RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Symbicort, 80 mikrogrammi/2,25 mikrogrammi/pihustuses, inhalatsiooniaerosool, suspensioon

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks pihustusannus (annus, mis on huulikult pihustatud) sisaldab 80 mikrogrammi budesoniidi ja 2,25 mikrogrammi formoteroolfumaraatdihüdraati.

Mõõdetud annus sisaldab 100 mikrogrammi budesoniidi ja 3 mikrogrammi formoteroolfumaraatdihüdraati pihustuse kohta.

INN: Budesonidum, formoterolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Inhalatsiooniaerosool, suspensioon. Valge suspensioon on alumiiniumist aerosooli konteineris, mis on sobitatud halli kattega punast värvi dosaatorisse.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Astma Symbicort on näidustatud astma regulaarseks raviks täiskasvanutel ja noorukitel (alates 12 aasta vanusest), kui inhaleeritava kortikosteroidi ja pikatoimelise beeta2-adrenoretseptori agonisti kombinatsiooni kasutamine on sobiv:

• patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ja „vastavalt vajadusele“ inhaleeritavad

lühitoimelised beeta2-adrenoretseptori agonistid ei taga piisavat kontrolli; või

• patsientidel, kellel on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritavate kortikosteroidide ja

pikatoimeliste beeta2-adrenoretseptori agonistidega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis: inhalatsiooniks.

Annustamine Astma Symbicort ei ole ette nähtud astma ravi alustamiseks. Symbicorti toimeainete annustamine on individuaalne ja vajab kohandamist vastavalt astma raskusastmele. Seda tuleb arvestada mitte ainult kombineeritud ravimitega ravi alustamisel, vaid ka säilitusannuse kohandamisel. Kui patsient vajab ravimite annuseid, mida ei ole võimalik manustada nende kombinatsiooni sisaldava inhalaatoriga, siis tuleb asjakohased beeta2-adrenoretseptori agonistide ja/või kortikosteroidide annused määrata eraldi inhalaatoritena.

Annus tuleb kohandada vähima võimaliku annuseni, mis tagab efektiivse sümptomite kontrolli.

Ravimi määranud arst või patsiendi raviarst peab patsiendi seisundit regulaarselt hindama selleks, et Symbicorti annustus oleks optimaalne. Kui pikaajaline sümptomite kontroll saavutatakse vähima soovitatud annuse kasutamisel, siis võib järgmisena proovida ravi ainult kortikosteroidiga. Symbicorti kasutamisel rakendatakse kahte eri raviviisi.

A. Symbicorti säilitusravi: Symbicorti manustatakse regulaarselt säilitusraviks ning vajadusel kasutamiseks manustatakse eraldi kiiretoimelist bronhilõõgastit.

B. Symbicorti säilitus- ja hooravi: Symbicorti manustatakse regulaarselt säilitusraviks ning vajadusel ka tekkinud sümptomite pärssimiseks.

A. Symbicorti säilitusravi Patsientidele tuleb selgitada, et neil peab alati eraldi käepärast olema kiiretoimeline bronhilõõgasti vajadusel kasutamiseks.

Soovitatavad annused Täiskasvanud (18-aastased ja vanemad): 2…4 pihustust kaks korda ööpäevas. Mõned patsiendid võivad vajada maksimaalselt kuni 8 pihustust kaks korda ööpäevas. Noorukid (12…17-aastased): 2…4 pihustust kaks korda ööpäevas.

Tavapraktikas on juhul, kui kaks korda ööpäevas pihustatava ravimiga on saavutatud piisav kontroll sümptomite üle, võimalik väikseima efektiivse annuse määramisel lugeda selleks üks kord ööpäevas Symbicorti manustamine eeldusel, et ravimi määranud arsti arvates on pikatoimeline bronhilõõgasti kombinatsioonis inhaleeritava kortikosteroidiga vajalik sümptomite üle kontrolli säilitamiseks.

Kiiretoimelise bronhilõõgasti kasutamise suurenemine viitab seisundi halvenemisele ning vajadusel tuleb astma ravi optimaalsust uuesti hinnata.

Alla 12-aastased lapsed: teadaolevad andmed Symbicort (inhalatsiooniaerosool, suspensioon) 80 mikrogrammi/2,25 mikrogrammi/pihustuses, kohta on puudulikud. Symbicorti säilitusravi ei ole lastele soovitatav.

B. Symbicorti säilitus- ja hooravi Patsiendid manustavad päevase Symbicorti säilitusannuse ja lisaks manustavad nad Symbicorti ka sümptomite tekkimisel vastavalt vajadusele. Patsientidele tuleb selgitada, et neil peab vajadusel kasutamiseks olema alati Symbicort käepärast.

Patsientide puhul, kes kasutavad Symbicorti vastavalt vajadusele, tuleb arsti ja patsiendi vahel arutada Symbicorti preventatiivset kasutamist allergeenist või füüsilisest koormusest tingitud bronhokonstriktsiooni ärahoidmiseks; kasutamisel tuleb arvestada vajaduse sagedusega. Kui bronhodilatatsiooni vajadus on sage, ilma et oleks vaja suurendada inhaleeritavate kortikosteroidide annust, tuleb kasutada alternatiivset hooravi.

Säilitus- ja hooravi Symbicortiga tuleb eriti kaaluda patsientide puhul, kelle:

• astmaravi on olnud ebaefektiivne ja kes vajavad sageli ravimit haigushoogude pärssimiseks;
• astma ägenemine on varem nõudnud meditsiinilist sekkumist.

Hoolikalt tuleb seirata võimalikke annusest sõltuvaid kõrvaltoimeid patsientidel, kes „vastavalt vajadusele“ kasutamisel pihustavad Symbicorti suuri annuseid.

Soovitatavad annused Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ja vanemad): soovitatav säilitusannus on 4 pihustust ööpäevas, kas 2 pihustust hommikul ja 2 õhtul või 4 annust korraga, kas hommikul või õhtul. Mõned patsiendid võivad säilitusraviks vajada 4 pihustusest koosnevat annust kaks korda ööpäevas. Vajadusel võivad

patsiendid sümptomite tekkimisel pihustada 2 täiendavat annust nende pärssimiseks. Kui sümptomid

ei taandu mõne minutiga, tuleb manustada 2 lisaannust. Üle 12 annuse ei tohi ühel korral manustada. Tavaliselt ei ületa ööpäevane koguannus 16 pihustust; vaatamata sellele võib piiratud aja vältel

ööpäevase koguannusena pihustada kuni 24 annust. Patsientidele, kes pihustavad ööpäevas üle 16 annuse, tuleb tungivalt soovitada arsti poole pöördumist. Nende seisundit tuleb uuesti hinnata ja säilitusravi kohandada. Alla 12-aastased lapsed: Symbicorti säilitus- ja hooravi ei ole soovitatav lastele.

Üldine teave Patsientide erirühmad Puuduvad spetsiaalsed annustamissoovitused eakatele patsientidele. Puuduvad andmed Symbicorti kasutamise kohta maksa- või neerukahjustusega patsientidel. Kuna budesoniid ja formoterool eemaldatakse organismist peamiselt maksa metabolismi kaudu, võib raske maksatsirroosiga patsientidel eeldada suuremat ekspositsiooni.

Juhised Symbicorti õigeks kasutamiseks Symbicortist satub suspensioon hingamisteedesse sissehingatava õhuvoo toimel. Kui patsient hingab huuliku kaudu sisse, satub aine koos sissehingatava õhuga hingamisteedesse.

Tavaliselt on soovitatav kasutada vahemahutit (nt AeroChamber Plus Flow Vu või AeroChamber Plus) koos Symbicortiga (inhalatsiooniaerosool, suspensioon), eriti patsientidel, kellel on või kellel võib tekkida raskusi sissehingamise ja pihustuse koordineerimisega (vt lõik 5.2).

Tähelepanu! Patsiente tuleb koolitada ihalaatori ja vahemahuti korrektse kasutamise ja hoolduse ning hingamistehnika osas, et tagada optimaalne inhaleeritavate ravimite transport kopsudesse. Oluline on patsientidele selgitada. − Tähelepanelikult tuleb lugeda kasutusjuhendit patsiendi infolehelt, mis on iga inhalaatoriga kaasas. − Kui kasutatakse vahemahutit, lugeda hoolikalt iga vahemahutiga kaasasolevat kasutusjuhendit. − Inhalaatorit ei tohi kasutada, kui pakendis kaasasolev kuivatusaine pakike on lekkinud ning osa ainest on välja tulnud. − Enne igat kasutamiskorda peab inhalaatorit raputama vähemalt 5 sekundit ainete korralikuks segunemiseks. − Inhalaatori aktiveerimiseks peab kaks korda õhku pihustama enne inhalaatori esmakordset kasutamist, kui inhalaatorit ei ole üle ühe nädala kasutatud või kui see on maha kukkunud. − Huuliku kate tuleb eemaldada. − Inhalaatorit peab hoidma püstises asendis. − Huulik asetada suhu ning vajutada inhalaatorit ravimi väljutamiseks kindlalt aeglase ja sügava sissehingamise ajal, jätkata sissehingamist ja hoida hinge kinni ligikaudu 10 sekundi jooksul või niikaua, kui see ei tekita ebamugavust. Sissehingamine samaaegselt inhalaatori vajutamisega tagab, et toimeained jõuavad kopsu. − Inhalaatorit raputada veelkord ja tegevust korrata. − Pärast kasutamist sulgeda huulik kattega. − Pärast säilitusannuse inhaleerimist loputada suud veega, et vähendada suu ja neelu kandidiaasi teket. Kui patsiendil on tekkinud suu- ja neelukandidiaas, tuleb suud loputada veega ka pärast „vastavalt-vajadusele“ ravimi inhaleerimist. − Inhalaatori huulikut puhastada regulaarselt, vähemalt üks korda nädalas, kuiva riidelapiga. − Inhalaatorit ei tohi panna vette.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Annustamissoovitus Kui astma sümptomid on saadud kontrolli alla, siis võib mõelda Symbicorti annuse järg-järgulisele vähendamisele. Raviannuse vähendamisel on oluline regulaarne patsientide seisundi jälgimine. Tuleb kasutada vähimat efektiivset Symbicorti annust (vt lõik 4.2).

Patsiendile tuleb selgitada, et neil peab alati vajadusel kasutamiseks käepärast olema kas Symbicort (patsientidel, kes kasutavad Symbicorti nii säilitus- kui ka hooravimina) või eraldi kasutatav kiiretoimeline bronhilõõgasti (patsientidel, kes kasutavad Symbicorti ainult säilitusraviks).

Patsiendile tuleb selgitada, et ta manustaks Symbicorti säilitusannust määratud annuses, ka siis kui sümptomeid ei esine.

Suu ja neelu kandidiaasi (vt lõik 4.8) tekkeriski vähendamiseks tuleb patsiendile selgitada, et ta loputaks pärast säilitusannuse inhaleerimist suud veega. Kui suu ja neelu kandidiaas on juba tekkinud, siis tuleb patsiendil loputada suud veega ka pärast ravimi vajadusel inhaleerimist.

Ravi lõpetamisel on soovitatav vähendada annust järk-järgult, ravi ei tohi järsult lõpetada. Ravi lõpetamist inhaleeritavate kortikosteroididega ei tohi kaaluda muidu, kui ajutiselt vajalik astma diagnoosi kinnitamiseks.

Haiguse süvenemine Ravi ajal Symbicortiga võivad tekkida astmaga seotud tõsised kõrvalnähud ja seisundi ägenemine. Patsiendile tuleb selgitada, et ta jätkaks ravi, kuid pöörduks arsti poole, kui astma sümptomid ei taandu või kui need süvenevad pärast ravi alustamist Symbicortiga.

Kui patsiendi arvates on ravi ebaefektiivne või kui ta ületab suurimat lubatud Symbicorti annust, tuleb pöörduda arsti poole (vt lõik 4.2). Vajadusel kasutatava bronhilõõgasti suurenenud kasutamine viitab seisundi halvenemisele ning vajadusel tuleb astma ravi optimaalsust uuesti hinnata. Äkiline ja progresseeruv seisundi halvenemine kontrolli all oleva astma korral on potentsiaalselt eluohtlik ning patsient vajab erakorralist meditsiinilist abi. Selles olukorras tuleb arvestada vajadusega suurendada kortikosteroidravi, nt alustada ravikuuri suukaudsete kortikosteroididega, või antibiootikumravi vajadusega infektsiooni korral.

Symbicorti ravi ei tohi alustada astma ägenemise ajal või kui patsiendi astma kulg on oluliselt või äkiliselt halvenenud.

Suukaudselt ravilt üleminek Kui esineb mingi kahtlus, et neerupealiste talitlushäire on tekkinud varasema süsteemse steroidravi tõttu, tuleb olla ettevaatlik patsiendi üleviimisel ravile Symbicortiga.

Inhaleeritava budesoniidiga ravi kasulik toime võimaldab tavaliselt vähendada vajadust suukaudsete steroidide järele, kuid patsiendi suukaudse steroidravi lõpetamisel võib jääda pikaks ajaks püsima risk neerupealiste talitlushäire tekkeks. Suukaudse steroidravi lõpetamise järel võib taastumine kesta pikka aega, mistõttu inhaleeritavale budesoniidi ravile üleviidud patsientidel võib säilida risk neerupealiste funktsioonihäire tekkeks pika aja jooksul. Sellisel juhul tuleb hüpofüüsi-hüpotaalamuse telje funktsiooni regulaarselt jälgida.

Patsiendi üleviimisel suukaudselt steroidravilt Symbicortile ilmneb vähem steroidi süsteemset toimet, mistõttu võib tekkida allergia või artriidi sümptomeid, nagu nohu, ekseem ja lihas- ning liigesvalu. Nende seisundite raviks tuleb kasutada vastavat ravi. Glükokortikoidide toime puudulikkust tuleb kahtlustada nendel harvadel juhtudel, kui tekivad sellised sümptomid, nagu väsimus, peavalu, iiveldus ja oksendamine. Nendel juhtudel võib osutuda vajalikuks suukaudse glükokortikosteroidi annuse ajutine suurendamine.

Koostoimed teiste ravimitega

Samaaegset ravi itrakonasooli, ritonaviiri või teiste tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitoritega tuleb

vältida (vt lõik 4.5). Kui see ei ole võimalik, peab koostoimet omavate ravimite manustamise vaheline aeg olema nii pikk kui võimalik. Tugevatoimelisi CYP3A4 inhibiitoreid kasutavatel patsientidel ei ole säilitus- ega hooravi Symbicortiga soovitatav. Ettevaatus teatud haiguste puhul Symbicorti tuleb ettevaatusega manustada türeotoksikoosi, feokromotsütoomi, suhkurtõve, ravimata

hüpokaleemia, hüpertroofilise obstruktiivse kardiomüopaatia, idiopaatilise subvalvulaarse aordistenoosi, raske hüpertensiooni, aneurüsmi või teiste raskete kardiovaskulaarsete häiretega (nt südame isheemiatõbi, tahhüarütmia või raske südamepuudulikkus) patsientidele. Ettevaatlik tuleb olla pikenenud QTc-intervalliga patsientide ravi korral. Formoterool ise võib põhjustada QTc-intervalli pikenemist.

Suurtes annustes beeta2-adrenoretseptori agonistide manustamisel võib tekkida potentsiaalselt tõsine hüpokaleemia. Samaaegne ravi beeta2-adrenoretseptorite agonistide ja hüpokaleemiat tekitavate või hüpokaleemilist toimet tugevdavate ravimitega, nagu ksantiini derivaadid, steroidid ja diureetikumid, võib beeta2-adrenoretseptori agonistide võimalikku hüpokaleemilist toimet tugevdada. Eriline ettevaatus on soovitatav ebastabiilse astma korral, kui vajadusel võetavate bronhilõõgastite kasutus on muutlik; ägeda raske astmahoo korral, kui hüpokaleemiaga seotud riski võib suurendada hüpoksia; ning muude seisundite korral, kui on suurenenud hüpokaleemia tekkimise tõenäosus. Selliste seisundite ajal on soovitatav jälgida kaaliumi sisaldust seerumis.

Nagu kõigi beeta2-adrenoretseptori agonistide kasutamisel, tuleb diabeediga patsientidel täiendavalt kontrollida vere glükoosisisaldust.

Vajadust inhaleeritavate kortikosteroidide järele ja nende annust tuleb ümber hinnata aktiivse või latentse kopsutuberkuloosi ning hingamisteede seen- või viirusinfektsiooniga patsientidel. Süsteemsed toimed Süsteemsed toimed võivad avalduda ükskõik milliste inhaleeritavate kortikosteroidide kasutamisel, eriti aga suures annuses ja pikaks perioodiks määratud kortikosteroidide korral. Süsteemne toime on siiski palju vähem tõenäoline inhaleeritavate kui suukaudsete kortikosteroididega. Võimalik süsteemne toime võib avalduda Cushingi sündroomi, Cushingi-laadsete tunnuste, neerupealiste talitluse pärssimise, laste ja noorukite kasvupeetuse, luu mineraalse tiheduse vähenemise, katarakti ja glaukoomina ning harvem erinevate psühholoogiliste või käitumishäiretena, nagu psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti lastel) (vt lõik 4.8).

Võimalikku toimet luu mineraalsele tihedusele peab eelkõige arvesse võtma patsientide puhul, kes saavad ravi pikaajaliselt suurtes annustes ja kellel esinevad lisaks osteoporoosi riskitegurid. Pikaajalistes uuringutes inhaleeritava budesoniidi kasutamisest lastel annuses 400 mikrogrammi ööpäevas (mõõdetud annus) või täiskasvanutel annuses 800 mikrogrammi ööpäevas (mõõdetud annus) ei ole tuvastatud selle olulist mõju luu mineraalsele tihedusele. Andmed Symbicorti suuremate annuste toime kohta puuduvad.

Kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib nägemise ähmastumine või muid nägemishäireid, tuleb kaalutleda patsiendi suunamist silmaarsti juurde, et uurida võimalikke põhjusi, milleks võivad olla näiteks kae, glaukoom või harvikhaigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia (central serous chorioretinopathy, CSCR), mida on täheldatud kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel.

Neerupealiste funktsioon Täiendavat ravi süsteemsete steroidhormoonide või inhaleeritava budesoniidiga ei tohi järsult katkestada.

Pikaajaline ravi suurtes annustes inhaleeritavate kortikosteroididega, eriti soovitatud annustest suuremate annustega, võib tulemuseks anda ka kliiniliselt olulise neerupealiste funktsiooni pärssimise. Seetõttu tuleb arvestada täiendava süsteemse kortikosteroidravi vajadusega stressiperioodidel, nagu raske infektsioon või plaaniline operatsioon. Steroidi annuse kiire vähendamine võib vallandada ägeda neerupealiste puudulikkuse. Ägeda neerupealiste puudulikkuse sümptomid ja nähud võivad olla ebamäärased, kuid võivad hõlmata söögiisu puudumist, kõhuvalu, kehakaalu langust, väsimust, peavalu, iiveldust, oksendamist, teadvuse hägunemist, krambihooge, hüpotensiooni ja hüpoglükeemiat.

Paradoksaalne bronhospasm Nagu teistegi inhaleeritavate ravimite puhul, võib tekkida paradoksaalne bronhospasm, millega kaasneb vilistava hingamise tugevnemine ja õhupuudus kohe pärast ravimi inhaleerimist. Sel juhul tuleb ravi Symbicortiga kohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ja alustada vajadusel ravi teiste ravimitega. Paradoksaalne bronhospasm laheneb kiiretoimelise bronhilõõgasti toimel ja seda tuleb kohe ravida (vt lõik 4.8).

Lapsed Inhaleeritavate kortikosteroididega pikaajalist ravi saavate laste pikkust on soovitatav regulaarselt mõõta. Kui kasv on aeglustunud, tuleb raviskeem ümber hinnata eesmärgiga vähendada inhaleeritava kortikosteroidi annust võimalusel väikseima efektiivse annuseni kontrolli säilitamiseks astma sümptomite üle. Tuleb hoolikalt kaaluda kortikosteroidravi kasu ning kasvu pärssimise võimalikke riske. Lisaks tuleb kaaluda vajadust suunata patsient laste pulmonoloogi vastuvõtule.

Piiratud hulk pikaajaliste uuringute andmeid viitab sellele, et enamik inhaleeritud budesoniidiga ravitud lastest ja noorukitest saavutavad lõpuks neile omase täiskasvanuea pikkuse. Ravi alguses on siiski täheldatud väikest ent mööduvat kasvu pidurdumist (ligikaudu 1 cm). Tavaliselt avaldub see ravi esimesel aastal.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised koostoimed Tugevatoimelised CYP3A4 inhibiitorid (nt ketokonasool, itrakonasool, vorikonasool, posakonasool, klaritromütsiin, telitromütsiin, nefasodoon ja HIV-proteaasi inhibiitorid) võivad tõenäoliselt oluliselt suurendada budesoniidi sisaldust plasmas, mistõttu tuleb vältida nende ravimite samaaegset kasutamist. Kui see ei ole võimalik, peab inhibiitori ja budesoniidi manustamise vahele jääv aeg olema nii pikk kui võimalik (vt lõik 4.4). Tugevatoimelisi CYP3A4 inhibiitoreid kasutavatel patsientidel ei ole säilitus- ega hooravi Symbicortiga soovitatav.

Tugevatoimelise CYP3A4 inhibiitori, ketokonasooli manustamisel annuses 200 mg üks kord ööpäevas suurenes samal ajal suukaudselt manustatud budesoniidi (3 mg üksikannuses) plasmasisaldus keskmiselt kuus korda. Kui ketokonasooli manustati 12 tundi pärast budesoniidi, suurenes kontsentratsioon keskmiselt ainult kolm korda, viidates sellele, et manustamisaegade eraldamine vähendab plasmasisalduse suurenemist. Piiratud andmed suures annuses inhaleeritava budesoniidi koostoime kohta näitavad, et plasmasisaldus võib oluliselt suureneda (keskmiselt neli korda), kui itrakonasooli annuses 200 mg üks kord ööpäevas manustatakse samal ajal inhaleeritava budesoniidiga (1000 mikrogrammi üksikannuses).

Farmakodünaamilised koostoimed Beeta-adrenoblokaatorid võivad nõrgendada või pärssida formoterooli toimet. Sellepärast ei tohi Symbicorti manustada koos teiste beeta-adrenoblokaatoritega (sh silmatilgad), kui selleks ei ole vältimatuid põhjusi. Samaaegne ravi kinidiini, disopüramiidi, prokaiinamiidi, fenotiasiini, antihistamiinikumide (terfenadiin) ja tritsükliliste antidepressantidega võib pikendada QTc-intervalli ja suurendada ventrikulaarsete rütmihäirete tekkeriski.

Lisaks võivad südame taluvust beeta2-sümpatomimeetikumide suhtes halvendada veel levodopa, levotüroksiin, oksütotsiin ja alkohol.

Samaaegne ravi monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega, sh ainetega, millel on sarnased omadused, nagu furasolidoon ja prokarbasiin, võib põhjustada hüpertensiivseid reaktsioone.

Samaaegne anesteesia halogeenitud süsivesinikega suurendab patsientidel rütmihäirete riski.

Samaaegne teiste beeta-adrenergiliste või antikolinergiliste ravimite kasutamine võib potentsiaalselt tugevdada bronhodilateerivat toimet.

Hüpokaleemia võib suurendada digitaalise glükosiididega ravitud patsientidel rütmihäirete tekkeriski.

Ravi beeta2-adrenoretseptori agonistiga võib põhjustada hüpokaleemiat, mida võib süvendada samaaegne ravi ksantiini derivaatide, kortikosteroidide ja diureetikumidega (vt lõik 4.4).

Budesoniidil ja formoteroolil ei ole täheldatud mingeid koostoimeid teiste astmaravimitega.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kliinilised andmed Symbicorti või formoterooli ja budesoniidi samaaegse kasutamise kohta raseduse ajal puuduvad. Rottidel tehtud embrüofetaalse arengu uuringutes ei tuvastatud kombineeritud ravi kasutamisel mingeid lisatoimeid.

Formoterooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Väga suurtes annustes süsteemselt manustatud formoterool põhjustas loomkatsete reproduktsiooniuuringutes kõrvaltoimeid (vt lõik 5.3).

Ligikaudu 2000 ravi saanud raseda andmed osutavad, et inhaleeritava budesoniidi kasutamisega ei kaasnenud suurenenud teratogeenset riski. Loomkatsetes on tõendatud, et glükokortikosteroidid tekitavad väärarendeid (vt lõik 5.3). See ei ole soovitatud annuste kasutamise korral tõenäoliselt inimeste puhul oluline.

Samuti on loomkatsetes tõendatud, et glükokortikosteroidide liig sünnieelsel perioodil võib suurendada emakasisese kasvupeetuse, täiskasvanueas avalduva südame- ja veresoonkonnahaiguse, glükokortikoidide retseptorite tiheduse ja närvikoe virgatsainete ringluse püsivate muutuste ning käitumishäirete riski ka teratogeensest annusest väiksemate annuste korral.

Raseduse ajal võib Symbicorti kasutada ainult siis, kui selle võimalik kasu on võimalikust riskist suurem. Piisava kontrolli säilitamiseks astma üle tuleb kasutada budesoniidi väikseimat efektiivset annust. Imetamine Budesoniid eritub rinnapiima. Terapeutilistes annustes ei ole siiski ette näha mingit mõju rinnapiima saavatele imikutele. Ei ole teada, kas formoterool eritub inimese rinnapiima. Loomkatsetes on rottidel leitud formoterooli väikese koguse eritumist emasloomade piima. Symbicorti määramist imetavatele emadele võib kaaluda ainult siis, kui ravi eeldatav kasu emale on suurem mis tahes võimalikust ohust lapsele.

Fertiilsus Budesoniidi võimaliku toime osas fertiilsusele andmed puuduvad. Loomade reproduktsiooniuuringutes on täheldatud süsteemselt suures annuses formoterooli manustamisel mõningast fertiilsuse vähenemist isastel rottidel (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Symbicort ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kuna Symbicort sisaldab nii budesoniidi kui ka formoterooli, võivad tekkida mõlemale ainele iseloomulikud teadaolevad kõrvaltoimed. Kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist mõlema toimeaine koosmanustamisel ei ole täheldatud. Kõige tavalisemad ravimiga seotud kõrvaltoimed on farmakoloogiliselt prognoositavad beeta2-adrenoretseptori agonistide kasutamisega seotud kõrvaltoimed, nagu treemor ja südamepekslemine. Need on enamasti kerged ja kaovad tavaliselt mõne päeva järel ravi algusest.

Kõrvaltoimed, mida seostatakse budesoniidi või formoterooliga, on toodud allolevas tabelis organsüsteemi klasside ja esinemissageduste alusel. Sagedus on määratletud järgmiselt: väga sage ( 1/10), sage ( 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt ( 1/1000 kuni < 1/100), harv ( 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000).

Tabel 1 Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Infektsioonid ja Sage Suu ja neelu kandidiaas infestatsioonid Immuunsüsteemi häired Harv Kiiret ja aeglast tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid, nt Endokriinsüsteemi häired Väga harv Cushingi sündroom, neerupealiste talitluse Ainevahetus- ja Harv Hüpokaleemia toitumishäired Väga harv Hüperglükeemia Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt Agressiivsus, psühhomotoorne hüperaktiivsus, Närvisüsteemi häired Sage Peavalu, treemor Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemise ähmastumine (vt ka lõik 4.4) Südame häired Sage Südamepekslemine Vaskulaarsed häired Väga harv Vererõhu muutused Respiratoorsed, rindkere ja Sage Kerge kõriärritus, köha, düsfoonia, sealhulgas mediastiinumi häired hääle kähedus Seedetrakti häired Aeg-ajalt Iiveldus Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Verevalumid kahjustused Lihaste, luustiku ja sidekoe Aeg-ajalt Lihaskrambid kahjustused

Suu ja neelu kandidiaas võib tekkida ravimi sadestumisest. Riski vähendamiseks tuleb patsiendile soovitada iga säilitusannuse manustamise järel veega suu loputamist. Suu ja neelu kandidiaas allub

tavaliselt paiksele seenevastasele ravile, ilma et tekiks vajadust katkestada inhaleeritav kortikosteroid. Suu ja neelu kandidiaasi tekkimisel peavad patsiendid veega suud loputama ka iga vajadusel võetud annuse manustamise järel.

Nagu muu inhalatsioonravi korral, võib väga harvadel juhtudel (vähem kui ühel juhul 10 000 inimese kohta) tekkida paradoksaalne bronhospasm, millega kaasneb vilistava hingamise tugevnemine ja õhupuudus kohe pärast ravimi inhaleerimist. Paradoksaalne bronhospasm laheneb kiiretoimelise bronhilõõgasti toimel ja seda tuleb kohe ravida. Sel juhul tuleb ravi Symbicortiga kohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ja alustada vajaduse korral ravi teiste ravimitega (vt lõik 4.4).

Süsteemsed toimed võivad avalduda kõikide inhaleeritavate kortikosteroidide puhul, iseäranis siis, kui kasutatakse pikka aega suuri annuseid. Süsteemne toime on siiski palju vähem tõenäoline inhaleeritavate kui suukaudsete kortikosteroididega. Võimalik süsteemne toime võib avalduda Cushingi sündroomi, Cushingi sündroomi laadsete tunnuste, neerupealiste pärssimise, laste ja noorukite kasvupeetuse, luu mineraalse tiheduse vähenemise, katarakti ja glaukoomina. Lisaks võib esineda suurenenud vastuvõtlikkust infektsioonidele ja võimetust kohaneda stressiga. Toimed sõltuvad tõenäoliselt annusest, ekspositsiooniajast, käesolevast ja varasemast steroidi annusest ning individuaalsest tundlikkusest.

Ravi beeta2-adrenoretseptorite agonistidega võib põhjustada veres insuliini, vabade rasvhapete, glütserooli ja ketokehade sisalduse suurenemist.

Lapsed Soovitav on regulaarselt jälgida pikaajaliselt inhaleeritavaid glükokortikosteroide saavate laste pikkuskasvu (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Formoterooli üleannustamisel tekivad tõenäoliselt beeta2-adrenoretseptori agonistidele omased toimed: treemor, peavalu, südamepekslemine. Üksikjuhtudel on teatatud tahhükardia, hüperglükeemia, hüpokaleemia, QTc-intervalli pikenemise, südame rütmihäirete, iivelduse ja oksendamise esinemisest. Vajaduse korral võib määrata toetava ja sümptomaatilise ravi. Kolme tunni jooksul formoterooli 90 mikrogrammi annuse manustamine ägeda bronhiaalse obstruktsiooniga patsientidele ei põhjustanud terviseprobleeme. Budesoniidi suurte, isegi ülisuurte annustega üleannustamise korral ei teki teadaolevalt kliinilisi probleeme. Kui ravimit üleannustatakse pikka aega, võivad avalduda glükokortikoidide süsteemsed toimed, nagu hüperkortitsism ja neerupealiste talitluse pärssimine.

Kui ravi Symbicortiga tuleb lõpetada formoterooli üleannustamise tõttu, tuleb kaaluda ravi jätkamist sobiva inhaleeritava kortikosteroidiga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained: inhaleeritavad adrenergilised ained, ATC kood: R03AK07

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed

Symbicort sisaldab formoterooli ja budesoniidi, millel on erinevad toimemehhanismid ja üksteist võimendavad toimed astma ägenemiste ärahoidmisel. Budesoniidi ja formoterooli eriomadused võimaldavad nende kombinatsiooni kasutada korraga nii astma säilitus- ja hooraviks või ainult säilitusraviks.

Budesoniid Budesoniid on glükokortikosteroid, millel on inhaleerituna annusest sõltuv põletikuvastane toime hingamisteedes, mille tulemusel sümptomid leevenevad ja esineb vähem astma ägenemisi. Inhaleeritaval budesoniidil on vähem raskeid kõrvaltoimeid kui süsteemsetel kortikosteroididel. Glükokortikoidide põletikuvastase toime täpne mehhanism ei ole teada.

Formoterool Formoterool on selektiivne beeta2-adrenoretseptori agonist, mis inhaleerituna põhjustab pöörduva hingamisteede obstruktsiooniga patsientidel kiiret ja pikatoimelist bronhide silelihaste lõõgastumist. Bronhe laiendav toime sõltub annusest ja algab 1…3 minuti jooksul. Toime kestab pärast ühekordset inhaleerimist vähemalt 12 tundi.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Symbicorti annuste 80 mikrogrammi/2,25 mikrogrammi kliinilise toime dokumenteerimisel on kasutatud sildamisstrateegiat, kus in vitro andmeid kasutatakse sarnasuse näitamiseks tugevama pMDI-ga (160 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi) ja kus farmakokineetilisi andmeid kasutatakse pMDI võrdlemiseks Symbicort Turbuhaleriga, mis näitab võrreldava aktiivse ravimi koguse jõudmist süsteemsesse vereringesse (vt lõik 5.2).

Ühes randomiseeritud topeltpimedas paralleelrühmadega mitmekeskuselises 3.faasi uuringus võrreldi Symbicort pMDI (160/4,5 mikrogrammi, kaks inhalatsiooni kaks korda ööpäevas, manustatud annus) tõhusust ja ohutust Pulmicort pMDI (200 mikrogrammi budesoniidi, kaks inhalatsiooni kaks korda ööpäevas, mõõdetud annus) ning Symbicort Turbuhaleriga (160/4,5 mikrogrammi budesoniidi/formoterooli, kaks inhalatsiooni kaks korda ööpäevas, manustatud annus) astmahaigetel teismelistel ja täiskasvanutel. Symbicort pMDI oli hommikuse PEF-i põhjal parem kui budesoniid pMDI (keskmine erinevus 28,6 l/min; 95% CI: 20,9…36,4 l/min; p < 0,001). Symbicorti sisaldavate ravimvormide (pMDI ja Turbuhaler) tulemused olid võrreldavad, eeldatav erinevus –2,8 l/min; 95% (CI: –10,4…4,9 l/min).

Kliiniline efektiivsus budesoniidi/formoterooli säilitusravi korral Täiskasvanutel tehtud kliinilistes uuringutes on tuvastatud, et formoterooli lisamine budesoniidile leevendas astma sümptomeid ja parandas kopsufunktsiooni ning vähendas astma ägenemisi. Kahes 12- nädala pikkuses uuringus oli budesoniidi/formoterooli (Turbuhaler) toime kopsufunktsioonile võrdne budesoniidi ja formoterooli eraldi manustamisel saavutatuga ning ületas üksikravimina võetud budesoniidi toimet. Kõigis uuringurühmades kasutati vajadusel lühitoimelist beeta2-adrenoretseptori agonisti. Astmavastase toime nõrgenemist aja jooksul ei täheldatud.

Kahes kliinilises uuringus, milles osales 1107 täiskasvanud ja noorukit astmaatikut, oli kopsufunktsiooni paranemine (annuse-eelne FEV ja 12 tunni FEV ) tõhusam Symbicorti (80/4,5 ja 160/4,5 mikrogrammi pihustuses, inhalatsiooniaerosool, suspensioon) kasutamisel võrreldes kõikide tema üksikkomponentidega. Sümptomivabad päevad, elukvaliteet ja eelnevalt määratletud astmaga seotud sündmused paranesid oluliselt Symbicorti kasutamisel võrreldes budesoniidi ja formoterooliga. 26 nädalat kestnud ohutuse ja tõhususe uuringus, milles osales 11 963 teismelist ja täiskasvanud astmaatikut, hinnati Symbicorti (80/4,5 ja 160/4,5 mikrogrammi pihustuses, inhalatsiooniaerosool, suspensioon) pikaajalist ohutust ja tõhusust võrreldes budesoniidiga (80 ja 160 mikrogrammi pihustuses). Riskitiheduste suhe, millega võrreldi tõsiseid astmaga seotud sündmusi Symbicorti ja budesoniidi vahel, hinnatuna astmaga seotud surmadest, intubatsioonidest ja hospitaliseerimistest koosneva komposiittulemusnäitaja põhjal, oli 1,07 (95% CI: 0,70…1,70). Statistilist mittehalvemust näitas riskitiheduste suhte 95% CI ülempiir < 2. Symbicort oli võrreldes budesoniidiga statistiliselt

parem, hinnangu aluseks olid aeg esimese raske astmahoo ägenemiseni ja sümptomite kontrolli

mõõtmised. Kliiniline efektiivsus budesoniidi/formoterooli säilitus- ja hooravi korral 12 076 astma patsienti (nendest 4447 kasutasid budesoniidi/formoterooli (Turbuhaler) säilitus- ja hooravimina) osales kokku viies topeltpimedas efektiivsuse ja ohutuse uuringus kestvusega 6...12 kuud. Uuringutesse kaasati patsiendid, kelle sümptomid ei taandunud vaatamata ravile inhaleeritavate glükokortikosteroididega.

Budesoniidi/formoterooli (Turbuhaler) säilitus- ja hooravi tagas statistiliselt olulise ning kliiniliselt tähendusliku raskete ägenemiste vähenemise kõigi 5 uuringu kõigis võrdlusrühmades. See hõlmas suuremas säilitusannuses budesoniidi/formoterooli (Turbuhaler) ja vajadusel võetava terbutaliini (uuring 735) ning samas säilitusannuses budesoniidi/formoterooli (Turbuhaler) ja vajadusel võetava formoterooli või terbutaliini (uuring 734) võrdlust (tabel 2). Uuringus 735 olid kopsufunktsioon, kontroll sümptomite üle ja ravimi kasutamine vastavalt vajadusele ühesugused kõigis uuringurühmades. Uuringus 734 vähenesid sümptomid ja vajadusel kasutamine ning paranes kopsufunktsioon, võrreldes võrdlusravimitega ravimisel. Viie uuringu tulemuste ühendamisel ilmnes, et budesoniidi/formoterooli (Turbuhaler) säilitus- ja hooravina saavad patsiendid ei vajanud keskmiselt 57% ravipäevadest hooravi. Ravimresistentsust aja jooksul ei tekkinud.

Tabel 2 Ülevaade rasketest ägenemistest kliinilistes uuringutes Uuringu nr Ravirühmad N Rasked ägenemiseda Kestus Uuring 735 Budesoniid/formoterool 160/4,5 mikrogrammi 2 korda 1103 125 0,23b 6 kuud ööpäevas + vajadusel Budesoniid/formoterool 320/9 mikrogrammi 2 korda 1099 173 0,32 ööpäevas + terbutaliin 0,4 mg vajadusel Salmeterool/flutikasoon 2 × 25/125 mikrogrammi 2 korda 1119 208 0,38 ööpäevas + terbutaliin 0,4 mg vajadusel Uuring 734 Budesoniid/formoterool 160/4,5 mikrogrammi 2 korda 1107 194 0,19b 12 kuud päevas + vajadusel Budesoniid/formoterool 160/4,5 mikrogrammi 2 korda 1137 296 0,29 ööpäevas + formoterool 4,5 mikrogrammi vajadusel Budesoniid/formoterool 160/4,5 mikrogrammi 2 korda 1138 377 0,37 ööpäevas + terbutaliin 0,4 mg vajadusel a Hospitaliseerimine/ravi erakorralise meditsiini osakonnas või ravi suukaudsete kortikosteroididega. b Ägenemiste määra vähenemine on statistiliselt oluline (p-väärtus < 0,01) mõlema võrdlusuuringu korral. Kuues topeltpimedas kliinilises uuringus, 5 ülalnimetatud uuringut ja üks lisauuring, kus kasutati kõrgemat säilitusannust 160/4,5 mikrogrammi kaks inhalatsiooni kaks korda ööpäevas, ilmnes, et noorukite ja täiskasvanute efektiivsus- ja ohutusandmed on võrreldavad. Hinnang põhines kokku 14 385 astmapatsiendil, kellest 1847 olid noorukid. Noorukitest patsientide hulk, kes kasutasid enam kui 8 inhalatsiooni vähemalt ühel päeval budesoniidi/formoterooli säilitus- ja hooravi raviskeemi osana, oli piiratud. Selline kasutus ei olnud sage.

Teises kahes uuringus, kus patsiendid pöördusid astma tõttu meditsiiniabi saamiseks arsti poole, osutus budesoniid/formoterool (Turbuhaler) kiireks ja efektiivseks bronhilõõgastiks, millel oli sarnane toime salbutamooli ja formoterooliga.

Vt lõik 4.2 teavet lastel kasutamise kohta.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Üksikannuse uuringus manustati tervetele vabatahtlikele 8 Symbicorti inhalatsiooni (inhalatsiooniaerosool, suspensioon) annuses 160 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi (koguannus 1280/36 mikrogrammi). Budesoniid ja formoterool imendusid kiiresti ning saavutasid maksimaalse plasmakontsentratsiooni vastavalt 15 ja 6 minutit pärast inhalatsiooni. Symbicorti (inhalatsiooniaerosool, suspensioon) manustamisel jõudis süsteemsesse vereringesse Symbicort Turbuhaleriga (koguannus 1280/36 mikrogrammi) manustamisel võrreldav kogus aktiivset ravimit. Symbicorti (inhalatsiooniaerosool, suspensioon) budesoniidikomponendi AUC oli 90% Turbuhaleri kui võrdlusravimi väärtusest. Symbicorti (inhalatsiooniaerosool, suspensioon) formoteroolikomponendi AUC oli 116% Turbuhaleri kui võrdlusravimi väärtusest.

Tervetel vabatahtlikel läbi viidud uuringus hinnati süsteemset budesoniidi ja formoterooli, mis pärines Symbicortist (inhalatsiooniaerosool, suspensioon) 160 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi koos AeroChamber Plus Flow Vu vahemahutiga ja ilma.

AeroChamber Plus Flow Vu vahemahuti kaudu manustatud Symbicorti (inhalatsiooniaerosool, suspensioon) 160 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi süsteemne ekspositsioon oli suurem, kui ilma vahemahutita manustatud Symbicortil, kusjuures keskmine AUC on budesoniidi ja formoterooli puhul vastavalt 68% ja 77% kõrgem. Siiski täheldati suurimat süsteemset ekspositsiooni koos vahemahutiga nendel patsientidel, kellel täheldati ilma vahemahutita vähest ekspositsiooni (tõenäoliselt tänu kehvale inhalatsioonitehnikale).

Budesoniidi ja formoterooli farmakokineetilise koostoime kohta tõendeid ei olnud.

Jaotumine ja biotransformatsioon Plasmavalkudega seondub ligikaudu 50% formoteroolist ja 90% budesoniidist. Jaotusruumala on ligikaudu 4 l/kg formoterooli ja 3 l/kg budesoniidi korral. Formoterool inaktiveeritakse konjugeerimise teel (moodustuvad aktiivsed O-demetüülitud ja deformüülitud metaboliidid, kuid need esinevad enamasti inaktiivsete konjugaatidena). Budesoniidi biotransformatsioon vähese glükokortikosteroidse aktiivsusega metaboliitideks on maksa esmasel läbimisel suur (ligikaudu 90%). Peamiste metaboliitide 6-beeta- hüdroksübudesoniidi ja 16-alfa-hüdroksüprednisolooni glükokortikosteroidne aktiivsus on alla 1% budesoniidi aktiivsusest. Puuduvad tõendid mis tahes ainevahetuslike koostoimete või omavaheliste asendusreaktsioonide kohta formoterooli ja budesoniidi vahel.

Eritumine Enamik formoteroolist metaboliseerub maksas ja eritub neerude kaudu Pärast inhalatsiooni eritub 8...13% manustatud formoteroolist muutumatult uriiniga. Formoterooli süsteemne kliirens on kiire (ligikaudu 1,4 l/min) ja lõplik eritumise poolväärtusaeg on keskmiselt 17 tundi. Budesoniid elimineeritakse ainevahetusreaktsioonide kaudu, mida katalüüsib peamiselt ensüüm CYP3A4. Budesoniidi metaboliidid erituvad uriiniga muutumatult või konjugeeritult. Uriinis on määratud muutumatul kujul vaid tühised kogused budesoniidi. Budesoniidi süsteemne kliirens on kiire (ligikaudu 1,2 l/min) ja lõplik eritumise poolväärtusaeg pärast intravenoosset manustamist on keskmiselt 4 tundi.

Budesoniidi või formoterooli farmakokineetika neerupuudlikkuse korral ei ole teada. Budesoniidi ja formoterooli kontsentratsioon võib maksahaigusega patsientidel suureneda.

Lineaarsus/mittelineaarsus Nii budesoniidi kui ka formoterooli süsteemne saadavus on lineaarses seoses manustatud annusega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes täheldatud nii kombineeritult kui ka eraldi manustatud budesoniidi ja formoterooli toksilisus oli seotud suurenenud farmakoloogilisest aktiivsusest tingitud toimetega.

Reproduktsiooniuuringutes loomadel on kortikosteroidid (nagu budesoniid) tõendatult indutseerinud väärarendeid (suulaelõhe, skeleti väärarendid). Nende loomkatsete tulemused ei ole siiski tõenäoliselt asjakohased inimesel kliiniliselt soovitatud annuste kasutamisel. Loomade reproduktsiooniuuringutes on täheldatud süsteemselt suures annuses formoterooli manustamisel mõningast fertiilsuse vähenemist isastel rottidel ning viljastatud munaraku implanteerimise häireid, samuti varajase postnataalse elulemuse vähenemist ja loote kaalu langust märkimisväärselt suuremate süsteemsete annuste kasutamisel, kui ravimi kliinilisel kasutamisel. Nimetatud loomkatsete tulemused ei ole siiski inimeste jaoks olulised.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Apafluraan (HFA 227) Povidoon Makrogool

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Müügipakend: 2 aastat. Pärast esmast avamist: 3 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

Parima tulemuse saamiseks tuleb seda ravimit hoida enne kasutamist toatemperatuuril. Mitte hoida külmkapis, mitte lasta külmuda. Kaitsta külmumise ja otsese päikesevalguse eest.

Enne kasutamist eemaldada huulikult kate, pärast kasutamist tuleb see tagasi asetada.

Sarnaselt teiste inhaleeritavate ravimitega väheneb selle ravimi ravitoime, kui konteiner on külm. Seda ravimit tuleb enne kasutamist hoida toatemperatuuril. Konteiner sisaldab surve all olevat vedelikku. Mitte hoida temperatuuril üle 50 °C. Konteinerit mitte katki torgata. Konteinerit ei tohi purustada, avada ega põletada, isegi kui see näib olevat tühi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Rõhu all olev seestpoolt kaetud alumiiniumist konteiner, mis on ühendatud dosaatori klapiga ja annuse indikaatoriga. Konteiner on sobitatud punasesse plastikust dosaatorisse, millel on valgest plastikust huulik koos halli plastikust kattega. Iga annus sisaldab 80/2,25 mikrogrammi budesoniidi/formoteroolfumaraatdihüdraati. Pärast esmast ettevalmistust on inhalaatoris 60 või 120 annust. Iga inhalaator on üksikult pakitud fooliumkotikesse, mis sisaldab kuivatusainet.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AstraZeneca AB

151 85 Södertälje Rootsi

8. MÜÜGILOA NUMBER

1008220

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.06.2020 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 07.01.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025