RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Symbicort Turbuhaler, 320 mikrogrammi/9 mikrogrammi/annuses, inhalatsioonipulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga pihustatud annus (annus, mis on huulikult pihustatud) sisaldab 320 mikrogrammi budesoniidi ja 9 mikrogrammi formoteroolfumaraatdihüdraati.

Iga mõõdetud annus sisaldab 400 mikrogrammi budesoniidi ja 12 mikrogrammi formoteroolfumaraatdihüdraati. INN. Budesonidum, formoterolum

Teadaolevat toimet omav abiaine 491 mikrogrammi laktoosmonohüdraati pihustatud annuses.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Inhalatsioonipulber. Inhaleeritav pulber on valge.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Astma Astma regulaarne ravi täiskasvanutel ja 12…17-aastastel noorukitel, kui inhaleeritava kortikosteroidi ja pikatoimelise beeta2-adrenoretseptori agonisti kombineeritud kasutamine on sobiv:

• patsientidel, kellel inhaleeritavad kortikosteroidid ja „vastavalt vajadusele“ inhaleeritavad

lühitoimelised beeta2-adrenoretseptori agonistid ei taga piisavat kontrolli; või

• patsientidel, kellel on juba saavutatud piisav kontroll inhaleeritavate kortikosteroidide ja pikatoimeliste

beeta2-adrenoretseptori agonistidega. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) KOKi sümptomaatiline ravi 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel, kellel pärast bronhodilataatori kasutamist on forsseeritud ekspiratoorne sekundimaht ehk FEV1 <70% eeldatavast normist ning vaatamata regulaarsele ravile bronhodilataatoritega on esinenud haiguse ägenemisi (vt ka lõik 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis: inhalatsiooniks.

Annustamine Astma Symbicort Turbuhaler ei ole ette nähtud astma ravi alustamiseks. Symbicort Turbuhaleri toimeainete annustamine on individuaalne ja vajab kohandamist vastavalt astma raskusastmele. Seda tuleb arvestada mitte ainult kombineeritud ravimitega ravi alustamisel, vaid ka säilitusannuse kohandamisel. Kui patsient vajab ravimite annuseid, mida ei ole võimalik manustada nende kombinatsiooni sisaldava inhalaatoriga, siis tuleb asjakohased beeta2-adrenoretseptori agonistide ja/või kortikosteroidide annused määrata eraldi inhalaatoritena.

Soovitatavad annused Täiskasvanud (18-aastased ja vanemad): 1 inhalatsioon kaks korda ööpäevas. Mõned patsiendid võivad vajada maksimaalselt kuni 2 inhalatsiooni kaks korda ööpäevas.

Noorukid (12…17-aastased): 1 inhalatsioon kaks korda ööpäevas.

Ravimi määranud arst või patsiendi raviarst peab patsiendi seisundit regulaarselt hindama selleks, et Symbicort Turbuhaleri annustus oleks optimaalne. Annus tuleb kohandada vähima võimaliku annuseni, mis tagab efektiivse sümptomite pärssimise. Kui pikaajaline sümptomite kontroll saavutatakse vähima soovitatud annuse kasutamisel, siis võib järgmise sammuna proovida ravi ainult kortikosteroidiga.

Tavapraktikas on juhul, kui kaks korda ööpäevas inhaleeritava ravimiga on saavutatud piisav kontroll sümptomite üle, võimalik vähima efektiivse annuse määramisel lugeda selleks üks kord ööpäevas Symbicort Turbuhaleri manustamine eeldusel, et ravimi määranud arsti arvates on pikatoimeline bronhilõõgasti vajalik sümptomite üle kontrolli säilitamiseks.

Kiiretoimelise bronhilõõgasti kasutamise suurenemine viitab seisundi halvenemisele ning vajadusele astma ravi optimaalsust uuesti hinnata.

Lapsed (6-aastased ja vanemad): Väiksema ravimisisaldusega ravim (80 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi/annuses) on olemas 6…11-aastaste laste jaoks.

Alla 6-aastased lapsed: Teadaolevad andmed on puudulikud. Symbicort Turbuhaler ei ole soovitatav alla 6-aastastele lastele. Symbicort Turbuhaler 320 mikrogrammi/9 mikrogrammi/annuses võib kasutada ainult säilitusraviks. Väiksema ravimisisaldusega – 80 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi/annuses ja 160 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi/annuses - Symbicort Turbuhaler on olemas säilitus- ja hooraviks.

KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) Soovitatavad annused Täiskasvanud: 1 inhalatsioon kaks korda ööpäevas.

Üldine teave Patsientide erirühmad: Eraldi annustust eakatele ei ole. Puuduvad andmed Symbicort Turbuhaleri kasutamise kohta maksa- või neerukahjustusega patsientidel. Kuna budesoniidi ja formoterooli eemaldatakse põhiliselt maksa ainevahetuse kaudu, võib eeldada suuremat mõjutust toimeainega raske maksatsirroosiga patsientidel.

Manustamisviis Juhised Symbicort Turbuhaleri õigeks kasutamiseks Inhalaator töötab sissehingatava õhuvoo toimel: kui patsient hingab huuliku kaudu sisse, satub aine koos sissehingatava õhuga hingamisteedesse.

Tähelepanu! Patsiendile tuleb selgitada, et ta:

• loeks tähelepanelikult kasutusjuhendit patsiendi infolehelt, mis on kaasas iga Symbicort Turbuhaleri

inhalaatoriga;

• hingaks huuliku kaudu tugevalt ja sügavalt sisse, et tagada optimaalse annuse jõudmine kopsudesse;
• ei hingaks kunagi huuliku kaudu välja;
• sulgeks Symbicort Turbuhaleri pärast kasutamist kattega;
• loputaks suud veega pärast säilitusannuse inhaleerimist, et vähendada suu ja neelu kandidiaasi teket.

Symbicort Turbuhaleri kasutamisel ei pruugi patsiendid tunda ravimit ega selle maitset, sest pihustatava ravimi kogus on väike.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes (laktoos, mis sisaldab väikest kogust piimavalke).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Annustamissoovitus Kui astma sümptomid on saadud kontrolli alla, siis võib mõelda Symbicort Turbuhaleri annuse järg- järgulisele vähendamisele. Raviannuse vähendamisel on oluline regulaarne patsientide seisundi jälgimine. Tuleb kasutada vähimat efektiivset Symbicort Turbuhaleri annust (vt lõik 4.2).

Patsientidele tuleb soovitada alati hoida käepärast vajadusel kasutatavat inhalaatorit.

Patsientidele tuleb korduvalt selgitada, et nad manustaksid Symbicort Turbuhalerit määratud annuses, ka siis kui sümptomeid ei esine.

Suu ja neelu kandidiaasi tekkeriski vähendamiseks (vt lõik 4.8) tuleb patsiendile selgitada, et ta loputaks suud veega pärast säilitusannuse inhaleerimist.

Ravi lõpetamisel on soovitatav vähendada annust järk-järgult, ravi ei tohi järsult lõpetada.

Haiguse süvenemine Ravi ajal Symbicort Turbuhaleriga võivad tekkida astmaga seotud tõsised kõrvalnähud ja seisundi ägenemine. Patsiendile tuleb selgitada, et ta jätkaks ravi, kuid pöörduks arsti poole, kui astma sümptomid ei taandu või kui need halvenevad pärast ravi alustamist Symbicort Turbuhaleriga.

Kui patsiendi arvates on ravi ebaefektiivne või kui ta ületab suurimat lubatud Symbicort Turbuhaleri annust, tuleb pöörduda arsti poole (vt lõik 4.2). Kiiretoimelise bronhilõõgasti kasutamise suurenemine viitab seisundi halvenemisele ning vajadusele astma ravi uuesti hinnata. Äkiline ja progresseeruv seisundi halvenemine kontrolli all oleva astma või KOKi korral on potentsiaalselt eluohtlik ning patsient vajab erakorralist meditsiinilist abi. Selles olukorras tuleb arvestada vajadusega suurendada kortikosteroidravi, nt alustada ravikuuri suukaudsete kortikosteroididega, või antibiootikumravi vajadusega, infektsiooni korral.

Ravi Symbicort Turbuhaleriga ei tohi alustada astma ägenemise ajal või kui patsiendi astma kulg on oluliselt või äkiliselt halvenenud.

Suukaudselt ravilt üleminek

Kui esineb mingi kahtlus, et neerupealiste talitlushäire on tekkinud varasema süsteemse steroidravi tõttu, tuleb olla ettevaatlik patsiendi üleviimisel ravile Symbicort Turbuhaleriga.

Inhaleeritava budesoniidravi kasulik toime võimaldab tavaliselt vähendada vajadust suukaudsete steroidide järele, kuid patsiendi suukaudse steroidravi lõpetamisel võib jääda pikaks ajaks püsima risk neerupealiste talitlushäire tekkeks. Suukaudse steroidravi lõpetamise järel võib taastumine kesta pikka aega, mistõttu inhaleeritavale budesoniidravile üleviidud patsientidel võib säilida risk neerupealiste funktsioonihäirele pika aja jooksul. Sellisel juhul tuleb hüpofüüs-hüpotaalamuse telje funktsiooni regulaarselt jälgida.

Patsiendi üleviimisel suukaudselt steroidravilt Symbicort Turbuhalerile ilmneb süsteemset steroidi toimet vähem, mistõttu võib tekkida allergia või artriidi sümptomeid, nagu nohu, ekseem ja lihas- ning liigesvalu. Nende seisundite raviks tuleb kasutada vastavat ravi. Glükokortikoidide toime puudulikkust tuleb kahtlustada nendel harvadel juhtudel, kui tekivad sümptomid, nagu väsimus, peavalu, iiveldus ja oksendamine. Nendel juhtudel võib osutuda vajalikuks suukaudse glükokortikosteroidi annuse ajutine tõstmine.

Abiained Symbicort Turbuhaler sisaldab laktoosmonohüdraati (< 1 mg/annuses). See kogus ei põhjusta tavaliselt probleeme laktoositalumatusega inimestel. Abiaine laktoos sisaldab väikest kogust piimavalke, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone. Koostoimed teiste ravimitega Samaaegset ravi itrakonasooli, ritonaviiri või teiste tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitoritega tuleb vältida (vt lõik 4.5). Kui see ei ole võimalik, peab koostoimet omavate ravimite manustamise vaheline aeg olema nii pikk kui võimalik.

Ettevaatus teatud haiguste puhul Symbicort Turbuhalerit tuleb ettevaatusega manustada türeotoksikoosi, feokromotsütoomi, suhkurtõve, ravimata hüpokaleemia, hüpertroofilise obstruktiivse kardiomüopaatia, idiopaatilise subvalvulaarse aordistenoosi, raske hüpertensiooni, aneurüsmi või muude raskete kardiovaskulaarsete häiretega, nagu südame isheemiatõbi, tahhüarütmia või raske südamepuudulikkus, patsientidele.

Ettevaatlik tuleb olla pikenenud QTc-intervalliga patsientide ravi korral. Formoterool ise võib põhjustada QTc-intervalli pikenemist.

Potentsiaalselt tõsine hüpokaleemia võib tekkida suurtes annustes beeta2-adrenoretseptori agonistide manustamisel. Samaaegne ravi beeta2-adrenoretseptori agonistide ja hüpokaleemiat tekitavate või hüpokaleemilist toimet tugevdavate ravimitega (nt ksantiini derivaadid, steroidid ja diureetikumid), võib beeta2-adrenoretseptori agonistide võimalikku hüpokaleemilist toimet süvendada. Eriline ettevaatus on soovitatav ebastabiilse astma korral, kui vajadusel võetavate bronhilõõgastite kasutus on muutlik; ägeda raske astmahoo korral, kui hüpokaleemiaga seotud riski võib suurendada hüpoksia; ning muude seisundite korral, kui on suurenenud hüpokaleemia tekkimise tõenäosus. Sellistel seisundite ajal on soovitatav seirata kaaliumi sisaldust seerumis.

Nagu kõigi beeta2-adrenoretseptori agonistide kasutamisel, tuleb diabeediga patsientidel glükoosisisaldust veres täiendavalt kontrollida.

Vajadust inhaleeritavate kortikosteroidide järele ning nende annust tuleb ümber hinnata aktiivse või latentse kopsutuberkuloosi ning hingamisteede seen- või viirusinfektsiooniga patsientidel.

Süsteemsed toimed

Süsteemsed toimed võivad avalduda mis tahes inhaleeritavate kortikosteroidide kasutamisel, eriti aga suures annuses ja pikaks perioodiks määratud kortikosteroidide korral. Süsteemne toime on siiski palju vähem tõenäoline inhaleeritavate kui suukaudsete kortikosteroididega. Võimalik süsteemne toime võib avalduda Cushingi sündroomi, Cushingi-laadsete tunnuste, neerupealiste talitluse pärsituse, laste ja noorukite kasvupeetuse, luu mineraalse tiheduse vähenemise, katarakti ja glaukoomina ning harvem erinevate psühholoogiliste või käitumishäiretena, nagu psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti lastel) (vt lõik 4.8).

Võimalikku mõju luutihedusele tuleb arvestada, eriti suurtes annustes pikaajaliselt ravimit saavatel patsientidel, kellel esineb kaasuvalt osteoporoosi riskifaktoreid. Pikaajalistes uuringutes inhaleeritava budesoniidi kasutamisest lastel annuses 400 mikrogrammi ööpäevas (mõõdetud annus) või täiskasvanutel annuses 800 mikrogrammi ööpäevas (mõõdetud annus) ei ole tuvastatud selle olulist mõju luu mineraalsele tihedusele. Andmed Symbicort Turbuhaleri suuremate annuste toime kohta puuduvad.

Kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel võib esineda nägemishäireid. Kui patsiendil tekib nägemise ähmastumine või muid nägemishäireid, tuleb kaalutleda patsiendi suunamist silmaarsti juurde, et uurida võimalikke põhjusi, milleks võivad olla kae, glaukoom või harvikhaigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia (central serous chorioretinopathy, CSCR), mida on täheldatud kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel.

Neerupealiste funktsioon Täiendavat ravi süsteemsete steroidhormoonide või inhaleeritava budesoniidiga ei tohi järsult katkestada. Pikaajaline ravi suurtes annustes inhaleeritavate kortikosteroididega, eriti soovitatud annustest kõrgemates annustes, võib tulemuseks anda ka kliiniliselt olulise neerupealiste funktsiooni pärssumise. Seetõttu tuleb arvestada täiendava süsteemse kortikosteroidravi vajadusega stressi perioodidel, nagu raske infektsioon või plaaniline operatsioon. Steroidiannuse kiire vähendamine võib vallandada ägeda neerupealiste puudulikkuse. Ägeda neerupealiste puudulikkuse sümptomid ja nähud võivad olla ebaselged, kuid võivad hõlmata söögiisu puudumist, kõhuvalu, kehakaalu langust, väsimust, peavalu, iiveldust, oksendamist, teadvuse hägunemist, krambihooge, hüpotensiooni ja hüpoglükeemiat.

Paradoksaalne bronhospasm Nagu teistegi inhaleeritavate ravimite korral, võib tekkida ootamatu bronhospasm, millega kaasneb vilistava hingamise suurenemine ning õhupuudus kohe pärast ravimi inhaleerimist. Sel juhul tuleb ravi Symbicort Turbuhaleriga kohe lõpetada, hinnata patsiendi seisundit ja vajadusel alustada ravi teiste ravimitega. Paradoksaalne bronhospasm laheneb kiiretoimelise bronhilõõgasti toimel ning seda tuleb koheselt ravida (vt lõik 4.8).

Lapsed Inhaleeritavate kortikosteroididega pikaajalist ravi saavate laste pikkust on soovitatav regulaarselt mõõta. Kui kasv on aeglustunud, tuleb raviskeem ümber hinnata eesmärgiga vähendada inhaleeritava kortikosteroidi annust võimalusel väikseima efektiivse annuseni kontrolli säilitamiseks astma sümptomite üle. Tuleb hoolikalt kaaluda kortikosteroidravi kasulikkust ning kasvu pärssimise võimalikke riske. Lisaks tuleb kaaluda vajadust suunata patsient laste pulmonoloogi vastuvõtule.

Piiratud hulk pikaajaliste uuringute andmeid viitab sellele, et enamik inhaleeritud budesoniidiga ravitud lastest ja noorukitest saavutavad lõpuks neile omase täiskasvanuea pikkuse. Ravi alguses on siiski täheldatud väikest ent mööduvat kasvu pidurdumist (ligikaudu 1 cm). Tavaliselt avaldub see ravi esimesel aastal.

KOKiga patsiendid

Symbicort Turbuhaleri kohta ei ole saadaval andmeid kliinilistest uuringutest KOKiga patsientidel, kelle bronhilõõgasti-eelne FEV1 >50% eeldatavast väärtusest ja bronhilõõgasti-järgne FEV1 >70% eeldatavast väärtusest (vt lõik 5.1).

Inhaleeritavate kortikosteroididega ravitud KOKiga patsientidel on täheldatud pneumoonia, sealhulgas haiglaravi vajava pneumoonia esinemissageduse suurenemist. Leitud on mõningaid tõendeid pneumoonia tekkeriski suurenemise kohta steroidide annuse suurendamisel, aga seda ei ole kõigi uuringute lõikes lõplikult tõestatud.

Puuduvad veenvad kliinilised tõendid inhaleeritavate kortikosteroidpreparaatide klassisiseste erinevuste kohta seoses pneumoonia tekkeriski raskusastmega.

Arstid peavad jääma valvsaks võimaliku pneumoonia tekkimise suhtes KOKiga patsientidel, sest selliste infektsioonide kliinilised tunnused kattuvad KOKi ägenemise sümptomitega.

KOKiga patsientide pneumoonia tekkeriski tegurite hulka kuuluvad suitsetamine, kõrgem vanus, madal kehamassiindeks (KMI) ja raske KOK.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised koostoimed Tugevatoimelised CYP3A4 inhibiitorid (nt ketokonasool, itrakonasool, vorikonasool, posakonasool, klaritromütsiin, telitromütsiin, nefasodoon ja HIV-proteaasi inhibiitorid) võivad tõenäoliselt oluliselt suurendada budesoniidi sisaldust plasmas, mistõttu tuleb vältida nende ravimite samaaegset kasutamist. Kui see ei ole võimalik, peab inhibiitori ja budesoniidi manustamise vahele jääv aeg olema nii pikk kui võimalik (vt lõik 4.4). Tugevatoimelise CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli manustamisel annuses 200 mg üks kord ööpäevas tõusis samaaegselt suukaudselt manustatud budesoniidi (3 mg üksikannuses) plasmatase keskmiselt kuuekordselt. Kui ketokonasooli manustati 12 tundi pärast budesoniidi, tõusis kontsentratsioon keskmiselt ainult kolmekordselt, viidates sellele, et manustamisaegade eraldamine vähendab plasmataseme tõusu. Piiratud andmed suures annuses inhaleeritava budesoniidi koostoime kohta näitavad, et plasmatase võib tõusta oluliselt (keskmiselt neljakordselt), kui itrakonasooli annuses 200 mg üks kord ööpäevas manustatakse samaaegselt inhaleeritava budesoniidiga (1000 mikrogrammi üksikannuses).

Farmakodünaamilised koostoimed Beeta-adrenoblokaatorid võivad nõrgendada või pärssida formoterooli toimet. Sellepärast ei tohi Symbicort Turbuhalerit manustada koos teiste beeta-adrenoblokaatoritega (sh silmatilgad), kui selleks ei ole vältimatuid põhjusi.

Samaaegne ravi kinidiini, disopüramiidi, prokainamiidi, fenotiasiini, antihistamiinikumide (terfenadiin) ja tritsükliliste antidepressantidega võib pikendada QTc-intervalli ja suurendada ventrikulaarsete rütmihäirete riski.

Peale selle võivad veel levodopa, levotüroksiin, oksütotsiin ja alkohol halvendada südame taluvust beeta2-sümpatomimeetikumide suhtes.

Samaaegne ravi monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega, sh ainetega, millel on sarnased omadused, nagu furasolidoon ja prokarbasiin, võib põhjustada vererõhu äkilist tõusu.

Samaaegne anesteesia halogeenitud süsivesinikega suurendab patsientidel rütmihäirete riski.

Samaaegne teiste beeta-adrenergiliste või antikolinergiliste ravimite kasutamine võib potentsiaalselt bronhodilateerivat toimet tugevdada.

Hüpokaleemia võib suurendada digitaalise glükosiididega ravitud patsientidel rütmihäirete tekkeriski.

Budesoniidil ja formoteroolil ei ole täheldatud koostoimeid teiste astmaravimitega.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kliinilised andmed Symbicort Turbuhaleri või formoterooli ja budesoniidi samaaegse kasutamise kohta raseduse ajal puuduvad. Rottidel tehtud embrüofetaalse arengu uuringutes ei tuvastatud kombineeritud ravi kasutamisel mingeid täiendavaid toimeid.

Formoterooli kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsetes põhjustas väga suurtes annustes süsteemselt manustatud formoterool kõrvaltoimeid reproduktsioonile (vt lõik 5.3).

Ligikaudu 2000 ravi saanud raseda andmed osutavad, et suurenenud teratogeenset riski inhaleeritava budesoniidi kasutamisega ei kaasnenud. Loomkatsetes on tõendatud, et glükokortikosteroidid tekitavad väärarendeid (vt lõik 5.3). See ei ole tõenäoliselt oluline inimestele soovitatud annuste korral Samuti on loomkatsetes tõendatud, et glükokortikosteroidide liiasus sünnieelses perioodis võib suurendada emakasisese kasvupeetuse, täiskasvanueas avalduva südame ja veresoonkonna haiguse, glükokortikoidide retseptorite tiheduse ja närvikoe virgatsainete ringluse püsivate muutuste ning käitumishäirete riski ka teratogeensest annusest väiksemate annuste korral.

Raseduse ajal võib Symbicort Turbuhalerit kasutada ainult siis, kui selle potentsiaalne kasu on võimalikust riskist suurem. Piisava kontrolli säilitamiseks astma üle tuleb kasutada budesoniidi väikseimat efektiivset annust.

Imetamine Budesoniid eritub rinnapiima. Siiski ei ole terapeutiliste annuste korral mõju rinnapiima saavatele imikutele ette näha. Ei ole teada, kas formoterool eritub rinnapiima. Rottidel tehtud katsetes on kindlaks tehtud väikese koguse formoterooli eritumine emasloomade piima. Symbicort Turbuhaleri määramist imetavatele emadele võib kaaluda ainult siis, kui ravi eeldatav kasu emale on suurem mis tahes võimalikust ohust lapsele.

Fertiilsus Budesoniidi võimaliku toime osas fertiilsusele andmed puuduvad. Loomade reproduktsiooniuuringutes on täheldatud süsteemselt suures annuses formoterooli manustamisel mõningast fertiilsuse langust isastel rottidel (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Symbicort Turbuhaler ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kuna Symbicort Turbuhaler sisaldab nii budesoniidi kui ka formoterooli, võivad tekkida mõlemale ainele iseloomulikud teadaolevad kõrvaltoimed. Kõrvaltoimete esinemissageduse suurenemist ei ole täheldatud mõlema toimeaine koosmanustamisel. Kõige tavalisemad ravimiga seotud kõrvaltoimed on farmakoloogiliselt prognoositavad beeta2-adrenoretseptori agonistide raviga seotud kõrvaltoimed, nagu treemor ja südamepekslemine. Need on enamasti kerged ja kaovad tavaliselt mõne päeva järel ravi algusest.

Kõrvaltoimed, mida seostatakse budesoniidi või formoterooliga, on toodud allolevas tabelis vastavalt organsüsteemide klassidele ja esinemissagedustele. Sagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100), harv (≥1/10 000 kuni <1/1000) ja väga harv (<1/10 000).

Tabel 1 Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Sage Suu ja neelu kandidiaas Immuunsüsteemi häired Harv Kiiret ja aeglast tüüpi ülitundlikkusreaktsioonid, Endokriinsüsteemi häired Väga harv Cushingi sündroom, neerupealiste talitluse Ainevahetus- ja toitumishäired Harv Hüpokaleemia Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt Agressiivsus, psühhomotoorne hüperaktiivsus, Närvisüsteemi häired Sage Peavalu, treemor Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemise ähmastumine (vt lõik 4.4) Südame häired Sage Südamepekslemine Vaskulaarsed häired Väga harv Vererõhu muutused Respiratoorsed, rindkere ja Sage Kerge kõriärritus, köha, düsfoonia, sealhulgas mediastiinumi häired hääle kähedus Seedetrakti häired Aeg-ajalt Iiveldus Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Verevalumid kahjustused Lihas-skeleti ja sidekoe Aeg-ajalt Lihaskrambid kahjustused

Suu ja neelu kandidiaas võib tekkida ravimi sadestumisest. Riski vähendamiseks tuleb patsiendile soovitada loputada suud iga säilitusannuse manustamise järel. Suu ja neelu kandidiaas allub tavaliselt

paiksele seenevastasele ravile, ilma et tekiks vajadust katkestada inhaleeritav steroidravi. Suu ja neelu kandidiaasi tekkimisel peavad patsiendid suud loputama ka iga vajadusel võetud annuse manustamise järel.

Nagu ka muu inhalatsioonravi korral, võib väga harvadel juhtudel, vähem kui ühel juhul 10 000 inimese kohta, tekkida paradoksaalne bronhospasm, millega kaasneb vilistava hingamise suurenemine ja õhupuudus kohe pärast ravimi inhaleerimist. Paradoksaalne bronhospasm laheneb kiiretoimelise bronhilõõgasti toimel ning seda tuleb koheselt ravida. Ravi Symbicort Turbuhaleriga tuleb koheselt katkestada, patsienti tuleb hinnata ning vajadusel alustada alternatiivse raviga (vt lõik 4.4).

Võivad avalduda inhaleeritavate kortikosteroidide süsteemsed toimed, eriti suurte annuste pikaajalise kasutamise korral. Süsteemne toime on siiski palju vähem tõenäoline inhaleeritavate kui suukaudsete kortikosteroididega. Võimalik süsteemne toime võib avalduda Cushingi sündroomi, Cushingi-laadsete tunnuste, neerupealiste pärsituse, laste ja noorukite kasvupeetuse, luu mineraalse tiheduse vähenemise, katarakti ja glaukoomina. Lisaks võib esineda suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele ja võimetus kohaneda stressiga. Toimed sõltuvad tõenäoliselt annusest, ekspositsiooniajast, käesolevast ja varasemast steroidi annusest ning individuaalsest tundlikkusest.

Ravi beeta2-adrenoretseptori agonistidega võib põhjustada veres insuliini, vabade rasvhapete, glütserooli ja ketokehade sisalduse suurenemist.

Lapsed Soovitav on regulaarselt jälgida pikaajaliselt inhaleeritavaid glükokortikosteroide saavate laste pikkuskasvu (vt lõik 4.4). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Formoterooli üleannustamisel tekivad tõenäoliselt beeta2-adrenoretseptori agonistidele omased toimed: treemor, peavalu, südamepekslemine. Üksikjuhtudel on teatatud tahhükardia, hüperglükeemia, hüpokaleemia, QTc-intervalli pikenemise, südame rütmihäirete, iivelduse ja oksendamise esinemisest. Vajadusel võib määrata toetava ja sümptomaatilise ravi. Kolme tunni jooksul 90 mikrogrammi annuse manustamine ägeda bronhiaalse obstruktsiooniga patsientidele ei põhjustanud terviseohtu.

Budesoniidi ägeda, isegi ülisuurtes annustes, üleannustamise korral ei teki teadaolevalt kliinilisi probleeme. Kui ravimit üleannustatakse pikaajaliselt, võivad avalduda glükokortikoidide süsteemsed toimed, nagu hüperkortitsism ja neerupealiste talitluse pärssimine.

Kui ravi Symbicort Turbuhaleriga tuleb lõpetada formoterooli üleannustamise tõttu, võib kaaluda ravi jätkamist asjakohase inhaleeritava kortikosteroidiga.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: hingamisteede obstruktiivsete haiguste raviks kasutatavad ained: inhaleeritavad adrenergilised ained, ATC-kood: R03AK07

Toimemehhanism ja farmakodünaamilised toimed Symbicort Turbuhaler sisaldab formoterooli ja budesoniidi, millel on erinevad toimemehhanismid ja üksteist võimendavad toimed astma ägenemiste ärahoidmisel. Mõlema aine toimemehhanismid on kirjeldatud allpool.

Budesoniid Budesoniid on glükokortikosteroid, mis inhaleeritult omab annusest sõltuvat hingamisteede põletikuvastast toimet, mis põhjustab sümptomite pärssimist ja vähendab astma ägenemisi. Inhaleeritaval budesoniidil on vähem raskeid kõrvaltoimeid kui süsteemsetel kortikosteroididel. Glükokortikoidide põletikuvastase toime täpne mehhanism ei ole teada.

Formoterool Formoterool on selektiivne beeta2-adrenoretseptori agonist, mis inhaleerituna põhjustab kiiret ja pikatoimelist bronhide silelihaste lõõgastumist hingamisteede mööduva sulguse korral. Bronhe laiendav toime sõltub annusest ning algab 1…3 minuti jooksul. Mõju kestab vähemalt 12 tundi pärast üksikannuse inhaleerimist.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Astma Täiskasvanutel tehtud kliinilistes uuringutes on tuvastatud, et formoterooli lisamine budesoniidile leevendas astma sümptomeid ja parandas kopsufunktsiooni ning vähendas astma ägenemisi. Kahes 12- nädala pikkuses uuringus oli budesoniidi/formoterooli toime kopsufunktsioonile võrdne budesoniidi ja formoterooli eraldi manustamisel saavutatuga ning ületas üksikravimina võetud budesoniidi toimet. Kõigis uuringurühmades kasutati vajadusel lühitoimelist beeta2-adrenoretseptori agonisti. Astmavastase toime nõrgenemist aja jooksul ei täheldatud. Kahes laste 12-nädala pikkuses uuringus raviti 265 last vanuses 6…11 aastat budesoniidi/formoterooli säilitusannusega (2 inhalatsiooni 80 mikrogrammi/4,5 mikrogrammi annuses kaks korda ööpäevas) ning vajadusel manustati lühitoimelist beeta2-adrenoretseptori agonisti. Mõlemas uuringus paranes kopsufunktsioon ning lapsed talusid ravi hästi, võrreldes vastava budesoniidi üksikannusega.

KOK (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) Kahes 12-kuulises uuringus hinnati kopsufunktsiooni ja ägenemiste määra (määratleti kui ravikuur suukaudsete steroidide ja/või antibiootikumidega ja/või hospitaliseerimisvajadus) keskmise kuni raske raskusega KOKiga patsientidel. Mõlemas uuringus oli uuringusse kaasamise kriteeriumiks bronhilõõgasti- eelne FEV1 <50% eeldatavast väärtusest. Keskmine bronhilõõgasti-järgne FEV1 oli uuringusse kaasamisel 42% eeldatavast väärtusest.

Keskmine ägenemiste arv aastas (eelpool nimetatud määratluse järgi) vähenes oluliselt ravi korral budesoniidi/formoterooliga, võrreldes ainult formoterooli ravi või platseeboga (keskmine määr 1,4, võrreldes 1,8...1,9 platseebo/formoterooli rühmas). Keskmine suukaudsete kortikosteroididega ravipäevade arv patsiendi kohta 12 kuu jooksul vähenes budesoniidi/formoterooli rühmas (7…8 päeva/patsient/aasta, võrreldes vastavalt 11…12 ja 9…12 päeva platseebo- ja formoterooli rühmas). Kopsufunktsiooni näitajate osas, nagu FEV1, ei olnud budesoniidil/formoteroolil eeliseid ainult formoterooli kasutamisega võrreldes.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Budesoniidi ja formoterooli fikseeritud annuses kombinatsioon ja vastavad üksikult manustatavad ravimid on süsteemsel kokkupuutel tõendatult bioekvivalentsed budesoniidi ja formoterooliga. Vaatamata sellele täheldati budesoniidi ja formoterooli fikseeritud annuses kombinatsiooni kasutamisel kortisooli pärssimise vähest suurenemist võrreldes üksikult kasutatavate ravimitega. Seda toime erinevust ei peeta kliiniliselt oluliseks.

Budesoniidi ja formoterooli farmakokineetilise koostoime kohta tõendeid ei olnud.

Vastavate ainete farmakokineetilised näitajad olid võrreldavad budesoniidi ja formoterooli eraldi manustamisel ning fikseeritud annuses kombinatsiooni kasutamisel. Budesoniidi plasmakontsentratsiooni kõveraalune pindala (AUC) oli mõnevõrra suurem, imendumine kiirem ja manustamisjärgne maksimaalne plasmakontsentratsioon suurem kui kombineeritud ravimil. Formoterooli maksimaalne plasmakontsentratsioon oli samasugune kui pärast kombineeritud ravimi manustamist. Inhaleeritud budesoniid imendub kiiresti ja selle maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 30 minutit pärast inhalatsiooni. Uuringutes tuvastati, et pärast inhaleerimist inhalaatoriga ladestus budesoniidist kopsudes keskmiselt 32%...44% manustatud annusest. Süsteemne biosaadavus oli ligikaudu 49% manustatud annusest. 6...16-aastastel lastel oli kopsudes ladestunud ravimi määr sama annuse korral samasugune kui täiskasvanutel, vastavaid plasmakontsentratsioone ei määratud.

Inhaleeritud formoterool imendub kiiresti ja selle maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 10 minutit pärast inhalatsiooni. Uuringutes tuvastati, et pärast inhaleerimist inhalaatoriga ladestus formoteroolist kopsudes keskmiselt 28%...49% manustatud annusest. Süsteemne biosaadavus oli ligikaudu 61% manustatud annusest. Jaotumine ja biotransformatsioon Plasmavalkudega seondub ligikaudu 50% formoteroolist ja 90% budesoniidist. Jaotusruumala on ligikaudu 4 l/kg formoterooli ja 3 l/kg budesoniidi korral. Formoterool inaktiveeritakse konjugeerimise teel (moodustuvad aktiivsed O-demetüülitud ja deformüülitud metaboliidid, kuid need esinevad enamasti inaktiivsetena konjugaatides). Budesoniidi biotransformatsioon vähese glükokortikosteroidse aktiivsusega metaboliitideks on maksa esimesel läbimisel suur (ligikaudu 90%). Peamiste metaboliitide, 6-beeta- hüdroksübudesoniidi ja 16-alfa-hüdroksüprednisolooni, glükokortikosteroidne aktiivsus on väiksem kui 1% budesoniidi omast. Puuduvad tõendid mis tahes ainevahetuslike koostoimete või omavaheliste asendusreaktsioonide kohta formoterooli ja budesoniidi vahel.

Eritumine Enamik formoteroolist metaboliseerub maksas ja eritub neerude kaudu. Pärast inhalatsiooni eritub 8%...13% manustatud formoteroolist muutumatult uriiniga. Formoterooli süsteemne kliirens on kiire (ligikaudu 1,4 l/min) ja lõplik elimineerimise poolväärtusaeg keskmiselt 17 tundi.

Budesoniid elimineeritakse ainevahetusreaktsioonide kaudu, mida katalüüsib peamiselt ensüüm CYP3A4. Budesoniidi metaboliidid erituvad uriiniga muutumatult või konjugeeritult. Uriinist on määratud muutumatul kujul vaid tühiseid koguseid budesoniidi. Budesoniidi süsteemne kliirens on kiire (ligikaudu 1,2 l/min) ja lõplik elimineerimise poolväärtusaeg pärast intravenoosset manustamist on keskmiselt 4 tundi.

Budesoniidi või formoterooli farmakokineetika lastel ja neerupuudulikkusega patsientidel ei ole teada. Kokkupuude budesoniidi ja formoterooliga võib olla suurem maksahaigusega patsientidel.

Lineaarsus/mittelineaarsus Nii budesoniidi kui formoterooli süsteemne saadavus on lineaarses seoses manustatud annusega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes täheldatud nii kombineeritult kui ka eraldi manustatud budesoniidi ja formoterooli toksilisus oli seotud suurenenud farmakoloogilisest aktiivsusest tingitud toimetega.

Reproduktsiooniuuringutel loomadel on kortikosteroidid, nagu budesoniid, tõendatult indutseerinud väärarendeid (suulaelõhe, skeleti väärarendid). Nende loomkatsete tulemused ei ole siiski tõenäoliselt asjakohased inimesel kliiniliselt soovitatud annuste kasutamisel. Loomade reproduktsiooniuuringutes on täheldatud süsteemselt suures annuses formoterooli manustamisel mõningast fertiilsuse langust isastel rottidel ning viljastatud munaraku implanteerumise häireid, samuti varajase postnataalse elulemuse vähenemist ja loote kaalu langust märkimisväärselt suuremate süsteemsete annuste kasutamisel, kui ravimi kliinilisel kasutamisel. Nimetatud loomkatsete tulemused ei näi siiski olevat olulised inimeste jaoks.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat (sisaldab piimavalke).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Symbicort Turbuhaler on sissehingatava õhuvoo toimel töötav paljuannuseline pulberinhalaator. Inhalaator on valge korpusega ja punase keeratava käepidemega. Inhalaator on valmistatud erinevatest plastmaterjalidest (PP, PC, HDPE, LDPE, LLDPE, PBT). Iga inhalaator sisaldab 60 annust. Pakendis on 1, 2, 3, 10 või 18 inhalaatorit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AstraZeneca AB 151 85 Södertälje Rootsi

8. MÜÜGILOA NUMBER

502705

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.12.2005 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15.09.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2021