Näidustus: Parkinsonism (välja arvatud ravimitest põhjustatud).

tablett (100mg +25mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on SINEMET ja milleks seda kasutatakse

Miks arst määras teile SINEMETi? Arst määras teile SINEMETi Parkinsoni tõve raviks.

Parkinsoni tõbi on krooniline haigus, mille puhul tekivad aeglased ja ebakindlad liigutused, lihasjäikus ja –värinad. Ravimata juhtudel võib Parkinsoni tõbi põhjustada raskusi igapäevaste toimingute sooritamisel.

Kuidas SINEMET ravib Parkinsoni tõbe? SINEMETi tabletid sisaldavad kahte toimeainet, levodopa ja karbidopa.

Arvatakse, et Parkinsoni tõve sümptomid on põhjustatud dopamiini vähesusest. Dopamiin on aine, mida toodetakse teatud ajurakkudes. Dopamiin vahendab informatsiooni lihasliigutusi kontrollivate ajuosade vahel. Dopamiini vähesus põhjustab liikumisraskusi.

Levodopa toimel täienevad aju dopamiinivarud, samal ajal kui karbidopa kindlustab levodopa viimise vajalikku ajuossa. Paljudel haigetel vähendab see Parkinsoni tõve sümptomeid.

2. Mida on vaja teada enne SINEMETi võtmist

SINEMETi ei tohi võtta

• kui olete karbidopa, levodopa või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui teil on kahtlaseid nahakahjustusi (sünnimärke), mida teie arst ei ole uurinud või kui teil on kunagi olnud nahavähk;
• kui te kasutate depressiooni raviks teatud monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoreid;
• kui teil on kitsanurga glaukoom.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Informeerige arsti kõigist oma praegustest ja varem esinenud meditsiinilistest probleemidest, kaasa arvatud kõigist allergilistest reaktsioonidest, depressioonist või vaimuhaigusest; kopsu-, neeru-, maksa-, südamehaigustest või hormonaalsetest häiretest, haavandtõvest, krampidest või glaukoomist.

Teatage arstile, kui te olete varem saanud ravi levodopaga.

Rääkige oma arstile, kui te ise või teie pereliikmed/ hooldaja märkavad, et teil on tekkimas sõltuvusele iseloomulikke sümptomeid, mille tõttu teil võib tekkida tung võtta SINEMETi ja teisi Parkinsoni tõve ravimeid suurtes annustes. Teatage oma arstile, kui teie või teie pereliige/hooldaja paneb tähele, et teil on tekkinud tung tegeleda õnnemängudega, suurenenud sugutung, te sööte või kulutate raha liigselt ja/või teil on teisi tugevaid tunge, mis võivad kahjustada teid või teisi. Neid teguviise nimetatakse impulsi kontrolli häireks. Teie arst peab võib-olla teie ravi uuesti üle vaatama.

Lapsed ja noorukid SINEMETi ei soovitata manustada alla 18-aastastele lastele ja noorukitele.

Muud ravimid ja SINEMET Kuigi SINEMETi tohib võtta koos teiste ravimitega, on olemas ka erandeid. Arst võib teid hoiatada teatud ravimite kasutamise suhtes, kui te võtate teatud psühhiaatriliste seisundite, vaimse depressiooni, tuberkuloosi, kõrgvererõhutõve, lihasspasmide, krambivastaseid või tahtmatute liigutuste raviga seotud ravimeid või rauda sisaldavaid toidulisandeid.

Teie arstil või apteekril on täielikum nimekiri nendest ravimitest, mille kasutamist koos SINEMETiga tuleb vältida. Teatage oma arstile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimeid.

Rasedus ja imetamine Ei ole teada, kas SINEMETil on kahjulikke toimeid manustamisel raseduse ajal. Levodopa, SINEMETi üks koostisosa, eritub rinnapiima. Kui te olete rase, kavatsete rasestuda või toita last rinnaga, siis teatage sellest oma arstile, kes aitab teil kaaluda ravimist saadavat kasu võimalike ohtude suhtes.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Ravimi taluvus on individuaalne. On mõningaid SINEMETiga seostatavaid kõrvaltoimeid, mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4. Võimalikud kõrvaltoimed).

SINEMET võib tekitada (liigset) unisust ja äkilist uinumist. Seetõttu peate te seni, kuni sellised hootised episoodid ja unisus on möödas, hoiduma autojuhtimisest ja tegevustest (nt masinatega töötamisest), kus halvenenud tähelepanelikkus võib seada teid ennast või teisi ohtu, mille tulemuseks võib olla vigastus või surm.

3. Kuidas SINEMETi võtta

SINEMETi annus võib olla erinev; see sõltub teie haiguse raskusest ja ravile allumisest.

Kui tablett puruneb blisterpakendist väljavõtmise ajal, siis veenduge, et teil on olemas kõik tableti tükid (täisannus). Kui on näha, et osa purunenud tabletist on puudu, hävitage tableti tükid ja võtke blisterpakendist uus tablett.

Kui te võtate vaid osa tabletist (osaline annus), siis võivad teie sümptomid halveneda.

Parimate tulemuste saamiseks tuleb SINEMETi võtta iga päev. Kasutage seda ravimit alati täpselt

nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Informeerige oma arsti kohe, kui teil tekib iiveldus või ebanormaalsed liigutused, kuna see võib nõuda ravi muutmist.

Ravimi võtmist ei tohi järsult katkestada, välja arvatud juhul, kui arst seda vajalikuks peab.

Kui te võtate SINEMETi rohkem, kui ette nähtud Kui te võtsite liiga palju tablette, siis tuleb kohe pöörduda kiireks arstiabi saamiseks raviasutusse.

Kui te unustate SINEMETi võtta SINEMETi tuleb võtta nii nagu ette kirjutatud. Juhul, kui mõni tablett jäi vahele, võtke see niipea kui meelde tuleb. Kui on juba järgmise tableti võtmise aeg, siis ärge seda tabletti tagantjärgi lisaks võtke, vaid jätkake tablettide võtmist nii nagu ette nähtud.

Kui te lõpetate SINEMETi võtmise Ärge lõpetage SINEMETi võtmist ilma arsti nõusolekuta ega vähendage ise annust. Võivad tekkida järgmised sümptomid: lihasjäikus, palavik ja vaimsed häired.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. SINEMET on üldiselt hästi talutav ravim.

Kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks on ebanormaalsed liigutused, kaasa arvatud tõmblused ja spasmid (mis võivad meenutada parkinsonismi või mitte), iiveldus ja kuseteede infektsioonid (esinemissagedus väga sage).

Võivad esineda veel järgmised kõrvaltoimed: vaimsed häired, ebanormaalsed unenäod, juuste väljalangemine, higi, uriini ja/või sülje värvuse muutus, kõhulahtisus, minestamine, palpitatsioonid (südamepekslemine), peapööritus, sealhulgas ka kiirel püsti tõusmisel, äkiline une teke, oksendamine, söögiisu puudus, liigutuste aeglustumine ja melanoom.

Te võite kogeda ka võimetust vastu panna soovile sooritada tegu, mis võib olla kahjulik, nagu tugev tung tegeleda õnnemängudega, suurenenud seksuaaliha, kontrollimatult üleliigne ostlemine ja/või kulutamine, sundkäitumuslik/liigsöömine ja/või teised tungid. Teatage oma arstile, kui te hakkate nii käituma. Tungi võtta SINEMETi suurtes annustes, mis on motoorsete sümptomite kontrolli all hoidmiseks vajalikest suuremad, nimetatakse dopamiini düsregulatsiooni sündroomiks. Mõnedel patsientidel esineb pärast SINEMETi suurte annuste võtmist raskekujulisi tahtele allumatuid ebanormaalseid kehaliigutusi (düskineesiad), meeleolumuutusi või teisi kõrvaltoimeid.

Võivad tekkida ka ülitundlikkusreaktsioonid, nagu nõgeslööve, sügelemine, nahalööve ja näo, huulte, keele ja/või kõri turse, millega võib kaasneda hingamis- ja neelamisraskus. Selliste haigusnähtude tekkimisel pöörduge kohe arsti poole.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas SINEMETi säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25 oC. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult. Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendil nelja numbriga pärast „EXP:“. Kaks esimest arvu tähistavad kuud, kaks viimast aga aastat.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida SINEMET sisaldab

Toimeained on karbidopa ja levodopa. Üks SINEMET 25/100 tablett sisaldab toimeainena 25 mg karbidopat ja 100 mg levodopat.

Teised koostisosad on eelželatiniseeritud tärklis, maisitärklis, mikrokristalliline tselluloos, magneesiumstearaat ja värvaine kinoliinkollane (E104).

Kuidas SINEMET välja näeb ja pakendi sisu

SINEMET 25/100 (sisaldab 25 mg karbidopat ja 100 mg levodopat) on kollast värvi ovaalne tablett, mille ühele küljele on märgitud 650 ja mille teine külg on sile.

SINEMET 25/100 on saadaval 60 tabletiga PVC/alumiinium blisterpakendis.

Müügiloa hoidja ja tootja

Teisese müügiloa hoidja UAB „Lex ano“, Naugarduko g. 3, LT-03231 Vilnius, Leedu

Tootja Merck Sharp & Dohme B.V., Waarderweg 39 2031 BN, Haarlem, Países Baixos, Holland

Ümberpakendaja Lietuvos ir Norvegijos UAB „Norfachema“, Vytauto g. 6, LT-55175 Jonava, Leedu

UAB „ENTAFARMA“, Klonėnų vs. 1, LT-19156 Širvintų r. sav., Leedu või

CEFEA Sp. z o.o. Sp. K., Ul. Działkowa 69, 02-234 Warszawa, Poola

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2024.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

SINEMET 25/100 25 mg/100 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

SINEMET 25/100 sisaldab 25 mg karbidopat ja 100 mg levodopat. INN. Levodopum, carbidopum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tabletid

SINEMET 25/100 (karbidopa, levodopa) on kollast värvi ovaalne tablett läbimõõduga 7,14 x 12,7 mm, mille ühele küljele on märgitud 650 ja mille teine külg on sile.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Parkinsoni tõve ja parkinsonismi sündroomi ravi (välja arvatud ravimitest põhjustatud).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

SINEMETi optimaalne ööpäevane annus tuleb hoolika tiitrimisega määrata igale patsiendile individuaalselt. SINEMET tabletid on saadaval karbidopa ja levodopa sisaldusega suhtes 1 : 4-le (SINEMET 25/100) ja ka 1 : 10-le (SINEMET 25/250). Neid tablette saab optimaalse annuse saavutamiseks manustada eraldi või kombineeritult.

Üldised seisukohad. SINEMETi annustamine on individuaalne, vajadusel võib kohandada nii individuaalse annuse suurust kui ka manustamissagedust.

Uuringud näitavad, et perifeerne DOPA-dekarboksülaas küllastatakse ligikaudu 70...100 mg karbidopaga ööpäevas. Karbidopa väiksemat annust saavatel patsientidel tekib tõenäolisemalt iiveldus ja oksendamine. SINEMETi manustamisel võib jätkata teiste standardsete parkinsonismivastaste ravimite manustamist, kuigi nende annuseid tuleb võib-olla kohandada.

Tavaline algannus. Ravi on kõige parem alustada SINEMET 25/100 tablettidega, manustades 1 tableti 3 korda ööpäevas. Sellise annustamise korral saab patsient 75 mg karbidopat ööpäevas. Annust võib suurendada vastavalt vajadusele 1 tableti võrra iga päev või üle päeva kuni annuseni 8 SINEMET 25/100 tabletti ööpäevas.

Patsiendid võivad ravile reageerida ühe päeva jooksul, mõnikord juba pärast esimest annust. Täielik ravitoime ilmneb tavaliselt 7 päeva jooksul (monoteraapiana kasutatava levodopa korral nädalate ja

kuude jooksul).

Levodopalt SINEMETile üleminek. SINEMETi manustamisel saabuvad ravitoime ja kõrvaltoimed kiiremini kui levodopa manustamisel, mistõttu patsiente tuleb annuse kohandamise perioodil tähelepanelikult jälgida. On iseloomulik, et tahtmatud liigutused tekivad SINEMETi kasutamisel kiiremini kui levodopa puhul. Tahtmatute liigutuste ilmnemisel võib olla vajalik annust vähendada. Mõnel patsiendil võib liiga suure annuse ilminguks olla blefarospasm.

Levodopa manustamine tuleb lõpetada vähemalt 12 tundi enne ravi alustamist SINEMETiga (24 tundi levodopa depoopreparaatide puhul). Ööpäevane SINEMETi annus peab vastama ligikaudu 20%-le levodopa eelnevast ööpäevasest annusest.

Enamusele patsientidest, kes saavad levodopat alla 1500 mg ööpäevas, on soovitatav annus 1 SINEMET 25/100 tablett 3...4 korda ööpäevas. Enamusele patsientidest, kes saavad levodopat üle 1500 mg ööpäevas, on soovitatav algannus 1 SINEMET 25/250 tablett 3...4 korda ööpäevas.

Säilitusravi. Ravi peab olema individuaalne ja kohandatud vastavalt ravitoimele. Levodopa ekstratserebraalse dekarboksüleerumise optimaalseks inhibeerimiseks peab annustama vähemalt 70...100 mg karbidopat ööpäevas.

Suurema levodopa annuse vajadusel tuleb SINEMET 25/100 asendada SINEMET 25/250-ga. Vajadusel võib SINEMET 25/250 annust suurendada 1 tableti võrra iga päev või üle päeva, maksimaalselt kuni 8 tabletini ööpäevas. Üle 200 mg karbidopa annustamise kohta ööpäevas on kogemusi vähe.

Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus. 8 SINEMET 25/250 tabletti ööpäevas (200 mg karbidopat ja 2 g levodopat), st ligikaudu 3 mg/kg karbidopat ja 30 mg/kg levodopat patsiendi 70 kg kehakaalu korral.

Kasutamine lastel. SINEMETi ohutus ja efektiivsus imikutel ja lastel ei ole tõestatud; ravimit ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel vanuses alla 18 aasta.

Manustamisviis

Patsiendile tuleb selgitada, et kui tablett puruneb pakendist väljavõtmisel, tohib selle sisse võtta vaid tingimusel, et võimalik on võtta kogu annus. Kui see ei ole nii, tuleb purunenud tableti tükid hävitada ja võtta pakendist uus tablett. Mittetäieliku annuse manustamisel võivad sümptomid halveneda.

4.3 Vastunäidustused

Mitteselektiivseid monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoreid ja SINEMETi ei tohi koos manustada. Nende inhibiitorite manustamine tuleb lõpetada vähemalt 2 nädalat enne ravi algust SINEMETiga. SINEMETi võib manustada koos selektiivsete MAO-B inhibiitoritega (nt selegiliin HCl) tootja poolt soovitatud annustes (vt lõik 4.5 – Teised ravimid).

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud abiainete suhtes.

Suletudnurga glaukoomiga patsiendid.

Kuna levodopa võib stimuleerida pahaloomulise melanoomi arengut, ei tohi SINEMETi manustada diagnoosimata nahahaiguse ja varem esinenud melanoomi korral.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

SINEMETi ei ole soovitatav kasutada ravimitest põhjustatud ekstrapüramidaalsete nähtude ravis.

SINEMETi võib määrata patsientidele, kes juba saavad levodopat monoteraapiana, kuid levodopa manustamine tuleb lõpetada vähemalt 12 tundi enne ravi algust SINEMETiga. SINEMETi annus peab vastama ligikaudu 20%-le levodopa eelnevast annusest (vt lõik 4.2).

Levodopat on seostatud unisuse ja tahtmatu une tekkega. Väga harva on teatatud äkilisest uinumisest päevaste toimingute ajal, mõnedel juhtudel seda enesele teadvustamata ja/või eelnevate hoiatustunnusteta. Patsiente tuleb sellest informeerida ning soovitada neil ravi ajal levodopaga olla ettevaatlikud autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel. Patsiendid, kellel on esinenud unisust ja/või tahtmatut uinumist peavad hoiduma autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest.

Eelnevalt ainult levodopat saanud patsientidel võivad tekkida düskineesiad, sest karbidopa võimaldab levodopal jõuda ajju suuremates kogustes, mistõttu seal tekib rohkem dopamiini. Düskineesiate korral võib olla vajalik annust vähendada.

Sarnaselt levodopaga võib SINEMET põhjustada tahtmatuid liigutusi ja psüühikahäireid. Arvatakse, et need reaktsioonid on tingitud levodopa manustamise järgsest aju dopamiinisisalduse suurenemisest ning SINEMETi kasutamine võib seda taastekitada. Vajadusel tuleb annust vähendada.

Kõiki patsiente tuleb hoolikalt jälgida depressiooni ja suitsiidimõtete suhtes. Anamneesis psühhoosi nähtude esinemisel tuleb patsienti ravida ettevaatusega.

Psüühikat mõjutavate ravimite manustamisel koos SINEMETiga tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.5).

Ettevaatlik tuleb olla, kui patsiendil on raske südame-veresoonkonna või kopsuhaigus, bronhiaalastma, neerude, maksa või endokriinsüsteemi haigus või kui tal on esinenud peptiline haavand (seedetrakti ülaosa verejooksu oht) või krambid.

Nii nagu levodopagi korral tuleb olla ettevaatlik SINEMETi määramisel patsientidele, kellel on olnud müokardiinfarkt ning kellel esinevad atriaalsed, nodaalsed või ventrikulaarsed rütmihäired. Sellistel patsientidel tuleb ravimi alg- ja säilitusannuse määramisel eriti hoolikalt jälgida südame funktsiooni.

Kroonilise avatudnurga glaukoomiga patsiente võib SINEMETiga ravida ettevaatusega, kui on kindel, et silma siserõhk on hästi kontrollitav ja patsienti jälgitakse ravi ajal hoolikalt silma siserõhu muutuste suhtes. Parkinsonismivastase ravi järsul katkestamisel on tekkinud pahaloomulist neuroleptilist sündroomi meenutav seisund, mille tunnusteks on lihasrigiidsus, kehatemperatuuri tõus, psüühikahäired ja kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse suurenemine seerumis. Seetõttu tuleb patsiente SINEMETi annuse kiirel vähendamisel või ravi lõpetamisel hoolikalt jälgida, eriti kui patsient saab ka neuroleptikume.

Levodopat on seostatud unisuse ja tahtmatu uinumisega. Väga harva on teatatud äkilisest uinumisest päevaste toimingute ajal, mõnedel juhtudel seda enesele teadvustamata ja/või eelnevate hoiatustunnusteta. Patsiente tuleb sellest informeerida ning soovitada neil ravi ajal levodopaga rakendada autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel ettevaatust. Patsientidel, kellel on esinenud unisust ja/või tahtmatut uinumist peavad hoiduma autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest.

Nii nagu levodopagi puhul, on pikaajalise ravi korral soovitatav perioodiliselt kontrollida maksa-, vereloome, südame-vereringe ja neerufunktsiooni.

Üldanesteesia vajaduse korral võib SINEMETi manustamist jätkata seni, kuni patsient tohib manustada vedelikke ja ravimeid suu kaudu. Ravi ajutisel katkestamisel võib tavalise ööpäevase annuse manustada niipea, kui patsient on võimeline võtma ravimit suu kaudu.

Melanoom. Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et Parkinsoni tõvega patsientidel on suurem risk (2…6 korda suurem) melanoomi tekkimiseks võrreldes üldpopulatsiooniga. Ei ole selge, kas täheldatud suurenenud riski põhjuseks on Parkinsoni tõbi või muud tegurid, nt Parkinsoni tõve raviks

kasutatavad ravimid.

Ülaltoodud põhjustel soovitatakse patsientidel olla valvsad ning tervishoiutöötajatel regulaarselt jälgida patsiente melanoomide tekke suhtes, olenemata sellest, millisel näidustusel SINEMETi kasutatakse. Ideaalis tuleb korrapäraselt käia nahauuringutel dermatoloogi juures.

Patsiente tuleb regulaarselt jälgida impulsi kontrolli häirete tekke suhtes. Patsientidele ja nende hooldajatele peab selgitama, et patsientidel, kellel on Parkinsoni tõbe ravitud dopamiini agonistidega ja/või teiste dopaminergiliste raviviisidega, on kirjeldatud impulsi kontrolli häire käitumuslikke sümptomeid (nt patoloogilist mängukirge, hüperseksuaalsust, suurenenud libiidot, sundkäitumuslikku ostlemist ja liigsöömist). Kui sellised sümptomid tekivad, on soovitatav ravi üle vaadata.

Dopamiini düsregulatsiooni sündroom (DDS) on ravimi liigtarvitamist põhjustav sõltuvushäire, mida on täheldatud mõnedel karbidopa/levodopaga ravitud patsientidel. Enne ravi alustamist tuleb patsiente ja hooldajaid hoiatada võimaliku DDS tekkeriski suhtes (vt ka lõik 4.8).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Järgmiste ravimite manustamisel koos SINEMETiga tuleb olla ettevaatlik:

Antihüpertensiivsed ravimid. Patsientidel, kellele on ravi ajal mõnede antihüpertensiivsete ravimitega lisatud raviskeemi SINEMET, on tekkinud sümptomaatiline posturaalne hüpotensioon. Seetõttu võib SINEMETiga ravi alguses olla vajalik kohandada antihüpertensiivse ravimi annust.

Antidepressandid. MAO inhibiitoreid saavate patsientide kohta vt lõik 4.3.

Üksikjuhtudel on SINEMETi ja tritsükliliste antidepressantide koosmanustamisel tekkinud kõrvaltoimeid, sealhulgas hüpertensiooni ja düskineesiat.

Raud. Uuringud on näidanud, et karbidopa ja/või levodopa biosaadavus väheneb suukaudsel manustamisel koos raudsulfaadi või raudglükonaadiga.

Teised ravimid. D -dopamiiniretseptorite antagonistid (nt fenotiasiinid, butürofenoonid ja risperidoon) ja isoniasiid võivad levodopa ravitoimet vähendada. Parkinsoni tõve ravimisel nõrgendavad papaveriin ja fenütoiin levodopa ravitoimet. Nende ravimite manustamisel koos SINEMETiga tuleb patsiente hoolikalt jälgida levodopa ravitoime nõrgenemise suhtes. Selegiliini ja karbidopa-levodopa koosmanustamine võib olla seotud tugeva ortostaatilise hüpotensiooni tekkega, mida ei saa pidada ainult karbidopa-levodopa toimeks (vt lõik 4.3). Sinemeti ei ole soovitatav kasutada koos dopamiini depoosid tühjendavate ainetega (näiteks reserpiini ja tetrabenasiini) või teiste ravimitega, mis teadaolevalt tühjendavad monoamiini depoosid.

Kuna levodopa konkureerib mõningate aminohapetega, võib levodopa imendumine halveneda mõnedel patsientidel, kes on suure valgusisaldusega dieedil.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus SINEMETi toime inimese rasedusele ei ole teada, kuid nii levodopa kui ka karbidopa ja levodopa kombinatsioonid on küülikutel põhjustanud siseelundite ja skeleti väärarenguid (vt lõik 5.3 – Teratoloogia ja reproduktiivsusuuringud). Seetõttu tohib SINEMETi fertiilses eas naistele manustada ainult juhul, kui ravist loodetav kasu emale ületab raseduse korral võimaliku ohu lootele.

Imetamine Andmed karbidopa eritumisest rinnapiima on puudulikud. Ühes uuringus leiti ühel imetaval emal, kes põdes Parkinsoni tõbe, et levodopa eritus rinnapiima. Kuna paljud ravimid erituvad rinnapiima, tuleb

võimalike kõrvaltoimete tekke ohu tõttu lapsele otsustada, kas lõpetada rinnaga toitmine või ravi SINEMETiga, arvestades ravimi vajalikkust emale.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Levodopat on seostatud unisuse ja tahtmatu uinumisega. Väga harva on teatatud äkilisest uinumisest päevaste toimingute ajal, mõnedel juhtudel seda enesele teadvustamata ja/või eelnevate hoiatustunnusteta. Patsiente tuleb sellest informeerida ning soovitada neil ravi ajal levodopaga olla ettevaatlikud autojuhtimisel ja masinate käsitsemisel. Patsientidel, kellel on esinenud unisust ja/või tahtmatut uinumist peavad hoiduma autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest.

4.8 Kõrvaltoimed

Patsientidel sagedamini esinevad SINEMETi kõrvaltoimed on seotud dopamiini tsentraalse neurofarmakoloogilise aktiivsusega. Neid kõrvaltoimeid saab tavaliselt vähendada annuse vähendamisega. Kõige sagedamad kõrvaltoimed on düskineesiad, sealhulgas koreaatilised, düstoonilised ja teised tahtmatud liigutused ning iiveldus. Lihastõmbluste ja blefarospasmi teke viitab vajadusele annust vähendada.

Kõrvaltoimed, millest on teatatud kliinilistes uuringutes ja pärast müügiloa saamist: Infektsioonid ja infestatsioonid: kuseteede infektsioonid (esinemissagedus väga sage). Hea-, pahaloomulised ja täpsustamata kasvajad (sealhulgas tsüstid ja polüübid): pahaloomuline melanoom (vt lõik 4.3). Vere ja lümfisüsteemi häired: agranulotsütoos, leukopeenia, hemolüütiline ja mittehemolüütiline aneemia, trombotsütopeenia. Ainevahetus- ja toitumishäired: anoreksia. Psühhiaatrilised häired: agiteeritus, ärevushäired, bruksism, segasus, depressioon suitsiiditendentsiga või ilma, desorientatsioon, unehäired, eufooria, hallutsinatsioonid, unetus, psühhootilised episoodid, kaasa arvatud meelepetted ja paranoilised kujutlused, dopamiini düsregulatsiooni sündroom. Turuletulekujärgsel kasutamisel on dopamiini agonistide ja/või dopaminergiliste raviviisidega kirjeldatud patoloogilist (sundkäitumuslikku) mängukirge, libiido suurenemist, hüperseksuaalsust, sundkäitumuslikku ostlemist ja liigsöömist. Seda harva levodopaga, sealhulgas SINEMETiga ravitud patsientidel (vt lõik 4.4). Närvisüsteemi häired: latentse Horneri sündroomi manifesteerumine, ataksia, kibe maitse suus, bradükineetilised episoodid (sisse- ja väljalülitusfenomenid), korea, krambid, vaimse võimekuse vähenemine, dementsus, pearinglus, düskineesiad, düstoonia, ekstrapüramidaal- ja liigutushäired, minestus, peavalu, suurenenud käte treemor, maliigne neuroleptiline sündroom (vt lõik 4.4), tundetus, paresteesia, erutustunne, unisus, sealhulgas väga harva ülemäärane unisus päevasel ajal ja äkilised uinumise episoodid, süvaminestus. Silma kahjustused: blefarospasm, nägemisteravuse vähenemine, müdriaas, diploopia, okulogüürilised kriisid. Südame häired: südame rütmihäired, palpitatsioonid. Vaskulaarsed häired: näo õhetus, kuumahood, hüpertensioon, ortostaatilised toimed, kaasa arvatud hüpotensiivsed episoodid, flebiit. Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired: kummalised hingamisrütmid, düspnoe, luksumine, kähe hääl. Seedetrakti häired: keele “põlemistunne”, kõhukinnisus, tume sülg, duodeenumi haavandi teke, kõhulahtisus, suukuivus, düspepsia, düsfaagia, kõhupuhitus, seedetrakti verejooks, kõhuvalu, iiveldus, süljevoolus, oksendamine. Naha ja nahaaluskoe kahjustused: alopeetsia, angioödeem, tume higi, Henochi-Schönleini purpura, rohke higistamine, kihelus, nahalööve, nõgeslööve. Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused: lihaskrambid, lihaste tõmblemine, trism. Neerude ja kuseteede häired: tume uriin, uriinipidamatus, uriinipeetus. Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired: priapism. Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid: asteenia, valud rindkeres, tursed, väsimus, ebanormaalne kõnnak, halb enesetunne, nõrkus. Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused: kukkumine.

Uuringud: kehakaalu suurenemine ja vähenemine. Karbidopa-levodopa ravimite (sealhulgas SINEMETi) kasutamisel on tekkinud muutusi laboratoorsete analüüside tulemustes; on suurenenud järgmised maksafunktsiooni näitajad: aluseline fosfataas, SGOT (ASAT), SGPT (ALAT), laktaadi dehüdrogenaas, bilirubiin, jääklämmastik, kreatiniin, kusihape ja positiivne Coombsi test. Võib tekkida hemoglobiinisisalduse ja hematokriti vähenemine, glükoosisisalduse suurenemine seerumis ning leukotsüütide, bakterite ja vere esinemine uriinis. Karbidopa-levodopa preparaadid võivad põhjustada valepositiivset reaktsiooni uriini ketokehadele juhul, kui ketonuuria määramiseks kasutatakse testriba. See reaktsioon ei muutu ka uriinianalüüsi keetmise järgselt. Glükosuuria testimiseks kasutatav glükoosi oksüdaasi meetod võib anda valenegatiivseid tulemusi.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus Dopamiini düsregulatsiooni sündroom (DDS) on sõltuvushäire, mida on täheldatud mõnedel

karbidopa/levodopaga ravitud patsientidel. Sündroomiga patsientidel esineb kompulsiivse mustriga dopaminergiliste ravimite väärkasutamine annustes, mis on suuremad motoorsete sümptomite kontrollimiseks vajalikest. See võib mõnedel juhtudel põhjustada raskekujulisi düskineesiaid (vt ka lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

SINEMETi ägeda mürgistuse ravi on põhimõtteliselt sama, mis levodopa ägeda mürgistuse korral, arvestades, et püridoksiin ei vähenda SINEMETi toimet.

Kuivõrd võib tekkida südamearütmia, siis tuleb tagada patsiendi EKG-monitooring ja vajadusel manustada sobivaid antiarütmikume. Arvestada tuleb võimalust, et patsient on võtnud peale SINEMETi veel ka teisi ravimeid. Senini puuduvad andmed dialüüsi efektiivsusest mürgistuse ravis, mistõttu selle kasutatavus mürgistuse ravis on teadmata.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: dopa ja selle derivaadid, ATC-kood: N04BA81

SINEMET on kombineeritud preparaat, mille koostisse kuuluvad aromaatsete aminohapete dekarboksülaasi inhibiitor karbidopa ja dopamiini metaboolne eelkäija levodopa. SINEMETi kasutatakse Parkinsoni tõve ja sündroomi raviks. Levodopa leevendab Parkinsoni tõve sümptomeid dekarboksüleerudes ajus dopamiiniks. Karbidopa ei läbi hematoentsefaalbarjääri ning pärsib ainult levodopa ekstratserebraalset dekarboksüleerumist, mistõttu ajju transporditakse suuremal hulgal levodopat ning seal muudetakse see dopamiiniks.

SINEMETil on levodopaga võrreldes parem terapeutiline toime. SINEMET võimaldab efektiivset levodopa taset plasmas säilitada pika aja jooksul kogustes, mis on ligikaudu 80% madalamad ainult levodopat sisaldavate preparaatide annustest.

Samas kui püridoksiinvesinikkloriid (vitamiin B6) kiirendab levodopa perifeerset metaboliseerumist dopamiiniks, takistab karbidopa seda.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Levodopa poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 50 minutit. Karbidopa ja levodopa koosmanustamisel pikeneb levodopa poolväärtusaeg ligikaudu 1,5 tunnini.

Karbidopa biotransformatsioon Pärast radioaktiivselt märgistatud karbidopa suukaudset manustamist tervetele ja Parkinsoni tõvega isikutele saavutati radioaktiivsuse maksimaalne plasmakontsentratsioon tervetel isikutel 2…4 tunniga ja patsientidel 1,5…5 tunniga. Eritumine uriini ja väljaheitega oli mõlemal rühmal ligikaudu võrdne.

Uriini metaboliitide võrdlemine tervete ja parkinsonismiga patsientide vahel näitas, et ravim metaboliseerub mõlemal rühmal võrdsel määral. Metaboliseerumata ravimi eritumine uriiniga lõppes 7 tunniga ja see moodustas 35% kogu uriinis leiduvast radioaktiivsusest. Hiljem eritus ainult metaboliite. Hüdrasiine ei leitud.

Inimesel erituvateks metaboliitideks on α-metüül-3-metoksü-4-hüdroksüfenüülpropioonhape ja α- metüül-3,4-dihüdroksüfenüülpropioonhape, mis moodustasid vastavalt 14% ja 10% eritunud radioaktiivsetest metaboliitidest. On leitud ka kaks väiksemat metaboliiti: üheks on 3,4-dihüdroksüfenüülatsetoon ja teiseks on ühend, mida tinglikult nimetatakse N-metüül-karbidopaks. Neid kumbagi eritub vähem kui 5% ulatuses uriiniga eritunud metaboliitidest. Uriinis leidub karbidopat ka muutumatul kujul. Konjugaate ei leitud.

Levodopa biotransformatsioon Levodopa imendub seedetraktist kiiresti ja metaboliseerub laialdaselt. Kuigi moodustub rohkem kui 30 metaboliiti, on peamisteks metaboliitideks dopamiin, adrenaliin ja noradrenaliin, ning lõpuks dihüdroksüfenüülatsetaathape, homovanilliinhape ja vanillmandelhape. 3-0-metüüldopat leitakse plasmas ja tserebrospinaalvedelikus. Selle leiu tähtsus on senini teadmata.

Radioaktiivsete levodopa üksikannuste manustamisel tühja kõhuga parkinsonismiga patsientidele saavutatakse radioaktiivsuse maksimaalne plasmakontsentratsioon 1,5…2 tunniga ja see on veel mõõdetav 4…6 tunni pärast. Maksimaalse kontsentratsiooni ajal on radioaktiivsusest 30% katehhoolamiine, 15% dopamiini ja 10% dopat. Radioaktiivsed ühendid erituvad kiiresti uriiniga, kolmandik manustatud annusest on sedastatav 2 tunni pärast. Uriiniga erituvatest metaboliitidest on 80…90% fenüülkarboonhapped, peamiselt homovanilliinhape. 24 tunni pärast on leitud radioaktiivsusest 1…2% dopamiini ja vähem kui 1% adrenaliini, noradrenaliini ja metaboliseerumata levodopat.

Karbidopa toime levodopa biotransformatsioonile Tervetel isikutel suurendas karbidopa platseeboga võrreldes levodopa plasmakontsentratsiooni statistiliselt olulisel määral. Seda on näidatud nii karbidopa manustamisel enne levodopat kui ka mõlema ravimi samaaegsel manustamisel. Ühes uuringus suurendas eelravi karbidopaga levodopa üksikannuse plasmakontsentratsiooni 5 korda ning pikendas levodopa plasmakontsentratsiooni mõõdetavuse 4 tunnilt 8 tunnile. Kui teistes uuringutes anti neid kahte ravimit samaaegselt, saadi sarnased tulemused. Uuringus, kus anti märgistatud levodopat üksikannusena Parkinsoni tõvega patsientidele, keda varem oli ravitud karbidopaga, suurenes levodopast tulenenud koguplasma radioaktiivsuse poolväärtusaeg 3 tunnilt 15 tunnini. Karbidopa suurendas alles jäänud radioaktiivsuse osakaalu metaboliseerumata levodopana vähemalt 3 korda. Karbidopa eelravi vähendas dopamiini ja homovanilliinhappe sisaldust plasmas ja uriinis.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Teratoloogia ja reproduktiivsusuuringud Karbidopa ei olnud teratogeenne hiirtel ja küülikutel annustes 120 mg/kg/ööpäevas.

Küülikutel põhjustas levodopa annustes 125 ja 250 mg/kg/ööpäevas siseelundite ja skeleti väärarenguid.

Karbidopa ja levodopa kombinatsioonid ei põhjustanud annustes 25/250...100/500 mg/kg/ööpäevas teratogeensust hiirtel, kuid küülikutel ilmnesid siseelundite ja skeleti väärarengud, mis olid kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt sarnased nendega, mis tekkisid ainult levodopa kasutamisel.

Rottidel ei mõjutanud karbidopa annustes 30, 60 ja 120 mg/kg/ööpäevas paaritumist, produktiivsust ega poegade ellujäämist. Suurim annus põhjustas isastel kehakaalu tõusu mõõduka vähenemise.

Karbidopa/levodopa manustamine annustes 10/20, 10/50 ja 10/100 mg/kg/ööpäevas ei kahjustanud emas- ja isasrottide viljakust, nende paaritumist ega ka nende poegade kasvamist ja ellujäämist.

Kartsinogenees 96 nädalat kestnud uuringus, kus karbidopat manustati annustes 25, 45 ja 135 mg/kg/ööpäevas, ei olnud karbidopat saanud ja kontrollrühma rottide vahel olulisi erinevusi suremuses ja kasvajate tekkes.

Karbidopa ja levodopa kombinatsioone (10/20, 10/50 ja 10/100 mg/kg/ööpäevas) manustati rottidele suu kaudu 106 nädalat. Võrdluses samaaegse kontrollrühmaga ei leitud mõju suremusele ja kasvajate tekkele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Eelželatiniseeritud tärklis Maisitärklis Mikrokristalliline tselluloos Magneesiumstearaat Kinoliinkollane (E104)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida originaalpakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

SINEMET 25/100 tabletid PVC/alumiinium blisterpakendis, 60 tabletti pakendis.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. TEISESE MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „Lex ano“ Naugarduko g. 3 LT-03231 Vilnius Leedu

8. TEISESE MÜÜGILOA NUMBER

1142124

9. TEISESE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE KUUPÄEV

31.01.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

jaanuar 2024