoolalginaati (lisateavet vt infolehest).

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Suukaudse suspensiooni pulber

0,8 g pulbrit

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE

Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Pärast lahustamist Suukaudne suspensioon tuleb manustada 30 minuti jooksul pärast valmistamist.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/09/521/008 90 kotikest EU/1/09/521/009 90 kotikest (koos mõõtelusikaga)

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 0,8 g suukaudse suspensiooni pulber sevelameri carbonas

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks kotike sisaldab 0,8 g sevelameerkarbonaati.

3. ABIAINED

Sisaldab propüleenglükoolalginaati (lisateavet vt infolehest).

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Suukaudse suspensiooni pulber

90 kotikest

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE

Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Pärast lahustamist Suukaudne suspensioon tuleb manustada 30 minuti jooksul pärast valmistamist.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/09/521/008 90 kotikest EU/1/09/521/009 90 kotikest (koos mõõtelusikaga)

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Renvela 0,8 g

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP – PAPPKARP 60 või 90 KOTIKESEGA

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 1,6 g suukaudse suspensiooni pulber sevelameri carbonas

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks kotike sisaldab 1,6 g sevelameerkarbonaati.

3. ABIAINED

Sisaldab propüleenglükoolalginaati (lisateavet vt infolehest).

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Suukaudse suspensiooni pulber 60 kotikest 90 kotikest

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE

Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Pärast lahustamist Suukaudne suspensioon tuleb manustada 30 minuti jooksul pärast valmistamist.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/09/521/004 EU/1/09/521/005

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Renvela 1,6 g

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

ETIKETT - KOTIKESED

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 1,6 g suukaudse suspensiooni pulber sevelameri carbonas

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks kotike sisaldab 1,6 g sevelameerkarbonaati.

3. ABIAINED

Sisaldab propüleenglükoolalginaati (lisateavet vt infolehest).

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Suukaudse suspensiooni pulber

1,6 g pulbrit.

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE

Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Pärast lahustamist Suukaudne suspensioon tuleb manustada 30 minuti jooksul pärast valmistamist.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/09/521/004 EU/1/09/521/005

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISKARP – PAPPKARP 60 või 90 KOTIKESEGA

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 2,4 g suukaudse suspensiooni pulber sevelameri carbonas

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks kotike sisaldab 2,4 g sevelameerkarbonaati.

3. ABIAINED

Sisaldab propüleenglükoolalginaati (lisateavet vt infolehest).

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Suukaudse suspensiooni pulber 60 kotikest 90 kotikest

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE

Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Pärast lahustamist Suukaudne suspensioon tuleb manustada 30 minuti jooksul pärast valmistamist.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/09/521/006 EU/1/09/521/007

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Renvela 2,4 g

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC: SN: NN:

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

ETIKETT - KOTIKESED

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Renvela 2,4 g suukaudse suspensiooni pulber sevelameri carbonas

2. TOIMEAINE SISALDUS

Üks kotike sisaldab 2,4 g sevelameerkarbonaati.

3. ABIAINED

Sisaldab propüleenglükoolalginaati (lisateavet vt infolehest).

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Suukaudse suspensiooni pulber

2,4 g pulbrit

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE

Suukaudne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Pärast lahustamist Suukaudne suspensioon tuleb manustada 30 minuti jooksul pärast valmistamist.

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Sanofi Winthrop Industrie 82 Avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

12. MÜÜGILOA NUMBER(NUMBRID)

EU/1/09/521/006 EU/1/09/521/007

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)