Rivaroxaban stada - Infoleht (Rivaroksabaan)

ATC Kood: B01AF01
Toimeaine: rivaroksabaan
Tootja: Stada Arzneimittel AG

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Rivaroxaban STADA, 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid Rivaroxaban STADA, 20 mg õhukese polümeerikattega tabletid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Rivaroxaban STADA ja milleks seda kasutatakse

Rivaroxaban STADA sisaldab toimeainena rivaroksabaani ja seda kasutatakse täiskasvanutel. Rivaroxaban STADA’t kasutatakse täiskasvanutel:

  • trombide ennetamiseks ajus (insult) ja teie keha teistes veresoontes, kui teil on ebakorrapärane südamerütm, mida nimetatakse mittevalvulaarseks kodade virvendusarütmiaks;
  • trombide raviks jalaveenides (süvaveenitromboos) ja kopsuveresoontes (kopsuarteri trombemboolia) ning trombide taastekkimise ennetamiseks jalgade ja/või kopsude veresoontes.

Rivaroxaban STADA’t kasutatakse lastel ja alla 18-aastastel noorukitel kehakaaluga ≥ 30 kg:

  • trombide raviks ja nende taastekkimise ennetamiseks veenides või kopsuveresoontes pärast vähemalt 5-päevast ravi trombivastaste süstitavate ravimitega.

Rivaroxaban STADA kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse tromboosivastasteks aineteks. See toimib vere hüübimisfaktori (Xa faktor) blokeerimise kaudu, vähendades vereklompide moodustumist.

2. Mida on vaja teada enne Rivaroxaban STADA võtmist

Rivaroxban STADA’t EI TOHI VÕTTA

  • kui olete rivaroksabaani või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
  • kui teil esineb ülemäärane veritsemine;
  • kui teil on mõnes organis haigus või seisund, mis suurendab tõsise verejooksu tekkeriski (nt maohaavand, ajuvigastus või –verejooks, hiljutine aju- või silmaoperatsioon);
  • kui te võtate vere hüübimist takistavaid ravimeid (nt varfariin, dabigatraan, apiksabaan või hepariin) välja arvatud juhul kui te vahetate hüübimisvastast ravi või kui te saate veeni- või arterikateetri kaudu hepariini, tagamaks selle avatuna püsimist;
  • kui teil on maksahaigus, millega kaasneb suurem veritsusoht;
  • kui te olete rase või imetate last.

Kui teil esineb ükskõik milline loetletud seisunditest, ärge võtke Rivaroxaban STADA’t ja pöörduge oma arsti poole.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Rivaroxaban STADA võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Rivaroxaban STADA

  • kui teil on suurenenud veritsusoht, mis võib esineda järgmiste seisundite korral nagu: o raske neeruhaigus täiskasvanutel või mõõdukas või raske neeruhaigus lastel ja noorukitel, sest neerufunktsioon võib mõjutada teie organismis toimiva ravimi kogust; o kui te võtate teisi vere hüübimist takistavaid ravimeid (nt varfariin, dabigatraan, apiksabaan või hepariin), kui te vahetate hüübimisvastast ravi või kui te saate veeni- või arterikateetri kaudu hepariini, tagamaks selle avatuna püsimist (vt lõik „Muud ravimid ja Rivaroxaban STADA); o veritsushaigus; o väga kõrge vererõhk, mis ei ole raviga kontrollitav; o mao- või soolehaigused, mis võivad põhjustada veritsuse tekkimist. Nt mao- või sooltepõletik või söögitorupõletik, mis on tekkinud nt gastroösofageaalse reflukshaiguse (maohappe tagasivool söögitorru) tagajärjel või kasvajad mis paiknevad maos, soolestikus, suguelundites või kuseteedes; o silma võrkkesta veresoonte kahjustus (retinopaatia); o kopsuhaigus, mille korral bronhid on laienenud ja täidetud mädaga (bronhektaasia) või eelnevalt esinenud kopsuverejooks;
  • kui teil on südameklapi protees;
  • kui teate, et teil on antifosfolipiidsündroom (immuunsüsteemi häire, mis suurendab trombide tekkeriski). Teatage sellest oma arstile, kes otsustab, kas teie ravi on vaja muuta.
  • kui teie arst teeb kindlaks, et teie vererõhk on ebastabiilne, või kui trombi eemaldamiseks kopsust planeeritakse muud ravi või kirurgilist protseduuri.

Kui teil esineb ükskõik milline eelpool nimetatud seisunditest, pidage enne Rivaroxaban STADA võtmist nõu oma arstiga. Arst otsustab, kas teid tuleks selle ravimiga ravida ja kas teid tuleks tähelepanelikumalt jälgida

Kui te peate minema operatsioonile

  • on väga oluline võtta Rivaroxaban STADA’t enne ja pärast operatsiooni täpselt sellel ajal, nagu arst on teile öelnud;
  • kui teie lõikusel kasutatakse kateetrit või süstimist lülisambasse (nt epiduraal- või spinaalanesteesiaks või valu vähendamiseks): o on väga oluline võtta Rivaroxaban STADA’t enne ja pärast süstimist või kateetri eemaldamist täpselt sellel ajal, nagu arst on teile öelnud; o teavitage oma arsti viivitamatult, kui teil esineb pärast anesteesia lõppu tundetus või nõrkus jalgades või probleemid soolestiku või põiega, sest vajalik on viivitamatu arstiabi.

Lapsed ja noorukid Rivaroxaban STADA tablette ei soovitata kasutada lastel kehakaaluga alla 30 kg. Puudub piisav teave lastel ja noorukitel Rivaroxaban STADA kasutamise kohta täiskasvanute näidustustel.

Muud ravimid ja Rivaroxaban STADA Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud, või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

  • Kui te võtate

o teatud seeninfektsioonide vastaseid ravimeid (nt flukonasool, itrakonasool, vorikonasool, posakonasool), v.a juhul, kui neid kantakse ainult nahale; o ketokonasooli tablette (kasutatakse Cushingi sündroomi raviks, kui organism toodab liigselt kortisooli);

o teatud bakteriaalsete infektsioonide korral kasutatavaid ravimeid (nt klaritromütsiin, erütromütsiin); o teatud viirusevastaseid ravimeid HIV-i/AIDS-i korral (nt ritonaviir); o muid ravimeid vere hüübivuse vähendamiseks (nt enoksapariin, klopidogreel või K-vitamiini antagonistid nagu varfariin ja atsenokumarool; o põletikuvastaseid ravimeid ja valuvaigisteid (nt naprokseen või atsetüülsalitsüülhape); o dronedarooni (südamerütmihäirete ravim); o teatud depressiooni ravimeid (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) või serotoniini-norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d)).

Kui te kasutate eelpool nimetatud ravimeid, siis enne Rivaroxaban STADA võtmist informeerige sellest oma arsti, kuna Rivaroxaban STADA toime võib suureneda. Arst otsustab, kas teid tuleb selle ravimiga ravida ja kas teid tuleb tähelepanelikumalt jälgida. Kui teie arst arvab, et teil on suurenenud risk mao- või soolehaavandite tekkeks, võib ta teile määrata ka ennetava haavandite ravi.

  • Kui te võtate o teatud epilepsiaravimeid (fenütoiin, karbamasepiin, fenobarbitaal); o ravimtaime naistepuna (Hypericum perforatum) depressiooni raviks; o antibiootikumi rifampitsiin.

Kui te kasutate eelpool nimetatud ravimeid, siis enne Rivaroxaban STADA võtmist informeerige sellest oma arsti, kuna Rivaroxaban STADA toime võib väheneda. Arst otsustab, kas teid tuleb Rivaroxaban STADA’ga ravida ja kas teid tuleb tähelepanelikumalt jälgida.

Rasedus ja imetamine Ärge võtke Rivaroxaban STADA’t, kui te olete rase või imetate last. Rasestumisvõimaluse korral kasutage Rivaroxaban STADA võtmise ajal usaldusväärset rasestumisvastast vahendit. Kui te rasestute selle ravimi võtmise ajal, informeerige sellest viivitamatult oma arsti, kes otsustab, kuidas teid edasi ravida.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Rivaroxaban STADA võib tekitada pearinglust (sage kõrvaltoime) või minestamist (aeg-ajalt esinev kõrvaltoime) (vt lõik 4 „Võimalikud kõrvaltoimed“). Nende kõrvaltoimete esinemisel ei tohi te juhtida autot, sõita jalgrattaga ega käsitseda tööriistu või masinaid.

Rivaroxaban STADA sisaldab laktoosi Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

Rivaroxaban STADA sisaldab ja naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Rivaroxaban STADA’t võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võtke Rivaroxaban STADA’t koos toiduga. Neelake tablett/tabletid alla soovitatavalt koos veega.

Kui teil on tervet tabletti raske neelata, küsige arstilt teavet Rivaroxaban STADA teiste manustamisviiside kohta. Tableti võib vahetult enne võtmist purustada ja segada vee või õunapüreega. Pärast sel viisil ravimi manustamist tuleb kohe süüa. Vajadusel võib arst purustatud Rivaroxaban STADA tableti manustada teile ka maosondi kaudu.

Kui palju võtta

  • Täiskasvanud o Trombide tekke ennetamiseks ajus (insult) ja teie keha teistes veresoontes Soovitatav annus on üks Rivaroxaban STADA 20 mg tablett üks kord ööpäevas. Kui teil on neeruprobleemid, võidakse annust vähendada ühe Rivaroxaban STADA 15 mg tabletini üks kord ööpäevas.

Kui te vajate protseduuri, millega ravitakse südame ummistunud veresooni (seda nimetatakse perkutaanseks koronaarinterventsiooniks koos stendi paigaldamisega), on vähesel hulgal kogemusi, kus annust vähendatakse ühe 15 mg Rivaroxaban STADA tabletini üks kord ööpäevas (või ühe 10 mg Rivaroxaban STADA tabletini üks kord ööpäevas juhul, kui teie neerud ei tööta korralikult), lisaks teisele vere hüübimist vähendavale ravimile, nt klopidogreel.

o Trombide raviks jalaveenides ja kopsuveresoontes ning trombide taastekke ennetamiseks Soovitatav annus on üks Rivaroxaban STADA 15 mg tablett kaks korda ööpäevas esimesel kolmel nädalal. Pärast kolme nädala möödumist on soovitatav annus üks Rivaroxaban STADA 20 mg tablett üks kord ööpäevas. Pärast vähemalt 6-kuulist trombivastast ravi võib arst otsustada jätkata ravi kas ühe 10 mg tabletiga üks kord ööpäevas või ühe 20 mg tabletiga üks kord ööpäevas. Kui teil on neeruprobleemid ja te võtate ühe Rivaroxaban STADA 20 mg tableti üks kord ööpäevas, võib arst otsustada vähendada annust esimese kolme nädala möödumisel ühe Rivaroxaban STADA 15 mg tabletini üks kord ööpäevas, juhul kui veritsusoht on suurem kui uue trombi tekkimise oht.

  • Lapsed ja noorukid Rivaroxaban STADA annus oleneb kehakaalust ja selle arvutab arst. o Soovitatav annus lastele ja noorukitele kehakaaluga 30 kg kuni 50 kg on üks Rivaroxaban STADA 15 mg tablett üks kord ööpäevas. o Soovitatav annus lastele ja noorukitele kehakaaluga 50 kg ja rohkem on üks Rivaroxaban STADA 20 mg tablett üks kord ööpäevas. Võtke Rivaroxaban STADA annus koos joogiga (nt vee või mahlaga) söögi ajal. Võtke tablette iga päev enam-vähem samal kellaajal. Ravimi võtmise meelespidamiseks võite seadistada vastava meeldetuletuse. Lapsevanem või hooldaja peab jälgima, et kogu annus on võetud.

Kuna Rivaroxaban STADA annus põhineb kehakaalul, on oluline käia kokku lepitud arstivisiitidel, sest kehakaalu muutumisel tuleb annust kohandada. Mitte kunagi ei tohi Rivaroxaban STADA annust ise muuta, vajaduse korral teeb seda arst. Tabletti ei tohi annuse jagamiseks poolitada. Kui on vaja manustada väiksem annus, kasutage Rivaroxaban STADA teist ravimvormi – suukaudse suspensiooni graanuleid. Lastel ja noorukitel, kes ei saa tablette tervelt alla neelata, kasutage Rivaroxaban STADA suukaudse suspensiooni graanuleid. Kui suukaudne suspensioon ei ole saadaval, võib Rivaroxaban STADA tableti vahetult enne manustamist purustada ja segada vee või õunapüreega. Pärast selle segu manustamist tuleb kohe süüa. Vajadusel võib arst purustatud Rivaroxaban STADA tableti manustada ka maosondi kaudu.

Kui te sülitate/öögite annuse välja või oksendate

  • vähem kui 30 minutit pärast Rivaroxaban STADA võtmist, siis võtke uus annus;
  • enam kui 30 minutit pärast Rivaroxaban STADA võtmist, siis ärge võtke uut annust. Sellisel juhul võtke Rivaroxaban STADA järgmine annus tavalisel ajal.

Juhul, kui pärast Rivaroxaban STADA annuse võtmist sülitatakse/öögitakse see korduvalt välja või oksendatakse, võtke ühendust oma arstiga.

Millal Rivaroxaban STADA’t võtta Võtke tabletti/tablette iga päev, kuni arst käsib teil lõpetada. Püüdke tablett/tabletid võtta iga päev samal kellaajal, et teil oleks seda kergem meeles pidada. Teie arst otsustab, kui kaua peate ravi jätkama.

Takistamaks verehüüvete teket ajus (insult) ja keha teistes veresoontes: Kui teie normaalse südamerütmi taastamiseks on vajalik teostada kardioversiooni, siis võtke Rivaroxaban STADA’t arsti poolt määratud aegadel.

Kui te unustate Rivaroxaban STADA’t võtta

  • Täiskasvanud, lapsed ja noorukid

Kui te võtate ühe 20 mg tableti või ühe 15 mg tableti üks kord ööpäevas ja teil ununes annus võtta, tehke seda niipea, kui see teile meenub. Ärge võtke ununenud annuse korvamiseks samal päeval üle ühe tableti. Võtke järgmine tablett järgmisel päeval ja seejärel jätkake ühe tableti võtmist üks kord päevas nagu tavaliselt.

  • Täiskasvanud

Kui te võtate ühe 15 mg tableti kaks korda ööpäevas ja teil ununes annus võtta, tehke seda niipea, kui see teile meenub. Ärge võtke ühel päeval rohkem kui kaks 15 mg tabletti. Kui te unustate annuse võtta, võite korraga võtta kaks 15 mg tabletti, et saada ühe päeva jooksul kokku kaks tabletti (30 mg). Järgmisel päeval jätkake ühe 15 mg tableti võtmisega kaks korda ööpäevas.

Kui te võtate Rivaroxaban STADA’t rohkem, kui ette nähtud Pöörduge viivitamatult oma arsti poole, kui olete võtnud liiga palju Rivaroxaban STADA tablette. Rivaroxaban STADA võtmine liiga suures koguses suurendab veritsusohtu.

Kui te lõpetate Rivaroxaban STADA võtmise Ärge lõpetage Rivaroxaban STADA võtmist enne oma arstiga konsulteerimata, sest Rivaroxaban STADA ravib ja ennetab tõsist seisundit.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Nagu teised sarnased verehüüvete moodustumist vähendavad ravimid, võib Rivaroxaban STADA põhjustada veritsust, mis võib olla eluohtlik. Tugev veritsus võib põhjustada vererõhu järsku langust (šokk). Mõnedel juhtudel ei ole veritsus nähtav. Öelge oma arstile otsekohe, kui teil tekib mõni allpool loetletud kõrvaltoimetest:

  • Veritsuse nähud o aju- või koljusisene veritsus (sümptomiteks võivad olla peavalu, nõrkus ühes kehapooles, oksendamine, krambihood, teadvusehäired, kaela jäikus. See on tõsine, viivitamatut meditsiinilist abi vajav seisund, pöörduge kohe arsti poole!); o pikaajaline või ülemäärane veritsemine; o eriline nõrkus, väsimus, kahvatus, pearinglus, peavalu, seletamatu paistetus, õhupuudus, valu rindkeres või stenokardia. Teie arst võib otsustada teid tähelepanelikumalt jälgida või muuta ravi.
  • Raskete nahareaktsioonide nähud o tugev edasi leviv nahalööve, villid või limaskestade kahjustused, nt suus või silmades (Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs);

o ravimireaktsioon, mis põhjustab löövet, palavikku, siseorganite põletikku, kõrvalekaldeid vereanalüüsis ja süsteemset haigestumist (DRESS-sündroom). Selliste kõrvaltoimete esinemissagedus on väga harv (kuni ühel inimesel 10 000-st).

  • Raskete allergiliste reaktsioonide nähud o näo-, huulte-, suu-, keele- või kõriturse; neelamisraskused; nõgestõbi ja hingamisraskused; vererõhu järsk langus. Raskete allergiliste reaktsioonide esinemissagedus on väga harv (anafülaktilised reaktsioonid sh anafülaktiline šokk, võivad esineda kuni ühel inimesel 10 000-st) ja aeg-ajalt (angioödeem ja allergiline ödeem, võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st).

Võimalike kõrvaltoimete loetelu

Sage (võib esineda kuni ühel inimesel 10-st)

  • vere punaliblede vähesus, mis võib põhjustada kahvatust, nõrkust või hingeldust;
  • verejooks maos või soolestikus, veritsus kuse-suguteedest (sh veri uriinis ja rohke menstruaalverejooks), ninaverejooks, igemete veritsus;
  • veritsus silmast (sh veritsus silmavalgetest);
  • verejooks koesse või kehaõõnde (hematoom, verevalumid);
  • veriköha;
  • verejooks nahast või naha all;
  • operatsioonijärgne verejooks;
  • vere või vedeliku immitsemine operatsioonihaavast;
  • jäsemete turse;
  • valu jäsemetes;
  • neerufunktsiooni kahjustus (avaldub arsti määratud analüüsides);
  • palavik;
  • kõhuvalu, seedehäired, iiveldus või oksendamine, kõhukinnisus, kõhulahtisus;
  • madal vererõhk (sümptomiteks võivad olla pearinglus või minestamine püsti tõusmisel);
  • üldine jõu ja energia vähenemine (nõrkus, väsimus), peavalu, pearinglus;
  • lööve, sügelev nahk;
  • vereanalüüsid võivad näidata mõnede maksaensüümide tasemete suurenemist.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni ühel inimesel 100-st)

  • aju- või koljusisene veritsus (vt eespoolt veritsuse sümptomeid);
  • veritsus liigeses, mis põhjustab valu ja turset;
  • trombotsütopeenia (vere hüübimises osalevate vereliistakute vähesus);
  • allergilised reaktsioonid, sh allergilised nahareaktsioonid;
  • maksafunktsiooni kahjustus (avaldub arsti määratud analüüsides);
  • vereanalüüsid võivad näidata bilirubiini sisalduse, mõnede kõhunäärme- või maksaensüümide aktiivsuse või trombotsüütide arvu suurenemist;
  • minestamine;
  • halb enesetunne;
  • kiire südamerütm;
  • suukuivus;
  • nõgestõbi.

Harv (võib esineda kuni ühel inimesel 1000-st)

  • verejooks lihasesse;
  • kolestaas (sapivoolu vähenemine), hepatiit sh hepatotsellulaarne kahjustus (maksapõletik sh maksarakkude kahjustus);
  • naha ja silmade kollasus (kollatõbi);
  • paikne turse;
  • verekogum (hematoom) kubemepiirkonnas, mis on tüsistuseks südameprotseduuris, kus jalaarterisse sisestatakse kateeter (pseudoaneurüsm).

Väga harv (võib esineda kuni ühel inimesel 10 000-st)

  • eosinofiilide (teatud tüüpi granulotsüüdid (valgelibled)) kuhjumine, mis põhjustab kopsudes põletikku (eosinofiilne pneumoonia).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • tugevast verejooksust põhjustatud neerupuudulikkus;
  • verejooks neerus, millega võib kaasneda veri uriinis, mistõttu neerud ei saa korralikult töötada (antikoagulandiga seotud nefropaatia);
  • pärast verejooksu tekkiv suurenenud rõhk jala- või käelihastes, mis põhjustab valu, paistetust, tundlikkuse muutumist, tundetust või paralüüsi (verejooksule järgnev suletusrõhusündroom).

Kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Üldiselt sarnanevad rivaroksabaaniga ravitud lastel ja noorukitel esinenud kõrvaltoimed täiskasvanutel täheldatutega ja on peamiselt kerge kuni mõõduka raskusega.

Kõrvaltoimed, mida täheldati sagedamini lastel ja noorukitel:

Väga sage (võib esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st)

  • peavalu;
  • palavik;
  • ninaverejooks;
  • oksendamine.

Sage (võib esineda kuni ühel inimesel 10-st)

  • südame löögisageduse suurenemine;
  • vereanalüüsid võivad näidata bilirubiini (sapipigmendi) sisalduse suurenemist;
  • trombotsütopeenia (vere hüübimises osalevate vereliistakute vähesus);
  • rohke menstruaalverejooks.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni ühel inimesel 100-st)

  • vereanalüüsid võivad näidata konjugeeritud bilirubiini (sapipigment bilirubiini alatüüp) sisalduse suurenemist.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Rivaroxaban STADA’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja igal blistril pärast märget „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Purustatud tabletid Purustatud tabletid on stabiilsed vees või õunapürees kuni 4 tundi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Rivaroxaban STADA sisaldab

Toimeaine on rivaroksabaan. Iga tablett sisaldab 15 mg või 20 mg rivaroksabaani.

Teised koostisosad on:

Tableti sisu mikrokristalliline tselluloos laktoosmonohüdraat povidoon preželatiniseeritud tärklis krospovidoon naatriumlaurüülsulfaat magneesiumstearaat

Polümeerikate hüpromelloos E464 titaandioksiid E171 makrogool 4000 E1521 punane raudoksiid E172

Kuidas Rivaroxaban STADA välja näeb ja pakendi sisu 15 mg õhukese polümeerikattega tabletid on punased, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid läbimõõduga ligikaudu 6 mm. Saadaval blisterpakendites või üksikannuse blisterpakendites, milles paikneb 10, 10x1, 14, 14x1, 15, 15x1, 28, 28x1, 30, 30x1, 42, 42x1, 45, 45x1, 56, 56x1, 98, 98x1, 100 ja 100x1 õhukese polümeerikattega tabletti.

20 mg õhukese polümeerikattega tabletid on pruunikaspunased, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid läbimõõduga ligikaudu 7 mm. Saadaval blisterpakendites või üksikannuse blisterpakendites, milles paikneb 10, 10x1, 14, 14x1, 15, 15x1, 28, 28x1, 30, 30x1, 42, 42x1, 56, 56x1, 98, 98x1, 100 ja 100x1 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2 - 18 61118 Bad Vilbel Saksamaa Tootja STADA Arzneimittel AG Stadastrasse 2 - 18 61118 Bad Vilbel Saksamaa

STADA Arzneimittel GmbH Muthgasse 36 1190 Vienna Austria

Centrafarm Services B.V. Van de Reijtstraat 31 E 4814NE Breda

Holland

Clonmel Healthcare Ltd. 3 Waterford Road E91 D768 Clonmel, Iirimaa

Laboratorios Liconsa, S.A. Avda. Miralcampo 7, Polígono Industrial Miralcampo 19200 Guadalajara Hispaania

Stada Nordic ApS Marielundvej 46a, Herlev, 2730 Taani

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

UAB „STADA Baltics“ Goštauto 40A 03163 Vilnius, Leedu Tel: +370 52603926 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2026.

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.