RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ryaltris 25 mikrogrammi/600 mikrogrammi/mõõtannus ninasprei, suspensioon

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks pihustatav annus (spreiotsikust väljuv annus) sisaldab mometasoonfuroaatmonohüdraati koguses, mis vastab 25 mikrogrammile mometasoonfuroaadile, ja olopatadiinvesinikkloriidi koguses, mis vastab 600 mikrogrammile olopatadiinile.

INN. Mometasonum, olopatadinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks mõõtannus (pihustus) sisaldab 0,02 mg bensalkooniumkloriidi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Ninasprei, suspensioon. Valge homogeenne suspensioon.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Mõõdukate kuni raskete nasaalsete sümptomite ravi allergilise riniidiga täiskasvanutel ja noorukitel alates 12 aasta vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ja vanemad) Soovitatav annus on kaks mõõtannust (pihustust) kumbagi ninasõõrmesse kaks korda ööpäevas (hommikul ja õhtul).

Alla 12-aastased lapsed Ryaltrist ei soovitata kasutada alla 12-aastastel lastel, sest ohutus ja efektiivsus selles vanuserühmas ei ole tõestatud.

Eakad Selles vanuserühmas ei ole vaja annust kohandada.

Neeru- ja maksakahjustus Neeru- ja maksakahjustusega patsientide kohta puuduvad andmed, kuid arvestades toimeainete imendumist, metabolismi ja eritumist (vt lõik 5.2), ei ole nendes patsiendirühmades eeldatavasti vaja annust kohandada.

Manustamisviis Ryaltris on ainult nasaalseks manustamiseks.

Enne esimese annuse manustamist loksutada pudelit hoolikalt ja vajutada 6 korda pumbale (kuni väljub ühtlane pihus). Kui pumpa ei ole kasutatud 14 päeva või kauem, tuleb pump enne järgmist kasutamist uuesti täita 2 vajutusega, kuni väljub ühtlane pihus.

Enne iga kasutamist loksutada pudelit vähemalt 10 sekundi jooksul. Pärast sprei kasutamist pühkida otsik hoolikalt puhta taskurätiku või salvrätiga ja panna kork tagasi, et vältida otsiku ummistumist. Pudel tuleb ära visata, kui sellest on manustatud pakendil märgitud arv pihustusi või kui esmakordsest kasutamisest on möödunud 2 kuud.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Ryaltrist ei tohi kasutada, kui patsiendil on ravimata nina limaskesta piirduv infektsioon, nt herpes simplex.

Kuna kortikosteroidid pärsivad haavade paranemist, ei tohi hiljutise ninaoperatsiooni või ninatraumaga patsiendid kasutada nasaalseid kortikosteroide enne täielikku paranemist.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Paiksed toimed ninas Pärast antihistamiinide intranasaalset manustamist on patsientidel teatatud haavandite tekkest ninas ja ninavaheseina perforatsioonist. Pärast kortikosteroidide intranasaalset manustamist on teatatud ninavaheseina perforatsiooni juhtudest. Patsiente, kes kasutavad Ryaltrist mitu kuud või kauem, tuleb perioodiliselt kontrollida võimalike nina limaskesta muutuste suhtes. Ryaltrist ei ole soovitatav kasutada nina vaheseina perforatsiooni korral (vt lõik 4.8).

Pärast antihistamiinide ja kortikosteroidide intranasaalset manustamist on patsientidel teatatud ninaverejooksu juhtudest (vt lõik 4.8).

Intranasaalselt manustatava mometasoonfuroaadi kliinilistes uuringutes esines piirdunud Candida albicans-infektsioone ninas ja neelus. Sellise infektsiooni tekkimisel võib olla vajalik kasutada sobivaid paikseid ravimeid ja lõpetada ravi Ryaltrisega. Patsiente, kes kasutavad Ryaltrist mitu kuud või kauem, tuleb perioodiliselt kontrollida Candida-infektsiooni või teiste nina limaskesta kõrvaltoimete nähtude suhtes. Nägemishäired Süsteemsete ja paiksete (sh intranasaalsete) kortikosteroidide kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekivad sellised sümptomid, nagu hägune nägemine või teised nägemishäired, tuleb kaaluda patsiendi suunamist oftalmoloogi konsultatsioonile, et hinnata nägemishäirete võimalikke põhjuseid, mille hulka võivad kuuluda katarakt, glaukoom või harvaesinevad haigused, nagu tsentraalne seroosne korioretinopaatia (central serous chorioretinopathy, CSCR), mille esinemisest on teatatud pärast süsteemsete ja paiksete kortikosteroidide kasutamist.

Ülitundlikkusreaktsioonid Pärast mometasoonfuroaatmonohüdraadi ja olopatadiinvesinikkloriidi intranasaalset manustamist võib esineda ülitundlikkusreaktsioone, sh vilistavat hingamist. Selliste reaktsioonide tekkimisel tuleb lõpetada Ryaltrise kasutamine (vt lõik 4.8).

Immunosupressioon Immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid, nt kortikosteroide kasutavad isikud on infektsioonide suhtes vastuvõtlikumad kui terved isikud. Näiteks võib kortikosteroide kasutavatel lastel või täiskasvanutel tuulerõugete ja leetrite korral olla haiguse kulg palju tõsisem või isegi lõppeda surmaga. Laste ja

täiskasvanute puhul, kes ei ole neid haigusi põdenud ega ole korralikult immuniseeritud, tuleb olla eriti hoolikas, et vältida kokkupuudet nende haigustega. Ei ole teada, kuidas kortikosteroidi annus, manustamistee ja manustamise kestus mõjutavad dissemineeritud infektsiooni tekkimise riski.

Kortikosteroide tuleb kasutada ettevaatusega või üldse mitte patsientidel, kellel on aktiivne või latentne hingamisteede tuberkuloos, ravimata paikne või süsteemne seen- või bakteriaalne infektsioon, süsteemne viirusinfektsioon või parasiitide põhjustatud infektsioon või herpes simplex silmas, sest need infektsioonid võivad süveneda.

Kortikosteroidide süsteemsed toimed Võimalike süsteemsete toimete hulka kuuluvad Cushingi sündroom, Cushingi-laadsed nähud, neerupealiste supressioon, laste ja noorukite kasvupeetus, katarakt, glaukoom ja harvem erinevad psühholoogilised või käitumuslikud kõrvaltoimed, sh psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti laste puhul).

Intranasaalsete steroidide kasutamisel soovitatavast suuremates annustes või tundlikel isikutel kasutamisel soovitatavates annustes võivad avalduda kortikosteroidide süsteemsed toimed, nagu hüperkortitsism ja neerupealiste supressioon. Selliste muutuste ilmnemisel tuleb Ryaltrise kasutamine lõpetada, vähendades annust aeglaselt vastavalt suukaudse kortikosteroidravi lõpetamise heakskiidetud protseduuridele. Intranasaalsete kortikosteroidide samaaegne kasutamine teiste inhaleeritavate kortikosteroididega võib suurendada hüperkortitsismi ja/või HPA telje supressiooni nähtude või sümptomite riski. Kui esineb tõendeid, et kasutatakse soovitatavast suuremaid annuseid, tuleb stressirohkel perioodil või plaanilise operatsiooni ajal kaaluda täiendavat süsteemset kortikosteroidravi.

Süsteemse kortikosteroidi asendamisel paikse kortikosteroidiga võivad esineda neerupealiste supressiooni nähud ning mõnel patsiendil võivad tekkida ärajätusümptomid (nt liigese- ja/või lihasevalu, väsimus ja depressioon). Patsiente, kes on varem saanud pikaajaliselt süsteemseid kortikosteroide ja seejärel viidud üle paiksetele kortikosteroididele, tuleb hoolikalt jälgida stressireaktsioonina tekkiva ägeda neerupealiste puudulikkuse suhtes. Astmaga või teiste pikaajalist süsteemset kortikosteroidravi vajavate kliiniliste seisunditega patsientidel võib süsteemsete kortikosteroidide annuse liiga kiire vähendamine põhjustada nende sümptomite rasket ägenemist.

Unisus Sarnaselt teiste antihistamiinidega võib olopatadiin süsteemsel imendumisel põhjustada samadel patsientidel unisust. Patsiente tuleb hoiatada, et nad oleksid pärast Ryaltrise manustamist ettevaatlikud ohtlike tegevuste puhul, mis nõuavad täielikku vaimset erksust ja motoorset koordinatsioonivõimet, nagu masinatega töötamine ja mootorsõidukite juhtimine. Tuleb hoiduda Ryaltrise samaaegsest kasutamisest alkoholi või teiste kesknärvisüsteemi depressantidega, sest võimalik on täiendav tähelepanuvõime vähenemine ja kesknärvisüsteemi talitluse halvenemine. Kliinilistes uuringutes on pärast Ryaltrise manustamist teatatud unisusest (vt lõik 4.8). Antihistamiinsed toimed Olopatadiini (nt silmatilgad) või teiste nina, silma või suu kaudu manustatavate antihistamiinsete ravimite samaaegne manustamine võib suurendada antihistamiinide kõrvaltoimete riski.

Lapsed Lastel, kes saavad pikaajalist ravi nasaalsete kortikosteroididega, on soovitatav regulaarselt mõõta kehapikkust. Kui kasv aeglustub, tuleb ravi üle vaadata eesmärgiga vähendada võimalusel nasaalse kortikosteroidi annust väikseima annuseni, millega säilib efektiivne kontroll sümptomite üle. Lisaks tuleb kaaluda patsiendi suunamist pediaatri konsultatsioonile.

Abiained Ryaltris sisaldab 0,02 mg bensalkooniumkloriidi ühes mõõtannuses (pihustuses). Bensalkooniumkloriid võib põhjustada nina limaskestal ärritust või turset, eriti pikaajalisel kasutamisel.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ryaltisega ei ole koostoimete uuringuid tehtud. Olopatadiini ja mometasoonfuroaadi kombinatsiooni puhul tekkivad mis tahes ravimikoostoimed on eeldatavasti samasugused nagu üksikkomponentide eraldi manustamisel tekkivad kõrvaltoimed, sest kombinatsiooni manustamisel ei täheldatud olopatadiini ja mometasoonfuroaadi vahel mingeid farmakokineetilisi koostoimeid.

Olopatadiin Olopatadiini ja teiste ravimite vahel ei ole koostoimeid oodata (vt lõik 5.2).

Mometasoonfuroaat Samaaegne ravi CYP3A inhibiitoritega (sh kobitsistaati sisaldavad ravimpreparaadid) eeldatavasti suurendab süsteemsete kõrvaltoimete riski. Kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui kasu kaalub üles kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete riski; viimasel juhul tuleb patsiente jälgida kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suhtes.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Mometasoonfuroaat Mometasoonfuroaadi kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3).

Olopatadiin Intranasaalse olopatadiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad või on piiratud hulgal. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele pärast süsteemset manustamist (vt lõik 5.3).

Ryaltrist ei tohi kasutada raseduse ajal, välja arvatud juhul, kui võimalik kasu emale kaalub üles igasuguse võimaliku riski emale, lootele või imikule. Imikuid, kes on sündinud raseduse ajal kortikosteroididega ravitud emadele, tuleb hoolikalt jälgida hüpoadrenalismi suhtes.

Imetamine Mometasoonfuroaat Ei ole teada, kas mometasoonfuroaat eritub rinnapiima. Olopatadiin Olemasolevad andmed loomadel on näidanud, et olopatadiin eritub pärast suukaudset manustamist piima (täpsemalt vt lõik 5.3). Riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada.

Rinnaga toitmise katkestamine või Ryaltrisega ravi katkestamine / ravist loobumine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Fertiilsuse kohta on vaid piiratud andmed. Mometasoonfuroaadi toime kohta fertiilsusele puuduvad kliinilised andmed. Loomkatsed on näidanud reproduktsioonitoksilisust, kuid mitte mõju fertiilsusele. Puuduvad kliinilised andmed olopatadiini mõju kohta fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Üksikjuhtudel võib Ryaltrise kasutamisel esineda pearinglust, letargiat, väsimust ja unisust. Neil juhtudel võib autojuhtimise ja masinatega töötamise võime halveneda. Alkohol võib seda toimet võimendada.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed ravi ajal Ryaltrisega olid düsgeusia (ainespetsiifiline ebameeldiv maitse), ninaverejooks ja ebamugavustunne ninas.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsete andmete alusel on teatatud järgmistest kõrvaltoimetest, mis on liigitatud järgmise konventsiooni järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) või teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Esinemissagedus Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata Organsüsteemi klass Infektsioonid ja Bakteriaalne Farüngiit* infestatsioonid vaginoos Ülemiste Immuunsüsteemi Ülitundlikkus, häired sh Psühhiaatrilised Ärevus häired Depressioon Närvisüsteemi häired Düsgeusia Pearinglus Letargia Silma kahjustused Hägune nägemine Katarakt* Kõrva ja labürindi Kõrvavalu kahjustused Respiratoorsed, Ninaverejooks Nina Nina limaskesta Nina rindkere ja Ebamugavustunne limaskesta põletik vaheseina mediastiinumi häired ninas kuivus Nina limaskesta perforatsioon* Seedetrakti häired Suukuivus Kõhukinnisus Üldised häired ja Väsimus manustamiskoha reaktsioonid Vigastus, mürgistus Latseratsioon ja protseduuri tüsistused *teatati kortikosteroidide kasutamisel.

Mõnede nasaalsete kortikosteroidide kasutamisel võivad ilmneda süsteemsed toimed, eriti kui manustatakse ravimi suuri annuseid pikema aja jooksul (vt lõik 4.4).

Nasaalseid kortikosteroide kasutavatel lastel on teatatud kasvupeetusest. Kasvupeetus on võimalik ka noorukitel (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Nasaalse manustamise korral ei ole üleannustamisreaktsioone oodata. Puuduvad andmed inimeste kohta seoses ravimi üleannustamisega juhuslikul või tahtlikul sissevõtmisel. Kortikosteroidide liigsete annuste inhaleerimine või suukaudne manustamine võib pärssida HPA telje funktsiooni. Puuduvad teadaolevad antidoodid Ryaltrise toimeainetele. Üleannustamise korral tuleb rakendada patsiendi asjakohast jälgimist ja toetavat ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: tursevastased ained ja teised nasaalsed preparaadid paikseks kasutamiseks, kortikosteroidid, mometasooni kombinatsioonid, ATC-kood: R01AD59

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed Ryaltris sisaldab olopatadiinvesinikkloriidi ja mometasoonfuroaati, millel on erinevad toimemehhanismid ja sünergistlikud toimed allergilise riniidi sümptomite parandamisel.

Olopatadiin on tugev selektiivne allergiavastase / antihistamiinse toimega aine, mille toime avaldub mitme erineva toimemehhanismi kaudu. See antagoniseerib histamiini (allergilise reaktsiooni peamine mediaator inimestel). Mometasoonfuroaat on paikne glükokortikosteroid, millel on paiksed põletikuvastased omadused. Tõenäoliselt seisneb allergia- ja põletikuvastaste toimete mehhanism valdavalt mometasoonfuroaadi võimes inhibeerida allergiliste reaktsioonide mediaatorite vabanemist. Mometasoonfuroaat inhibeerib märkimisväärselt leukotrieenide vabanemist allergiliste patsientide leukotsüütidest. Rakukultuuris on mometasoonfuroaadil näidatud väga tugevat IL-1, IL-5, IL-6 ja TNFα sünteesi ja vabanemist inhibeerivat toimet; see on ka leukotrieenide produktsiooni tugev inhibiitor. Lisaks inhibeerib see äärmiselt tugevalt Th2 tsütokiinide (IL-4 ja IL-5) produktsiooni inimese CD4+ T-rakkudes.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kahes kliinilises uuringus (GSP 301-301 ja GSP 301-304) allergilise riniidiga täiskasvanutel ning 12-aastastel või vanematel noorukitel parandas Ryaltrise kahe mõõtannuse (pihustuse) manustamine kumbagi ninasõõrmesse kaks korda ööpäevas ninasümptomeid (sh rinorröa, nina limaskesta turse, aevastamine ja nina sügelus) võrreldes platseeboga, ainult olopatadiinvesinikkloriidiga ja ainult mometasoonfuroaadiga. Toime algust täheldati 15 minuti jooksul, mida määratleti kui esimest ajahetke pärast raviga alustamist, mil Ryaltrise kasutamisel ilmnes statistiliselt märkimisväärne ja kliiniliselt oluline muutus ravieelsest ninasümptomite koguskooris (Instantaneous Total Nasal Symptom Score, mis hõlmas rinorröad, nina limaskesta turset, aevastamist ja nina sügelust) võrreldes platseeboga. Kahe kliinilise uuringu tulemused on kokku võetud allpool tabelis 1 ja tabelis 2.

Tabel 1. Ninasümptomeid kajastavate koguskooride keskmine muutus ravieelsest 2 nädala kestel* hooajalise allergilise riniidiga täiskasvanutel ja ≥ 12-aastastel noorukitel uuringus GSP 30 1-301 (täielik analüüsivalim )

Ravi n keskmine LS LS 95% CI P- (2 mõõtannust (pihustust) keskmine keskmine väärtus† kumbagi ninasõõrmesse kaks korda ööpäevas) Ryaltris 299 10,1 -3,48 -- -- -- Platseebo 283 10,2 -2,50 -0,98 (-1,38; -0,57) < 0,0001 Olopatadiinvesinikkloriid 294 10,3 -2,87 -0,61 (-1,01; -0,21) 0,0029 Mometasoonfuroaat 294 10,2 -3,09 -0,39 (-0,79; 0,01) 0,0587

Tabel 2. Ninasümptomeid kajastavate koguskooride keskmine muutus ravieelsest 2 nädala kestel* hooajalise allergilise riniidiga täiskasvanutel ja ≥ 12-aastastel noorukitel uuringus GSP 301-304 (täielik analüüsivalim)

Ravi n keskmine LS LS 95% CI P-väärtus† (2 mõõtannust (pihustust) keskmine keskmine kumbagi ninasõõrmesse kaks korda ööpäevas) Ryaltris 291 10,09 -3,52 -- -- -- Platseebo 290 10,32 -2,44 -1,09 (-1,49; -0,69) < 0,001 Olopatadiinvesinikkloriid 290 10,16 -3,08 -0,44 (-0,84; -0,05) 0,028 Mometasoonfuroaat 293 10,20 -3,05 -0,47 (-0,86; -0,08) 0,019

* AM ja PM rTNSS keskmine iga päeva jaoks (maksimaalne skoor = 12) ja keskmistatud 2-nädalasele

raviperioodile. † P-väärtused on nominaalsed CI = usaldusvahemik; LS = vähimruut

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast Ryaltrise korduvat intranasaalset manustamist hooajalise allergilise riniidiga patsientidele annuses 2 mõõtannust (pihustust) kumbagi ninasõõrmesse (2400 mikrogrammi olopatadiini ja 100 mikrogrammi mometasoonfuroaati) kaks korda ööpäevas olid olopatadiini ja mometasoonfuroaadi keskmised (± standardhälve) maksimaalsed plasmakontsentratsioonid (C ) vastavalt 19,80 ± 7,01 ng/ml ja 9,92 ± 3,74 pg/ml ning olopatadiini ja mometasoonfuroaadi keskmised ekspositsioonid annustamisskeemi kestel (AUC ) olid vastavalt 88,77 ± 23,87 ng*h/ml ja 58,40 ± 27,00 pg*h/ml. Ühekordse annuse puhul oli aja mediaan maksimaalse ekspositsioonini nii olopatadiini kui ka mometasoonfuroaadi puhul 1 tund. Puudusid tõendid farmakokineetiliste koostoimete kohta mometasoonfuroaadi ja olopatadiinvesinikkloriidi vahel. Jaotumine Olopatadiini valkudega seondumine oli mõõdukas, inimese seerumis ligikaudu 55% ega sõltunud ravimi kontsentratsioonist vahemikus 0,1…1000 ng/ml. Olopatadiin seondub peamiselt inimese seerumi albumiiniga.

Kontsentratsioonivahemikus 5…500 ng/ml teatati mometasoonfuroaadi in vitro valkudega

seondumisest 98…99% ulatuses.

Biotransformatsioon Väike kogus mometasoonfuroaati, mis võidakse alla neelata, läbib pärast imendumist ulatusliku esmase maksapassaaži. Olopatadiin ei metaboliseeru ulatuslikult. Uriinis tuvastati väikestes kontsentratsioonides kaks metaboliiti: monodesmetüül ja N-oksiid. In vitro uuringud on näidanud, et olopatadiin ei inhibeerinud metaboolseid reaktsioone, milles osalesid tsütokroom P-450 isoensüümid 1A2, 2C8, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 ja 3A4. Need tulemused näitavad, et olopatadiin ei põhjusta tõenäoliselt metaboolseid koostoimeid teiste samaaegselt manustatavate toimeainetega.

Eritumine Imendunud mometasoonfuroaat läbib ulatusliku metabolismi ning metaboliidid erituvad uriini ja sapiga. Pärast nasaalset manustamist tervetele vabatahtlikele oli mometasoonfuroaadi poolväärtusaeg plasmas ligikaudu 18…20 tundi.

Suukaudse farmakokineetika uuringutes oli olopatadiini poolväärtusaeg plasmas ligikaudu 8…12 tundi ning eliminatsioon toimus valdavalt renaalse eritumise teel. Ligikaudu 60…70% annusest tuvastati uriinis toimeaine kujul. Pärast nasaalset manustamist tervetele vabatahtlikele oli olopatadiini poolväärtusaeg plasmas ligikaudu 6…7 tundi.

Maksakahjustus Olopatadiin Maksakahjustusel puudub eeldatavasti kliiniliselt oluline mõju olopatadiini farmakokineetikale, sest ravim eritub peamiselt muutumatul kujul uriiniga (vt lõik 4.2).

Mometasoonfuroaat Kerge, mõõduka ja raske maksakahjustusega täiskasvanutel tehtud uuring inhaleeritava mometasoonfuroaadiga näitas, et mometasoonfuroaadi maksimaalsed plasmakontsentratsioonid ilmselt suurenevad maksakahjustuse raskusastmest sõltuvalt, kuid tuvastatavate tasemete arv oli väike (vt lõik 4.2).

Neerukahjustus Olopatadiin Kuna olopatadiin eritub uriiniga peamiselt muutumatul kujul toimeainena, muudab neerufunktsiooni kahjustus olopatadiini farmakokineetikat, suurendades 8-kordselt plasma AUC väärtust raske neerukahjustusega patsientidel (keskmine kreatiniini kliirens 13,0 ml/min) võrreldes tervete täiskasvanutega. Pärast 10 mg suukaudse annuse manustamist hemodialüüsi saavatele patsientidele (kellel puudub uriinieritus) olid olopatadiini plasmakontsentratsioonid märkimisväärselt väiksemad hemodialüüsi päeval võrreldes mitte-hemodialüüsi päevaga, mis viitab sellele, et olopatadiini saab eemaldada hemodialüüsi abil. Mometasoonfuroaat Kuna uriiniga eritumine moodustab mometasoonfuroaadi üldisest eritumisest väga väikese osa, ei ole neerukahjustuse mõju mometasoonfuroaadi farmakokineetikale uuritud (vt lõik 4.2). Eakad Uuringutes, kus võrreldi olopatadiini 10 mg suukaudsete annuste farmakokineetikat noortel (keskmine vanus 21 aastat) ja eakatel (keskmine vanus 74 aastat), ei leitud märkimisväärseid erinevusi plasmakontsentratsioonides (AUC), valgusidumises ega muutumatul kujul ravimi ja metaboliitide uriiniga eritumises.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Olopatadiin Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse ja reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Loomkatsetes on täheldatud kasvupeetust emaslooma poolt imetatud järglaskonnal, kui emasloomadele manustati olopatadiini süsteemseid annuseid, mis olid tunduvalt suuremad kui maksimaalsed soovitatavad annused inimestel intranasaalsel manustamisel. Ravimit on leitud lakteerivate rottide piimas pärast olopatadiini suukaudset manustamist.

Mometasoonfuroaat Ainult mometasoonfuroaadile omaseid toksilisi toimeid ei ole täheldatud. Kõik täheldatud toksilised toimed on omased antud ainete klassile ja seotud glükokortikosteroidide võimendatud farmakoloogilise toimega.

Prekliinilistes uuringutes on näidatud, et mometasoonfuroaat ei ole androgeense, antiandrogeense, östrogeense ega antiöstrogeense aktiivsusega, kuid sarnaselt teistele kortikosteroididele evib mõningast antiuterotroofset aktiivsust ja pikendab loomkatsetes suurtes suukaudsetes annustes manustatuna (56 mg/kg/ööpäevas ja 280 mg/kg/ööpäevas) vagiina avanemist.

Mometasoonfuroaat on sarnaselt teistele glükokortikosteroididele suurtes annustes in vitro klastogeense potentsiaaliga, kuid terapeutiliselt olulistes annustes ei ole mutageense toime avaldumist oodata.

Reproduktiivse funktsiooni uuringutes pikendas subkutaanselt manustatud mometasoonfuroaat annuses 15 mikrogrammi/kg tiinust ning pikendas ja raskendas poegimist; vähenesid järglaste elulemus, kehakaal ja kaaluiive. Puudus mõju fertiilsusele.

Sarnaselt teistele glükokortikosteroididele on mometasoonfuroaat teratogeenne närilistele ja küülikutele. Täheldatud on järgmisi anomaaliaid: nabasong rottidel, suulaelõhe hiirtel ning sapipõie alaareng, nabasong ja kõverad esikäpad küülikutel. Samuti vähenes rottidel, küülikutel ja hiirtel tiinete emaste kaaluiive ja toimusid muutused loote kasvus (väiksem loote kehamass ja/või hilisem luustumine). Hiirtel vähenes järglaste elulemus.

Inhaleeritava mometasoonfuroaadi (aerosool klorofluorosüsivesinik (CFC) propellendi ja pindaktiivse ainega) kartsinogeenset potentsiaali uuriti kontsentratsioonide juures 0,25…2,0 mikrogrammi/l 24 kuud kestnud uuringutes hiirtel ja rottidel. Täheldati glükokortikosteroididele tüüpilisi toimeid, sh mitmeid mitteneoplastilisi muutusi. Statistiliselt olulist annuse-vastuse seost ühegi kasvajatüübi puhul ei leitud. Ryaltris ninasprei Ryaltrise intranasaalse korduvannustamisega toksilisuse uuringus rottidel kestusega kuni 13 nädalat ei ilmnenud uusi kõrvaltoimeid võrreldes üksikkomponentide kasutamisega.

Keskkonnariski hindamine Keskkonnariski hindamise uuringud on näidanud, et mometasoonfuroaat võib kujutada riski veekeskkonnale (vt ka lõik 6.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos (E460) Dinaatriumvesinikfosfaatheptahüdraat (E339) Naatriumkarmelloos (E466) Naatriumkloriid Bensalkooniumkloriid Glütserool Dinaatriumedetaat Polüsorbaat 80 (E433) Vesinikkloriidhape (E507) Naatriumhüdroksiid (E524) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat Kasutusaegne kõlblikkusaeg (pärast esmast avamist): 2 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused

Mitte lasta külmuda.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ninasprei on valges suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) pudelis, millel on lilla HDPE kork. Pudelil on käsitsi vajutatav mõõtannuseid väljutav polüpropüleenist spreipump.

Pakendi suurused: üks 20 ml pudel sisaldab 56 mõõtannust (pihustust); üks 20 ml pudel sisaldab 120 mõõtannust (pihustust); üks 30 ml pudel sisaldab 240 mõõtannust (pihustust). Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

See ravimpreparaat võib kujutada ohtu keskkonnale (vt lõik 5.3). Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Glenmark Pharmaceuticals s.r.o. Hvězdova 1716/2b 140 78 Praha 4 Tšehhi

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1270326

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.09.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2026