Näidustus: Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel. Kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamine täiskasvanutel, kel esineb: " manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi, ajuinfarkt või perifeersete arterite ateroskleroos) või " 2. tüüpi suhkurtõbi sihtorgani dokumenteeritud kahjustusega.

tablett (80mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Telmisartan-ratiopharm ja milleks seda kasutatakse

Telmisartaan kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse angiotensiin II retseptori antagonistideks. Angiotensiin II on inimorganismi poolt produtseeritav aine, mis põhjustab veresoonte kitsenemist ja seega vererõhu tõusu. Telmisartaan blokeerib angiotensiin II toime, nii et veresooned lõõgastuvad ja teie vererõhk alaneb.

Telmisartan-ratiopharmi kasutatakse essentsiaalse hüpertensiooni (kõrgvererõhutõbi) raviks täiskasvanutel. „Essentsiaalne“ tähendab, et kõrge vererõhk ei ole tingitud ühestki teisest haigusest.

Ravimata kõrgvererõhutõbi võib kahjustada veresooni mitmetes organites, mis võib vahel põhjustada südameatakki, südame- või neerupuudulikkust, insulti või pimedaks jäämist. Enne kahjustuse tekkimist ei esine tavaliselt mingeid kõrge vererõhu sümptomeid. Seega on oluline, et mõõdaksite oma vererõhku regulaarselt, veendumaks, et see on normaalsetes piirides. Telmisartan-ratiopharmi kasutatakse ka kardiovaskulaarsete äkkhaigestumiste (nt südameatakk või insult) vähendamiseks kõrge riskiga täiskasvanud patsientidel, kuna neil esineb südame või jalgade vähenenud või blokeeritud verevarustus, on esinenud insult või nad põevad kõrge riskiga suhkurtõbe. Teie arst ütleb teile, kui teil esineb selliste sündmuste suur risk.

2. Mida on vaja teada enne Telmisartan-ratiopharmi kasutamist

Telmisartan-ratiopharmi EI TOHI kasutada

• kui olete telmisartaani või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui olete rohkem kui 3 kuud rase (samuti on õigem Telmisartan-ratiopharmi kasutamisest hoiduda raseduse varajases staadiumis, vt raseduse lõik);
• kui teil esineb raskeid maksahäireid, nagu sapipais või sapiteede ummistus (maksast ja sapipõiest sapi ärajuhtimise häired) või mõni muu raske maksahaigus;

• kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häire ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni.

Kui midagi ülal loetletust kehtib teie kohta, siis rääkige sellest enne Telmisartan-ratiopharmi kasutamist oma arstile või apteekrile.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Teatage oma arstile, kui teil esineb või on kunagi esinenud mõni järgmistest haigustest või seisunditest:

• neeruhaigus või siiratud neer;
• neeruarteri stenoos (ühte või mõlemasse neeru suunduva(te) veresoon(t)e ahenemine);
• maksahaigus;
• südamehaigus;
• aldosterooni kontsentratsiooni tõus (vee ja soolade peetus organismis koos mitmesuguste mineraalainete tasakaaluhäirega veres);
• madal vererõhk (hüpotensioon), mis esineb tõenäoliselt juhul, kui olete dehüdreeritud (olete kaotanud liiga palju kehavedelikku) või teil esineb diureetilisest ravist (vedelikku väljutavatest tablettidest), piiratud soolasisaldusega dieedist, kõhulahtisusest või oksendamisest tingitud soolade puudus;
• kõrge kaaliumisisaldus vereseerumis;
• suhkurtõbi.

Enne Telmisartan-ratiopharmi võtmist pidage nõu oma arstiga

• kui te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: AKE-inhibiitor (näiteks enalapriil, lisinopriil, ramipriil), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid; aliskireen. Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres. Vt ka teavet lõigus „Telmisartan-ratiopharmi ei tohi kasutada“;
• kui te võtate digoksiini.

Rääkige arstiga, kui teil tekib kõhuvalu, iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus pärast Telmisartan- ratiopharmi võtmist. Teie arst otsustab edasise ravi üle. Ärge lõpetage Telmisartan-ratiopharmi võtmist ise.

Kui arvate, et olete rase (või võite rasestuda), peate sellest rääkima oma arstile. Telmisartan- ratiopharmi ei soovitata kasutada raseduse varajases staadiumis ning seda ei tohi võtta, kui olete rohkem kui 3 kuud rase, kuna sel perioodil kasutades võib see põhjustada tõsiseid kahjustusi teie lapsele (vt raseduse lõik). Kui teile on planeeritud kirurgiline operatsioon või anesteesia, peate teavitama arsti, et kasutate Telmisartan-ratiopharmi.

Mustanahalistel patsientidel võib Telmisartan-ratiopharmi tablettide vererõhku langetav toime olla nõrgem.

Lapsed ja noorukid Telmisartan-ratiopharmi ei soovitata kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Muud ravimid ja Telmisartan-ratiopharm Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Teie arst võib vajalikuks pidada teiste ravimite annuste muutmist või muude ettevaatusabinõude rakendamist. Mõningatel juhtudel peate lõpetama mõne ravimi kasutamise. See kehtib eriti allpool loetletud ravimite kohta, kui neid kasutatakse samaaegselt Telmisartan- ratiopharmiga:

• liitiumi sisaldavad ravimid, mida kasutatakse mõnda tüüpi depressiooni raviks;
• ravimid, mis võivad tõsta veres kaaliumi kontsentratsiooni, nagu näiteks kaaliumit sisaldavad soolaasendajad, kaaliumit säästvad diureetikumid (teatavad vedelikku väljutavad tabletid), AKE-inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, MSPVA-d (mittesteroidsed põletikuvastased ained, nt aspiriin või ibuprofeen), hepariin, immuunvastuse alandajad (nt tsüklosporiin või takroliimus) ja antibiootikum trimetoprim;
• diureetikumid (vedelikku väljutavad tabletid) – eriti suurtes annustes koos Telmisartan- ratiopharmiga manustatuna – võivad põhjustada liigset kehavedeliku kadu ja madalat vererõhku (hüpotensioon);
• kui te võtate AKE-inhibiitorit või aliskireeni (vt ka teavet lõikudes „Telmisartan-ratiopharmi ei tohi kasutada“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“);
• digoksiin.

Telmisartan-ratiopharmi toime võib väheneda, kui te kasutate samaaegselt MSPVA-d (mittesteroidsed põletikuvastased ained, nt aspiriin või ibuprofeen) või neerupealise koore hormoone. Telmisartan- ratiopharm võib tugevdada teiste kõrgvererõhutõve raviks kasutatavate ravimite või potentsiaalselt vererõhku alandavate ravimite (nt baklofeen, amifostiin) vererõhku alandavat toimet.

Lisaks võivad madalat vererõhku süvendada alkohol, barbituraadid, narkootikumid või antidepressandid. Te võite seda tunda pearinglusena püsti tõusmisel. Te peate konsulteerima oma arstiga, kui on vaja korrigeerida teise ravimi annust, mida samaaegselt Telmisartan-ratiopharmiga kasutate.

Rasedus ja imetamine Rasedus Te peate rääkima oma arstile, kui arvate end olevat rase (või kavatsete rasestuda). Tavaliselt soovitab arst lõpetada Telmisartan-ratiopharmi kasutamise enne rasestumist või niipea, kui teile saab teatavaks, et olete rase, ning määrab teile Telmisartan-ratiopharmi asemel mõne muu ravimi. Telmisartan- ratiopharmi ei soovitata kasutada raseduse varajases staadiumis ning seda ravimit ei tohi võtta, kui olete rohkem kui 3 kuud rase, kuna kasutatuna pärast 3. raseduskuud võib see põhjustada tõsiseid kahjustusi teie lapsele.

Imetamine Rääkige oma arstile, kui imetate last või kavatsete seda teha. Telmisartan-ratiopharmi ei soovitata imetavatele emadele. Kui soovite last rinnaga toita, võib arst teile valida muu ravimi, eriti kui teie laps on vastsündinu või sündis enneaegselt. Autojuhtimine ja masinatega töötamine Mõned inimesed tunnevad Telmisartan-ratiopharmi võtmisel pearinglust või väsimust. Kui tunnete pearinglust või väsimust, siis ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid.

Telmisartan-ratiopharm sisaldab sorbitooli Telmisartan-ratiopharm 40 mg Ravim sisaldab 19,2 mg sorbitooli ühes tabletis. Telmisartan-ratiopharm 80 mg Ravim sisaldab 38,4 mg sorbitooli ühes tabletis.

Telmisartan-ratiopharm sisaldab naatriumi Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas Telmisartan-ratiopharmi kasutada

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Telmisartan-ratiopharmi soovitatav annus on üks tablett ööpäevas. Püüdke tablett sisse võtta iga päev samal kellaajal. Te võite Telmisartan-ratiopharmi võtta söögiajast olenemata. Tabletid tuleb alla neelata koos vee või mõne muu mittealkohoolse joogiga. On oluline, et võtaksite Telmisartan-ratiopharmi iga päev, kuni arst ei otsusta teisiti. Kui teile tundub, et Telmisartan-ratiopharmi toime on liiga tugev või liiga nõrk, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kõrgvererõhutõve ravis on Telmisartan-ratiopharmi tavaline annus enamuse patsientide jaoks üks 40 mg tablett üks kord ööpäevas, mis reguleerib vererõhku 24 tunni jooksul. Mõnikord võib teie arst teile soovitada väiksemat annust, 20 mg, või suuremat annust, 80 mg. Samuti võib Telmisartan-ratiopharmi kombineerida diureetikumidega (vedelikku väljutav tablett), näiteks hüdroklorotiasiidiga, millel on Telmisartan-ratiopharmiga koos kasutamisel täiendav vererõhku langetav toime.

Südame-veresoonkonna haigestumuse vähendamiseks on tavaline Telmisartan-ratiopharmi annus üks 80 mg tablett üks kord ööpäevas. Telmisartan-ratiopharmi profülaktilise ravi alguses tuleb sageli jälgida vererõhku.

Kui teie maks ei tööta piisavalt hästi, ei tohi teie tavaline annus ületada 40 mg üks kord ööpäevas.

Kui te võtate Telmisartan-ratiopharmi rohkem, kui ette nähtud Kui te olete kogemata võtnud liiga palju tablette, siis pöörduge otsekohe arsti, apteekri või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonna poole.

Kui te unustate Telmisartan-ratiopharmi võtta Kui te unustate tableti võtmata, ärge muretsege. Võtke see niipea, kui see teile meenub ning siis jätkake kuuri nagu varem. Kui te ei ole ühel päeval oma tabletti võtnud, siis võtke oma tavaline annus järgmisel päeval. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised ja vajada kohest arstiabi. Pöörduge otsekohe oma arsti poole, kui teil tekib mõni järgmistest sümptomitest:

sepsis* (nimetatakse tihti ka „veremürgistuseks“; see on raske infektsioon koos kogu organismi haarava põletikulise vastusreaktsiooniga), naha ja limaskestade kiire tursumine (angioödeem); neid kõrvaltoimeid esineb harva (võib esineda kuni ühel inimesel 1000-st), kuid need on äärmiselt tõsised ja patsient peab otsekohe lõpetama selle ravimi võtmise ning pöörduma kiiresti oma arsti poole. Nende kõrvaltoimete ravimata jätmine võib lõppeda surmaga.

Telmisartan-ratiopharmi võimalikud kõrvaltoimed.

Sageli esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10-st): madal vererõhk (hüpotensioon) patsientidel, keda ravitakse südame-veresoonkonna haigestumuse vähendamiseks.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 100-st): kuseteede infektsioonid, ülemiste hingamisteede infektsioonid (nt kurguvalu, põskkoobaste põletik, külmetushaigus), vere punaliblede vähesus (aneemia), kaaliumi taseme tõus veres, uinumisraskused, meeleolu langus (depressioon), minestamine (sünkoop), pöörlemistunne (vertiigo), südame löögisageduse aeglustumine (bradükardia), madal vererõhk (hüpotensioon) patsientidel, keda ravitakse

kõrgvererõhutõve tõttu; pearinglus püsti tõusmisel (ortostaatiline hüpotensioon), õhupuudus, köha, kõhuvalu, kõhulahtisus, ebamugavustunne kõhus, kõhupuhitus, oksendamine, sügelus, suurenenud higistamine, ravimlööve, seljavalu, lihaskrambid, lihasvalu (müalgia), neerukahjustus, sh äge neerupuudulikkus; valu rindkeres, nõrkustunne ja kreatiniini taseme tõus veres.

Harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000-st): sepsis* (nimetatakse tihti ka „veremürgistuseks“; see on raske infektsioon koos kogu organismi haarava põletikulise vastusreaktsiooniga, mis võib lõppeda surmaga), teatud valgete vereliblede hulga suurenemine (eosinofiilia), vereliistakute vähesus (trombotsütopeenia), raske allergiline reaktsioon (anafülaktiline reaktsioon), allergiline reaktsioon (nt lööve, sügelus, hingamisraskus, vilisev hingamine, näo paistetus või madal vererõhk), madal veresuhkru tase (suhkurtõvega patsientidel), ärevustunne, unisus, nägemishäire, südame löögisageduse kiirenemine (tahhükardia), suukuivus, maoärritus, maitsehäire (düsgeusia), maksafunktsiooni häire (see kõrvaltoime tekib tõenäolisemalt jaapani päritolu patsientidel), naha ja limaskestade järsku tekkiv turse, mis võib samuti lõppeda surmaga (eluohtlik angioödeem); ekseem (nahahaigus), nahapunetus, nõgestõbi (urtikaaria), raske ravimlööve, liigesevalu (artralgia), valu jäsemetes, kõõluse valu, gripitaoline haigus, hemoglobiini (teatud verevalgu) taseme langus, kusihappetaseme tõus, maksaensüümide või kreatiinfosfokinaasi aktiivsuse tõus veres.

Väga harva esinevad kõrvaltoimed (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000-st): progresseeruv kopsukoe armistumine (interstitsiaalne kopsuhaigus)**.

Esinemissagedus „teadmata“ (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Soole angioödeem: pärast sarnaste ravimite kasutamist on teatatud sooletursest, millega kaasnevad sellised sümptomid, nagu kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.

* Kõrvaltoime esinemine võis olla juhuslik või seotud siiani teadmata mehhanismiga.

** Telmisartaani võtmise ajal on teatatud progresseeruva kopsukoe armistumise juhtudest. Siiski ei ole teada, kas telmisartaan võis olla selle põhjuseks.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Telmisartan-ratiopharmi säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Pudel Kõlblikkusaeg pärast pudeli esmast avamist: 6 kuud.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Telmisartan-ratiopharm sisaldab

• Toimeaine on telmisartaan.

Üks 40 mg tablett sisaldab 40 mg telmisartaani. Üks 80 mg tablett sisaldab 80 mg telmisartaani.

• Teised koostisosad on: mannitool, meglumiin, sorbitool (E420), povidoon (K-90), naatriumhüdroksiid, hüpromelloos, magneesiumstearaat.

Kuidas Telmisartan-ratiopharm välja näeb ja pakendi sisu 40 mg Valged kuni valkjad, pikliku kujuga tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. Alu/alu blisterpakendis on 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 98, 100 tabletti. 80 mg Valged kuni valkjad, pikliku kujuga tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks. Alu/alu blisterpakendis on 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 98, 100 tabletti ja mitmikpakendis on 98 (2 x 49) tabletti.

Valge korgiga (PP) HDPE pudel sisaldab 100 tabletti või 500 tabletti (ainult haiglapakend).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja: ratiopharm GmbH Graf-Arco-Str. 3 89079 Ulm Saksamaa

Tootjad: Mercle GmbH Ludwig-Merckle-Strasse 3 D-89143 Blaubeuren Saksamaa

Teva Pharmaceutical Works Private Limited Company Pallagi str. 13 H-4042, Debrecen Ungari Teva Operations Poland Sp. z o.o. ul. Mogilska 80 31-546 Krakow Poola

Actavis Ltd. BLB 015- 016 Bulebel Industrial Estate Zejtun ZTN 3000 Malta

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: UAB Teva Baltics Eesti filiaal Hallivanamehe 4 11317, Tallinn Tel: +372 6610801

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2025.

QR-kood Muud teabeallikad Viimane kinnitatud teave selle ravimi kohta on kättesaadav, kui skaneerida nutitelefoniga/seadmega QR-koodi, mis on lisatud pakendi infolehele. Sama teave on kättesaadav ka järgmisel veebiaadressil: www.ravimiamet.ee

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1 RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Telmisartan-ratiopharm 40 mg, tabletid Telmisartan-ratiopharm 80 mg, tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Telmisartan-ratiopharm 40 mg Üks tablett sisaldab 40 mg telmisartaani. Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 19,2 mg sorbitooli (E420).

Temisartan-ratiopharm 80 mg Üks tablett sisaldab 80 mg temisartaani. Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 38,4 mg sorbitooli (E420).

INN. Telmisartanum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett.

Valged kuni valkjad, pikliku kujuga tabletid, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Essentsiaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

Kardiovaskulaarse patsientstumuse vähendamine täiskasvanud patsientidel, kel esineb:

• manifestne aterotrombootiline kardiovaskulaarne haigus (anamneesis südame isheemiatõbi, ajuinfarkt või perifeersete arterite ateroskleroos) või
• 2. tüüpi suhkurtõbi sihtorgani dokumenteeritud kahjustusega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Essentsiaalse hüpertensiooni ravi Tavaline efektiivne annus on 40 mg üks kord ööpäevas. Mõnedele patsientidele on piisavaks annuseks 20 mg ööpäevas. Juhtudel, kus ei ole saavutatud soovitud vererõhu alanemist, võib telmisartaani annust suurendada maksimaalselt kuni 80 mg-ni ööpäevas. Annuse suurendamise asemel võib telmisartaani kombineerida tiasiid-diureetikumidega (nt hüdroklorotiasiid), millel on telmisartaaniga samaaegsel kasutamisel täiendav vererõhku alandav toime. Ravimi annuse tõstmist planeerides tuleb arvestada, et telmisartaani maksimaalne vererõhku alandav efekt saabub 4…8 nädala jooksul pärast ravikuuri alustamist (vt lõik 5.1).

Kardiovaskulaarne preventsioon

Soovitatav annus on 80 mg üks kord ööpäevas. Seni ei ole teada, kas telmisartaani annused alla 80 mg on efektiivsed kardiovaskulaarse patsientstumuse vähendamiseks. Telmisartaaniga ravi alustamisel kardiovaskulaarse patsientstumuse vähendamiseks soovitatakse vererõhku hoolikalt jälgida ning vajadusel reguleerida vererõhku langetavate ravimite annuseid.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustusega patsiendid Raske neerukahjustusega või hemodialüüsi ravi saavate patsientidega on kogemus piiratud. Nendele patsientidele on soovitatav väiksem algannus 20 mg (vt lõik 4.4). Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annuseid kohandada.

Maksakahjustusega patsiendid Raske maksakahjustusega patsientidele on telmisartaan vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral ei tohi ravimi annus olla suurem kui 40 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 4.4).

Eakad patsiendid Annuse kohandamine eakatel patsientidel ei ole vajalik.

Lapsed Telmisartaani ohutus ja efektiivsus lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Manustamisviis Telmisartaani tablette võetakse üks kord ööpäevas suukaudselt koos vedelikuga, koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
• Sapiteede obstruktiivsed haigused.
• Raske maksakahjustus.

Telmisartaani samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasedus Ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega ei tohi alustada raseduse ajal. Välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks, tuleb rasedust planeeriv patsient üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil raseduse korral on tõestatud. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega koheselt lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

Maksakahjustus Telmisartaani ei tohi manustada patsientidele, kellel esineb kolestaas, sapiteede obstruktiivne haigus või raske maksakahjustus (vt lõik 4.3), sest telmisartaan eritub peamiselt sapi kaudu. Neil patsientidel kaasneb tõenäoliselt telmisartaani hepaatilise kliirensi vähenemine. Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel tuleb telmisartaani kasutada ettevaatusega.

Renovaskulaarne hüpertensioon

Kahepoolse neeruarteri stenoosiga patsientidel või juhtudel, kui patsiendil on stenoseerunud ainsa funktsioneeriva neeru arter, on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi inhibiitorite kasutamisel suurenenud oht raske hüpotensiooni ja neerupuudulikkuse tekkeks.

Neerukahjustus ja neerusiirdamine Telmisartaani kasutamisel neerufunktsiooni häirega patsientidel soovitatakse perioodiliselt kontrollida seerumi kaaliumi- ja kreatiniinisisaldust. Telmisartaaniga ravimise kogemused puuduvad patsientidega, kellele on hiljuti tehtud neerusiirdamise operatsioon.

Intravaskulaarne hüpovoleemia Tugeva diureetilise raviga, keedusoola tarvitamise märgatava piiranguga, kõhulahtisusega või oksendavad patsiendid, kellel on selle tagajärjel välja kujunenud hüpovoleemia/hüponatreemia, on ohustatud sümptomaatilisest hüpotensioonist, eriti pärast esimest telmisartaani annust. Enne telmisartaaniga ravi alustamist tuleb nimetatud seisundid korrigeerida.

Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi kahekordne blokeerimine (RAAS) On tõendeid, et AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelevalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Teised olukorrad, mil on tegemist reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi stimulatsiooniga Patsientidel, kelle veresoonkonna toonus ja neerufunktsioon sõltuvad peamiselt reniin-angiotensiin- aldosteroon-süsteemi aktiivsusest (nt raske südame paispuudulikkusega või kaasuva neeruhaigusega, sh neeruarteri stenoosiga patsiendid), on seda süsteemi mõjutavad preparaadid, nagu telmisartaan, põhjustanud ägedat hüpotensiooni, hüperasoteemiat, oliguuriat, harva ka ägedat neerupuudulikkust (vt lõik 4.8).

Primaarne aldosteronism Nendel patsientidel ei saavutata reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi inhibiitoritega tavaliselt hüpotensiivset efekti ja telmisartaani kasutamine ei ole seetõttu soovitatav.

Soole angioödeem Angiotensiin II retseptori antagonistidega ravitud patsientidel on teatatud soole angioödeemist (vt lõik 4.8). Nendel patsientidel esines kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. Sümptomid kadusid pärast angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamise lõpetamist. Kui diagnoositakse soole angioödeem, tuleb telmisartaani kasutamine lõpetada ja alustada asjakohast jälgimist, kuni sümptomid on täielikult taandunud. Aordi- ja mitraalklapi stenoos, obstruktiivne hüpertroofiline kardiomüopaatia Sellel patsientide grupil on ravimi määramisel vajalik täiendav ettevaatus, analoogselt teiste vasodilataatorite ordineerimisega.

Suhkurtõvega patsiendid, kes saavad ravi insuliini või diabeedivastaste ravimitega Nendel patsientidel võib ravi ajal telmisartaaniga esineda hüpoglükeemiat. Seetõttu tuleb nende patsientide puhul kaaluda vere glükoosisisalduse asjakohast jälgimist; vajalik võib olla kohandada insuliini või diabeedivastaste ravimite annuseid.

Hüperkaleemia Reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi mõjutavate ravimite kasutamine võib põhjustada hüperkaleemiat.

Eakatel, neerupuudulikkusega patsientidel, diabeetikutel, patsientidel, keda ravitakse samaaegselt teiste ravimitega, mis võivad kaaliumisisaldust tõsta, ja/või kaasuvate haiguslike seisunditega patsientidel võib hüperkaleemia lõppeda letaalselt.

Enne reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi mõjutavate ravimite samaaegset ordineerimist tuleb hinnata ravist saadava kasu/riski suhet. Arvesse tuleb võtta hüperkaleemia järgmisi peamisi riskitegureid.

• Suhkurtõbi, neerupuudulikkus, vanus (> 70 eluaastat).
• Kombinatsioon ühe või enama ravimiga, mis mõjutavad reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteemi, ja/või kaaliumi sisaldavate toidulisanditega. Ravimid või ravimite terapeutilised rühmad, mis võivad esile kutsuda hüperkaleemiat, on kaaliumit sisaldavad soolaasendajad, kaaliumit säästvad diureetikumid, AKE-inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetoprim.
• Kaasuvad haiguslikud seisundid, eriti dehüdratatsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos, neerufunktsiooni halvenemine, neerude seisundi järsk halvenemine (nt infektsioonhaigused), rakkude lüüs (nt äge jäseme isheemia, rabdomüolüüs, kestev trauma).

Riskirühma patsientidel soovitatakse kaaliumisisaldust seerumis hoolikalt jälgida (vt lõik 4.5).

Etnilised erinevused Nagu on täheldatud angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorite puhul, on telmisartaan ja teised angiotensiin II retseptori antagonistid vererõhku alandava toime osas tumedanahalistel patsientidel vähem efektiivsed. Võimalikuks põhjuseks võib olla madala reniinitaseme suurem esinemissagedus mustanahaliste hüpertooniat põdevate inimeste populatsioonis.

Teised Sarnaselt teistele antihüpertensiivsetele ainetele võib vererõhu liigne alandamine isheemilist kardiopaatiat või isheemilist kardiovaskulaarset haigust põdevatel patsientidel põhjustada müokardiinfarkti või insulti.

Abiained

Sorbitool 40 mg Ravim sisaldab 19,2 mg sorbitooli ühes tabletis. 80 mg Ravim sisaldab 38,4 mg sorbitooli ühes tabletis.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Digoksiin Telmisartaani ja digoksiini samaaegsel manustamisel tuvastati digoksiini maksimaalse kontsentratsiooni ja minimaalse kontsentratsiooni keskmiste väärtuste tõusud, vastavalt 49% ja 20%. Telmisartaaniga ravi alustamisel, korrigeerimisel ja lõpetamisel jälgida digoksiini plasmataset, et hoida see terapeutilises vahemikus. Nagu ka teiste reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi toimivate ravimite puhul, võib telmisartaan esile kutsuda hüperkaleemiat (vt lõik 4.4). See risk võib suureneda, kui samaaegselt kasutatakse mõnda muud potentsiaalselt hüperkaleemiat soodustavat ravimit (kaaliumit sisaldavad soolaasendajad, kaaliumit säästvad diureetikumid, AKE-inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d, sh selektiivsed COX-2 inhibiitorid), hepariin, immunosupressandid (tsüklosporiin või takroliimus) ja trimetoprim).

Hüperkaleemia teke oleneb kaasuvatest riskifaktoritest. Risk on suurem ülal nimetatud ravimitega kombineerimise korral. Eriti suur risk kaasneb samaaegse kaaliumit säästvate diureetikumide ning kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kombineeritud kasutamise puhul. AKE-inhibiitorite või MSPVA-dega kombineerimisel kaasneb väiksem risk, kui kasutamisel järgitakse rangelt ettevaatusabinõusid.

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav

Kaaliumit säästvad diureetikumid või kaaliumit sisaldavad toidulisandid Angiotensiin II retseptori antagonistid, nagu telmisartaan, vähendavad diureetikumidest põhjustatud kaaliumi kadu. Kaaliumit säästvad diureetikumid, nagu spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid, kaaliumit sisaldavad toidulisandid või kaaliumisisaldusega soolaasendajad võivad põhjustada olulist kaaliumisisalduse tõusu seerumis. Kui nende samaaegne kasutamine on näidustatud dokumenteeritud hüpokaleemia tõttu, tuleb neid kasutada ettevaatlikult ja mõõtes sageli kaaliumisisaldust seerumis.

Liitium Liitiumi samaaegsel kasutamisel angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega ja ka angiotensiin II retseptori antagonistidega, k.a telmisartaan, on täheldatud liitiumi kontsentratsiooni pöörduvat tõusu seerumis ja toksilisust. Kui selle kombinatsiooni kasutamine on möödapääsmatu, soovitatakse liitiumisisaldust seerumis tähelepanelikult jälgida.

Kombinatsioonid, mis nõuavad ettevaatust

Mittesteroidsed põletikuvastased ained MSPVA-d (s.o. atsetüülsalitsüülhape põletikuvastastes annustamisskeemides, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võivad vähendada angiotensiin II retseptori antagonistide antihüpertensiivset toimet. Mõnedel pärsitud neerufunktsiooniga patsientidel (nt dehüdreeritud või eakad, vähenenud neerufunktsiooniga patsiendid) võib angiotensiin II retseptori antagonistide ja tsüklooksügenaasi inhibiitorite samaaegne kasutamine põhjustada neerufunktsiooni edasist halvenemist, sh ägeda neerupuudulikkuse teket, mis on tavaliselt pöörduv. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ettevaatlikult, eriti eakatel patsientidel. Patsientidele tuleb piisavalt vedelikku manustada ning pärast samaaegse raviga alustamist ja ravi edenedes regulaarselt jälgida neerufunktsiooni.

Ühes uuringus kaasnes telmisartaani ja ramipriili samaaegse kasutamisega kuni 2,5-kordne ramipriili ja ramiprilaadi AUC suurenemine ning C tõus. Selle tähelepaneku kliinilist tähendust ei teata. 0-24 max Diureetikumid (tiasiidid või lingudiureetikumid) Telmisartaani ravi alustamisega võib kaasneda vereruumala vähenemine ja hüpotensiooni riski suurenemine, kui eelnevalt on raviks kasutatud diureetikumide – nt furosemiidi (lingudiureetikum) ja hüdroklorotiasiidi (tiasiid-diureetikum) – suuri annuseid. Samaaegsel kasutamisel tuleb arvestada järgnevat

Teised antihüpertensiivsed ravimid Teiste antihüpertensiivsete ravimite samaaegne kasutamine võib tugevdada telmisartaani vererõhku alandavat toimet.

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE-inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Vastavalt farmakoloogilistele omadustele võib oletada, et järgmised ravimid võivad tugevdada kõigi antihüpertensiivsete ravimite, sh telmisartaani, hüpotensiivseid toimeid: baklofeen, amifostiin. Lisaks

võivad alkohol, barbituraadid, narkootikumid või antidepressandid süvendada ortostaatilist hüpotensiooni.

Kortikosteroidid (süsteemselt) Antihüpertensiivse toime vähenemine.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Angiotensiin II retseptori antagoniste ei soovitata kasutada raseduse esimesel trimestril (vt lõik 4.4). Angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamine on vastunäidustatud raseduse teisel ja kolmandal trimestril (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Puuduvad piisavad andmed telmisartaani kasutamise kohta rasedatel. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Epidemioloogiline tõendusmaterjal teratogeensusohu suhtes pärast AKE-inhibiitorite kasutamist raseduse esimesel trimestril ei ole piisavalt veenev. Siiski ei saa välistada riski vähest suurenemist. Kuigi puuduvad kontrollitud epidemioloogilised andmed riski kohta seoses angiotensiin II retseptori antagonistidega, võivad samasugused riskid esineda ka selle ravimirühmaga. Välja arvatud juhul, kui ravi jätkamist angiotensiin II retseptori antagonistiga peetakse oluliseks, tuleb rasedust planeeriv patsient üle viia alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille ohutusprofiil raseduse ajal on tõestatud. Kui rasedus on diagnoositud, tuleb ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega koheselt lõpetada ning vajadusel alustada alternatiivset ravi.

On teada, et ravi angiotensiin II retseptori antagonistidega võib raseduse teisel ja kolmandal trimestril põhjustada inimesel fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, lootevee vähesus, kolju luustumise aeglustumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui alates raseduse teisest trimestrist on aset leidnud angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamine, soovitatakse loote neerufunktsiooni ja koljut ultraheli abil kontrollida. Imikuid, kelle emad on võtnud angiotensiin II retseptori antagoniste, tuleb tähelepanelikult hüpotensiooni osas jälgida (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine Kuna puudub informatsioon telmisartaani kasutamise kohta imetamise ajal, ei soovitata seda kasutada, vaid eelistada tuleks alternatiivseid ravimeid, mille ohutusprofiil imetamise perioodil on paremini tõestatud, eriti vastsündinu või enneaegse imiku rinnaga toitmisel.

Fertiilsus Prekliinilistes uuringutes ei täheldatud telmisartaani mõju isaste ja emaste loomade fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Autojuhtimisel või masinatega töötamisel tuleb arvestada, et antihüpertensiivsete ravimite, nt telmisartaani kasutamisel võib mõnikord esineda pearinglust või uimasust.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Võimalikud on tõsised kõrvaltoimed, sh anafülaktiline reaktsioon ja angioödeem, mida võib esineda harva (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), ja äge neerupuudulikkus.

Kontrollitud uuringutes oli hüpertensiooni näidustusel ravitud patsientidel üldine kõrvaltoimete esinemissagedus telmisartaani puhul (41,4%) tavaliselt võrreldav platseeboga (43,9%). Kõrvaltoimete esinemissagedus ei olenenud annusest ega omanud mingit seost patsiendi soo, vanuse ega rassiga.

Telmisartaani ohutusprofiil neil patsientidel, keda raviti kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil, oli kooskõlas ohutusandmetega, mida täheldati hüpertensiivsete patsientide ravis.

Allpool loetletud ravimi kõrvaltoimed on kogutud hüpertensiooni näidustusel ravitud patsientidega tehtud kontrollitud kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgsest tagasisidest. Loetelus on arvesse võetud ka tõsised kõrvaltoimed ja ravi lõpetamist nõudnud kõrvaltoimed, mida registreeriti kolmes pikaajalises kliinilises uuringus, mis hõlmasid 21 642 patsienti, keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil kuni kuue aasta jooksul.

Kõrvaltoimete kokkuvõte Kõrvaltoimed on liigitatud vastavalt esinemissagedusele järgmise kokkuleppe alusel: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Infektsioonid ja infestatsioonid Aeg-ajalt Kuseteede infektsioonid, sh tsüstiit, ülemiste hingamisteede Harv Sepsis, kaasa arvatud surmaga lõppenud juhud1.

Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt Aneemia. Harv Eosinofiilia, trombotsütopeenia.

Immuunsüsteemi häired Harv Anafülaktiline reaktsioon, ülitundlikkus.

Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt Hüperkaleemia. Harv Hüpoglükeemia (suhkurtõvega patsientidel).

Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt Unetus, depressioon. Harv Ärevus.

Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt Sünkoop. Harv Somnolentsus. Silma kahjustused Harv Nägemishäire.

Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt Vertiigo.

Südame häired Aeg-ajalt Bradükardia. Harv Tahhükardia.

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Hüpotensioon2, ortostaatiline hüpotensioon.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Aeg-ajalt Düspnoe, köha. Väga harv Interstitsiaalne kospuhaigus4.

Seedetrakti häired

Aeg-ajalt Kõhuvalu, kõhulahtisus, düspepsia, flatulents, oksendamine. Harv Suukuivus, ebamugavustunne kõhus, düsgeusia.

Maksa ja sapiteede häired Harv Maksafunktsiooni kõrvalekalded/maksahäire3.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt Kihelus, hüperhidroos, lööve. Harv Angioödeem (ka surmaga lõppenud juhud), ekseem, erüteem, urtikaaria,

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Aeg-ajalt Seljavalu (sh istmikunärvi valu), lihasspasmid, müalgia. Harv Artralgia, valu jäsemetes, kõõluse valu (tendiniidilaadsed sümptomid).

Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Neerukahjustus, sh äge neerupuudulikkus.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt Valu rindkeres, asteenia (nõrkus). Harv Gripilaadne haigestumine.

Uuringud Aeg-ajalt Veres kreatiniinisisalduse suurenemine. Harv Vähenenud hemoglobiin, suurenenud kusihappe sisaldus veres,

1, 2, 3, 4 – täpsemalt vt alalõik „Valitud kõrvaltoimete kirjeldus“.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Sepsis PRoFESS uuringus täheldati telmisartaaniga ravi saanud patsientidel suurenenud sepsise esinemissagedust võrreldes platseeboga. Selline leid võib olla juhuslik või see on seotud mõne käesolevalt teadmata mehhanismiga (vt ka lõik 5.1). Hüpotensioon Sellest kõrvaltoimest teatati sageli patsientidel, kelle vererõhk oli kontrolli all ja keda raviti telmisartaaniga kardiovaskulaarse haigestumuse vähendamise eesmärgil lisaks standardravile.

Maksafunktsiooni kõrvalekalded/maksahäire Turuletulekujärgse kogemuse põhjal on enamikul juhtudel maksafunktsiooni kõrvalekaldeid/ maksahäireid esinenud jaapani päritolu patsientidel. Jaapanlastel on suurem tõenäosus selliste kõrvaltoimete tekkeks.

Interstitsiaalne kopsuhaigus Turuletulekujärgselt on teatatud interstitsiaalse kopsuhaiguse juhtudest, millel oli ajaline seos telmisartaani manustamisega. Põhjuslikku seost ei ole aga tuvastatud.

Pärast angiotensiini II retseptori antagonistide kasutamist on teatatud soole angioödeemi juhtudest (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Seoses üleannustamisega inimestel on informatsioon piiratud.

Sümptomid Telmisartaani üleannustamise kõige silmapaistvamateks sümptomiteks olid hüpotensioon ja tahhükardia. Samuti on registreeritud bradükardiat, pearinglust, kreatiniinisisalduse suurenemist seerumis ning ägedat neerupuudulikkust.

Ravi Telmisartaan ei ole hemodialüüsi abil eemaldatav. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida ning rakendada sümptomaatilist ja toetavat ravi. Ravi oleneb sellest, kui kaua aega tagasi manustamine toimus, ning sümptomite raskusest. Soovitatavateks ravimeetmeteks on oksendamise esilekutsumine ja/või maoloputus. Üleannuse ravis võib abi olla aktiveeritud söe manustamisest. Sageli tuleb mõõta seerumi elektrolüütide ja kreatiniini sisaldust. Hüpotensiooni esinemisel tuleb patsient panna lamavasse asendisse ning teha kiiresti soolade ja veremahu asendus.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiin II antagonistid, ATC-kood: C09CA07.

Toimemehhanism Telmisartaan on suukaudsel manustamisel toimiv ja spetsiifiline angiotensiin II retseptorite (tüüp AT ) antagonist. Telmisartaan tõrjub väga suure afiinsusega välja angiotensiin II tema seondumiskohast AT retseptori alatüübil, mis vastutab angiotensiin II teadaolevate toimete eest. Telmisartaanil ei ole mingit osalist agonistlikku toimet AT retseptorite suhtes. Telmisartaan seob selektiivselt AT retseptoreid. Sidumine on pikaajaline. Telmisartaan ei oma afiinsust teiste retseptorite, kaasa arvatud AT ja teiste vähemtuntud AT-retseptorite suhtes. Nende retseptorite funktsioon ei ole veel selge, samuti ei ole teada nende võimalik ülestimuleerimine angiotensiin II poolt, mille hulk telmisartaani toimel suureneb. Telmisartaan vähendab plasma aldosterooni sisaldust. Telmisartaan ei inhibeeri vereplasmas reniini ega blokeeri ioonkanaleid. Telmisartaan ei inhibeeri angiotensiini konverteerivat ensüümi (kininaas II), s.o. ensüümi, mis samuti alandab bradükiniini taset. Seetõttu ei ole tõenäoline bradükiniiniga seotud kõrvaltoimete esinemine. 80 mg telmisartaani annus inhibeerib inimesel peaaegu täielikult angiotensiin II poolt tekitatud vererõhu tõusu. Ravimi inhibeeriv toime kestab üle 24 tunni ja on mõõdetav kuni 48 tunni möödumisel. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Essentsiaalse hüpertensiooni ravi Pärast telmisartaani esimese annuse manustamist ilmneb antihüpertensiivne toime järk-järgult 3 tunni jooksul. Maksimaalne vererõhku langetav toime saabub tavaliselt 4...8 nädala jooksul pärast raviga alustamist ja püsib pikaajalise ravi jooksul ühtlasena. Ambulatoorsed vererõhu mõõtmise tulemused näitavad, et telmisartaani vererõhku langetav toime püsib pärast annustamist muutumatuna 24 tundi, kaasa arvatud viimased 4 tundi enne uut manustamist. Seda kinnitab minimaalse ja maksimaalse kontsentratsiooni suhe, mis oli platseebokontrollitud kliinilistes uuringutes 40 mg ja 80 mg telmisartaani manustamise järgselt püsivalt üle 80%. Esialgse süstoolse vererõhu (SVR) taastumise aeg omab ilmset annusest sõltumise tendentsi. Diastoolse vererõhu (DVR) kohta saadud andmed on selles suhtes vastuolulised.

Hüpertensiooniga patsientidel langetab telmisartaan nii süstoolset kui ka diastoolset vererõhku, muutmata pulsisagedust. Telmisartaani diureetilise ja naatriumit organismist väljaviiva toime osa ravimi hüpotensiivse aktiivsuse juures on seni veel määratlemata. Telmisartaani antihüpertensiivne efektiivsus on võrreldav antihüpertensiivsete ravimite teiste rühmade esindajate efektiivsusega (kliinilistes uuringutes on telmisartaani võrreldud amlodipiini, atenolooli, enalapriili, hüdroklorotiasiidi ja lisinopriiliga).

Telmisartaani ravi järsul lõpetamisel taastub vererõhk mõne päevaga järk-järgult ravieelsele tasemele, omamata tagasilöögi fenomeni.

Kliinilistes uuringutes, kus võrreldi vahetult kahte antihüpertensiivset ravimit, esines telmisartaaniga ravitud patsientidel kuiva köha tunduvalt vähem kui AKE-inhibiitoritega ravitud patsientidel.

Kardiovaskulaarne preventsioon ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in Combination with Ramipril Global Endpoint Trial/jätkuv telmisartaani monoteraapia ja kombinatsioonis ramipriiliga globaalse tulemusnäitaja uuring) uuringus võrreldi telmisartaani, ramipriili ning telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni toimeid kardiovaskulaarsetele lõpptulemustele 25 620 patsiendil, kes olid vähemalt 55-aastased ja kellel esines anamneesis südame isheemiatõbi, insult, TIA, perifeerne arteriaalne haigus või 2. tüüpi suhkurtõbi, millega kaasneb ilmne lõpporgani kahjustus (nt retinopaatia, vasaku vatsakese hüpertroofia, makro- või mikroalbuminuuria), mis on suurenenud riskiga populatsioon kardiovaskulaarsetele juhtumitele.

Patsiendid randomiseeriti ühte kolmest järgnevast ravigrupist: telmisartaan 80 mg (n = 8542), ramipriil 10 mg (n = 8576) või telmisartaani 80 mg ja ramipriili 10 mg kombinatsioon (n = 8502) ning neid jälgiti keskmiselt 4,5 aasta jooksul.

Telmisartaan näitas samaväärset mõju ramipriiliga esmase komposiittulemusnäitaja vähendamises, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne insult või hospitaliseerimine südame paispuudulikkuse tõttu. Esmase tulemusnäitaja esinemissagedus oli sarnane telmisartaani (16,7%) ja ramipriili (16,5%) rühmades. Riskisuhe telmisartaan vs. ramipriil oli 1,01 (97,5% CI 0,93...1,10, p (mittehalvemus) = 0,0019 lubataval piiril 1,13). Üldsuremuse määr oli telmisartaaniga ravitud patsientidel 11,6% ja ramipriili puhul 11,8%.

Telmisartaan osutus samaväärselt efektiivseks ramipriiliga eelnevalt täpsustatud sekundaarse tulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne insult [0,99 (97,5% CI 0,90...1,08, p (mittehalvemus) = 0,0004)], mis olid esmaseks tulemusnäitajaks referentsuuringus HOPE (The Heart Outcomes Prevention Evaluation Study/kardiaalsete lõpptulemuste preventsiooni hindamise uuring), milles uuriti ramipriili toimet platseeboga võrreldes.

Uuringus TRANSCEND randomiseeriti AKE-I talumatud patsiendid, muus osas samasuguste kaasamise kriteeriumide alusel, nagu ONTARGET uuringus, telmisartaan 80 mg (n = 2954) või platseebo (n = 2972) rühma, kusjuures mõlemat anti lisaks standardravile. Keskmine jälgimise kestus oli 4 aastat ja 8 kuud. Mingit statistiliselt olulist erinevust esmase ühendtulemusnäitaja (kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt, mitteletaalne insult või hospitaliseerimine südame paispuudulikkuse tõttu) esinemissageduse osas ei leitud 15,7% telmisartaani ja 17,0% platseebo gruppides riskisuhtega 0,92 (95% CI 0,81...1,05, p = 0,22). Esines tõendusmaterjal telmisartaani kasuks, võrreldes platseeboga, eelnevalt täpsustatud sekundaarse ühendtulemusnäitaja osas, milleks olid kardiovaskulaarne surm, mitteletaalne müokardiinfarkt ja mitteletaalne insult [0,87 (95% CI 0,76...1,00, p = 0,048)]. Ei esinenud mingeid tõendeid, mis viitaksid kasule kardiovaskulaarse suremuse osas (riskisuhe 1,03, 95% CI 0,85...1,24). Köha ja angioödeemi täheldati telmisartaaniga ravitud patsientidel harvemini kui ramipriili saanute puhul, samas kui hüpotensiooni täheldati sagedamini telmisartaani puhul.

Telmisartaani ja ramipriili kombineerimine ei lisanud täiendavat kasu, võrreldes ramipriili või telmisartaani monoteraapiaga. Kardiovaskulaarne suremus ja üldsuremus olid arvuliselt suuremad kombinatsiooni puhul. Lisaks esines kombinatsiooni rühmas märkimisväärselt suurem hüperkaleemia, neerupuudulikkuse, hüpotensiooni ja sünkoobi esinemissagedus. Seega ei ole telmisartaani ja ramipriili kombinatsiooni kasutamine sel populatsioonil soovitatav.

Uuringus Prevention Regimen For Effectively avoiding Second Strokes (profülaktika režiim teise insuldi efektiivseks vältimiseks) (PRoFESS), milles osalesid vähemalt 50-aastased patsiendid, kel oli hiljuti esinenud insult, täheldati telmisartaaniga ravi puhul suuremat sepsise esinemissagedust kui platseebo puhul – 0,70% vs. 0,49% [RR (suhteline risk) 1,43 (95% usaldusintervall 1,00...2,06)]. Letaalse lõppega sepsise juhtumite esinemissagedus oli telmisartaani saavatel patsientidel suurem (0,33%) kui platseebo puhul (0,16%) [RR 2,07 (95% usaldusintervall 1,14...3,76)]. Telmisartaani kasutamisega kaasnev suurenenud tuvastatud sepsise esinemissagedus võib olla kas juhuslik leid või see on seotud mõne käesolevalt teadmata mehhanismiga.

Kahes suures randomiseeritud, kontrollitud uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE-inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga. ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. Täpsema informatsiooni saamiseks vt lõik „Kardiovaskulaarne preventsioon“. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente. Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE-inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE-inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE-inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas. Lapsed Telmisartaani ohutust ja efektiivsust lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole kindlaks tehtud. Neljanädalase raviperioodi jooksul hinnati telmisartaani kahe annuse vererõhku langetavat toimet 76 hüpertensiivsel, suurel määral ülekaalulisel patsiendil, kes olid vanuses 6 kuni < 18 aastat (kehakaal ≥ 20 kg ja ≤ 120 kg, keskmine 74,6 kg), pärast telmisartaani annuse 1 mg/kg (n = 29 ravitud) või 2 mg/kg (n = 31 ravitud) võtmist. Uuringusse lülitumiseks ei uuritud sekundaarse hüpertensiooni olemasolu. Uuritud patsientidest mõnedel kasutati annuseid, mis olid suuremad kui täiskasvanute populatsioonil hüpertensiooni raviks soovitatavad annused, ulatudes ööpäevase annuseni, mis oli võrreldav 160 mg-ga, mida testiti täiskasvanuil. Pärast kohandamist vanuserühma järgi olid süstoolse vererõhu (SVR) muutused algväärtusest (esmane eesmärk) -14,5 (1,7) mmHg telmisartaani 2 mg/kg rühmas, -9,7 (1,7) mmHg telmisartaani 1 mg/kg rühmas ja -6,0 (2,4) platseebo rühmas. Kohandatud diastoolse vererõhu (DVR) muutused algväärtusest olid vastavalt -8,4 (1,5) mmHg, -4,5 (1,6) mmHg ja -3,5 (2,1) mmHg. Muutus olenes annusest. Sellest uuringust saadud ohutusandmed 6- kuni < 18-aastastel patsientidel näisid olevat üldiselt sarnased täiskasvanuil täheldatule. Telmisartaani pikaajalise ravi ohutust lastel ja noorukitel ei hinnatud. Eosinofiilide arvu suurenemist, mida täheldati sellel patsiendipopulatsioonil, ei tuvastatud täiskasvanuil. Selle kliiniline tähendus ja olulisus ei ole teada. Nende kliiniliste andmete põhjal ei ole võimalik teha järeldusi telmisartaani efektiivsuse ja ohutuse kohta hüpertensiivsetel lastel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Telmisartaani imendumine on kiire, kuigi imendunud kogus võib varieeruda. Telmisartaani keskmine absoluutne biosaadavus on ligikaudu 50%. Telmisartaani koosmanustamisel toiduga varieerub AUC vähenemine ligikaudu 6%-st (40 mg annuse korral) kuni ligikaudu 19%-ni (160 mg annuse korral). Kolm tundi pärast manustamist on plasmakontsentratsioonid sarnased, olenemata sellest, kas ravimit manustati koos toiduga või ilma. Lineaarsus/mittelineaarsus AUC vähene alanemine ei vähenda arvatavasti ravimi terapeutilist efektiivsust. Lineaarne seos annuse ja plasmakontsentratsiooni vahel puudub. C ja vähemal määral AUC suurenevad mitteproportsionaalselt 40 mg ületavate annuste puhul. Jaotumine Telmisartaan seondub tugevalt plasmavalkudega (> 99,5%), peamiselt albumiini ja alfa-1-happelise glükoproteiiniga. Keskmine jaotusruumala tasakaalukontsentratsiooni puhul (V ) on ligikaudu 500 l. Biotransformatsioon Telmisartaan metaboliseerub esialgse ühendi konjugeerimise kaudu glükuroniidiks. Konjugaadil ei ole farmakoloogilist aktiivsust.

Eritumine Telmisartaani iseloomustab bieksponentsiaalse langusega farmakokineetika, tema eliminatsiooni poolväärtusaeg on > 20 tundi. Maksimaalne plasmakontsentratsioon (C ) ja vähemal määral plasma kontsentratsiooniaja kõvera alune pindala (AUC) suurenevad mitteproportsionaalselt annusega. Telmisartaani manustamisel soovitatavas ööpäevases annuses ei ole esinenud kliiniliselt olulist kumulatsiooni. Naistel oli plasmakontsentratsioon võrreldes meestega kõrgem, sellel puudus mõju ravimi efektiivsusele. Telmisartaan eritub suukaudse (ja intravenoosse) manustamise järgselt peaaegu täielikult väljaheitega, põhiliselt muutumatul kujul. Uriiniga eritub alla 1% annusest. Totaalne plasma kliirens (Cl ) on kõrge, ligikaudu 1000 ml/min, võrreldes maksa verevooluga (ligikaudu 1500 ml/min). Eripopulatsioonid

Lapsed Telmisartaani kahe annuse farmakokineetikat hinnati sekundaarse eesmärgina hüpertensiivsetel patsientidel (n = 57) vanuses 6 kuni < 18 aastat pärast telmisartaani annuste 1 mg/kg või 2 mg/kg võtmist neljanädalase raviperioodi jooksul. Farmakokineetilisteks eesmärkideks olid telmisartaani tasakaalukontsentratsiooni kindlaks määramine lastel ja noorukitel ning vanusega seotud erinevuste uurimine. Ehkki uuring oli liiga väikesemahuline farmakokineetika tähendusrikkaks hindamiseks alla 12-aastastel lastel, on tulemused üldiselt kooskõlas täiskasvanuilt saadud leidudega ning kinnitavad telmisartaani mittelineaarsust, eriti C osas. Sugu Plasmakontsentratsioonide vahel on täheldatud erinevusi – naistel oli C ligikaudu 3 ja AUC ligikaudu 2 korda suurem kui meestel. Eakad Telmisartaani farmakokineetikal ei ole erinevust, võrreldes eakaid ja alla 65 eluaasta vanuseid patsiente. Neerukahjustus Kerge kuni mõõduka ja raske neerukahjustusega patsientidel täheldati plasmakontsentratsiooni kahekordistumist. Sellegipoolest registreeriti neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saanud

patsientidel madalamaid plasmakontsentratsioone. Telmisartaan seondub neerupuudulikkusega patsientidel tugevalt plasmavalkudega ning ei ole dialüüsitav. Eliminatsiooni poolväärtusaeg neerukahjustusega patsientidel ei muutunud.

Maksakahjustus Farmakokineetilised uuringud näitasid maksakahjustusega patsientidel ravimi absoluutse biosaadavuse suurenemist kuni ligikaudu 100%-ni. Eliminatsiooni poolväärtusaeg nendel patsientidel ei muutunud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Normotensiivsetel loomadel läbiviidud ravimi ohutuse prekliinilistes uuringutes esinesid kliiniliselt kasutatava suurusjärgu annuste korral punavere näitajate (erütrotsüüdid, hemoglobiin, hematokrit) vähenemine verepildis, muutused neerude hemodünaamikas (vere jääklämmastiku ja kreatiniini tõus) ning kaaliumisisalduse tõus vereseerumis. Koertel registreeriti neerutuubulite dilatatsiooni ja atroofiat. Rottidel ja koertel täheldati ka mao limaskesta kahjustusi (erosioon, haavandid või põletik). Prekliiniliste uuringute andmetel nii AKE-inhibiitorite kui ka angiotensiin II retseptori antagonistide poolt teadaolevalt farmakoloogiliselt indutseeritud kõrvaltoimeid välditi füsioloogilise lahuse suukaudse manustamisega.

Mõlemal loomaliigil esines plasma reniini aktiivsuse tõusu ja neerude jukstaglomerulaarsete rakkude hüpertroofiat/hüperplaasiat. Nimetatud muutused, mis esinevad ka AKE-inhibiitorite ja teiste angiotensiin II retseptori antagonistide kasutamisel, ei näi omavat olulist kliinilist tähendust.

Selgeid tõendeid teratogeensuse kohta ei täheldatud, kuid telmisartaani toksiliste annuste juures esines mõju järglaste postnataalsele arengule, nt väiksem kehamass ja hilinenud silmade avanemine.

In vitro uuringutes ei esinenud mutageensust ega olulist klastogeenset aktiivsust, samuti puuduvad andmed kartsinogeensuse kohta rottidel ja hiirtel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mannitool Meglumiin Sorbitool (E420) Povidoon (K-90) Naatriumhüdroksiid Hüpromelloos Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Kõlblikkusaeg pärast esmast avamist Pudel 6 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

40 mg Alu/alu blisterpakendis on 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 98, 100 tabletti.

80 mg Alu/alu blisterpakendis on 7, 10, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 98, 100 tabletti. Mitmikpakendis on 98 (2 x 49) tabletti.

Valge keeratava korgiga (PP) HDPE pudel sisaldab 100 tabletti või 500 tabletti (ainult haiglapakend).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH Graf-Arco-Str.3 89079 Ulm Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

40 mg: 701810 80 mg: 701910

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 31.08.2010 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 12.09.2018

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2025