Näidustus: Üldanesteesia sissejuhatamine ja säilitamine.

inhalatsiooniaur, vedelik

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne kui teile seda ravimit manustatakse, lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Selles infolehes antakse kokkuvõte informatsioonist, mis on praegu Sevorane kohta kättesaadav.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma raviarsti või anestesioloogiga.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma raviarsti või anestesioloogiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord:

1. Mis ravim on Sevorane ja milleks seda kasutatakse

Sevorane kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse üldanesteetikumideks. Need toimivad, pidurdades ajutiselt kesknärvisüsteemi aktiivsust. See põhjustab täieliku tundlikkuse kao kehas, sh teadvuskaotuse, võimaldades teostada kirurgilisi operatsioone ilma et põhjustataks valu või distressi. Sevorane on selge värvitu vedelik, mis spetsiaalsesse anesteesiamasinasse (vaporisaatorisse) jõudmisel muudetakse gaasiks. See gaas seguneb hapnikuga, mida te sisse hingate. Pärast sisse hingamist (inhaleerimist) kutsub Sevorane esile sügava valuvaba une (üldanesteesia) nii täiskasvanutel kui lastel.

2. Mida on vaja teada, enne kui teile Sevorane’t manustatakse

Rääkige oma arstile, kirurgile või anestesioloogile:

• kui olete sevofluraani, mõne muu anesteetikumi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui teil või mõnel teie pereliikmel on esinenud operatsiooni ajal seisund, mida nimetatakse maliigseks hüpertermiaks (kehatemperatuuri järsk tõus ja tugevad lihaskokkutõmbed);
• kui teil on probleeme maksaga või kui teile on eelnevalt tehtud üldanesteesia, eriti kui seda korrati lühikese aja järel. Mõned anesteetikumid võivad aeg-ajalt põhjustada maksaprobleeme, mille tõttu nahk ja silmavalged võivad muutuda kollaseks (ikterus);
• kui teil on kalduvus krampide tekkeks;
• kui teil on kunagi esinenud QT intervalli pikenemine (spetsiifilise ajavahemiku pikenemine EKG-l) või torsade de pointes (erilist tüüpi südame rütmihäire), mis võib ka olla seotud QT intervalli pikenemisega. Teadaolevalt on Sevorane mõnikord põhjustanud neid nähtusid;
• kui teil on mitokondriaalne haigus;
• kui teil on neerupuudulikkus.

Lapsed Kui Sevorane’t manustatakse teie lapsele, rääkige arstile, kirurgile või anestesioloogile, kui lisaks ülalnimetatuile esinevad neil:

• krambid või krampidega kulgev haigus, sest Sevorane võib suurendada riski krampide tekkeks;
• Pompe tõbi (ainevahetushäire). Sevorane võib põhjustada ebanormaalset südamerütmi, mis võib mõnedel juhtudel olla raske;
• raske lihashaigus, nt Duchenne’ lihasdüstroofia;

• mitokondriaalne haigus – kaasasündinud haigus, mis mõjutab spetsiifilisi rakke südames, ajus ja neerudes;
• neerupuudulikkus.

Muud ravimid ja Sevorane Teatage oma raviarstile või anestesioloogile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. See on eriti oluline, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest:

• amfetamiinid (stimulandid);
• beetablokaatorid või ravim nimega verapamiil (kasutatakse kõrgvererõhutõve ja teatud südamehaiguste raviks);
• beeta-sümpatomimeetikumid nagu isoprenaliin ja alfa- ning beeta-sümpatomimeetikumid nagu adrenaliin ja noradrenaliin, sest esineb võimalik risk vatsakeste arütmia tekkeks;
• mitte-selektiivsed MAO inhibiitorid: risk kriisi avaldumiseks operatsiooni ajal;
• kaltsiumi antagonistid, eeskätt dihüdropüridiini derivaadid, kasutatuna koos sevofluraaniga võivad viia märkimisväärse hüpotensioonini;
• kaltsiumi antagonistid, mida kasutatakse samaaegselt inhalatsioonianesteetikumidega, võivad põhjustada riski aditiivsete negatiivsete inotroopsete toimete avaldumiseks;
• suktsinüülkoliini ja inhalatsioonianesteetikumide samaaegset kasutamist on seostatud harvaesineva kaaliumi taseme tõusuga seerumis, mis põhjustas lastel operatsioonijärgseid südamearütmiaid ja surmajuhtumeid;
• isoniasiid (antibiootikum tuberkuloosi raviks);
• liht-naistepuna (taimne ravim, mida kasutatakse depressiooni raviks);
• dekongestandid (efedriin).

Mõned ained (nt alkohol) võivad nõrgendada Sevorane toimet.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne, kui teile seda ravimit manustatakse nõu oma arsti, kirurgi või anestesioloogiga. Ei ole teada, kas Sevorane või selle laguühendid kanduvad edasi inimese rinnapiima. Pärast Sevorane manustamist on soovitav peatada lapse rinnaga toitmine 48 tunniks ning visata minema kogu sel perioodil tekkinud rinnapiim.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine: Pärast protseduuri või operatsiooni, mille tõttu teile manustati anesteetikumi, EI tohi te juhtida autot ega käsitseda masinaid, kuni teie arst on öelnud, et te võite seda teha. Teie autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime võib olla mõneks ajaks häiritud.

3. Kuidas teile Sevorane’t manustatakse

Sevorane’t manustab teile ALATI anestesioloog. Sõltuvalt teie vanusest, kehakaalust ja operatsiooni tüübist otsustab ta, milline annus teile manustada. Sevorane mõjul jääte te kiiresti ja kergesti magama. Sel ainel on ka meeldiv lõhn.

Une esilekutsumine anesteesia alustamisel Teid võidakse paluda, et hingaksite magama jäämiseks Sevorane’t sisse läbi maski. Kuid enamikul juhtudest süstitakse teile mõnd muud anesteetikumi, et te uinuksite juba enne Sevorane manustamist.

Une säilitamine anesteesia ajal Operatsiooni ajal jätkate anestesioloogi järelevalve all Sevorane sissehingamist läbi maski.

Ärkamine pärast anesteesiat Niipea kui anestesioloog on lõpetanud teile Sevorane inhaleerimise, ärkate te mõne minuti jooksul.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma raviarsti või anestesioloogiga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Need võivad esineda nii operatsiooni ajal kui ka pärast seda. Järgmised Sevorane kõrvaltoimed on tõsised ning operatsiooni ajal ravib neid vastavalt vajadusele kirurg või anestesioloog. Kui mõni neist kõrvaltoimetest tekib alles pärast operatsiooni, pöörduge abi saamiseks otsekohe arsti poole:

• Allergilised reaktsioonid, mille sümptomiteks on nt lööve, näo turse, vilisev hingamine;
• Kehatemperatuuri järsk tõus (maliigne hüpertermia);
• Aeglane südame löögisagedus (bradükardia);
• Kõrispasm;
• Vilisev hingamine ja hingeldus (bronhospasm);
• Südame häired (AV blokaad); operatsiooni ajal jälgib teid selle suhtes hoolikalt anestesioloog, pärast operatsiooni võib sellele viidata pearinglus.

Muud kõrvaltoimed, millest on teatatud Sevorane kasutamise ajal:

• ärevus;
• segasus;
• uimasus (unisus);
• pearinglus;
• peavalu;
• iiveldus;
• oksendamine;
• krambid (tõmblused), eriti lastel;
• tõmblevad ja raputavad liigutused;
• kiire südame löögisagedus (tahhükardia);
• ebamugavustunne rinnus;
• vererõhu tõus (hüpertensioon) või langus (hüpotensioon);
• kiire pindmine hingamine (hingamispidurdus);
• pausid hingamises;
• ebapiisav hapnikuvarustus;
• köha;
• süljevoolus suust (sülje hüpersekretsioon);
• kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüsides*;
• maksakahjustus või maksapõletik. Maksahaigusega inimestel võib esineda kõhuvalu või täistunne, tume uriin, kahvatu või valge väljaheide, väsimus, üldine sügelus, silmade muutumine kollaseks, iiveldus, oksendamine ja deliirium;
• neerupuudulikkus. Neeruhaigusega inimestel võib esineda väsimus, näo, kõhu, reite või pahkluude turse või pundumine, uriinikoguse vähenemine või urineerimisprobleemid ja seljavalu;
• nahalööbed;
• nõgestõbi, tugev sügelus;
• kontaktdermatiit (naha punetus ja põletik, mille põhjuseks on kokkupuude allergiat tekitava ainega);
• külmavärinad;
• palavik (püreksia);
• madal kehatemperatuur (hüpotermia);
• suhkru (glükoosi) taseme kõrvalekalded normist;
• glükoos uriinis**;
• valgete vereliblede arvu kõrvalekalded normist;
• fluoriidi sisalduse suurenemine veres***;
• QT-intervalli pikenemine koos Torsade’ga.

* Kui teile tehakse vereanalüüs, siis võidakse teile öelda, et teil on muutusi maksa või neerude ensüümide või muude veres leiduvate ainete sisalduses. Need muutused ei põhjusta tavaliselt mingeid sümptomeid. ** Kui teile tehakse uriinianalüüs, võidakse teile öelda, et teil on uriinis glükoosi. Teil ei pruugi olla mingeid sümptomeid.

*** Sevofluraani lagunemise tõttu organismis võib vere fluoriidisisaldus anesteesia ajal ja vahetult pärast seda olla veidi suurenenud, kuid usutavasti see ei kahjusta teid ning normaliseerub peagi.

Väga harva on teatatud südameseiskusest - seisundist, mille korral süda jääb seisma. Mõnedel lastel võib pärast operatsiooni vere kaaliumisisalduse muutuse tõttu esineda ebaregulaarset südamerütmi, mis võib osutuda potentsiaalselt eluohtlikuks. Pompe tõvega lastel (kaasasündinud haigus) võib Sevorane anesteesia ajal esineda südame rütmihäireid.

Pärast Sevorane manustamist Te tulete teadvusele, st ärkate mõnede minutite jooksul. Eeskätt lapsed võivad ärgates olla rahutud. Öelge oma arstile või anestesioloogile, kui vajate täiendavalt valuvaigistit.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma raviarsti või anestesioloogiga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kui teil tekib pärast Sevorane anesteesia saamist mõni muu ebatavaline või ootamatu sümptom, rääkige sellest otsekohe oma arstile või anestesioloogile. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, millele te ei leia vastust sellest infolehest, pidage otsekohe nõu oma arsti või anestesioloogiga.

5. Kuidas Sevorane’t säilitatada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas. Hoida temperatuuril kuni 25C. Mitte hoida külmkapis. Hoida pudel tihedalt suletuna. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaja lõppu, mis on märgitud pudeli sildil ja karbil pärast „ EXP:“.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Sevorane sisaldab Toimeaine on sevofluraan. Teine koostisosa on vesi, mis on kaitseks ainete eest, mis võivad Sevorane’t lagundada (keskkonnas esinevad Lewis’e happed). Kuidas Sevorane välja näeb ja pakendi sisu Sevorane on selge värvitu mittesüttiv lenduv vedelik. Sevorane, inhalatsiooniaur, vedelik, on saadaval 250 ml merevaikkollastes polüetüleennaftalaanist (PEN) pudelites “ROPP” (rolled on pilfer proof) või “quik-fil” korgiga. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla kättesaadavad.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: AbbVie SIA Malduguņu iela 4, Mārupe Mārupes novads, LV-2167 Läti

Tootja: AbbVie S.r.l. S.R. 148 Pontina km 52 SNC

04011 Campoverde di Aprilia (LT) Itaalia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

AbbVie OÜ Rävala pst 4 10145 Tallinn Tel: + 372 623 1011

Infoleht on viimati uuendatud juulis 2022.

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajale:

Muud ravimid ja Sevorane

Sevorane on laia valiku kirurgias kasutatavate ainetega koos tarvitamisel ohutu ja tõhus, sh kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, autonoomset närvisüsteemi mõjutavad ravimid, skeletilihaste relaksandid, infektsioonivastased ained, sh aminoglükosiidid, hormoonid ja hormoonide sünteetilised asendajad, verepreparaadid ja kardiovaskulaarsüsteemi toimivad ravimid, sh epinefriin.

Samuti nagu ka teised inhaleeritavad anesteetikumid, mõjutab Sevorane mittedepolariseerivate lihasrelaksantide põhjustatud neuromuskulaarse blokaadi intensiivsust ja kestust. Kui sevofluraani kasutatakse alfentaniil-N O anesteesia asendamiseks, potentseerib Sevorane pankurooniumi, vekurooniumi ja atrakuuriumi neuromuskulaarset blokaadi. Seetõttu tuleb selliste ravimite samaaegsel kasutamisel Sevorane’ga nende annuseid kohandada. Sevorane toimet suktsinüülkoliinile ja depolariseeriva neuromuskulaarse blokaadi kestust ei ole uuritud. Neuromuskulaarset blokaadi tekitavate ainete annuste vähendamine anesteesia sissejuhatamise ajal võib põhjustada endotrahheaalseks intubatsiooniks sobivate tingimuste tekke viibimist ning ebapiisavat lihaste relaksatsiooni, sest neuromuskulaarset blokaadi tekitavate ainete toime potentseerumist on täheldatud mõni minut pärast Sevorane manustamise algust. Mittedepolariseerivate ainete hulgast on uuritud koostoimeid pankurooniumi, vekurooniumi ja atrakuuriumiga. Konkreetsete ravijuhiste puudumisel käituge järgnevalt: endotrahheaalne intubatsioon: ärge vähendage mittedepolariseerivate lihasrelaksantide annuseid; anesteesia säilitamisel: mittedepolariseerivate lihasrelaksantide annust tuleb tõenäoliselt vähendada, võrreldes N O/opioid-anesteesiaga. Lihasrelaksantide lisaannuste manustamine peab toimuma tulenevalt närvistimulatsiooni vastusest. Sevofluraan suurendab sarnaselt isofluraanile südamelihase tundlikkust eksogeenselt manustatava adrenaliini arütmogeense toime suhtes. Nagu ka teiste halogeenitud lenduvate anesteetikumide puhul, vähenevad dilämmastikoksiidiga koosmanustamisel Sevorane MAC väärtused. Vastavad näitajad on esitatud tabelis “MAC väärtused täiskasvanutel ja pediaatrilistel patsientidel vastavalt vanusele.“ MAC ekvivalent väheneb vastavalt 50% täiskasvanutel ja 25% pediaatrilistel patsientidel. Nagu teistegi sarnase toimega preparaatide puhul võib ka Sevorane manustamisel intravenoossete anesteetikumide (nt propofooli) manustamise järgselt olla vajalik preparaadi kasutamine väiksemates kontsentratsioonides. Bensodiasepiinid ja opioidid vähendavad eeldatavalt Sevorane MAC väärtusi sarnaselt teiste inhalatsioonianesteetikumidega. Sevorane’t manustatakse koos bensodiasepiinide ja opioididega vastavalt tavakasutusele kirurgilises praktikas.

Opioidid nagu alfentaniil ja sufentaniil, kui neid kombineeritakse Sevorane’ga, võivad viia sünergistliku toimena südamelöögisageduse aeglustumiseni, vererõhu languseni ja hingamissageduse aeglustumiseni.

CYP2E1 indutseerijad: ravimpreparaadid ja ühendid, mis suurendavad tsütokroom P450 isoensüümi CYP2E1 aktiivsust, nt isoniasiid ja alkohol, võivad kiirendada sevofluraani metabolismi ja viia fluoriidi kontsentratsiooni olulise suurenemiseni plasmas.

Teadaolevad CYP2E1 indutseerijad (nt isoniasiid ja alkohol) võivad intensiivistada sevofluraani metabolismi, kuid näiteks barbituraadid tema metabolismi ei mõjuta.

Sevorane’t tohivad manustada ainult spetsialistid, kellel on piisav kogemus üldanesteesia läbiviimise alal. Vahetult kättesaadavad peavad olema vahendid patsiendi hingamisteede vabana hoidmiseks, kunstliku ventilatsiooni tegemiseks, hapnikuga küllastatuse tagamiseks ning elustamiseks vereringe seiskuse korral. Vaporisaatori kaudu manustatava sevofluraani kontsentratsioon peab olema täpselt teada. Kuna lenduvate anesteetikumide füüsilised omadused on erinevad, tohib kasutada ainult spetsiaalselt sevofluraanile kalibreeritud aurusteid. Üldanesteesia manustamine peab olema individualiseeritud, põhinedes patsiendi vastusreaktsioonil. Anesteesia sügavuse kasvades suurenevad hüpotensioon ja hingamistegevust pärssiv toime. MAC väärtused vähenevad vanuse kasvades ning dilämmastikoksiidi lisamisel. Järgnevas tabelis on toodud keskmised MAC väärtused erinevates vanuserühmades.

MAC väärtused täiskasvanutel ja pediaatrilistel patsientidel vastavalt vanusele

Patsiendi vanus (aastates) Sevofluraan segus hapnikuga Sevofluraan 65% N O ja 35% O segus 0...1 kuud* 3,3% Ei ole teada 1...6 kuud 3,0% Ei ole teada 6 kuud kuni 3 aastat 2,8% 2,0%** 3…12 2,5% Ei ole teada 25 2,6% 1,4% 40 2,1% 1,1% 60 1,7% 0,9% 80 1,4% 0,7% *Ajalised vastsündinud (mitteenneaegsed). MAC ei ole määratud enneaegsetel vastsündinutel. **1...3 aastastel lastel kasutati 60% N O ja 40% O segu. Anesteesia premedikatsioon Premedikatsioon määratakse sõltuvalt patsiendi individuaalsetest vajadustest ja anestesioloogi otsusest.

Anesteesia induktsioon Anesteesia võib indutseerida Sevorane’ga nii lastel kui täiskasvanutel. Annused määratakse ja tiitritakse individuaalselt, sõltuvalt soovitud anesteetilisest toimest, patsiendi vanusest ja kliinilisest seisundist. Sevorane inhaleerimisele eelneb tavaliselt lühitoimelise barbituraadi või mõne teise intravenoosse anesteesia induktsiooniks kasutatava preparaadi manustamine (vt „Kasutamine koos teiste ravimitega“). Anesteesia säilitamine Kirurgilise operatsiooni jaoks vajalikul tasemel on anesteesia sügavust võimalik säilitada Sevorane kontsentratsioonidel 0,5...3% nii segus dilämmastikoksiidiga kui ilma selleta.

Eakad patsiendid Nii nagu teistegi inhaleeritavate anesteetikumide kasutamisel, on ka Sevorane kasutamisel anesteesia säilitamiseks eakatel isikutel vajalikud tavalisest väiksemad annused. Vt ülaltoodud MAC väärtused.

Ärkamisperiood Pärast üldanesteesiat Sevorane’ga on ärkamisperiood lühike. Seetõttu võib olla neil patsientidel varasem postoperatiivse valu vaigistamise vajadus. Enne patsiendi ärkamisruumist edasi suunamist tuleb kindlalt veenduda, et patsient on üldanesteesiast taastunud.

Üleannustamine Üleannustamise korral tuleb käituda järgmiselt: katkestada ravimi manustamine, hoida hingamisteed avatuna ning alustada abistavat või juhitavat hingamist puhta hapnikuga ning säilitada adekvaatsel tasemel südame ja vereringe funktsioon.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Sevorane, inhalatsiooniaur, vedelik

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Toimeaine on sevofluraan. INN. Sevofluranum

3. RAVIMVORM

Inhalatsiooniaur, vedelik. Sevofluraan on selge värvitu mittesüttiv ja mitteplahvatusohtlik lenduv mittesöövitav vedelik. Sevofluraani manustatakse inhalatsioonina, aurustades eelnevalt vedeliku. Sisaldab vähemalt 300 ppm vett, mis on kaitseks keskkonnas esinevate Lewis’e hapete eest. Teisi lisandeid ega keemilisi stabilisaatoreid kasutatud ei ole.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Üldanesteesia sissejuhatamine ja säilitamine.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Premedikatsioon Premedikatsioon määratakse sõltuvalt patsiendi individuaalsetest vajadustest ja anestesioloogi otsusest.

Anesteesia Selleks et manustatava sevofluraani kontsentratsiooni täpselt kontrollida, tuleb preparaati manustada spetsiaalselt sevofluraanile kalibreeritud aurustiga. Sevofluraani minimaalse alveolaarse kontsentratsiooni (MAC) väärtused vähenevad vanuse kasvades ning dilämmastikoksiidi lisamisel. Järgnevas tabelis on toodud keskmised MAC väärtused erinevates vanuserühmades. Sevorane MAC väärtused täiskasvanutel ja pediaatrilistel patsientidel vastavalt vanusele

Patsiendi vanus (aastates) Sevofluraan segus hapnikuga Sevofluraan 65% N O ja 35% O segus 0...1 kuud* 3,3% Ei ole teada 1...6 kuud 3,0% Ei ole teada 6 kuud kuni 3 aastat 2,8% 2,0%** 3…12 2,5% Ei ole teada 25 2,6% 1,4% 40 2,1% 1,1% 60 1,7% 0,9% 80 1,4% 0,7% *Ajalised vastsündinud (mitteenneaegsed). MAC ei ole määratud enneaegsetel vastsündinutel. **1...3 aastastel lastel kasutati 60% N O ja 40% O segu. Annustamine

Anesteesia sissejuhatus Annused määratakse ja tiitritakse individuaalselt, sõltuvalt soovitud anesteetilisest toimest, patsiendi vanusest ja kliinilisest seisundist. Sevofluraani inhaleerimisele eelneb tavaliselt lühitoimelise barbituraadi või mõne teise intravenoosse anesteesia induktsiooniks kasutatava preparaadi manustamine. Anesteesia võib sisse juhatada ka kasutades sevofluraani segus hapnikuga või hapniku- dilämmastikoksiidiga. Tavaliselt tekib kuni 5% sevofluraani kontsentratsiooni juures kirurgilisteks manipulatsioonideks sobiv anesteesia täiskasvanutel vähem kui kahe minuti jooksul. Lastel on kirurgilisteks manipulatsioonideks sobiv anesteesia saavutatav 2 minuti jooksul sevofluraani kuni 7% kontsentratsiooni juures. Alternatiivselt võib ilma premedikatsioonita patsientidel kasutada anesteesia induktsiooniks sevofluraani kontsentratsioonides kuni 8%.

Anesteesia säilitamine Operatsiooni jaoks vajalikul tasemel on anesteesia sügavust võimalik hoida sevofluraani kontsentratsioonidel 0,5...3% nii segus dilämmastikoksiidiga kui ilma selleta (vt lõik 4.5).

Eakad patsiendid Nii nagu teistegi inhaleeritavate anesteetikumide kasutamisel, on ka sevofluraani kasutamisel anesteesia säilitamiseks eakatel isikutel vajalikud tavalisest väiksemad annused. MAC väheneb vanuse kasvades. Keskmine sevofluraani kontsentratsioon, mis on vajalik MAC saavutamiseks 80-aastasel on ligikaudu 50% kontsentratsioonist, mida vajab 20-aastane.

Ärkamisperiood Pärast üldanesteesiat sevofluraaniga on ärkamisperiood lühike. Seetõttu võib patsiendil olla varasem postoperatiivse valu vaigistamise vajadus.

4.3 Vastunäidustused

Teadaolev või kahtlustatav geneetiline predispositsioon maliigse hüpertermia tekkeks. Ülitundlikkus sevofluraani, teiste halogeenitud inhaleeritavate anesteetikumide suhtes (näiteks on anamneesis mõne sellise ravimi kasutamisega ajaliselt kokku langenud maksatoksilisus, tavaliselt koos maksaensüümide aktiivsuse tõusu, palaviku, leukotsütoosi ja/või eosinofiiliaga) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sevofluraan võib pärssida hingamistegevust, mis võib veelgi süveneda narkootilise premedikatsiooni või teiste respiratoorset depressiooni põhjustavate ravimite toimel. Patsiendi hingamine peab olema järelevalve all ja vajadusel tuleb rakendada abistavat hingamist. Sevofluraani tohivad manustada ainult spetsialistid, kellel on piisav kogemus üldanesteesia läbiviimise alal. Vahetult kättesaadavad peavad olema vahendid patsiendi hingamisteede vabana hoidmiseks, kunstliku ventilatsiooni tegemiseks, hapnikuga küllastatuse tagamiseks ning elustamiseks vereringe seiskuse korral. Vaporisaatori kaudu manustatava sevofluraani kontsentratsioon peab olema täpselt teada. Kuna lenduvate anesteetikumide füüsikalised omadused on erinevad, tohib kasutada ainult spetsiaalselt sevofluraanile kalibreeritud aurusteid. Üldanesteesia manustamine peab olema individualiseeritud, põhinedes patsiendi vastusreaktsioonil Anesteesia sügavuse kasvades suurenevad hüpotensioon ja hingamistegevust pärssiv toime. Üksikjuhtudel on teatatud QT-intervalli pikenemisest, mida väga harvadel juhtudel seostatakse torsade de pointes’ga (erandjuhtudel fataalne). Sevofluraani manustamisel riskigrupi patsientidele tuleks olla tähelepanelik.

Üksikjuhtudel on Pompe tõvega pediaatrilistel patsientidel teatatud ventrikulaarsest arütmiast.

Mitokondriaalsete haigustega patsientidele üldanesteetikumide, sh sevofluraani manustamisel tuleb rakendada ettevaatust.

Toimed maksale Turuletulekujärgselt on väga harvadel juhtudel teatatud kergest, mõõdukast või raskest operatsioonijärgsest maksafunktsiooni kahjustusest või hepatiidist koos ikterusega või ilma. Olemasolevate maksahaigustega või teadaolevalt maksapuudulikkust põhjustavaid ravimeid kasutavate patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik sevofluraani kasutamise suhtes kliinilise otsuse langetamisel (vt lõik 4.8). On teatatud, et eelnev kokkupuude halogeenitud süsivesinikanesteetikumidega võib suurendada riski võimaliku maksakahjustuse tekkeks, eriti kui sellest on möödunud vähem kui 3 kuud.

Maliigne hüpertermia Tundlikel isikutel võib tugevatoimeliste inhaleeritavate anesteetikumide, sealhulgas sevofluraani, sissehingamine vallandada skeletilihastes hüpermetaboolse seisundi, mille tagajärjel suureneb hapnikuvajadus – seda kliinilist sündroomi tuntakse maliigse hüpertermia nime all. Kliinilist sündroomi iseloomustab hüperkapnia ning see võib hõlmata lihaste jäikust, tahhükardiat, tahhüpnoed, tsüanoosi, arütmiaid ja / või ebastabiilset vererõhku. Mõned nendest mitte-spetsiifilistest sümptomitest võivad ilmneda ka kerge anesteesia, ägeda hüpoksia, hüperkapnia ja hüpovoleemia korral.

Kliinilistes uuringutes teatati ühest maliigse hüpertermia juhust. Lisaks on turuletulekujärgselt teatatud maliigse hüpertermia juhtudest, millest mõned olid fataalsed. Maliigse hüpertermia ravitaktikasse kuulub selle seisundi vallandanud preparaadi (nt sevofluraani) manustamise katkestamine, dantroleennaatriumi intravenoosne manustamine (lisateavet patsiendi ravi kohta lugege ka intravenoosse dantroleennaatriumi ravimi omaduste kokkuvõttest) ning sümptomaatilise toetava ravi rakendamine. Sellise ravi hulka kuuluvad kehatemperatuuri normaliseerimine, respiratoorne ja tsirkulatoorne tugi vastavalt vajadusele ning elektrolüütide-vedelike-happe-aluse tasakaalu taastamine. Kuna hiljem esineb oht neerupuudulikkuse tekkimiseks, tuleks jälgida diureesi ning võimaluse korral seda säilitada.

Perioperatiivne hüperkaleemia Inhalatsioonianesteetikumide kasutamist on harva seostatud seerumi kaaliumitaseme tõusuga, mis on postoperatiivsel perioodil põhjustanud südame rütmihäireid ja pediaatriliste patsientide surma. Kõige rohkem on ohustatud nii latentse kui ka väljendunud neuromuskulaarse haigusega (eelkõige Duchenne’i lihasdüstroofiaga) patsiendid. Enamikel (kuid mitte kõigil) juhtudel on sellega seostatud samaaegset suktsinüülkoliini kasutamist. Nendel patsientidel on täheldatud ka vereseerumi kreatiniinkinaasi taseme märkimisväärset tõusu ning mõnedel juhtudel muutusi uriini koostises (müoglobinuuria). Vaatamata sarnasusele maliigse hüpertermiaga , ei tekkinud ühelgi patsiendil lihasrigiidsuse ega hüpermetaboolse seisundi nähte ega sümptomeid. Soovitatav on varajane ja agressiivne sekkumine, mis hõlmab hüperkaleemia ning resistentsete rütmihäirete ravi ning sellele järgnev seisundi hindamine latentse neuromuskulaarse haiguse puhul. Üldine Anesteesia säilitamise ajal põhjustab sevofluraani kontsentratsiooni tõstmine annus-sõltuvalt vererõhu alanemist. Anesteesia sügavuse tõttu tekkinud liigset vererõhu langust võib korrigeerida, vähendades sissehingatava sevofluraani kontsentratsiooni.

Üldanesteesiast taastumist peab enne patsiendi taastusravi palatist vabastamist hoolikalt hindama.

Kuigi teadvuse taastumine pärast sevofluraani manustamise lõpetamist toimub üldiselt mõne minuti jooksul, ei ole uuritud selle toimet intellektuaalsele võimekusele 2…3 päeva jooksul pärast anesteesiat. Sarnaselt teistele anesteetikumidele võivad mõne päeva jooksul pärast manustamist esineda väikesed tujumuutused (vt lõik 4.7).

Nagu kõikide anesteetikumide puhul, on stabiilse hemodünaamika säilitamine oluline, vältimaks müokardi infarkti esinemist koronaararterite haigusega patsientidel.

Neerukahjustus

Kuna sevofluraani kasutamise ohutust ja efektiivsust on uuritud ainult väikesel arvul neerupuudulikkusega patsientidel (kellel seerumi kreatiniinitase oli üle 133 μmol/l), ei ole selle preparaadi kasutamise ohutus antud patsientidel lõplikult selge. Seega tuleks neerupuudulikkusega patsientidel kasutada sevofluraani ettevaatlikult.

Neurokirurgia Koljusisese rõhu tõusu riskiga patsientidele tuleb sevofluraani manustada ettevaatusega, koos koljusisese rõhu tõusu vähendavate meetmetega nagu hüperventilatsioon.

Krambid Harvadel juhtudel on teatatud krampide tekkest seoses sevofluraani kasutamisega (vt lõik 4.4 „Kasutamine lastel“ ja lõik 4.8).

Lapsed Sevofluraani kasutamist on seostatud krampide tekkega. Paljudel juhtudel tekkisid need vähemalt 2 kuu vanustel lastel ja noortel täiskasvanutel, kellel enamasti puudusid soodustavad riskitegurid. Patsientidel, kellel võib olla krambirisk, tuleb olla ettevaatlik sevofluraani kasutamise suhtes kliinilise otsuse langetamisel (vt lõik 4.8).

Sevofluraanist tekib otsesel kokkupuutel CO absorbentidega vähesel määral komponenti A (pentafluoroisopropenüülfluorometüüleeter (PIFE)) ning jälgedena komponenti B (pentafluorometoksüisopropüülfluorometüüleeter (PMFE)). Komponent A sisaldus suureneb koos kanistri temperatuuri tõusuga, anesteetikumi kontsentratsiooni suurenemisega ja gaasi voolukiiruse vähenemisega, aga samuti pigem Baralyme kui natroonlubja kasutamise korral (vt ka Farmatseutilised andmed). Mõningates rottidel teostatud uuringutes on komponendil A täheldatud tavalises kliinilises praktikas kasutatavaid kontsentratsioone ületavate väärtuste juures nefrotoksilist toimet. Rottidel kujuneva neerukahjustuse tekkemehhanism on siiamaani ebaselge ning selle ilmingu tähendust inimesele ei ole kindlaks tehtud (täiendavaks informatsiooniks vt lõik 5.3).

Kuivanud CO absorbendi asendamine Harvadel juhtudel on sevofluraani kasutamisel koos kuivanud CO absorbendiga (eelkõige kaaliumhüdroksiidi sisaldavaga) teatatud ülemäärasest kuumusest, suitsust ja/või spontaansest tulest anesteesiaaparaadis. Sissehingatava sevofluraani kontsentratsiooni ebaharilikult viivitatud tõus või ootamatu kahanemine võrreldes aurusti seadega võib viidata CO absorbendi kanistri ülemäärasele kuumenemisele. CO absorbendi kuivamisel, nt juhul, kui kuiv gaas voolab pikema aja jooksul läbi CO absorbendi 2 2 kanistri, võib tekkida eksotermiline reaktsioon ja suureneda sevofluraani lagunemine ning tema lagunemisproduktide teke (vt lõik 6.2). Kui pikema perioodi jooksul ( 2 tundi) kasutati maksimaalses kontsentratsioonis sevofluraani (8%) koos kuivanud CO absorbendiga, täheldati eksperimentaalses olukorras anesteesiaaparaadi inhalatsioonisüsteemis sevofluraani lagunemisprodukte (metanool, formaldehüüd, süsinikmonooksiid ja ühendeid A, B, C ning D). Formaldehüüdi kontsentratsioonid, mida täheldati anesteesiaaparaadi inhalatsioonisüsteemis (naatriumhüdroksiidi sisaldavate absorbentide kasutamisel), olid sarnased nendele, mis põhjustavad hingamisteede kerget ärritust. Ekstreemsetes ning eksperimentaalsetes tingimustes täheldatud lagunemisproduktide tekke kliiniline tähtsus ei ole teada. Kui klinitsist kahtlustab, et CO absorbent võib olla ära kuivanud, tuleb see enne sevofluraani manustamist asendada. Paljude CO absorbentide värvusindikaator ei pruugi kuivamise tulemusel vajalikul määral muutuda. Seetõttu ei tohi märkimisväärse värvuse muutuse vähesust võtta kui kinnitust adekvaatsest hüdratsioonist. CO absorbente tuleb rutiinselt vahetada vaatamata värvusindikaatori seisundile.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Beeta-sümpatomimeetikumide nagu isoprenaliin ja alfa- ning beeta-sümpatomimeetikumide nagu adrenaliin ja noradrenaliin kasutamisel sevofluraananesteesia ajal tuleb olla ettevaatlik, sest esineb võimalik risk ventrikulaarse arütmia tekkeks. Mitte-selektiivsed MAO inhibiitorid: operatsiooniaegse kriisi risk. Üldjuhul on soovitatav lõpetada ravi 2 nädalat enne kirurgilist operatsiooni. Sevofluraan võib viia märkimisväärse hüpotensioonini patsientidel, kes saavad raviks kaltsiumi antagoniste, eeskätt dihüdropüridiini derivaate. Kui kaltsiumi antagoniste kasutatakse samaaegselt inhalatsioonianesteetikumidega, tuleb rakendada ettevaatust, sest esineb risk aditiivsete negatiivsete inotroopsete toimete avaldumiseks. Suktsinüülkoliini ja inhalatsioonianesteetikumide samaaegset kasutamist on seostatud harvaesineva kaaliumi taseme tõusuga seerumis, mis põhjustas lastel operatsioonijärgseid südamearütmiaid ja surmajuhtumeid.

Sevofluraan on laia valiku kirurgias kasutatavate ainetega koos kasutamisel ohutu ja efektiivne, sh kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, autonoomset närvisüsteemi mõjutavad ravimid, skeletilihaste relaksandid, infektsioonivastased ained, sh aminoglükosiidid, hormoonid ja hormoonide sünteetilised asendajad, verepreparaadid ja kardiovaskulaarsüsteemi toimivad ravimid, sh epinefriin.

Samuti nagu ka teised inhaleeritavad anesteetikumid, mõjutab sevofluraan mittedepolariseerivate lihasrelaksantide põhjustatud neuromuskulaarse blokaadi intensiivsust ja kestust. Kui sevofluraani kasutatakse alfentaniil-N2O anesteesia asendamiseks, potentseerib sevofluraan pankurooniumi, vekurooniumi ja atrakuuriumi neuromuskulaarset blokaadi. Seetõttu tuleb lihasrelaksantide samaaegsel kasutamisel sevofluraaniga nende annuseid kohandada. Neuromuskulaarset blokaadi tekitavate ainete toime potentseerumist on täheldatud mõni minut pärast sevofluraani manustamise algust. Neuromuskulaarset blokaadi tekitavate ainete annuste vähendamine anesteesia sissejuhatamise ajal võib põhjustada endotrahheaalseks intubatsiooniks sobivate tingimuste tekke viibimist ning ebapiisavat lihaste relaksatsiooni.

Mittedepolariseerivatest ainetest on uuritud koostoimeid pankurooniumi, vekurooniumi ja atrakuuriumiga. Konkreetsete ravijuhiste puudumisel käituge järgnevalt: endotrahheaalne intubatsioon: ärge vähendage mittedepolariseerivate lihasrelaksantide annuseid; anesteesia säilitamisel: mittedepolariseerivate lihasrelaksantide annust tuleb tõenäoliselt vähendada, võrreldes N2O/opioid-anesteesiaga. Lihasrelaksantide lisaannuste manustamine peab toimuma tulenevalt närvistimulatsiooni vastusest.

Sevofluraani toimet suktsinüülkoliinile ja depolariseeriva neuromuskulaarse blokaadi kestust ei ole uuritud. Sevofluraan suurendab sarnaselt isofluraanile südamelihase tundlikkust eksogeenselt manustatava adrenaliini arütmogeense toime suhtes.

Nagu ka teiste halogeenitud lenduvate anesteetikumide puhul, vähenevad dilämmastikoksiidiga koosmanustamisel sevofluraani MAC väärtused. Vastavad näitajad on esitatud tabelis „Sevorane MAC väärtused täiskasvanutel ja pediaatrilistel patsientidel vastavalt vanusele“ (vt lõik 4.2 „Annustamine ja manustamisviis“). MAC ekvivalent väheneb vastavalt 50% täiskasvanutel ja 25% pediaatrilistel patsientidel (vt lõik 4.2 „Anesteesia säilitamine“).

Nagu teistegi sarnase toimega preparaatide puhul võib ka sevofluraani manustamisel intravenoossete anesteetikumide (nt propofooli) manustamise järgselt olla vajalik preparaadi kasutamine väiksemates kontsentratsioonides.

Bensodiasepiinid ja opioidid eeldatavalt vähendavad sevofluraani MAC väärtusi sarnaselt teiste inhalatsioonianesteetikumidega. Sevofluraani manustatakse koos bensodiasepiinide ja opioididega vastavalt tavakasutusele kirurgilises praktikas.

Opioidid nagu alfentaniil ja sufentanil, kui neid kombineeritakse sevofluraaniga, võivad viia sünergistliku toimena südamelöögisageduse aeglustumiseni, vererõhu languseni ja hingamissageduse aeglustumiseni.

CYP2E1 indutseerijad: ravimpreparaadid ja ühendid, mis suurendavad tsütokroom P450 isoensüümi CYP2E1 aktiivsust, nt isoniasiid ja alkohol, võivad kiirendada sevofluraani metabolismi ja viia fluoriidi kontsentratsiooni olulise suurenemiseni plasmas (vt lõik 5).

Teadaolevad CYP2E1 indutseerijad (nt isoniasiid ja alkohol) võivad intensiivistada sevofluraani metabolismi, kuid näiteks barbituraadid tema metabolismi ei mõjuta.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Reproduktiivsusuuringutes rottidel ja küülikutel sevofluraani annustega kuni 1 MAC ei täheldatud viljakuse halvenemist ega toksilisi toimeid lootele. Adekvaatseid ja hästi kontrollitud uuringuid ei ole rasedatel läbi viidud. Seetõttu tohib sevofluraani raseduse ajal kasutada ainult selgete näidustuste korral.

Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Avaldatud loomkatsetes on kirjeldatud mõnede anesteetikumide/sedatiivsete ravimite kahjulikke toimeid aju arengule varases elujärgus (vt lõik 5.3).

Kliinilistes uuringutes demonstreeriti sevofluraani ohutust emale ja imikule, kasutades sevofluraani anesteesiaks keisrilõike ajal. Sevofluraani kasutamise ohutust sünnituse ja vaginaalse sünnituse puhul ei ole demonstreeritud. Sarnaselt teistele inhaleeritavatele ainetele omab sevofluraan emakat lõõgastavat toimet, mis toob kaasa potentsiaalse riski emakaverejooksu tekkeks. Sünnitusabikirurgias sevofluraani kasutamise suhtes kliinilise otsuse langetamisel tuleb olla ettevaatlik.

Imetamine Ei ole teada, kas sevofluraan või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima. Dokumenteeritud kogemuste puudumise tõttu tuleb naisi juhendada, et nad peavad pärast sevofluraani manustamist katkestama rinnaga toitmise 48 tunniks ning sellel perioodil tekkinud rinnapiim tuleb ära visata.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Sevorane omab märkimisväärset toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Patsiendid võivad autot juhtida alles piisava aja möödumisel sevofluraan-anesteesiast. Patsiente tuleb hoiatada, et mõninga aja vältel pärast üldanesteesiat võib olla halvenenud võimekus teostada suuremat tähelepanu nõudvaid tegevusi, nagu näiteks mootorsõidukite juhtimine ja töötamine ohtlike masinatega (vt lõik 4.4).

4.8 Kõrvaltoimed

Nii nagu teisedki tugevatoimelised inhaleeritavad anesteetikumid, võib ka sevofluraan põhjustada annusest sõltuvat kardiorespiratoorse funktsiooni pärssimist. Enamik kõrvaltoimetest on raskuselt kerged või mõõdukad ning oma iseloomult ajutised. Kõige sagedasemad operatsioonijärgsel perioodil täheldatud kõrvaltoimed on iiveldus, oksendamine ja deliirium. Need kõrvaltoimed on sagedased kirurgilise ja üldanesteesia tagajärjed ning võivad olla tingitud inhaleeritavatest anesteetikumidest, teistest operatsiooni ajal või –järgselt manustatud ravimitest ning patsiendipoolsest vastusest kirurgilisele protseduurile.

Kõige sagedamini on teatatud järgnevatest kõrvaltoimetest. Täiskasvanutel: hüpotensioon, iiveldus ja oksendamine. Eakatel patsientidel: bradükardia, hüpotensioon ja iiveldus.

Pediaatrilistel patsientidel: ärritatus, köha, oksendamine ja iiveldus.

Kõik kliinilistes uuringutes avaldunud toimed, mille puhul on seos sevofluraani manustamisega võimalik, on näha allolevas tabelis, vastavalt MedDRA organsüsteemi klasside, eelisterminite ja sageduste jaotusele. Kasutatud on järgmisi sagedustermineid: väga sage (1/10), sage (1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (1/1000 kuni <1/100), harv (1/10 000 and <1/1000), väga harv (<1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kõrvaltoimete tüübid, raskus ja sagedus sevofluraani saanud patsientidel on võrreldavad võrdlusravimit saanud grupi patsientidega.

Kokkuvõte kõige sagedamini esinenud ravimi kõrvaltoimetest sevofluraani kliinilistes Organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoime

Psühhiaatrilised häired Väga sage Agitatsioon Närvisüsteemi häired Sage Somnolentsus Südame häired Väga sage Bradükardia Vaskulaarsed häired Väga sage Hüpotensioon Respiratoorsed, rindkere ja Väga sage Köha mediastiinumi häired Sage Larüngospasm

Seedetrakti häired Väga sage Iiveldus Üldised häired ja Sage Külmavärinad manustamiskoha reaktsioonid Püreksia Uuringud Sage Vere glükoosisisalduse ebanormaalne tase Vigastus, mürgistus ja Sage Hüpotermia protseduuri tüsistused * Mõnikord teatati mööduvatest muutustest maksafunktsiooni testides sevofluraani ja võrdlusainete kasutamisel ** Sevofluraani anesteesia ajal ja pärast seda võib esineda vereseerumis anorgaanilise fluoriidi taseme tõus. Anorgaanilise fluoriidi kontsentratsioon on maksimaalne 2 tundi pärast sevofluraani anesteesia lõppu ja langeb lõikuseelsele tasemele 48 tunni jooksul. Kliinilistes uuringutes ei seostatud tõusnud fluoriidi taset neerukahjustusega.

Turuletulekujärgne kogemus Pärast müügiloa väljastamist on sevofluraani kasutamisel teatatud järgnevatest kõrvaltoimetest. Nendest kõrvaltoimetest on teatatud vabatahtlikult populatsioonis, mille ekspositsioon sevofluraanile ei ole teada. Seetõttu ei ole võimalik hinnata tegelikku kõrvaltoimete esinemissagedust, loomaks põhjuslikku seost sevofluraani ekspositsiooniga. Kokkuvõte turuletulekujärgselt teatatud sevofluraani kõrvaltoimetest

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Immuunsüsteemi häired Anafülaktiline reaktsioon*** Närvisüsteemi häired Krambid Südame häired Südameseiskus# Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi Bronhospasm häired Düspnoe*** Maksa ja sapiteede häired Maksapuudulikkus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Pruritus Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Maliigne hüpertermia *** Võib olla seotud ülitundlikkusreaktsiooniga, eriti seoses pikaajalise ametialase kokkupuutega inhaleeritavate anesteetikumidega. # Väga harva on turuletulekujärgselt teatatud sevofluraani kasutamisega seotud südameseisaku juhtudest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise korral tuleb käituda järgmiselt: katkestada ravimi manustamine, hoida hingamisteed avatuna ning alustada abistavat või juhitavat hingamist puhta hapnikuga ning säilitada adekvaatsel tasemel kardiovaskulaarne funktsioon.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Üldanesteetikumid, ATC-kood: N01AB08.

Sevofluraani kliinilise toime väljendusaste muutub juba väga lühikese aja möödumisel tema kontsentratsiooni muutmisest sissehingatavas õhus.

Sevofluraan on kiiretoimeline, mitteärritav aine. Manustamist seostatakse sujuva kiire teadvuse kaotusega inhalatsioonil ja kiire taastumisega anesteesia lõpetamisel.

Anesteesia sissejuhatamisel ilmneb ülemiste hingamisteede ärritusnähte minimaalselt, ei ole tõendusmaterjali, mis näitaks liigse sekreedi eritumist hingetorus ja bronhides ning kesknärvisüsteemi stimulatsiooni. Uuringutes pediaatrilistel patsientidel, kus anesteesia sissejuhatamine toimus hingamismaski abil, esines köha sevofluraani puhul statistiliselt olulisel määral vähem kui halotaani kasutamisel. Nagu ka teistel inhaleeritavatel anesteetikumidel, on ka sevofluraani toime hingamisele, südamele ja vereringele annusest sõltuv. Ühes vabatahtlikel teostatud uuringus põhjustas sevofluraani

kontsentratsiooni suurendamine sissehingatavas õhus keskmise arteriaalse rõhu languse, kuid samas ei avaldanud mingisugust mõju südame löögisagedusele. Selles uuringus ei avaldanud sevofluraan toimet noradrenaliini kontsentratsioonile vereplasmas.

Nii koertel kui ka inimestel on epinefriini arütmogeenne lävi sevofluraani puhul võrreldav isofluraaniga ning on suurem kui halotaanil. Uuringud koertel on näidanud, et sevofluraan ei vähenda kollateraalset müokardi perfusiooni. Kliinilistes uuringutes on sevofluraani kasutamisel tekkinud müokardi isheemia ja müokardi infarkti esinemissagedus müokardi isheemia riskiga patsientidel võrreldav sagedusega isofluraani kasutamisel.

Loomkatsed on näidanud, et lokaalne verevool (so maksas, neerudes, ajuvereringe) säilib sevofluraani kasutamisel. Nii loomkatsetes (koerad, küülikud) kui ka kliinilistes uuringutes on neurohemodünaamika muutused (koljusisene rõhk, ajuvereringe/verevoolu kiirus, hapniku tserebraalse metabolismi määr, tserebraalne perfusioonirõhk) sevofluraani kasutamisel võrreldavad isofluraani kasutamisel tekkivatega.

Sevofluraan ei mõjuta neerude kontsentreerimisvõimet isegi pikemal (kuni ligikaudu 9 tundi) kokkupuutel anesteetikumiga.

Ravimi kliiniliste katsetuste perioodil ei täheldatud krambihoogude esinemist.

Normaalse intrakraniaalse rõhuga patsientidel on sevofluraani toime intrakraniaalsele rõhule minimaalne ning tema kasutamisel säilib vastus CO kontsentratsiooni muutustele. Sevofluraani kasutamise ohutust kõrgenenud intrakraniaalse rõhuga patsientidel ei ole uuritud. Patsientidele, kellel esineb risk intrakraniaalse rõhu tõusuks, tuleks sevofluraani manustada ettevaatlikult, rakendades samaaegselt ka kolju siserõhu alandamisele suunatud võtteid, nt hüperventilatsiooni. Määratud minimaalne alveolaarne kontsentratsioon (MAC) sevofluraanile hapnikus on 40-aastase täiskasvanu puhul 2,05%. Nagu ka teiste halogeenitud ainete puhul, väheneb MAC vanusega ning lämmastikdioksiidi lisamisel.

Maksakahjustus Sevofluraan on efektiivne ja hästitalutav, kui seda kasutatakse peamise ravimina anesteesia säilitamisel maksafunktsiooni kahjustusega (Child-Pugh klass A ja B) patsientidel. Sevofluraan ei halvendanud olemasolevat maksakahjustust.

Neerukahjustus Sevofluraani hinnati neerukahjustusega patsientidel, kelle esialgne seerumi kreatiniin oli ≥1,5 mg/dl (130 µmol/l). Lähtudes vereseerumi kreatiniini kontsentratsiooni muutuste sagedusest ja ulatusest, ei süvendanud sevofluraan neerufunktsiooni kahjustust. Lapsed Mõnedes lastel läbi viidud avaldatud uuringutes on täheldatud kognitiivset defitsiiti pärast anesteetikumide korduvat või pikaajalist kasutamist varases elujärgus. Neis uuringutes esineb olulisi piiranguid ning ei ole selge, kas täheldatud toimed on tingitud anesteetikumi/sedatiivse ravimi manustamisest või teistest teguritest nagu kirurgiline operatsioon või põhihaigus. Lisaks sellele ei ole värskemad avaldatud registriuuringud neid leide kinnitanud.

Avaldatud loomkatsetes on kirjeldatud mõnede anesteetikumide/sedatiivsete ravimite kahjulikke toimeid aju arengule varases elujärgus (vt lõik 5.3)

5.2 Farmakokineetilised omadused

Kuna sevofluraan lahustub veres halvasti, suurenevad ravimi alveolaarsed kontsentratsioonid anesteesia sissejuhatamise käigus kiiresti ning inhaleeritava aine manustamise lõpetamisel vähenevad samuti kiiresti.

Inimestel metaboliseerub alla 5% imendunud sevofluraanist. Kuna sevofluraan elimineerub kiiresti ja ulatuslikult väljahingatava õhuga, metaboliseerub vaid väga väike osa ravimist. Sevofluraan defluorineeritakse tsütokroom P450 2E1 isovormi kaudu heksafluoroisopropanooliks (HFIP) vabastades samal ajal anorgaanilise fluoriidi ning süsinikdioksiidi (või ühe süsinikfragmendi). Tekkinud HFIP konjugeerub kiiresti glükuroonhappega ning elimineerub uriiniga. Teisi sevofluraani metaboolseid radu ei ole tuvastatud. See on ainuke fluoreeritud lenduv anesteetikum, mis ei muutu ainevahetuse käigus trifluoroatseethappeks.

Teadaolevad CYP2E1 indutseerijad (nt isoniasiid ja alkohol) võivad intensiivistada sevofluraani metabolismi, kuid näiteks barbituraadid tema metabolismi ei mõjuta.

Sevofluraan-anesteesia ajal või selle järgselt võib seerumis olla täheldatav anorgaanilise fluoriidi kontsentratsiooni ajutine tõus. Fluoriidioonide kontsentratsiooni mõjutab anesteesia kestvus, manustatud sevofluraani kontsentratsioon ja anesteetilise gaasisegu koostis. Üldiselt saavutab anorgaanilise fluoriidi kontsentratsioon maksimumi 2 tunni möödumisel sevofluraan-anesteesia lõppemisest ning preoperatiivne tase taastub 48 tunni jooksul. Sevofluraani defluoreerimist ei indutseeri barbituraadid.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes on näidatud, et sevofluraani manustamisel säilivad hästi nii maksa kui ka neerude verevarustus.

Avaldatud uuringud loomadel (sealhulgas primaatidel) kerget kuni mõõdukat anesteesiat põhjustavate annuste juures, näitavad, et anesteetikumide kasutamine aju kiire kasvu või sünaptogeneesi ajal põhjustab areneva aju rakukadu, mis võib olla seotud pikaajaliste kognitiivsete puudustega. Nende leidude kliiniline tähendus ei ole teada.

Sevofluraan alandab samasugusel viisil nagu isofluraangi aju hapniku metaboliseerimise kiirust (CMRO ). Preparaadi kontsentratsioonide korral, mis ulatuvad 2,0 MAC väärtuseni, on täheldatav CMRO langus ligikaudu 50%. Loomkatsetes on näidatud, et sevofluraanil puudub märkimisväärne toime aju verevarustusele. Katseloomadel pärsib sevofluraan märkimisväärselt elektroentsefalograafilist aktiivsust – selles osas on toimetugevus võrreldav isofluraaniga. Teadaolevalt ei ole sevofluraani kasutamisel normokapnia või hüpokapnia korral esinenud epileptiformset aktiivsust. Erinevalt enfluraanist ei olnud sevofluraani kasutamisel võimalik hüpokapnias loomadel rütmiliste auditoorsete signaalide abil tekitada epilepsialaadset EEG-aktiivsust. Komponendil A täheldati mitmetes rottidel teostatud uuringutes kontsentratsioonide 50...114 ppm hoidmisel 3 tunni kestel minimaalset nefrotoksilist toimet. Toksilist toimet iseloomustas neerutuubulite proksimaalse osa sporaadiline üksikute rakkude nekroos. Nefrotoksilise toime mehhanism rottidel ei ole teada ja selle tähendust inimesele ei ole kindlaks tehtud. Võrdväärne komponendi A tase inimestel on arvatavalt 150...200 ppm. Rutiinses kliinilises praktikas ulatub komponendi A kontsentratsioon aga täiskasvanutel väärtuseni 19 ppm (maksimaalselt väärtuseni 32 ppm), kui CO -absorbendina kasutatakse natroonlupja.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puudub.

6.2 Sobimatus

Sevofluraan on stabiilne, kui seda säilitatakse tavalistel siseruumi valgustatuse tingimustel. Märgatavat degradatsiooni ei toimu ka tugeva happe ega kuumuse toimel. Sevofluraan ei avalda korrodeerivat toimet roostevabale terasele, messingile, alumiiniumile, nikliga kaetud messingile, kroomitud messingile, või vask-berüllium sulamile. Keemiline degradatsioon võib tekkida inhaleeritavate anesteetikumide kokkupuutel CO absorbendiga anesteesiaseadmes. Kasutamisel juhistejärgselt, värske absorbendiga, on sevofluraani degradatsioon minimaalne ja laguproduktid ei ole määratavad või on mittetoksilised. Sevofluraani degradeerumine ja järgnev laguproduktide moodustumine võimendub absorbendi temperatuuri tõustes, kuiva CO absorbendi toimel (eriti kaaliumhüdroksiidi sisaldava), suurenenud sevofluraani kontsentratsiooni mõjul ning vähenenud värske gaasi voolu tõttu. Sevofluraan võib aluselise degradatsiooni läbida kahel viisil. Esimese neist põhjustab vesinikfluoriidi kadu pentafluoroisopropanüülfluorometüüleetri tekke tõttu (PIFE, rohkem tuntud kui komponent A). Teine degradatsiooni tee toimib ainult kuivade CO absorbentide olemasolul ning viib sevofluraani dissotsiatsioonini heksafluoroisopropanooliks (HFIP) ja formaldehüüdiks. HFIP on inaktiivne, mittegenotoksiline, kiiresti glükuroniseeritav, elimineeruv ja selle toksilisus on võrreldav sevofluraaniga. Formaldehüüd tekib tavaliste ainevahetusreaktsioonide käigus. Kokkupuutel väga kuiva absorbendiga võib formaldehüüd edasi degradeeruda metanooliks ja metanoaadiks. Metanoaat võib kõrgel temperatuuril põhjustada süsinikmonooksiidi teket. Metanool võib reageerida komponent A-ga, tekitades metoksü- lisaühendi, komponent B. Komponent B-st võib veelgi eralduda vesinikfluoriidi, tekitades komponendid C, D ja E. Väga kuivade CO absorbentide puhul, eriti nende, mis sisaldavad kaaliumhüdroksiidi, võib esineda formaldehüüdi, metanooli, süsinikmonooksiidi, komponendi A ja ka selle laguproduktide, komponentide B, C ja D moodustumine. Keemiline koostoime CO -absorbentidega ei ole sevofluraanile ainuomane. Degradatsiooniproduktide teke sevofluraanist inhalatsiooni-süsteemis, mille tekkealuseks on happe (prootonite) ekstraktsioon tugevate aluste (KOH ja/või NaOH) juuresolekul, mille tagajärjeks on alkeenide (komponent A) moodustumine on analoogiline halotaaniga toimuvate protsessidega, mille käigus moodustub 2- bromo-2-kloro-1,1-difluoroetüleen (BCDFE). Kui kasutatakse retsirkulatsioonisüsteeme, ei ole annuste kohandamine ega muudatuste tegemine kliinilises rutiinis vajalik. Tekkiv komponent A kogus on suurem Baralyme kasutamisel ning väiksem natroonlubja korral.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Mitte hoida külmkapis. Hoida pudel tihedalt suletuna.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

250 ml merevaikkollased polüetüleennaftalaadist (PEN) pudelid „ROPP“- või „quik-fil“-korgiga.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Sevofluraani manustatakse spetsiaalselt sevofluraanile kalibreeritud aurustiga kasutades täitesüsteemi, mis on spetsiaalselt loodud sevofluraani aurustitele või muid täitesüsteeme, mis on sobilikud sevofluraani manustamiseks kasutatavale aurustile.

Manustades inhalatsioonianesteetikume, ei tohiks süsinikdioksiidi absorbendid jääda kuivaks. Teadaolevalt esineb mõningatel halogeenitud anesteetikumidel koostoimeid kuivade süsinikdioksiidi absorbentidega, mille käigus tekib süsinikmonooksiid. Praeguseks ajaks ei ole teateid sarnase nähtuse esinemise kohta ka sevofluraani kasutamisel. Selleks, et minimeerida süsinikmonooksiidi moodustumise riski retsirkulatsioonisüsteemides ning võimalikku karboksühemoglobiini taseme tõusu veres, tuleks jälgida, et süsinikdioksiidi absorbendid ei jääks kuivaks. Harvadel juhtudel on

sevofluraani kasutamisel koos kuivanud CO absorbendiga teatatud ülemäärasest kuumusest tingitud suitsust ja tulest anesteesiaaparaadis. Kui on kahtlus, et CO absorbent on kuivanud, tuleb see asendada.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AbbVie SIA Malduguņu iela 4, Mārupe Mārupes novads, LV-2167 Läti

8. MÜÜGILOA NUMBER

294600

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.02.2000 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.02.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2022