RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Shingrix süstesuspensiooni pulber ja suspensioon Vöötohatise vaktsiin (rekombinantne, adjuvanteeritud)

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks annus (0,5 ml): varicella zoster viiruse1 glükoproteiin E antigeeni2,3 50 mikrogrammi

1varicella zoster viirus = VZV 2lisatud adjuvant AS01 , mis sisaldab: taimeekstrakt Quillaja saponaria Molina, fraktsioon 21 (QS-21) 50 mikrogrammi 3-O-desatsüül-4’-monofosforüüllipiid A (MPL) Salmonella minnesota’st 50 mikrogrammi 3rekombinantse DNA tehnoloogia abil hiina hamstri munasarja rakkudes toodetud glükoproteiin E (gE) Teadaolevat toimet omavad abiained

Iga annus sisaldab 0,08 milligrammi polüsorbaat 80 (E433) (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstesuspensiooni pulber ja suspensioon

Pulber on valge. Suspensioon on opalestseeruv, värvitu kuni helepruunikas vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Shingrix on näidustatud vöötohatise ja post-herpeetilise neuralgia ennetamiseks

• 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel,
• 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel, kellel on suurem risk vöötohatise tekkeks.

Shingrix’i tuleb kasutada vastavalt ametlikele soovitustele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Esmane vaktsineerimisskeem koosneb kahest 0,5 ml annusest: esialgsele annusele järgneb teise annuse manustamine 2 kuud hiljem. Kui on vajalik paindlik vaktsineerimisskeem, võib teise annuse manustada 2...6 kuud pärast esimest annust (vt lõik 5.1). Isikutele, kellel haiguse või ravi tõttu on või võib tekkida immuunpuudulikkus või immunosupressioon ning kellel võib olla kasu lühemast vaktsineerimisskeemist, võib teise annuse manustada 1…2 kuud pärast esialgset annust (vt lõik 5.1).

Korduvannuste manustamise vajadust esmase vaktsineerimisskeemi järgselt ei ole kindlaks tehtud (vt lõik 5.1).

Varem vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiiniga vaktsineeritud isikutele võib Shingrix’i manustada sama skeemi järgi (vt lõik 5.1).

Shingrix ei ole näidustatud esmase varicella infektsiooni (tuulerõugete) ennetamiseks.

Lapsed

Shingrix’i ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Ainult intramuskulaarse süstena, eelistatavalt deltalihasesse.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Enne immuniseerimist

Nagu kõigi süstitavate vaktsiinide puhul, peab vastav meditsiiniline ravi ja järelevalve olema alati kergesti kättesaadav vaktsiini manustamisele järgneda võivate anafülaktilise reaktsiooni juhtudeks.

Nagu ka teiste vaktsiinide puhul, tuleb vaktsineerimine Shingrix’iga edasi lükata kõrge palavikuga kulgeva haiguse korral. Kerge haigestumise, näiteks nohu korral ei ole vaja vaktsineerimist edasi lükata.

Sarnastelt teiste vaktsiinidega ei pruugi kaitsev immuunvastus tekkida kõigil vaktsineeritutel. Vaktsiin on ainult profülaktiliseks kasutamiseks ja ei ole ette nähtud kliiniliselt väljendunud haiguse raviks.

Shingrix’i ei tohi manustada veresoonde ega nahasiseselt.

Subkutaanne manustamine ei ole soovitatav. Valesti manustamine subkutaansel teel võib viia mööduvate lokaalsete reaktsioonide sagenemiseni.

Shingrix’i tuleb ettevaatusega manustada trombotsütopeenia või hüübimishäiretega isikutele, sest lihasesisese manustamise järgselt võib tekkida verejooks.

Pärast või isegi enne vaktsineerimist võivad patsiendid minestada psühhogeense vastusena süstimisele. Minestamisega võivad kaasneda mitmed neuroloogilised nähud, näiteks mööduvad nägemishäired, paresteesia ja toonilis-kloonilised jäsemete liigutused taastumise ajal. Vältimaks minestamisest tingitud vigastusi, peavad olema tagatud vajalikud protseduurid.

Puuduvad ohutus-, immunogeensus- või efektiivsusandmed, mis toetaksid Shingrix’i annuse asendamist mõne teise vöötohatise vaktsiini annusega.

Teadaolevat toimet omavad abiained

Polüsorbaat 80

Ravim sisaldab 0,08 mg polüsorbaat 80 ühes annuses. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

Naatrium

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

Kaalium

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (39 mg) kaaliumi annuses, see tähendab põhiliselt „kaaliumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Shingrix’i võib manustada samaaegselt sesoonse gripivaktsiiniga (inaktiveeritud, adjuvanti mittesisaldav), 23-valentse pneumokoki polüsahhariidvaktsiiniga (PPV23),13-valentne pneumokoki konjugaatvaktsiiniga (PCV13), vähendatud antigeenidega difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarse läkaköha vaktsiiniga (dTpa), koroonaviirushaigus 2019 (COVID-19) informatsiooni-ribonukleiinhappe (mRNA) vaktsiiniga või respiratoor-süntsütiaalse viiruse (RSV) vaktsiiniga (rekombinantne, adjuveeritud). Vaktsiinide manustamiseks tuleb kasutada erinevaid süstekohti.

Palaviku ja värisemisena avaldunud kõrvaltoimeid esines sagedamini siis, kui koos Shingrix’iga manustati vaktsiini PPV23 (vastavalt 16% ja 21%), võrreldes Shingrix’i üksinda manustamisega (7% mõlema kõrvaltoime puhul).

50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel teatati Shingrixi manustamisel koos COVID-19 mRNA vaktsiiniga sagedamini väga sageli esinevatest süsteemsetest kõrvaltoimetest (vt tabel 1; näiteks lihasevalu 32,9%, väsimus 32,2% ja peavalu 26,3%) ja artralgiast, millest teatati ainult Shingrixi manustamise järgselt.

Shingrix’i samaaegset manustamist koos muude kui eespool loetletud vaktsiinidega ei ole uuritud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Shingrix’i kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).

Ettevaatusabinõuna on parem vältida Shingrix’i kasutamist raseduse ajal.

Imetamine

Ei ole uuritud emale manustatud Shingrix’i mõju rinnapiimatoidul imikule. Ei ole teada, kas Shingrix eritub rinnapiima.

Fertiilsus

Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset toimet isaste või emaste loomade fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Shingrix võib kergelt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet 2...3 päeva pärast vaktsineerimist. Manustamise järgselt võib tekkida väsimus ja halb enesetunne (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel olid kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed valu süstekohas (68,1% kokku/annuse kohta; 3,8% tugev valu/annuse kohta), lihasvalu (32,9% kokku/annuse kohta; 2,9% tugev valu/annuse kohta), väsimus (32,2% kokku/annuse kohta; 3,0% tugev väsimus/annuse kohta) ja peavalu (26,3% kokku/annuse kohta; 1,9% tugev valu/annuse kohta). Enamik nendest kõrvaltoimetest ei kestnud kaua (kestuse mediaan 2...3 päeva). Raskete kõrvaltoimete kestus oli 1...2 päeva.

Haiguse või ravi tõttu tekkinud immuunpuudulikkuse või immunosupressiooniga täiskasvanutel (immuunkomprimeeritud isikud) vanuses ≥ 18 aasta oli ohutusprofiil kooskõlas 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel täheldatuga. Andmed suurenenud vöötohatiseriskiga immuunkomprimeeritud 18…49 aasta vanustel täiskasvanutel on piiratud.

Üldiselt esines nooremates vanuserühmades mõningaid kõrvaltoimeid sagedamini.

• Uuringud immuunkomprimeeritud ≥ 18 aasta vanustel täiskasvanutel (koondanalüüs): süstekoha valu,

väsimuse, müalgia, peavalu, külmavärinate ja palaviku esinemissagedus oli 18…49-aastaste rühmas suurem kui 50-aastaste ning vanemate seas.

• Uuringud ≥ 50 aasta vanustel täiskasvanutel (koondanalüüs): müalgia, väsimuse, peavalu, külmavärinate,

palaviku ja seedetraktiga seotud sümptomite esinemissagedus oli 50…69-aastaste rühmas suurem kui 70-aastaste ning vanemate seas.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Järgnevalt esitatud ohutusprofiil põhineb 5887-lt 50...69-aastaselt täiskasvanult ning 8758-lt 70-aastaselt ja vanemalt täiskasvanult platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes saadud andmete liitanalüüsil. Nendest 14 645-st täiskasvanust 7408 kaasati pikaajalise jälgimise jätku-uuringusse, kus jälgimisperiood kestis ligikaudu 11 aastat pärast vaktsineerimist.

Immuunkomprimeeritud täiskasvanutel vanuses ≥ 18 aasta (1587 osalejat) on ohutusprofiil kooskõlas allpool olevas tabelis 1 esitatud andmetega.

Järgnevas tabelis on toodud ka turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed on loetletud vastavalt järgmistele esinemissageduse kategooriatele: Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000)

Igas esinemissageduse kategoorias on kõrvaltoimed loetletud raskuse vähenemise järjekorras.

Tabel 1: Kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass1 Esinemissagedus Kõrvaltoimed

Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt lümfadenopaatia

Immuunsüsteemi häired Harv ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas Närvisüsteemi häired Väga sage peavalu

Seedetrakti häired Väga sage seedetrakti sümptomid (sealhulgas

Lihaste, luustiku ja sidekoe Väga sage lihasvalu kahjustused

Üldised häired ja Väga sage süstekoha reaktsioonid (näiteks valu, manustamiskoha reaktsioonid punetus, turse), väsimus,

1Vastavalt MedDRA (medical dictionary for regulatory activities) terminoloogiale 2Spontaansetel teadetel põhinevad kõrvaltoimed 3 Vt „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Guillain-Barré sündroomi riski hindavad turuletulekujärgsed vaatlusuuringud

Kahes sarnases USA-s läbi viidud turuletulekujärgses vaatlusuuringus 65-aastastel või vanematel isikutel täheldati Guillain-Barré sündroomi suurenenud riski (hinnanguliselt 3...7 liigjuhtu miljoni manustatud annuse kohta) 42 päeva jooksul pärast Shingrix’i mis tahes annust. Täiendavates analüüsides täheldati suurenenud riski pärast Shingrix’i esimest annust (hinnanguliselt 6...12 Guillain-Barré sündroomi liigjuhtu miljoni manustatud annuse kohta), kuid pärast teist annust suurenenud riski ei täheldatud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisjuhtudest ei ole teatatud.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vaktsiinid, tuulerõugete ja vöötohatise vaktsiinid, ATC-kood: J07BK03

Toimemehhanism

Shingrix, milles on kombineeritud VZV-spetsiifiline antigeen (gE) adjuvantsüsteemiga (AS01 ), kutsub eelnevalt olemasoleva VZV vastase immuunsusega isikutel esile antigeenispetsiifilise tsellulaarse ja humoraalse immuunvastuse. Mittekliinilised andmed näitavad, et AS01 kutsub spetsiifiliste molekulaarsete radade kaudu esile immuunsüsteemi lokaalse ja mööduva aktivatsiooni. See soodustab gE päritolu antigeene kandvate antigeeni esitlevate rakkude värbamist ja aktivatsiooni lümfisõlmes, mis omakorda viib gE-spetsiifiliste CD4+ T-rakkude ja antikehade tekkeni. Ajuvandi AS01 toime ilmneb liposoomides moodustuva MPL-i ja QS-21 vaheliste koostoimete tulemusena. Shingrix’i kliiniline efektiivsus Efektiivsus vöötohatise (herpes zoster, HZ) ja post-herpeetilise neuralgia (PHN) vastu

Kaks Shingrix’i III faasi platseebokontrolliga, vaatleja jaoks pimedatud efektiivsusuuringu viidi läbi ≥ 50 aasta vanustel täiskasvanutel, 2-kuulise vahega manustati 2 annust.

• ZOE-50 (Zoster-006): kõigi vaktsineeritute kohort (Total Vaccinated Cohort, TVC) 15 405 täiskasvanut

vanuses ≥ 50 aastat, kes said vähemalt ühe annuse kas Shingrix’i (N=7695) või platseebot (N=7710);

• ZOE-70 (Zoster-022): kõigi vaktsineeritute kohort 13 900 täiskasvanut vanuses ≥ 70 aastat, kes said

vähemalt ühe annuse Shingrix’i (N=6950) või platseebot (N=6950). Need uuringud ei olnud kavandatud demonstreerima efektiivsust habraste isikute alarühmades, sealhulgas mitme kaasuva haigusega isikutel, kuigi neid isikuid ei jäetud uuringutest välja.

Kahes III faasi platseebokontrolliga, vaatleja jaoks pimendatud Shingrix’i efektiivsuse uuring viidi läbi immuunkomprimeeritud täiskasvanutel vanuses ≥ 18 aastat, 1…2-kuulise vahega manustati 2 annust.

• Zoster-002: kõigi vaktsineeritute kohort 1846 vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise

retsipienti, kes said 50...70 päeva pärast siirdamist vähemalt ühe annuse kas Shingrix’i (N = 922) või platseebot (N = 924), 21,3% (Shingrix) ja 20,5% (platseebo) osalejaist said vähemalt ühe immunosupressantravi (vähemalt ühe päeva jooksul) alates vereloome tüvirakkude siirdamisest kuni 30 päeva pärast 2. annust (vaktsineeritute kogukohort). Haiguste järgi oli osalejate osakaal järgmine: hulgimüeloomiga 53,1% (Shingrix) ja 53,4% (platseebo) ning muude diagnoosidega 46,9% (Shingrix) ja 46,6% (platseebo).

• Zoster-039: kõigi vaktsineeritute kohort 562 osalejat pahaloomuliste hematoloogiliste haigustega

osalejat, kes said vähemalt ühe annuse kas Shingrix’i (N = 283) või platseebot (N = 279) vähiravikuuri ajal (37%) või pärast täielikku vähiravikuuri (63%). Haiguste järgi oli osalejate osakaal järgmine: hulgimüeloomiga ja teiste haigustega 70,7% (Shingrix) ja 71,3% (platseebo); mitte-Hodgkini B-rakulise lümfoomiga 14,5% (Shingrix) ja 14,0% (platseebo); kroonilise lümfotsüütleukeemiaga 14,8% (Shingrix) ja 14,7% (platseebo). Need uuringud ei olnud kavandatud samaaegse immunosupressiivse ravi mõju hindamiseks vaktsiini efektiivsusele ega spetsiifiliste immunosupressiivsete ravimite mõju hindamiseks vaktsiini efektiivsusele. Enamik vaktsiini saajatest ei saanud vaktsineerimise ajal immunosupressantravi (vt eespool). Uuritud populatsioonides ei kasutatud kõiki immunosupressantravi tüüpe. Vöötohatise ja PHN-i juhtude esinemissagedust, samuti vaktsiini efektiivsuse tulemusi hinnati modifitseeritud kõigi vaktsineeritute kohordis (modified Total Vaccinated Cohort, mTVC) (st välja jäeti täiskasvanud, kes ei saanud teist vaktsiiniannust või kes said kinnitatud vöötohatise diagnoosi ühe kuu jooksul pärast teise annuse manustamist).

Shingrix’i toimel vähenes oluliselt vöötohatise esinemissagedus võrreldes platseeboga järgmistes rühmades:

• 50-aastased ja vanemad täiskasvanud (uuring ZOE-50): 6 vs. 210 juhtu;
• 70-aastased ja vanemad täiskasvanud (uuringute ZOE-50 ja ZOE-70 liitanalüüs): 25 vs. 284 juhtu;
• 18-aastased ja vanemad täiskasvanud, kellele oli tehtud vereloome tüvirakkude autoloogne siirdamine

(uuring Zoster-002): 49 vs. 135 juhtu;

• 18-aastased ja vanemad täiskasvanud, kellel oli pahaloomuline hematoloogiline haigus (Zoster-039):

2 vs. 14 juhtu. Vaktsiini efektiivsus arvutati välja post hoc.

Vaktsiini vöötohatise vastase toime efektiivsustulemused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2: Shingrix’i efektiivsus vöötohatise vastu (mTVC)

Hinnat Vööt- Esinemis Hinnatud Vööt- Esinemis Vanus ud ohatise sageduse uuritavate ohatise sageduse (aastad) uuritav juhtude määr arv juhtud määr ate arv arv 1000 e arv 1000 ≥ 50 7344 6 0,3 7415 210 9,1 50…59 3492 3 0,3 3525 87 7,8 ≥ 60 3852 3 0,2 3890 123 10,2 60…69 2141 2 0,3 2166 75 10,8 ≥ 70 8250 25 0,8 8346 284 9,3 70…79 6468 19 0,8 6554 216 8,9 ≥ 80 1782 6 1,0 1792 68 11,1 Zoster-002*** (vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipiendid#) ≥ 18 870 49 30.0 851 135 94,3 18…49 213 9 21.5 212 29 76,0 ≥ 50 657 40 33,0 639 106 100,9 Zoster-039 (pahaloomuliste hematoloogiliste haigustega patsiendid#) ≥ 18 259 2 8,5 256 14 66,2 CI usaldusvahemik * Järelkontrolli 3,1-aastase mediaankestuse jooksul ** Järelkontrolli 4,0-aastase mediaankestuse jooksul 70-aastastelt ja vanematelt isikutelt saadud andmete allikateks on ZOE-50 ja ZOE-70 eelnevalt kindlaksmääratud liitanalüüsid (mTVC), sest need analüüsid annavad kõige stabiilsemad vaktsiini efektiivsuse näitajad antud vanuserühmas. *** Järelkontrolli 21-kuulise mediaankestuse jooksul **** Vaktsiini efektiivsus (VE) arvutati välja post hoc; järelkontrolli mediaankestus 11,1 kuud. # Lubatud oli kohalikku ravitava järgiv viirusvastane profülaktika.

Uuringutesse ZOE-50 ja ZOE-70 kaasati ligikaudu 13 000 erinevate haigustega (sh suurema vöötohatise riskiga seotud haigustega) isikut. Sagedaste haigustega (krooniline neeruhaigus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, südame isheemiatõbi, depressioon või suhkurtõbi) patsientidel läbi viidud kinnitatud vöötohatise vastase efektiivsuse post-hoc analüüs näitab, et vaktsiini efektiivsus on kooskõlas üldise vöötohatise vastase efektiivsusega.

Shingrix’i toimel vähenes oluliselt PHN-i esinemissagedus võrreldes platseeboga järgmistes rühmades:

• 50-aastased ja vanemad täiskasvanud (uuring ZOE-50): 0 vs. 18 juhtu
• 70-aastased ja vanemad täiskasvanud (uuringute ZOE-50 ja ZOE-70 liitanalüüs): 4 vs. 36 juhtu
• 18-aastased ja vanemad täiskasvanud, kellele oli tehtud vereloome tüvirakkude autoloogne siirdamine

(Zoster-002): 1 vs. 9 juhtu.

Vaktsiini PHN-i vastase toime efektiivsustulemused on esitatud tabelis 3.

Tabel 3: Shingrix’i efektiivsus PHN-i vastu (mTVC)

Hinnat PHN*-i Esinemis Hinnatu PHN*-i Esinemis Vanus ud juhtude sageduse d juhtude sageduse (aastad) uuritav arv määr uuritava arv määr ate arv 1000 te arv 1000 ≥ 50 7340 0 0,0 7413 18 0,6 50…59 3491 0 0,0 3523 8 0,6 ≥ 60 3849 0 0,0 3890 10 0,7 60…69 2140 0 0,0 2166 2 0,2 ≥ 70 8250 4 0,1 8346 36 1,2 70…79 6468 2 0,1 6554 29 1,2 ≥ 80 1782 2 0,3 1792 7 1,1 Zoster-002**** (vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipiendid#) ≥ 18 870 1 0,5 851 9 4,9 18…49 213 0 0,0 212 1 2,2 ≥ 50 657 1 0,7 639 8 5,8 * PHN-i määratleti kui vöötohatisega seotud valu skoori ≥ 3 (skaalal 0…10), mis püsib või avaldub rohkem kui 90 päeva pärast vöötohatise lööbe teket, kasutades vöötohatisega seotud valu lühiküsimustikku (Zoster Brief Pain Inventory, ZBPI) CI Usaldusvahemik ** Järelkontrolli 4,1-aastase mediaankestuse jooksul *** Järelkontrolli 4,0-aastase mediaankestuse jooksul

70-aastastelt ja vanematelt isikutelt saadud andmete allikateks on ZOE-50 ja ZOE-70 eelnevalt kindlaksmääratud liitanalüüsid (mTVC), sest need analüüsid annavad kõige stabiilsemad vaktsiini efektiivsuse näitajad antud vanuserühmas. **** Järelkontrolli 21-kuulise mediaankestuse jooksul § Statistiliselt mitteoluline # Lubatud oli kohalikku ravitava järgiv viirusvastane profülaktika.

Shingrix’ist saadav kasu PHN-i vältimisel on seotud vaktsiini vöötohatist ennetava toimega. PHN-i esinemissageduse edasist vähenemist kinnitatud vöötohatisega isikutel ei demonstreeritud vöötohatise juhtude piiratud arvu tõttu vaktsiini rühmas.

Neljandal aastal pärast vaktsineerimist oli vöötohatise vastane efektiivsus 93,1% (95% CI: 81,2; 98,2) ja 87,9% (95% CI: 73,3; 95,4) vastavalt 50-aastaste ja vanemate täiskasvanute seas (ZOE-50) ning 70-aastaste ja vanemate täiskasvanute seas (ZOE-50 ja ZOE-70 liidetud).

Uuringus Zoster-002 oli järelkontrolli perioodil, mis algas 1 kuu pärast 2. annuse manustamist (s.t ligikaudu 6 kuud pärast vereloome tüvirakkude autoloogset siirdamist) ja kestis kuni 1 aasta pärast vereloome tüvirakkude autoloogset siirdamist, kui vöötohatise risk on kõige suurem, vöötohatise vastane efektiivsus 76,2% (95% CI: 61,1; 86,0).

Efektiivsus muude vöötohatisega seotud komplikatsioonide vastu peale PHN-i

Hinnatud vöötohatisega seotud komplikatsioonid (peale PHN-i) olid: vöötohatisega seotud vaskuliit, dissemineerunud haigus, silmahaigus, neuroloogiline haigus (sh insult) ja vistseraalne haigus. ZOE-50 ja ZOE-70 liitanalüüsi põhjal vähenesid Shingrix’i toimel oluliselt need vöötohatisega seotud komplikatsioonid 93,7% (95% CI: 59,5; 99,9) ja 91,6% (95% CI: 43,3; 99,8) vastavalt 50-aastaste ja vanemate (1 vs. 16 juhtu) ning 70-aastaste ja vanemate (1 vs. 12 juhtu) täiskasvanute seas. Nendes uuringutes vistseraalse haiguse või insuldi juhtudest ei teatatud.

Uuringus Zoster-002 vähendas Shingrix 18-aastastel ja vanematel vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipientidel märgatavalt vöötohatisega seotud tüsistusi: 77,8% (95% CI: 19,0; 96,0) (3 vs. 13 juhtu).

Lisaks vähendas Shingrix uuringus Zoster-002 tunduvalt vöötohatisega seotud hospitaliseerimisi: 84,7% (95% CI: 32,1; 96,6) (2 vs. 13 juhtu).

Shingrix’i toime vöötohatisega seotud valule

Üldiselt oli uuringutes ZOE-50 ja ZOE-70 Shingrix’iga vaktsineeritud isikutel vöötohatisega seotud valu väiksema tugevusega kui platseebot saanutel. Vaktsiini suure vöötohatise vastase efektiivsuse tulemusena täheldati väikest läbimurdevalu juhtude arvu, mistõttu ei olnud võimalik teha kindlaid järeldusi nende uuringu eesmärkide kohta. 70-aastaste ja vanemate uuritavate seas, kellel esines vähemalt üks kinnitatud vöötohatise episood (ZOE-50 ja ZOE-70 liidetud), vähenes Shingrix’i toimel oluliselt vöötohatisega seotud valu ravimite kasutamine ja kasutamise kestus vastavalt 39,0% (95% CI: 11,9; 63,3) ja 50,6% (95% CI: 8,8; 73,2). Valuravimite kasutamise mediaankestus oli 32,0 ja 44,0 päeva vastavalt Shingrix’i ja platseebo rühmas.

Uuritavate seas, kellel esines vähemalt üks kinnitatud vöötohatise episood, vähenes Shingrix’i toimel oluliselt maksimaalne keskmine valuskoor võrreldes platseeboga kogu vöötohatise episoodi jooksul (keskmine = 3,9 vs. 5,5; p-väärtus = 0,049 ja keskmine = 4,5 vs. 5,6; p-väärtus = 0,043 vastavalt 50-aastaste ja vanemate [ZOE-50] ning 70-aastaste ja vanemate [ZOE-50 ja ZOE-70 liidetud] uuritavate seas). Lisaks vähenes Shingrix’i toimel 70-aastaste ja vanemate uuritavate seas (ZOE-50 ja ZOE-70 liidetud) oluliselt maksimaalne tugevaima valu skoor võrreldes platseeboga kogu vöötohatise episoodi jooksul (keskmine = 5,7 vs. 7,0; p-väärtus = 0,032).

Haiguskoormuse (burden-of-illness, BOI) skoor ühendab vöötohatise esinemissageduse ägeda ja kroonilise vöötohatisega seotud valu tugevuse ja kestusega 6-kuulise perioodi jooksul pärast lööbe avaldumist. Efektiivsus BOI vähendamisel oli 98,4% (95% CI: 92,2; 100) 50-aastaste ja vanemate (ZOE-50) ning 92,1% (95% CI: 90,4; 93,8) 70-aastaste ja vanemate uuritavate seas (ZOE-50 ja ZOE-70 liidetud).

Uuringus Zoster-002 vähendas Shingrix 18-aastastel ja vanematel vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipientidel, kellel oli vähemalt üks kinnitatud vöötohatise episood, märgatavalt vöötohatisega seotud raske „kõige tugevama” valu kestust, 38,5% (95% CI: 11,0; 57,6). Shingrix vähendas platseeboga võrreldes tunduvalt maksimaalset keskmist valuskoori kogu vöötohatiseepisoodi ajal (keskmine = 4,7 vs. 5,7, P-väärtus = 0,018) ja maksimaalset tugevaima valu skoori kogu vöötohatiseepisoodi ajal (keskmine = 5,8 vs. 7,1, P-väärtus = 0,011).

Uuringus Zoster-002 oli nende osalejate protsent, kellel oli vähemalt üks kinnitatud vöötohatiseepisood ning kes kasutasid vähemalt ühte valuvaigistit, Shingrix’i ja platseebo rühmas vastavalt 65,3% ja 69,6%. Valuvaigistite kasutamise mediaanaeg oli Shingrix’i ja platseebo rühmas vastavalt 21,5 ja 47,5 päeva.

Lisaks oli uuringus Zoster-002 efektiivsus BOI skoori vähendamisel 82,5% (95% CI: 73,6%; 91,4%).

Pikaajaline efektiivsus vöötohatise, PHN-i ja muude vöötohatisega seotud komplikatsioonide vastu peale PHN-i

Shingrix’i IIIb faasi avatud pikaajalise jälgimise uuring (Zoster-049) viidi läbi uuringutes ZOE-50 ja ZOE-70 osalenud 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel. Osalejad kaasati ligikaudu 5 aastat pärast Shingrix’i saamist uuringutes ZOE-50 ja ZOE-70. Uuringust jäeti välja haigusest või ravist tingitud immuunpuudulikkuse või immuunsupressiooniga täiskasvanud. Efektiivsuse TVC hõlmas 7408 uuritavat (st 50,6% 14 645 uuritavast, kes moodustasid uuringute ZOE-50 ja ZOE-70 efektiivsuse TVC). Immuunkomprimeeritud/immuunsupresseeritud populatsioonis on efektiivsuse püsivus teadmata.

Vaktsiini efektiivsus arvutati kirjeldavalt vöötohatise, PHN-i ja muude vöötohatisega seotud komplikatsioonide vastu peale PHN-i mTVC-s (st välja jäeti uuritavad, kes ei saanud esmastes uuringutes teist vaktsiiniannust või kellel tekkis kinnitatud vöötohatise juht ühe kuu jooksul pärast teist annust). Kuna efektiivsust hinnati esimese või ainukese episoodi suhtes, jäeti uuringu Zoster-049 kestel vastavatest efektiivsusanalüüsidest välja isikud, kellel tekkis uuringutes ZOE-50 ja ZOE-70 vöötohatis, PHN või muu vöötohatisega seotud komplikatsioon peale PHN-i. Esinemissageduse näitajad kontrollrühmas vaktsiini efektiivsuse hindamiseks uuringus Zoster-049 olid saadud varem uuringute ZOE-50 ja ZOE-70 platseeborühmadest. Tabelis 4 on toodud Shingrix’i pikaajalise efektiivsuse tulemused vöötohatise vastu alates ligikaudu 5 aastast kuni ligikaudu 11 aastani pärast vaktsineerimist.

Tabel 4: Shingrix’i pikaajaline efektiivsus vöötohatise vastu (mTVC) alates ligikaudu 5 aastast kuni

ligikaudu 11 aastani pärast vaktsineerimist

Vanus Hinnatud Vööt- Esinemis- Hinnatud Vööt- Esinemis- Vaktsiini vaktsi- uuritavate ohatise sageduse uuritavate ohatise sageduse efektiivsus neerimise arv juhtude määr arv juhtude määr ** (%) ajal (aastad) ≥ 50 7258 69 1,8 7258 341 8,7 50…59 2043 12 1.0 2043 90 7,7 60…69 1242 9 1,3 1242 70 10,1 ≥ 70 3973 48 2,4 3973 179 8,8 CI usaldusvahemik * Uuringu ZOE-50 / ZOE-70 platseeborühma kasutati 1. kuni 4. aasta analüüsiks ning varasemate kontrollandmete loomiseks 6. aasta ja edasise analüüsi jaoks uuringus Zoster-049 ** Kirjeldav efektiivsusanalüüs Zoster-049 mTVC sai alguse mediaanselt 5,6 aastat pärast vaktsineerimist uuringus ZOE-50 / ZOE-70 ja lõppes mediaanselt 11,4 aastat pärast vaktsineerimist. Üheteistkümnendal aastal pärast vaktsineerimist oli efektiivsus vöötohatise vastu 82,0% (95% CI: 63,0; 92,2) ≥ 50-aastastel (Shingrix’i rühm: N = 5849), 86,7% (95% CI: 42,7; 98,5) 50…59-aastastel (Shingrix’i rühm: N = 1883), 100,0% (95% CI: 65,1; 100,0) 60…69-aastastel (Shingrix’i rühm: N = 1075) ja 72,0% (95% CI: 33,4; 89,8) ≥ 70-aastastel uuritavatel (Shingrix’i rühm: N = 2891). Tabelis 5 on toodud Shingrix’i pikaajalise efektiivsuse tulemused PHN-i vastu alates ligikaudu 5 aastast kuni ligikaudu 11 aastani pärast vaktsineerimist.

Tabel 5: Shingrix’i pikaajaline efektiivsus PHN-i vastu (mTVC) alates ligikaudu 5 aastast kuni ligikaudu

11 aastani pärast vaktsineerimist

Vanus Hinnatud PHN-i** Esinemis- Hinnatud PHN-i* Esinemis- Vaktsiini vaktsi- uuritavate juhtude sageduse uuritavate * sageduse efektiivsus neerimise arv arv määr arv juhtude määr *** (%) ajal (aastad) ≥ 50 7271 4 0,1 7271 32 0,8 50…59 2046 0 0,0 2046 7 0,6 60…69 1243 1 0,1 1243 2 0,3 ≥ 70 3982 3 0,1 3982 23 1,1 CI usaldusvahemik * Uuringu ZOE-50 / ZOE-70 platseeborühma kasutati 1. kuni 4. aasta analüüsiks ning varasemate kontrollandmete loomiseks 6. aasta ja edasise analüüsi jaoks uuringus Zoster-049 ** PHN-i määratleti kui vöötohatisega seotud valu skoori ≥ 3 (skaalal 0...10), mis püsib või avaldub rohkem kui 90 päeva pärast vöötohatise lööbe teket, kasutades vöötohatisega seotud valu lühiküsimustikku (ZBPI) *** Kirjeldav efektiivsusanalüüs Zoster-049 mTVC sai alguse mediaanselt 5,6 aastat pärast vaktsineerimist uuringus ZOE-50 / ZOE-70 ja lõppes mediaanselt 11,4 aastat pärast vaktsineerimist. Shingrix’i efektiivsus muude vöötohatisega seotud komplikatsioonide vastu peale PHN-i oli uuringu Zoster-049 kestel 91,7% (95% CI: 43,7; 99,8) ja 88,9% (95% CI: 19,8; 99,8) vastavalt ≥ 50-aastastel (1 vs. 12 juhtu) ja ≥ 70-aastastel täiskasvanutel (1 vs. 9 juhtu). Uuritavad, kes olid enne vaktsineerimist põdenud vöötohatist III faasi randomiseeritud platseebokontrolliga hindaja jaoks pimendatud mitmekeskuselises kliinilises uuringus (Zoster-062) randomiseeriti varem vöötohatist põdenud (paranenud > 6 kuud enne uuringusse kaasamist) ≥ 50-aastased uuritavad saama 2...6-kuulise vahega 2 annust Shingrix’i või platseebot. 1426 uuritavat said vähemalt ühe annuse Shingrix’i (N = 714) või platseebot (N = 712) ning 1286 uuritavat lõpetasid uuringu minimaalse 26-kuulise jälgimisajaga. Vöötohatise kordumise esinemissagedust (Shingrix vs. platseebo) hinnati modifitseeritud eksponeeritud kogumis (mES; N = 1350), kaasa arvatud nendel, kes said 2 annust Shingrix’i (N = 668) või platseebot (N = 682) ning kellel ei esinenud 30 päeva jooksul pärast teist annust kinnitatud vöötohatist. Sellest uuringust saadud andmed ei näita Shingrix’iga vaktsineerimise järgselt vöötohatise kordumise suurenenud riski vöötohatist põdenud isikutel (0 vöötohatise juhtu Shingrix’i rühmas vs. 8 vöötohatise juhtu platseeborühmas; vöötohatise kordumise esinemissageduse määrade suhe [Shingrix vs. platseebo] 0,00 [95% CI: 0,00; 0,46]). Shingrix’i immunogeensus Kaitse immunoloogilist korrelaati ei ole kindlaks tehtud; seetõttu ei ole teada immuunvastuse tase, mis tagab kaitse vöötohatise vastu.

Kahekuulise vahega 2 annusena manustatud Shingrix’i suhtes tekkinud immuunvastuseid hinnati 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel uuritavate alarühmas III faasi efektiivsusuuringutes ZOE-50 (humoraalne ja rakuline immuunsus) ja ZOE-70 (humoraalne immuunsus). Tabelites 6 ja 7 on esitatud Shingrix’i poolt esile kutsutud gE-spetsiifilised immuunvastused (vastavalt humoraalne ja rakuline).

Tabel 6: Shingrix’i humoraalne immunogeensus 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel (immunogeensuse protokollipõhine kohort)

Vanuse rühm Kontsentratsioonide (aastad) GMC kordse suurenemise GMC N (mRÜ/ml) mediaan võrreldes N (mRÜ/ml) ≥ 50 1070 (50 264,1; 967 (11 345,6; ≥ 70 742 (47 250,8; 648 (9899,2; ^ gE-vastane immuunvastus = gE-vastaste antikehade tase, mõõdetuna anti-gE ensüümivahendatud immunosorptsioonimeetodil (gE ELISA) * 3. kuu = 1 kuu pärast teist annust ** 38. kuu = 3 aastat pärast teist annust N Hinnatud uuritavate arv kindlaksmääratud ajahetkel (GMC puhul) CI Usaldusvahemik GMC Geomeetriline keskmine kontsentratsioon Q1; Q3 Esimene ja kolmas kvartiil Tabel 7: Shingrix’i rakuline immunogeensus 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel (immunogeensuse protokollipõhine kohort) Vanuse- suurenemise suurenemise rühm mediaan võrreldes mediaan võrreldes N mediaan N mediaan (aastad) vaktsineerimiseelse vaktsineerimiseelseg ≥ 50 164 (1253,6; 152 (355,7; ≥ 70*** 52 (922,9; 46 ^ gE-spetsiifiline CD4[2+] T-rakuline vastus = gE-spetsiifiliste CD4+ T-rakkude aktiivsus, mõõdetuna intratsellulaarse tsütokiini värvimise meetodil CD4[2+] T-rakud = CD4+ T-rakud, millel on avaldunud vähemalt 2 neljast valitud immuunmarkerist)

* 3. kuu = 1 kuu pärast teist annust ** 38. kuu = 3 aastat pärast teist annust N Hinnatud uuritavate arv mediaansageduseks kindlaksmääratud ajahetkel Q1; Q3 Esimene ja kolmas kvartiil *** gE-spetsiifilise CD4[2+] andmed ≥ 70-aastaste vanuserühma kohta genereeriti ainult uuringus ZOE-50, sest uuringus ZOE-70 ei hinnatud CD4+ T-rakkude aktiivsust

Immuunkomprimeeritud täiskasvanutel vanuses ≥ 18 aasta hinnati humoraalset ja rakulist vastust 1…2-kuulise vahega 2 annusena manustatud Shingrix’ile järgmistes uuringutes:

• üks I/II faasi uuring: Zoster-015 (HIV-infektsiooniga osalejad, enamik (76,42%) retroviirusvastase

raviga (vähemalt üks aasta) stabiilsed, CD4 T-rakkude arv ≥ 200/mm3);

• üks II/III faasi uuring: Zoster-028 (soliidtuumoritega ja keemiaravi saavad patsiendid);
• kolm III faasi uuringut: Zoster-002 (vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipiendid, keda

vaktsineeriti pärast siirdamist), Zoster-039 (pahaloomuliste hematoloogiliste haigustega patsiendid, keda vaktsineeriti vähiravikuuri ajal või pärast täielikku vähiravikuuri) ja Zoster-041 (neerusiiriku retsipiendid, kes vaktsineerimise ajal said pidevat immunosupressiivset ravi).

Kõigis uuritud immuunkomprimeeritud osalejate rühmades pärast Shingrix’i manustamist esile kutsutud gE-spetsiifilised immuunvastused (humoraalsed ja rakulised) on esitatud vastavalt tabelites 8 ja 9.

Tabel 8: Shingrix’i humoraalne immunogeensus immuunkomprimeeritud 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel (immunogeensuse protokollipõhine kohort)

GMC N (mRÜ/ml) N (95% CI) Zoster-002 (vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipiendid) 12 753,2 (1869,8; 5421,2) (1,0; 24,0) 82 (7973,0; 20 399,4) 25. kuu: 25. kuu: 18 291,7 13. kuu: 13. kuu: 87 (14 432,1; 68 4477,3 4,1 23 183,5) (3482,4; 5756,3) (2,1; 7,9) Zoster-039 (pahaloomuliste hematoloogiliste haigustega patsiendid) 13 445,6 13. kuu: 13. kuu: 217 (10 158,9; 167 5202,7 5,1 17 795,6) (4074,8; 6642,8) (1,1; 17,0) 19 163,8 13. kuu: 13. kuu: 121 (15 041,5; 111 8545,1 6,5 24 416,0) (6753,7; 10 811,5) (3,1; 13,3)

42,723.6 18. kuu: 53 (31,233.0; 49 24.0 58,441.6) (9.8; 39.7) ^ Anti-gE immuunvastus = gE-vastaste antikehade sisaldus, mõõdetuna anti-gE ensüümivahendatud immunosorptsioonimeetodil (gE ELISA) N Hinnatud uuritavate arv kindlaksmääratud ajahetkel (GMC puhul) CI Usaldusvahemik GMC Geomeetriline keskmine kontsentratsioon Q1; Q3 Esimene ja kolmas kvartiil Uuringus Zoster-028 oli GMC 1 kuu pärast 2. annust rühmas, kes sai Shingrix’i esimese annuse vähemalt 10 päeva enne keemiaravitsüklit (PreChemo rühm), 22 974,3 (19 080,0; 27 663,5), ja rühmas, kes sai Shingrix’i esimese annuse keemiaravitsükliga samal ajal (OnChemo rühm), 9328,0 (4492,5; 19 368,2). Uuringus Zoster-039 oli GMC 1 kuu pärast 2. annust rühmas, kes sai Shingrix’i esimese annuse pärast täielikku vähiravikuuri, 19 934,7 (14 674,1; 27 081,2), ja rühmas, kes sai Shingrix’i esimese annuse vähiravikuuri ajal, 5777,4 (3342,5; 9985,9). Kliiniline tähtsus mõju osas efektiivsusele nii pikemas kui ka lühemas plaanis on teadmata. Tabel 9: Shingrix’i rakuline immunogeensus immuunkomprimeeritud 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel (immunogeensuse protokollipõhine kohort)

Sageduse mediaan kordades N mediaan N võrreldes (Q1; Q3) vaktsineerimiseelsega Zoster-002 (vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipiendid) 6644,9 51 109,0 (1438,3; 13 298,6) 25. kuu: 25. kuu: 778,8 13. kuu: 13 kuu: 22 (393,1; 18 332,9 2,0 1098,2) (114,9; 604,6) (1,3; 5,2) Zoster-039 (pahaloomuliste hematoloogiliste haigustega patsiendid) 53 3081,9 45,9 13. kuu: 13. kuu: (1766,2; (16,4; 2221,9) 44 1006,7 21,4 7413,6) (416,0; 3284,5) (7,5; 351,4) 32 2149,0 47,7 13. kuu: 13. kuu: (569,4; (14,7; 439,6) 33 1066,3 16,9 3695,1) (424,8; 1481,5) (5,9; 211,4)

41 2809,7 23,4 18. kuu: 18. kuu: (1554,5; (8,5; 604,1) 49 1533,0 12,0 4663,7) (770,0; 2643,1) (5,7; 507,0) ^ gE-spetsiifiline CD4[2+] T-rakuline vastus = gE-spetsiifiliste CD4+ T-rakkude aktiivsus, mõõdetuna intratsellulaarse tsütokiini värvimise meetodil (CD4[2+] T-rakud = CD4+ T-rakud, millel on avaldunud vähemalt 2 neljast valitud immuunmarkerist) N Hinnatud uuritavate arv kindlaksmääratud ajahetkel (mediaansageduse puhul) Q1; Q3 Esimene ja kolmas kvartiil * Rakulise immuunvastuse hindamiseks võeti vereproovid ainult sellelt osalejate rühmalt, kes said Shingrix’i esimese annuse 8…30 päeva enne keemiaravitsükli algust (s.t uuringu suurim rühm)

Immunogeensus uuritavatel, kes said Shingrix’i 2 annust 6-kuulise vahega

0, 6-kuu skeemi puhul ei ole efektiivsust hinnatud. III faasi avatud kliinilises uuringus (Zoster-026), kus 238 täiskasvanut vanuses 50 ja enam aastat randomiseeriti võrdselt saama 2- või 6-kuulise vahega Shingrix’i kaks annust, oli humoraalne immuunvastus pärast 0, 6-kuu skeemi samaväärne 0, 2-kuu skeemi järgse immuunvastusega. 1 kuu pärast viimast vaktsiiniannust oli anti-gE GMC 38 153,7 mRÜ/ml (95% CI: 34 205,8; 42 557,3) ja 44 376,3 mRÜ/ml (95% CI: 39 697,0; 49 607,2) vastavalt pärast 0, 6-kuu skeemi ja 0, 2-kuu skeemi.

Immunogeensus varem vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiiniga vaktsineeritud isikutel

Mitmekeskuselises avatud III faasi kliinilises uuringus (Zoster-048) hinnati ≥ 5 aastat varem vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiiniga vaktsineeritud 215-l täiskasvanul vanuses ≥ 65 aastat kahekuulise vahega kahe Shingrix’i annuse manustamist võrreldes 215 sobitatud osalejaga, kes ei olnud varem vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiini saanud. Varasem vaktsineeritus vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiiniga ei mõjutanud Shingrix’i immunogeensust. Immunogeensuse püsivus

Immunogeensuse püsivust hinnati uuritavate alarühmas IIIb faasi avatud pikaajalise jälgimise uuringus (Zoster-049), mis viidi läbi uuringutes ZOE-50 ja ZOE-70 osalenud 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel. 12. aastal pärast vaktsineerimist oli gE-vastaste antikehade kontsentratsioon 435 uuritava seas 5,8 korda (95% CI: 5,2; 6,4) kõrgem vaktsineerimiseelsest tasemest (keskmine geomeetriline suurenemine). gE-spetsiifiliste CD4[2+] T-rakkude sageduse mediaan 12. aastal pärast vaktsineerimist oli 73 hinnatud uuritava seas püsivalt kõrgem vaktsineerimiseelsest tasemest.

Immunogeensuse püsivust hinnati IIIb faasi avatud uuringus (Zoster-073), mis viidi läbi uuringus Zoster-041 osalenud 68-l neerusiirdamise läbinud patsiendil vanuses ≥ 18 aastat, kes said pikaajalist immunosupressiivset ravi. Uuring Zoster-073 algas 4...6 aastat pärast vaktsineerimist uuringus Zoster-041. 24. kuul (ligikaudu 6...8 aastat pärast teist annust) oli gE-vastaste antikehade kontsentratsioon 49 hinnatud uuritava seas 2,4 korda (95% CI: 1,6; 3,7) kõrgem vaktsineerimiseelsest tasemest (keskmine geomeetriline suurenemine). gE-spetsiifiliste CD4[2+] T-rakkude sageduse mediaan 24. kuul oli 19 hinnatud uuritava seas rakulise immuunsuse alamrühmas püsivalt kõrgem vaktsineerimiseelsest tasemest.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Shingrix’iga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta varicella zoster viiruse reaktiveerumise ennetamise korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ei kohaldata.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ägeda ja korduvtoksilisuse, lokaalse taluvuse, kardiovaskulaarse/respiratoorse farmakoloogilise ohutuse ning reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulber (gE antigeen)

Sahharoos Polüsorbaat 80 (E 433) Naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat (E 339) Dikaaliumvesinikfosfaat (E 340)

Suspensioon (AS01 adjuvantsüsteem) B Dioleoüülfosfatidüülkoliin (E 322) Kolesterool Naatriumkloriid Veevaba dinaatriumvesinikfosfaat (E 339) Kaaliumdivesinikfosfaat (E 340) Süstevesi

Adjuvandi kohta vt lõik 2.

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega.

6.3 Kõlblikkusaeg

42 kuud Pärast manustamiskõlblikuks muutmist

Ravimi kasutamisaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 30 ºC.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb vaktsiin kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja –tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 6 tundi temperatuuril 2 C...8 C.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 C...8 C). Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

• Pulber 1 annuse valmistamiseks (butüülkummist) punnkorgiga viaalis (I tüüpi klaas)

• Suspensioon 1 annuse valmistamiseks (butüülkummist) punnkorgiga viaalis (I tüüpi klaas).

Shingrix on saadaval pakendites suurusega: 1 pulbri viaal ja 1 suspensiooni viaal või 10 pulbri viaali ja 10 suspensiooni viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Shingrix on saadaval pulbrit (antigeeni) sisaldavas pruuni eemaldatava korgiga viaalis ja suspensiooni (adjuvanti) sisaldavas sinakasrohelise eemaldatava korgiga viaalis. Enne manustamist tuleb pulber ja suspensioon omavahel segada.

Antigeen Adjuvant Pulber Suspensioon

1 annus (0,5 ml)

Pulbrit ja suspensiooni tuleb visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise ja/või välimuse muutuse suhtes. Muutuste esinemisel vaktsiini mitte segada.

Kuidas tuleb Shingrix ette valmistada

Shingrix tuleb enne manustamist kokku segada.

1. Tõmmake sobiva nõelaga (21G kuni 25G) süstlasse kogu suspensiooni sisaldava viaali sisu. 2. Lisage kogu süstla sisu pulbrit sisaldavasse viaali. 3. Raputage õrnalt kuni pulber on täielikult suspendeerunud.

Manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiin on opalestseeruv, värvitu kuni kahvatupruunikas vedelik.

Manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini tuleb visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise ja/või välimuse muutuse suhtes. Muutuste korral vaktsiini mitte manustada.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist tuleb vaktsiin kohe ära kasutada; kui see ei ole võimalik, võib vaktsiini hoida külmkapis (2 °C...8 °C). Kui vaktsiini ei kasutata 6 tunni jooksul, tuleb see minema visata.

Enne manustamist

1. Tõmmake süstlasse kogu manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini sisaldava viaali sisu. 2. Vahetage nõel, et kasutaksite vaktsiini manustamiseks uut nõela. Hävitamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

GlaxoSmithKline Biologicals SA Rue de l’Institut 89 1330 Rixensart Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/18/1272/001 EU/1/18/1272/002

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 21. märts 2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 5. detsember 2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel https://www.ema.europa.eu

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Shingrix süstesuspensioon süstlis Vöötohatise vaktsiin (rekombinantne, adjuvanteeritud)

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks annus (0,5 ml) sisaldab: varicella zoster viiruse1 glükoproteiin E antigeeni2,3 50 mikrogrammi

1varicella zoster viirus = VZV 2lisatud adjuvant AS01 , mis sisaldab: taimeekstrakt Quillaja saponaria Molina, fraktsioon 21 (QS-21) 50 mikrogrammi 3-O-desatsüül-4’-monofosforüüllipiid A (MPL) Salmonella minnesota’st 50 mikrogrammi 3rekombinantse DNA tehnoloogia abil hiina hamstri munasarja rakkudes toodetud glükoproteiin E (gE) Teadaolevat toimet omavad abiained

Iga annus sisaldab 0,08 milligrammi polüsorbaat 80 (E433) (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstesuspensioon (süstevedelik)

Suspensioon on opalestseeruv, värvitu kuni helepruunikas vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Shingrix on näidustatud vöötohatise ja post-herpeetilise neuralgia ennetamiseks

• 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel,
• 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel, kellel on suurem risk vöötohatise tekkeks.

Shingrix’i tuleb kasutada vastavalt ametlikele soovitustele.

4.3 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Esmane vaktsineerimisskeem koosneb kahest 0,5 ml annusest: esialgsele annusele järgneb teise annuse manustamine 2 kuud hiljem. Kui on vajalik paindlik vaktsineerimisskeem, võib teise annuse manustada 2...6 kuud pärast esimest annust (vt lõik 5.1). Isikutele, kellel haiguse või ravi tõttu on või võib tekkida immuunpuudulikkus või immunosupressioon ning kellel võib olla kasu lühemast vaktsineerimisskeemist, võib teise annuse manustada 1…2 kuud pärast esialgset annust (vt lõik 5.1).

Korduvannuste manustamise vajadust esmase vaktsineerimisskeemi järgselt ei ole kindlaks tehtud (vt lõik 5.1).

Varem vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiiniga vaktsineeritud isikutele võib Shingrix’i manustada sama skeemi järgi (vt lõik 5.1).

Shingrix ei ole näidustatud esmase varicella infektsiooni (tuulerõugete) ennetamiseks.

Lapsed

Shingrix’i ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Ainult intramuskulaarse süstena, eelistatavalt deltalihasesse.

Vaktsiini käsitsemise juhised enne manustamist vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Enne immuniseerimist

Nagu kõigi süstitavate vaktsiinide puhul, peab vastav meditsiiniline ravi ja järelevalve olema alati kergesti kättesaadav vaktsiini manustamisele järgneda võivate anafülaktilise reaktsiooni juhtudeks.

Nagu ka teiste vaktsiinide puhul, tuleb vaktsineerimine Shingrix’iga edasi lükata kõrge palavikuga kulgeva haiguse korral. Kerge haigestumise, näiteks nohu korral ei ole vaja vaktsineerimist edasi lükata.

Sarnastelt teiste vaktsiinidega ei pruugi kaitsev immuunvastus tekkida kõigil vaktsineeritutel. Vaktsiin on ainult profülaktiliseks kasutamiseks ja ei ole ette nähtud kliiniliselt väljendunud haiguse raviks.

Shingrix’i ei tohi manustada veresoonde ega nahasiseselt.

Subkutaanne manustamine ei ole soovitatav. Valesti manustamine subkutaansel teel võib viia mööduvate lokaalsete reaktsioonide sagenemiseni.

Shingrix’i tuleb ettevaatusega manustada trombotsütopeenia või hüübimishäiretega isikutele, sest lihasesisese manustamise järgselt võib tekkida verejooks.

Pärast või isegi enne vaktsineerimist võivad patsiendid minestada psühhogeense vastusena süstimisele. Minestamisega võivad kaasneda mitmed neuroloogilised nähud, näiteks mööduvad nägemishäired, paresteesia ja toonilis-kloonilised jäsemete liigutused taastumise ajal. Vältimaks minestamisest tingitud vigastusi, peavad olema tagatud vajalikud protseduurid.

Puuduvad ohutus-, immunogeensus- või efektiivsusandmed, mis toetaksid Shingrix’i annuse asendamist mõne teise vöötohatise vaktsiini annusega.

Teadaolevat toimet omavad abiained

Polüsorbaat 80

Ravim sisaldab 0,08 mg polüsorbaat 80 ühes annuses. Polüsorbaadid võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

Naatrium

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

Kaalium

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (39 mg) kaaliumi annuses, see tähendab põhiliselt „kaaliumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Shingrix’i võib manustada samaaegselt sesoonse gripivaktsiiniga (inaktiveeritud, adjuvanti mittesisaldav), 23-valentse pneumokoki polüsahhariidvaktsiiniga (PPV23),13-valentne pneumokoki konjugaatvaktsiiniga (PCV13), vähendatud antigeenidega difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarse läkaköha vaktsiiniga (dTpa), koroonaviirushaigus 2019 (COVID-19) informatsiooni-ribonukleiinhappe (mRNA) vaktsiiniga või respiratoor-süntsütiaalse viiruse (RSV) vaktsiiniga (rekombinantne, adjuveeritud). Vaktsiinide manustamiseks tuleb kasutada erinevaid süstekohti.

Palaviku ja värisemisena avaldunud kõrvaltoimeid esines sagedamini siis, kui koos Shingrix’iga manustati vaktsiini PPV23 (vastavalt 16% ja 21%), võrreldes Shingrix’i üksinda manustamisega (7% mõlema kõrvaltoime puhul).

50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel teatati Shingrixi manustamisel koos COVID-19 mRNA vaktsiiniga sagedamini väga sageli esinevatest süsteemsetest kõrvaltoimetest (vt tabel 1; näiteks lihasevalu 32,9%, väsimus 32,2% ja peavalu 26,3%) ja artralgiast, millest teatati ainult Shingrixi manustamise järgselt.

Shingrix’i samaaegset manustamist koos muude kui eespool loetletud vaktsiinidega ei ole uuritud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Shingrix’i kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele ega postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).

Ettevaatusabinõuna on parem vältida Shingrix’i kasutamist raseduse ajal.

Imetamine

Ei ole uuritud emale manustatud Shingrix’i mõju rinnapiimatoidul imikule. Ei ole teada, kas Shingrix eritub rinnapiima.

Fertiilsus

Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset toimet isaste või emaste loomade fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Shingrix võib kergelt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet 2...3 päeva pärast vaktsineerimist. Manustamise järgselt võib tekkida väsimus ja halb enesetunne (vt lõik 4.8).

4.9 Kõrvaltoimed

Ohutusandmete kokkuvõte

50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel olid kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed valu süstekohas (68,1% kokku/annuse kohta; 3,8% tugev valu/annuse kohta), lihasvalu (32,9% kokku/annuse kohta; 2,9% tugev valu/annuse kohta), väsimus (32,2% kokku/annuse kohta; 3,0% tugev väsimus/annuse kohta) ja peavalu (26,3% kokku/annuse kohta; 1,9% tugev valu/annuse kohta). Enamik nendest kõrvaltoimetest ei kestnud kaua (kestuse mediaan 2...3 päeva). Raskete kõrvaltoimete kestus oli 1...2 päeva.

Haiguse või ravi tõttu tekkinud immuunpuudulikkuse või immunosupressiooniga täiskasvanutel (immuunkomprimeeritud isikud) vanuses ≥ 18 aasta oli ohutusprofiil kooskõlas 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel täheldatuga. Andmed suurenenud vöötohatiseriskiga immuunkomprimeeritud 18…49 aasta vanustel täiskasvanutel on piiratud.

Üldiselt esines nooremates vanuserühmades mõningaid kõrvaltoimeid sagedamini.

• Uuringud immuunkomprimeeritud ≥ 18 aasta vanustel täiskasvanutel (koondanalüüs): süstekoha valu,

väsimuse, müalgia, peavalu, külmavärinate ja palaviku esinemissagedus oli 18…49-aastaste rühmas suurem kui 50-aastaste ning vanemate seas.

• Uuringud ≥ 50 aasta vanustel täiskasvanutel (koondanalüüs): müalgia, väsimuse, peavalu, külmavärinate,

palaviku ja seedetraktiga seotud sümptomite esinemissagedus oli 50…69-aastaste rühmas suurem kui 70-aastaste ning vanemate seas.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Järgnevalt esitatud ohutusprofiil põhineb 5887-lt 50...69-aastaselt täiskasvanult ning 8758-lt 70-aastaselt ja vanemalt täiskasvanult platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes saadud andmete liitanalüüsil. Nendest 14 645-st täiskasvanust 7408 kaasati pikaajalise jälgimise jätku-uuringusse, kus jälgimisperiood kestis ligikaudu 11 aastat pärast vaktsineerimist.

Immuunkomprimeeritud täiskasvanutel vanuses ≥ 18 aasta (1587 osalejat) on ohutusprofiil kooskõlas allpool olevas tabelis 1 esitatud andmetega.

Järgnevas tabelis on toodud ka turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed on loetletud vastavalt järgmistele esinemissageduse kategooriatele: Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000)

Igas esinemissageduse kategoorias on kõrvaltoimed loetletud raskuse vähenemise järjekorras.

Tabel 1: Kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass1 Esinemissagedus Kõrvaltoimed

Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt lümfadenopaatia

Immuunsüsteemi häired Harv ülitundlikkusreaktsioonid, sealhulgas Närvisüsteemi häired Väga sage peavalu

Seedetrakti häired Väga sage seedetrakti sümptomid (sealhulgas

Lihaste, luustiku ja sidekoe Väga sage lihasvalu kahjustused

Üldised häired ja Väga sage süstekoha reaktsioonid (näiteks valu, manustamiskoha reaktsioonid punetus, turse), väsimus,

1Vastavalt MedDRA (medical dictionary for regulatory activities) terminoloogiale 2Spontaansetel teadetel põhinevad kõrvaltoimed 3 Vt „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Guillain-Barré sündroomi riski hindavad turuletulekujärgsed vaatlusuuringud

Kahes sarnases USA-s läbi viidud turuletulekujärgses vaatlusuuringus 65-aastastel või vanematel isikutel täheldati Guillain-Barré sündroomi suurenenud riski (hinnanguliselt 3...7 liigjuhtu miljoni manustatud annuse kohta) 42 päeva jooksul pärast Shingrix’i mis tahes annust. Täiendavates analüüsides täheldati suurenenud riski pärast Shingrix’i esimest annust (hinnanguliselt 6...12 Guillain-Barré sündroomi liigjuhtu miljoni manustatud annuse kohta), kuid pärast teist annust suurenenud riski ei täheldatud.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamisjuhtudest ei ole teatatud.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vaktsiinid, tuulerõugete ja vöötohatise vaktsiinid, ATC-kood: J07BK03

Toimemehhanism

Shingrix, milles on kombineeritud VZV-spetsiifiline antigeen (gE) adjuvantsüsteemiga (AS01 ), kutsub eelnevalt olemasoleva VZV vastase immuunsusega isikutel esile antigeenispetsiifilise tsellulaarse ja humoraalse immuunvastuse. Mittekliinilised andmed näitavad, et AS01 kutsub spetsiifiliste molekulaarsete radade kaudu esile immuunsüsteemi lokaalse ja mööduva aktivatsiooni. See soodustab gE päritolu antigeene kandvate antigeeni esitlevate rakkude värbamist ja aktivatsiooni lümfisõlmes, mis omakorda viib gE-spetsiifiliste CD4+ T-rakkude ja antikehade tekkeni. Ajuvandi AS01 toime ilmneb liposoomides moodustuva MPL-i ja QS-21 vaheliste koostoimete tulemusena. Shingrix’i kliiniline efektiivsus Efektiivsus vöötohatise (herpes zoster, HZ) ja post-herpeetilise neuralgia (PHN) vastu

Kaks Shingrix’i III faasi platseebokontrolliga, vaatleja jaoks pimedatud efektiivsusuuringu viidi läbi ≥ 50 aasta vanustel täiskasvanutel, 2-kuulise vahega manustati 2 annust.

• ZOE-50 (Zoster-006): kõigi vaktsineeritute kohort (Total Vaccinated Cohort, TVC) 15 405 täiskasvanut

vanuses ≥ 50 aastat, kes said vähemalt ühe annuse kas Shingrix’i (N=7695) või platseebot (N=7710);

• ZOE-70 (Zoster-022): kõigi vaktsineeritute kohort 13 900 täiskasvanut vanuses ≥ 70 aastat, kes said

vähemalt ühe annuse Shingrix’i (N=6950) või platseebot (N=6950). Need uuringud ei olnud kavandatud demonstreerima efektiivsust habraste isikute alarühmades, sealhulgas mitme kaasuva haigusega isikutel, kuigi neid isikuid ei jäetud uuringutest välja.

Kahes III faasi platseebokontrolliga, vaatleja jaoks pimendatud Shingrix’i efektiivsuse uuring viidi läbi immuunkomprimeeritud täiskasvanutel vanuses ≥ 18 aastat, 1…2-kuulise vahega manustati 2 annust.

• Zoster-002: kõigi vaktsineeritute kohort 1846 vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise

retsipienti, kes said 50...70 päeva pärast siirdamist vähemalt ühe annuse kas Shingrix’i (N = 922) või platseebot (N = 924), 21,3% (Shingrix) ja 20,5% (platseebo) osalejaist said vähemalt ühe immunosupressantravi (vähemalt ühe päeva jooksul) alates vereloome tüvirakkude siirdamisest kuni 30 päeva pärast 2. annust (vaktsineeritute kogukohort). Haiguste järgi oli osalejate osakaal järgmine: hulgimüeloomiga 53,1% (Shingrix) ja 53,4% (platseebo) ning muude diagnoosidega 46,9% (Shingrix) ja 46,6% (platseebo).

• Zoster-039: kõigi vaktsineeritute kohort 562 osalejat pahaloomuliste hematoloogiliste haigustega

osalejat, kes said vähemalt ühe annuse kas Shingrix’i (N = 283) või platseebot (N = 279) vähiravikuuri ajal (37%) või pärast täielikku vähiravikuuri (63%). Haiguste järgi oli osalejate osakaal järgmine: hulgimüeloomiga ja teiste haigustega 70,7% (Shingrix) ja 71,3% (platseebo); mitte-Hodgkini B-rakulise lümfoomiga 14,5% (Shingrix) ja 14,0% (platseebo); kroonilise lümfotsüütleukeemiaga 14,8% (Shingrix) ja 14,7% (platseebo). Need uuringud ei olnud kavandatud samaaegse immunosupressiivse ravi mõju hindamiseks vaktsiini efektiivsusele ega spetsiifiliste immunosupressiivsete ravimite mõju hindamiseks vaktsiini efektiivsusele. Enamik vaktsiini saajatest ei saanud vaktsineerimise ajal immunosupressantravi (vt eespool). Uuritud populatsioonides ei kasutatud kõiki immunosupressantravi tüüpe. Vöötohatise ja PHN-i juhtude esinemissagedust, samuti vaktsiini efektiivsuse tulemusi hinnati modifitseeritud kõigi vaktsineeritute kohordis (modified Total Vaccinated Cohort, mTVC) (st välja jäeti täiskasvanud, kes ei saanud teist vaktsiiniannust või kes said kinnitatud vöötohatise diagnoosi ühe kuu jooksul pärast teise annuse manustamist).

Shingrix’i toimel vähenes oluliselt vöötohatise esinemissagedus võrreldes platseeboga järgmistes rühmades:

• 50-aastased ja vanemad täiskasvanud (uuring ZOE-50): 6 vs. 210 juhtu;
• 70-aastased ja vanemad täiskasvanud (uuringute ZOE-50 ja ZOE-70 liitanalüüs): 25 vs. 284 juhtu;
• 18-aastased ja vanemad täiskasvanud, kellele oli tehtud vereloome tüvirakkude autoloogne siirdamine

(uuring Zoster-002): 49 vs. 135 juhtu;

• 18-aastased ja vanemad täiskasvanud, kellel oli pahaloomuline hematoloogiline haigus (Zoster-039):

2 vs. 14 juhtu. Vaktsiini efektiivsus arvutati välja post hoc.

Vaktsiini vöötohatise vastase toime efektiivsustulemused on esitatud tabelis 2.

Tabel 2: Shingrix’i efektiivsus vöötohatise vastu (mTVC)

Hinnat Vööt- Esinemis Hinnatud Vööt- Esinemis Vanus ud ohatise sageduse uuritavate ohatise sageduse (aastad) uuritav juhtude määr arv juhtud määr ate arv arv 1000 e arv 1000 ≥ 50 7344 6 0,3 7415 210 9,1 50…59 3492 3 0,3 3525 87 7,8 ≥ 60 3852 3 0,2 3890 123 10,2 60…69 2141 2 0,3 2166 75 10,8 ≥ 70 8250 25 0,8 8346 284 9,3 70…79 6468 19 0,8 6554 216 8,9 ≥ 80 1782 6 1,0 1792 68 11,1 Zoster-002*** (vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipiendid#) ≥ 18 870 49 30.0 851 135 94,3 18…49 213 9 21.5 212 29 76,0 ≥ 50 657 40 33,0 639 106 100,9 Zoster-039 (pahaloomuliste hematoloogiliste haigustega patsiendid#) ≥ 18 259 2 8,5 256 14 66,2 CI usaldusvahemik * Järelkontrolli 3,1-aastase mediaankestuse jooksul ** Järelkontrolli 4,0-aastase mediaankestuse jooksul 70-aastastelt ja vanematelt isikutelt saadud andmete allikateks on ZOE-50 ja ZOE-70 eelnevalt kindlaksmääratud liitanalüüsid (mTVC), sest need analüüsid annavad kõige stabiilsemad vaktsiini efektiivsuse näitajad antud vanuserühmas. *** Järelkontrolli 21-kuulise mediaankestuse jooksul **** Vaktsiini efektiivsus (VE) arvutati välja post hoc; järelkontrolli mediaankestus 11,1 kuud. # Lubatud oli kohalikku ravitava järgiv viirusvastane profülaktika.

Uuringutesse ZOE-50 ja ZOE-70 kaasati ligikaudu 13 000 erinevate haigustega (sh suurema vöötohatise riskiga seotud haigustega) isikut. Sagedaste haigustega (krooniline neeruhaigus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, südame isheemiatõbi, depressioon või suhkurtõbi) patsientidel läbi viidud kinnitatud vöötohatise vastase efektiivsuse post-hoc analüüs näitab, et vaktsiini efektiivsus on kooskõlas üldise vöötohatise vastase efektiivsusega.

Shingrix’i toimel vähenes oluliselt PHN-i esinemissagedus võrreldes platseeboga järgmistes rühmades:

• 50-aastased ja vanemad täiskasvanud (uuring ZOE-50): 0 vs. 18 juhtu
• 70-aastased ja vanemad täiskasvanud (uuringute ZOE-50 ja ZOE-70 liitanalüüs): 4 vs. 36 juhtu
• 18-aastased ja vanemad täiskasvanud, kellele oli tehtud vereloome tüvirakkude autoloogne siirdamine

(Zoster-002): 1 vs. 9 juhtu.

Vaktsiini PHN-i vastase toime efektiivsustulemused on esitatud tabelis 3.

Tabel 3: Shingrix’i efektiivsus PHN-i vastu (mTVC)

Hinnat PHN*-i Esinemis Hinnatu PHN*-i Esinemis Vanus ud juhtude sageduse d juhtude sageduse (aastad) uuritav arv määr uuritava arv määr ate arv 1000 te arv 1000 ≥ 50 7340 0 0,0 7413 18 0,6 50…59 3491 0 0,0 3523 8 0,6 ≥ 60 3849 0 0,0 3890 10 0,7 60…69 2140 0 0,0 2166 2 0,2 ≥ 70 8250 4 0,1 8346 36 1,2 70…79 6468 2 0,1 6554 29 1,2 ≥ 80 1782 2 0,3 1792 7 1,1 Zoster-002**** (vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipiendid#) ≥ 18 870 1 0,5 851 9 4,9 18…49 213 0 0,0 212 1 2,2 ≥ 50 657 1 0,7 639 8 5,8 * PHN-i määratleti kui vöötohatisega seotud valu skoori ≥ 3 (skaalal 0…10), mis püsib või avaldub rohkem kui 90 päeva pärast vöötohatise lööbe teket, kasutades vöötohatisega seotud valu lühiküsimustikku (Zoster Brief Pain Inventory, ZBPI) CI Usaldusvahemik ** Järelkontrolli 4,1-aastase mediaankestuse jooksul *** Järelkontrolli 4,0-aastase mediaankestuse jooksul

70-aastastelt ja vanematelt isikutelt saadud andmete allikateks on ZOE-50 ja ZOE-70 eelnevalt kindlaksmääratud liitanalüüsid (mTVC), sest need analüüsid annavad kõige stabiilsemad vaktsiini efektiivsuse näitajad antud vanuserühmas. **** Järelkontrolli 21-kuulise mediaankestuse jooksul § Statistiliselt mitteoluline # Lubatud oli kohalikku ravitava järgiv viirusvastane profülaktika.

Shingrix’ist saadav kasu PHN-i vältimisel on seotud vaktsiini vöötohatist ennetava toimega. PHN-i esinemissageduse edasist vähenemist kinnitatud vöötohatisega isikutel ei demonstreeritud vöötohatise juhtude piiratud arvu tõttu vaktsiini rühmas.

Neljandal aastal pärast vaktsineerimist oli vöötohatise vastane efektiivsus 93,1% (95% CI: 81,2; 98,2) ja 87,9% (95% CI: 73,3; 95,4) vastavalt 50-aastaste ja vanemate täiskasvanute seas (ZOE-50) ning 70-aastaste ja vanemate täiskasvanute seas (ZOE-50 ja ZOE-70 liidetud).

Uuringus Zoster-002 oli järelkontrolli perioodil, mis algas 1 kuu pärast 2. annuse manustamist (s.t ligikaudu 6 kuud pärast vereloome tüvirakkude autoloogset siirdamist) ja kestis kuni 1 aasta pärast vereloome tüvirakkude autoloogset siirdamist, kui vöötohatise risk on kõige suurem, vöötohatise vastane efektiivsus 76,2% (95% CI: 61,1; 86,0).

Efektiivsus muude vöötohatisega seotud komplikatsioonide vastu peale PHN-i

Hinnatud vöötohatisega seotud komplikatsioonid (peale PHN-i) olid: vöötohatisega seotud vaskuliit, dissemineerunud haigus, silmahaigus, neuroloogiline haigus (sh insult) ja vistseraalne haigus. ZOE-50 ja ZOE-70 liitanalüüsi põhjal vähenesid Shingrix’i toimel oluliselt need vöötohatisega seotud komplikatsioonid 93,7% (95% CI: 59,5; 99,9) ja 91,6% (95% CI: 43,3; 99,8) vastavalt 50-aastaste ja vanemate (1 vs. 16 juhtu) ning 70-aastaste ja vanemate (1 vs. 12 juhtu) täiskasvanute seas. Nendes uuringutes vistseraalse haiguse või insuldi juhtudest ei teatatud.

Uuringus Zoster-002 vähendas Shingrix 18-aastastel ja vanematel vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipientidel märgatavalt vöötohatisega seotud tüsistusi: 77,8% (95% CI: 19,0; 96,0) (3 vs. 13 juhtu).

Lisaks vähendas Shingrix uuringus Zoster-002 tunduvalt vöötohatisega seotud hospitaliseerimisi: 84,7% (95% CI: 32,1; 96,6) (2 vs. 13 juhtu).

Shingrix’i toime vöötohatisega seotud valule

Üldiselt oli uuringutes ZOE-50 ja ZOE-70 Shingrix’iga vaktsineeritud isikutel vöötohatisega seotud valu väiksema tugevusega kui platseebot saanutel. Vaktsiini suure vöötohatise vastase efektiivsuse tulemusena täheldati väikest läbimurdevalu juhtude arvu, mistõttu ei olnud võimalik teha kindlaid järeldusi nende uuringu eesmärkide kohta. 70-aastaste ja vanemate uuritavate seas, kellel esines vähemalt üks kinnitatud vöötohatise episood (ZOE-50 ja ZOE-70 liidetud), vähenes Shingrix’i toimel oluliselt vöötohatisega seotud valu ravimite kasutamine ja kasutamise kestus vastavalt 39,0% (95% CI: 11,9; 63,3) ja 50,6% (95% CI: 8,8; 73,2). Valuravimite kasutamise mediaankestus oli 32,0 ja 44,0 päeva vastavalt Shingrix’i ja platseebo rühmas.

Uuritavate seas, kellel esines vähemalt üks kinnitatud vöötohatise episood, vähenes Shingrix’i toimel oluliselt maksimaalne keskmine valuskoor võrreldes platseeboga kogu vöötohatise episoodi jooksul (keskmine = 3,9 vs. 5,5; p-väärtus = 0,049 ja keskmine = 4,5 vs. 5,6; p-väärtus = 0,043 vastavalt 50-aastaste ja vanemate [ZOE-50] ning 70-aastaste ja vanemate [ZOE-50 ja ZOE-70 liidetud] uuritavate seas). Lisaks vähenes Shingrix’i toimel 70-aastaste ja vanemate uuritavate seas (ZOE-50 ja ZOE-70 liidetud) oluliselt maksimaalne tugevaima valu skoor võrreldes platseeboga kogu vöötohatise episoodi jooksul (keskmine = 5,7 vs. 7,0; p-väärtus = 0,032).

Haiguskoormuse (burden-of-illness, BOI) skoor ühendab vöötohatise esinemissageduse ägeda ja kroonilise vöötohatisega seotud valu tugevuse ja kestusega 6-kuulise perioodi jooksul pärast lööbe avaldumist. Efektiivsus BOI vähendamisel oli 98,4% (95% CI: 92,2; 100) 50-aastaste ja vanemate (ZOE-50) ning 92,1% (95% CI: 90,4; 93,8) 70-aastaste ja vanemate uuritavate seas (ZOE-50 ja ZOE-70 liidetud).

Uuringus Zoster-002 vähendas Shingrix 18-aastastel ja vanematel vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipientidel, kellel oli vähemalt üks kinnitatud vöötohatise episood, märgatavalt vöötohatisega seotud raske „kõige tugevama” valu kestust, 38,5% (95% CI: 11,0; 57,6). Shingrix vähendas platseeboga võrreldes tunduvalt maksimaalset keskmist valuskoori kogu vöötohatiseepisoodi ajal (keskmine = 4,7 vs. 5,7, P-väärtus = 0,018) ja maksimaalset tugevaima valu skoori kogu vöötohatiseepisoodi ajal (keskmine = 5,8 vs. 7,1, P-väärtus = 0,011).

Uuringus Zoster-002 oli nende osalejate protsent, kellel oli vähemalt üks kinnitatud vöötohatiseepisood ning kes kasutasid vähemalt ühte valuvaigistit, Shingrix’i ja platseebo rühmas vastavalt 65,3% ja 69,6%. Valuvaigistite kasutamise mediaanaeg oli Shingrix’i ja platseebo rühmas vastavalt 21,5 ja 47,5 päeva.

Lisaks oli uuringus Zoster-002 efektiivsus BOI skoori vähendamisel 82,5% (95% CI: 73,6%; 91,4%).

Pikaajaline efektiivsus vöötohatise, PHN-i ja muude vöötohatisega seotud komplikatsioonide vastu peale PHN-i

Shingrix’i IIIb faasi avatud pikaajalise jälgimise uuring (Zoster-049) viidi läbi uuringutes ZOE-50 ja ZOE-70 osalenud 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel. Osalejad kaasati ligikaudu 5 aastat pärast Shingrix’i saamist uuringutes ZOE-50 ja ZOE-70. Uuringust jäeti välja haigusest või ravist tingitud immuunpuudulikkuse või immuunsupressiooniga täiskasvanud. Efektiivsuse TVC hõlmas 7408 uuritavat (st 50,6% 14 645 uuritavast, kes moodustasid uuringute ZOE-50 ja ZOE-70 efektiivsuse TVC). Immuunkomprimeeritud/immuunsupresseeritud populatsioonis on efektiivsuse püsivus teadmata.

Vaktsiini efektiivsus arvutati kirjeldavalt vöötohatise, PHN-i ja muude vöötohatisega seotud komplikatsioonide vastu peale PHN-i mTVC-s (st välja jäeti uuritavad, kes ei saanud esmastes uuringutes teist vaktsiiniannust või kellel tekkis kinnitatud vöötohatise juht ühe kuu jooksul pärast teist annust). Kuna efektiivsust hinnati esimese või ainukese episoodi suhtes, jäeti uuringu Zoster-049 kestel vastavatest efektiivsusanalüüsidest välja isikud, kellel tekkis uuringutes ZOE-50 ja ZOE-70 vöötohatis, PHN või muu vöötohatisega seotud komplikatsioon peale PHN-i. Esinemissageduse näitajad kontrollrühmas vaktsiini efektiivsuse hindamiseks uuringus Zoster-049 olid saadud varem uuringute ZOE-50 ja ZOE-70 platseeborühmadest. Tabelis 4 on toodud Shingrix’i pikaajalise efektiivsuse tulemused vöötohatise vastu alates ligikaudu 5 aastast kuni ligikaudu 11 aastani pärast vaktsineerimist.

Tabel 4: Shingrix’i pikaajaline efektiivsus vöötohatise vastu (mTVC) alates ligikaudu 5 aastast kuni

ligikaudu 11 aastani pärast vaktsineerimist

Vanus Hinnatud Vööt- Esinemis- Hinnatud Vööt- Esinemis- Vaktsiini vaktsi- uuritavate ohatise sageduse uuritavate ohatise sageduse efektiivsus neerimise arv juhtude määr arv juhtude määr ** (%) ajal (aastad) ≥ 50 7258 69 1,8 7258 341 8,7 50…59 2043 12 1.0 2043 90 7,7 60…69 1242 9 1,3 1242 70 10,1 ≥ 70 3973 48 2,4 3973 179 8,8 CI usaldusvahemik * Uuringu ZOE-50 / ZOE-70 platseeborühma kasutati 1. kuni 4. aasta analüüsiks ning varasemate kontrollandmete loomiseks 6. aasta ja edasise analüüsi jaoks uuringus Zoster-049 ** Kirjeldav efektiivsusanalüüs Zoster-049 mTVC sai alguse mediaanselt 5,6 aastat pärast vaktsineerimist uuringus ZOE-50 / ZOE-70 ja lõppes mediaanselt 11,4 aastat pärast vaktsineerimist. Üheteistkümnendal aastal pärast vaktsineerimist oli efektiivsus vöötohatise vastu 82,0% (95% CI: 63,0; 92,2) ≥ 50-aastastel (Shingrix’i rühm: N = 5849), 86,7% (95% CI: 42,7; 98,5) 50…59-aastastel (Shingrix’i rühm: N = 1883), 100,0% (95% CI: 65,1; 100,0) 60…69-aastastel (Shingrix’i rühm: N = 1075) ja 72,0% (95% CI: 33,4; 89,8) ≥ 70-aastastel uuritavatel (Shingrix’i rühm: N = 2891). Tabelis 5 on toodud Shingrix’i pikaajalise efektiivsuse tulemused PHN-i vastu alates ligikaudu 5 aastast kuni ligikaudu 11 aastani pärast vaktsineerimist.

Tabel 5: Shingrix’i pikaajaline efektiivsus PHN-i vastu (mTVC) alates ligikaudu 5 aastast kuni ligikaudu

11 aastani pärast vaktsineerimist

Vanus Hinnatud PHN-i** Esinemis- Hinnatud PHN-i* Esinemis- Vaktsiini vaktsi- uuritavate juhtude sageduse uuritavate * sageduse efektiivsus neerimise arv arv määr arv juhtude määr *** (%) ajal (aastad) ≥ 50 7271 4 0,1 7271 32 0,8 50…59 2046 0 0,0 2046 7 0,6 60…69 1243 1 0,1 1243 2 0,3 ≥ 70 3982 3 0,1 3982 23 1,1 CI usaldusvahemik * Uuringu ZOE-50 / ZOE-70 platseeborühma kasutati 1. kuni 4. aasta analüüsiks ning varasemate kontrollandmete loomiseks 6. aasta ja edasise analüüsi jaoks uuringus Zoster-049 ** PHN-i määratleti kui vöötohatisega seotud valu skoori ≥ 3 (skaalal 0...10), mis püsib või avaldub rohkem kui 90 päeva pärast vöötohatise lööbe teket, kasutades vöötohatisega seotud valu lühiküsimustikku (ZBPI) *** Kirjeldav efektiivsusanalüüs Zoster-049 mTVC sai alguse mediaanselt 5,6 aastat pärast vaktsineerimist uuringus ZOE-50 / ZOE-70 ja lõppes mediaanselt 11,4 aastat pärast vaktsineerimist. Shingrix’i efektiivsus muude vöötohatisega seotud komplikatsioonide vastu peale PHN-i oli uuringu Zoster-049 kestel 91,7% (95% CI: 43,7; 99,8) ja 88,9% (95% CI: 19,8; 99,8) vastavalt ≥ 50-aastastel (1 vs. 12 juhtu) ja ≥ 70-aastastel täiskasvanutel (1 vs. 9 juhtu). Uuritavad, kes olid enne vaktsineerimist põdenud vöötohatist III faasi randomiseeritud platseebokontrolliga hindaja jaoks pimendatud mitmekeskuselises kliinilises uuringus (Zoster-062) randomiseeriti varem vöötohatist põdenud (paranenud > 6 kuud enne uuringusse kaasamist) ≥ 50-aastased uuritavad saama 2...6-kuulise vahega 2 annust Shingrix’i või platseebot. 1426 uuritavat said vähemalt ühe annuse Shingrix’i (N = 714) või platseebot (N = 712) ning 1286 uuritavat lõpetasid uuringu minimaalse 26-kuulise jälgimisajaga. Vöötohatise kordumise esinemissagedust (Shingrix vs. platseebo) hinnati modifitseeritud eksponeeritud kogumis (mES; N = 1350), kaasa arvatud nendel, kes said 2 annust Shingrix’i (N = 668) või platseebot (N = 682) ning kellel ei esinenud 30 päeva jooksul pärast teist annust kinnitatud vöötohatist. Sellest uuringust saadud andmed ei näita Shingrix’iga vaktsineerimise järgselt vöötohatise kordumise suurenenud riski vöötohatist põdenud isikutel (0 vöötohatise juhtu Shingrix’i rühmas vs. 8 vöötohatise juhtu platseeborühmas; vöötohatise kordumise esinemissageduse määrade suhe [Shingrix vs. platseebo] 0,00 [95% CI: 0,00; 0,46]). Shingrix’i immunogeensus Kaitse immunoloogilist korrelaati ei ole kindlaks tehtud; seetõttu ei ole teada immuunvastuse tase, mis tagab kaitse vöötohatise vastu.

Kahekuulise vahega 2 annusena manustatud Shingrix’i suhtes tekkinud immuunvastuseid hinnati 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel uuritavate alarühmas III faasi efektiivsusuuringutes ZOE-50 (humoraalne ja rakuline immuunsus) ja ZOE-70 (humoraalne immuunsus). Tabelites 6 ja 7 on esitatud Shingrix’i poolt esile kutsutud gE-spetsiifilised immuunvastused (vastavalt humoraalne ja rakuline).

Tabel 6: Shingrix’i humoraalne immunogeensus 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel (immunogeensuse protokollipõhine kohort)

Vanuse rühm Kontsentratsioonide (aastad) GMC kordse suurenemise GMC N (mRÜ/ml) mediaan võrreldes N (mRÜ/ml) ≥ 50 1070 (50 264,1; 967 (11 345,6; ≥ 70 742 (47 250,8; 648 (9899,2; ^ gE-vastane immuunvastus = gE-vastaste antikehade tase, mõõdetuna anti-gE ensüümivahendatud immunosorptsioonimeetodil (gE ELISA) * 3. kuu = 1 kuu pärast teist annust ** 38. kuu = 3 aastat pärast teist annust N Hinnatud uuritavate arv kindlaksmääratud ajahetkel (GMC puhul) CI Usaldusvahemik GMC Geomeetriline keskmine kontsentratsioon Q1; Q3 Esimene ja kolmas kvartiil Tabel 7: Shingrix’i rakuline immunogeensus 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel (immunogeensuse protokollipõhine kohort) Vanuse- suurenemise suurenemise rühm mediaan võrreldes mediaan võrreldes N mediaan N mediaan (aastad) vaktsineerimiseelse vaktsineerimiseelseg ≥ 50 164 (1253,6; 152 (355,7; ≥ 70*** 52 (922,9; 46 ^ gE-spetsiifiline CD4[2+] T-rakuline vastus = gE-spetsiifiliste CD4+ T-rakkude aktiivsus, mõõdetuna intratsellulaarse tsütokiini värvimise meetodil CD4[2+] T-rakud = CD4+ T-rakud, millel on avaldunud vähemalt 2 neljast valitud immuunmarkerist)

* 3. kuu = 1 kuu pärast teist annust ** 38. kuu = 3 aastat pärast teist annust N Hinnatud uuritavate arv mediaansageduseks kindlaksmääratud ajahetkel Q1; Q3 Esimene ja kolmas kvartiil *** gE-spetsiifilise CD4[2+] andmed ≥ 70-aastaste vanuserühma kohta genereeriti ainult uuringus ZOE-50, sest uuringus ZOE-70 ei hinnatud CD4+ T-rakkude aktiivsust

Immuunkomprimeeritud täiskasvanutel vanuses ≥ 18 aasta hinnati humoraalset ja rakulist vastust 1…2-kuulise vahega 2 annusena manustatud Shingrix’ile järgmistes uuringutes:

• üks I/II faasi uuring: Zoster-015 (HIV-infektsiooniga osalejad, enamik (76,42%) retroviirusvastase

raviga (vähemalt üks aasta) stabiilsed, CD4 T-rakkude arv ≥ 200/mm3);

• üks II/III faasi uuring: Zoster-028 (soliidtuumoritega ja keemiaravi saavad patsiendid);
• kolm III faasi uuringut: Zoster-002 (vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipiendid, keda

vaktsineeriti pärast siirdamist), Zoster-039 (pahaloomuliste hematoloogiliste haigustega patsiendid, keda vaktsineeriti vähiravikuuri ajal või pärast täielikku vähiravikuuri) ja Zoster-041 (neerusiiriku retsipiendid, kes vaktsineerimise ajal said pidevat immunosupressiivset ravi).

Kõigis uuritud immuunkomprimeeritud osalejate rühmades pärast Shingrix’i manustamist esile kutsutud gE-spetsiifilised immuunvastused (humoraalsed ja rakulised) on esitatud vastavalt tabelites 8 ja 9.

Tabel 8: Shingrix’i humoraalne immunogeensus immuunkomprimeeritud 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel (immunogeensuse protokollipõhine kohort)

GMC N (mRÜ/ml) N (95% CI) Zoster-002 (vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipiendid) 12 753,2 (1869,8; 5421,2) (1,0; 24,0) 82 (7973,0; 20 399,4) 25. kuu: 25. kuu: 18 291,7 13. kuu: 13. kuu: 87 (14 432,1; 68 4477,3 4,1 23 183,5) (3482,4; 5756,3) (2,1; 7,9) Zoster-039 (pahaloomuliste hematoloogiliste haigustega patsiendid) 13 445,6 13. kuu: 13. kuu: 217 (10 158,9; 167 5202,7 5,1 17 795,6) (4074,8; 6642,8) (1,1; 17,0) 19 163,8 13. kuu: 13. kuu: 121 (15 041,5; 111 8545,1 6,5 24 416,0) (6753,7; 10 811,5) (3,1; 13,3)

42,723.6 18. kuu: 53 (31,233.0; 49 24.0 58,441.6) (9.8; 39.7) ^ Anti-gE immuunvastus = gE-vastaste antikehade sisaldus, mõõdetuna anti-gE ensüümivahendatud immunosorptsioonimeetodil (gE ELISA) N Hinnatud uuritavate arv kindlaksmääratud ajahetkel (GMC puhul) CI Usaldusvahemik GMC Geomeetriline keskmine kontsentratsioon Q1; Q3 Esimene ja kolmas kvartiil Uuringus Zoster-028 oli GMC 1 kuu pärast 2. annust rühmas, kes sai Shingrix’i esimese annuse vähemalt 10 päeva enne keemiaravitsüklit (PreChemo rühm), 22 974,3 (19 080,0; 27 663,5), ja rühmas, kes sai Shingrix’i esimese annuse keemiaravitsükliga samal ajal (OnChemo rühm), 9328,0 (4492,5; 19 368,2). Uuringus Zoster-039 oli GMC 1 kuu pärast 2. annust rühmas, kes sai Shingrix’i esimese annuse pärast täielikku vähiravikuuri, 19 934,7 (14 674,1; 27 081,2), ja rühmas, kes sai Shingrix’i esimese annuse vähiravikuuri ajal, 5777,4 (3342,5; 9985,9). Kliiniline tähtsus mõju osas efektiivsusele nii pikemas kui ka lühemas plaanis on teadmata. Tabel 9: Shingrix’i rakuline immunogeensus immuunkomprimeeritud 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel (immunogeensuse protokollipõhine kohort)

Sageduse mediaan kordades N mediaan N võrreldes (Q1; Q3) vaktsineerimiseelsega Zoster-002 (vereloome tüvirakkude autoloogse siirdamise retsipiendid) 6644,9 51 109,0 (1438,3; 13 298,6) 25. kuu: 25. kuu: 778,8 13. kuu: 13 kuu: 22 (393,1; 18 332,9 2,0 1098,2) (114,9; 604,6) (1,3; 5,2) Zoster-039 (pahaloomuliste hematoloogiliste haigustega patsiendid) 53 3081,9 45,9 13. kuu: 13. kuu: (1766,2; (16,4; 2221,9) 44 1006,7 21,4 7413,6) (416,0; 3284,5) (7,5; 351,4) 32 2149,0 47,7 13. kuu: 13. kuu: (569,4; (14,7; 439,6) 33 1066,3 16,9 3695,1) (424,8; 1481,5) (5,9; 211,4)

41 2809,7 23,4 18. kuu: 18. kuu: (1554,5; (8,5; 604,1) 49 1533,0 12,0 4663,7) (770,0; 2643,1) (5,7; 507,0) ^ gE-spetsiifiline CD4[2+] T-rakuline vastus = gE-spetsiifiliste CD4+ T-rakkude aktiivsus, mõõdetuna intratsellulaarse tsütokiini värvimise meetodil (CD4[2+] T-rakud = CD4+ T-rakud, millel on avaldunud vähemalt 2 neljast valitud immuunmarkerist) N Hinnatud uuritavate arv kindlaksmääratud ajahetkel (mediaansageduse puhul) Q1; Q3 Esimene ja kolmas kvartiil * Rakulise immuunvastuse hindamiseks võeti vereproovid ainult sellelt osalejate rühmalt, kes said Shingrix’i esimese annuse 8…30 päeva enne keemiaravitsükli algust (s.t uuringu suurim rühm)

Immunogeensus uuritavatel, kes said Shingrix’i 2 annust 6-kuulise vahega

0, 6-kuu skeemi puhul ei ole efektiivsust hinnatud. III faasi avatud kliinilises uuringus (Zoster-026), kus 238 täiskasvanut vanuses 50 ja enam aastat randomiseeriti võrdselt saama 2- või 6-kuulise vahega Shingrix’i kaks annust, oli humoraalne immuunvastus pärast 0, 6-kuu skeemi samaväärne 0, 2-kuu skeemi järgse immuunvastusega. 1 kuu pärast viimast vaktsiiniannust oli anti-gE GMC 38 153,7 mRÜ/ml (95% CI: 34 205,8; 42 557,3) ja 44 376,3 mRÜ/ml (95% CI: 39 697,0; 49 607,2) vastavalt pärast 0, 6-kuu skeemi ja 0, 2-kuu skeemi.

Immunogeensus varem vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiiniga vaktsineeritud isikutel

Mitmekeskuselises avatud III faasi kliinilises uuringus (Zoster-048) hinnati ≥ 5 aastat varem vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiiniga vaktsineeritud 215-l täiskasvanul vanuses ≥ 65 aastat kahekuulise vahega kahe Shingrix’i annuse manustamist võrreldes 215 sobitatud osalejaga, kes ei olnud varem vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiini saanud. Varasem vaktsineeritus vöötohatise nõrgestatud elusvaktsiiniga ei mõjutanud Shingrix’i immunogeensust. Immunogeensuse püsivus

Immunogeensuse püsivust hinnati uuritavate alarühmas IIIb faasi avatud pikaajalise jälgimise uuringus (Zoster-049), mis viidi läbi uuringutes ZOE-50 ja ZOE-70 osalenud 50-aastastel ja vanematel täiskasvanutel. 12. aastal pärast vaktsineerimist oli gE-vastaste antikehade kontsentratsioon 435 uuritava seas 5,8 korda (95% CI: 5,2; 6,4) kõrgem vaktsineerimiseelsest tasemest (keskmine geomeetriline suurenemine). gE-spetsiifiliste CD4[2+] T-rakkude sageduse mediaan 12. aastal pärast vaktsineerimist oli 73 hinnatud uuritava seas püsivalt kõrgem vaktsineerimiseelsest tasemest.

Immunogeensuse püsivust hinnati IIIb faasi avatud uuringus (Zoster-073), mis viidi läbi uuringus Zoster-041 osalenud 68-l neerusiirdamise läbinud patsiendil vanuses ≥ 18 aastat, kes said pikaajalist immunosupressiivset ravi. Uuring Zoster-073 algas 4...6 aastat pärast vaktsineerimist uuringus Zoster-041. 24. kuul (ligikaudu 6...8 aastat pärast teist annust) oli gE-vastaste antikehade kontsentratsioon 49 hinnatud uuritava seas 2,4 korda (95% CI: 1,6; 3,7) kõrgem vaktsineerimiseelsest tasemest (keskmine geomeetriline suurenemine). gE-spetsiifiliste CD4[2+] T-rakkude sageduse mediaan 24. kuul oli 19 hinnatud uuritava seas rakulise immuunsuse alamrühmas püsivalt kõrgem vaktsineerimiseelsest tasemest.

Lapsed

Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada Shingrix’iga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta varicella zoster viiruse reaktiveerumise ennetamise korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ei kohaldata.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ägeda ja korduvtoksilisuse, lokaalse taluvuse, kardiovaskulaarse/respiratoorse farmakoloogilise ohutuse ning reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Sahharoos Polüsorbaat 80 (E 433) Naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat (E 339) Dikaaliumvesinikfosfaat (E 340) Dioleoüülfosfatidüülkoliin (E 322) Kolesterool Naatriumkloriid Veevaba dinaatriumvesinikfosfaat (E 339) Kaaliumdivesinikfosfaat (E 340) Süstevesi

Adjuvandi kohta vt lõik 2.

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 C...8 C). Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

Shingrix tuleb manustada niipea kui võimalik pärast külmkapist väljavõtmist. Kuid stabiilsusandmed näitavad, et Shingrix on temperatuuril 8 °C...37 °C stabiilne 72 tundi. Selle perioodi lõpuks tuleb Shingrix ära kasutada või minema visata. Need andmed on mõeldud tervishoiutöötajatele suuniseks juhul, kui esinevad ainult ajutised temperatuurikõikumised.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

0,5 ml suspensiooni (butüülkummist) kolviotsa ja kummist otsakattega (I tüüpi klaasist) süstlis.

Shingrix’i pakendi suurused on 1 ja 10 süstlit ilma nõelteta.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Vaktsiini tuleb visuaalselt kontrollida võõrosakeste esinemise ja/või välimuse muutuse suhtes. Muutuste esinemisel vaktsiini mitte manustada.

Juhised süstli kasutamisel

Hävitamine

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

GlaxoSmithKline Biologicals SA Rue de l’Institut 89 1330 Rixensart Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

EU/1/18/1272/003 EU/1/18/1272/004

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 21. märts 2018 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 5. detsember 2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel https://www.ema.europa.eu

A. BIOLOOGILISTE TOIMEAINETE TOOTJAD JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. BIOLOOGILISTE TOIMEAINETE TOOTJAD JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

Bioloogiliste toimeainete tootjate nimi ja aadress

GlaxoSmithKline Biologicals SA Parc de la Noire Epine Avenue Fleming 20 1300 Wavre Belgia

GSK Vaccines GmbH Emil-von-Behring-Str. 200 35041 Marburg Saksamaa

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress

GlaxoSmithKline Biologicals SA Rue de l’Institut 89 1330 Rixensart Belgia

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

• Ravimipartii ametlik kasutamiseks vabastamine

Vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artiklile 114 toimub ravimipartii ametlik kasutamiseks vabastamine riikliku laboratooriumi või selleks eesmärgiks määratud laboratooriumi poolt.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

1 VIAAL JA 1 VIAAL 10 VIAALI JA 10 VIAALI

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Shingrix süstesuspensiooni pulber ja suspensioon Vöötohatise vaktsiin (rekombinantne, adjuvanteeritud)

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab 1 annus (0,5 ml) 50 mikrogrammi rekombinantset varicella zoster viiruse glükoproteiini E, millele on lisatud adjuvant AS01B

3. ABIAINED

Abiained: sahharoos polüsorbaat 80 naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat dikaaliumvesinikfosfaat dioleoüülfosfatidüülkoliin kolesterool naatriumkloriid veevaba dinaatriumvesinikfosfaat kaaliumdivesinikfosfaat süstevesi Lisateavet lugege infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstesuspensiooni pulber ja suspensioon 1 viaal: pulber (antigeen) 1 viaal: suspensioon (adjuvant)

10 viaali: pulber (antigeen) 10 viaali: suspensioon (adjuvant)

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Intramuskulaarne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

Pulber ja suspensioon tuleb enne manustamist omavahel segada

Antigeen Adjuvant

1 annus (0,5 ml)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMIPREPARAADI VÕI SELLEST TEKKINUD

JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

GlaxoSmithKline Biologicals SA Rue de l’Institut 89 1330 Rixensart Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/18/1272/001 – 1 viaal ja 1 viaal EU/1/18/1272/002 – 10 viaali ja 10 viaali

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks heaks kiidetud.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

PULBRI VIAALI SILT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Shingrix’i antigeen i.m.

2. MANUSTAMISVIIS

Segada adjuvandiga

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

1 annus

6. MUU

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SUSPENSIOONI VIAALI SILT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Shingrix’i adjuvant

2. MANUSTAMISVIIS

Segada antigeeniga

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

1 annus (0,5 ml)

6. MUU

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

1 SÜSTEL 10 SÜSTLIT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Shingrix süstesuspensioon süstlis Vöötohatise vaktsiin (rekombinantne, adjuvanteeritud)

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks annus (0,5 ml) sisaldab 50 mikrogrammi rekombinantset varicella zoster viiruse glükoproteiini E, millele on lisatud adjuvant AS01B

3. ABIAINED

Abiained: sahharoos polüsorbaat 80 naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat dikaaliumvesinikfosfaat dioleoüülfosfatidüülkoliin kolesterool naatriumkloriid veevaba dinaatriumvesinikfosfaat kaaliumdivesinikfosfaat süstevesi Lisateavet lugege infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstesuspensioon 1 süstel 1 annus (0,5 ml)

10 süstlit 10 x 1 annus (0,5 ml)

5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Intramuskulaarne

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMIPREPARAADI VÕI SELLEST TEKKINUD

JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

GlaxoSmithKline Biologicals SA Rue de l’Institut 89 1330 Rixensart Belgia

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/18/1272/003 – pakendis 1 ilma nõelata EU/1/18/1272/004 – pakendis 10 ilma nõelata

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille' mitte lisamiseks heaks kiidetud.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

SÜSTLI SILT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Shingrix süstevedelik Vöötohatise vaktsiin i.m.

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

1 annus (0,5 ml)

6. MUU