RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Taromentin, 600 mg/42,9 mg/5 ml suukaudse suspensiooni pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml suukaudset suspensiooni sisaldab 120 mg amoksitsilliini (amoksitsilliintrihüdraadina) ja 8,58 mg klavulaanhapet (kaaliumklavulanaadina). 5 ml suukaudset suspensiooni sisaldab 600 mg amoksitsilliini (amoksitsilliintrihüdraadina) ja 42,9 mg klavulaanhapet (kaaliumklavulanaadina).

INN. Amoxicillinum, acidum clavulanicum

Teadaolevat toimet omavad abiained 1 ml suukaudset suspensiooni sisaldab 2,72 mg aspartaami (E951), 0,08 mg propüleenglükooli, 0,1 mg bensüülalkoholi ja malodekstriini (glükoos). 5 ml suukaudset suspensiooni sisaldab 13,6 mg aspartaami (E951), 0,4 mg propüleenglükooli, 0,5 mg bensüülalkoholi ja malodekstriini (glükoos).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suukaudse suspensiooni pulber. Valge kuni helekollane pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Penitsilliiniresistentsest Streptococcus pneumoniae (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1) põhjustatud või arvatavalt põhjustatud järgmiste bakteriaalsete infektsioonide ravi lastel vanuses vähemalt 3 kuud ja kehakaaluga alla 40 kg: ▪ äge keskkõrvapõletik; ▪ olmetekkene pneumoonia. Antibakteriaalsete ainete määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annused on väljendatud amoksitsilliin/klavulaanhappe sisaldusena, välja arvatud juhul, kui annused on esitatud üksikkomponentide kohta eraldi.

Taromentin`i individuaalse annuse valimisel vastavalt infektsioonile peab arvesse võtma järgmist: ▪ arvatavad patogeenid ja nende tõenäoline tundlikkus antibakteriaalsete ravimite suhtes (vt lõik 4.4); ▪ infektsiooni raskus ja lokalisatsioon; ▪ vanus, kehakaal ja neerufunktsioon, nagu on toodud allpool.

Ravi ei tohi kesta üle 14 päeva ilma ravi vajaduse uuesti hindamiseta (pikaajalise ravi kohta vt lõik 4.4).

Täiskasvanud ja lapsed ≥ 40 kg Taromentin`iga ei ole kogemusi täiskasvanutel ja lastel kehakaaluga ≥40 kg, mistõttu ei ole võimalik anda annuse soovitusi.

Lapsed < 40 kg (vanus ≥3 kuud) Taromentin suukaudse suspensiooni soovitatav annus on 90/6,4 mg/kg ööpäevas (0,75 ml suspensiooni/kg ööpäevas) jaotatuna kaheks annuses. Ühekordne annus on 45/3,2 mg/kg (0,375 ml suspensiooni/kg).

Kehakaal (kg) 8 3,0 ml kaks korda ööpäevas 12 4,5 ml kaks korda ööpäevas 16 6,0 ml kaks korda ööpäevas 20 7,5 ml kaks korda ööpäevas 24 9,0 ml kaks korda ööpäevas 28 10,5 ml kaks korda ööpäevas 32 12,0 ml kaks korda ööpäevas 36 13,5 ml kaks korda ööpäevas Streptococcus pneumoniae ja Haemophilus influenzae on peamised olmetekkese kopsupõletiku põhjustajad. Haemophilus influenzae poolt toodetavad beetalaktamaasid annavad resistentsuse amoksitsilliini vastu. Retrospektiivne vaatlusuuring näitas, et 80% Haemophilus influenzae isolaatidest, sealhulgas raske kopsupõletikuga isolaadid, olid amoksitsilliini suhtes tundlikud. Hiljutine Ühendkuningriigi CAP-IT [2021] uuring näitas, et madalamad amoksitsilliini annused, 35...50 mg/kg ööpäevas, kõrgete annuste 70...90 mg/kg ööpäevas asemel, ja lühem ravi kestus (3 päeva, mitte 7 päeva) olid mitte-raske olmetekkese kopsupõletiku juhtudel, kus pneumokokkide resistentsus oli madal, ei olnudhalvemad; seega võib sõltuvalt kohalikust patogeenide ravimite suhtes tundlikkusest olla efektiivne ka madalam annus.

Taromentin`i kasutamise kohta alla 3 kuu vanustel lastel kliinilised andmed puuduvad.

Neerukahjustus Annust ei ole vaja kohandada patsientidel, kelle kreatiniini kliirens (CrCl) on üle 30 ml/min.

Patsientidel, kelle kreatiniini kliirens on alla 30 ml/min, ei soovitata kasutada Taromentin’i, sest puuduvad annuse kohandamise soovitused.

Maksakahjustus Annustada ettevaatlikult ja kontrollida regulaarselt maksafunktsiooni (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Manustamisviis Taromentin on ette nähtud suukaudseks manustamiseks.

Taromentin’i tuleb manustada koos toiduga, et vähendada võimalikke seedetrakti talumatuse nähte.

Ravimi manustamiskõlblikuks muutmise juhiseid vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete, penitsilliinide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis raske kiiret tüüpi ülitundlikkusreaktsioon (nt anafülaksia) teiste beetalaktaam antibiootikumide suhtes (nt tsefalosporiin, karbapeneem või monobaktaam).

Anamneesis amoksitsilliin/klavulaanhappe manustamisest tingitud ikterus/maksakahjustus (vt lõik 4.8).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Enne amoksitsilliin/klavulaanhappega ravi alustamist tuleb läbi viia põhjalik küsitlus eelnevate ülitundlikkusreaktsioonide kohta penitsilliinide, tsefalosporiinide või teiste beetalaktaam antibiootikumide suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Penitsilliiniga ravi saavatel patsientidel on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone (kaasa arvatud anafülaktoidsed ja rasked nahareaktsioonid). Ülitundlikkusreaktsioonid võivad progresseeruda ka Kounise sündroomiks, mis on müokardiinfarktiga lõppeda võiv tõsine allergiline reaktsioon (vt lõik 4.8). Need reaktsioonid tekivad suurema tõenäosusega isikutel, kellel on anamneesis ülitundlikkus penitsilliini suhtes ja atoopilistel isikutel. Ravimindutseeritud enterokoliidi sündroomist (drug-induced enterocolitis syndrome, DIES) on teatatud peamiselt amoksitsilliin/klavulaanhapet saavatel lastel (vt lõik 4.8). DIES on allergiline reaktsioon, mille põhiline sümptom on pikaajaline oksendamine (1...4 tundi pärast ravimi manustamist) allergiliste naha- või respiratoorsete sümptomite puudumisel. Täiendavateks sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, kõhulahtisus, hüpotensioon või leukotsütoos koos neutrofiiliaga. Esinenud on raskeid juhte, sh progresseerumist šokiks. Allergilise reaktsiooni tekkimisel tuleb ravi amoksitsilliin/klavulaanhappega lõpetada ja alustada sobivat alternatiivset ravi.

Kui tehakse kindlaks, et infektsiooni tekitaja(te)ks on amoksitsilliinile tundlik(ud) mikroorganism(id), tuleb kaaluda üleminekut amoksitsilliin/klavulaanhappe kasutamiselt amoksitsilliini kasutamisele vastavalt ametlikele juhenditele.

Neerufunktsiooni kahjustusega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid (vt lõik 4.8).

Amoksitsilliin/klavulaanhappe kasutamisest tuleb hoiduda infektsioosse mononukleoosi kahtluse korral, sest selle haiguse puhul on amoksitsilliini kasutamise järgselt tekkinud morbilliformne lööve.

Allopurinooli kasutamisel koos amoksitsilliiniga võib suureneda allergiliste nahareaktsioonide tekke tõenäosus.

Pikaajaline ravi võib mõnikord viia mittetundlike mikroorganismide vohamiseni.

Ravi alustamisel esinev palavikuga kulgev generaliseerunud erüteem koos mädavillidega võib olla ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosi (acute generalised exanthemous pustulosis, AGEP) sümptomiks (vt lõik 4.8). Selle reaktsiooni korral tuleb Taromentin’i kasutamine lõpetada ning amoksitsilliini igasugune edasine kasutamine on vastunäidustatud. Amoksitsilliin/klavulaanhapet tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel esinevad maksakahjustuse tunnused (vt lõigud 4.2, 4.3 ja 4.8).

Hepaatilisi kõrvaltoimeid on kirjeldatud peamiselt meestel ja eakatel patsientidel ning need võivad olla seotud pikaajalise raviga. Neid kõrvaltoimeid on väga harva kirjeldatud lastel. Sümptomid tekivad tavaliselt ravi ajal või vahetult pärast ravi, kuid mõningatel juhtudel ei pruugi need ilmneda enne, kui ravi lõpust on möödunud mitu nädalat. Need on tavaliselt pöörduvad. Maksa kõrvaltoimed võivad olla rasked ning äärmiselt harvadel juhtudel on need lõppenud surmaga. Need on peaaegu alati tekkinud patsientidel, kellel esineb raskekujuline põhihaigus või kes võtavad samaaegselt ravimeid, millel on teadaolev kahjulik toime maksale (vt lõik 4.8).

Antibiootikumidega seotud koliiti on kirjeldatud peaaegu kõikide antibakteriaalsete ravimite puhul, sh amoksitsilliin, ning selle raskus võib ulatuda kergest kuni eluohtlikuni (vt lõik 4.8). Seetõttu on tähtis seda diagnoosi kaaluda patsientide puhul, kellel tekib kõhulahtisus mis tahes antibiootikumide manustamise ajal või pärast seda. Antibiootikumidega seotud koliidi tekkimisel tuleb ravi Taromentin`iga otsekohe lõpetada, konsulteerida arstiga ja alustada sobivat ravi. Sellisel puhul on peristaltikat pärssivad ravimid vastunäidustatud.

Pikaajalise ravi korral soovitatakse regulaarselt hinnata organsüsteemide, sh neeru, maksa ja vereloome funktsiooni.

Amoksitsilliin/klavulaanhapet saavatel patsientidel on harva kirjeldatud protrombiiniaja pikenemist. Seda tuleb jälgida juhul, kui samaaegselt kasutatakse antikoagulante. Soovitud verehüübimist takistava toime säilitamiseks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.5 ja 4.8).

Vähenenud uriinieritusega patsientidel on väga harva täheldatud kristalluuriat (sh äge neerukahjustus), peamiselt parenteraalse ravi korral. Amoksitsilliini suurte annuste manustamise ajal on soovitatav tarbida piisavalt vedelikku ja tagada piisav uriinieritus, et vähendada amoksitsilliiniga seotud kristalluuria tekkevõimalust. Põiekateetriga patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida kateetri läbitavust (vt lõigud 4.8 ja 4.9).

Ravi ajal amoksitsilliiniga tuleb uriini glükoosisisalduse määramiseks kasutada ensümaatilisi glükoosoksüdaasi meetodeid, sest mitte-ensümaatiliste meetodite kasutamisel võidakse saada valepositiivsed tulemused.

Klavulaanhappe sisaldus Taromentin’is võib põhjustada IgG ja albumiini mittespetsiifilist seondumist erütrotsüütide membraanidega, mille tulemuseks on valepositiivne Coombsi test.

Positiivseid testitulemusi on kirjeldatud Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi kasutamisel amoksitsilliin/klavulaanhapet saavatel patsientidel, kes järgnevalt leiti olevat Aspergillus- infektsiooni vabad. Kirjeldatud on ristreaktsioone mitte-Aspergillus polüsahhariidide ja polüfuranoosidega Bio-Rad Laboratories Platelia Aspergillus EIA testi puhul. Seetõttu tuleb amoksitsilliin/klavulaanhapet kasutavatel patsientidel saadud positiivseid testitulemusi tõlgendada ettevaatlikult ja kinnitada teiste diagnostiliste meetodite abil.

Aspartaam Taromentin suukaudse suspensiooni pulber sisaldab 2,72 mg aspartaami (E951) ühes milliliitris. Suukaudsel manustamisel aspartaam hüdrolüüsitakse seedetraktis. Fenüülalaniin on hüdrolüüsi peamine saadus. See võib olla kahjulik patsientidele, kellel on fenüülketonuuria, mis on haruldane geneetiline häire, mille puhul fenüülalaniin koguneb organismis, kuna keha ei suuda seda korralikult eemaldada. Prekliinilised ja kliinilised andmed puuduvad, et hinnata aspartaami kasutamist alla 12 nädala vanustel imikutel.

Glükoos Taromentin suukaudse suspensiooni pulber sisaldab maltodekstriini (glükoos). Päriliku harvaesineva glükoos-galaktoos malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Kaalium Taromentin sisaldab 1,98 mg (või 0,05 mmol) kaaliumi ühes milliliitris. Arvestades lõigus 4.2 kirjeldatud annustamisrežiimi, on maksimaalne kaaliumi kogus, mida patsiendile võib manustada ühe maksimaalse annusena, ligikaudu 29,63 mg (või 0,75 mmol) ja maksimaalse ööpäevase annusena ligikaudu 59,26 mg (või 1,50 mmol). Sellega tuleb arvestada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel või kontrollitud kaaliumisisaldusega dieedil olevatel patsientide puhul.

Naatrium Taromentin sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühe annuse kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba”.

Propüleenglükool Taromentin sisaldab 0,08 mg propüleenglükooli ühes milliliitris.

Bensüülalkohol Taromentin sisaldab 0,1 mg bentsüülalkoholi ühes milliliitris. Bentsüülalkohol võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Väikelastel (alla 3 aasta vanustel) ei tohi seda ravimit kasutada kauem kui üks

nädal, välja arvatud juhul, kui riski/kasu suhe on positiivne. Bensüülalkoholi on seostatud tõsise kõrvaltoime tekkeriskiga, mille korral esinevad hingamisprobleemid väikelastel (nn „õhupuudussündroom“). Kõige suurem nende tüsistuste tekkerisk on üle 3 kuu vanustel enneaegselt sündinud või väga madala sünnikaaluga lastel. Bentsüülalkoholi suuri koguseid tuleb kasutada ettevaatusega ja ainult hädavajaduse korral, eriti maksa- või neerufunktsiooni häiretega inimestel ning raseduse ja imetamise ajal kumuleerumise ja toksilisuse (metaboolne atsidoos) riski tõttu. Suuri koguseid tuleb kasutada ettevaatusega ja ainult vajadusel, eriti maksa- ja neerukahjustuse korral kumuleerumise ja toksilisuse (metaboolne atsidoos) riski tõttu.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Suukaudsed antikoagulandid Suukaudseid antikoagulante ja penitsilliinantibiootikume on praktikas laialdaselt kasutatud ilma koostoimete tekketa. Kuid kirjanduses on teateid rahvusvahelise normaliseeritud suhte (INR) suurenemisest patsientidel, kes kasutasid atsenokumarooli või varfariini koos amoksitsilliiniga. Kui koosmanustamine on vajalik, tuleb amoksitsilliini lisamise või ärajätmise järgselt hoolikalt jälgida protrombiiniaega või rahvusvahelist normaliseeritud suhet. Lisaks võib olla vaja muuta suukaudsete antikoagulantide annust (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Metotreksaat Penitsilliinid võivad vähendada metotreksaadi eritumist, mille tagajärjel võib suureneda toksilisus.

Probenetsiid Probenetsiidi samaaegset kasutamist ei soovitata. Probenetsiid vähendab amoksitsilliini tubulaarsekretsiooni. Probenetsiidi samaaegne kasutamine võib viia amoksitsilliini (kuid mitte klavulaanhappe) sisalduse pikaajalise suurenemiseni veres.

Mükofenolaatmofetiil Mükofenolaatmofetiili saavatel patsientidel on täheldatud aktiivse metaboliidi mükofenoolhappe (mycophenolic acid, MPA) annuse manustamise eelse kontsentratsiooni vähenemist ligikaudu 50% võrra pärast ravi alustamist suukaudse amoksitsilliini pluss klavulaanhappega. Annuse manustamise eelse sisalduse muutus ei pruugi täpselt näidata muutusi MPA kogu ekspositsioonis. Seetõttu ei ole mükofenolaatmofetiili annuse muutmine tavaliselt vajalik juhul, kui puuduvad siiriku funktsioonihäire kliinilised ilmingud. Kuid kombineeritud ravi ajal ja vahetult pärast antibiootikumravi on vajalik hoolikas kliiniline jälgimine.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3). Piiratud andmed, mis on saadud amoksitsilliin/klavulaanhappe kasutamisel raseduse ajal inimestel, ei näita suurenenud riski kaasasündinud väärarengute tekkeks. Ühes uuringus naistel, kellel tekkis lootekesta enneaegne rebend, kirjeldati, et profülaktiline ravi amoksitsilliin/klavulaanhappega võib olla seotud suurenenud riskiga nekrotiseeriva enterokoliidi tekkeks vastsündinutel. Ravimi kasutamist raseduse ajal tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui arst seda vajalikuks peab.

Imetamine Mõlemad toimeained erituvad rinnapiima (puuduvad andmed klavulaanhappe mõju kohta rinnapiima saavale lapsele). Seega on võimalik kõhulahtisuse ja limaskestade seennakkuse teke rinnapiima saaval lapsel, mistõttu võib olla vaja rinnaga toitmine lõpetada. Peab arvestama ülitundlikkuse tekkimise võimalusega. Amoksitsilliini koos klavulaanhappega tohib rinnaga toitmise ajal kasutada ainult pärast riski/kasu suhte hindamist arsti poolt.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Siiski võivad tekkida kõrvaltoimed (nt allergilised reaktsioonid, pearinglus, krambid), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on kõhulahtisus, iiveldus ja oksendamine.

Järgnevalt on loetletud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt kirjeldatud kõrvaltoimed MedDRA organsüsteemi klasside järgi.

Kõrvaltoimete klassifitseerimiseks on kasutatud järgmisi termineid: ▪ väga sage (≥1/10); ▪ sage (≥1/100 kuni <1/10); ▪ aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100); ▪ harv (≥1/10 000 kuni <1/1000); ▪ väga harv (<1/10 000); ▪ teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid Mukokutaanne kandidiaas Sage Mittetundlike mikroorganismide vohamine Teadmata Vere ja lümfisüsteemi häired Pöörduv leukopeenia (sh neutropeenia) Harv Trombotsütopeenia Harv Pöörduv agranulotsütoos Teadmata Hemolüütiline aneemia Teadmata Veritsusaja ja protrombiiniaja pikenemine1 Teadmata Immuunsüsteemi häired9 Angioneurootiline turse Teadmata Anafülaksia Teadmata Seerumtõve sarnane sündroom Teadmata Ülitundlikkusest põhjustatud vaskuliit Teadmata Närvisüsteemi häired Pearinglus Aeg-ajalt Peavalu Aeg-ajalt Pöörduv hüperaktiivsus Teadmata Krambid1 Teadmata Aseptiline meningiit Teadmata Südame häired Kounise sündroom Teadmata Seedetrakti häired Kõhulahtisus Sage Iiveldus2 Sage Oksendamine Sage Seedehäire Aeg-ajalt Antibiootikumidega seotud koliit3 Teadmata Ravimindutseeritud enterokoliidi sündroom Teadmata Äge pankreatiit Teadmata „Must karvane keel“ Teadmata Hammaste värvuse muutus4 Teadmata Maksa ja sapiteede häired ASAT ja/või ALAT aktiivsuse suurenemine5 Aeg-ajalt Hepatiit6 Teadmata Kolestaatiline ikterus6 Teadmata Naha ja nahaaluskoe kahjustused7

Nahalööve Aeg-ajalt Sügelus Aeg-ajalt Urtikaaria Aeg-ajalt Multiformne erüteem Harv Stevensi-Johnsoni sündroom Teadmata Toksiline epidermaalne nekrolüüs Teadmata Villiline eksfoliatiivne dermatiit Teadmata Äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP)1 Teadmata Ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS) Teadmata Sümmeetriline, ravimist põhjustatud esiletungiv ja painduv eksanteem (SDRIFE) (paaviani sündroom) Lineaarne IgA haigus Teadmata Neerude ja kuseteede häired Interstitsiaalne nefriit Teadmata Kristalluuria (sh äge neerukahjustus)8 Teadmata 1 Vt lõik 4.4. 2 Iiveldus on sagedamini seotud suuremate suukaudsete annustega. Seedetrakti nähtusid võib vähendada amoksitsilliin/klavulaanhappe võtmine söögi ajal. 3 Kaasa arvatud pseudomembranoosne koliit ja hemorraagiline koliit (vt lõik 4.4). 4 Lastel on väga harva kirjeldatud pindmist hammaste värvuse muutust. Hammaste värvuse muutust võib aidata vältida hea suuõõne hügieen, kuna see on tavaliselt eemaldatav hammaste puhastamisel. 5 ASAT ja/või ALAT aktiivsuse mõõdukat suurenemist on täheldatud beetalaktaam antibiootikumidega ravitud patsientidel, kuid nende leidude tähtsus on teadmata. 6 Neid kõrvaltoimeid on täheldatud teiste penitsilliinide ja tsefalosporiinide puhul (vt lõik 4.4). 7 Mis tahes ülitundlikkusest tingitud dermatiidi tekkimisel tuleb ravi lõpetada (vt lõik 4.4). 8 Vt lõik 4.9. 9 Vt lõigud 4.3 ja 4.4. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise sümptomid Tekkida võivad seedetrakti sümptomid ning vee ja elektrolüütide tasakaaluhäired. Täheldatud on amoksitsilliiniga seotud kristalluuriat, mis mõningatel juhtudel viib neerupuudulikkuse tekkimiseni (vt kõik 4.4).

Neerufunktsiooni häirega või suuri annuseid saavatel patsientidel võivad tekkida krambid.

Kirjeldatud on amoksitsilliini sadestumist põiekateetrites, peamiselt pärast suurte annuste veenisisest manustamist. Regulaarselt tuleb kontrollida kateetri läbitavust (vt lõik 4.4).

Mürgistuse ravi Seedetrakti sümptomeid võib ravida sümptomaatiliselt, pöörates tähelepanu vee/elektrolüütide tasakaalule.

Amoksitsilliin/klavulaanhape on vereringest eemaldatavad hemodialüüsi teel.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Penitsilliinide kombinatsioonid, k.a beetalaktamaasi inhibiitorid; ATC-kood: J01CR02

Toimemehhanism Amoksitsilliin on poolsünteetiline penitsilliin (beetalaktaam antibiootikum), mis inhibeerib ühte või enamat ensüümi (sageli nimetatakse penitsilliini siduvateks valkudeks, (PBP-d, penicillin- binding proteins) bakteriaalse peptidoglükaani biosünteesi rajas, mis on bakteri rakuseina lahutamatu strukturaalne komponent. Peptidoglükaani sünteesi inhibeerimine viib rakuseina nõrgenemiseni, millele tavaliselt järgneb raku lüüs ja surm.

Amoksitsilliin on tundlik resistentsete bakterite poolt toodetavate beetalaktamaaside lagundava toime suhtes ja seetõttu ei hõlma ainult amoksitsilliini toimespekter mikroorganisme, mis toodavad neid ensüüme.

Klavulaanhape on penitsilliinidega ehituslikult sarnane beetalaktaam. See inaktiveerib mõned beetalaktamaasensüümid, hoides seeläbi ära amoksitsilliini inaktiveerimise. Klavulaanhape üksinda ei avalda kliiniliselt kasulikku antibakteriaalset toimet.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Amoksitsilliini efektiivsust põhiliselt määravaks teguriks loetakse aega üle minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (T>MIK).

Resistentsusmehhanismid Kaks põhilist resistentsusmehhanismi amoksitsilliin/klavulaanhappe suhtes on: ▪ inaktiveerimine nende bakteriaalsete beetalaktamaaside poolt, mida ei inhibeeri klavulaanhape, sealhulgas klassid B, C ja D. ▪ penitsilliini siduvate valkude muutus, mis vähendavad antibakteriaalse aine afiinsust sihtmärgi suhtes.

Bakterite või väljavoolupumba mehhanismide küllastamatus võib põhjustada või soodustada bakterite, eriti gramnegatiivsete bakterite resistentsust.

Tundlikkustestide piirväärtused Antimikroobse tundlikkuse testimise Euroopa komitee European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing (EUCAST) on amoksitsilliin/klavulaanhappe jaoks kehtestanud tundlikkuse testimise MIK (minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon) tõlgendamise kriteeriumid ja need on loetletud siin: https://www.ema.europa.eu/documents/other/minimum-inhibitory-concentration-mic- breakpoints_en.xlsx Resistentsuse levimus võib varieeruda geograafiliselt ja aja jooksul valitud liikude suhtes ja eriti raskete infektsioonide ravimisel on soovitatav järgida kohalikku informatsiooni resistentsuse kohta. Vajadusel tuleb küsida spetsialisti arvamust, kui kohalik resistentsuse levimus on selline, et ravimi kasutamine vähemalt mõnda tüüpi infektsiooni korral on küsitav.

Sageli tundlikud liigid Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid Staphylococcus aureus (methicillin-susceptible)$ Streptococcus pneumoniae1 Streptococcus pyogenes ja teised beta-haemolytic streptococci

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid Haemophilus influenzae2 Moraxella catarrhalis Liigid, mille puhul võib probleemiks olla omandatud resistentsus Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid Klebsiella pneumoniae

Algselt resistentsed mikroorganismid Legionella pneumophila Muud mikroorganismid Chlamydophila pneumoniae Chlamydophila psittaci Coxiella burnetti Mycoplasma pneumoniae $ Kõik metitsilliiniresistentsed stafülokokid on resistentsed amoksitsilliini/klavulaanhappe suhtes. 1 See amoksitsilliini/klavulaanhappe ravimvorm sobib penitsilliinile resistentsete Streptococcus pneumoniae bakterite raviks ainult heakskiidetud näidustuste korral (vt lõik 4.1). 2 Vähenenud tundlikkusega liike on kirjeldatud mõnes Euroopa Liidu riigis esinemissagedusega üle 10%.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Amoksitsilliin ja klavulaanhape dissotsieeruvad täielikult vesilahuses füsioloogilise pH juures. Mõlemad komponendid imenduvad suukaudsel manustamisel kiiresti ja hästi. Suukaudse manustamise järgselt on amoksitsilliini ja klavulaanhappe biosaadavus ligikaudu 70%. Mõlema komponendi plasmaprofiilid on sarnased ning aeg maksimaalse plasmakontsentratsiooni saabumiseni (T ) on mõlemal juhul ligikaudu üks tund. Keskmised (±SD) farmakokineetilised parameetrid on esitatud allpool amoksitsilliini/klavulaanhappe puhul, mida manustati lastele 45 mg + 3,2 mg/kg iga 12 tunni järel.

Annus C (g/ml) T * (h) (0-t) T (h) Amoksitsilliin/klavulaanhape annuses 45 mg/kg AMX ja 3,2 mg/kg CA 12-tunnis AMX – amoksitsilliin, CA – klavulaanhape. * Mediaan (vahemik). Amoksitsilliin/klavulaanhappe manustamisel saavutatavad amoksitsilliini ja klavulaanhappe kontsentratsioonid seerumis on sarnased nendega, mis saadakse amoksitsilliini või klavulaanhappe samaväärsete annuste suukaudsel manustamisel eraldi. Jaotumine Ligikaudu 25% kogu plasmas leiduvast klavulaanhappest ja 18% kogu plasmas leiduvast amoksitsilliinist on seotud valkudega. Jaotusruumala on ligikaudu 0,3...0,4 l/kg amoksitsilliini ja ligikaudu 0,2 l/kg klavulaanhappe puhul. Pärast veenisisest manustamist on nii amoksitsilliini kui klavulaanhapet leitud sapipõies, kõhukudedes, nahas, rasv- ja lihaskoes, sünoviaal- ja peritoneaalvedelikus, sapis ja mädas. Amoksitsilliin ei jaotu piisavalt tserebrospinaalvedelikku. Loomakatsetest ei ole saadud tõendeid kummagi komponendiga seotud materjali oluliselt peetumisest kudedes. Nagu enamik penitsilliine, eritub ka amoksitsilliin rinnapiima. Rinnapiimas on leitav ka klavulaanhapet minimaalsetes kogustes (vt lõik 4.6).

Nii amoksitsilliin kui klavulaanhape läbivad platsentaarbarjääri (vt lõik 4.6).

Biotransformatsioon Amoksitsilliin eritub osaliselt uriiniga inaktiivse penitsilliinhappena kogustes, mis vastavad kuni

10...25%-le algannusest. Klavulaanhape metaboliseerub inimese organismis ulatuslikult ning eritub uriini ja roojaga ning süsinikdioksiidi kujul väljahingatava õhuga.

Eritumine Amoksitsilliin eritub peamiselt neerude kaudu, samal ajal kui klavulaanhape eritub nii renaalsel kui ka mitterenaalsel teel.

Amoksitsilliin/klavulaanhappe keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg tervetel isikutel on ligikaudu üks tund ja keskmine kogukliirens ligikaudu 25 l/tunnis. Ligikaudu 60...70% amoksitsilliinist ja ligikaudu 40...65% klavulaanhappest eritub muutumatul kujul uriiniga esimese 6 tunni jooksul pärast amoksitsilliin/klavulaanhappe 250 mg/125 mg või 500 mg/125 mg tablettide ühekordset manustamist. Erinevates uuringutes on leitud, et uriiniga eritub 50...85% amoksitsilliinist ja 27...60% klavulaanhappest 24-tunnise perioodi jooksul. Klavulaanhappe puhul eritub suurim kogus ravimist esimese 2 tunni jooksul pärast manustamist.

Probenetsiidi samaaegsel manustamisel aeglustub amoksitsilliini eritumine, kuid mitte klavulaanhappe eritumine neerude kaudu (vt lõik 4.5).

Vanus Amoksitsilliini eliminatsiooni poolväärtusaeg on sarnane ligikaudu 3 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel ning suurematel lastel ja täiskasvanutel. Väga väikestel lastel (kaasa arvatud enneaegsed vastsündinud) ei tohi esimesel elunädalal manustamisintervall ületada kaks korda ööpäevas manustamist renaalse eliminatsioonitee ebaküpsuse tõttu. Kuna eakatel patsientidel on suurem tõenäosus neerufunktsiooni languse tekkeks, peab annuse valimisel olema ettevaatlik ning kasulik võib olla neerufunktsiooni jälgimine.

Sugu Pärast amoksitsilliin/klavulaanhappe suukaudset manustamist tervetele meestele ja naistele ei olnud sool olulist mõju amoksitsilliini või klavulaanhappe farmakokineetikale.

Neerukahjustus Amoksitsilliin/klavulaanhappe kogukliirens seerumis väheneb proportsionaalselt neerufunktsiooni langusega. Ravimi kliirensi vähenemine on enam väljendunud amoksitsilliini kui klavulaanhappe puhul, kuna suurem osa amoksitsilliinist eritub renaalsel teel. Annused neerukahjustuse korral peavad seetõttu ära hoidma amoksitsilliini liigse kuhjumise, säilitades samal ajal klavulaanhappe piisava sisalduse (vt lõik 4.2). Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientide puhul tuleb ravimit annustada ettevaatlikult ning jälgida regulaarselt maksafunktsiooni.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Amoksitsilliin/klavulaanhappega koertel läbi viidud korduvtoksilisuse uuringud näitavad maoärritust ja oksendamist ning keele värvuse muutust.

Amoksitsilliin/klavulaanhappega või selle komponentidega ei ole kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Aspartaam (E951) Veevaba sidrunhape Guarkummi Hüdreeritud kolloidne ränidioksiid Veevaba kolloidne ränidioksiid Naatriumtsitraat Maasika lõhna- ja maitseaine (sisaldab maisi maltodekstriini, lõhna- ja maitseaineid, trietüültsitraati (E1505), bentsüülalkoholi, propüleenglükooli (E1520))

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Suukaudse suspensiooni pulber – 2 aastat. Vesisuspensioon – 10 päeva temperatuuril 2...8 ºC (külmikus).

6.4 Säilitamise eritingimused

Kuiv pulber See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Vesisuspensioon Vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Taromentin on pakendatud 100 ml või 150 ml merevaigukollasesse pudelisse, mis on valmistatud III tüüpi naatriumkaltsiumsilikaatklaasist ja suletud polüpropüleenist keeratava korgiga, millel on alumiiniumist induktsioonisisend. Suusüstal koos adapteriga ((PE): adapter ja annustamispipett / (PS): kolvi ots) on kinnitatud pudelile, mis võimaldab kuni 5 ml manustamist 0,1 ml täpsusega. Pudelile on märgitud 50 ml ja 100 ml mahu jooned.

Vastavalt 12,09 g või 24,18 g pulbrit 50 ml või 100 ml suukaudse suspensiooni valmistamiseks pudelis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Enne kasutamist keerake kork lahti ja kontrollige, et pudeli kaitsekile ei ole katki. Keerake kork kinni ja loksutage pudelit, et pulber vabaneks seinte küljest, keerake kork lahti ja eemaldage kaitsekile. Lisage keedetud, toatemperatuurini jahutatud vesi (kogus on esitatud allpool). Keerake kork kinni, pöörake pudel ümber ja loksutage korralikult.

Suspensiooni valmistamise alternatiivne meetod: täitke pudel keedetud, toatemperatuurini jahutatud veega veidi alla märgi pudeli etiketil. Keerake kork kinni, pöörake pudel ümber ja loksutage seda põhjalikult, seejärel täitke pudel veega täpselt märgini. Keerake kork kinni, pöörake pudel ümber ja loksutage uuesti põhjalikult.

Tugevus Lisatava vee kogus (ml) 600 mg/42,9 mg/5 ml Enne iga annuse manustamist tuleb pudelit korralikult loksutada.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Tarchomińskie Zakłady Farmaceutyczne „Polfa” Spółka Akcyjna ul. A. Fleminga 2 03-176 Warsaw Poola

8. MÜÜGILOA NUMBER

1232925

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 06.01.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2026