Tamisten - õhukese polümeerikattega tablett (10mg)
Artikli sisukord
õhukese polümeerikattega tablett (10mg)
Pakendi infoleht: teave patsiendile
Tamisten 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Tamisten 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Solifenatsiinsuksinaat
Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
- Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
- Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
- Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.
Infolehe sisukord
- Mis ravim on Tamisten ja milleks seda kasutatakse
- Mida on vaja teada enne Tamisten’i võtmist
- Kuidas Tamisten’i võtta
- Võimalikud kõrvaltoimed
- Kuidas Tamisten’i säilitada
- Pakendi sisu ja muu teave
- Mis ravim on Tamisten ja milleks seda kasutatakse
Tamisten’i toimeaine kuulub antikolinergiliste ainete rühma. Need ravimid leevendavad üliaktiivse kusepõie sümptomeid. See võimaldab hoida kusepõies rohkem uriini, mis vähendab teil vajadust sageli tualetis käia.
Tamisten on mõeldud kasutamiseks „üliaktiivseks kusepõieks“ nimetatava seisundi sümptomite korral. Nende sümptomite hulka kuuluvad eelneva hoiatuseta tekkiv tugev äkiline tung urineerida, sage urineerimisvajadus või enesemärgamine selle tõttu, et te ei jõudnud õigeaegselt tualetti.
Mida on vaja teada enne Tamisten’i võtmist
Ärge võtke Tamisten’i
- kui olete toimeaine või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.
- kui teil on võimetus urineerida või tühjendada oma põit täielikult (kusepeetus).
- kui teil on raske mao või soolehaigus, (sh toksiline megakoolon, mis on haavandilise koliidiga seotud tüsistus).
- kui teil on myasthenia gravis, haigus, mis võib põhjustada teatud lihastes äärmist lihasnõrkust.
- kui teil on suurenenud silmasisene rõhk koos nägemise järkjärgulise halvenemisega (glaukoom).
- kui te saate neerudialüüsi.
- kui teil on raske maksahaigus.
- kui teil on raske neeruhaigus või mõõdukas maksahaigus JA kui teid ravitakse samaaegselt ravimitega, mis võivad vähendada solifenatsiini eemaldumist organismist (nt ketokonasool). Kui teil on selline probleem, on teie arst seda teile kindlasti öelnud.
Kui teil esineb või esines kunagi mõni ülalmainitud probleemidest, informeerige sellest kindlasti oma arsti enne Tamisten’i ravi alustamist.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Tamisten’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
- kui teil on raskusi põie tühjendamisel (= põie obstruktsioon) või urineerimisraskused (nt nõrk uriinijuga). Risk uriini kogunemiseks põies (kusepeetus) on palju kõrgem.
- kui teil on mingi takistus seedetraktis (kõhukinnisus).
- kui teil on risk seedetrakti tegevuse (mao ja soolestiku motoorika) aeglustumiseks. Sel juhul on teie arst teile sellest kindlasti rääkinud.
- kui teil on raske neeruhaigus.
- kui teil on mõõduka raskusega maksahaigus.
- kui teil on söögitorulahi song (hiaatushernia) või kõrvetised.
- kui teil on närvisüsteemiga seotud häire (autonoomne neuropaatia).
Kui teil esineb või esines kunagi mõni ülalmainitud probleemidest, informeerige sellest kindlasti oma arsti enne Tamisten’i ravi alustamist.
Enne ravi alustamist Tamisten’iga hindab teie arst seda, kas teie sagedasel urineerimisvajadusel on teisi põhjuseid (näiteks südamepuudulikkus (südame ebapiisav jõudlus pumbana) või neeruhaigus). Kui teil on kuseteede infektsioon, kirjutab teie arst teile välja antibiootikumi (ravimi konkreetse bakteriaalse infektsiooni vastu).
Lapsed ja noorukid
Tamisten’i ei tohi kasutada lastel ja alla 18 aasta vanustel noorukitel (vt lõik 3).
Muud ravimid ja Tamisten
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid.
On eriti oluline, et informeeriksite oma arsti, kui te võtate järgnevaid ravimeid:
- teised antikolinergilised ravimid, kuna mõlema ravimi toimed ja kõrvaltoimed võivad võimenduda;
- kolinergilised ravimid, kuna need võivad solifenatsiini toimet vähendada;
- ravimid nagu metoklopramiid ja tsisapriid, mis kiirendavad seedetrakti tööd. Solifenatsiin võib nende toimet vähendada.
- ravimid nagu ketokonasool, ritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool, verapamiil ja diltiaseem, mis vähendavad solifenatsini lagundamise kiirust organismis;
- ravimid nagu rifampitsiin, fenütoiin ja karbamasepiin, kuna need võivad kiirendada solifenatsiini lagundamise kiirust organismis;
- ravimid nagu bisfosfonaadid, mis võivad põhjustada söögitoru põletikku (ösofagiiti) või selle ägenemist.
Tamisten koos toidu ja joogiga
Tamisten’i võib võtta koos toiduga või ilma, vastavalt teie eelistusele.
Rasedus ja imetamine
Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.
Raseduse ajal ei tohi Tamisten’i kasutada, kui see pole tingimata vajalik.
Ärge kasutage Tamisten’i rinnaga toitmise ajal, kuna solifenatsiin võib erituda rinnapiima.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Solifenatsiin võib põhjustada nägemise hägustumist ja harva ka väsimust ja unisust. Seetõttu ärge juhtige autot ega käsitsege masinaid, kui teil esinevad mainitud kõrvaltoimed.
Kuidas Tamisten’i võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Soovitatav annus on 5 mg ööpäevas, välja arvatud juhul, kui teie arst on teile määranud 10 mg ööpäevas.
Tablett tuleb alla neelata tervelt koos vedelikuga. Seda võib võtta koos toiduga või ilma, nagu teile meeldib. Ärge purustage tablette.
Lapsed ja noorukid
Tamisten’i ei tohi kasutada lastel ja alla 18 aasta vanustel noorukitel.
Kui te võtate Tamisten’i rohkem kui ette nähtud
Kui te olete kogemata võtnud liiga palju Tamisten’i või kui Tamisten’i on kogemata võtnud mõni laps, võtke otsekohe ühendust oma arsti või apteekriga.
Üleannustamise sümptomiteks võivad olla peavalu, suukuivus, pearinglus, unisus ja nägemise hägustumine, selliste asjade tundmine, mida tegelikult pole (hallutsinatsioonid), liigne erutuvus, krambid, hingamisraskus, südame löögisageduse tõus (tahhükardia), uriini kogunemine põies (kusepeetus) ja pupillide laienemine (müdriaas).
Kui te unustate Tamisten’i võtta
Kui te unustasite annuse tavapärasel ajal võtta, võtke see niipea, kui see teile meenub, välja arvatud juhul, kui on juba järgmise annuse võtmise aeg.
Ärge kunagi võtke rohkem kui üks annus päevas. Kahtluse korral pidage alati nõu oma arsti või apteekriga.
Kui te lõpetate Tamisten’i võtmise
Kui te lõpetate Tamisten’i võtmise, võivad teie üliaktiivsest kusepõiest tingitud sümptomid uuesti tekkida või süveneda. Kui plaanite ravi lõpetamist, pidage alati nõu oma arstiga.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kui teil tekib allergiahoog või raske nahareaktsioon (nt villid ja naha koorumine), peate te koheselt informeerima oma arsti või apteekrit.
Mõnel solifenatsiini võtval patsiendil on teatatud angioödeemi tekkest (nahaallergia, mis väljendub nahaaluse koe tursena) koos hingamisteede obstruktsiooniga (hingamisraskused).
Angioödeemi tekkimisel tuleb Tamisten’i võtmine kohe lõpetada ja rakendada vastavat ravi ja/või vajalikke meetmeid.
Solifenatsiin võib põhjustada järgnevaid kõrvaltoimeid:
Väga sageli esinevad kõrvaltoimed (rohkem kui ühel inimesel 10-st)
- suukuivus.
Sageli esinevad kõrvaltoimed (kuni ühel inimesel 10-st)
- ähmane nägemine.
- kõhukinnisus, iiveldus, seedehäired, nagu täiskõhutunne, kõhuvalu, röhitsemine, iiveldus ja kõrvetised (düspepsia), ebamugavustunne kõhus.
Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (kuni ühel inimesel 100-st)
- kuseteede infektsioon, põiepõletik,
- unisus,
- maitsetundlikkuse häired (düsgeuusia),
- kuivad (ärritunud) silmad,
- kuivustunne ninas,
- reflukshaigus (gastroösofageaalne reflukshaigus),
- kurgu kuivus,
- kuiv nahk,
- urineerimisraskused,
- väsimus,
- vedeliku kogunemine jalgadesse (turse).
Harva esinevad kõrvaltoimed (kuni ühel inimesel 1000-st)
- suure koguse kõva rooja kogunemine jämesoolde (roojapeetus),
- uriini liigne kogunemine kusepõide suutmatusest kusepõit tühjendada (kusepeetus),
- pearinglus, peavalu,
- oksendamine,
- sügelus, nahalööve.
Väga harvaesinevad kõrvaltoimed (kuni ühel inimesel 10000-st)
- hallutsinatsioonid, segasus,
- allergiline lööve.
Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
- vähenenud söögiisu, suurenenud kaaliumisisaldus veres, mis võib põhjustada südame rütmihäireid,
- suurenenud silmarõhk,
- muutused südame elektrilises aktiivsuses (EKG), ebaregulaarsed südamelöögid, tuntavad südamelöögid,
- hääleprobleemid,
- maksafunktsiooni häired,
- lihasnõrkus,
- neerufunktsiooni häired.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
Kuidas Tamisten’i säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingumusi.
Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.
Pakendi sisu ja muu teave
Mida Tamisten sisaldab
- Toimeaine on solifenatsiinsuktsinaat. Üks tablett sisaldab 5 mg või 10 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 3,8 mg või 7,5 mg solifenatsiinile.
- Teised koostisosad on mikrokristalliline tselluloos, naatriumkroskarmelloos, kolloidne veevaba ränidoksiid, magneesiumstearaat, hüpromelloos, makrogool 400, titaandioksiid (E 171), kollane raudoksiid (E 172) (ainult 5 mg tugevusel), punane raudoksiid (E 172) (ainult 10 mg tugevusel).
Kuidas Tamisten välja näeb ja pakendi sisu
Tamisten 5 mg tabletid on kollased, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, diameetriga 6 mm.
Tamisten 10 mg tabletid on punased, ümmargused, kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, diameetriga 8 mm.
Tabletid on pakendatud läbipaistvatesse PVC/PVDC-Alumiinium blistritesse ja külmsurvevormimisel saadud blistritesse, mis sisaldavad 10, 20, 30, 50, 60, 90, 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil
Müügiloa hoidja
Medochemie Ltd.
1-10 Constantinoupoleos Street
3011 Limassol Küpros
Tootja
Medochemie Ltd.
Central Factory
1-10 Constantinoupoleos Street
3011 Limassol
Küpros
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. OÜ Netdoktor
Seebi 3 11316 Tallinn
tel. +372 5648 0207
See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:
Eesti | TAMISTEN |
Bulgaaria | VESIMED |
Horvaatia | FOLINAR |
Küpros | VEZIMED |
Tšehhi Vabariik | FOLINAR |
Kreeka | VILAND |
Leedu | TAMISTEN |
Malta | VEZIMED |
Rumeenia | VEZIMED |
Slovakkia | FOLINAR |
Infoleht on viimati uuendatud mais 2017.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Tamisten 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Tamisten 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Tamisten 5 mg õhukese polümeerikattega tablett: üks tablett sisaldab 5 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 3,8 mg solifenatsiinile.
Tamisten 10 mg õhukese polümeerikattega tablett: üks tablett sisaldab 10 mg solifenatsiinsuktsinaati, mis vastab 7,5 mg solifenatsiinile.
INN. Solifenacinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett.
Üks 5 mg õhukese polümeerikattega tablett on kollane, ümmargune, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, diameetriga 6 mm.
Üks 10 mg õhukese polümeerikattega tablett on punane, ümmargune, kaksikkumer õhukese polümeerikattega tablett, diameetriga 8 mm.
KLIINILISED ANDMED
Näidustused
Uriinipidamatuse ja/või suurenenud urineerimissageduse ja -pakitsuse sümptomaatiline ravi üliaktiivse põie sündroomiga patsientidel.
Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud, sealhulgas eakad
Soovitatav annus on 5 mg solifenatsiinsuktsinaati üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada kuni 10 mg solifenatsiinsuktsinaadini üks kord ööpäevas.
Lapsed
Ravimi ohutust ja efektiivsust lastel pole senini veel kindlaks tehtud. Seetõttu ei tohi Tamisten’i lastel kasutada.
Neerufunktsioonihäirega patsiendid
Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega (kreatiniini kliirens > 30 ml/min) patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Raske neerukahjustusega (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) patsiente tuleb ravida ettevaatusega ja annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).
Maksafunktsioonihäirega patsiendid
Kerge maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik. Mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh skoor 7...9) patsiente tuleb ravida ettevaatusega ja nende annus ei tohi ületada 5 mg üks kord ööpäevas (vt lõik 5.2).
Tsütokroom P4503A4 tugevad inhibiitorid
Tamisten’i maksimaalne annus ei tohi ületada 5 mg, kui seda kasutatakse samaaegselt ketokonasooli või teiste tugevate CYP3A4 inhibiitorite, nt ritonaviiri, nelfinaviiri, itrakonasooliga terapeutilistes annustes (vt lõik 4.5).
Manustamisviis
Tamisten tuleb sisse võtta suu kaudu ja neelata alla koos vedelikuga. Seda võib võtta koos toiduga või ilma.
Vastunäidustused
Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Patsiendid, kellel esineb uriinipeetus, gastrointestinaalne raske seisund (sealhulgas toksiline megakoolon), myasthenia gravis või suletudnurga glaukoom ja kellel on risk nende seisundite tekkeks.
- Hemodialüüsi saavad patsiendid (vt lõik 5.2).
- Raske maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 5.2).
- Raske neerukahjustuse või mõõduka maksakahjustusega patsiendid, kes saavad ravi tugeva CYP3A4 inhibiitori, nt ketokonasooliga (vt lõik 4.5).
Enne ravi alustamist Tamisten’iga tuleb kaaluda sagenenud urineerimise teisi põhjuseid (südamepuudulikkus või neeruhaigus). Kui esineb kuseteede infektsioon, tuleb alustada sobivat antibakteriaalset ravi.
Tamisten’i tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esineb:
- kliiniliselt oluline põie väljavoolu obstruktsioon, mille korral tekib uriini retentsiooni oht,
- seedetrakti obstruktiivsed häired,
- risk seedetrakti motoorika aeglustumisele,
- raske neerukahjustus (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min; vt lõigud 4.2 ja 5.2) ja neil patsientidel ei tohi annus ületada 5 mg,
- mõõdukas maksakahjustus (ChildPugh skoor 7 kuni 9; vt lõigud 4.2 ja 5.2) ja neil patsientidel ei tohi annus ületada 5 mg,
- samaaegne tugevate CYP3A4 inhibiitorite, nt ketokonasooli, kasutamine (vt lõigud 4.2 ja 4.5),
- hiaatuse hernia (lahisong)/gastroösofageaalne reflukshaigus ja/või kes võtavad samaaegselt ravimeid (nt bisfosfonaadid), mis võivad põhjustada või ägestada ösofagiiti,
- autonoomne neuropaatia.
QT intervalli pikenemine ja torsade de pointes on tekkinud patsientidel, kellel on riskifaktorid, nt eelnev pikenenud QT sündroom ja hüpokaleemia.
Neuroloogilise geneesiga detruusorlihase hüperaktiivsusega patsientidel ei ole ravimi ohutust ja efektiivsust seni uuritud.
Mõnel solifenatsiinsuktsinaati kasutaval patsiendil on tekkinud angioödeem koos hingamisteede obstruktsiooniga. Angioödeemi tekkimisel tuleb solifenatsiinsuktsinaadi võtmine lõpetada ja rakendada vastavat ravi ja/või vajalikke meetmeid.
Mõnedel patsientidel, keda on ravitud solifenatsiinsuktsinaadiga on tekkinud anafülaktiline reaktsioon. Patsientidel, kellel tekib anafülaktiline reaktsioon, tuleb solifenatsiinsuktsinaadi manustamine lõpetada ja rakendada vastavat ravi ja/või vajalikke meetmeid.
Solifenatsiini maksimaalne toime avaldub kõige varem 4 nädala pärast.
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Farmakoloogilised koostoimed
Samaaegne antikolinergiliste ravimite kasutamine võib põhjustada nende toime tugevnemist ning soovimatute kõrvaltoimete ilmnemist. Pärast solifenatsiin-ravi lõpetamist ja enne teise antikolinergilise ravimi kasutamist tuleb pidada ligikaudu üks nädal vahet. Samaaegsel kolinoretseptorite agonistide manustamisel võib solifenatsiini terapeutiline toime väheneda. Solifenatsiin võib nõrgendada seedetrakti motoorikat stimuleerivate ravimite nt metoklopramiidi ja tsisapriidi toimet.
Farmakokineetilised koostoimed
In vitro uuringutes on selgunud, et terapeutilistes kontsentratsioonides ei inhibeeri solifenatsiin CYP1A1/2, 2C9, 2C19, 2D6 või 3A4 isoensüüme, mis pärinevad inimese maksa mikrosoomidest. Seetõttu on ebatõenäoline, et solifenatsiin muudaks nende CYP isoensüümide poolt metaboliseeritavate ravimite kliirensit.
Teiste ravimite toime solifenatsiini farmakokineetikale
Solifenatsiini metaboliseerib maksas ensüüm CYP3A4. Samaaegne tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli (200 mg päevas) manustamine põhjustas solifenatsiini AUC kahekordse tõusu, samas kui ketokonasooli manustamine annuses 400 mg päevas tekitas solifenatsiini AUC kolmekordse tõusu. Seetõttu peab solifenatsiini maksimaalne ööpäevane annus olema kuni 5 mg, kui seda kasutada samaaegselt ketokonasooliga või mõne teise tugeva CYP3A4 inhibiitoriga (nt ritonaviir, nelfinaviir, itrakonasool) terapeutilises annuses (vt lõik 4.2).
Raske neerukahjustuse või mõõduka maksakahjustusega patsientidel on solifenatsiini ja tugeva CYP3A4 inhibiitori samaaegne kasutamine vastunäidustatud.
Ensüümi induktsiooni toimet solifenatsiini ja tema metaboliitide farmakokineetikale ei ole uuritud, samuti ei ole uuritud suurema afiinsusega CYP3A4 substraatide toimet kokkupuutel solifenatsiiniga. Kuna solifenatsiini metaboliseerib CYP3A4, on farmakokineetilised koostoimed võimalikud teiste, suurema afiinsusega CYP3A4 substraatidega (nt verapamiil, diltiaseem) ja CYP3A4 indutseerijatega (nt rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin).
Solifenatsiini toime teiste ravimite farmakokineetikale
Suukaudsed rasestumisvastased ravimid
Solifenatsiini manustamine ei ole põhjustanud solifenatsiini farmakokineetilist koostoimet kombineeritud suukaudsete rasestumisvastaste ravimitega (etünüülöstradiool/levonorgestreel).
Varfariin
Solifenatsiini manustamine ei mõjutanud R-varfariini või S-varfariini farmakokineetikat ega nende mõju protrombiini ajale.
Digoksiin
Solifenatsiini kasutamisel ei täheldatud toimet digoksiini farmakokineetikale.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Puuduvad kliinilised andmed naiste kohta, kes on rasestunud solifenatsiini võtmise ajal. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet viljakusele, embrüo/loote arengule või sünnitusele (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Ravimi määramisel rasedatele on vajalik ettevaatus.
Imetamine
Puuduvad andmed solifenatsiini eritumise kohta rinnapiima. Hiirtel eritusid solifenatsiin ja/või tema metaboliidid piima ja põhjustasid annusest sõltuvat arengupeetust vastsündinud hiirtel (vt lõik 5.3). Seetõttu tuleb imetamise ajal solifenatsiini kasutamist vältida.
Toime reaktsioonikiirusele
Kuna sarnaselt teistele antikolinergilistele ravimitele võib ka solifenatsiin põhjustada nägemise hägustumist ning aeg-ajalt unisust ja väsimust (vt lõik 4.8), võib ravim mõjuda autojuhtimisele ja masinate kasutamise võimele negatiivselt.
Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Solifenatsiini farmakoloogilise toime tõttu võib solifenatsiin põhjustada (tavaliselt) kergeid ja mõõdukaid antikolinergilisi kõrvaltoimeid. Antikolinergiliste kõrvaltoimete sagedus sõltub annusest. Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeks oli solifenatsiini puhul suukuivus. See esines 11 %-l patsientidest, keda raviti annusega 5 mg üks kord ööpäevas, 22 %-l patsientidest, keda raviti annusega 10 mg üks kord ööpäevas ja 4 %-l platseeboga ravitud patsientidest. Suukuivus oli tavaliselt kerge ja viis ainult üksikjuhtudel ravi katkestamiseni. Üldiselt oli allumine ravirežiimile väga kõrge (ligikaudu 99 %) ja ligikaudu 90 % solifenatsiiniga ravitud patsientidest lõpetas täieliku 12-nädalase uuringuravi perioodi.
Kõrvaltoimete tabelkokkuvõte
MedDRA | Väga | Sage | Aeg-ajalt | Harv | Väga harv | Teadmata (ei | |
organsüsteemi | sage | ≥1/100 kuni | ≥1/1000 kuni | ≥ 1/10000 | <1/10 000 | saa hinnata | |
olemasolevat | |||||||
|
|
|
|
|
| ||
klass | ≥1/10 | <1/10 | <1/100 | kuni |
| e andmete | |
|
|
|
| <1/1000 |
| alusel) | |
|
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
|
| |
Infektsioonid ja |
|
| kuseteede |
|
|
| |
infestatsioonid |
|
| infektsioon |
|
|
| |
|
|
| tsüstiit |
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
| |
Immuun- |
|
|
|
|
| anafülaktil- | |
süsteemi häired |
|
|
|
|
| ised | |
|
|
|
|
|
| reaktsioonid* | |
|
|
|
|
|
|
| |
Ainevahetus- ja |
|
|
|
|
| söögiisu | |
toitumishäired |
|
|
|
|
| vähenemine* | |
|
|
|
|
|
| hüperkalee- | |
|
|
|
|
|
| mia* | |
|
|
|
|
|
|
| |
Psühhiaatrilised |
|
|
|
| hallutsinat- | deliirium* | |
häired |
|
|
|
| sioonid* |
| |
|
|
|
|
| segasus- |
| |
|
|
|
|
| seisund* |
| |
|
|
|
|
|
|
| |
Närvisüsteemi |
|
| unisus, | pearinglus* |
|
| |
häired |
|
| maitsetund- | peavalu* |
|
| |
|
|
| likkuse häired |
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
| |
Silma |
| ähmane | silmade kuivus |
|
| glaukoom* | |
kahjustused |
| nägemine |
|
|
|
| |
|
|
|
|
|
|
|
Südame häired |
|
|
|
|
| torsade de |
|
|
|
|
| ||
|
|
|
|
|
| pointes* |
|
|
|
|
|
| QT-intervalli |
|
|
|
|
|
| pikenemine |
|
|
|
|
|
| EKG-s* |
|
|
|
|
|
| kodade |
|
|
|
|
|
| fibrilleeri- |
|
|
|
|
|
| mine* |
|
|
|
|
|
| palpitatsioo- |
|
|
|
|
|
| nid* |
|
|
|
|
|
| tahhükardia* |
|
|
|
|
|
|
|
Respiratoorsed, |
|
| ninakuivus |
|
| düsfoonia* |
rindkere ja |
|
|
|
|
|
|
mediastiinumi |
|
|
|
|
|
|
häired |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Seedetrakti | suu | kõhu- | gastroöso- | jämesoole |
| iileus* |
häired | kuivus | kinnisus, | fageaalne | obstrukt- |
| ebamugavus- |
iiveldus, | reflukshaigus, |
| ||||
|
| düspepsia, | kurgu kuivus | sioon |
| tunne kõhus* |
|
| kõhuvalu |
| roojapee- |
|
|
|
|
|
|
|
| |
|
|
|
| tus, |
|
|
|
|
|
| oksenda- |
|
|
|
|
|
| mine* |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksa ja |
|
|
|
|
| maksahäired* |
sapiteede häired |
|
|
|
|
| kõrvale- |
|
|
|
|
|
| kalded |
|
|
|
|
|
| maksafunkt- |
|
|
|
|
|
| siooni |
|
|
|
|
|
| analüüsides* |
|
|
|
|
|
|
|
Naha ja |
|
| nahakuivus | pruuritus*, | multiformne | eksfoliatiivne |
nahaaluskoe |
|
|
| lööve* | erüteem*, | dermatiit* |
kahjustused |
|
|
|
| urtikaaria*, |
|
|
|
|
|
| angioödeem* |
|
|
|
|
|
|
|
|
Lihas-skeleti ja |
|
|
|
|
| lihasnõrkus* |
sidekoe |
|
|
|
|
|
|
kahjustused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Neerude ja |
|
| urineerimis- | kusepeetus |
| neerukahjustu |
|
|
|
|
|
|
|
kuseteede häired |
|
| raskused |
|
| s* |
|
|
|
| |||
|
|
|
|
|
|
|
Üldised häired ja |
|
| väsimus, |
|
|
|
manustamiskoha |
|
| perifeersed |
|
|
|
reaktsioonid |
|
| tursed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
*turuletulekujärgselt täheldatud |
|
|
|
|
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
Üleannustamine
Sümptomid
Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamine võib põhjustada raskeid antikolinergilisi toimeid. Suurim solifenatsiinsuktsinaadi annus, mis kogemata ühele patsiendile on manustatud, oli 280 mg 5 tunni jooksul: selle tagajärjel tekkisid muutused vaimses seisundis, mis haiglaravi ei vajanud.
Ravi
Solifenatsiinsuktsinaadi üleannustamise korral tuleb patsiendile manustada aktiivsütt. Maoloputus on kasulik teostatuna 1 tunni jooksul, kuid oksendamist ei tohi esile kutsuda.
Nagu teistegi antikolinergiliste ravimitega, võib sümptomaatiline ravi olla järgmine:
- rasked antikolinergilised toimed kesknärvisüsteemile, nagu hallutsinatsioonid või väljendunud erutus: manustada füsostigmiini või karbakooli;
- krambid või väljendunud erutus: manustada bensodiasepiine;
- hingamispuudulikkus: kasutada kunstlikku ventilatsiooni;
- tahhükardia: manustada beetablokaatoreid;
- kusepeetus: kasutada kateteriseerimist;
- müdriaas: manustada pilokarpiini silmatilku ja/või paigutada patsient pimedasse ruumi.
Nagu teistegi antimuskariinergiliste ravimitega, tuleb üleannustamise korral pöörata erilist tähelepanu patsientidele, kellel on risk QT-intervalli pikenemisele (nt hüpokaleemia, bradükardia, samaaegne teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimite manustamine) ja kellel on mõni südamehaigus (nt müokardiisheemia, rütmihäired, südame paispuudulikkus).
FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: uroloogias kasutatavad ained, sagekusesuse ning kusepidamatuse raviks kasutatavad ained, ATC-kood: G04BD08
Toimemehhanism
Solifenatsiin on kolinoretseptori spetsiifiline konkureeriv antagonist.
Kusepõit innerveerivad parasümpaatilised kolinergilised närvid. Atsetüülkoliin kontraheerib detruusori silelihaskude muskariinergiliste retseptorite kaudu, millest enamik on M3- retseptorid. In vitro ja in vivo farmakoloogilised uuringud näitavad, et solifenatsiin on M3-tüüpi muskariiniretseptorite konkureeriv inhibiitor. Lisaks on näidatud, et solifenatsiin on spetsiifiline muskariiniretseptorite antagonist, mille afiinsus mitmete teiste uuritud retseptorite ja ioonkanalite suhtes on madal või puudub.
Farmakodünaamilised toimed
Ravi solifenatsiinsuktsinaadiga annuses 5 mg ja 10 mg üks kord ööpäevas uuriti mitmetes topeltpimedates randomiseeritud kontrolliga kliinilistes uuringutes üliaktiivse põie sündroomiga
meestel ja naistel. Allpool toodud tabelist nähtub, et nii 5 mg kui 10 mg solifenatsiinsuktsinaadi annus andis statistiliselt olulise paranemise nii esmaste kui teiseste tulemusnäitajate osas, võrreldes platseeboga. Tõhusust täheldati ühe nädala jooksul ravi alustamisest ning see stabiliseerus 12-nädalase perioodi vältel. Üks pikaajaline avatud uuring näitas, et tõhusus püsis vähemalt 12 kuud. 12-nädalase ravi järel ei esinenud ligikaudu 50%-l patsientidest, kes enne ravi kannatas inkontinentsi all, inkontinentsi episoode ning lisaks saavutas 35% patsientidest väiksema urineerimissageduse kui 8 korda ööpäevas. Üliaktiivse põie sündroomi sümptomite ravimine annab kasu ka mitmete elukvaliteedi näitajate osas, näiteks üldine tervisetaju, inkontinetsi mõju, rollipiirangud, kehalised piirangud, sotsiaalsed piirangud, emotsioonid, sümptomite raskus, haiguse raskuse mõõdikud ja uni/energia.
Nelja 12-nädalase ravi käsitlenud kontrolliga 3. faasi uuringu tulemused (ühendatud andmed) korral
| Platseebo | Vesicare | Vesicare | Tolterodiin |
|
| 5 mg 1 kord | 10 mg 1 kord | 2 mg 2 korda |
|
| päevas | päevas | päevas |
|
|
|
|
|
Urineerimiste arv 24 tunni kohta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskmine algväärtus | 11,9 | 12,1 | 11,9 | 12,1 |
Keskmine vähenemine võrreldes | 1,4 | 2,3 | 2,7 | 1,9 |
algväärtusega |
|
|
|
|
% muutus võrreldes algväärtusega | (12%) | (19%) | (23%) | (16%) |
n | ||||
p-väärtus* |
| <0,001 | <0,001 | 0,004 |
|
|
|
|
|
Kusepakitsuse episoodide arv 24 tunni kohta |
|
|
| |
|
|
|
|
|
Keskmine algväärtus | 6,3 | 5,9 | 6,2 | 5,4 |
Keskmine vähenemine võrreldes | 2,0 | 2,9 | 3,4 | 2,1 |
algväärtusega |
|
|
|
|
% muutus võrreldes algväärtusega | (32%) | (49%) | (55%) | (39%) |
n | ||||
p-väärtus* |
| <0,001 | <0,001 | 0,031 |
|
|
|
|
|
Inkontinentsi episoodide arv 24 tunni kohta |
|
|
| |
|
|
|
|
|
Keskmine algväärtus | 2,9 | 2,6 | 2,9 | 2,3 |
Keskmine vähenemine võrreldes | 1,1 | 1,5 | 1,8 | 1,1 |
algväärtusega |
|
|
|
|
% muutus võrreldes algväärtusega | (38%) | (58%) | (62%) | (48%) |
n | ||||
p-väärtus* |
| <0,001 | <0,001 | 0,009 |
|
|
|
|
|
Noktuuria episoodide arv 24 tunni kohta |
|
|
| |
|
|
|
|
|
Keskmine algväärtus | 1,8 | 2,0 | 1,8 | 1,9 |
Keskmine vähenemine võrreldes | 0,4 | 0,6 | 0,6 | 0,5 |
algväärtusega |
|
|
|
|
% muutus võrreldes algväärtusega | (22%) | (30%) | (33%) | (26%) |
n | ||||
p-väärtus* |
| 0,025 | <0,001 | 0,199 |
|
|
|
|
|
Urineerimisel väljunud uriini maht/urineerimiskord |
|
|
| |
|
|
|
|
|
Keskmine algväärtus | 166 ml | 146 ml | 163 ml | 147 ml |
Keskmine suurenemine võrreldes | 9 ml | 32 ml | 43 ml | 24 ml |
algväärtusega |
|
|
|
|
% muutus võrreldes algväärtusega | (5%) | (21%) | (26%) | (16%) |
n | ||||
|
|
|
|
|
p-väärtus* |
| <0,001 | <0,001 | <0,001 |
|
|
|
|
|
Sidemete arv 24 tunni kohta |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Keskmine algväärtus | 3,0 | 2,8 | 2,7 | 2,7 |
Keskmine vähenemine võrreldes | 0,8 | 1,3 | 1,3 | 1,0 |
algväärtusega |
|
|
|
|
% muutus võrreldes algväärtusega | (27%) | (46%) | (48%) | (37%) |
n | ||||
p-väärtus* |
| <0,001 | <0,001 | 0,010 |
|
|
|
|
|
Märkus: Murdelise tähtsusega uuringutest neljas kasutati 10 mg Vesicare’i ja platseebot. Neljast uuringust kahes kasutati ka 5 mg Vesicare’i ja ühes lisaks tolterodiini 2 mg kaks korda ööpäevas. Üheski uuringus ei hinnatud kõiki parameetreid ja kõiki ravirühmi. Seetõttu võib märgitud patsientide arv parameetriti ja ravirühmiti erineda.
* p-väärtus paariviisilise võrdlusena platseeboga
Farmakokineetilised omadused
Imendumine
Solifenatsiinsuktsinaadi tablettide sissevõtmise järel saavutatakse maksimaalne solifenatsiini plasmakontsentratsioon (CMAX) 3 kuni 8 tunni järel. TMAX annusest ei sõltu. CMAX ja kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC) suurenevad annusevahemikus 5 kuni 40 mg annusega võrdeliselt. Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 90%.
Söömine ei mõjuta solifenatsiini CMAX ega AUC.
Jaotumine
Solifenatsiini näiline jaotusruumala pärast intravenoosset manustamist on ligikaudu 600 l. Solifenatsiin seostub suures ulatuses (ligikaudu 98%) plasmavalkudega, peamiselt happelise alfa- glükoproteiiniga.
Biotransformatsioon
Solifenatsiin metaboliseeritakse maksas ulatuslikult, peamiselt tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) poolt. Samas esineb ka alternatiivseid ainevahetusradasid, mis võivad solifenatsiini metabolismis osaleda. Solifenatsiini süsteemne kliirens on ligikaudu 9,5 l/h ja solifenatsiini lõplik poolväärtusaeg on 45...68 tundi. Suukaudse annustamise järel on plasmas lisaks solifenatsiinile tuvastatud üks farmakoloogiliselt aktiivne (4R-hüdroksüsolifenatsiin) ja kolm inaktiivset metaboliiti (solifenatsiini N- glükuroniid, N-oksiid ja 4R-hüdroksü-N-oksiid).
Eritumine
Pärast 10 mg C-märgistatud]-solifenatsiini[ ühekordset manustamist leiti 26 päeva jooksul uriinis ligikaudu 70% radioaktiivsusest ja roojas 23%. Uriinis leiti ligikaudu 11% radioaktiivsusest muutumatu toimeainena, 18% N-oksiidmetaboliidina, 9% 4R-hüdroksü-N-oksiidmetaboliidina ja 8% 4R-hüdroksümetaboliidina (aktiivne metaboliit).
Lineaarsus/mittelineaarsus
Terapeutilises annusevahemikus on farmakokineetika lineaarne.
Teised patsientide erirühmad
Eakad
Patsiendi vanusest lähtuvalt ei ole annuse kohandamine vajalik. Uuringud eakatel on näidanud, et AUC-na väljendatud ekspositsioon solifenatsiinile on solifenatsiinsuktsinaadi manustamise järel (5 mg ja 10 mg üks kord ööpäevas) tervetel eakatel (vanuses 65...80 aastat) sarnane tervete noorte uuritavatega (vanuses vähem kui 55 aastat). Keskmine absorptsioonimäär väljendatuna kui tMAX oli eakatel veidi aeglasem ja lõplik poolväärtusaeg oli eakatel uuritavatel ligikaudu 20% pikem. Neid väheseid erinevusi ei peetud kliiniliselt olulisteks.
Solifenatsiini farmakokineetika lastel ja noorukitelei ole tõestatud.
Sugu
Sugu ei mõjuta solifenatsiini farmakokineetikat.
Rass
Rassiline kuuluvus ei mõjuta solifenatsiini farmakokineetikat.
Neerukahjustus
Solifenatsiini AUC ja CMAX ei erinenud kerge ja mõõduka neerukahjustusega patsientidel oluliselt tervete vabatahtlike vastavatest näitajatest. Raske neerukahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens ≤ 30 ml/min) oli ekspositsioon solifenatsiinile oluliselt suurem kui kontrollrühmas, kusjuures CMAX suurenes ligikaudu 30%, AUC rohkem kui 100% ja t1/2 rohkem kui 60%. Kreatiniini kliirensi ja solifenatsiini kliirensi vahel täheldati statistiliselt olulist seost.
Hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole farmakokineetikat uuritud.
Maksakahjustus
Mõõduka maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh skoor 7 kuni 9) CMAX ei muutunud, AUC suurenes 60% võrra ja t1/2 kahekordistus. Raske maksakahjustusega patsientidel ei ole solifenatsiini farmakokineetikat uuritud.
Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, viljastumisvõime, fertiilsuse, embrüo/loote arengu, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Pre- ja postnataalsetes uuringutes hiirtel põhjustas emasloomale solifenatsiini manustamine imetamisperioodil hiirepoegadel annusest sõltuva sünnijärgse elulemuse alanemise, sünnikaalu vähenemise ja füüsilise arengu aeglustumise kliiniliselt olulisel määral. Suurem annusest sõltuv suremus ilma eelnevate kliiniliste tunnusmärkideta ilmnes juveniilsetel hiirtel, kellele oli alates 10. Või 21. postnataalsest päevast manustatud farmakoloogilist toimet põhjustavaid annuseid, mõlemal grupil oli suurem suremus võrreldes täiskasvanud isenditega. Juveniilsetel hiirtel, kellele manustati ravimit alates 10. postnataalsest päevast, oli plasmaekspositsioon suurem kui täiskasvanud hiirtel; alates 21. postnataalsest päevast oli süsteemne eksponeeritus võrreldav täiskasvanud hiirtega. Juveniilsete hiirte suurema suremuse kliiniline olulisus ei ole teada.
FARMATSEUTILISED ANDMED
Abiainete loetelu
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumkroskarmelloos
Kolloidne veevaba ränidioksiid
Magneesiumstearaat
Hüpromelloos
Makrogool 400
Titaandioksiid (E 171)
Kollane raudoksiid (E 172) (ainult 5 mg tugevusel)
Punane raudoksiid (E 172) (ainult 10 mg tugevusel)
Sobimatus
Ei kohaldata.
Kõlblikkusaeg
2 aastat.
Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Pakendi iseloomustus ja sisu
Tabletid on pakendatud läbipaistvatesse PVC/PVDC-alumiinium blistritesse ja külmsurvevormimisel saadud alumiinium/läbisurutav alumiinium blistritesse.
Pakendi suurused on 10, 20, 30, 50, 60, 90, 100 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
MÜÜGILOA HOIDJA
Medochemie Ltd.
1-10 Constantinoupoleos Street
3011 Limassol
Küpros
MÜÜGILOA NUMBRID
5 mg: 932217
10 mg: 932317
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.02.2017
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
juuni 2018