Rispolept 2 mg - õhukese polümeerikattega tablett (2mg)

ATC Kood: N05AX08
Toimeaine: risperidoon
Tootja: UAB JOHNSON & JOHNSON

Artikli sisukord

RISPOLEPT 2 mg
õhukese polümeerikattega tablett (2mg)


Pakendi infoleht: teave kasutajale

RISPOLEPT 1 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

RISPOLEPT 2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

RISPOLEPT 3 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

RISPOLEPT 4 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

risperidoon

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

  1. Mis ravim on Rispolept ja milleks seda kasutatakse
  2. Mida on vaja teada enne Rispolept’i võtmist
  3. Kuidas Rispolept’i võtta
  4. Võimalikud kõrvaltoimed
  5. Kuidas Rispolept’i säilitada
  6. Pakendi sisu ja muu teave
  7. Mis ravim on Rispolept ja milleks seda kasutatakse

Rispolept kuulub antipsühhootikumide hulka.

Rispolept’i kasutatakse järgmiste seisundite ravis:

•Skisofreenia, mille puhul te võite näha, kuulda või tunda asju, mida ei ole olemas, uskuda asju, mis ei ole õiged või tunda tavatut kahtlustust või segasust.

•Mania, mille puhul võite end tunda väga erutununa, innustununa, agiteerituna, entusiastlikuna või hüperaktiivsena. Mania ilmneb haigusena, mida nimetatakse bipolaarseks häireks.

•Pikaajalise agressiivsuse lühiajaline ravi (kuni 6 nädalat) Alzheimeri dementsusega inimestel, kes vigastavad ennast või teisi. Eelnevalt peaks olema kasutatud alternatiivseid (mittemedikamentoosseid) ravisid.

•Pikaajalise agressiivsuse lühiajaline ravi (kuni 6 nädalat) intellektipuudega sotsialiseerumata käitumishäirega lastel (vähemalt 5-aastased) ja noorukitel.

Rispolept aitab leevendada teie haigussümptomeid ja ei lase neil uuesti avalduda.

Mida on vaja teada enne Rispolept’i võtmist Ärge võtke Rispolept’i:

  • kui olete risperidooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Kui te pole kindel, kas ülalnimetatu kehtib teie puhul, rääkige enne Rispolept’i võtmist oma arsti või apteekriga.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Rispolept’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

•kui teil on südameprobleeme. Siia alla kuuluvad näiteks ebaregulaarne südamerütm või kui teil on kalduvus madala vererõhu tekkeks või te kasutate vererõhuravimeid. Rispolept võib põhjustada madalat vererõhku. Teie annust võidakse kohandada.

•kui teil on mõni insulti soodustav tegur, nagu kõrge vererõhk, südameveresoonkonna häire või probleemid ajuveresoontega.

•kui teil on kunagi esinenud keele, suu ja näo tahtmatuid liigutusi.

•kui teil on kunagi olnud seisund, mille sümptomite hulka kuuluvad kõrge kehatemperatuur, lihasjäikus, higistamine või teadvuse vähenemine (seda nimetatakse ka maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks).

•kui teil on Parkinsoni tõbi või dementsus.

•kui te teate, et teil on kunagi esinenud vere valgeliblede madalat taset (mis võis, aga ei pruukinud olla põhjustatud teistest ravimitest).

•kui te olete diabeetik.

•kui teil on epilepsia.

•kui te olete mees ja teil on olnud probleeme pikaajalise või valuliku erektsiooniga.

•kui teil on probleeme kehatemperatuuri kontrolli ja ülekuumenemisega.

•kui teil on neeruprobleeme.

•kui teil on maksaprobleeme.

•kui teil on hormoon prolaktiini ebanormaalselt kõrge tase veres või teil on võimalik prolaktiin- sõltuv kasvaja.

•kui teil või kellelgi teie perekonnast on varem esinenud verehüübeid, sest antipsühhootikume on seostatud verehüüvete moodustumisega.

Kui te pole kindel, kas midagi ülalnimetatust kehtib teie puhul, rääkige enne Rispolept’i võtmist oma arsti või apteekriga.

Kuna Rispolept’i võtvatel patsientidel on väga harva täheldatud ohtlikult madalat valgete vereliblede taset (valged verelibled on vajalikud võitlemaks infektsioonidega teie veres), võib arst kontrollida teie vere valgeliblede taset.

Rispolept’i mõjul võib teie kehakaal tõusta. Oluline kehakaalu suurenemine võib kahjustada teie tervist. Teie arst peab regulaarselt kontrollima teie kehakaalu.

Kuna Rispolept’i võtvatel patsientidel on teatatud suhkurtõve tekkest või olemasoleva suhkurtõve halvenemisest, peab teie arst kontrollima teid veresuhkru kõrgele tasemele viitavate nähtude suhtes. Olemasoleva suhkurtõvega patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida veresuhkru taset.

Rispolept suurendab sageli hormoon prolaktiini sisaldust organismis. See võib põhjustada kõrvaltoimeid, näiteks menstruaaltsükli häireid või viljakusprobleeme naistel, rinnanäärmete paistetust meestel (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“). Selliste kõrvaltoimete tekkimisel on soovitatav kontrollida prolaktiini taset veres.

Silmaläätse hägususe (kae e katarakti) operatsiooni ajal võib juhtuda, et pupill (must ketas silma keskel) ei pruugi laieneda nii palju kui tarvis. Samuti võib juhtuda, et iiris (silma värviline osa) muutub operatsiooni ajal lõdvaks, mistõttu on võimalik silma vigastus. Kui teil on plaanis silmaoperatsioon, rääkige kindlasti silmaarstile, et te võtate seda ravimit.

Eakad dementsusega patsiendid

Eakatel dementsusega patsientidel on suurenenud insuldirisk. Te ei tohi võtta risperidooni, kui teil on insuldist põhjustatud dementsus.

Risperidoon-ravi ajal peate te sagedasti arsti külastama.

Medikamentoosne ravi on vajalik kohe, kui teie või teie hooldaja märkab äkilist muutust teie vaimses seisundis, äkki tekkinud nõrkust või tuimust näopiirkonnas, kätel või jalgadel (eriti ühepoolset) või segast kõnet (ka siis, kui need muutused on olnud lühiajalised). Need nähud võivad viidata ajuinsuldile.

Lapsed ja noorukid

Enne kui alustatakse sotsialiseerumata käitumishäire ravi, tuleb välistada teised agressiivse käitumise põhjused.

Kui risperidoon-ravi ajal tekib väsimus, võib manustamisaja muutus tähelepanuhäireid parandada. Enne kui alustatakse ravi võidakse teie või teie lapse kehakaalu mõõta ning seda ravi ajal regulaarselt jälgida.

Väikeses mitteesinduslikus uuringus suukaudse risperidooniga teatati kehapikkuse suurenemisest risperidooniga ravitud lastel, kuid on teadmata, kas selle põhjuseks on ravimi toime või mõni muu tegur.

Muud ravimid ja Rispolept

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.

Eriti oluline on pidada nõu oma arsti või apteekriga, kui võtate mõnda järgnevatest ravimitest:

•ravimid, mille toimel te rahunete (bensodiasepiinid) ning samuti osad valuvaigistid (opiaadid), allergiaravimid (mõned antihistamiinikumid) – risperidoon võib suurendada nende ravimite rahustavat toimet;

•ravimid, mis võivad muuta teie südame elektrilist aktiivsust, nagu näiteks malaariavastased, südamerütmi ravimid, allergiaravimid (antihistamiinikumid), mõned antidepressandid või muud psühhiaatrilised ravimid;

•ravimid, mis põhjustavad aeglast südamerütmi;

•ravimid, mis langetavad veres kaaliumi sisaldust (nagu teatud diureetikumid);

•vererõhku langetavad ravimid. Rispolept võib alandada vererõhku;

•Parkinsoni tõve ravimid (nagu levodopa);

•ravimid, mis suurendavad kesknärvisüsteemi aktiivsust (psühhostimulandid, nagu metüülfenidaat);

•vett väljutavad ravimid (diureetikumid), mida kasutatakse südameprobleemide korral või kui vedeliku liigse peetuse tõttu on teil tekkinud mõnesse kehapiirkonda tursed (nagu furosemiid või klorotiasiid). Dementsusega eakatel võib Rispolept üksi või koos furosemiidiga võetuna suurendada insuldi või surma riski.

Järgnevad ravimid võivad risperidooni toimet vähendada

•rifampitsiin (mõnede infektsioonide korral kasutatav ravim);

•karbamasepiin, fenütoiin (epilepsiaravimid);

•fenobarbitaal.

Kui te hakkate neid ravimeid võtma või lõpetate nende ravimite võtmise, võite te vajada erinevat risperidooni annust.

Järgnevad ravimid võivad risperidooni toimet suurendada

•kinidiin (kasutatakse teatud tüüpi südamehaiguste korral);

•antidepressandid, nagu paroksetiin, fluoksetiinid, tritsüklilised antidepressandid;

•beeta-blokaatorid (kasutatakse kõrge vererõhu ravis);

•fenotiasiinid (nt ravimid, mida kasutatakse psühhoosi ravis või rahunemiseks);

•tsimetidiin, ranitidiin (maohappe blokaatorid);

•itrakonasool ja ketokonasool (seeninfektsioonide vastased ravimid);

•teatud ravimid, mida kasutatakse HIV/AIDS-i raviks, nt ritonaviir;

•verapamiil - ravim, mida kasutatakse kõrgvererõhutõve ja/või südame rütmihäirete raviks;

•sertraliin ja fluvoksamiin - ravimid, mida kasutatakse depressiooni ja teiste psühhiaatriliste

häirete raviks.

Kui te hakkate neid ravimeid võtma või lõpetate nende ravimite võtmise, võite te vajada erinevat risperidooni annust.

Kui te pole kindel, kas midagi ülalnimetatust kehtib teie puhul, rääkige enne ravimi Rispolept võtmist oma arsti või apteekriga.

Rispolept koos toidu, joogi ja alkoholiga

Ravimit võib võtta koos söögiga või ilma. Rispolept-ravi ajal tuleb vältida alkoholi joomist.

Rasedus, imetamine ja viljakus

•Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Arst otsustab, kas võite ravimit võtta.

•Vastsündinutel, kelle emad on raseduse viimasel trimestril (raseduse kolme viimase kuu jooksul) kasutanud Rispolept’i, võib esineda järgmisi sümptomeid: värisemine, lihasjäikus ja/või nõrkus, unisus, rahutus, hingamisprobleemid ja raskused toitmisel. Kui vastsündinul tekib mõni nendest sümptomitest, tuleks võtta ühendust arstiga.

•Rispolept võib tõsta teie veres hormoon prolaktiini taset, mis võib mõjutada teie viljakust (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Rispolept-ravi ajal võib tekkida pearinglus, väsimus ja nägemisprobleemid. Ärge juhtige autot ega töötage masinate või tööriistadega enne, kui olete nõu pidanud oma arstiga.

Rispolept sisaldab laktoosi

Rispolept õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad laktoosi – teatud tüüpi suhkrut. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, pidage enne selle ravimi võtmist nõu oma arstiga.

Rispolept 2 mg õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad ka värvainet „päikeseloojangukollast“ (E110), mis võib tekitada allergilisi reaktsioone.

Kuidas Rispolept’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatavad annused on järgmised:

Skisofreenia ravi

Täiskasvanud

•Tavaline algannus on 2 mg päevas, annust võidakse suurendada teisel päeval 4 mg-le.

•Arst võib seejärel annust kohandada, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.

•Enamus inimesi tunneb ennast paremini ööpäevaste annustega 4 kuni 6 mg.

•Ööpäevase koguannuse võib jagada kas üheks või kaheks annuseks päevas. Arst ütleb, mis sobib teile kõige paremini.

Eakad

•Teie algannus on tavaliselt 0,5 mg kaks korda päevas.

•Annust võidakse seejärel järk-järgult suurendada 1…2 mg-ni kaks korda päevas.

•Arst ütleb, mis sobib teile kõige paremini.

Mania ravi

Täiskasvanud

•Teie algannus on tavaliselt 2 mg üks kord päevas.

•Arst võib seejärel järk-järgult annust kohandada, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.

•Enamus inimesi tunneb ennast paremini annustega 1 kuni 6 mg üks kord päevas.

Eakad

•Teie algannus on tavaliselt 0,5 mg kaks korda päevas.

•Arst võib seejärel järk-järgult annust kohandada kuni 1...2 mg kaks korda päevas, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.

Pikaajalise agressiivsuse ravi Alzheimeri dementsusega isikutel

Täiskasvanud (sh eakad)

•Teie algannus on tavaliselt 0,25 mg (0,25 ml Rispolept 1 mg/ml suukaudset lahust) kaks korda päevas.

•Arst võib seejärel järk-järgult annust kohandada, olenevalt sellest, kuidas teie haigus ravile allub.

•Enamus inimesi tunneb ennast paremini annusega 0,5 mg kaks korda päevas. Mõned patsiendid võivad vajada annust 1 mg kaks korda päevas.

•Ravi kestus Alzheimeri dementsusega patsientidel ei tohi ületada 6 nädalat.

Kasutamine lastel ja noorukitel

•Rispolept’i ei tohi kasutada skisofreenia ja mania raviks alla 18-aastastel lastel ja noorukitel.

Sotsialiseerumata käitumishäire ravi

Annus sõltub teie lapse kehakaalust.

Alla 50 kg kaaluvad lapsed

•Algannus on tavaliselt 0,25 mg (0,25 ml Rispolept 1 mg/ml suukaudset lahust) üks kord päevas.

•Annust võidakse suurendada igal teisel päeval 0,25 mg kaupa päevas.

•Tavaline säilitusannus on 0,25 mg kuni 0,75 mg (0,25 ml kuni 0,75 ml Rispolept 1 mg/ml suukaudset lahust) üks kord päevas.

Üle 50 kg kaaluvad lapsed

•Algannus on tavaliselt 0,5 mg üks kord päevas.

•Annust võidakse suurendada igal teisel päeval 0,5 mg kaupa päevas.

•Tavaline säilitusannus on 0,5 mg kuni 1,5 mg üks kord päevas.

Ravi kestus sotsialiseerumata käitumishäirega patsientidel ei tohi ületada 6 nädalat.

Alla 5-aastastel lastel ei tohi sotsialiseerumata käitumishäiret Rispolept’iga ravida.

Maksa- või neeruhaigustega patsiendid

Sõltumata ravitavast haigusest, tuleb kõik risperidooni algannused ja järgnevad annused poolitada. Nendel patsientidel peab annuse suurendamine olema aeglasem.

Risperidooni tuleb selles patsiendigrupis kasutada ettevaatusega.

Manustamisviis

SUUKAUDNE

•Neelake tablett alla koos veega.

•Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist.

Kui te võtate Rispolept’i rohkem kui ette nähtud

•Pöörduge kohe arsti poole. Võtke ravimipakend endaga kaasa.

•Üleannustamise korral võite te tunda end unise või väsinuna, tekkida võivad tavatud kehaliigutused, raskused kõndimisel ja seismisel, pearinglus madala vererõhu tõttu või teil võivad tekkida südamerütmi häired või krambid.

Kui te unustate Rispolept’i võtta

•Kui olete unustanud ravimit võtta, võtke see niipea kui see teile meenub. Kui aga on juba peaaegu käes järgmise annuse kord, jätke unustatud annus vahele ja jätkake senist ravi. Kui jätate vahele kaks või enam annust, võtke ühendust oma arstiga.

•Ärge võtke kahekordset annust (kaks annust samal ajal), kui ravim jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Rispolept’i võtmise

Ärge lõpetage ravi, kui te ei ole eelnevalt arstiga nõu pidanud. Teie haigusnähud võivad taastekkida. Kui teie arst otsustab ravi lõpetada, võidakse teie annust vähendada järk-järgult mitme päeva jooksul.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Rääkige otsekohe oma arstile, kui teil tekib mõni järgmistest aeg-ajalt esinevatest kõrvaltoimetest (võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st):

•kui teil on dementsus ja teil tekib äkki vaimse seisundi muutus või näo, käte või jalgade äkiline nõrkus või tuimus (eriti ühel kehapoolel) või ebaselge kõne, isegi kui see kestab lühikest aega. Need võivad olla insuldi nähud.

•kui teil esineb tardiivdüskineesia (näo, keele või teiste kehaosade tahtele allumatud tõmblevad liigutused või tõmblused). Rääkige otsekohe oma arstile, kui teil tekivad tahtmatud rütmilised keele, suu ja näo liigutused. Vajalik võib olla Rispolept-ravi katkestamine.

Rääkige otsekohe oma arstile, kui teil tekib mõni järgmistest harva esinevatest kõrvaltoimetest (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st):

•kui teil on veenides, eriti jalaveenides, verehüübed (sümptomite hulka kuuluvad jala turse, valu ja punetus), mis võivad piki veresooni liikuda kopsudesse, põhjustades valu rinnus ja hingamisraskust. Kui te märkate mõnda neist sümptomitest, otsige otsekohe arstiabi.

•kui teil tekib palavik, lihasjäikus, higistamine või teadvuse vähenemine (häire, mida nimetatakse maliigseks neuroleptiliseks sündroomiks). Võimalik, et vajate otsekohe arstiabi.

•kui te olete mees ja teil tekib pikaajaline või valulik erektsioon. Seda nimetatakse priapismiks. Võimalik, et vajate otsekohe arstiabi.

•kui teil tekib raske allergiline reaktsioon, mille sümptomiteks on palavik, suu, näo, huulte või keele turse, hingeldus, sügelus, nahalööve või vererõhu langus.

Tekkida võivad ka järgmised muud kõrvaltoimed:

Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda rohkem kui ühel inimesel 10-st)

•Probleemid magamajäämisega või magamisega

•Parkinsonism. See seisund võib hõlmata: aeglane või kahjustunud liikumine, lihaste jäikuse või pingsuse tunne (teeb liigutused tõmblevaks) ja mõnikord isegi liikumise blokeerumise ja uuesti liikuma hakkamise tunne. Teised parkinsonismi sümptomid on aeglane lohisev kõnnak, rahuloleku treemor (värisemine), suurenenud süljeeritus ja/või süljevool ning näoilme muutumatuna püsimine

•Unisus või uimasus

•Peavalu

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 10-st)

•Kopsupõletik, rindkere infektsioon (bronhiit), nohu sümptomid, siinusinfektsioon

•Kuseteede infektsioon, kõrvainfektsioon, gripilaadne tunne

•Hormooni, mida nimetatakse „prolaktiiniks“, taseme tõus, mis on nähtav vereanalüüsil (võib, aga ei pruugi põhjustada sümptomeid). Kõrge prolaktiinitaseme sümptomid tekivad aeg-ajalt ja sinna võivad kuuluda meestel rindade turse, raskus erektsiooni saavutamisel või hoidmisel, vähenenud suguiha või muud seksuaalsed häired. Naistel võivad sinna kuuluda ebamugavustunne rindades, piima eritumine rindadest, menstruatsiooni vahelejäämine või teised tsüklihäired või viljakusprobleemid.

•Kehakaalu tõus, söögiisu suurenemine, söögiisu vähenemine

•Unehäired, ärrituvus, depressioon, ärevus, rahutus

•Düstoonia. See on seisund, mis hõlmab aeglaseid või püsivaid tahtmatuid lihaste kokkutõmbeid. Kuigi see võib haarata ükskõik millist kehaosa (ja põhjustada ebanormaalset rühti), haarab düstoonia sageli näolihaseid, sh silmade, suu, keele või lõua ebanormaalsed liigutused

•Pearinglus

•Düskineesia. See on seisund, mis hõlmab tahtmatuid lihaste liigutusi ja siia kuuluvad korduvad, spastilised või väänlevad liigutused või tõmblused

•Treemor (värisemine)

•Hägune nägemine, silmade infektsioon või „punetavad silmad“

•Kiire südame löögisagedus, kõrge vererõhk, hingeldus

•Kurguvalu, köha, ninaverejooks, ninakinnisus

•Kõhuvalu, ebamugavustunne kõhus, oksendamine, iiveldus, kõhukinnisus, kõhulahtisus, seedehäired, suukuivus, hambavalu

•Nahalööve, naha punetus

•Lihaste spasmid, luu- või lihasvalu, seljavalu, liigesevalu

•Kusepidamatus

•Keha, käte või jalgade tursed, palavik, valu rinnus, nõrkus, kurnatus (väsimus) valu

•Kukkumine

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 100-st)

•Hingamisteede infektsioon, kusepõie infektsioon, silmade infektsioon, kurgumandlite põletik, küünte seenhaigus, nahainfektsioon, infektsioon, mis hõlmab üksikut keha- või nahapiirkonda, viirusinfektsioon, lestadest põhjustatud nahapõletik

•Teatud tüüpi valgevereliblede (rakud, mis aitavad võidelda infektsiooni vastu) arvu langus, valgevereliblede arvu langus, trombotsüütide (vererakud, mis aitavad peatada verejooksu) arvu langus, aneemia, punavereliblede arvu langus, eosinofiilide (teatud tüüpi valgeverelibled) taseme tõus

•Allergiline reaktsioon

•Suhkurtõbi või suhkurtõve halvenemine, vere kõrge suhkrutase, liigne veejoomine

•Kehakaalu vähenemine, söögiisu kadumine, mille tulemuseks on alatoitumus ja madal kehakaal

•Kolesteroolisisalduse tõus veres

•Kõrgendatud meeleolu (mania), segasusseisund, vähenenud sugutung, närvilisus, luupainajad

•Stiimulile mittereageerimine, teadvuse kaotus, teadvuse madal tase

•Krambid (krambihood), minestamine

•Pidev tahtmine keha liigutada, tasakaaluhäired, koordinatsiooni häired, pearinglus püstitõusmisel, tähelepanuhäired, kõnehäired, maitsetundlikkuse muutused, vähenenud naha valu- ja puutetundlikkus, torkimisetunne, „sipelgate jooksu“ tunne, naha tuimus

•Silmade ülitundlikkus valguse suhtes, silmade kuivus, pisaravoolu suurenemine, silmade punetus

•Pöörlemise tunne (peapööritus), helin kõrvus, kõrvavalu

•Kodade virvendamine (ebanormaalne südamerütm), südame ülemiste ja alumiste osade vahelised erutusjuhtivushäired, südame erutusjuhtivuse häired, QT-intervalli pikenemine, südame aeglane löögisagedus, muutused elektrokardiogrammis. Südame pekslemise tunne (palpitatsioonid)

•Madal vererõhk, vererõhu langus püsti tõusmisel (seetõttu võivad mõned inimesed, kes võtavad Rispolept’i, tunda äkilisel püsti- või istuli tõusmisel minestustunnet, pearinglust või minestada), nahaõhetus

•Toidu sissehingamisest põhjustatud kopsupõletik, kopsu limaskestade tursed, hingamisteede limaskestade tursed, räginad kopsus, hingeldus, häälekahjustus, hingamisteede kahjustus

•Mao või seedetrakti infektsioon, roojapidamatus, väga tahke väljaheide, neelamisraskus, ülemäärane kõhupuhitus

•Kublad (või „nõgestõbi“), sügelus, juuste väljalangemine, naha paksenemine, ekseem, nahakuivus, naha värvuse muutus, akne, kestendus, sügelev peanahk või nahk, nahaprobleemid, naha kahjustus

•KFK (kreatiniinfosfokinaas) tõus veres, ensüüm, mis vahel vabaneb lihaste lagunemisel

•Ebanormaalne kehaasend, liigeste jäikus, liigeste tursed, lihasnõrkus, kaelavalu

•Sage urineerimine, võimetus urineerida, valu urineerimisel

•Erektsioonihäire, ejakulatsiooni häired

•Menstruatsioonide hilinemine, menstruatsioonide ärajäämine või teised tsüklihäired (naistel)

•Meestel rindade suurenemine, eritis rindadest, seksuaalsed häired, rindade valu, ebamugavustunne rindades, eritis tupest

•Näo, suu, silmade või huulte tursed

•Külmavärinad, kehatemperatuuri tõus

•Muutused kõnnakus

•Janu, halb enesetunne, ebamugavustunne rinnus, tujust ära olek, ebamugavustunne

•Maksa transaminaaside aktiivsuse tõus veres, GGT (gammaglutamüültransferaas – ensüüm) aktiivsuse tõus veres, maksaensüümide aktiivsuse tõus veres

•Protseduuriaegne valu

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 1000-st)

•Infektsioon

•Ebapiisav hormooni sekretsioon, mis kontrollib uriini kogust

•Unes kõndimine

•Unega seotud söömishäire

•Suhkur uriinis, madal veresuhkru tase, triglütseriidide (rasvad) kõrge sisaldus veres

•Emotsioonide puudumine, võimetus saavutada orgasmi

•Liikumatus või reaktsiooni puudumine ärkvelolekus (katatoonia)

•Aju veresoonte kahjustus

•Kontrollimatust diabeedist põhjustatud kooma

•Pea värisemine

•Glaukoom (silma siserõhu tõus), silmade liigutuste häired, silmade pööritamine, rähm

•Silmaprobleemid kaeoperatsiooni ajal. Kui te võtate või olete varem võtnud Rispolept’i, siis võib kaeoperatsiooni ajal tekkida seisund, mida nimetatakse operatsiooniaegseks lõdva iirise sündroomiks (IFIS, intraoperative floppy iris syndrome). Kui teil on tulemas kaeoperatsioon, rääkige kindlasti oma silmaarstile, et te võtate või olete võtnud seda ravimit

•Ohtlikult madal valgete vereliblede tase (vajalikud võitlemaks infektsioonidega teie veres)

•Ohtlikult ülemäärane vee tarbimine

•Ebaregulaarne südame löögisagedus

•Uneaegsed hingamisraskused (uneapnoe), kiire, pindmine hingamine

•Kõhunäärme põletik, sooletakistus

•Keele turse, huulte lõhenemine, ravimiga seotud nahalööve

•Kõõm

•Lihaskiudude lagunemine ja valu lihastes (rabdomüolüüs)

•Menstruatsioonide hilinemine, rinnanäärmete suurenemine, rindade suurenemine, eritis rindadest

•Insuliini (hormoon, mis kontrollib vere suhkrusisaldust) taseme tõus veres

•Naha paksenemine

•Kehatemperatuuri langus, käte ja jalgade külmatunne

•Ravimi ärajätunähud

•Naha ja silmavalgete kollaseks muutumine (ikterus)

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni ühel inimesel 10 000-st)

•Kontrollimatust diabeedist tingitud eluohtlikud tüsistused

•Tõsine allergiline reaktsioon, mis võib hõlmata kõri ja viia hingamisraskusteni.

•Soolelihaste liikumatus, mis põhjustab sulguse

Järgnevat kõrvaltoimet on täheldatud teise, risperidooniga väga sarnase ravimi, paliperidooni kasutamisel, seega võib seda oodata ka Rispolept’i kasutamisel: kiire südame löögisagedus püstitõusmisel.

Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel

Lastel on eeldatavad kõrvaltoimed üldjuhul samasugused nagu täiskasvanutel.

Järgmistest kõrvaltoimetest on lastel ja noorukitel (5- kuni 17-aastastel) teatatud sagedamini kui täiskasvanutel: unisus- või uimasustunne, kurnatus (väsimus), peavalu, söögiisu suurenemine,

oksendamine, tavalised külmetushaiguse sümptomid, ninakinnisus, kõhuvalu, pearinglus, köha, palavik, treemor (värisemine), kõhulahtisus ja kusepidamatus (kontrollimatu urineerimine).

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Rispolept’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blisterpakendil ja kartongkarbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Blisterpakendid: Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Rispolept sisaldab

  • Toimeaine on risperidoon.

Iga Rispolept õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1 mg, 2 mg, 3 mg või 4 mg risperidooni.

  • Teised koostisosad on:

Rispolept 1 mg, õhukese polümeerikattega tabletid:

Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos (E460), hüpromelloos (E464), magneesiumstearaat, kolloidne veevaba ränidioksiid, naatriumlaurüülsulfaat.

Tableti kate: hüpromelloos (E464), propüleenglükool (E490).

Rispolept 2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid:

Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos (E460), hüpromelloos (E464), magneesiumstearaat, kolloidne veevaba ränidioksiid, naatriumlaurüülsulfaat.

Tableti kate: hüpromelloos (E464), propüleenglükool (E490), titaandioksiid (E171), talk (E553B), päikeseloojangukollane S-alumiiniumlakk (E110).

Rispolept 3 mg, õhukese polümeerikattega tabletid:

Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos (E460), hüpromelloos (E464), magneesiumstearaat, kolloidne veevaba ränidioksiid, naatriumlaurüülsulfaat.

Tableti kate: hüpromelloos (E464), propüleenglükool (E490), titaandioksiid (E171), talk (E553B), kinoliinkollane (E104).

Rispolept 4 mg, õhukese polümeerikattega tabletid:

Tableti sisu: laktoosmonohüdraat, maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos (E460), hüpromelloos (E464), magneesiumstearaat, kolloidne veevaba ränidioksiid, naatriumlaurüülsulfaat.

Tableti kate: hüpromelloos (E464), propüleenglükool (E490), titaandioksiid (E171), talk (E553B), kinoliinkollane (E104), indigotiindisulfonaat-alumiiniumlakk (E132).

Kuidas Rispolept välja näeb ja pakendi sisu

Rispolept õhukese polümeerikattega tabletid on pakendatud PVC-LDPE-PVDC/Al blistritesse ja keeratava PP korgiga HDPE pudelitesse.

Rispolept 1 mg: valged piklikud ühe poolitusjoonega kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid mõõtudega 10,5 mm x 5 mm.

Rispolept 2 mg: oranžid piklikud ühe poolitusjoonega kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid mõõtudega 10,5 mm x 5 mm.

Rispolept 3 mg: kollased piklikud ühe poolitusjoonega kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid mõõtudega 13,5 mm x 5 mm.

Rispolept 4 mg: rohelised piklikud ühe poolitusjoonega kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid mõõtudega 15 mm x 6,5 mm.

Õhukese polümeerikattega tablettidel on ühel küljel märgistus, vastavalt RIS 1, RIS 2, RIS 3 ja RIS 4. Teisele küljele võib olla pressitud JANSSEN.

RISPOLEPT õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval järgmistes pakendisuurustes:

•1 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 6, 20, 50, 60 või 100 tabletti ja pudelid, mis sisaldavad 500 tabletti

•2 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 10, 20, 50, 60 või 100 tabletti ja pudelid, mis sisaldavad 500 tabletti

•3 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 20, 50, 60 või 100 tabletti

•4 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 10, 20, 30, 50, 60 või 100 tabletti

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja:

UAB "JOHNSON & JOHNSON"

Konstitucijos pr. 21C

LT-08130 Vilnius

Leedu

Tootja:

Janssen-Cilag S.p.A.

Via C. Janssen

Borgo San Michele

I-04100 Latina

Itaalia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

UAB "JOHNSON & JOHNSON" Eesti filiaal

Lõõtsa 2

Tallinn 11415

Tel: +372 617 7410

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Austria:

Risperdal / Risperdal Quicklet

Belgia:

RISPERDAL / RISPERDAL Instasolv

Küpros:

RISPERDAL

Tšehhi Vabariik:

RISPERDAL

Taani:

RISPERDAL

Eesti:

RISPOLEPT

Soome:

RISPERDAL / RISPERDAL INSTASOLV

Prantsusmaa:

RISPERDAL/ RISPERDALORO

Saksamaa:

RISPERDAL 1 mg; 2 mg; 3 mg; 4 mg / Risperdal 0,5 mg; 6 mg / RISPERDAL

 

QUICKLET 0,5 mg / RISPERDAL QUICKLET 1 mg; 2 mg; 3 mg; 4 mg / Risperdal

 

Lösung 1 mg/ml

Kreeka:

RISPERDAL / RISPERDAL QUICKLET

Ungari:

RISPERDAL

Island:

RISPERDAL

Iirimaa:

RISPERDAL / RISPERDAL Quicklet

Itaalia:

RISPERDAL

Leedu:

RISPOLEPT

Läti:

RISPOLEPT

Luksemburg:

RISPERDAL / RISPERDAL Instasolv

Malta:

RISPERDAL

Holland:

RISPERDAL/ RISPERDAL Quicklet

Norra:

RISPERDAL / RISPERDALsmeltetabletter

Poola:

RISPOLEPT

Portugal:

RISPERDAL / RISPERDAL QUICKLET

Rumeenia:

RISPOLEPT

Sloveenia:

RISPERDAL

Hispaania:

RISPERDAL / RISPERDAL FLAS

Rootsi:

RISPERDAL

Ühendkuningriik:

RISPERDAL/ RISPERDAL Quicklet

Infoleht on viimati uuendatud novembris 2018.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

RISPOLEPT 1 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

RISPOLEPT 2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

RISPOLEPT 3 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

RISPOLEPT 4 mg, õhukese polümeerikattega tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 1 mg risperidooni.

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 2 mg risperidooni.

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 3 mg risperidooni.

Iga õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 4 mg risperidooni.

INN. Risperidonum

Teadaolevat toimet omavad abiained

Iga 1 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 131 mg laktoosmonohüdraati.

Iga 2 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 130 mg laktoosmonohüdraati ja 0,05 mg päikeseloojangukollast S-alumiiniumlakki (E110).

Iga 3 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 195 mg laktoosmonohüdraati. Iga 4 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 260 mg laktoosmonohüdraati.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett

RISPOLEPT 1 mg: valged piklikud ühe poolitusjoonega kaksikkumerad tabletid mõõtudega 10,5 mm x 5 mm.

RISPOLEPT 2 mg: oranžid piklikud ühe poolitusjoonega kaksikkumerad tabletid mõõtudega 10,5 mm x 5 mm.

RISPOLEPT 3 mg: kollased piklikud ühe poolitusjoonega kaksikkumerad tabletid mõõtudega 13,5 mm x 5 mm.

RISPOLEPT 4 mg: rohelised piklikud ühe poolitusjoonega kaksikkumerad tabletid mõõtudega 15 mm x 6,5 mm.

Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Õhukese polümeerikattega tablettidel on ühel küljel märgistus, vastavalt RIS 1, RIS 2, RIS 3 ja RIS 4. Teisele küljele võib olla pressitud JANSSEN.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

RISPOLEPT on näidustatud skisofreenia raviks.

RISPOLEPT on näidustatud bipolaarse häirega seotud mõõduka raskusega kuni raskete mania- episoodide raviks.

RISPOLEPT on näidustatud püsiva agressiivsuse lühiajaliseks (kuni 6 nädalat) raviks mõõduka raskusega kuni raske Alzheimeri dementsusega patsientidel, kellel puudub ravivastus mittemedikamentoossele ravile ning kui kaasneb oht vigastada ennast ja teisi.

RISPOLEPT on näidustatud püsiva agressiivsuse lühiajaliseks sümptomaatiliseks raviks (kuni

6 nädalat) keskmisest madalama intellektiga või vaimse puudega (DSM-IV) üle 5-aastaste laste ja noorukite sotsialiseerumata käitumishäire korral, kui agressiivne või muu disruptiivset tüüpi käitumine vajab medikamentoosset ravi. Medikamentoosne ravi peab olema osa kõikehõlmavast raviprogrammist, kuhu kuuluvad psühhosotsiaalne tugi ja vastav õppekeskkond. Risperidooni määrab arst (lasteneuroloog; psühhiaater jt), kes on kogenud laste ja noorukite sotsialiseerumata käitumishäire ravis.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Skisofreenia

Täiskasvanud

Ravimit RISPOLEPT võib manustada üks või kaks korda ööpäevas.

Ravi tuleks alustada risperidooniga 2 mg ööpäevas. Teisel päeval võib annust suurendada 4 mg-ni. Edaspidi võib annus püsida sama või vajadusel kohandada individuaalselt. Enamusele patsientidest sobib ööpäevane annus vahemikus 4 mg kuni 6 mg. Mõnedel juhtudel võib kasutada aeglasemat tiitrimist ning väiksemat alg- ja säilitusannust.

Üle 10 mg ööpäevas annustega ei ole ravi olnud tõhusam ning ekstrapüramidaalnähud võivad sageneda. Üle 16 mg ööpäevas annuste tõhusust ei ole hinnatud ning neid ei soovitata kasutada.

Eakad

Soovitatav algannus on 0,5 mg kaks korda ööpäevas. Seda annust võib individuaalselt kohandada (0,5 mg kaks korda ööpäevas kaupa), kuni on saavutatud annus 1 kuni 2 mg kaks korda ööpäevas.

Lapsed

Risperidooni ei soovitata kasutada skisofreeniaga alla 18-aastastel lastel efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Mania-episoodid bipolaarse häire korral

Täiskasvanud

Ravimit RISPOLEPT tuleks manustada üks kord ööpäevas, alustades 2 mg annusega. Annust võib vajadusel muuta mitte vähem kui 24 tunni möödudes 1 mg võrra ööpäevas. Risperidooni võib manustada vahemikus 1 kuni 6 mg ööpäevas, et saavutada patsiendi toime parimat säilimist. Ei ole tehtud uuringuid suuremate kui 6 mg ööpäevas annuste kohta mania-episoodidega patsientidel.

Nagu iga sümptomaatilise ravi puhul, tuleb ka RISPOLEPT-ravi jätkamise vajadust hinnata ja kinnitada ravi käigus.

Eakad

Soovitatav algannus on 0,5 mg kaks korda ööpäevas. Selle annuse suurendamist võib individuaalselt kohandada 0,5 mg kaks korda ööpäevas kaupa kuni annuseni 1 kuni 2 mg kaks korda ööpäevas. Kuna kliiniline kogemus eakatel on piiratud, on vajalik ettevaatus.

Lapsed

Risperidooni ei soovitata kasutada bipolaarse maniaga alla 18-aastastel lastel efektiivsuse andmete puudumise tõttu.

Püsiv agressiivsus mõõduka kuni raske Alzheimeri dementsusega patsientidel

Soovitatav algannus on 0,25 mg suukaudset lahust kaks korda ööpäevas. Soovitatav ravimvorm

0,25 mg annuse manustamiseks on suukaudne lahus. Vajadusel võib annust individuaalselt kohandada (0,25 mg kaks korda ööpäevas kaupa), kuid mitte sagedamini kui üle päeva. Enamusel patsientidel on optimaalne annus 0,5 mg kaks korda ööpäevas. Osadele patsientidele võib aga sobida annus kuni 1 mg kaks korda ööpäevas.

Ravimit RISPOLEPT ei tohi kasutada kauem kui 6 nädalat püsiva agressiivsusega Alzheimeri dementsusega patsientidel. Ravi ajal peab patsienti sageli ja regulaarselt jälgima ning ravi jätkamise vajadust hindama.

Sotsialiseerumata käitumishäire

5- kuni 18-aastased lapsed ja noorukid

Kehakaaluga ≥ 50 kg laste puhul on soovituslik algannus 0,5 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust individuaalselt kohandada (0,5 mg üks korda ööpäevas kaupa), kuid mitte sagedamini kui üle päeva. Enamusel patsientidel on optimaalne annus 1 mg üks kord ööpäevas. Osadele patsientidele võib siiski sobida annus 0,5 mg üks kord ööpäevas ning teistele 1,5 mg üks kord ööpäevas. Kehakaaluga

< 50 kg laste puhul on soovitatav algannus 0,25 mg suukaudset lahust üks kord ööpäevas. Soovitatav ravimvorm 0,25 mg annuse manustamiseks on suukaudne lahus. Vajadusel võib annust individuaalselt kohandada (0,25 mg üks korda ööpäevas kaupa), kuid mitte sagedamini kui üle päeva. Enamusel patsientidel on optimaalne annus 0,5 mg üks kord ööpäevas. Osadele patsientidele võib siiski sobida annus 0,25 mg üks kord ööpäevas ning teistele 0,75 mg suukaudset lahust üks kord ööpäevas. Soovitatav ravimvorm 0,75 mg annuse manustamiseks on suukaudne lahus.

Nagu iga sümptomaatilise ravi puhul, tuleb RISPOLEPT-ravi jätkamise vajadust hinnata ja kinnitada ravi käigus.

Ravimit RISPOLEPT ei tohi kasutada alla 5-aastastel lastel, kuna puudub kogemus sellise häire ravi osas alla 5-aastastel lastel.

Neeru- ja maksakahjustus

Neerukahjustusega patsientidel väljutatakse antipsühhootilist toimeainet organismist aeglasemalt kui normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel. Maksafunktsiooni häirega patsientidel suureneb risperidooni vaba fraktsiooni sisaldus plasmas.

Neeru- või maksakahjustusega patsientidel tuleb näidustusest olenemata kasutada poole väiksemaid alg- ja säilitusannuseid ning annust tuleb suurendada aeglasemalt.

Ravimit RISPOLEPT tuleb selles patsientide rühmas kasutada ettevaatusega.

Manustamisviis

RISPOLEPT on suukaudseks manustamiseks. Toit ei mõjuta ravimi RISPOLEPT imendumist.

Ravi on soovitatav ära jätta järk-järgult. Väga harva on kirjeldatud ägedaid ärajätunähte nagu iiveldus, oksendamine, higistamine ja unetus seoses suures annuses antipsühhootilise ravi järsu lõpetamisega (vt lõik 4.8). On kirjeldatud, et psühhootilised sümptomid võivad samuti taas tekkida ning esineda tahtmatuid liigutusi (nagu akatiisia, düstoonia ja düskineesia).

Üleminek teistelt antipsühhootikumidelt

Kui ravi seisukohast on õigustatud RISPOLEPT, tuleb ravi alguses senine ravim järk-järgult ära jätta. Kui patsient on seni kasutanud antipsühhootikumide depoovorme, tuleb järgmise süsti asemel alustada

ravimi RISPOLEPT manustamist. Parkinsonismi-vastaste ravimite vajadust tuleb perioodiliselt üle hinnata.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Eakad dementsusega patsiendid

Suurenenud suremus eakatel dementsusega inimestel

Tuginedes atüüpiliste antipsühhootikumidega (sh RISPOLEPT) tehtud 17 kontrollitud uuringu metaanalüüsile, on atüüpiliste antipsühhootikumidega ravitud dementsete eakate seas suremus kõrgem kui platseebo manustajatel. Selles valimis oli platseebokontrollitud uuringutes suremus suukaudse ravimi RISPOLEPT rühmas 4% ja platseeborühmas 3,1%. Riskisuhe (95% usaldusintervall) oli 1,21 (0,7; 2,1). Keskmine vanus suremisel oli 86 aastat (vahemikus 67...100). Kahe laialdase jälgimisuuringu andmetest ilmnes, et eakatel dementsusega inimestel, kes saavad ravi konventsionaalsete antipsühhootikumidega, esineb samuti veidi suurem surma risk võrreldes nendega, kes ei ole ravi saanud. Riski täpse ulatuse kindlaks hindamiseks on andmed puudulikud ja suurenenud riski põhjus on teadmata. Kui suures ulatuses võib jälgimisuuringutes avastatud suurenenud suremus olla tingitud antipsühhootikumidest, mitte mõne(de)st patsientide omadus(t)est, ei ole veel selge.

Samaaegne ravi furosemiidiga

Ravimi RISPOLEPT platseebokontrollitud uuringutes eakate dementsetega oli suremus suurem, kui patsiendid said samaaegset ravi furosemiidi ja risperidooniga (7,3%; keskmine vanus 89 aastat, vahemik 75...97) võrreldes ainult risperidooni (3,1%; keskmine vanus 84 aastat, vahemik 70...96) või ainult furosemiidi (4,1%; keskmine vanus 80 aastat, vahemik 67...90) saanutega. Kahes uuringus neljast täheldati samaaegselt nii furosemiidi kui ka risperidooni saanud patsientidel suremuse tõusu. Risperidooni samaaegsel kasutamisel teiste diureetikumidega (peamiselt tiasiid-diureetikumid väikestes annustes) sarnased tulemused puudusid.

Patofüsioloogiline mehhanism ei ole kindlaks tehtud ning ühtset surmapõhjust ei ole täheldatud. Siiski tuleb selle kombinatsiooni või teiste tugevate diureetikumide samaaegsel kasutamisel olla ettevaatlik ja enne kasutamist kaaluda võimalike riskide ja kasu suhet. Risperidooniga samaaegselt teisi diureetikume võtnute seas ei täheldatud suremuse tõusu. Ravist olenemata on dehüdratsioon üldine suremuse riskifaktor ning seda tuleb seega dementsetel eakatel hoolikalt vältida.

Ajuveresoonkonna kõrvaltoimed

Randomiseeritud platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes dementsete populatsioonis leiti mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel ligikaudu 3-kordselt suurenenud risk ajuveresoonkonna kõrvaltoimete tekkeks. Peamiselt eakatel (> 65-aastasedl) dementsetel patsientidel RISPOLEPT’iga läbi viidud kuue platseebokontrollitud uuringu ühendatud andmete põhjal tekkis risperidooni saanutel ajuveresoonkonna tüsistusi 3,3%-l (33/1009) ja platseebot saanutel 1,2%-l (8/712). Riskisuhe (95% usaldusintervall) oli 2,96 (1,34; 7,50). Suurenenud riski mehhanism ei ole teada. Suurenenud riski ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või teiste patsientide erirühmade korral. Ravimit RISPOLEPT tuleb kasutada ettevaatusega insuldi riskifaktoritega patsientidel.

Ajuveresoonkonna kõrvaltoimete risk oli märkimisväärselt kõrgem kombineeritud või vaskulaarset tüüpi dementsusega patsientidel võrreldes Alzheimeri dementsusega patsientidega. Seetõttu ei tohiks teist tüüpi dementsust kui Alzheimeri dementsus risperidooniga ravida.

Dementsetel eakatel on soovitatav hinnata ravimi RISPOLEPT riskide ja kasu suhet, arvestades ka ajuinsulti soodustavaid faktoreid konkreetse patsiendi puhul. Patsiente/hooldajaid tuleb hoiatada võimalikest ajuveresoonkonna tüsistuse sümptomitest (äkki tekkinud näo, käte või jalgade nõrkus või tuimus ning kõne- või nägemisprobleemid) ja vajadusest kohesest teavitamisest. Kõikide

ravimeetmete vajadust tuleb hinnata viivituseta, siia alla kuulub vajadusel risperidooni-ravi lõpetamine.

Mõõduka kuni raske Alzheimeri dementsusega patsientidel tuleks püsiva agressiivsuse korral ravimit RISPOLEPT kasutada ainult lühiaegselt - täiendavalt mittemedikamentoossetele meetmetele, mis on olnud vähe- või mittetõhusad ning kui kaasneb oht vigastada ennast või teisi.

Patsientide seisundit ning ravi jätkamise vajadust tuleb regulaarselt üle hinnata.

Ortostaatiline hüpotensioon

Risperidooni alfa-blokeeriva toime tõttu võib tekkida (ortostaatiline) hüpotensioon, seda eelkõige annuse tiitrimise perioodis. Turuletulekujärgselt on risperidooni ja vererõhuravimite samaaegsel kasutamisel kirjeldatud kliiniliselt olulist hüpotensiooni. Südameveresoonkonna haigustega (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, südame juhtehäired, dehüdratsioon, hüpovoleemia, ajuveresoonkonna haigused) patsientidel tuleb ravimit RISPOLEPT kasutada ettevaatusega ning annust suurendada järk-järgult vastavalt juhistele (vt lõik 4.2). Hüpotensiooni tekkides tuleb kaaluda väiksema annuse kasutamist.

Leukopeenia, neutropeenia ja agranulotsütoos

Antipsühhootikumidega (sh RISPOLEPT) on teatatud leukopeenia, neutropeenia ja agranulotsütoosi juhtudest. Agranulotsütoosist on teatatud väga harva (< 1/10 000 patsiendil) turuletulekujärgsel jälgimisel.

Patsiente, kellel on anamneesis kliiniliselt märkimisväärne madal vere valgeliblede arv (WBC) või ravimitest põhjustatud leukopeenia/neutropeenia, tuleb ravi esimestel kuudel jälgida ja kui tekivad esimesed kliiniliselt olulised vere valgeliblede arvu languse nähud, tuleb teiste võimalike põhjuste puudumisel kaaluda RISPOLEPT-ravi katkestamist.

Kliiniliselt olulise neutropeeniaga patsiente tuleb hoolikalt jälgida palaviku või teiste infektsiooni sümptomite ja nähtude suhtes ning nende tekke korral kohe ravida. Raske neutropeeniaga patsientidel (neutrofiilide absoluutarv < 1 × 10/l) tuleb RISPOLEPT-ravi katkestada ja kuni tervenemiseni jälgida vere valgeliblede arvu.

Tardiivdüskineesia/ekstrapüramidaalnähud

Dopamiini retseptoritesse antagonistilikult toimivaid ravimeid on seostatud tardiivdüskineesia tekkega, millele on iseloomulikud rütmilised tahtele allumatud liigutused peamiselt keeles ja/või näopiirkonnas. Tardiivdüskineesia riskifaktoriks on ekstrapüramidaalsümptomite avaldumine. Kui tekivad tardiivdüskineesia sümptomid, tuleb kaaluda antipsühhootikumravi ärajätmist.

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes saavad samaaegselt nii psühhostimulante (nt metüülfenidaat) kui ka risperidooni, sest ühe või mõlema ravimi annuste kohandamisel võivad tekkida ekstrapüramidaalsümptomid. Soovitatav on järk-järgult lõpetada ravi stimulandiga (vt lõik 4.5).

Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS)

Antipsühhootikumidega seoses on teatatud maliigsest neuroleptilisest sündroomist, mida iseloomustavad hüpertermia, lihasejäikus, autonoomne ebastabiilsus, teadvusehäired ja kreatiini fosfokinaasi sisalduse tõus seerumis. Muud nähud võivad olla müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus. Sel juhul tuleb kõik antipsühhootikumid (sh RISPOLEPT) ära jätta.

Parkinsoni tõbi ja Lewy kehadega dementsus

Kui antipsühhootikume (sh ravimit RISPOLEPT) määratakse Parkinsoni tõve või Lewy kehadega dementsusega patsientidele, peab arst kaaluma riskide ja kasu suhet. Risperidoon võib halvendada

Parkinsoni tõbe. Mõlemas rühmas on suurem võimalus maliigse neuroleptilise sündroomi tekkeks ning samuti on selle rühma patsiendid tundlikumad antipsühhootikumide suhtes; sellised patsiendid eemaldati kliinilistest uuringutest. Tundlikkus võib avalduda segasuse, nürimeelsuse, ebastabiilse kõnnakuna (sagedaste kukkumistega) ning ekstrapüramidaalnähtudena.

Hüperglükeemia ja diabeet

RISPOLEPT-ravi ajal on teatatud hüperglükeemia või suhkurtõve tekkest ning olemasoleva suhkurtõve ägenemisest. Mõnedel juhtudel teatati eelnevast kehakaalu suurenemisest, mis võis olla soodustavaks teguriks. Harva on teatatud kaasnevast diabeetilisest koomast ning väga harva ketoatsidoosist. Soovitav on patsienti kliiniliselt jälgida vastavalt kehtivatele antipsühhootikumide ravijuhistele. Mistahes atüüpiliste antipsühhootikumidega, sh ravimiga RISPOLEPT ravitud patsiente tuleb jälgida hüperglükeemia sümptomite (nt polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) suhtes ning olemasoleva suhkurtõvega patsiente tuleb regulaarselt jälgida glükoosikontrolli halvenemise suhtes.

Kehakaalu tõus

Ravimi RISPOLEPT kasutamisel on teatatud olulisest kehakaalu suurenemisest. Kehakaalu tuleb regulaarselt kontrollida.

Hüperprolaktineemia

Hüperprolaktineemia on RISPOLEPT-raviga sageli kaasnev kõrvaltoime. Patsientidel, kellel esineb võimalikele prolaktiiniga seotud kõrvaltoimetele iseloomulikke nähtusid (nt günekomastia, menstruaaltsükli häired, anovulatsioon, fertiilsushäired, libiido langus, erektsioonihäired ja galaktorröa), on soovitatav kontrollida prolaktiini taset plasmas.

Koekultuuri uuringud näitavad, et raku kasvu inimese rinna tuumorites võib stimuleerida prolaktiin. Ehkki selget seost antipsühhootikumide manustamisega ei ole kliinilistes ega epidemioloogilistes uuringutes seni demonstreeritud, on soovitatav vastava anamneesiga patsientide puhul olla ettevaatlik. Ravimit RISPOLEPT tuleb kasutada ettevaatusega eelneva hüperprolaktineemiaga ning võimaliku prolaktiin-sõltuva tuumoriga patsientidel.

QT-intervalli pikenemine

Turuletulekujärgses perioodis on väga harva teatatud QT-intervalli pikenemisest. Nagu teiste antipsühhootikumide puhul, tuleb risperidooni määrata ettevaatusega patsientidele, kellel on südameveresoonkonna haigus, bradükardia või elektrolüütide tasakaalu häireid (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia) või kelle perekonnaliikmetel on QT-intervalli pikenemine, sest neil juhtudel on suurem risk arütmia tekkeks. Eelnev on oluline ka juhul, kui patsient saab ravimeid, mis pikendavad QT-intervalli.

Krambid

Kui patsiendil on olnud krampe või on kõrge krambilävi, tuleb ravimit RISPOLEPT kasutada ettevaatusega.

Priapism

Alfa-adrenergiliste toimete blokeerimise tõttu võib RISPOLEPT-raviga seoses tekkida priapism.

Kehatemperatuuri reguleerimine

Antipsühhootikume on seostatud probleemidega kehatüve temperatuuri alandamisel. Sellele tuleb tähelepanu pöörata, kui ravimit RISPOLEPT määratakse patsientidele, kellel võib mingil põhjusel kehatemperatuur tõusta, nt tugev kehaline koormus, kõrge temperatuuriga keskkonnas viibimine, antikoliinergilisete ravimite manustamine või dehüdratsiooni seisund.

Antiemeetiline toime

Risperidooni prekliinilistes uuringutes täheldati antiemeetilist toimet. See toime, kui tekib inimestel, võib maskeerida teatud ravimite üleannustamise või teatud haiguste (nt soolteobstruktsioon, Reye sündroom ja ajukasvaja) nähtusid ja sümptomeid.

Neeru- ja maksakahjustus

Neerukahjustusega patsientidel on võime elimineerida aktiivset antipsühhootilist fraktsiooni vähenenud, võrreldes normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutega. Maksakahjustusega patsientidel on plasmas suurenenud risperidooni vaba fraktsiooni kontsentratsioon. (vt lõik 4.2).

Venoosne trombemboolia

Antipsühhootikumide puhul on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikumravi saavatel patsientidel esineb tihti omandatud VTE riskifaktoreid, tuleb enne ravi RISPOLEPT’iga ja ravi ajal kindlaks teha kõik võimalikud VTE riskifaktorid ning võtta kasutusele preventiivsed meetmed.

Operatsiooniaegne lõdva iirise sündroom

Patsientidel, kes saavad raviks alfa 1a-adrenergilise toime vastaseid ravimeid, sh RISPOLEPT’i, on katarakti operatsiooni ajal täheldatud operatsiooniaegset lõdva iirise sündroomi (IFIS, Intraoperative floppy iris syndrome) (vt lõik 4.8).

IFIS võib suurendada silma tüsistuste riski operatsiooni ajal ja pärast seda. Enne operatsiooni tuleb silmakirurgi teavitada käesolevast või varasemast alfa 1a-adrenergilise toime vastaste ravimite kasutamisest. Võimalikku kasu alfa1-blokaatorravi katkestamisest enne katarakti operatsiooni ei ole uuritud ning seda peab kaaluma riskidega, mis tulenevad antipsühhootikumravi katkestamisest.

Lapsed

Enne risperidooni määramist sotsialiseerumata käitumishäirega lapsele või noorukile tuleb neid üksikasjalikult hinnata agressiivse käitumise füüsiliste ja sotsiaalsete põhjuste (nagu valu või sobimatud nõudmised ümbritsevatelt) suhtes.

Selles patsientide rühmas tuleb hoolikalt monitoorida risperidooni sedatiivset toimet võimalike tagajärgede tõttu õpivõimele. Risperidooni manustamisaja muutus võib parandada sedatsiooni mõju laste ja noorukite tähelepanuvõimele.

Risperidooni seostatakse vähese kehakaalu ja kehamassiindeksi tõusuga. Soovitatavad on kehakaalu mõõtmine enne ravi alustamist ja regulaarne kaalu jälgimine ravi ajal. Pikkuskasv oli pikaajalistes avatud jätku-uuringutes oodatud piirides. Pikaajalise risperidoon-ravi mõju seksuaalsele küpsemisele ja pikkuskasvule ei ole adekvaatselt uuritud.

Tuleb kaaluda endokrinoloogiliste näitajate regulaarset kliinilist hindamist pikaajalise hüperprolaktineemia võimaliku mõju tõttu laste ja noorukite kasvule ja seksuaalsele küpsemisele. Siia alla kuuluvad kehakaalu, pikkuse, seksuaalse küpsemise, menstruatsioonitsükli ja teiste võimalike prolaktiiniga seotud mõjude hindamine.

Ühe väikese turuletulekujärgse jälgimisuuringu tulemustest selgus, et risperidooniga ravitud patsiendid vanuses 8 kuni 16 eluaastat olid keskmiselt ligikaudu 3,0 kuni 4,8 cm pikemad kui need, kes said ravi teiste atüüpiliste antipsühhootikumidega. See uuring ei olnud piisav, et hinnata, kas risperidoonil oli mingit mõju lõplikule täiskasvanu pikkusele või kas antud tulemus oli tingitud risperidooni otsesest toimest luude kasvule või mõjutas luude kasvamist põhihaigus või oli põhjuseks hoopis parem kontroll põhihaiguse üle, mille tulemusel kiirenes lineaarne kasvamine.

Risperidoon-ravi ajal on vajalik hinnata regulaarselt ka ekstrapüramidaalnähtude ja teiste liikumishäirete sümptomeid.

Spetsiifilised annustamissoovitused lastele ja noorukitele vt lõik 4.2.

Abiained

Õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoosi talumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

RISPOLEPT 2 mg sisaldab värvainena „päikeseloojangukollast“ (E110). Võib tekitada allergilisi reaktsioone.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamikaga seotud koostoimed

Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli

Nagu teistegi antipsühhootikumide puhul, on vajalik ettevaatus, kui risperidooni manustatakse QT- intervalli pikendavate ravimitega, nagu antiarütmikumid (nt kinidiin, düsopiramiid, prokaiinamiid, propafenoon, amiodaroon, sotalool), tritsüklilised antidepressandid (nt amitriptüliin), tetratsüklilised antidepressandid (nt maprotiliin), osad antihistamiinikumid, teised antipsühhootikumid ning osad malaariavastased ravimid (nt kiniin ja meflokiin), või ravimitega, mis põhjustavad elektrolüütide tasakaaluhäireid (hüpokaleemia, hüpomagneseemia), bradükardiat või inhibeerivad risperidooni metabolismi maksas. See loetelu ei ole lõplik.

Tsentraalse toimega ravimid ja alkohol

Risperidooni tuleb tänu suurenenud sedatsiooniriskile kombinatsioonis teiste tsentraalse toimega ainetega (märkimisväärselt alkoholi sisaldavad ained, opiaadid, antihistamiinikumid ja bensodiasepiinid) kasutada ettevaatusega.

Levodopa ja dopamiini agonistid

RISPOLEPT võib antagoniseerida levodopa ja teiste dopamiini agonistide toimet. Kui selle kombinatsiooni kasutamine on vajalik, eriti Parkinsoni tõve lõppstaadiumis, tuleb määrata iga ravi väikseim efektiivne annus.

Hüpotensiivse toimega ravimid

Turuletulekujärgselt on risperidooni ja vererõhuravimite samaaegsel kasutamisel kirjeldatud kliiniliselt olulist hüpotensiooni.

Psühhostimulandid

Psühhostimulantide (nt metüülfenidaat) kasutamine kombinatsioonis risperidooniga võib viia ekstrapüramidaalsümptomite tekkeni ühe või mõlema ravi muutmise ajal (vt lõik 4.4).

Paliperidoon

Suukaudse ravimi RISPOLEPT ja paliperidooni samaaegne kasutamine ei ole soovitatav, sest paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit ning nende kahe kombinatsioon võib viia aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni toimete liitumiseni.

Farmakokineetikaga seotud koostoimed

Toit ei mõjuta RISPOLEPT’i imendumist.

Risperidooni metabolism toimub peamiselt CYP2D6 vahendusel ja vähemal määral CYP3A4 vahendusel. Nii risperidoon kui ka selle aktiivne metaboliit 9-hüdroksü-risperidoon on

P-glükoproteiini (P-gp) substraadid. Toimeained, mis modifitseerivad CYP2D6 aktiivsust või toimeained, mis tugevasti inhibeerivad või indutseerivad CYP3A4 ja/või P-gp aktiivsust, võivad mõjutada risperidooni aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetikat.

CYP2D6 tugevad inhibiitorid

RISPOLEPT’i manustamine koos CYP2D6 tugeva inhibiitoriga võib suurendada risperidooni kontsentratsioone plasmas, kuid aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni kontsentratsioon suureneb vähem. CYP2D6 tugeva inhibiitori suured annused võivad suurendada risperidooni aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni kontsentratsioone (nt paroksetiin, vt allpool). Võib eeldada, et teised CYP2D6 inhibiitorid, nagu kinidiin, võivad samamoodi mõjutada risperidooni kontsentratsioone plasmas. Alustades või lõpetades samaaegset ravi paroksetiini, kinidiini või mõne muu CYP2D6 tugeva inhibiitoriga, peab arst RISPOLEPT’i annustamist uuesti hindama.

CYP3A4 ja/või P-gp inhibiitorid

RISPOLEPT’i manustamine koos CYP3A4 tugeva inhibiitoriga ja/või P-gp inhibiitoriga võib olulisel määral suurendada risperidooni aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni sisaldust plasmas. Alustades või lõpetades samaaegset ravi itrakonasooliga või mõne muu CYP3A4 tugeva inhibiitoriga ja/või P-gp inhibiitoriga, peab arst RISPOLEPT’i annustamist uuesti hindama.

CYP3A4 ja/või P-gp indutseerijad

RISPOLEPT’i manustamine koos CYP3A4 tugeva indutseerijaga ja/või P-gp indutseerijaga võib vähendada risperidooni aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni sisaldust plasmas. Alustades või lõpetades samaaegset ravi karbamasepiiniga või mõne muu CYP3A4 tugeva indutseerijaga ja/või P-gp indutseerijaga, peab arst RISPOLEPT’i annustamist uuesti hindama. CYP3A4 indutseerijate toime sõltub ajategurist ja maksimaalse toime saabumiseni võib kuluda kuni 2 nädalat alates ravimi määramisest; samuti võib ravi lõpetamisel CYP3A4 induktsiooni kadumine kesta vähemalt 2 nädalat.

Ulatuslikult proteiinidega seonduvad ravimid

RISPOLEPT’i manustamine koos ulatuslikult proteiinidega seonduvate ravimitega ei põhjusta kummagi ravimi kliiniliselt olulist väljatõrjumist plasmavalkudelt.

Teiste ravimite samaaegsel kasutamisel tuleb uurida teavet, milline on nende metabolismi tee ja võimalik annuse kohandamise vajadus.

Lapsed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel. Nende uuringute tulemuste tähendus laste jaoks on teadmata.

Psühhostimulantide (nt metüülfenidaat) ja ravimi RISPOLEPT kombinatsiooni kasutamine lastel ja noorukitel ei mõjutanud ravimi RISPOLEPT farmakokineetikat ega tõhusust.

Näited

Allpool on loetletud näiteid ravimitest, mille kasutamisel võib potentsiaalselt tekkida koostoimeid või mille puhul on tõestatud, et koostoimeid risperidooniga ei esine:

Teiste ravimite mõju risperidooni farmakokineetikale

Antibiootikumid:

•Erütromütsiin, CYP3A4 mõõdukas inhibiitor ja P-gp inhibiitor, ei muuda risperidooni ja selle aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetikat.

•Rifampitsiin, tugev CYP3A4 indutseerija ja P-gp indutseerija, vähendas aktiivse

antipsühhootilise fraktsiooni sisaldust plasmas. Antikoliinesteraasid:

•Donepesiil ja galantamiin, nii CYP2D6 kui ka CYP3A4 substraadid, ei mõjuta kliiniliselt olulisel määral risperidooni ja selle aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetikat.

Epilepsiavastased ravimid:

•Karbamasepiini, CYP3A4 tugeva indutseerija ja P-gp indutseerija puhul on näidatud võimet vähendada risperidooni aktiivse fraktsiooni sisaldust plasmas. Sarnast mõju võib täheldada ka näiteks fenütoiini ja fenobarbitaali puhul, mis samuti indutseerivad CYP3A4 maksaensüüme ja P-glükoproteiine.

•Topiramaat vähendas mõõdukalt risperidooni biosaadavust, kuid ei mõjutanud antipsühhootilise

fraktsiooni biosaadavust. Seega puudub sellel koostoimel tõenäoliselt kliiniline tähendus. Seenevastased ained:

•CYP3A4 tugeva inhibiitori ja P-gp inhibiitori itrakonasooli annustamine 200 mg ööpäevas suurendas plasmas aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni sisaldust ligikaudu 70% võrra, kui risperidooni annused olid 2…8 mg ööpäevas.

•CYP3A4 tugeva inhibiitori ja P-gp inhibiitori ketokonasooli annustamine 200 mg ööpäevas

suurendas plasmas risperidooni sisaldust ja vähendas 9-hüdroksü-risperidooni sisaldust. Antipsühhootikumid:

•Fenotiasiinid võivad suurendada plasmas risperidooni sisaldust, kuid ei suurenda aktiivset

antipsühhootilist fraktsiooni. Viirusevastased ained:

•Proteaasi inhibiitorid: ametlikke uuringuandmeid ei ole, kuid kuna ritonaviir on CYP3A4 tugev inhibiitor ja CYP2D6 nõrk inhibiitor, siis ritonaviir ja ritonaviiriga võimendatud proteaasi

inhibiitorid suurendavad potentsiaalselt risperidooni aktiivset antipsühhootilist fraktsiooni. Beetablokaatorid:

•Mõned beetablokaatorid võivad suurendada risperidooni sisaldust plasmas, kuid ei mõjuta

antipsühhootilist fraktsiooni. Kaltsiumikanali blokaatorid:

•Verapamiil, mis on CYP3A4 mõõdukas inhibiitor ja P-gp inhibiitor, suurendab plasmas risperidooni sisaldust ja aktiivset antipsühhootilist fraktsiooni.

Seedetrakti ravimid:

  1. •H2 retseptorite antagonistid: tsimetidiin ja ranitidiin, mis on mõlemad CYP2D6 ja CYP3A4 nõrgad inhibiitorid, suurendasid risperidooni biosaadavust, kuid mõju aktiivsele

antipsühhootilisele fraktsioonile oli marginaalne. SSRI-d ja tritsüklilised antidepressandid:

•Fluoksetiin, CYP2D6 tugev inhibiitor, suurendab plasmas risperidooni sisaldust, kuid mõju aktiivsele antipsühhootilisele fraktsioonile on nõrgem.

•Paroksetiin, CYP2D6 tugev inhibiitor, suurendab plasmas risperidooni sisaldust, kuid annustes kuni 20 mg ööpäevas on mõju aktiivsele antipsühhootilisele fraktsioonile nõrgem. Suured paroksetiini annused võivad aga siiski suurendada ka risperidooni aktiivset antipsühhootilist fraktsiooni.

•Tritsüklilised antidepressandid võivad suurendada risperidooni sisaldust plasmas, kuid ei mõjuta aktiivset antipsühhootilist fraktsiooni. Amitriptüliin ei mõjuta risperidooni ega aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetikat.

•Sertraliin, CYP2D6 nõrk inhibiitor ja fluvoksamiin, CYP3A4 nõrk inhibiitor: annustes kuni 100 mg ööpäevas ei kaasne kliiniliselt olulisi muutusi risperidooni aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni kontsentratsioonides, kuid sertraliini või fluvoksamiini annused, mis on suuremad kui 100 mg ööpäevas, võivad suurendada risperidooni aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni sisaldust.

Risperidooni mõju teiste ravimite farmakokineetikale

Epilepsiavastased ravimid:

•Risperidoonil ei ole kliiniliselt olulist mõju valproaadi või topiramaadi farmakokineetikale. Antipsühhootikumid:

•Aripiprasool, CYP2D6 ja CYP3A4 substraat: risperidooni tabletid või süsted ei mõjutanud aripiprasooli ja selle aktiivse metaboliidi dehüdroaripiprasooli üldist farmakokineetikat.

Digitaalise glükosiidid:

• Risperidoonil ei ole kliiniliselt olulist mõju digoksiini farmakokineetikale. Liitium:

•Risperidoonil ei ole kliiniliselt olulist mõju liitiumi farmakokineetikale. Risperidooni kasutamine koos furosemiidiga

•Vt lõik 4.4: suurenenud suremus eakatel dementsusega patsientidel, kes said samaaegselt raviks furosemiidi.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Risperidooni kasutamise kohta rasedatel adekvaatsed andmed puuduvad. Loomkatsetes ei olnud risperidoon teratogeense toimega, kuid täheldati muud tüüpi reproduktsioonitoksilisust (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada.

Raseduse kolmandal trimestril antipsühhootikumidega (sh RISPOLEPT) kokku puutunud vastsündinutel on risk kõrvaltoimete, sealhulgas ekstrapüramidaalhäirete ja/või ärajätunähtude tekkeks, mis võivad sünnitusjärgselt erineda nii raskusastme kui ka kestuse poolest. On olnud teateid agiteerituse, hüpertoonia, hüpotoonia, värisemise, unisuse, respiratoorse distressi või toitmise probleemide esinemisest. Seetõttu tuleb neid vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Ravimit RISPOLEPT ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see ei ole hädavajalik. Kui raseduse ajal tuleb ravi katkestada, ei tohi seda teha järsku.

Imetamine

Loomkatsetes imendusid risperidoon ja 9-hüdroksü-risperidoon emaslooma piima. Näidatud on ka, et risperidoon ja 9-hüdroksü-risperidoon imenduvad inimese rinnapiima vähesel määral. Puuduvad andmed kõrvaltoimete kohta rinnapiima saavatel imikutel. Seetõttu tuleb kaaluda riski olulisust imetamise ja rinnapiima saavate imikute suhtes.

Fertiilsus

Sarnaselt teistele ravimitele, millel on antagonistlik toime -dopamiiniD retseptoritele, suurendab ka RISPOLEPT veres prolaktiini sisaldust. Hüperprolaktineemia võib pärssida hüpotalaamilist gonadotropiini vabastavat hormooni (GnRH), mille tulemusel väheneb gonadotropiini eritumine hüpofüüsist. See omakorda võib vähendada suguhormoonide tootmist nii meestel kui naistel, mis pidurdab reproduktiivset funktsiooni.

Mittekliinilistes uuringutes ei ole asjakohaseid toimeid täheldatud.

Toime reaktsioonikiirusele

Kesknärvisüsteemi ja nägemise kõrvaltoimete tõttu (vt lõik 4.8) mõjutab RISPOLEPT kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Seetõttu tuleb patsientidel soovitada autot juhtida ja masinatega töötada alles siis, kui on teada ravimi mõju.

Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed (sagedusega ≥ 10%) on: parkinsonism, sedatsioon/unisus, peavalu ja unetus.

Kõrvaltoimete hulka, mis näisid olevad annusest sõltuvad, kuulusid parkinsonism ja akatiisia.

Järgnevalt on toodud kõik kõrvaltoimed, millest on teatatud kliinilistes uuringutes või turuletulekujärgsel kogemusel risperidooniga, esinemissagedustega ravimi RISPOLEPT kliiniliste uuringute järgi. Kasutatakse järgmisi termineid ja sagedusi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni

< 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi

 

 

Kõrvaltoime

 

 

klass

 

 

Esinemissagedus

 

 

 

Väga sage

Sage

Aeg-ajalt

Harv

Väga harv

Infektsioonid ja

 

Pneumoonia,

Hingamisteede

Infektsioon

 

infestatsioonid

 

bronhiit, ülemiste

infektsioon, tsüstiit,

 

 

 

 

hingamisteede

silmapõletik, tonsilliit,

 

 

 

 

infektsioon,

onühhomükoos,

 

 

 

 

sinusiit, kuseteede

tselluliit,

 

 

 

 

infektsioon,

lokaliseerunud

 

 

 

 

kõrvapõletik,

infektsioon,

 

 

 

 

gripp

viirusinfektsioon,

 

 

 

 

 

akarodermatiit

 

 

Vere ja

 

 

Neutropeenia, vere

AgranulotsütoosC

 

lümfisüsteemi

 

 

valgeliblede arvu

 

 

häired

 

 

vähenemine,

 

 

 

 

 

trombotsütopeenia,

 

 

 

 

 

aneemia, hematokriti

 

 

 

 

 

langus, eosinofiilide

 

 

 

 

 

arvu suurenemine

 

 

Immuunsüsteemi

 

 

Ülitundlikkus

Anafülaktiline

 

häired

 

 

 

reaktsioonC

 

Endokriin-

 

Hüper-

 

Antidiureetilise

 

süsteemi häired

 

prolaktineemiaA

 

hormooni

 

 

 

 

 

sekretsiooni

 

 

 

 

 

häired, glükoos

 

 

 

 

 

uriinis

 

Ainevahetus- ja

 

Kehakaalu

SuhkurtõbiB,

Vee

Diabeetiline

toitumishäired

 

suurenemine,

hüperglükeemia,

intoksikatsioonC,

ketoatsidoos

 

 

söögiisu tõus,

polüdipsia, kehakaalu

hüpoglükeemia,

 

 

 

söögiisu langus

vähenemine,

hüper-

 

 

 

 

anoreksia, vere

insulineemiaC,

 

 

 

 

kolesteroolisisalduse

vere

 

 

 

 

tõus

triglütseriidide

 

 

 

 

 

sisalduse tõus

 

Psühhiaatrilised

InsomniaD

Unehäired,

Mania,

Katatoonia,

 

häired

 

agiteeritus,

segasusseisund,

somnambulism,

 

 

 

depressioon,

libiido vähenemine,

unega seotud

 

 

 

ärevus

närvilisus,

söömishäire,

 

 

 

 

luupainajad

nürimeelsus,

 

 

 

 

 

anorgasmia

 

Närvisüsteemi

Sedatsioon/

AkatiisiaD,

Tardiivdüskineesia,

Maliigne

 

häired

unisus,

düstooniaD,

ajuisheemia,

neuroleptiline

 

 

parkinsonismD,

pearinglus,

stiimulile

sündroom,

 

 

peavalu

düskineesiaD,

mittereageerimine,

ajuveresoonkonna

 

 

 

treemor

teadvuse kaotus,

haigus,

 

 

 

 

teadvuse pärsitud tase,

diabeetiline

 

 

 

 

krambidD, sünkoop,

kooma, pea

 

 

 

 

psühhomotoorne

titubatsioon

 

 

 

 

hüperaktiivsus,

 

 

 

 

 

tasakaalu häired,

 

 

 

 

 

koordinatsiooni-

 

 

 

 

 

häired, posturaalne

 

 

 

 

 

pearinglus,

 

 

 

 

 

tähelepanuhäired,

 

 

 

 

 

düsartria, düsgeusia,

 

 

 

 

 

hüpoesteesia,

 

 

 

 

 

paresteesia

 

 

Silma kahjustused

 

Nägemise

Fotofoobia, silmade

Glaukoom,

 

 

 

hägustumine,

kuivus, pisaravoolu

silmade

 

 

 

konjunktiviit

suurenemine,

liigutushäired,

 

 

 

 

okulaarne hüpereemia

silmade

 

 

 

 

 

pööritamine,

 

 

 

 

 

rähm,

 

 

 

 

 

(operatsiooni-

 

 

 

 

 

aegne) lõdva iirise

 

 

 

 

 

sündroomC

 

Kõrva ja labürindi

 

 

Vertiigo, tinnitus,

 

 

kahjustused

 

 

kõrvavalu

 

 

 

 

 

 

 

Südame häired

 

Tahhükardia

Kodade fibrillatsioon,

Siinusarütmia

 

 

 

 

atrioventrikulaarne

 

 

 

 

 

blokaad,

 

 

 

 

 

erutusjuhtivuse

 

 

 

 

 

häired, QT-intervalli

 

 

 

 

 

pikenemine elektro-

 

 

 

 

 

kardiogrammis,

 

 

 

 

 

bradükardia,

 

 

 

 

 

muutused elektro-

 

 

 

 

 

kardiogrammis,

 

 

 

 

 

palpitatsioonid

 

 

Vaskulaarsed

 

Hüpertensioon

Hüpotensioon,

Pulmonaarne

 

häired

 

 

ortostaatiline

embolism,

 

 

 

 

hüpotensioon,

venoosne

 

 

 

 

nahaõhetus

trombemboolia

 

Respiratoorsed,

 

Düspnoe, neelu-

Aspiratsiooni-

Uneapnoe

 

rindkere ja

 

kõripiirkonna

pneumoonia,

sündroom, hüper-

 

mediastiinumi

 

valu, köha, nina

kopsuturse,

ventilatsioon

 

häired

 

verejooks,

hingamisteede

 

 

 

 

ninalimaskesta

limaskesta turse,

 

 

 

 

turse

peened räginad,

 

 

 

 

 

hingeldus, düsfoonia,

 

 

 

 

 

hingamishäired

 

 

Seedetrakti häired

 

Kõhuvalu,

Roojapidamatus,

Pankreatiit, soole-

Iileus

 

 

düskomfort

fekaloom,

obstruktsioon,

 

 

 

kõhus,

gastroenteriit,

keele turse, keiliit

 

 

 

oksendamine,

düsfaagia, puhitus

 

 

 

 

iiveldus,

 

 

 

 

 

kõhukinnisus,

 

 

 

 

 

kõhulahtisus,

 

 

 

 

 

düspepsia,

 

 

 

 

 

suukuivus,

 

 

 

 

 

hambavalu

 

 

 

Naha ja

 

Lööve, erüteem

Urtikaaria, kihelus,

Nahalööve, kõõm

Angioödeem

nahaaluskoe

 

 

alopeetsia,

 

 

kahjustused

 

 

hüperkeratoos,

 

 

 

 

 

ekseem, nahakuivus,

 

 

 

 

 

naha värvuse muutus,

 

 

 

 

 

akne, seborröaline

 

 

 

 

 

dermatiit, nahahaigus,

 

 

 

 

 

nahakahjustus

 

 

Lihaste, luustiku

 

Lihasspasmid,

Veres kreatiniini

Rabdomüolüüs

 

ja sidekoe

 

skeletilihaste valu,

fosfokinaasi

 

 

kahjustused

 

seljavalu, artralgia

aktiivsuse tõus,

 

 

 

 

 

ebanormaalne

 

 

 

 

 

kehahoiak,

 

 

 

 

 

liigesjäikus, liigeste

 

 

 

 

 

turse, lihasnõrkus,

 

 

 

 

 

kaelavalu

 

 

Neerude ja

 

Kusepidamatus

Pollakisuuria,

 

 

kuseteede häired

 

 

kusepeetus, düsuuria

 

 

Rasedus,

 

 

 

Ravimi

 

sünnitusjärgsed ja

 

 

 

ärajätusündroom

 

perinataalsed

 

 

 

vastsündinulC

 

seisundid

 

 

 

 

 

Reproduktiivse

 

 

Erektsioonihäired,

PriapismC,

 

süsteemi ja

 

 

ejakulatsioonihäired,

menstruatsiooni

 

rinnanäärme

 

 

amenorröa,

hilinemine,

 

häired

 

 

menstruatsioonitsükli

rindade

 

 

 

 

häireD, günekomastia,

paisumine,

 

 

 

 

galaktorröa,

rindade

 

 

 

 

seksuaalhäired, valu

suurenemine,

 

 

 

 

rindades,

eritis rindadest

 

 

 

 

ebamugavustunne

 

 

 

 

 

rindades, tupevoolus

 

 

Üldised häired ja

 

TurseD, püreksia,

Näoturse,

Hüpotermia,

 

manustamiskoha

 

valu rindkeres,

külmavärinad,

kehatemperatuuri

 

reaktsioonid

 

asteenia, väsimus,

kehatemperatuuri

langus, perifeerne

 

 

 

valu

tõus, kõnnaku häired,

külmatunne,

 

 

 

 

janu, düskomfort

ravimi

 

 

 

 

rindkere piirkonnas,

ärajätunähud,

 

 

 

 

halb enesetunne,

induratsioonC

 

 

 

 

ebanormaalne

 

 

 

 

 

enesetunne,

 

 

 

 

 

ebamugavustunne

 

 

Maksa ja sapiteede

 

 

Transaminaaside

Ikterus

 

häired

 

 

aktiivsuse tõus,

 

 

 

 

 

gammaglutamüül-

 

 

 

 

 

transferaasi tõus,

 

 

 

 

 

maksaensüümide

 

 

 

 

 

aktiivsuse tõus

 

 

Vigastus,

 

Kukkumine

Protseduuriga seotud

 

 

mürgistus ja

 

 

valu

 

 

protseduuri

 

 

 

 

 

tüsistused

 

 

 

 

 

AHüperprolaktineemia võib mõnel juhul viia günekomastia, menstruatsioonitsükli häirete, amenorröa, anovulatsiooni, galaktorröa, fertiilsushäirete, libiido languse, erektsioonihäirete tekkeni.

BPlatseebokontrolliga uuringutes teatati diabeedi tekkest 0,18% risperidoonravi saanud uuritavatel võrreldes vastava väärtusega 0,11% platseeborühmas. Üldine esinemissagedus kõigis kliinilistes uuringutes kõigil risperidoonravi saanud uuritavatel oli 0,43%.

CEi täheldatud ravimi RISPOLEPT kliinilistes uuringutes, kuid täheldati turuletulekujärgsel kogemusel risperidooniga.

DTekkida võib ekstrapüramidaalhäire: parkinsonism (sülje hüpersekretsioon, lihas-skeleti rigiidsus, parkinsonism, süljevool, liigesrigiidsus, bradükineesia, hüpokineesia, masknägu, lihaste pingsus, akineesia, kuklakangestus, lihasrigiidsus, parkinsonistlik kõnnak ja ebanormaalne glabelli refleks, parkinsonismi rahuloleku treemor), akatiisia (akatiisia, rahutus, hüperkineesia ja rahutute jalgade sündroom), treemor, düskineesia (düskineesia, lihastõmblused, koreoatetoos, atetoos ja müokloonus), düstoonia. Düstoonia otsingusõnad on düstoonia, hüpertoonia, kõõrkael, tahtmatud lihaskontraktsioonid, lihaskontraktuur, blefarospasm, okulogüratsioon, keele paralüüs, näospasm, larüngospasm, müotoonia, opistotoonus, orofarüngeaalne spasm, pleurototoonus, keelespasm ja trism. Tuleb märkida, et kaasatud on laiem spekter sümptomeid, mis ei ole tingimata seotud ekstrapüramidaalhäirega. Insomnia otsingusõnad on algne insomnia, keskmine insomnia. Krambid otsingusõnad on grand mal krambid. Menstruatsioonitsükli häire otsingusõnad on ebaregulaarne menstruatsioon, oligomenorröa; Turse otsingusõnad on üldised tursed, perifeersed tursed, pehmed tursed.

Paliperidooni vormidega täheldatud kõrvaltoimed

Paliperidoon on risperidooni aktiivne metaboliit, seetõttu on nende ainete (sh nii suukaudsed kui süstitavad vormid) kõrvaltoimete profiilid üksteisega seotud. Lisaks ülalloetletud kõrvaltoimetele on paliperidooni kasutamisel täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid, mis võivad eeldatavalt esineda ka ravimi RISPOLEPT kasutamisel.

Südame häired

Posturaalse ortostaatilise tahhükardia sündroom

Ravimirühmale tüüpilised toimed

Sarnaselt teistele antipsühhootikumidele on turuletulekujärgses perioodis väga harva teatatud QT- intervalli pikenemisest. Teiste QT-intervalli pikendavate antipsühhootikumidega seotud südame kõrvaltoimed on muuhulgas vatsakeste arütmia, vatsakeste virvendus, vatsakeste tahhükardia, äkksurm, südameseiskus ning Torsade de Pointes.

Venoosne trombemboolia

Antipsühhootikumide puhul on teatatud venoosse trombemboolia, sh kopsuemboolia ja süvaveeni tromboosi juhtudest (esinemissagedus teadmata).

Kehakaalu tõus

Kuue- kuni kaheksanädalaste platseebokontrollitud uuringute ühendatud andmete põhjal võrreldi ravimit RISPOLEPT ja platseeboga ravitud skisofreeniahaigeid, hinnates kehakaalu tõusu kriteeriumi ≥ 7% saavutanute osakaalu ning selgus, et statistiliselt oluliselt enam oli neid patsiente ravimi RISPOLEPT rühmas (18%) võrreldes platseeboga (9%). Ägeda maniaga täiskasvanud patsientidega tehtud platseebokontrollitud kolmenädalaste uuringute ühendatud andmete põhjal oli kehakaalu tõus

≥ 7% ravimi RISPOLEPT (2,5%) ja platseebo (2,4%) rühmas võrreldav ning aktiivse kontrolli rühmas kergelt suurenenud (3,5%).

Sotsialiseerumata käitumishäirega ja teiste disruptiivsete käitumishäiretega laste ja noorukite rühmas tehtud pikaajalistes uuringutes oli pärast 12-kuulist ravi keskmine kehakaalu tõus 7,3 kg. Tavalistel lastel on oodatud kehakaalu tõus vanuses 5...12 aastat 3 kuni 5 kg aastas. Vanuses 12...16 on tüdrukute kehakaalu tõus aastas endiselt 3 kuni 5 kg, kuid poistel ligikaudu 5 kg aastas.

Lisateave patsientide erirühmade kohta

Järgmiselt on kirjeldatud kõrvaltoimed, mis tekkisid dementsusega eakatel ning lastel sagedamini kui täiskasvanutel.

Eakad dementsusega patsiendid

Eakatel dementsusega patsientidel kirjeldati kõrvaltoimete teatistes transitoorset ajuisheemia atakki ja ajuveresoonkonna ägedat haigust sagedusega vastavalt 1,4% ja 1,5%. Peale selle kirjeldati eakatel dementsusega patsientidel sagedusega ≥ 5% ning vähemalt kaks korda sagedamini kui teistes täiskasvanute valimites järgmisi kõrvaltoimeid: kuseteede infektsioon, perifeerne turse, letargia ja köha.

Lapsed

Üldiselt on lastel tekkida võivad kõrvaltoimed eeldatavalt sarnased täiskasvanutel täheldatutega. Järgmisi kõrvaltoimeid kirjeldati kliinilistes uuringutes lastel (5- kuni 17-aastastel) sagedusega ≥ 5% ning vähemalt kaks korda sagedamini kui täiskasvanutel: somnolentsus/sedatsioon, väsimus, peavalu, söögiisu tõus, oksendamine, ülemiste hingamisteede infektsioon, ninalimaskesta turse, kõhuvalu, pearinglus, köha, püreksia, treemor, kõhulahtisus ja enurees.

Pikaajalise risperidoonravi mõju seksuaalsele küpsemisele ja kasvule ei ole adekvaatselt uuritud (vt lõik 4.4 alalõik „Lapsed“).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Üldiselt on kirjeldatud nähud ja sümptomid seotud risperidooni ülemäärase farmakoloogilise toimega. Siia alla kuuluvad unisus ja sedatsioon, tahhükardia ja hüpotensioon ning ekstrapüramidaalnähud. Üleannustamise korral on kirjeldatud QT-intervalli pikenemist ja krambihooge. Ravimi RISPOLEPT ja paroksetiini kombineeritud üleannustamisega seoses on teatatud Torsade de Pointes’i tekkest.

Ägeda üleannustamise korral tuleb kaaluda võimalust, et on võetud mitut erinevat ravimit.

Ravi

Vabastada hingamisteed ning tagada piisav hapnikuga varustatus ja ventilatsioon. Ainult juhul kui ravimi manustamisest on möödas alla 1 tunni, tuleb kaaluda aktiivsöe manustamist koos lahtistiga. Kohe tuleb alustada südameveresoonkonna monitoorimist. Siia alla kuulub pidev EKG jälgimine, et avastada võimalikud arütmiad.

Ravimile RISPOLEPT spetsiifiline antidoot puudub. Seetõttu tuleb kasutada toetavat ravi. Hüpotensiooni ja vereringe kollapsit tuleb ravida vastavalt (intravenoosne vedelike ülekanne ja/või sümpatomimeetilised ravimid). Raskete ekstrapüramidaalnähtude korral tuleb manustada antikoliinergilisi ravimeid. Kuni patsiendi seisundi paranemiseni on vajalik pidev meditsiiniline järelvalve ja monitooring.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised antipsühhootilised ained, ATC-kood: N05AX08.

Toimemehhanism

  1. Risperidoon on ainulaadsete omadustega selektiivne monoamiinergiline antagonist. Sellel on suur afiinsus serotoniinergilistesse 5-HT ja dopamiinergilistesse D2 retseptoritesse. Risperidoon seondub ka alfa-adrenergilistele retseptoritele ning väiksema afiinsusega H-histamiinergilistele ja alfa- adrenergilistele retseptoritele. Risperidoonil puudub afiinsus koliinergilistesse retseptoritesse. Risperidoon on küll tugevatoimeline D2 antagonist, mis peaks parandama skisofreenia positiivseid sümptomeid, kuid see pärsib vähem motoorset aktiivsust ja tekitab vähem katalepsiat kui klassikalised antipsühhootikumid. Tasakaalustatud tsentraalne serotoniini ja dopamiini antagonism võib vähendada ekstrapüramidaalseid toimeid ja laiendab terapeutilist aktiivsust, hõlmates ka skisofreenia negatiivseid ja afektiivseid sümptoome.

Farmakodünaamilised toimed

Kliiniline efektiivsus

Skisofreenia

Risperidooni tõhusus skisofreenia lühiajalises ravis on kinnitatud nelja uuringuga, mille kestus oli 4 kuni 8 nädalat ning kus osales üle 2500 patsiendi, kes vastasid skisofreenia DSM-IV kriteeriumidele. Kuuenädalases platseebokontrollitud uuringus, kus risperidooni tiitriti annuseni 10 mg kaks korda päevas, olid risperidooni näitajad platseebost paremad BPRS (Brief Psychiatric Rating Scale) üldskoori osas. Kaheksanädalases platseebokontrollitud uuringus nelja risperidooni fikseeritud annusega (2, 6, 10 ja 16 mg päevas, võetuna kaks korda päevas) olid kõik neli rühma PANSS (Positive and Negative Syndrome Scale) üldskoori osas platseebost paremad. Kaheksanädalases annuste võrdlemise uuringus risperidooni viie fikseeritud annusega (1, 4, 8, 12 ja 16 mg päevas, võetuna kaks korda päevas) oli 4, 8 ja 16 mg/päevas risperidooni rühmade PANSS üldskoorid paremad kui 1 mg risperidooni rühmas. Neljanädalases platseebokontrollitud uuringus, kus võrreldi risperidooni kahte fikseeritud annust (4 ja 8 mg päevas, võetuna üks kord päevas), olid mõlemad risperidooni rühmad platseebost paremad mitme PANSS näitaja osas, sh PANSS üldskoor ja ravile reageerimise näitaja (PANSS üldskoori > 20% langus). Pikaajalises uuringus täiskasvanud ambulatoorsete patsientidega, kes vastasid skisofreenia DSM-IV kriteeriumidele ja kelle seisund oli antipsühhootilise ravi foonil kliiniliselt stabiilne vähemalt 4 nädalat, randomiseeriti osalejad 2 kuni 8 mg risperidooni päevas või haloperidooli rühma üheks kuni kaheks aastaks retsidiivi jälgimiseks. Risperidooni saanud patsientidel tekkis selles ajaperioodis retsidiivi oluliselt hiljem kui haloperidooli saanutel.

Mania episoodid bipolaarse häire korral

Risperidooni monoteraapia tõhusus bipolaarse häire mania episoodide ägedas ravis tõestati kolmes topeltpimedas platseebokontrollitud monoteraapia uuringus, kus osales ligikaudu 820 patsienti, kellel oli DSM-IV kriteeriumidele vastav I tüüpi bipolaarhäire. Kolmes uuringus oli risperidooni annus 1 kuni 6 mg/päevas (algannus 3 mg kahes uuringus ja ühes uuringus 2 mg ) platseebost oluliselt parem eelmääratletud primaarse lõpp-punkti osas, milleks oli YMRS (Young Mania Rating Scale) üldskoori muutus algnäitajast 3. nädalal. Sekundaarse tõhususe tulemusnäitajad olid üldiselt kooskõlas primaarse tulemusnäitajaga. Risperidooni rühmas oli oluliselt rohkem patsiente, kelle YMRS üldskoor oli algnäitajast kuni 3. nädala lõpp-punktini vähenenud ≥ 50%. Üks kolmest uuringust sisaldas haloperidooli rühma ning 9-nädalast topeltpimedat säilitusravi faasi. Tõhusus püsis kogu 9-nädalase säilitusravi perioodi. YMRS üldskoori muutus algnäitaja suhtes paranes pidevalt ning oli 12. nädalal risperidooni ja haloperidooli rühmas võrreldav.

Risperidooni tõhusust ägeda mania ravis (lisaks meeleolu stabiliseerimisele) kinnitati ühes kahest kolmenädalases topeltpimedas uuringus, kus osales ligikaudu 300 patsienti, kes vastas bipolaarse I

tüübi häire DSM-IV kriteeriumidele. Ühes kolmenädalases uuringus oli 1 kuni 6 mg/päevas risperidooni (algannusega 2 mg/päevas) kombinatsioonis liitiumi või valproaadiga parem kui ainult liitium või valproaat. Tulemusi hinnati eelmääratletud primaarse tulemusnäitaja osas, milleks oli YMRS üldskoori muutus algnäitajast 3. nädalaks. Teises kolmenädalases uuringus vähendas 1 kuni 6 mg/päevas risperidooni (algannusega 2 mg/päevas) kombinatsioonis liitiumi, valproaadi või karbamasepiiniga YMRS üldskoori samaväärselt kui ainult liitium, valproaat või karbamasepiin. Uuringu sellise tulemuse võimalik seletus on risperidooni ja 9-hüdroksü-risperidooni kliirensi aktiveerimine karbamasepiini vahendusel, mis viis risperidooni ja 9-hüdroksü-risperidooni subterapeutilise sisalduseni. Kui karbamasepiini rühm jäeti post-hoc analüüsist välja, vähendas risperidooni ja liitiumi või valproaadi kombinatsioon YMRS üldskoor paremini kui ainult liitium või valproaat.

Püsiv agressiivsus dementsetel patsientidel

Risperidooni tõhusus dementsuse käitumuslike ja psühholoogiliste sümptomite (Behavioural and Psychological Symptoms of Dementia, BPSD – siia alla kuuluvad käitumishäired, nagu agressiivsus, agiteeritus, psühhoos, aktiivsus ja afektiivsed häired) ravis kinnitati kolmes topeltpimedas, platseebokontrollitud uuringus 1150 eakal mõõduka kuni raske dementsusega patsiendil. Ühes uuringus hinnati risperidooni fikseeritud annuseid 0,5, 1 ja 2 mg päevas. Kahes muudetavate annuste uuringutes kasutati risperidooni annuseid vahemikus vastavalt 0,5 kuni 4 mg päevas ja 0,5 kuni 2 mg päevas. Risperidoon oli statistiliselt oluliselt ja ka kliiniliselt tõhusam agressiivsuse ravis ja vähem tõhus agitatsiooni ja psühhoosiga eakate dementsete patsientide ravis (hinnatuna Behavioural Pathology in Alzheimer’s Disease Rating Scale [BEHAVE-AD] ja Cohen-Mansfield Agitation Inventory [CMAI] alusel). Risperidooni ravi efekt ei sõltunud MMSE testi skoorist (ja järelikult dementsuse raskusest); risperidooni sedatiivsetest omadustest; psühhoosi puudumisest või olemasolust ja dementsuse tüübist (Alzheimeri tõvega seotud, vaskulaarset tüüpi või segatüüpi) (vt ka lõik 4.4).

Lapsed

Sotsialiseerumata käitumishäire

Risperidooni tõhusus disruptiivsete käitumishäirete lühiajalises ravis kinnitus kahes topeltpimedas platseebokontrollitud uuringutes ligikaudu 240 patsiendiga vanuses 5...12 aastat, kes olid DSM-IV kriteeriumi järgi disruptiivsete käitumishäiretega ja piiripealse intellektiga või kerge kuni keskmise vaimse puude/õppimishäirega. Kahes uuringus oli risperidoon annuses 0,02 kuni 0,06 mg/kg/päevas oluliselt parem kui platseebo eelmääratletud primaarse tulemusnäitaja osas, st 6. nädala Nisonger- Child Behaviour Rating Form (N-CBRF) Conduct Problem alaskaala muutuse osas algnäitajast.

Farmakokineetilised omadused

Risperidoon metaboliseeritakse 9-hüdroksü-risperidooniks, millel on risperidooniga sarnane farmakoloogiline aktiivsus (vt Biotransformatsioon ja eritumine).

Imendumine

Risperidoon imendub suukaudsel manustamisel täielikult, maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 1…2 tunniga. Risperidooni absoluutne suukaudne biosaadavus on 70% (CV=25%). Risperidooni suhteline suukaudne biosaadavus tableti puhul on lahusega võrreldes 94% (CV=10%). Imendumist ei mõjuta toit ja seega võib risperidooni manustada söögikordadest sõltumatult. Risperidooni püsiseisund saavutatakse enamusel patsientidel ühe päevaga. 9-hüdroksü-risperidooni püsiseisund saavutatakse 4...5 päevaga.

Jaotumine

Risperidoon jaotub kiiresti. Jaotumisruumala on 1...2 l/kg. Plasmas seondub risperidoon albumiinile ja -happealfa glükoproteiinile. Risperidooni seonduvus valkudele on 90%, 9-hüdroksü-risperidoonil 77%.

Biotransformatsioon ja eritumine

Risperidoon metaboliseeritakse CYP2D6 vahendusel 9-hüdroksü-risperidooniks, millel on sarnane farmakoloogiline toime kui risperidoonil. Risperidoon ja 9-hüdroksü-risperidoon koos moodustavad aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni. Geneetilise polümorfismi aineks on CYP2D6. CYP2D6 intensiivsed metaboliseerijad muudavad kiirelt risperidooni 9-hüdroksü-risperidooniks, samas kui nõrgad CYP2D6 metaboliseerijad teevad seda palju aeglasemalt. Ent intensiivsetel metaboliseerijatel on madalam risperidooni ja kõrgem 9-hüdroksü-risperidooni kontsentratsioon võrreldes nõrkade metaboliseerijatega, risperidooni farmakokineetika ja 9-hüdroksü-risperidoon koosmanustatuna (nt aktiivne antipsühhootiline fraktsioon) peale ühte või mitut annust on sarnased CYP2D6 intensiivsetel ja nõrkadel metaboliseerijatel.

Teine risperidooni metaboolne rada toimub N-dealküülimisel. In vitro uuringutes inimese maksa mikrosoomidega näitas, et risperidoon ei pärsi kliiniliselt olulistes kontsentratsioonides nende ravimite metabolismi, mida vahendavad tsütokroom P450 isoensüümid, sh CYP1A2, CYP2A6, CYP2C8/9/10, CYP2D6, CYP2E1, CYP3A4 ja CYP3A5. Üks nädal pärast manustamist eritub 70% annusest uriiniga ja 14% väljaheitega. Uriinis on risperidooni ja 9-hüdroksü-risperidooni osakaal 35...45% annusest. Ülejäänud on inaktiivsed metaboliidid. Pärast suukaudset manustamist psühhootilistele patsientidele elimineeritakse ravim poolväärtusajaga ligikaudu 3 tundi. 9-hüdroksü-risperidooni ja aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni eliminatsiooni poolväärtusaeg on 24 tundi.

Lineaarsus/mittelineaarsus

Risperidooni plasmakontsentratsioonid on terapeutilises annusevahemikus annusega proportsionaalsed.

Eakad, neeru- ja maksakahjustus

Suukaudse risperidooni ühe annuse farmakokineetika uuringus olid eakatel toimeaine antipsühhootilise fraktsiooni plasmakontsentratsioonid keskmiselt 43% suuremad, poolväärtusaeg 38% pikem ning antipsühhootilise fraktsiooni kliirens 30% vähenenud.

Aktiivse metaboliidi kliirens mõõduka neeruhaigusega täiskasvanutel vastas ligikaudu 48%-le tervete noorte täiskasvanute kliirensist. Raske neeruhaigusega täiskasvanutel oli aktiivse metaboliidi kliirens ligikaudu 31% tervete noorte täiskasvanute kliirensist. Aktiivse metaboliidi poolväärtusaeg oli noortel täiskasvanutel 16,7 tundi, mõõduka neeruhaigusega täiskasvanutel 24,9 tundi (või ligikaudu 1,5- kordne võrreldes noorte täiskasvanutega) ja raske neeruhaiguse korral 28,8 tundi (või ligikaudu 1,7- kordne võrreldes noorte täiskasvanutega). Risperidooni plasmakontsentratsioonid olid maksapuudulikkusega patsientidel normaalsed, kuid risperidooni vaba fraktsioon suurenes plasmas 37,1% võrra.

Risperidooni ja selle aktiivse metaboliidi oraalne kliirens ja eliminatsiooni poolväärtusaeg mõõduka ja raske maksakahjustusega täiskasvanutel ei erinenud märkimisväärselt vastavatest näitajatest noortel täiskasvanutel.

Lapsed

Risperidooni, 9-hüdroksü-risperidooni ja aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetika lastel sarnanes täiskasvanutele.

Sugu, rass ja suitsetamisharjumused

Populatsiooni farmakokineetilisest analüüsist ei selgunud soo, rassi ja suitsetamisharjumuste olulist mõju risperidooni või aktiivse antipsühhootilise fraktsiooni farmakokineetikasse.

Prekliinilised ohutusandmed

(Sub)kroonilise toksilisuse uuringutes, kus ravimit hakati manustama seksuaalselt ebaküpsetele rottidele ja koertele, täheldati annusest sõltuvat mõju nii isas- kui ka emaslooma genitaaltrakti ja

rinnanäärmetele. Need mõjud sõltusid prolaktiini suurenenud sisaldusest seerumis, mis tulenes risperidooni -dopamiiniD retseptoreid aktiveerivast toimest. Lisaks näitasid koekultuuride uuringud, et raku kasv inimeste rinnakasvajate puhul võib olla stimuleeritud prolaktiini tõttu. Risperidoon ei olnud rottidele ja küülikutele teratogeense toimega. Rottidel tehtud reproduktsiooniuuringutes risperidooniga täheldati kahjulikku toimet vanemate paaritumiskäitumisele ning järeltulijate sünnikaalule ja elulemusele. Risperidooni emakasisest manustamist rottidele seostati täiskasvanueas kognitiivsuse defitsiidiga. Teised dopamiini antagonistid on tiinetele loomadele manustatuna põhjustanud negatiivseid toimeid järeltulijate õppimis- ja motoorse arengu võimele. Toksilisuse uuringus noortel rottidel täheldati poegadel suremuse suurenemist ja mahajäämust füüsilises arengus. Noortel koertel läbi viidud 40-nädalases uuringus hilines seksuaalne küpsemine. Koertel jäi pikkade luude kasv AUC põhjal muutumatuks, kui kasutati annuseid, mis olid 3,6 korda suuremad kui maksimaalne ekspositsioon noorukitel (1,5 mg ööpäevas); mõju pikkadele luudele ja seksuaalsele küpsemisele avaldus siis, kui kasutati annuseid, mis olid 15 korda suuremad kui maksimaalne ekspositsioon noorukitel.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

  1. Risperidoon ei olnud genotoksiline. Risperidooni suukaudse kartsinogeensuse uuringutes rottidel ja hiirtel suurendas toimeaine hüpofüüsi adenoome (hiirtel), endokriinseid pankrease adenoome (rotil) ja rinnanäärme adenoome (mõlemal liigil). Need kasvajad võivad olla seotud dopamiini D2 antagonismi pikenemisega ja hüperprolaktineemiaga. Nende närilistel kindlaks tehtud kasvajate olulisus inimesele pole teada. Loomuuringud näitavad in vitro ja in vivo, et suures annuses risperidoon võib põhjustada QT-intervalli pikenemist, mis on teoreetiliselt seotud Torsade de Pointes’i kõrgenenud riskiga patsientidel.

RISPOLEPT 1 mg, õhukese polümeerikattega tabletid:

Tableti sisu

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Hüpromelloos (E464)

Magneesiumstearaat

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Naatriumlaurüülsulfaat

Tableti kate

Hüpromelloos (E464)

Propüleenglükool (E490)

RISPOLEPT 2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid:

Tableti sisu

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Hüpromelloos (E464)

Magneesiumstearaat

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Naatriumlaurüülsulfaat

Tableti kate

Hüpromelloos (E464)

Propüleenglükool (E490)

Titaandioksiid (E171)

Talk (E553B)

Päikeseloojangukollane S-alumiiniumlakk (E110)

RISPOLEPT 3 mg, õhukese polümeerikattega tabletid:

Tableti sisu

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Hüpromelloos (E464)

Magneesiumstearaat

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Naatriumlaurüülsulfaat

Tableti kate

Hüpromelloos (E464)

Propüleenglükool (E490)

Titaandioksiid (E171)

Talk (E553B)

Kinoliinkollane (E104)

RISPOLEPT 4 mg, õhukese polümeerikattega tabletid:

Tableti sisu

Laktoosmonohüdraat

Maisitärklis

Mikrokristalliline tselluloos (E460)

Hüpromelloos (E464)

Magneesiumstearaat

Kolloidne veevaba ränidioksiid

Naatriumlaurüülsulfaat

Tableti kate

Hüpromelloos (E464)

Propüleenglükool (E490)

Titaandioksiid (E171)

Talk (E553B)

Kinoliinkollane (E104)

Indigotiindisulfonaadi alumiinumlakk (E132)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

Blisterpakendid: 3 aastat

Pudelid (1 mg ja 2 mg): 2 aastat

Säilitamise eritingimused

Blisterpakendid: Hoida temperatuuril kuni 30°C. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Pudelid: Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

  1. PVC-LDPE-PVDC/Al blister, mis koosneb 6 g/m2 kuumpressitud kattega alumiiniumfooliumist (20 Tm) ja 3-kihilisest fooliumist (PVC 200 Tm, LDPE 25 Tm, PVCD 90 g/m) ja HDPE pudelid keeratava PP korgiga.

RISPOLEPT õhukese polümeerikattega tabletid on saadaval järgmistes pakendisuurustes:

•1 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 6, 20, 50, 60 või 100 tabletti ja pudelid, mis sisaldavad 500 tabletti

•2 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 10, 20, 50, 60 või 100 tabletti ja pudelid, mis sisaldavad 500 tabletti

•3 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 20, 50, 60 või 100 tabletti

•4 mg: blisterpakendid, mis sisaldavad 10, 20, 30, 50, 60 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

MÜÜGILOA HOIDJA

UAB "JOHNSON & JOHNSON"

Konstitucijos pr. 21C

LT-08130 Vilnius

Leedu

MÜÜGILOA NUMBRID

RISPOLEPT 1 mg: 179497

RISPOLEPT 2 mg: 179597

RISPOLEPT 3 mg: 179697

RISPOLEPT 4 mg: 179797

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 24.10.1997

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.11.2017

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

november 2018