Näidustus: Astma Bronhiaalastma regulaarne ravi pikatoimelise beeta2-adrenoretseptori agonisti ja inhaleeritava glükokortikosteroidi kombinatsioonpreparaadiga on sobiv, kui: - inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja „vastavalt vajadusele“ inhaleeritav lühitoimeline beeta2-adrenoretseptori agonist ei taga piisavat kontrolli astmanähtude üle või - on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritava glükokortikosteroidi ja pikatoimelise beeta2-adrenoretseptori agonistiga. Märkus: Seretide Diskus 50/100 mikrogrammi tugevus ei sobi raske astmaga täiskasvanutele ja lastele. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (FEV1 <60% eeldatavast normist enne bronhodilataatori manustamist) ja korduvate ägenemiste anamneesiga patsientide sümptomaatiline ravi, kui väljendunud haigussümptomid püsivad vaatamata bronhodilataatori regulaarsele kasutamisele.

annustatud inhalatsioonipulber (50mcg +100mcg 1annus)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Seretide Diskus 100, 50/100 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber Seretide Diskus 250, 50/250 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber Seretide Diskus 500, 50/500 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Seretide Diskus ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Seretide Diskus’e kasutamist

3. Kuidas Seretide Diskus’t kasutada

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas Seretide Diskus’t säilitada

6. Pakendi sisu ja muu teave

1. Mis ravim on Seretide Diskus ja milleks seda kasutatakse

Seretide sisaldab kahte ravimit, salmeterooli ja flutikasoonpropionaati:

• Salmeterool on pikatoimeline bronhilõõgasti. Bronhilõõgastid aitavad hoida hingamisteed

avatuna. See muudab õhu sisse- ja väljapääsu kergemaks. Ravimi toime kestab vähemalt 12 tundi.

• Flutikasoonpropionaat on glükokortikosteroid, mis vähendab kopsudes turset ja ärritusnähtusid.

Arst määrab seda ravimit hingamisprobleemide vältimiseks järgmiste haiguste korral:

• Astma
• Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK). Annuses 50/500 mikrogrammi vähendab Seretide

Diskus KOK-i sümptomite ägenemiste arvu.

Seretide Diskus’t tuleb manustada iga päev vastavalt arsti ettekirjutustele. See tagab ravimi piisava toime astma või KOK-i ravis.

Seretide Diskus aitab ära hoida hingelduse ja viliseva hingamise teket. Kuid Seretide Diskus’t ei tohi kasutada järsku tekkinud hingelduse või viliseva hingamise leevendamiseks. Sellisel juhul peate kasutama kiiretoimelist „hooravimit”, näiteks salbutamooli. Te peate kiiretoimelise hooravimi inhalaatorit endaga kogu aeg kaasas kandma.

2. Mida on vaja teada enne Seretide Diskus’e kasutamist

Seretide Diskus’t ei tohi kasutada

• kui olete salmeterooli, flutikasoonpropionaadi või abiaine laktoosmonohüdraadi suhtes allergiline.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Seretide Diskus’e kasutamist pidage nõu oma arstiga, kui teil on:

• südamehaigus, sh ebaregulaarne või kiire südametegevus;
• kilpnäärme ületalitlus;
• kõrge vererõhk;

• suhkurtõbi (ravim võib tõsta veresuhkru sisaldust);
• madal kaaliumisisaldus veres;
• tuberkuloos (praegu või kunagi varem) või mõni muu kopsuhaigus.

Pidage nõu oma arstiga, kui teil tekib ähmane nägemine või muud nägemishäired.

Muud ravimid ja Seretide Diskus Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid (sh astmaravimeid), kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid. Seretide Diskus ei pruugi sobida kooskasutamiseks mõnede teiste ravimitega. Informeerige oma arsti enne Seretide Diskus’e kasutamist sellest, kui te võtate järgmisi ravimeid:

• beetablokaatorid (nt atenolool, propranolool ja sotalool). Beetablokaatoreid kasutatakse enamasti

kõrge vererõhu või teiste südamehaiguste korral.

• infektsioonidevastased ravimid (nt ketokonasool, itrakonasool ja erütromütsiin), sh mõned HIV-

ravimid (nt ritonaviir, kobitsistaati sisaldavad ravimid). Mõned neist ravimitest võivad suurendada flutikasoonpropionaadi või salmeterooli sisaldust teie organismis. See suurendab riski kõrvaltoimete tekkeks, sh ebaregulaarne südamerütm, või süvendab kõrvaltoimeid. Nimetatud ravimite võtmise ajal võib arst soovida teid hoolikalt jälgida.

• glükokortikosteroidid (suukaudselt või süstina). Nende ravimite hiljutine kasutamine võib

suurendada neerupealiste võimaliku kahjustuse teket.

• diureetikumid, mida nimetatakse ka „vett väljaviivateks tablettideks“ ja kasutatakse kõrgvererõhu

raviks.

• teised bronhilõõgastid (nt salbutamool).
• ksantiini derivaadid. Neid kasutatakse sageli astma raviks.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase või imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Seretide Diskus ei mõjuta tõenäoliselt autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

Seretide Diskus sisaldab laktoosi Seretide Diskus sisaldab kuni 12,5 milligrammi laktoosmonohüdraati ühes annuses. Tavaliselt selline kogus laktoosi ei tekita laktoosi mittetaluvatel inimestel probleeme. Abiaine laktoos sisaldab väikestes kogustes piimavalke, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

3. Kuidas Seretide Diskus’t kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

• Kasutage Seretide Diskus’t iga päev, kuni arst soovitab teil ravi lõpetada. Ärge kasutage

soovitatust suuremat annust. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

• Ärge lõpetage Seretide Diskus’e kasutamist ega vähendage selle annust ilma kõigepealt arstiga

nõu pidamata.

• Seretide Diskus’t inhaleeritakse kopsudesse suu kaudu.
• Te ei pruugi tunda pulbri maitset ega pulbrit keelel, isegi kui olete kasutanud Diskus’t õigesti.

Astma Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid

• Seretide Diskus 100 - Üks inhalatsioon (annus) kaks korda ööpäevas.
• Seretide Diskus 250 - Üks inhalatsioon (annus) kaks korda ööpäevas.
• Seretide Diskus 500 - Üks inhalatsioon (annus) kaks korda ööpäevas.

4- kuni 12-aastased lapsed

• Seretide Diskus 100 - Üks inhalatsioon (annus) kaks korda ööpäevas.

• Alla 4-aastasel lapsel ei ole Seretide Diskus’e kasutamine soovitatav.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) täiskasvanud

• Seretide Diskus 500 - Üks inhalatsioon (annus) kaks korda ööpäevas.

Kui teie haigusnähud on hästi kontrollitud Seretide Diskus’e kasutamisega kaks korda ööpäevas, võib arst vähendada manustamise sagedust ühe korrani ööpäevas. Annust võib muuta:

• üks kord õhtul - kui teil on haigusnähtusid esinenud rohkem öösiti
• üks kord hommikul - kui haigusnähtusid on esinenud rohkem päevasel ajal.

Väga oluline on täpselt järgida arsti ettekirjutust, mitu annust ja kui sageli seda ravimit manustada.

Kui te kasutate Seretide Diskus’t astma raviks, kontrollib arst regulaarselt teie haigusnähtusid.

Kui teie astma süveneb või hingamine muutub raskemaks, teavitage sellest otsekohe oma arsti. Te võite märgata, et vilisev hingamine on süvenenud, rindkere pingsus tekib sagedamini või te vajate rohkem kiiretoimelist hooravimit. Neil juhtudel saate te küll jätkata Seretide Diskus’e kasutamist, kuid ärge suurendage sissehingatavate annuste arvu. Teie haigus võib süveneda ja teil võivad tekkida tõsised haigusnähud. Külastage oma arsti, kuna te võite vajada lisaravi.

Kasutamise juhend

• Teie arst, meditsiiniõde või apteeker näitab, kuidas inhalaatorit kasutada. Seda kontrollitakse aeg-

ajalt. Kui Seretide Diskus’t ei kasutata õigesti või ettekirjutuste järgi, võib see tähendada, et ravim ei toimi astma või KOK-i puhul nii nagu peaks.

• Diskus’es on blistrid inhaleeritava pulbriga.
• Diskus’el on annuselugeja, mis näitab, mitu ravimiannust on alles jäänud. See number väheneb 0-

ni. Numbrid 5 kuni 0 on punased, hoiatamaks, et vaid üksikud annused on veel alles. Kui annuselugejal on number 0, tähendab see, et teie inhalaator on tühi.

Inhalaatori kasutamine 1. Avamiseks hoidke Diskus’e väliskorpust ühes käes nii, et pöidlapide jääks enda poole. Teise käe pöial asetage pöidlapidemele ning pöörake seda nii kaugele kui võimalik. Te kuulete klõpsatust. See avab huulikus väikese augu.

2. Hoidke Diskus huulikuga enda poole. Diskus’t võib hoida nii vasaku kui ka parema käega. Nihutage annustamishooba endast eemale nii kaugele kui saab. Te kuulete klõpsatust. Ravimiannus on nüüd huulikus.

Iga kord kui te annustamishooba lükkate, avaneb üks blister inhalaatoris ja pulber on valmis sissehingamiseks. Ärge kasutage annustamishooba mängimiseks, kuna sellisel juhul raiskate ilmaasjata ravimit.

3. Hoides Diskus’t suust eemal, hingake nii sügavalt välja, kui see on mugav. Ärge hingake Diskus’e sisse.

4. Asetage huulik vastu huuli. Hingake läbi Diskus’e suu kaudu, mitte nina kaudu, sügavalt ja ühtlaselt sisse. Võtke Diskus suult. Hoidke hinge kinni ligikaudu 10 sekundit või niikaua, kuni see ei ole ebamugav. Hingake aeglaselt välja.

5. Seejärel loputage suud veega ning sülitage vesi välja ja/või puhastage hambaid. Suu loputamine pärast ravimi manustamist aitab ära hoida soori ja häälekäheduse teket.

6. Diskus’e sulgemiseks asetage pöial pöidlapidemele ja pöörake seda tagasi enda poole nii kaugele kui võimalik. Te kuulete klõpsatust. Annustamishoob pöördub automaatselt algasendisse.

Diskus on nüüd taaskasutamiseks valmis. Nagu kõikide inhalaatorite puhul, peavad vanemad/hooldajad kindlustama, et Seretide Diskus’ega ravi saavad lapsed kasutaksid õiget inhalatsioonitehnikat, nagu eespool kirjeldatud.

Inhalaatori puhastamine Diskus’e huulikut võib puhastada kuiva salvrätikuga pühkides.

Kui te kasutate Seretide Diskus’t rohkem, kui ette nähtud

Tähtis on inhalaatorit kasutada vastavalt juhistele. Kui te manustate kogemata soovitatust suurema annuse, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Teil võib tekkida tavalisest kiirem südamerütm ning värisemistunne. Samuti võib tekkida pearinglus, peavalu, lihasnõrkus ja liigesvalu.

Juhul kui te olete seda ravimit kasutanud suurtes annustes pikema aja jooksul, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Seretide suuremad annused võivad vähendada steroidhormoonide tootmist neerupealistes.

Kui te unustate Seretide Diskus’t kasutada Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral manustamata. Lihtsalt manustage järgmine annus tavalisel ajal.

Kui te lõpetate Seretide Diskus’e kasutamise On väga oluline, et te kasutaksite ravimit iga päev vastavalt arstilt saadud juhistele. Jätkake ravimi manustamist seni, kuni arst soovitab ravi lõpetada. Ärge lõpetage Seretide Diskus’e manustamist ega vähendage annust järsku. Teie hingamine võib muutuda halvemaks.

Lisaks, kui te lõpetate järsku Seretide Diskus’e manustamise või vähendate annust, võivad (väga harva) tekkida probleemid neerupealistega (neerupealiste puudulikkus), mis mõnikord põhjustab kõrvaltoimeid.

Need kõrvaltoimed võivad olla järgmised:

• Kõhuvalu
• Väsimus ja isutus, iiveldus
• Oksendamine ja kõhulahtisus
• Kehakaalu langus
• Peavalu või uimasus
• Madal veresuhkru tase
• Madal vererõhk ja krambid (krambihood).

Kui teie organism on stressiolukorras, mis on tingitud näiteks palavikust, traumast (nt autoavarii), infektsioonist või operatsioonist, võib neerupealiste puudulikkus süveneda ja teil võib tekkida mõni ülalloetletud kõrvaltoimetest.

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Nende sümptomite tekke vältimiseks võib arst määrata täiendavaid glükokortikosteroide tablettidena (näiteks prednisoloon).

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti, meditsiiniõe või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Vältimaks võimalikke kõrvaltoimeid, määrab arst teile väikseima toimiva annuse, mis hoiab teie astma või KOK- i kontrolli all.

Allergilised reaktsioonid: hingamisraskuse järsk süvenemine vahetult pärast Seretide Diskus’e manustamist. Tekkida võib tugev vilisev hingamine ja köha või hingeldus. Samuti võib tekkida sügelus, lööve (nõgestõbi) ja turse (tavaliselt näo-, huulte-, keele- või kõriturse) või järsku tekkiv väga kiire südametegevus või nõrkustunne ja peapööritus (mis võib viia minestuse või teadvuse kaotuseni). Ükskõik millise nimetatud nähu ilmnemisel või kui need tekivad järsku pärast Seretide Diskus’e manustamist, lõpetage Seretide Diskus’e kasutamine ja teavitage otsekohe oma arsti. Seretide suhtes tekib allergilisi reaktsioone aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st). KOK-iga patsientidel võib tekkida pneumoonia (kopsupõletik) (sage kõrvaltoime)

Teavitage oma arsti, kui teil esinevad Seretide Diskus´e kasutamise ajal ükskõik millised järgmistest haigusnähtudest, sest need võivad olla kopsupõletiku sümptomid:

• palavik või külmavärinad

• suurenenud limaeritus, lima värvuse muutus
• sagenenud köha või hingamisraskuste süvenemine.

Järgnevalt on loetletud teised kõrvaltoimed: Väga sage (võivad esineda rohkem kui 1 inimesel 10-st)

• Peavalu - ravi jätkudes see tavaliselt möödub.

• Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel on kirjeldatud külmetushaiguste

esinemissageduse suurenemist. Sage (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st)

• Soor ehk kandidiaas (valulikud valkjas-kollased ümbritsevast kõrgemad laigud) suus ja kurgus.

Samuti keele valulikkus ja häälekähedus ning kurguärritus. Suu veega loputamine ja selle väljasülitamine ja/või hammaste puhastamine iga kord pärast ravimiannuse sissehingamist aitab neid nähtusid vähendada. Arst võib teile vajadusel määrata seenevastase ravi.

• Liigesvalu ja -turse ning lihasvalu.
• Lihaskrambid.

Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel on kirjeldatud ka järgmisi kõrvaltoimeid:

• Verevalumid ja luumurrud.
• Ninakõrvalkoobaste põletik (pinge- või survetunne nina ja põskede piirkonnas ning silmade taga,

millega mõnikord kaasneb tuikav valu).

• Vere kaaliumisisalduse vähenemine (teil võib tekkida ebakorrapärane südametegevus,

lihasnõrkus, -krambid).

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st)

• Veresuhkru (glükoos) sisalduse suurenemine (hüperglükeemia). Kui te põete suhkurtõbe, võib

osutuda vajalikuks veresuhkru taseme sagedasem jälgimine ning suhkurtõve ravi korrigeerimine.

• Katarakt (silmaläätse hägusus).
• Väga kiire südametegevus (tahhükardia).

• Värisemistunne (treemor) ning kiire või ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) -

need nähud on tavaliselt ohutud ja vähenevad ravi jätkudes.

• Rindkere valu.
• Ärevus (peamiselt lastel).
• Unehäired.
• Allergiline nahalööve.

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st)

• Hingamisraskus või vilisev hingamine, mis süveneb vahetult pärast Seretide Diskus’e

manustamist. Sellisel juhul lõpetage Seretide inhalaatori kasutamine. Manustage kiiretoimelist bronhilõõgastit ja teavitage kohe oma arsti.

• Seretide Diskus võib mõjutada steroidhormoonide normaalset tootmist organismis, eriti kui te

olete kasutanud pikaajaliselt suuri annuseid. Tekkida võib:

• laste ja noorukite kasvu aeglustumine luude hõrenemine glaukoom kehakaalu tõus ümar nägu (kuunägu) (Cushingi sündroom) Arst kontrollib teid regulaarselt nende kõrvaltoimete suhtes ning tagab Seretide Diskus’e väikseima annuse kasutamise astma raviks.
• Käitumise muutused, nt üliaktiivsus ja ärrituvus (need kõrvaltoimed tekivad peamiselt lastel).
• Ebakorrapärane südametegevus või südame lisalöögid (rütmihäired). Teavitage oma arsti, kuid

ärge lõpetage Seretide Diskus’e manustamist, kui arst seda ei soovita.

• Söögitoru seennakkus, mis võib põhjustada neelamisraskusi.

Teadmata esinemissagedusega kõrvaltoimed (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• Depressioon või agressiivsus. Need kõrvaltoimed võivad tekkida suurema tõenäosusega lastel.
• Ähmane nägemine.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Seretide Diskus’t säilitada

• Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
• Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud sildil ja karbil pärast „EXP“.

Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

• Hoida temperatuuril kuni 30°C.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Seretide Diskus sisaldab

• Üks mõõdetud annus sisaldab 50 mikrogrammi salmeterooli (salmeteroolksinafoaadina) ja 100,

250 või 500 mikrogrammi flutikasoonpropionaati.

• Abiaine on laktoosmonohüdraat (sisaldab piimavalku).

Kuidas Seretide Diskus välja näeb ja pakendi sisu

• Seretide Diskus sisaldab fooliumriba. Foolium kaitseb Diskuses olevat inhaleeritavat pulbrit

keskkonnamõjude eest.

• Inhalatsioonipulber on eelannustatud.
• Diskus on pakendatud karpi, milles on:

1 x Diskus, Diskuses 28 annust (inhalatsiooni) või 1, 2, 3 või 10 x Diskus, igas Diskuses on 60 annust (inhalatsiooni)

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja GlaxoSmithKline Trading Services Limited 12 Riverwalk Citywest Business Campus Dublin 24 D24 YK11

Tootja Glaxo Wellcome Production Zone Industrielle No.2 23 Rue Lavoisier, La Madeleine 27000 Evreux

Prantsusmaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. GlaxoSmithKline Eesti OÜ Lõõtsa 8a Tallinn 11415 Tel +372 667 6900

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega: Seretide Diskus - Austria, Belgia, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Holland, Rumeenia, Slovakkia, Rootsi Seretaide Diskus – Portugal Seretide Accuhaler – Hispaania Seretide – Island, Taani atmadisc Diskus - Saksamaa

Infoleht on viimati uuendatud augustis 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Seretide Diskus 100, 50/100 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber Seretide Diskus 250, 50/250 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber Seretide Diskus 500, 50/500 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Ühe inhalatsiooniga huulikust vabanev annus sisaldab: 47 mikrogrammi salmeterooli (salmeteroolksinafoaadina) ja 92, 231 või 460 mikrogrammi flutikasoonpropionaati. Mõõdetud annusele vastab 50 mikrogrammi salmeterooli (salmeteroolksinafoaadina) ja 100, 250 või 500 mikrogrammi flutikasoonpropionaati.

INN. Salmeterolum, fluticasonum

Teadaolevat toimet omavad abiained Üks pihustatud annus sisaldab kuni 12,5 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Annustatud inhalatsioonipulber.

Valatud plastmasskorpuses on fooliumriba 28 või 60 korrapäraselt paigutatud blistriga.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Astma Bronhiaalastma regulaarne ravi pikatoimelise beeta2-adrenoretseptori agonisti ja inhaleeritava glükokortikosteroidi kombinatsioonpreparaadiga on sobiv, kui:

• inhaleeritavad glükokortikosteroidid ja „vastavalt vajadusele“ inhaleeritav lühitoimeline beeta2-adrenoretseptori agonist ei taga piisavat kontrolli astmanähtude üle

• on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritava glükokortikosteroidi ja pikatoimelise beeta2- adrenoretseptori agonistiga.

Märkus: Seretide Diskus 50/100 mikrogrammi tugevus ei sobi raske astmaga täiskasvanutele ja lastele.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (FEV <60% eeldatavast normist enne bronhodilataatori manustamist) ja korduvate ägenemiste anamneesiga patsientide sümptomaatiline ravi, kui väljendunud haigussümptomid püsivad vaatamata bronhodilataatori regulaarsele kasutamisele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Manustamisviis: inhalatsioon.

Patsientidele tuleb selgitada, et parima terapeutilise toime saavutamiseks tuleb Seretide Diskus’t manustada regulaarselt, seda ka sümptomite puudumisel.

Arst peab regulaarselt hindama patsiendi seisundit, et tagada optimaalsete raviannuste kasutamine. Annust tohib muuta ainult arsti ettekirjutusel.

Patsientidele tuleb lähtuvalt haiguse raskusest anda sobivas koguses flutikasoonpropionaati sisaldavat Seretide Diskus’t. Kui patsient vajab soovitatust erinevaid annuseid, tuleb määrata talle sobivad beeta2-adrenoretseptori agonisti ja/või glükokortikosteroidi annused.

Soovitatavad annused:

Astma Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid: 1 inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 100 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas või 1 inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 250 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas või 1 inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 500 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas

Annus tuleb tiitrida väikseima efektiivse annuseni, mis tagab veel kontrolli sümptomite üle. Kui kaks korda ööpäevas manustatud kombinatsioonpreparaadi väikseim tugevus tagab püsiva kontrolli haigusnähtude üle, võib järgmisena proovida ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi kasutamist.

Teise võimalusena võib pikatoimelist beeta2-adrenoretseptori agonisti vajavatel patsientidel üle minna Seretide Diskus’e üks kord ööpäevas manustamisele, kui arsti arvates piisab sellest kontrolli säilitamiseks. Kui patsiendil on varem esinenud rohkem öiseid sümptomeid, tuleb üks kord ööpäevas manustatav annus inhaleerida õhtul ja kui rohkem päevaseid sümptomeid, siis hommikul. Mõõduka püsiva astmaga täiskasvanutele või noorukitele (kellel on astma sümptomid iga päev, vajadus kasutada sümptomeid leevendavat ravimit iga päev ja mõõdukas kuni raske õhuvoolu takistus), kellel on oluline saavutada kiiresti astma kontroll, võib kaaluda Seretide Diskus’e lühiajalist kasutamist esmase püsiravina. Sellisel juhul on soovitatav algannus 50 mikrogrammi salmeterooli ja 100 mikrogrammi flutikasoonpropionaadi üks inhalatsioon kaks korda ööpäevas. Pärast astma kontrolli saavutamist tuleb ravi üle vaadata ning võimalusel Seretide Diskus’e manustamine järk- järgult lõpetada, jätkates ravi ainult inhaleeritava glükokortikosteroidiga. Annuse vähendamise ajal tuleb patsiente regulaarselt jälgida.

Patsientidel, kellel puudub üks või kaks astma raskuse ülaltoodud tunnust, ei ole esmase kombinatsioonravi eelis võrreldes ainult flutikasoonpropionaadi kasutamisega tõestatud. Inhaleeritavad glükokortikosteroidid jäävad enamiku patsientide jaoks esmavaliku ravimiks. Seretide Diskus ei ole ette nähtud kerge astma esmaseks raviks. Seretide Diskus’e 50/100 mikrogrammine annus ei sobi raske astmaga täiskasvanute ja laste raviks; enne ükskõik millise fikseeritud kombinatsioonpreparaadi kasutamist raske astma puhul on soovitatav kindlaks määrata inhaleeritava glükokortikosteroidi vajalik annus.

Lapsed

4-aastased ja vanemad lapsed: 1 inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 100 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas.

Seretide Diskus’est manustatud flutikasoonpropionaadi maksimaalne lubatud annus lastele on 100 mikrogrammi kaks korda ööpäevas.

Puuduvad andmed ravimi kasutamise kohta alla 4-aastastel lastel.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) Täiskasvanud: 1 inhalatsioon 50 mikrogrammi salmeterooli ja 500 mikrogrammi flutikasoonpropionaati kaks korda ööpäevas.

Patsientide erigrupid Eakatel ja neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust muuta. Puuduvad andmed Seretide Diskus’e kasutamise kohta maksakahjustuse korral.

Diskus’e kasutamine Inhalaator avatakse ja see laetakse hoova vinnastamisega. Seejärel pannakse huulik suhu ja huuled suletakse selle ümber. Pärast annuse sissehingamist võib inhalaatori uuesti sulgeda.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Haiguse süvenemine Seretide Diskus ei ole ette nähtud kasutamiseks ägedate astmahoogude korral, mille leevendamiseks vajab patsient kiiret ja lühitoimelist inhaleeritavat bronhodilataatorit. Patsiendile tuleb selgitada, et hooravimi inhalaator peab tal kogu aeg käepärast olema.

Seretide Diskus’e ravi ei tohi alustada astma ägenemise ajal või kui esineb astmanähtude märgatav süvenemine.

Seretide Diskus’e ravi ajal võivad tekkida astmaga seotud rasked kõrvaltoimed ja ägenemised. Patsiente tuleb juhendada, et nad jätkaksid ravi, kuid pöörduksid arsti poole, kui astmanähud ei ole pärast Seretide Diskus’ega ravi alustamist kontrolli all või süvenevad. Hooravimi (lühitoimeliste bronhodilataatorite) suurenenud vajadus või hooravimi toime vähenemine ravi ajal näitab seisundi halvenemist ning patsiendi seisundit peab hindama arst.

Ootamatu ja progresseeruv astma halvenemine on potentsiaalselt eluohtlik ja sellisel juhul peab patsiendi seisundit viivitamatult hindama arst. Kaaluda tuleb glükokortikosteroidide annuse suurendamist.

Kui on saavutatud kontroll astmanähtude üle, võib kaaluda Seretide Diskus’e annuse järk-järgulist vähendamist. Annuse vähendamise ajal on tähtis patsientide regulaarne jälgimine. Kasutada tuleb Seretide Diskus’e väikseimat toimivat annust (vt lõik 4.2).

KOK-i ägenemiste korral on tüüpiliselt näidustatud ravi süsteemsete glükokortikosteroididega, seetõttu tuleb patsiente juhendada, et nad pöörduksid arsti poole, kui sümptomid Seretide Diskus’e kasutamise ajal halvenevad.

Astma ravi Seretide Diskus’ega ei tohi lõpetada järsku, kuna esineb ägenemise oht. Annust tuleb järk- järgult vähendada arsti järelevalve all. KOK-iga patsientidel võib ravi lõpetamisega samuti kaasneda sümptomaatiline dekompensatsioon ja vajalik on arstlik järelevalve.

Nagu kõigi teiste inhaleeritavate glükokortikosteroidide korral, tuleb ettevaatlik olla ravimi manustamisel aktiivse või latentse kopsutuberkuloosiga ning hingamisteede seen-, viirus- või muude infektsioonidega patsientidele. Kui see on näidustatud, tuleb koheselt alustada sobivat ravi.

Kardiovaskulaarsed toimed Harva võivad Seretide Diskus’e suured terapeutilised annused põhjustada südame rütmihäireid, nt supraventrikulaarset tahhükardiat, ekstrasüstooliat ja kodade virvendust ning seerumi kaaliumisisalduse kerget mööduvat vähenemist. Seretide Diskus’t tuleb ettevaatusega manustada raske südame- ja veresoonkonna haiguse või südame rütmihäirete ning suhkurtõve, türeotoksikoosi ja ravimata hüpokaleemia korral või patsientidele, kellel on eelsoodumus seerumi kaaliumisisalduse vähenemiseks.

Hüperglükeemia Väga harva on kirjeldatud vere glükoositaseme tõusu (vt lõik 4.8) ning sellega tuleb arvestada ravimi määramisel diabeedi anamneesiga patsientidele.

Paradoksaalne bronhospasm Nagu ka teiste inhaleeritavate ravimite puhul, võib vahetult pärast manustamist tekkida paradoksaalne bronhospasm vilistava hingamise ja hingelduse süvenemisega. Paradoksaalne bronhospasm allub kiiretoimelisele bronhodilataatorile ja ravida tuleb otsekohe. Seretide Diskus’e kasutamine tuleb otsekohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel rakendada alternatiivset ravi.

Kirjeldatud on beeta2-adrenoretseptori agonistide farmakoloogilisi kõrvaltoimeid, nagu treemor, südamepekslemine ja peavalu, kuid need on üldiselt mööduvad ja taanduvad regulaarse ravi puhul.

Abiained Seretide Diskus sisaldab ühes annuses kuni 12,5 milligrammi laktoosmonohüdraati. Selline annus ei tekita laktoosi talumatuse korral tavaliselt probleeme. Abiaine laktoos sisaldab väikestes kogustes piimavalke, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

Glükokortikosteroidide süsteemsed toimed Inhaleeritavate glükokortikosteroidide kasutamisel võivad tekkida süsteemsed toimed, eriti suurte annuste pikaajalisel kasutamisel. Süsteemsete toimete teke on vähem tõenäoline kui suukaudsete glükokortikosteroidide kasutamisel. Võimalikud süsteemsed toimed on järgmised: Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, neerupealiste supressioon, luu mineraalse tiheduse vähenemine, katarakt ja glaukoom ning harvem erinevad psühholoogilised või käitumuslikud toimed, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti lastel) (teave inhaleeritavate glükokortikosteroidide süsteemsete toimete kohta lastel ja noorukitel vt alalõik „Lapsed“ allpool). Seetõttu on oluline patsiendi regulaarne jälgimine ning inhaleeritava glükokortikoidi annuse tiitrimine madalaima efektiivse annuseni, mille abil on võimalik astma sümptomeid kontrolli all hoida. Patsientidel, kes saavad pikaajalist ravi inhaleeritavate glükokortikosteroidide suurte annustega, võib tekkida neerupealiste supressioon ja äge adrenaalkriis. Väga harvadel juhtudel on neerupealiste supressiooni ja ägedat adrenaalkriisi kirjeldatud ka flutikasoonpropionaadi 500....1000 mikrogrammiste annuste puhul. Ägeda adrenaalkriisi võivad vallandada näiteks trauma, operatsioon, infektsioon või annuse kiire vähendamine. Sümptomid on tüüpiliselt ebamäärased ja võivad olla järgmised: isutus, kõhuvalu, kehakaalu langus, väsimus, peavalu, iiveldus, oksendamine, vererõhu langus, teadvuse häired, hüpoglükeemia ja krambihood. Stressiperioodidel või plaaniliste operatsioonide ajal tuleb kaaluda täiendava süsteemse glükokortikosteroidravi kasutamist.

Inhaleeritava flutikasoonpropionaadi kasutuselevõtmisel peaks vähenema vajadus suukaudse glükokortikosteroidravi järele, kuid suu kaudu glükokortikosteroide kasutavate patsientide üleviimisel

inhaleeritavale flutikasoonpropionaadile võib kaua aega püsida neerupealiste funktsiooni languse oht. Seetõttu peab nende patsientide ravimisel olema eriti ettevaatlik ja regulaarselt tuleb kontrollida adrenokortikaalset funktsiooni. Sama oht võib olla patsientidel, kes on varem vajanud suurtes annustes erakorralist glükokortikosteroidravi. Neerupealiste funktsiooni võimaliku langusega tuleb arvestada ka erakorralistes või plaanilistes stress-situatsioonides ning kaaluda sobiva glükokortikosteroidravi kasutamist. Enne plaanilisi protseduure võib neerupealiste kahjustuse ulatus vajada spetsialisti konsultatsiooni.

Ritonaviiri toimel võib flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon oluliselt suureneda. Seetõttu tuleb nende samaaegsest kasutamisest hoiduda, välja arvatud juhul, kui võimalik kasu patsiendile ületab süsteemsete kõrvaltoimete ohu. Süsteemsete kõrvaltoimete tekke risk suureneb ka flutikasoonpropionaadi kombineerimisel teiste tugevatoimeliste CYP3A inhibiitoritega (vt lõik 4.5).

Pneumoonia KOK-iga patsientidel Inhaleeritavate kortikosteroididega ravitud KOK-iga patsientidel on täheldatud pneumoonia, sealhulgas haiglaravi vajava pneumoonia esinemissageduse suurenemist. Leitud on mõningaid tõendeid pneumoonia tekkeriski suurenemise kohta steroidide annuse suurendamisel, aga seda ei ole kõigi uuringute lõikes lõplikult tõestatud. Puuduvad veenvad tõendid inhaleeritavate kortikosteroidpreparaatide klassisiseste erinevuste kohta seoses pneumoonia tekkeriski raskusastmega.

Arstid peavad jääma valvsaks võimaliku pneumoonia tekkimise suhtes KOK-iga patsientidel, sest selliste infektsioonide kliinilised tunnused kattuvad KOK-i ägenemise sümptomitega.

KOK-iga patsientide pneumoonia riskifaktorite hulka kuuluvad suitsetamine, kõrgem vanus, madal kehamassiindeks (KMI) ja raske KOK.

Koostoimed tugevate CYP3A4 inhibiitoritega Süsteemse ketokonasooli samaaegsel kasutamisel suureneb oluliselt salmeterooli süsteemne ekspositsioon. See võib viia süsteemsete toimete esinemissageduse suurenemiseni (nt QTc intervalli pikenemine ja südamepekslemine). Seetõttu tuleb vältida samaaegset ravi ketokonasooli või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitoritega, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab salmeterooli ravi süsteemsete kõrvaltoimete potentsiaalselt suurenenud riski (vt lõik 4.5).

Nägemishäired Süsteemsete ja paiksete kortikosteroidide kasutamisel võivad tekkida nägemishäired. Kui patsiendil tekivad sümptomid, nagu ähmane nägemine või muud nägemishäired, tuleb kaaluda patsiendi suunamist silmaarsti juurde võimalike põhjuste hindamiseks, milleks võivad olla katarakt, glaukoom või harvaesinevad haigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia, millest on teatatud pärast süsteemsete ja paiksete kortikosteroidide kasutamist. Lapsed Eriti ohustatud võivad olla lapsed ja alla 16-aastased noorukid, kes saavad flutikasoonpropionaadi suuri annuseid (tüüpiliselt 1000 mikrogrammi ööpäevas). Tekkida võivad süsteemsed toimed, eriti suurte annuste pikaajalisel kasutamisel. Võimalikud süsteemsed toimed on järgmised: Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, neerupealiste supressioon, äge adrenaalkriis ning kasvupeetus lastel ja noorukitel ning harvem erinevad psühholoogilised või käitumuslikud toimed, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus. Kaaluda tuleb lapse või nooruki suunamist lastepulmonoloogi konsultatsioonile.

Soovitatav on kasvu regulaarne jälgimine lastel, kes saavad pikaajalist ravi inhaleeritavate glükokortikosteroididega. Inhaleeritava glükokortikosteroidi annust tuleb vähendada madalaima efektiivse annuseni, mis on tagab kontrolli säilitamise astmanähtude üle.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Beetaadrenoblokaatorid võivad vähendada või antagoniseerida salmeterooli toimet. Nii mitteselektiivseid kui ka selektiivseid beetaadrenoblokaatoreid tuleb vältida ja kasutada vaid äärmisel vajadusel. Ravi beeta2-adrenoretseptori agonistidega võib põhjustada potentsiaalselt rasket hüpokaleemia. Eriline ettevaatus on soovitatav ägeda raske astma korral, sest seda toimet võib tugevdada samaaegne ravi ksantiini derivaatide, steroidide ja diureetikumidega.

Teiste beetaadrenomimeetikume sisaldavate ravimite samaaegsel kasutamisel võib olla aditiivne toime.

Flutikasoonpropionaat

Inhaleerimise järgselt on tsütokroom CYP 3A4 poolt vahendatud ulatusliku maksas ja sooles toimuva esmase metabolismi ning suure süsteemse kliirensi tõttu tavatingimustes flutikasoonpropionaadi kontsentratsioon plasmas väike, seega on kliiniliselt oluliste koostoimete teke ebatõenäoline.

Tervete isikutega teostatud koostoimeuuringust intranasaalse flutikasoonpropionaadiga ilmnes, et ritonaviiri (tugevatoimeline tsütokroom CYP 3A4 inhibiitor) 100 mg 2 korda ööpäevas manustamisel suureneb mitusada korda flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon, mille tulemusena väheneb märkimisväärselt seerumi kortisoolisisaldus. Puuduvad andmed selle koostoime kohta inhaleeritava flutikasoonpropionaadi puhul, kuid oodata on flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsiooni märkimisväärset suurenemist. Kirjeldatud on Cushingi sündroomi ja neerupealiste supressiooni. Selle kombinatsiooni kasutamist tuleb vältida ning kasutada seda vaid juhul, kui potentsiaalne kasu patsiendile ületab süsteemsete glükokortikosteroidide kõrvaltoimete ohu.

Väikeses tervete vabatahtlikega läbiviidud uuringus suurenes veidi nõrgema toimega CYP3A inhibiitori ketokonasooli toimel flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsioon pärast ühekordset inhalatsiooni 150% võrra. Selle tulemusena oli plasma kortisoolisisalduse langus suurem kui ainult flutikasoonpropionaadi manustamise järgselt. Teiste tugevatoimeliste CYP3A inhibiitorite (nt itrakonasooli ja kobitsistaati sisaldavate ravimite) ja mõõdukate CYP3A inhibiitorite (nt erütromütsiini) samaaegsel kasutamisel on samuti oodata flutikasoonpropionaadi plasmakontsentratsiooni ja süsteemsete kõrvaltoimete riski suurenemist. Koosmanustamist tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu kaalub üles süsteemsete kortikosteroidide kõrvaltoimete võimaliku suurenenud riski ning sellisel juhul tuleb patsiente jälgida süsteemsete kortikosteroidide kõrvaltoimete suhtes. Salmeterool

Tugevad CYP3A4 inhibiitorid Ketokonasooli (400 mg suu kaudu üks kord ööpäevas) ja salmeterooli (50 mikrogrammi inhalatsiooni teel kaks korda ööpäevas) samaaegne manustamine 15 tervele isikule 7 päeva jooksul viis salmeterooli ekspositsiooni olulise suurenemiseni plasmas (C 1,4 korda ja AUC 15 korda). See võib põhjustada salmeterooli ravi teiste süsteemsete toimete (nt QTc intervalli pikenemise ja südamepekslemise) esinemissageduse suurenemist võrreldes ainult salmeterooli või ketokonasooli raviga (vt lõik 4.4). Ei ole täheldatud kliiniliselt olulist toimet vererõhule, südame löögisagedusele, vere glükoosi- ega kaaliumisisaldusele. Koos ketokonasooliga manustamisel ei suurenenud salmeterooli eliminatsiooni poolväärtusaeg ega suurenenud salmeterooli kuhjumine korduval manustamisel.

Vältida tuleb samaaegset ravi ketokonasooliga, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu ületab salmeterooli ravi süsteemsete kõrvaltoimete potentsiaalselt suurenenud riski. Teiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite (nt itrakonasool, telitromütsiin, ritonaviir) puhul esineb tõenäoliselt sarnane koostoimete risk.

Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid

Erütromütsiini (500 mg suu kaudu kolm korda ööpäevas) ja salmeterooli (50 mikrogrammi inhalatsiooni teel kaks korda ööpäevas) samaaegne manustamine 15 tervele isikule 6 päeva jooksul viis salmeterooli ekspositsiooni vähese, kuid statistiliselt mitteolulise suurenemiseni (C 1,4 korda ja AUC 1,2 korda). Koosmanustamine erütromütsiiniga ei olnud seotud ühegi tõsise kõrvaltoimega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Fertiilsus Puuduvad inimestelt saadud andmed. Kuid loomkatsetes ei ilmnenud salmeterooli või flutikasoonpropionaadi toimet fertiilsusele.

Rasedus Suur hulk rasedate kohta saadud andmeid (rohkem kui 1000 raseda andmed) näitab, et Seretide Diskus’ega seoses ei esine väärarenguid ega kahjulikku toimet lootele/vastsündinule.Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele beeta 2-adrenoretseptori agonistide ja glükokortikosteroidide manustamise järgselt (vt lõik 5.3).

Seretide Diskus’e kasutamine rasedatel naistel tuleb kõne alla vaid juhul, kui oodatav kasu emale on suurem kui võimalikud ohud lootele.

Rasedatel naistel tuleb kasutada flutikasoonpropionaadi minimaalset efektiivset annust, mis tagab piisava kontrolli astmanähtude üle.

Imetamine Ei ole teada, kas salmeterool ja flutikasoonpropionaat/metaboliidid erituvad rinnapiima.

Uuringud on näidanud, et salmeterool ja flutikasoonpropionaat ning nende metaboliidid erituvad lakteerivate rottide piima.

Riski rinnapiimatoidul vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Rinnaga toitmise katkestamine või Seretide Diskus’e ravi katkestamine tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Seretide Diskus ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kuna Seretide Diskus sisaldab nii salmeterooli kui flutikasoonpropionaati, võivad tekkida mõlema ühendiga seotud kõrvaltoimed. Kahe ühendi samaaegsel manustamisel ei ole täheldatud täiendavate kõrvaltoimete lisandumist.

Salmeterool/flutikasoonpropionaadiga seotud kõrvaltoimed on toodud allpool ning loetletud organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi. Esinemissagedused on toodud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100), harv (1/10 000 kuni <1/1000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Esinemissagedused põhinevad kliiniliste uuringute andmetel. Platseebo puhul täheldatud esinemissagedust arvesse ei võetud.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Sagedus Infektsioonid ja Suuõõne ja neelu kandidiaas Sage infestatsioonid

Immuunsüsteemi Ülitundlikkusereaktsioonid järgmiste ilmingutega: häired

Endokriinsüsteemi Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased Harv4 häired sümptomid, neerupealiste supressioon, kasvupeetus lastel Ainevahetus- ja Hüpokaleemia Sage3 toitumishäired Psühhiaatrilised Ärevus Aeg-ajalt häired

Närvisüsteemi häired Peavalu Väga sage1

Silma kahjustused Katarakt Aeg-ajalt

Südame häired Palpitatsioonid Aeg-ajalt

Respiratoorsed, Nasofarüngiit Väga sage2,3 rindkere ja mediastiinumi häired Neelu ärritus Sage

Naha ja nahaaluskoe Kontusioonid Sage1,3 kahjustused

Lihaste, luustiku ja Lihaskrambid Sage sidekoe kahjustused

1. Kirjeldatud sageli platseebo puhul. 2. Kirjeldatud väga sageli platseebo puhul. 3. Kirjeldatud 3 aasta jooksul kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) uuringus. 4. Vt lõik 4.4. 5. Vt lõik 5.1.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus On teatatud beeta2-adrenoretseptori agonisti farmakoloogilistest kõrvaltoimetest, nt treemor, südamepekslemine ja peavalu, kuid üldiselt on need mööduvad ja taanduvad regulaarse ravi puhul.

Nagu ka teiste inhaleeritavate ravimite puhul, võib vahetult pärast manustamist tekkida paradoksaalne bronhospasm vilistava hingamise ja hingelduse süvenemisega. Paradoksaalne bronhospasm allub kiiretoimelisele bronhodilataatorile ja ravida tuleb otsekohe. Seretide Diskus’e kasutamine tuleb otsekohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ning vajadusel alustada alternatiivset ravi.

Flutikasoonpropionaadi sisalduse tõttu võivad mõnel patsiendil tekkida hääle kähisemine ning suuõõne ja neelu ning harva söögitoru kandidiaas. Nii hääle kähedust kui suuõõne ja neelu kandidiaasi juhte saab leevendada, kui vahetult pärast inhalaatori kasutamist suud veega loputada ja/või hambaid puhastada. Sümptomaatilist suuõõne ja neelu kandidiaasi võib ravida lokaalsete seenevastaste ravimitega, jätkates samal ajal ravi Seretide Diskus’ega.

Lapsed Võimalikeks süsteemseteks kõrvaltoimeteks on Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, neerupealiste pärssimine ning kasvupeetus lastel ja noorukitel (vt lõik 4.4). Lastel võib esineda veel ärevust, unehäireid ja muutusi käitumises, sh hüperaktiivsust ja ärrituvust.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Puuduvad kliinilistest uuringutest saadud andmed Seretide Diskus’e üleannustamise kohta, kuid olemasolevad andmed mõlema komponendi üleannustamise kohta on toodud allpool.

Salmeterooli üleannustamise nähud on pearinglus, süstoolse vererõhu tõus, treemor, peavalu ja tahhükardia. Kui Seretide Diskus’e ravi jäetakse ära preparaadis sisalduva beetaagonisti üleannustamise tõttu, tuleb kaaluda sobiva hormoonasendusravi rakendamist. Lisaks võib tekkida hüpokaleemia, mistõttu peab jälgima seerumi kaaliumisisaldust. Kaaluda tuleb kaaliumi manustamist.

Äge üleannustamine: lubatust suuremate flutikasoonpropionaadi annuste inhaleerimine võib põhjustada neerupealiste funktsiooni ajutist pärssumist. See ei nõua erakorraliste ravimeetmete rakendamist, kuna neerupealiste funktsioon taastub tavaliselt mõne päevaga, mida hinnatakse plasma kortisoolisisalduse järgi.

Inhaleeritava flutikasoonpropionaadi korduv üleannustamine: jälgida tuleb neerupealiste reservi ja vajalikuks võib osutuda ravi süsteemse glükokortikosteroidiga. Pärast seisundi stabiliseerumist tuleb jätkata inhaleeritava glükokortikosteroidi manustamist soovitatud annuses. Vt lõik 4.4: neerupealiste supressiooni oht.

Flutikasoonpropionaadi ägeda ja kroonilise üleannustamise puhul peab Seretide Diskus’e ravi jätkama sobivas annuses, mis tagab kontrolli haigusnähtude üle.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Adrenergiliste ainete kombinatsioonid kortikosteroidide või teiste ainetega, v.a. antikolinergilistega, ATC-kood: R03AK06

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed Seretide Diskus sisaldab salmeterooli ja flutikasoonpropionaati, millel on erinevad toimemehhanismid.

Kummagi ravimi vastavaid toimemehhanisme on kirjeldatud järgnevalt.

Salmeterool Salmeterool on pika toimega (12 tundi) selektiivne beeta2-adrenoretseptori agonist, mis seondub retseptoritega oma pika kõrvalahelaga.

Salmeterooli poolt esile kutsutud bronhide lõõgastus püsib kauem (vähemalt 12 tundi), kui lühitoimeliste beeta2-adrenoretseptori agonistide soovituslike annuste kasutamisel.

Flutikasoonpropionaat Inhaleeritav flutikasoonpropionaat avaldab terapeutilistes annustes glükokortikosteroididele iseloomulikku põletikuvastast toimet kopsudes, vähendades astmasümptomeid ja ägenemisi, omades vähem kõrvaltoimeid, kui glükokortikosteroidide süsteemsel manustamisel.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Astma kliinilised uuringud Seretide Diskus’ega 12-kuulises uuringus (Gaining Optimal Asthma ControL, GOAL), kus osales 3416 püsiva astmaga täiskasvanut ja noorukit, võrreldi Seretide Diskus’e ja ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi (flutikasoonpropionaat) efektiivsust ja ohutust astma ravieesmärkide saavutamisel. Annust suurendati iga 12 nädala järel kuni **täieliku kontrolli või uuritava ravimi suurima annuse saavutamiseni. GOAL uuring näitas, et kontrolli astma üle saavutas rohkem Seretide Diskus’t kui ainult inhaleeritavat glükokortikosteroidi saanud patsiente ning see kontroll saavutati väiksema glükokortikosteroidi annusega. *Hea kontroll astma üle saavutati kiiremini Seretide Diskus’ega kui ainult inhaleeritava glükokortikosteroidi (IKS) kasutamisel. Ravi kestus, mille jooksul 50% uuritavatest saavutab esimese individuaalse hea kontrolliga nädala, oli Seretide Diskus’e puhul 16 päeva ja IKS puhul 37 päeva. Varem steroidravi mittesaanud astmahaigete alagrupis oli aeg individuaalse hea kontrolliga nädalani 16 päeva Seretide Diskus’e ja 23 päeva IKS puhul.

Üldised uuringu tulemused näitasid:

Patsientide protsent, kes saavutasid *hea kontrolli (HK) ja **täieliku kontrolli (TK) astma Uuringueelne ravi HK TK HK TK IKS ei kasutatud (ainult SABA) 78% 50% 70% 40%

Väikeses annuses IKS (≤500 mikrogrammi kaks 75% 44% 60% 28% korda ööpäevas või samaväärset ööpäevas) Keskmises annuses IKS (>500 kuni 62% 29% 47% 16% 1000 mikrogrammi kaks korda ööpäevas või samaväärset ööpäevas) Ühendatud tulemused kolme ravitasandi lõikes 71% 41% 59% 28% FP – flutikasoonpropionaat *Hea kontroll astma üle: sümptomite skoor üle 1 (sümptomite skoori 1 määratletakse kui „sümptomite esinemist ühe lühikese perioodi vältel päeva jooksul“)  2 päeval, lühitoimeliste beetaadrenomimeetikumide (SABA) kasutamine  2 päeval ja  4 korral nädalas, hommikul mõõdetud ekspiratoorne tippvool  80% eeldatavast normist, öiste ärkamiste, ägenemiste ja kõrvaltoimete, mis vajaksid ravi muutmist, puudumine. **Täielik kontroll astma üle: haigusnähtude puudumine, lühitoimeliste beetaadrenomimeetikumide mittekasutamine, hommikul mõõdetud ekspiratoorne tippvool  80% eeldatavast normist, öiste ärkamiste, ägenemiste ja kõrvaltoimete, mis vajaksid ravi muutmist, puudumine. Uuringu tulemused näitavad, et Seretide Diskus’t annuses 50/100 mikrogrammi 2 korda ööpäevas võib kasutada mõõduka püsiva astma esmaseks püsiraviks patsientidel, kellel peetakse väga oluliseks kiiret astma kontrolli saavutamist (vt lõik 4.2).

Topeltpimedas, randomiseeritud, paralleelgruppides uuringus, kus osales 318 püsiva astmaga patsienti vanuses ≥18 eluaasta, hinnati Seretide Diskus’e ohutust ja talutavust kahe inhalatsiooni manustamisel kaks korda ööpäevas (topeltannus) kahe nädala jooksul. Uuring näitas, et Seretide Diskus’e iga tugevuse inhalatsioonide kahekordistamine kuni 14 päeva jooksul viis beetaagonistiga seotud kõrvaltoimete esinemissageduse vähese suurenemiseni (treemor; 1 patsient [1%] vs 0, südamepekslemine; 6 [3%] vs 1 [<1%], lihaskrambid; 6 [3%] vs 1 [<1%]) ning inhaleeritava glükokortikosteroidiga seotud kõrvaltoimete esinemissagedus oli sarnane [nt suuõõne kandidiaas; 6 [6%] vs 16 [8%], häälekähedus; 2 [2%] vs 4 [2%]) võrreldes ühe inhalatsiooniga kaks korda ööpäevas. Beetaadrenomimeetikumiga seotud kõrvaltoimete esinemissageduse vähese suurenemisega tuleb arvestada juhul, kui kaalutakse Seretide Diskus’e annuse kahekordistamist täiskasvanud patsientidel, kes vajavad täiendavat lühiajalist (kuni 14 päeva) ravi inhaleeritava glükokortikosteroidiga. KOK-i kliinilised uuringud Seretide Diskus’ega TORCH oli 3-aastane uuring, et hinnata ravi (Seretide Diskus 50/500 mikrogrammi kaks korda ööpäevas, salmeterooli Diskus 50 mikrogrammi kaks korda ööpäevas, flutikasoonpropionaadi (FP) Diskus 500 mikrogrammi kaks korda ööpäevas või platseebo) toimet üldisele suremusele KOK-iga patsientidel. Topeltpimeravimit saama randomiseeriti KOK-iga patsiendid, kellel oli ravieelne (bronhodilataatori manustamisele eelnev) FEV <60% normist. Uuringu jooksul oli patsientidele lubatud tavaline KOK-i ravi, välja arvatud teised inhaleeritavad glükokortikosteroidid, pikatoimelised bronhodilataatorid ja pikaajaline süsteemne glükokortikosteroidravi. Elulemust hinnati 3-ndal aastal kõigil patsientidel hoolimata uuritava ravi katkestamisest. Esmane tulemusnäitaja oli üldise suremuse vähenemine 3 aasta möödudes Seretide Diskus’e vs platseebo puhul.

Üldine suremus 3 aasta möödudes Surmade arv (%) Riskisuhe võrreldes platseeboga (usaldusvahemikud) p-väärtus Riskitiheduste suhe Seretide Diskus 50/500 0,932 0,774 võrreldes komponentidega N/A (0,77, 1,13) (0,64, 0,93) N/A (usaldusvahemikud) 0,481 0,007 p-väärtus 1. Mitteoluline p-väärtus pärast kohandamist kahe esmase efektiivsuse võrdluse vaheanalüüsi järgi suitsetamisharjumuste järgi stratifitseeritud logaritmilisest astaktestist Seretide Diskus’ga ravitud patsientidel täheldati elulemuse pikenemist 3 aasta jooksul võrreldes platseeboga, kuid see ei saavutanud statistilise olulisuse piiri p≤0,05. Patsientide protsent, kes surid 3 aasta jooksul KOK-iga seotud põhjustel, oli 6,0% platseebo, 6,1% salmeterooli, 6,9% FP ja 4,7% Seretide Diskus’e puhul. Mõõdukate kuni raskete ägenemiste keskmine arv aastas vähenes oluliselt Seretide Diskus’e puhul võrreldes salmeterooli, FP ja platseeboga (keskmine sagedus Seretide Diskus’e rühmas 0,85 võrreldes 0,97-ga salmeterooli rühmas, 0,93-ga FP rühmas ja 1,13-ga platseebo puhul). See tähendab mõõdukate kuni raskete ägenemiste sageduse vähenemist 25% (95% CI: 19...31%; p<0,001) võrreldes platseeboga, 12% võrreldes salmeterooliga (95% CI: 5...19%, p=0,002) ja 9% võrreldes FP-ga (95% CI: 1...16%, p=0,024). Salmeterooli ja FP toimel vähenes oluliselt ägenemiste sagedus võrreldes platseeboga vastavalt 15% (95% CI: 7...22%; p<0,001) ja 18% (95% CI: 11...24%; p<0,001) võrra. Tervisega seotud elukvaliteet, mida hinnati SGRQ (St George’s Respiratory Questionnaire) alusel, paranes kõigi aktiivsete ravide toimel võrreldes platseeboga. Keskmine paranemine kolme aasta jooksul oli Seretide Diskus’e puhul -3,1 ühikut võrreldes platseeboga (95% CI: -4,1…-2,1; p<0,001), - 2,2 ühikut võrreldes salmeterooliga (p<0,001) ja -1,2 ühikut võrreldes FP-ga (p=0,017). Kliiniliselt oluliseks loetakse vähenemine 4 ühiku võrra. Hinnatav 3-aasta tõenäosus kõrvaltoimena kirjeldatud kopsupõletiku tekkeks oli 12,3% platseebo, 13,3% salmeterooli, 18,3% FP ja 19,6% Seretide Diskus’e puhul (riskisuhe Seretide Diskus vs platseebo: 1,64, 95% CI: 1,33...2,01, p<0,001). Kopsupõletikuga seotud surmade sagenemist ei täheldatud; raviaegsete surmajuhtude arv, mis loeti eelkõige kopsupõletikust tingituks, oli 7 platseebo, 9 salmeterooli, 13 FP ja 8 Seretide Diskus’e puhul. Luumurru tekke tõenäosuse olulist erinevust ei leitud (5,1% platseebo, 5,1% salmeterooli, 5,4% FP ja 6,3% Seretide Diskus’e puhul; riskisuhe Seretide Diskus vs platseebo: 1,22, 95% CI: 0,87...1,72, p=0,248). 6 ja 12 kuud kestnud platseebokontrolliga kliinilised uuringud on näidanud, et Seretide Diskus 50/500 mikrogrammi regulaarsel kasutamisel paraneb kopsufunktsioon ning väheneb hingeldus ja vajadus hooravimi kasutamise järele. Uuringud SCO40043 ning SCO100250 olid randomiseeritud, topelpimedad, paralleelgruppides läbi viidavad uuringud, kus võrreldi Seretide Diskus 50/250 mikrogrammi kaks korda ööpäevas (annus KOK-i raviks ei ole Euroopa Liidus kinnitatud) toimet salmeterooli 50 mikrogrammi kaks korda ööpäevas toimega KOK-i mõõdukatele/rasketele ägenemistele aasta jooksul patsientidel, kellel FEV on alla 50% eeldatavast ja kellel on anamneesis esinenud KOK-i ägenemist. Mõõdukat/rasket ägenemist defineeriti kui sümptomite halvenemist sel määral, et oli vaja rakendada ravi suukaudsete kortikosteroidide ja/või antibiootikumidega või patsient hospitaliseerida.

Uuringud algasid 4-nädalase sissejuhatava perioodiga, mille vältel said kõik uuringusse kaasatud patsiendid avatud märgistusega salmeterool/FP-d 50/250, et ühtlustada kaasatud patsientide KOK-i ravi ja stabiliseerida haigus 52. nädalaks enne randomiseerimist. Patsiendid randomiseeriti 1:1 salmeterool/FP 50/250 (kokku ravikavatsusega patsiente 776) või salmeteroolile (kokku ravikavatsusega patsiente 778). Enne sissejuhatavat perioodi pidid patsiendid lõpetama oma varasema KOK-i ravi, v.a lühitoimeliste bronhodilataatorite kasutamine. Samaaegne inhaleeritavate pikatoimeliste bronhodilataatorite (beeta2-adrenoretseptori agonistid ja antikolinergilised ained), ipratroopium/salbutamooli kombinatsioonravimite, suukaudsete beeta2-adrenoretseptori agonistide ja teofülliinipreparaatide kasutamine ei olnud raviperioodil lubatud. Suukaudsed kortikosteroidid ja antibiootikumid olid lubatud KOK-i ägenemise raviks spetsiifiliste ravijuhiste alusel. Salbutamooli kasutasid patsiendid kogu uuringu vältel vastavalt vajadusele.

Mõlema uuringu tulemused näitasid, et võrreldes salmeterooliga vähenes Seretide Diskus 50/250 ravi tulemusel mõõdukate/raskete KOK-i ägenemiste sagedus aasta jooksul oluliselt (SCO40043: vastavalt 1,53 ja 1,06 patsiendi kohta aastas, rate ratio 0,70; 95% CI: 0,58 kuni 0,83, p<0,001; SCO100250: vastavalt 1,59 ja 1,10 patsiendi kohta aastas, rate ratio 0,70, 95% CI: 0,58 kuni 0,83; p<0,001). Uuringu teisesed efektiivsuse tulemusnäitajad (aeg esimese mõõduka/raske ägenemiseni, suukaudsete kortikosteroidide manustamist nõudva ägenemiste arv aasta jooksul, ravimi annustamise eelne hommikune (AM) FEV ) näitasid Seretide Diskus 50/250 olulist paremust võrreldes salmeterooliga. Kõrvaltoimete profiilid Seretide Diskus 50/250 (2 korda ööpäevas) grupis, võrreldes salmeteooliga, olid sarnased, v.a kopsupõletiku ja teadaolevate paiksete kõrvaltoimete (kandidiaas ja düsfoonia) suurem esinemissagedus. Kopsupõletikuga seotud juhtudest teatati Seretide Diskus 50/250 mikrogrammi (2 korda ööpäevas) grupis 55 (7%) patsiendil ja salmeterooli grupis 25 (3%) patsiendil. Teatatud kopsupõletiku suurenenud esinemissagedus Seretide Diskus 50/250 mikgrogrammi (2 korda ööpäevas) kasutamisel oli sarnane TORCH uuringus esinenud sagedusega, kus Seretide Diskus’t manustati 50/500 mikrogrammi 2 korda ööpäevas. Astma

Uuring SMART (Salmeterol Multi-Center Asthma Research Trial) Salmeterooli mitmekeskuseline astmauuring (SMART) oli 28-nädalane USA-s läbi viidud uuring, milles hinnati salmeterooli ohutust võrreldes platseeboga lisatuna tavapärasele raviskeemile täiskasvanutel ja noorukitel. Ehkki esmases tulemusnäitajas respiratoorse süsteemiga seotud surmajuhtude ja eluohtlike sündmuste kombineeritud arvus olulisi erinevusi ei esinenud, näitas uuring, et salmeterooli saanud patsientidel suurenes oluliselt astmaga seotud surmajuhtude arv (13 surmajuhtu 13 176 salmeterooliga ravitud patsiendist võrreldes 3 surmajuhuga 13 179 platseebot saanud patsiendist). Uuringu eesmärk ei olnud hinnata samaaegse inhaleeritavate kortikosteroidide kasutamise mõju ning ainult 47% uuringus osalejatest teatas IKS kasutamisest uuringu alguses. Salmeterooli-FP ohutus ja efektiivsus võrreldes ainult FP-ga astma korral Viidi läbi kaks mitmekeskuselist 26-nädalast uuringut, et võrrelda salmeterooli-FP ja ainult FP ohutust ja efektiivsust – ühes uuringus osalesid täiskasvanud ja noorukid (uuring AUSTRI) ning teises lapsed vanuses 4...11 aastat (uuring VESTRI). Mõlemasse uuringusse kaasatud uuritavatel oli mõõdukas kuni raske püsiv astma ning anamneesis astmaga seotud hospitaliseerimine või astma ägenemine eelneva aasta jooksul. Kummagi uuringu esmane eesmärk oli kindlaks määrata, kas LABA lisamine IKS-ravile (salmeterool-FP) on tõsiste astmaga seotud juhtumite (astmaga seotud hospitaliseerimine, endotrahheaalne intubatsioon ja surm) riski põhjal samaväärne ainult IKS (FP)-raviga. Nende uuringute teisene efektiivsuse eesmärk oli hinnata, kas IKS/LABA (salmeterool-FP) on parem ainult IKS-ravist (FP) raskete astma ägenemiste põhjal (mida määratleti kui astma halvenemist, mis vajas süsteemsete kortikosteroidide kasutamist vähemalt 3 päeval või haiglaravi või erakorralise meditsiini osakonna külastust astma tõttu, mis vajas ravi süsteemsete kortikosteroididega).

Uuringutes AUSTRI ja VESTRI randomiseeriti ja raviti kokku vastavalt 11 679 ning 6208 patsienti. Esmase ohutuse tulemusnäitaja osas saavutati samaväärsus mõlemas uuringus (vt tabel allpool).

Tõsised astmaga seotud juhtumid 26-nädalastes uuringutes AUSTRI ja VESTRI

Liittulemusnäitaja 34 (0,6%) 33 (0,6%) 27 (0,9%) 21 (0,7%) (astmaga seotud hospitaliseerimine, endotrahheaalne intubatsioon või surm) Salmeterooli-FP/FP 1,029 1,285 riskitiheduste suhe (95% CI) (0,638...1,662)a (0,726...2,272)b Surm 0 0 0 0

Astmaga seotud 34 33 27 21 hospitaliseerimine Endotrahheaalne intubatsioon 0 2 0 0 a Kui suhtelise riski 95% usaldusvahemiku saadud ülemine väärtus oli alla 2,0, siis järeldati samaväärsust. b Kui suhtelise riski 95% usaldusvahemiku saadud ülemine väärtus oli alla 2,675, siis järeldati samaväärsust. Teisese efektiivsuse tulemusnäitaja puhul täheldati mõlemas uuringus esimese astma ägenemiseni kulunud aja vähenemist salmeterooli-FP puhul FP-ga võrreldes, kuid statistiline olulisus saavutati ainult uuringus AUSTRI:

Astma ägenemisega uuritavate 480 (8%) 597 (10%) 265 (9%) 309 (10%) arv Salmeterooli-FP/FP 0,787 0,859 riskitiheduste suhe (95% CI) (0,698; 0,888) (0,729; 1,012)

Lapsed Uuringus SAM101667, kus osales 158 sümptomaatilise astmaga last vanuses 6...16 aastat, oli salmeterooli/flutikasoonpropionaadi kombinatsioon võrdselt efektiivne flutikasoonpropionaadi annuse kahekordistamisega sümptomite kontrolli ja kopsufunktsiooni suhtes. See uuring ei hinnanud toimet astma ägenemistele.

12-nädalases uuringus, kus osalesid lapsed vanuses 4...11 aastat [n=257], kes said raviks salmeterooli/flutikasoonpropionaati 50/100 mikrogrammi kaks korda ööpäevas või salmeterooli 50 mikrogrammi + flutikasoonpropionaati 100 mikrogrammi, mõlemat kaks korda ööpäevas, täheldati mõlemas ravirühmas ekspiratoorse tippvoolu 14% suurenemist ning sümptomite skoori ja hooravimi salbutamooli kasutamise paranemist. Kahe ravirühma vahel erinevusi ei olnud. Kahe ravirühma vahel ei täheldatud ka ohutusnäitajate erinevusi. 12-nädalases paralleelsete rühmadega uuringus, kus osalesid püsiva astmaga lapsed vanuses 4...11 aastat [n=203], kellel esinesid haigusnähud inhaleeritava kortikosteroidi kasutamise ajal, oli esmane eesmärk ohutus. Lapsed said kas salmeterooli/flutikasoonpropionaati (50/100 mikrogrammi) või ainult flutikasoonpropionaati (100 mikrogrammi) kaks korda ööpäevas. Astma süvenemise tõttu katkestas uuringu kaks last salmeterooli/flutikasoonpropionaadi rühmas ja viis last flutikasoonpropionaadi rühmas. Pärast 12 nädalat kestnud ravi ei olnud ühelgi lapsel kummaski ravirühmas ebanormaalselt madalat 24-tunni kortisooli taset uriinis. Kahe ravirühma vahel ei täheldatud ka muid ohutusnäitajate erinevusi.

Astma ravi flutikasoonpropionaati sisaldavate ravimitega raseduse ajal Ühendkuningriigis viidi läbi vaatluslik retrospektiivne epidemioloogiline kohordiuuring, kus kasutati elektroonilisi terviseandmeid, et hinnata suurte kaasasündinud väärarengute riski pärast raseduse esimesel trimestril aset leidnud kokkupuudet ainult inhaleeritava FP-ga ja salmeterooli-FP-ga võrreldes FP-d mittesisaldava IKS-iga. Selles uuringus ei kasutatud võrdlust platseeboga.

Astma kohordis, mis hõlmas 5362 esimesel trimestril IKS-iga kokku puutunud rasedust, tuvastati 131 diagnoositud suurt kaasasündinud väärarengut; 1612 rasedat (30%) olid saanud FP-d või salmeterooli-FP-d ning nende kohta tuvastati 42 diagnoositud suurt kaasasündinud väärarengut. Esimeseks eluaastaks diagnoositud suurte kaasasündinud väärarengute kohandatud šansisuhe oli 1,1 (95% CI: 0,5...2,3) FP-ga kokku puutunud vs. FP-d mittesisaldava IKS-iga kokku puutunud mõõduka astmaga naiste ja 1,2 (95% CI: 0,7...2,0) olulise kuni raske astmaga naiste puhul. Suurte kaasasündinud väärarengute riski erinevust ei tuvastatud ainult FP versus salmeterooli-FP kasutamise puhul raseduse esimesel trimestril. Suurte kaasasündinud väärarengute absoluutsed riskid astma raskuse kihtide lõikes jäid vahemikku 2,0...2,9 100 FP-ga kokku puutunud raseduse kohta, mis on võrreldav 15 840 astmaraviga mitte kokku puutunud rasedust hõlmanud uuringu tulemustega (2,8 suurt kaasasündinud väärarengut 100 raseduse kohta) GPRD (General Practice Research Database) andmebaasi põhjal.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Mõlema komponendi farmakokineetikat on kirjeldatud eraldi.

Salmeterool Salmeterool avaldab lokaalset toimet kopsukoesse ning seetõttu ei ole selle kontsentratsioon plasmas määrava tähtsusega. Salmeterooli farmakokineetika kohta on andmed puudulikud, kuna inhaleeritava terapeutilise annuse puhul on ravimi kontsentratsioon plasmas madal (ligikaudu 200 pikogrammi/ml või vähem).

Flutikasoonpropionaat Ravimi manustamisel inhalatsiooni teel on flutikasoonpropionaadi ühe annuse absoluutne biosaadavus tervetel inimestel ligikaudu 5…11%, sõltuvalt kasutatud inhalaatorist. Astma või KOK-iga patsientidel on täheldatud inhaleeritava flutikasoonpropionaadi väiksemat süsteemset toimet.

Flutikasoonpropionaadi süsteemne imendumine vereringesse toimub peamiselt kopsude kaudu ning on esialgu kiire, seejärel aga kestvam. Ülejäänud osa annusest võib alla neelata, kuid selle roll süsteemses toimes on minimaalne vähese vesilahustuvuse ja esmase maksapassaaži läbimise tõttu, mille tulemuseks on suukaudne biosaadavus alla 1%. Plasmakontsentratsioon suureneb lineaarselt inhaleeritava annuse suurendamisel. Flutikasoonpropionaati iseloomustab kiire plasma kliirens (1150 ml/min), suur jaotusruumala püsikontsentratsiooni faasis (ligikaudu 300 l) ja terminaalne poolväärtusaeg ligikaudu 8 tundi.

Seonduvus plasmavalkudega on 91%.

Flutikasoonpropionaadi eritumine süsteemsest vereringest on väga kiire. See metaboliseeritakse suures osas tsütokroom P450 ensüümi CYP3A4 poolt inaktiivseks karboksüülderivaadiks. Väljaheites on leitud ka teisi kindlakstegemata metaboliite.

Flutikasoonpropionaadi renaalne kliirens on ebaoluline. Alla 5% annusest eritub neerude kaudu, põhiliselt metaboliitidena. Põhiosa annusest eritub roojaga metaboliitidena ja muutumatul kujul.

Lapsed Populatsiooni farmakokineetilises analüüsis, mis kasutas erinevate seadmetega (Diskus, aerosoolinhalaator) läbi viidud üheksast kontrollitud kliinilisest uuringust saadud andmeid, mis hõlmasid 350 astmaga patsienti vanuses 4...77 aastat (174 patsienti olid 4...11 aasta vanused), täheldati

flutikasoonpropionaadi suuremat süsteemset ekspositsiooni pärast ravi Seretide Diskus 50/100-ga võrreldes flutikasoonpropionaadi Diskus 100-ga.

Geomeetriline keskmine suhe [90% CI] salmeterooli/flutikasoonpropionaadi Diskus’e võrdlemisel flutikasoonpropionaadi Diskus’ega lastel ja noorukitel/täiskasvanutel

Ravi (uuritav vs. ref) Populatsioon AUC C Salmeterooli/ flutikasoonpropionaadi Lapsed 1,20 [1,06...1,37] 1,25 [1,11...1,41] Diskus 50/100 (4...11 a) flutikasoonpropionaadi Diskus 100 Salmeterooli/ flutikasoonpropionaadi Noorukid/ 1,52 [1,08...2,13] 1,52 [1,08...2,16] Diskus 50/100 täiskasvanud flutikasoonpropionaadi Diskus 100 (≥12 a)

Seretide Inhaler 25/50 mikrogrammi (2 inhalatsiooni kaks korda ööpäevas vahemahutiga või ilma) või Seretide Diskus 50/100 mikrogrammi (1 inhalatsioon kaks korda ööpäevas) 21-päevase ravi toimet hinnati 31 kerge astmaga lapsel vanuses 4...11 aastat. Salmeterooli süsteemne ekspositsioon oli sarnane Seretide Inhaler’i, vahemahutiga kasutatud Seretide Inhaler’i ja Seretide Diskus’e puhul (vastavalt 126 pg h/ml [95% CI: 70, 225], 103 pg h/ml [95% CI: 54, 200] ja 110 pg h/ml [95% CI: 55, 219]). Flutikasoonpropionaadi süsteemne ekspositsioon oli sarnane vahemahutiga kasutatud Seretide Inhaler’i (107 pg h/ml [95% CI: 45,7, 252,2]) ja Seretide Diskus’e (138 pg h/ml [95% CI: 69,3, 273,2]), kuid väiksem Seretide Inhaler’i puhul (24 pg h/ml [95% CI: 9,6, 60,2]).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Salmeterooli ja flutikasoonpropionaadi eraldi manustamise loomkatsetest saadud tulemustest omavad tähtsust inimesele vaid nende farmakoloogilise toime tugevnemisega seotud efektid.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes on glükokortikosteroidide manustamine loomadele põhjustanud väärarengute teket (suulaelõhe, skeleti väärarengud). Ent soovitatud annuste kasutamisel ei ole nendel loomkatsete tulemustel tähtsust inimesele. Loomkatsetest salmeterooliga on ilmnenud embrüotoksiline toime vaid väga suurte annuste kasutamisel. Koosmanustamise järgselt suurenes rottidel nabaväädi väärasetsuse ja kuklaluu mittetäieliku luustumise esinemissagedus annuste kasutamisel, mis on seotud teadaolevate glükokortikosteroididest tingitud arenguhäiretega. Salmeteroolksinafoaadi ega flutikasoonpropionaadi puhul ei ole genotoksilist toimet täheldatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat (sisaldab piimavalke).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Plastmassist mitmeannuseline pulberinhalaator. Inhaleeritav pulber on PVC-kattega vormitud alusel olevates blistrites, mis on suletud eemaldatava fooliumlaminaadist kattega. Blisterriba asub valatud punakaslillas plastmasskorpuses.

Plastmasskorpus on pakendatud pappkarpi, milles on: 1 x 28 annust või 1 x 60 annust või 2 x 60 annust või 3 x 60 annust või 10 x 60 annust

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Diskusest vabaneb pulber, mis hingatakse kopsudesse. Diskusel on indikaator, mis näitab, kui palju on allesjäänud annuseid. Üksikasjaliku kasutamisjuhendi leiate pakendi infolehest.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

GlaxoSmithKline Trading Services Limited 12 Riverwalk Citywest Business Campus Dublin 24 D24 YK11 Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Seretide Diskus 100: 272599 Seretide Diskus 250: 272499 Seretide Diskus 500: 458604

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: Seretide Diskus 100: 27.08.1999 Seretide Diskus 250: 27.08.1999 Seretide Diskus 500: 03.12.2004

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 08.11.2016

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2025