RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Tranexamic acid Accord 100 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Toimeaine on traneksaamhape.

5 ml lahust sisaldab 500 mg traneksaamhapet. 10 ml lahust sisaldab 1000 mg traneksaamhapet.

INN. Acidum tranexamicum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

Selge, värvitu lahus, mis ei sisalda silmale nähtavaid tahkeid osakesi.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Traneksaamhape on näidustatud täiskasvanutel ja lastel alates ühe aasta vanusest generaliseerunud või lokaalsest fibrinolüüsist tingitud verejooksude profülaktikaks ja raviks.

• Üldisest või lokaalsest fibrinolüüsist põhjustatud verejooksud, nt: menorraagia ja metrorraagia, mao-sooletrakti veritsused, hemorraagilised kuseteede häired pärast eesnäärme operatsiooni või pärast kuseteid mõjutavaid kirurgilisi protseduure.
• Kõrva-nina-kurgu operatsioonid (adenoidektoomia, tonsillektoomia, hamba ekstraktsioon).
• Günekoloogilised operatsioonid või sünnitegevuse häired.
• Rindkere ja kõhuõõne operatsioonid ning teised suuremad kirurgilised vahelesekkumised, nt kardiovaskulaarsed operatsioonid.
• Verejooksud fibrinolüütiliste ainete manustamisel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud

Kui ei ole teisiti määratud, on soovitatavad annused järgmised:

1. Lokaalse fibrinolüüsi standardravi:

0,5 g (üks 5 ml ampull) kuni 1 g (üks 10 ml ampull või kaks 5 ml ampulli) traneksaamhapet aeglase intravenoosse süstena (=1 ml/minutis) kaks kuni kolm korda ööpäevas.

2. Generaliseerunud fibrinolüüsi standardravi:

1 g (üks 10 ml ampull või kaks 5 ml ampulli) traneksaamhapet aeglase intravenoosse süstena (=1 ml/minutis) iga 6...8 tunni järel; vastab 15 mg/kg kehakaalu kohta.

Neerukahjustus Keskmise kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel tuleb traneksaamhappe annust vähendada vastavalt seerumi kreatiniini tasemele:

Kreatiniin seerumis Intravenoosne annus Manustamine

μmol/l mg/10 ml 120...249 1,35...2,82 10 mg/kg kehakaalu kohta Iga 12 tunni järel 250...500 2,82...5,65 10 mg/kg kehakaalu kohta Iga 24 tunni järel

> 500 > 5,65 5 mg/kg kehakaalu kohta Iga 24 tunni järel

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Lapsed Lõigus 4.1 näidustuste alusel on lastele alates ühe aasta vanusest annus ligikaudu 20 mg/kg ööpäevas. Siiski, efektiivsuse, annustamise ja ohutuse andmed nende näidustuste kohta on piiratud. Traneksaamhappe efektiivsust, annustamist ja ohutust ei ole täielikult hinnatud lastel südameoperatsiooni ajal. Hetkel saadaolevad andmed on piiratud, neid on kirjeldatud lõigus 5.1.

Eakad Annuse vähendamine ei ole vajalik, välja arvatud juhul, kui kahtlustatakse neerupuudulikkust.

Manustamisviis Manustada ainult aeglase intravenoosse süstena (vt lõik 6.6) kiirusega maksimaalselt 1 ml minutis.

TRANEKSAAMHAPET TOHIB MANUSTADA AINULT INTRAVENOOSSELT ega tohi manustada intratekaalselt ega epiduraalselt (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

ET VÄHENDADA SURMAGA LÕPPEVATE RAVIMIVIGADE RISKI, MIS ON PÕHJUSTATUD TRANEKSAAMHAPPE VALEST MANUSTAMISTEEST, ON TUNGIVALT SOOVITATAV MÄRGISTADA SÜSTLAD, MIS SISALDAVAD TRANEKSAAMHAPET (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 6.6).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Äge venoosne või arteriaalne tromboos (vt lõik 4.4). Kulutuskoagulopaatiaga kaasnevad fibrinolüütilised seisundid, va nendel patsientidel, kellel esineb domineeriv fibrinolüütilise süsteemi aktivatsioon koos ägeda raske verejooksuga (vt lõik 4.4).

Krambid anamneesis.

Intratekaalne, epiduraalne, intraventrikulaarne süstimine ja intratserebraalne manustamine (ajuturse, krampide ja surma risk).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Näidustusi ja eespool kirjeldatud manustamisviisi tuleb rangelt jälgida:

• Intravenoossed süsted tuleb manustada väga aeglaselt.
• Traneksaamhapet ei tohi manustada intramuskulaarselt.

Ravivigade tekkerisk väära manustamistee kasutamise tagajärjel Tranexamic acid Accord on ainult intravenoosseks kasutamiseks. Tranexamic acid Accord’i intratekaalne, epiduraalne, intraventrikulaarne ja intratserebraalne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Pärast traneksaamhappe mittetahtlikku intratekaalset manustamist on teatatud tõsistest kõrvaltoimetest, sh letaalse lõppega juhud. Kõrvaltoimed hõlmavad muu hulgas tugevat seljavalu, tuharalihaste ja alajäsemete valu, müokloonuseid ja generaliseerunud krambihooge ning südame arütmiat. Tranexamic acid Accord’i õige manustamistee valimisel tuleb olla tähelepanelik. Tervishoiutöötajad peavad olema teadlikud ja teiste süstitavate ravimite segiaajamise võimalusest, mille tagajärg võib olla mittetahtlik intratekaalne manustamine. See hõlmab eriti intratekaalselt manustatavaid süstitavaid ravimeid, mida võidakse kasutada sama protseduuri ajal kui traneksaamhapet. Tranexamic acid Accord’i sisaldavate süstalde puhul tuleb kasutada intravenoosset manustamisteed tähistavat selget märgistust manustamiseks.

Krambid Traneksaamhappe raviga seoses on teatatud krampide esinemisest. Koronaararteri šunteerimise (coronary artery bypass graft, CABG) operatsioonil on enamus sellistest teatatud juhtudest esinenud pärast traneksaamhappe suurte annuste intravenoosset (i.v.) süstimist. Traneksaamhappe soovitatud annustest väiksemate annuste kasutamisel on postoperatiivsete krampide esinemine sarnane ilma traneksaamhappeta ravitud patsientidega.

Nägemishäired Tähelepanu tuleb pöörata võimalikele nägemishäiretele, kaasa arvatud nägemiskahjustus, nägemise ähmastumine, värvide nägemise kahjustus ning vajadusel ravi katkestada. Pikaajalisel pideval traneksaamhappe süstelahuse kasutamisel on näidustatud regulaarne oftalmoloogiline kontroll (silmade kontroll, sealhulgas nägemisteravuse, värvide nägemise, silmapõhja, nägemisvälja jne kontroll). Patoloogiliste silmamuutuste, eriti võrkkesta haiguste esinemisel, peab arst pärast spetsialistiga konsulteerimist otsustama pikaajalise traneksaamhappe süstelahuse vajalikkuse üle iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

Hematuuria Ülemiste kuseteede hematuuria korral on oht kusiti obstruktsiooniks. Ravimata jätmise korral võib uriinipeetus põhjustada tõsiseid tagajärgi, nagu neerupuudulikkus, kuseteede infektsioon, hüdronefroos ja anuuria. Seetõttu on soovitatav nende patsientide hoolikas jälgimine, kellel esineb hematuuria või ülemiste kuseteede hematuuria oht.

Trombemboolilised juhud Enne traneksaamhappe kasutamist tuleb kaaluda trombembooliliste haiguste riskifaktoreid. Trombembooliliste haigustega anamneesis patsientidel või nendel, kellel on suurenenud trombembooliliste juhtude esinemine perekonnaanamneesis (kõrge trombofiilia riskiga patsiendid), tuleb traneksaamhapet manustada ainult põhjendatud meditsiinilise näidustuse korral pärast konsulteerimist hematoloogiga ning range meditsiinilise järelvalve all (vt lõik 4.3).

Suurenenud tromboosiohu tõttu tuleb hormonaalseid kontratseptiive kasutavatele patsientidele manustada traneksaamhapet ettevaatusega (vt lõik 4.5).

Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon Patsiente, kellel esineb dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIK), ei tohi enamikul juhtudel ravida traneksaamhappega (vt lõik 4.3). Traneksaamhapet tohib manustada üksnes patsientidele, kellel esineb domineeriv fibrinolüütilise süsteemi aktivatsioon koos ägeda raske verejooksuga. Hematoloogiline profiil on ligikaudu järgmine: vähenenud euglobuliini hüübe lüüsi aeg; pikenenud protrombiini aeg; fibrinogeeni, V- ja VIII- hüübimisfaktori, plasminogeenfibrinolüsiini ja

alfa-2 makroglobuliini vähenenud sisaldus plasmas; P ja P-kompleksi, st II– hüübimisfaktori (protrombiin), VIII- ja X- hüübimisfaktori normaalne sisaldus plasmas; fibrinogeeni degradatsiooni produktide suurenenud sisaldus plasmas; normaalne trombotsüütide arv. Ülaltoodu eeldab, et foonhaigusseisund ei muuda ise selle profiili erinevaid osiseid. Sellistel ägedatel juhtudel on 1 g traneksaamhappe üksikannus tavaliselt piisav verejooksu kontrolli alla saamiseks. Traneksaamhappe manustamist DIK-i korral tuleb kaaluda ainult siis, kui on kättesaadavad sobivad hematoloogilise labori seadmed ja kogenud meedikud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud. Samaaegne ravi antikoagulantidega peab toimuma sellel alal kogenud arsti range järelvalve all. Traneksaamhappega ravitavatele patsientidele tuleb manustada hemostaasile mõjuvaid ravimeid ettevaatusega. Hormonaalsete rasestumisvastaste vahenditega samaaegsel kasutamisel on suurenenud trombide moodustumise oht. Alternatiivselt võib ravimi antifibrinolüütilist toimet antagoniseerida trombolüütiliste ravimitega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasestumisvõimelised naised Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama tõhusat kontratseptsiooni (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Rasedus Olemasolevad andmed avaldatud uuringutest, haigusjuhtude seeriatest ja haigusjuhtude teatistest traneksaamhappe kasutamise kohta rasedatel teisel ja kolmandal trimestril ning sünnituse ajal ei anna selget pilti selle kohta, kas esineb ravimiga seotud risk raseduse katkemiseks või lootel/emal ebasoovitavate tagajärgede tekkeks. Teatud juhtudel on kirjeldatud loote strukturaalseid kõrvalekaldeid, mis põhjustasid vastsündinu surma pärast traneksaamhappe manustamist emale viljastumisperioodil või raseduse esimesel trimestril, kuid tulenevalt teistest kaasuvatest teguritest jääb ebaselgeks, kas traneksaamhappe kasutamine raseduse ajal põhjustab suurte sünnidefektide riski.

Loomkatsed ei ole näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Traneksaamhape läbib platsentaarbarjääri. Kontsentratsioon nabaväädi veres pärast 10 mg/kg intravenoosset süstimist rasedale naisele oli ligikaudu 30 mg/l, samaväärne kontsentratsiooniga ema veres. 13 kliinilises uuringus on kirjeldatud loote ja/või vastsündinu funktsionaalseid häireid, nagu madal Apgari skoor, vastsündinu sepsis, tsefalohematoom, ning 9 kliinilises uuringus käsitleti kasvumuutusi, sh madal sünnikaal ja enneaegne sünd 22. kuni 36. gestatsiooninädalal traneksaamhappega üsasiseselt kokku puutunud loodetel ja imikutel.

Otsustamaks selle üle, kas kasutada traneksaamhapet raseduse ajal, tuleb alati kaaluda traneksaamhappe manustamisega seotud võimalikku riski lootele võrreldes ema kliinilise vajadusega traneksaamhappe manustamiseks; raviarst peab otsustamisel lähtuma korrektsest riski ja kasu suhte hindamisest.

Imetamine Avaldatud kirjandusallikates on kirjeldatud traneksaamhappe esinemist rinnapiimas. Traneksaamhappe toimete kohta rinnapiimas saavale lapsele või rinnapiima tekkele on saadaval piiratud andmed. Arvesse tuleb võtta imetamise mõju lapse arengule ja tervisele võrreldes ema kliinilise vajadusega traneksaamhappe saamiseks ning traneksaamhappe võimalikke kõrvaltoimeid või ema haiguse mõju rinnapiimas saavale lapsele.

Piiratud andmete tõttu ei saa anda lõplikku hinnangut traneksaamhappe kasutamise kohta imetamise ajal.

Fertiilsus Puuduvad kliinilised andmed traneksaamhappe toime kohta fertiilsusele. Loomkatsetes ei mõjutanud traneksaamhape isaste ega emaste loomade fertiilsust kliiniliselt oluliste annuste juures (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime kohta ei ole uuringuid läbi viidud.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed on esitatud allpool vastavalt organsüsteemi klassile.

Kõrvaltoimete tabel

Teatatud kõrvaltoimed on esitatud allolevas tabelis. Kõrvaltoimed on järjestatud vastavalt MedDRA organsüsteemi klassidele. Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed järjestatud esinemissageduste alusel. Igas sageduse grupis on kõrvaltoimed välja toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Kõrvaltoimete sagedust määratletakse järgmistel alustel: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA organsüsteemi klass Sagedus Kõrvaltoimed Immuunsüsteemi häired Teadmata - Ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia

Närvisüsteemi häired Teadmata - Krambid, eriti valesti kasutamisel (vt lõigud Silma kahjustused Teadmata - Nägemishäired, sh värvide nägemise Vaskulaarsed häired Teadmata - Hüpotensiooniga esinev ebamugavustunne

Seedetrakti häired Sage - Kõhulahtisus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt - Allergiline dermatiit Neerude ja kuseteede häired Teadmata - Neerukoore äge nekroos

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise juhtudest ei ole teatatud.

Üleannustamise nähtudeks ja sümptomiteks võivad olla pearinglus, peavalu, hüpotensioon ja krambid. Krambid võivad esineda suurema sagedusega annuste tõstmisel.

Üleannustamise ravi peab olema toetav.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Verejooksu tõkestavad ained, antifibrinolüütilised ained, aminohapped, ATC-kood: B02AA02

Traneksaamhappe antihemorraagiline aktiivsus avaldub plasmiini fibrinolüütiliste omaduste pärssimise kaudu.

Moodustub traneksaamhappe ja plasminogeeni kompleks, traneksaamhape seondub plasminogeeniga selle muundumisel plasmiiniks.

Traneksaamhappe-plasmiini kompleksi aktiivsus fibriinile on madalam kui vaba plasmiini aktiivsus üksinda.

In vitro uuringud näitasid, et suuremates traneksaamhappe annustes selle kompleksi aktiivsus vähenes.

Lapsed

Lapsed vanuses üle 1 aasta Kirjanduse andmetel tuvastati 12 efektiivsuse uuringut laste südameoperatsioonil, mis hõlmasid 1073 last, kellest 631 said traneksaamhapet. Enamus neist olid platseebokontrolliga. Uuringu populatsioon oli heterogeenne vanuse, operatsioonitüübi ja annustamisskeemi osas. Traneksaamhappega läbi viidud uuringute tulemused viitavad vähenenud verekaotusele ja vähenenud veretoodete vajadusele kunstliku vereringega (cardiopulmonary bypass, CPB) läbi viidud südameoperatsioonide korral lastel, kui esineb suur verejooksu risk, eriti tsüanootilistel patsientidel või kordusoperatsiooni korral. Kõige sobivam annustamisskeem on:

• esimene boolus 10 mg/kg pärast anesteesia indutseerimist ja enne nahalõiget;
• 10 mg/kg/tunnis pidev infusioon või süstimine CPB pumba täitmismahtu CPB protseduurile

kohandatud annuses, kas patsiendi kehakaalu alusel annuses 10 mg/kg või CPB pumba täitmismahu alusel; viimane 10 mg/kg süst kunstliku vereringe lõpus.

Väikesel hulgal patsientidel läbi viidud uuringu piiratud andmed soovitavad eelistatult kasutada pidevat infusiooni, kuna see säilitab terapeutilist plasmakontsentratsiooni kogu operatsiooni vältel.

Lastel ei ole läbi viidud annus-sõltuvat või farmakokineetilist uuringut.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Traneksaamhappe maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse kiirelt pärast lühikest intravenoosset infusiooni, pärast mida langeb plasmakontsentratsioon multieksponentsiaalselt.

Jaotumine Traneksaamhappe seotus plasmaproteiinidega on ligikaudu 3% terapeutilisest tasemest ning täielikus sõltuvuses oma seotusest plasminogeeniga. Traneksaamhape ei seondu seerumi albumiiniga. Esmane jaotusruumala on ligikaudu 9...12 liitrit.

Traneksaamhape läbib platsentat. Pärast intravenoosse süste manustamist annuses 10 mg/kg 12 rasedale naisele, oli traneksaamhappe kontsentratsioon seerumis vahemikus 10...53 µg/ml, samas kui nabaväädi vereringes vahemikus 4...31 µg/ml. Traneksaamhape diffundeerub kiirelt liigesevedelikku ja sünoviaalmembraani. Pärast intravenoosset süstet annuses 10 mg/kg 17 põlveoperatsiooni läbinud patsiendile, oli liigesevedelikus kontsentratsioonid sarnased vastavatele seerumi näitudele. Traneksaamhappe kontsentratsioon teistes kudedes on väga väike võrreldes sellega, mida on

täheldatud veres (rinnapiimas 1/100, tserebrospinaalvedelikus 1/10, silma vesivedelikus 1/10).

Traneksaamhapet on avastatud ka seemnevedelikus, kus ta pärsib fibrinolüütilist aktiivsust, kuid ei mõjuta sperma liikumist.

Eritumine Traneksaamhape eritub põhiliselt muutumatul kujul uriiniga. Eritumise põhiteeks on uriiniga läbi glomerulaarfiltratsiooni. Neerukliirens on võrdne plasmakliirensiga (110...116 ml/min). Traneksaamhape eritub ligikaudu 90% ulatuses esimese 24 tunni jooksul pärast intravenoosset manustamist annuses 10 mg/kg kehakaalu kohta. Traneksaamhappe eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 3 tundi. Patsientide erirühmad Neerupuudulikkusega patsientidel suureneb plasmakontsentratsioon.

Spetsiifilisi farmakokineetilisi uuringuid lastel ei ole läbi viidud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogeensus ja mutageensus Traneksaamhappe tavapärastes uuringutes ei täheldatud tõendeid kartsinogeensuse ega mutageensuse kohta.

Reproduktsioonitoksilisus Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes (fertiilsuse ja varase embrüonaalse arengu uuringud, embrüofetaalse arengu uuringud, pre- ja postnataalsed uuringud) ei põhjustanud traneksaamhape kõrvaltoimeid hiirte, rottide ja küülikute reproduktsiooninäitajatele kliiniliselt oluliste annuste puhul.

Üldine toksikoloogia Traneksaamhappe mittekliinilistes uuringutes on täheldatud võrkkesta toksilisust. Täheldatud toksilisus väljendus võrkkesta atroofias, mis algas võrkkesta pigmentepiteeli muutustega ja progresseerus võrkkesta irdumiseni kassidel. Toksilisus oli ilmselt annusest sõltuv ja väiksemate annuste korral olid muutused osaliselt pöörduvad. Kassidel täheldati toimeid (mõned neist täielikult pöörduvad) kliiniliselt oluliste annuste puhul, koertel täheldati toimeid üksnes kliinilist annust mitmekordselt ületavate annuste puhul. Uuringud viitavad, et selle aluseks olev mehhanism võib olla seotud mööduva võrkkesta isheemiaga suuremate annuste korral, mis tuleneb traneksaamhappe teadaolevast sümpatomimeetilisest toimest suuremate plasmakontsentratsioonide puhul. Nende leidude kliiniline tähendus on teadmata.

Traneksaamhappe intratekaalsel manustamisel loomadele on täheldatud epileptogeenset aktiivsust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Süstevesi.

6.2 Sobimatus

Traneksaamhappe süstelahust ei tohi lisada vereülekandele või penitsilliini sisaldavatele süstelahustele.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

Ravim tuleb pärast avamist kohe ära kasutada.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi klaasampullid on alusel või blistris ja pakendatud pappkarpi.

Pakendi suurused: 1 x 5 ml 5 x 5 ml 10 x 5 ml 1 x 10 ml 5 x 10 ml 10 x 10 ml

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Tervishoiutöötajatel on tungivalt soovitatav märgistada traneksaamhappe süstlad ravimi ampullist väljavõtmise ajal, et tagada ravimi selge tuvastamine ja õige manustamisviis vältimaks tahtmatuid ravivigu patsiendile manustamise ajal.

Süstelahus on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Accord Healthcare B.V. Winthontlaan 200 3526 KV Utrecht Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

924216

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.12.2016 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.03.2021

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2026