RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Varilrix, süstelahuse pulber ja lahusti Tuulerõugete vaktsiin (elusvaktsiin)

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Pärast lahustamist sisaldab üks annus (0,5 ml):

Tuulerõugeviiruse1 Oka tüve (elus, nõrgestatud) vähemalt 103,3 PFU2

1 toodetakse inimese diploidsetes rakkudes (MRC-5) 2 lüüsilaike moodustavat ühikut

See vaktsiin sisaldab jälgedena neomütsiini (vt lõik 4.3).

Teadaolevat toimet omavad abiained: Vaktsiin sisaldab 6 mg sorbitooli, 331 mikrogrammi fenüülalaniini ja 402 mikrogrammi proliini annuse kohta (vt lõik 4.4).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti.

Varilrix on enne lahustamist kergelt kreemikat kuni kollakat või roosakat värvi paakunud pulber ning süstelahuse lahusti on selge värvitu vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Varilrix on näidustatud tuulerõugete vastaseks aktiivseks immuniseerimiseks:

• tervetele isikutele vanuses 9…11 kuud (vt lõik 5.1), eritingimustel;
• tervetele isikutele alates 12 kuu vanusest (vt lõik 5.1);
• kokkupuutejärgseks profülaktikaks, manustatuna tervele tundlikule isikule 72 tunni jooksul pärast kokkupuudet tuulerõugetega (vt lõigud 4.4 ja 5.1):
• isikutele, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks (vt lõigud 4.3, 4,4 ja 5.1).

Varilrix’i kasutamine peab toimuma kooskõlas ametlike juhistega.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Varilrix’i immuniseerimisskeem peab toimuma kooskõlas ametlike juhistega.

Terved isikud Lapsed vanuses 9…11 kuud (kaasa arvatud)

Lastele vanuses 9…11 kuud (kaasa arvatud) manustatakse Varilrix’i kaks annust, et tagada optimaalne kaitse tuulerõugete vastu (vt lõik 5.1). Teine annus tuleb manustada pärast vähemalt 3 kuu möödumist.

Lapsed alates 12 kuu vanusest, noorukid ja täiskasvanud Lastele alates 12 kuu vanusest, samuti noorukitele ja täiskasvanutele manustatakse Varilrix’i kaks annust, et tagada optimaalne kaitse tuulerõugete vastu (vt lõik 5.1). Teine annus manustatakse üldjuhul vähemalt 6 nädalat pärast esimest annust. Annuste vaheline intervall ei tohi mitte mingil juhul olla lühem kui 4 nädalat.

Isikud, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks Isikutel, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks, võib olla vajalik 2-annuselisele skeemile järgnev revaktsineerimine (vt lõik 5.1). Näidustatud võib olla tuulerõugete vastaste antikehade perioodiline määramine pärast immuniseerimist, et kindlaks teha revaktsineerimist vajavad isikud. Annuste vaheline intervall ei tohi mitte mingil juhul olla lühem kui 4 nädalat.

Teised lapsed Varilrix’i ohutus ja efektiivsus lastel vanuses alla 9 kuu ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Vaktsiinide vahetatavus

• Ühe Varilrix’i annuse võib manustada neile, kes on juba saanud ühe annuse mõnda teist tuulerõugete vastast vaktsiini.
• Pärast ühe annuse Varilrix’i manustamist võib manustada ühe annuse mõnda teist tuulerõugete vastast vaktsiini.

Manustamisviis

Varilrix’i süstitakse subkutaanselt (s.c.) või intramuskulaarselt (i.m) deltalihase piirkonda või reie anterolateraalsesse piirkonda.

Veritsushäiretega (nt trombotsütopeenia või mis tahes hüübimishäire) isikutele tuleb Varilrix’i manustada subkutaanselt.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Varilrix on vastunäidustatud isikutele, kellel on tõsine humoraalne või rakuline (esmane või omandatud) immuunpuudulikkus, nagu näiteks (vt ka lõik 4.4):

• immuunpuudulikkusega isikud, kellel on lümfotsüütide koguarv alla 1 200/mm3;
• isikud, kellel esinevad muud rakulise immuunsuse puudulikkuse tunnused (nt leukeemiate, lümfoomide, vere düskraasiate, kliiniliselt väljendunud HIV-infektsiooniga patsiendid);
• käimasolev või hiljutie immunosupressiivne ravi (sh kortikosteroidid suures annuses). Varilrix ei ole vastunäidustatud isikutele, kes saavad ravi paiksete või väikeses annuses parenteraalsete kortikosteroididega (nt astma profülaktika või asendusravi);
• tõsine kombineeritud immuunpuudulikkus;
• agammaglobulineemia;
• AIDS või sümptomaatiline HIV nakkus või vanusest sõltuv CD4+ T-lümfotsüütide protsendimäär lastel vanuses alla 12 kuu: CD4+ < 25%; lastel vanuses 12 kuni 35 kuud: CD4+ < 20%; lastel vanuses 36 kuni 59 kuud: CD4+ < 15%.

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või neomütsiini suhtes. Varem esinenud kontaktdermatiit neomütsiini suhtes ei ole vastunäidustuseks.

Varilrix on vastunäidustatud isikutele, kellel tuulerõugetevastase vaktsiini eelmise manustamise järgselt esines ülitundlikkuse tunnuseid.

Rasedus. Seepärast tuleb hoiduda rasestumisest 1 kuu jooksul pärast vaktsineerimist (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida. Nagu ka teiste vaktsiinide puhul, tuleb Varilrix’i manustamine edasi lükata inimestel, kellel esineb äge palavikuga kulgev haigus. Siiski ei ole kerge infektsiooni, nt külmetuse tõttu vaja vaktsineerimist edasi lükata.

Pärast või isegi enne ükskõik missugust vaktsineerimist võib psühhogeense reaktsioonina nõelatorkele tekkida sünkoop (minestamine), eriti noorukitel. Sellega võivad kaasneda mitmed neuroloogilised nähud, näiteks mööduvad nägemishäired, paresteesia ja toonilis-kloonilised jäsemeliigutused taastumise ajal. On oluline, et protseduur toimuks kohas, kus on võimalik vältida minestamisest tingitud vigastusi.

Nagu kõigi süstitavate vaktsiinide puhul, tuleb patsienti alati pärast vaktsineerimist mõnda aega jälgida ning harvaesineva anafülaktilise reaktsiooni puhuks hoida käepärast vajalikud esmaabivahendid.

Enne vaktsiini süstimist tuleb lasta alkoholil või teistel desinfitseerivatel ainetel nahalt aurustuda, sest need ained võivad inaktiveerida vaktsiinis oleva nõrgestatud viiruse.

Kokkupuute järgselt on vaktsineerimisega võimalik saavutada piiratud kaitse tuulerõugete vastu, kui vaktsineerimine toimub kuni 72 tunni jooksul pärast haigestunud isikuga kokkupuudet (vt lõik 5.1).

Sarnaselt kõigi vaktsiinidega ei pruugi vaktsiin kõigil vaktsineeritutel tekitada kaitsvat immuunvastust.

Sarnaselt teiste tuulerõugete vaktsiinidega on Varilrix’iga vaktsineeritud isikute seas täheldatud üksikuid tuulerõugete haigusjuhte. Need haigusjuhud on tavaliselt kerged, esineb vähem lööbeelemente ja palavikku võrreldes haigestunud vaktsineerimata isikutega. Varilrix’i ei tohi manustada veresoonde ega nahasiseselt.

Ülekanne Väga harva on aset leidnud Oka tuulerõugete vaktsiiniviiruse ülekanne lööbega vaktsineeritutelt seronegatiivsetele kontaktsetele. Ei saa välistada Oka tuulerõugete vaktsiiniviiruse ülekannet seronegatiivsetele kontaktsetele vaktsineeritult, kellel löövet ei teki. Tervete vaktsineeritutega võrreldes on leukeemiaga patsientidel suurem tõenäosus papulovesikuloosse lööbe tekkeks (vt ka lõik 4.8). Ka nimetatud juhtudel oli kontaktsete haiguse kulg kerge. Vaktsineeritud isikud, isegi need, kellel ei teki tuulerõugete sarnast löövet, peaksid püüdma võimalusel vältida lähedast kokkupuudet tuulerõugete suhtes tundlike riskirühma isikutega kuni 6 nädalat pärast vaktsineerimist. Olukorras, kus kokkupuude tuulerõugete suhtes tundlike riskirühma isikutega on vältimatu, tuleb tuulerõugete vaktsiiniviiruse ülekande võimalikku riski kaaluda looduslikku tüüpi tuulerõugete viirusega nakatumise ja selle ülekandumise riski suhtes. Tuulerõugete suhtes tundlikud isikud on:

• immuunpuudulikkusega isikud(vt lõigud 4.3 ja 4.4);
• rasedad, kellel puudub dokumenteeritud tuulerõugete anamnees või laboratoorsed andmed varasema nakkuse kohta;

• vastsündinud, kelle emadel puudub dokumenteeritud tuulerõugete anamnees või laboratoorsed andmed varasema nakkuse kohta.

Kergekujuline lööve tervetel kontaktsetel näitab, et viirus jääb pärast ülekannet nõrgestatuks.

Isikud, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks Isikute kohta, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks, on Varilrix’i (+4 °C ravimvorm) kliinilistest uuringutest saadud vaid piiratud hulgal andmeid. Teatud immuunpuudulikkusega patsiente võib vaktsineerida juhul, kui saadav kasu ületab riskid (nt asümptomaatilise HIV korral, IgG alamklassi puudulikkused, kaasasündinud neutropeenia, krooniline granulomatoosne haigus ning komplemendi süsteemi puudulikkus). Immuunpuudulikkusega patsiendid, kellel puuduvad selle vaktsineerimise suhtes vastunäidustused (vt lõik 4.3), ei pruugi reageerida sama hästi kui normaalse immuunsüsteemiga isikud, mistõttu mõned neist patsientidest võivad kontakti korral siiski tuulerõugetesse nakatuda, hoolimata korrektsest vaktsiini manustamisest. Neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida tuulerõugete sümptomite suhtes. Vaktsiini immuunvastuse võimaliku vähenemise ja/või haiguse disseminatsiooni ohu tõttu tuleb arvestada Varilrixiga vaktsineerimise ja immunosupressiivse ravi vahelise ajaintervalliga (vt lõik 4.3).

Pärast vaktsineerimist Oka tuulerõugete vaktsiini tüvega on peamiselt immuunpuudulikkusega isikutel kirjeldatud väga üksikuid siseorganite haaratusega dissemineerunud tuulerõugete juhtusid.

Teadaolevat toimet omavad abiained Vaktsiin sisaldab 6 mg sorbitooli annuse kohta. Vaktsiin sisaldab 331 mikrogrammi fenüülalaniini annuse kohta. Fenüülalaniin võib olla kahjulik fenüülketonuuriaga (PKU) inimestele. Vaktsiin sisaldab 402 mikrogrammi proliini annuse kohta. Proliin võib olla kahjulik hüperprolineemiaga patsientidele.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kui on vaja teha tuberkuliinitest, tuleb see teha enne vaktsineerimist või vaktsineerimisega samal ajal, sest on kirjeldatud, et elusviirusvaktsiinid võivad põhjustada tuberkuliini nahatesti tundlikkuse ajutist vähenemist. See anergia võib kesta kuni 6 nädalat, mistõttu valenegatiivsete tulemuste vältimiseks ei tohi tuberkuliinitesti teha selle aja jooksul pärast vaktsineerimist.

Kui eelnevalt on manustatud immunoglobuliine või teostatud vereülekanne, tuleb vaktsineerimine vähemalt kolm kuud edasi lükata, kuna vaktsiini toime tõenäoliselt väheneb passiivselt omandatud Varicella zoster-viiruse antikehade tõttu.

Salitsülaate ei tohi manustada 6 nädala jooksul pärast vaktsineerimist, kuna nende kasutamisel loodusliku tuulerõugete infektsiooni ajal on esinenud Reye’ sündroomi.

Kasutamine koos teiste vaktsiinidega

Terved isikud Tuulerõugete komponenti sisaldavate vaktsiinide kliinilised uuringud toetavad Varilrix’i samaaegset manustamist koos järgmiste monovalentsete või kombineeritud vaktsiinidega: leetrite-mumpsi- punetiste vaktsiin (MMR), difteeria-teetanuse-atsellulaarse läkaköha vaktsiin (DTPa), difteeria- teetanuse-atsellulaarse läkaköha antigeenide vähendatud sisaldusega vaktsiin (dTpa), Haemophilus influenzae b vaktsiin (Hib), inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin (IPV), B-hepatiidi vaktsiin (HBV), kuuevalentne vaktsiin (DTPa-HBV-IPV/Hib), A-hepatiidi vaktsiin (HAV), meningokoki B-serogrupi

vaktsiin (Bexsero), meningokoki C-serogrupi konjugaatvaktsiin (MenC), meningokoki serogruppide A, C, W ja Y konjugaatvaktsiin (MenACWY) ja pneumokoki konjugaatvaktsiin (PCV).

Erinevad süstitavad vaktsiinid tuleb alati manustada erinevatesse süstekohtadesse.

Kui leetrivaktsiini ei manustata samaaegselt Varilrix’iga, siis nende vaktsiinide manustamise vaheline intervall peab olema vähemalt üks kuu, kuna leetrivaktsiin võib lühiajaliselt maha suruda rakulise immuunvastuse.

Isikud, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks Varilrix’iga samal ajal ei tohi manustada teisi nõrgestatud elusvaktsiine. Inaktiveeritud vaktsiine võib manustada ükskõik millises ajalises seoses Varilrix’iga, kui ei esine spetsiifilisi vastunäidustusi. Kuid erinevad süstitavad vaktsiinid tuleb alati manustada erinevatesse süstekohtadesse.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Rasedaid ei tohi Varilrix’iga vaktsineerida. Siiski ei ole dokumenteeritud lootekahjustusi, kui rasedat on tuulerõugete vastu vaktsineeritud. Rasestumisvõimelised naised Rasestumisest tuleb hoiduda 1 kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Naistele, kes kavatsevad rasestuda, tuleb soovitada see edasi lükata.

Imetamine Vaktsiini kasutamise kohta imetamise ajal andmed puuduvad. Kuna esineb teoreetiline risk vaktsiiniviiruse tüve ülekandumiseks emalt lapsele, ei ole Varilrix’i kasutamine imetamise ajal üldiselt soovitatav (vt ka lõik 4.4). Tuulerõugetega kokkupuutunud naistel, kes ei ole tuulerõugeid põdenud või on teadaolevalt tuulerõugete suhtes seronegatiivsed, tuleb vaktsineerimise vajadust hinnata igal juhul eraldi.

Fertiilsus Andmed puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Uuringuid Varilrix’i toime hindamiseks autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele ei ole läbi viidud. Varilrix ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Siiski võivad mõned lõigus 4.8 „Kõrvatoimed“ loetletud toimed ajutiselt mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kliinilistest uuringutest saadud andmed

Terved isikud Vaktsiini reaktogeensuse kliinilistes uuringutes on osalenud üle 7 900 isiku. Uuringutes manustati vaktsiini subkutaanselt kas eraldi või samaaegselt teiste vaktsiinidega.

Allpool toodud ohutusprofiil põhineb imikutele, lastele, noorukitele ja täiskasvanutele kokku 5 369 Varilrix’i annuse eraldi manustamisel.

Teatatud kõrvaltoimed on loetletud järgmise esinemissageduse järgi: Väga sage (≥ 1/10)

Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000)

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass* Esinemissagedus Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Aeg-ajalt ülemiste hingamisteede infektsioon, Vere ja lümfisüsteemi häired Aeg-ajalt lümfadenopaatia Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt ärrituvus Närvisüsteemi häired Aeg-ajalt peavalu, unisus Silma kahjustused Harv konjunktiviit Respiratoorsed, rindkere ja Aeg-ajalt köha, riniit mediastiinumi häired Seedetrakti häired Aeg-ajalt oksendamine, iiveldus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage lööve Lihaste, luustiku ja sidekoe Aeg-ajalt liigesevalu, lihasevalu kahjustused Üldised häired ja manustamiskoha Väga sage valu, punetus reaktsioonid Sage palavik (suukaudne/kaenlaalune *Vastavalt MedDRA (Medical Dictionary for Regulatory Activities) terminoloogiale †Noorukitel ja täiskasvanutel läbi viidud uuringutes teatati väga sageli süstekoha tursest ja palaviku tekkest. Süstekoha tursest teatati väga sageli ka alla 13 aasta vanustel lastel pärast teise annuse manustamist.

Pärast teise annuse manustamist esines süstekoha valu, punetuse ja turse esinemissageduse suurenemise tendents võrreldes esimese annuse manustamisega.

Reaktogeensuse profiili erinevusi ei täheldatud algselt seropositiivsetel ja algselt seronegatiivsetel isikutel. Kliinilises uuringus said 328 last vanuses 11…21 kuud GlaxoSmithKline’i (GSK) kombineeritud leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete vaktsiini (mis sisaldab Varilrix’iga sama Varicella zoster- viiruse tüve) kas subkutaansel või intramuskulaarsel teel. Mõlema manustamistee puhul täheldati võrreldavat ohutusprofiili.

Isikud, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks Kliinilistest uuringutest on saadud vähe andmeid isikute kohta, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks. Vaktsiiniga seotud reaktsioonid (põhiliselt papulovesikuloosne lööve ja palavik) on tavaliselt kerged. Nagu ka tervetel isikutel, on süstekoha punetus, turse ja valu kerged ja mööduvad.

Turuletulekujärgsed andmed

Turuletulekujärgsel perioodil on harvadel juhtudel tuvastatud järgmisi täiendavaid kõrvaltoimeid. Kuna neist on teatatud vabatahtlikult teadmata suurusega populatsioonis, ei saa kindlaks määrata nende tõelist esinemissagedust.

Organsüsteemi klass* Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid herpes zoster Vere ja lümfisüsteemi häired trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired anafülaktiline reaktsioon, ülitundlikkus Närvisüsteemi häired entsefaliit, tserebrovaskulaarne tüsistus, krambid, Vaskulaarsed häired vaskuliit (sealhulgas Henochi-Schönleini purpur ja Naha ja nahaaluskoe kahjustused multiformne erüteem *Vastavalt MedDRA (Medical Dictionary for Regulatory Activities) terminoloogiale

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

On teatatud juhtudest, kus Varilrix’i on kogemata manustatud soovitatust rohkem. Üleannustamise sümptomiteks on letargia ja krambid. Teistel üleannustamisena kirjeldatud juhtudel ei ole sellega seotud kõrvaltoimetest teatatud.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: viraalsed vaktsiinid, tuulerõugete ja vöötohatise vaktsiinid. ATC-kood: J07BK01.

Toimemehhanism

Varilrix kutsub tundlikel isikutel esile nõrgestatud kliiniliselt mitteväljendunud tuulerõugete infektsiooni. Kaitset tõendab antikehade leid, kuid kindlat tuulerõugete vastu kaitsvat antikehade piirväärtust ei ole kindlaks tehtud.

Farmakodünaamilised toimed

Efektiivsus

GlaxoSmithKline’i (GSK) Oka tuulerõugete vaktsiinide efektiivsust kinnitatud (polümeraasi ahelreaktsiooniga [PCR] kinnitatud või tuulerõugete haigusjuhuga kokkupuute järgse) tuulerõugetesse haigestumise ennetamisel on hinnatud suures randomiseeritud mitut riiki hõlmavas kliinilises uuringus, kus aktiivse kontrollina kasutati GSK kombineeritud leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini (Priorix). Uuring on läbi viidud Euroopas ajal, mil puudus rutiinne tuulerõugete vastane vaktsineerimine. 12…22 kuu vanustele lastele manustati üks annus Varilrix’i või kuuenädalase vahega kaks annust GSK kombineeritud leetrite-mumpsi-punetiste-tuulerõugete vaktsiini (Priorix- Tetra). Vaktsiini efektiivsust ükskõik millise raskusega kinnitatud tuulerõugete infektsiooni vastu ning mõõduka või raske kinnitatud tuulerõugete infektsiooni vastu demonstreeriti pärast esmast 2-aastast

jälgimisperioodi (kestuse mediaan 3,2 aastat). Püsivat efektiivsust täheldati samas uuringus pikaajalise 6-aastase (kestuse mediaan 6,4 aastat) ja 10-aastase (kestuse mediaan 9,8 aastat) jälgimisperioodi jooksul. Andmed on toodud järgnevas tabelis.

Rühm Hindamise Efektiivsus ükskõik Efektiivsus mõõduka või GSK monovalentne 2. aasta 65,4% 90,7% tuulerõugete (Oka) (97,5% CI: 57,2; 72,1) (97,5% CI: 85,9; 93,9) vaktsiin (Varilrix) 1 annus N = 2487 10. aasta(1) 67,2% 89,5% GSK kombineeritud 2. aasta 94,9% 99,5% leetrite, mumpsi, (97,5% CI: 92,4; 96,6) (97,5% CI: 97,5; 99,9) punetiste ja tuulerõugete 6. aasta(1) 95,0% 99,0% (Oka) vaktsiin (95% CI: 93,6; 96,2) (95% CI: 97,7; 99,6) (Priorix-Tetra) 10. aasta(1) 95,4% 99,1% 2 annust (95% CI: 94,0; 96,4) (95% CI: 97,9; 99,6) N = 2489 N = uuringusse kaasatud ja vaktsineeritud isikute arv (1) kirjeldav analüüs Kliinilistes uuringutes oli enamik vaktsineeritud isikuid, kes puutusid järgnevalt kokku metsikut tüüpi viirusega, kas täielikult kaitstud kliiniliselt väljendunud tuulerõugete eest või neil tekkis haiguse kergem vorm (st vähem lööbeelemente, palaviku puudumine). Erinevates oludes (puhangud, juhtkontroll uuringud, vaatlusuuringud, andmebaasid, mudelid) saadud efektiivsusandmed näitavad suuremat kaitset ja tuulerõugete haigusjuhtude vähenemist vaktsiini kahe annuse manustamise järgselt ühe annusega võrreldes.

Varilrix’i üks annus vähendas tuulerõugetest tingitud hospitaliseerimiste ja ambulatoorsete külastuste arvu lastel vastavalt kokku 81% ja 87%.

Kokkupuutejärgne profülaktika

Varicella zoster-viirusega kokkupuute järgse tuulerõugete ennetamise kohta on avaldatud piiratud hulgal andmeid.

Randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus, kus osales 42 last vanuses 12 kuud kuni 13 aastat, said 22 last 3 kokkupuutejärgse päeva jooksul ühe annuse Varilrix’i ja 20 last ühe annuse platseebot. Tuulerõugetesse nakatus sarnane protsent (vastavalt 41% ja 45%) lapsi, kuid mõõduka kuni raske haigusvormi tekkerisk oli 8 korda suurem platseeborühmas kui vaktsineeritud rühmas (suhteline risk = 8,0; 95% CI: 1,2; 51,5; P=0,003).

Kontrolliga uuringus, kus osales 33 last vanuses 12 kuud kuni 12 aastat, said 15 last kuni 5 kokkupuutejärgse päeva jooksul tuulerõugete vaktsiini (13 uuritavat said Varilrix’i ja 2 uuritavat ühte teist Oka tüve sisaldavat tuulerõugete vaktsiini) ning 18 last ei vaktsineeritud. Võttes arvesse 12 last, keda vaktsineeriti 3 kokkupuutejärgse päeva jooksul, oli vaktsiini efektiivsus mis tahes raskusega haiguse ennetamisel 44% (95% CI: -1; 69) ning mõõduka või raske haiguse ennetamisel 77% (95% CI: 14; 94).

Prospektiivses kohortuuringus (kus kontrollina kasutati varasemaid andmeid) said 67 last, noorukit või täiskasvanut 5 kokkupuutejärgse päeva jooksul tuulerõugete vaktsiini (55 uuritavat said Varilrix’i ja 12 uuritavat ühte teist Oka tüve sisaldavat tuulerõugete vaktsiini). Mis tahes raskusega haiguse ennetamisel oli vaktsiini efektiivsus 62,3% (95% CI: 47,8; 74,9) ning mõõduka ja raske haiguse ennetamisel 79,4% (95% CI: 66,4; 88,9).

Isikud, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks

Leukeemiaga patsientidel ning samuti patsientidel, kes saavad immunosupressiivset ravi (kaasa arvatud kortikosteroidravi) pahaloomulise soliidtuumori, tõsiste krooniliste haiguste (nt kroonilise neerupuudulikkuse, autoimmuunhaiguste, kollageenhaiguste, raske bronhiaalastma) raviks või elundisiirdamise järgselt, on suurem eelsoodumus raske kuluga loomulikul teel omandatud tuulerõugete tekkeks. On näidatud, et Oka tüvega vaktsineerimine vähendab nendel patsientidel tuulerõugete komplikatsioone.

Immuunvastus pärast subkutaanset manustamist

Terved isikud

11 kuu kuni 21 kuu vanuste laste serokonversiooni määr, mõõdetuna ELISA-ga 6 nädalat pärast vaktsineerimist, oli 89,6% pärast ühte vaktsiiniannust ja 100% pärast teist vaktsiiniannust.

9 kuu kuni 12 aasta vanuste laste üldine serokonversiooni määr, mõõdetuna immunofluorestsentsuuringuga (Immunofluorescence Assay, IFA) 6 nädalat pärast vaktsineerimist, oli >98% pärast ühte vaktsiiniannust. 9 kuu kuni 6 aasta vanuste laste serokonversiooni määr, mõõdetuna IFA-ga 6 nädalat pärast vaktsineerimist, oli 100% pärast teist vaktsiiniannust. Teise annuse manustamise järgselt täheldati antikehade tiitri märkimisväärset (geomeetrilise keskmise tiitri 5...26-kordset) tõusu.

13 aasta vanuste ja vanemate isikute serokonversiooni määr, mõõdetuna IFA-ga 6 nädalat pärast vaktsineerimist, oli 100% pärast teist annust. Aasta pärast vaktsineerimist olid kõik uuritud isikud endiselt seropositiivsed.

Isikud, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks

Kliinilistest uuringutest piiratud hulgal saadud andmed on näidanud immunogeensust isikutel, kellel on suur risk raske kuluga tuulerõugete tekkeks.

Immuunvastus pärast intramuskulaarset manustamist

Intramuskulaarselt manustatava Varilrix’i immunogeensus põhineb võrdleval uuringul, mis viidi läbi 283 terve lapsega vanuses 11…21 kuud, kes said GSK kombineeritud leetrite, mumpsi, punetiste ja tuulerõugete vaktsiini (mis sisaldab sama Varicella zoster-viiruse tüve nagu Varilrix) kas subkutaanselt või intramuskulaarselt. Mõlema manustamisviisi puhul täheldati võrreldavat immunogeensust.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Vaktsiinide puhul ei ole farmakokineetiliste omaduste hindamine vajalik.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Üldise ohutuse mittekliinilised uuringud loomadel ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulber: aminohapped (sisaldab fenüülalaniini ja proliini), laktoos, mannitool (E421), sorbitool (E420).

Lahusti: süstevesi.

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat. Pärast manustamiskõlblikuks muutmist kasutage vaktsiini kohe. Kui see ei ole võimalik, tuleb vaktsiini hoida toatemperatuuril (25 °C) ja kasutada 90 minuti jooksul pärast manustamiskõlblikuks muutmist või hoida külmkapis (2 °C...8 °C) ja kasutada 8 tunni jooksul pärast manustamiskõlblikuks muutmist.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida ja transportida külmas (2 °C kuni 8 °C).

Hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Varilrix on saadaval järgmiselt: Pulber 1 annuse jaoks punnkorgiga (butüülkumm) viaalis (I tüüpi klaas). Lahusti 1 annuse jaoks ampullis (I tüüpi klaas). Viaali punnkork on valmistatud sünteetilisest kummist. Pakendi suurus: 10.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi käsitlemiseks

Lahustit ja manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini tuleb enne manustamiskõlblikuks muutmist või manustamist visuaalselt kontrollida. pH väikese varieerumise tõttu võib manustamiskõlblikuks muudetud vaktsiini värvus varieeruda selgest virsikuvärvusest roosani. See võib sisaldada poolläbipaistvaid tootega seotud osakesi. See on normaalne ega mõjuta vaktsiini toimet.

Ärge manustage, kui vaktsiin on värvunud teisiti või sisaldab muid osakesi.

Vaktsiin tuleb muuta manustamiskõlblikuks, lisades kogu ampullis oleva lahusti sobiva nõela (21G kuni 25G) abil pulbrit sisaldavasse viaali. Loksutage hoolikalt, kuni pulber on lahustis täielikult lahustunud.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist kasutage vaktsiini kohe. Süstlasse tuleb tõmmata kogu viaali sisu. Vaktsiini manustamiseks tuleb kasutada uut nõela.

Vältida tuleb kokkupuudet desinfitseerivate ainetega (vt lõik 4.4). Hävitamine: Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

GlaxoSmithKline Biologicals s.a. rue de l'Institut 89 1330 Rixensart Belgia

8. MÜÜGILOA NUMBER

Varilrix, süstelahuse pulber ja lahusti: 256299

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 09.04.1999 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 27.06.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2026