RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Vaxigrip, süstesuspensioon süstlis Kolmevalentne gripivaktsiin (tükeldatud viirus, inaktiveeritud)

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Gripiviiruse (inaktiveeritud, tükeldatud) tüved* 0,5 ml annuses on:

• A/Missouri/11/2025 (H1N1)pdm09-sarnane tüvi (A/Switzerland/6849/2025, IVR-278) ........................................................ 15 mikrogrammi HA**
• A/Darwin/1454/2025 (H3N2)-sarnane tüvi (A/Michigan/105/2025, SAN-049A) ......................................................... 15 mikrogrammi HA**
• B/ Tokyo/EIS13-175/2025-sarnane tüvi (B/Tokyo/EIS13-175/2025, metsikut tüüpi) .............................................. 15 mikrogrammi HA**

* paljundatud tervete kanade viljastatud kanamunades ** hemaglutiniin

Vaktsiini koostis vastab Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organisation, WHO) soovitustele (põhjapoolkeral) ja Euroopa Liidu otsusele 2026/2027 hooajaks.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

Vaxigrip võib sisaldada väga väikestes kogustes tootmisprotsessis kasutatavate kanamunade, nt ovalbumiini, neomütsiini, formaldehüüdi ja oktoksinool-9, jääke (vt lõik 4.3).

3. RAVIMVORM

Süstesuspensioon. Vaktsiin on pärast kerget loksutamist värvitu pärlendav vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Vaktsiinis sisalduva A-gripiviiruse kahe alatüübi ja B-gripiviiruse poolt põhjustatud gripi ennetamine:

• täiskasvanute (sh rasedad) ning 6 kuu vanuste ja vanemate laste aktiivne immuniseerimine,
• rasedate vaktsineerimine imikute passiivseks immuniseerimiseks sünnist kuni 6 kuu vanuseni (vt lõigud 4.4, 4.6 ja 5.1).

Vaxigrip’i kasutamisel tuleb lähtuda kohalikest kehtivatest immuniseerimisjuhenditest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud: üks 0,5 ml annus.

Lapsed

• Lapsed vanuses 6 kuud kuni 17 aastat: üks 0,5 ml annus.

Alla 9 aasta vanustele lastele, keda ei ole varem vaktsineeritud, tuleb vähemalt 4-nädalase vahega manustada veel teine 0,5 ml annus.

• Alla 6 kuu vanused imikud: Vaxigrip’i manustamise (aktiivne immuniseerimine) ohutus ja efektiivsus ei ole tõestatud. Andmed puuduvad. Passiivne kaitse: rasedale naisele manustatud üks 0,5 ml annus võib kaitsta imikuid sünnist kuni 6 kuu vanuseni (vt lõigud 4.4, 4.6 ja 5.1).

Manustamisviis

Selle vaktsiini eelistatud manustamistee on intramuskulaarne, kuid seda võib manustada ka subkutaanselt.

Eelistatud koht intramuskulaarseks süsteks lastel alates 6. kuni 35. kuuni on reie anterolateraalne osa (või deltalihas, kui lihasmassi on piisavalt) või deltalihasesse lastel alates 36 kuu vanusest ja täiskasvanutel.

Enne ravimi käsitsemist või manustamist tuleb järgida ettevaatusabinõusid Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või mis tahes jääkidena esinevate koostisosade (nt muna (ovalbumiin, kanaproteiin), neomütsiin, formaldehüüd ja oktoksinool-9), suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Ülitundlikkus Nagu kõikide süstitavate vaktsiinide puhul, peavad alati olema tagatud kohene sobiv meditsiiniline abi ja järelevalve juhuks, kui pärast vaktsiini manustamist tekib anafülaktiline reaktsioon.

Samaaegne haigus Palavikuga kulgeva ägeda haigusega patsientidel tuleb vaktsineerimine edasi lükata, kuni palavik on taandunud. Ettevaatusabinõud kasutamisel Vaxigrip’i ei tohi mingil juhul manustada intravaskulaarselt.

Trombotsütopeenia ja hüübimishäired Sarnaselt teiste intramuskulaarsete vaktsiinidega tuleb vaktsiini manustada ettevaatusega isikutele, kellel on trombotsütopeenia või veritsushäire, sest neil isikutel võib pärast intramuskulaarset süstet tekkida veritsus.

Sünkoop Mis tahes vaktsineerimise järel või isegi enne vaktsineerimist võib psühhogeense reaktsioonina nõelatorkele esineda sünkoop (minestus). Kasutusele tuleb võtta meetmed minestamisest tingitud vigastuste vältimiseks ja minestusreaktsioonide raviks.

Kaitse Vaxigrip on ette nähtud kaitseks nende gripiviiruse tüvede eest, mis sisalduvad vaktsiinis.

Nagu iga vaktsiini puhul, ei pruugi vaktsineerimine Vaxigrip’iga kaitsta kõiki vaktsineerituid.

Kõigil alla 6 kuu vanustel imikutel, kes on sündinud naistel, keda vaktsineeriti raseduse ajal, ei pruugi passiivset kaitset tekkida (vt lõik 5.1).

Immuunpuudulikkus Endogeense või iatrogeense immunosupressiooniga patsientidel võib antikehavastus olla ebapiisav.

Kaaliumi- ja naatriumisisaldus Vaxigrip sisaldab vähem kui 1 mmol (39 mg) kaaliumi ja vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „kaaliumivaba“ ja „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Vaxigrip’i tohib vajadusel manustada samaaegselt teiste vaktsiinidega. Andmed näitavad, et Vaxigrip’i tohib manustada samaaegselt järgmiste saadaval olevate teiste vaktsiinidega: pneumokokivastane polüsahhariidvaktsiin; teetanuse, difteeria, läkaköha, poliomüeliidi vaktsiin (Tdap-IPV, Repevax); ja vöötohatise vaktsiin. Kui Vaxigrip’i manustatakse samaaegselt teiste vaktsiinidega, tuleb kasutada eraldi süstekohti ja eraldi süstlaid.

Immunosupressiivset ravi saaval patsiendil võib immuunvastus olla nõrgem.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Rasedatel on suur risk gripi tüsistuste tekkeks, sealhulgas enneaegne sünnituse ja sünnitus, haiglaravi vajadus ja surm: rasedatele naistele on soovitatav teha gripivaktsiini.

Vaxigrip’i võib kasutada kogu raseduse vältel.

Inaktiveeritud gripivaktsiini puhul on saadaval rohkem ohutusandmeid teise ja kolmanda trimestri kohta kui esimese trimestri kohta. Inaktiveeritud gripivaktsiinide, sealhulgas Vaxigrip’i ja Vaxigrip Tetra (neljavalentne inaktiveeritud gripivaktsiin) kasutamise andmed kogu maailmast ei näita, et vaktsiinil oleks kahjulikke toimeid lootele või emale.

See on kooskõlas ühe kliinilise uuringu tulemustega, kus Vaxigrip’i ja Vaxigrip Tetra’t manustati rasedatele teisel või kolmandal trimestril (Vaxigrip’i rühmas 116 rasedust ja 119 elussündi, Vaxigrip Tetra rühmas 230 rasedust ja 231 elussündi). Nelja kliinilise uuringu andmed Vaxigrip’i kohta, mida manustati rasedatele naistele teise või kolmanda trimestri jooksul (hõlmas üle 5000 raseduse ja üle 5000 elussünni, millele järgnes jälgimine ligikaudu 6 kuud pärast sündi), ei näidanud, et vaktsiinil oleks kahjulikke toimeid lootele, vastsündinule, imikule või emale.

Lõuna-Aafrikas ja Nepalis läbi viidud kliiniliste uuringute tulemuste põhjal ei täheldatud Vaxigrip’i ja platseeborühma vahel olulisi erinevusi vaktsiini toimes lootele, vastsündinule, imikule ja emale (sealhulgas raseduse iseeneslik katkemine, surnultsünd, enneaegne sünd, madal sünnikaal).

Malis läbi viidud uuringu tulemused ei näidanud olulisi erinevusi Vaxigrip’i ja kontrollvaktsiini (neljavalentne meningokoki konjugeeritud vaktsiin) tulemuste vahel enneaegse sünni, surnultsünni ja madala sünnikaalu/gestatsiooniperioodile vastavast kaalust väiksema kaalu osas.

Lisateave vt lõigud 4.8 ja 5.1.

Küülikutel läbi viidud ühe reproduktsiooniuuringu tulemused Vaxigrip Tetra’ga (60 µg HA koguannus annuse kohta) on ülekantavad Vaxigrip’ile (45 µg HA koguannus annuse kohta): see uuring ei näidanud otsest ega kaudset kahjulikku toimet tiinusele, embrüo/loote arengule ega varajasele postnataalsele arengule.

Imetamine Vaxigrip’i võib kasutada imetamise ajal.

Fertiilsus Fertiilsuse andmed inimeste kohta puuduvad. Vaxigrip Tetra’ga tehtud üks loomkatse ei näidanud kahjulikke toimeid emasloomade fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Vaxigrip ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Vaxigrip’i ohutusprofiil põhineb andmetel, mis on saadud 46 kliinilisest uuringust, kus osales ligikaudu 17 900 isikut alates 6 kuu vanusest, kellele manustati Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra’t, ja turuletulekujärgse ohutusjärelevalve andmetel.

Enamik kõrvaltoimeid tekkis tavaliselt esimese 3 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ning lahenes spontaanselt 1 kuni 3 päeva jooksul pärast tekkimist. Need reaktsioonid olid intensiivsuselt kerged kuni mõõdukad.

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoime pärast vaktsineerimist kõigis rühmades (sh 6…35 kuu vanuste laste kogu rühm) oli süstekoha valu.

Kõrvaltoimete loetelu tabelis

Kõrvaltoimed on liigitatud pealkirjade alla esinemissageduse alusel vastavalt järgmisele konventsioonile: Väga sage (≥ 1/10); Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Täiskasvanud ja eakad Ohutusprofiil põhineb andmetel, mis on saadud:

• kliinilistest uuringutest enam kui 8000 täiskasvanuga (5064 Vaxigrip, 3040 Vaxigrip Tetra) ja enam

kui 5800 eakaga vanuses üle 60 aasta (4468 Vaxigrip, 1392 Vaxigrip Tetra);

• ülemaailmse turuletulekujärgse järelevalve käigus kogu populatsioonilt.

Täiskasvanutel olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed pärast vaktsineerimist süstekoha valu (52,8%), peavalu (27,8%), lihasevalu (23,0%), halb enesetunne (19,2%).

Eakatel olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed pärast vaktsineerimist süstekoha valu (25,8%), peavalu (15,6%), lihasevalu (13,9%).

Tabel 1. Täiskasvanutel ja eakatel teatatud kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass / kõrvaltoimed Esinemissagedus Vere ja lümfisüsteemi häired Lümfadenopaatia (1) Aeg-ajalt Mööduv trombotsütopeenia Teadmata*

Organsüsteemi klass / kõrvaltoimed Esinemissagedus Immuunsüsteemi häired Allergilised reaktsioonid, nagu ülitundlikkus (2), atoopiline dermatiit (2), Aeg-ajalt urtikaaria (2, 3), orofarüngeaalne valu, astma (1), allergiline riniit (2), rinorröa (1), allergiline konjunktiviit (2), kihelus (4), kuumahood (5) Allergilised reaktsioonid, nagu angioödeem (2, 3), näo turse, punetus, Harv lööve, õhetus (5), suu limaskesta lööve (5), suu paresteesia (5), kurguärritus, düspnoe (2, 3), aevastamine, ninakinnisus (2), ülemiste hingamisteede turse (2), silma hüpereemia (2), allergiline dermatiit (2), generaliseerunud kihelus (2) Allergilised reaktsioonid, nagu erütematoosne, anafülaktiline reaktsioon, Teadmata* šokk Ainevahetus- ja toitumishäired Söögiisu vähenemine Harv Närvisüsteemi häired Peavalu Väga sage Pearinglus (4), unisus (4) Aeg-ajalt Hüpoesteesia (2), paresteesia Harv Neuralgia, krambid, entsefalomüeliit, neuriit, Guillaini-Barré sündroom Teadmata* Vaskulaarsed häired Vaskuliit, nagu Henochi-Schonleini purpur, teatud juhtudel koos Teadmata* mööduva neerude haaratusega Seedetrakti häired Kõhulahtisus, iiveldus Aeg-ajalt Kõhuvalu (2), oksendamine Harv Naha ja nahaaluskoe kahjustused Hüperhidroos (1) Aeg-ajalt Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Lihasevalu Väga sage Liigesevalu (1) Aeg-ajalt Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid S üstekoha valu, halb enesetunne (6) Väga sage Palavik (7), värisemine, süstekoha punetus, süstekoha kõvastumine, Sage süstekoha turse Jõuetus (1), väsimus, süstekoha ekhümoos, süstekoha kihelus, soojatunne Aeg-ajalt süstekohal, häiriv tunne süstekohal Gripilaadsed sümptomid, ketendus süstekohal (5), ülitundlikkus Harv süstekohal (2) (1) Harv eakatel (2) Teatati täiskasvanute kliinilistes uuringutes (3) Ei ole eakatel esinenud (4) Harv täiskasvanutel (5) Teatati eakate kliinilistes uuringutes (6) Sage eakatel (7) Aeg-ajalt eakatel (*) Kõrvaltoimed, millest teatati turuletulekujärgselt pärast Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra kasutamist Lapsed Ohutusprofiil põhineb andmetel, mis on saadud:

• kliinilistest uuringutest 1247 lapsel vanuses 3…8 aastat (363 Vaxigrip, 884 Vaxigrip Tetra) ja 725 lapsel/noorukil vanuses 9…17 aastat (296 Vaxigrip, 429 Vaxigrip Tetra);
• ühest kliinilisest uuringust 1981 lapsel vanuses 6…35 kuud (367 Vaxigrip, 1614 Vaxigrip Tetra);
• ülemaailmse turuletulekujärgse järelevalve käigus kogu populatsioonilt.

Olenevalt varasemast immuniseerimisest manustati 6 kuu kuni 8 aasta vanustele lastele üks või kaks annust Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra’t. 9…17-aastased lapsed ja noorukid said ühe annuse.

6 kuu kuni 8 aasta vanuste laste ohutusprofiilid pärast esimest ja teist süstet olid sarnased ning 6…35 kuu vanuste laste puhul esines suundumus kõrvaltoimete esinemissageduse vähenemiseks pärast teist süstet võrreldes esimese süstega.

9…17-aastastel lastel/noorukitel kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed pärast vaktsineerimist olid süstekoha valu (65,3%), lihasevalu (29,1%), peavalu (28,6%), halb enesetunne (20,3%), külmavärinad (13,0%), süstekoha punetus (11,7%) ja süstekoha turse (11,4%).

3…8-aastastel lastel kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed pärast mis tahes vaktsineerimist olid süstekoha valu (59,1%), halb enesetunne (30,7%), süstekoha punetus (30,3%), lihasevalu (28,5%), peavalu (25,7%), süstekoha turse (22,1%), süstekoha kõvastumine (17,6%) ja külmavärinad (11,2%).

Lastel vanuses 6…35 kuud olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed pärast mis tahes vaktsineerimist süstekoha valu/hellus (29,4%), palavik (20,4%) ja süstekoha punetus (17,2%).

• 6…23 kuu vanuste laste alamrühmas olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed pärast mis tahes vaktsineerimist ärrituvus (34,9%), ebatavaline nutt (31,9%), söögiisu kadu (28,9%), uimasus (19,2%) ja oksendamine (17,0%).
• 24…35 kuu vanuste laste alamrühmas olid kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed pärast mis tahes vaktsineerimist halb enesetunne (26,8%), lihasevalu (14,5%), peavalu (11,9%).

Tabel 2. Kõrvaltoimed lastel ja noorukitel vanuses 6 kuud kuni 17 aastat

Organsüsteemi klass / 9…17-aastased kõrvaltoimed lapsed ja Vere ja lümfisüsteemi häired

• Lümfadenopaatia Teadmata* Aeg-ajalt Teadmata*
• Trombotsütopeenia Teadmata* Aeg-ajalt Teadmata*

Immuunsüsteemi häired

• Allergilised reaktsioonid,

nagu:

• Suu-neeluvalu - Aeg-ajalt -
• Ülitundlikkus Aeg-ajalt - -
• Lööve - Aeg-ajalt Aeg-ajalt
• Urtikaaria Teadmata* Aeg-ajalt Aeg-ajalt
• Kihelus Teadmata* Aeg-ajalt Teadmata*
• Generaliseerunud kihelus, Harv - - papuloosne lööve
• Erütematoosne lööve, Teadmata* Teadmata* Teadmata* düspnoe, anafülaktiline reaktsioon, angioödeem, šokk

Ainevahetus- ja toitumishäired

• Vähenenud söögiisu Väga sage Harv - -

Psühhiaatrilised häired

• Ebatavaline nutt Väga sage - - -
• Ärrituvus Väga sage Harv - -
• Rahutus - Aeg-ajalt -
• Virisemine - Aeg-ajalt -

Organsüsteemi klass / 9…17-aastased kõrvaltoimed lapsed ja Närvisüsteemi häired

• Peavalu - Väga sage Väga sage Väga sage
• Uimasus Väga sage - - -
• Pearinglus - Aeg-ajalt Aeg-ajalt
• Neuralgia, neuriit ja - Teadmata* Teadmata*

Guillaini-Barré sündroom

• Paresteesia, konvulsioonid, Teadmata* Teadmata* Teadmata*

entsefalomüeliit Vaskulaarsed häired

• Vaskuliit, nt Henochi- Teadmata* Teadmata* Teadmata*

Schönleini purpur, teatud juhtudel koos mööduva neerude haaratusega Seedetrakti häired

• Kõhulahtisus Sage Aeg-ajalt Aeg-ajalt
• Kõhuvalu - Aeg-ajalt -
• Oksendamine Väga sage Aeg-ajalt Aeg-ajalt -

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused

• Lihasevalu Harv Väga sage Väga sage Väga sage
• Liigesevalu - Aeg-ajalt -

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Süstekoha reaktsioonid

• Süstekoha valu/hellus, Väga sage Väga sage Väga sage

süstekoha punetus

• Süstekoha turse Sage Väga sage Väga sage
• Süstekoha kõvastumine Sage Väga sage Sage
• Süstekoha ekhümoos Sage Sage Sage
• Süstekoha kihelus Harv Aeg-ajalt Aeg-ajalt
• Kuumatunne süstekohal - Aeg-ajalt Aeg-ajalt
• Ebamugavustunne - - Aeg-ajalt

süstekohal

• Lööve süstekohal Harv - -

Süsteemsed kõrvaltoimed

• Halb enesetunne Harv Väga sage Väga sage Väga sage
• Külmavärinad - Sage Väga sage Väga sage
• Palavik Väga sage Sage Sage
• Väsimus - Aeg-ajalt Aeg-ajalt
• Jõuetus - - Aeg-ajalt
• Nutt - Aeg-ajalt -
• Gripilaadne haigus Harv -

(*) Kõrvaltoimed, millest teatati turuletulekujärgselt pärast Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra kasutamist Teised patsientide erirühmad Kuigi uuringutesse kaasati vaid piiratud arvul kaasuvate haigustega isikuid, ei leitud kaasuvate haigustega (nt neerusiirdamise läbinud või astmaga) patsientidel mingeid olulisi erinevusi nende patsiendirühmade Vaxigrip’i ja Vaxigrip Tetra ohutusprofiilides.

Rasedad Lõuna-Aafrikas ja Malis läbi viidud kliinilistes uuringutes rasedatel, kellele manustati Vaxigrip’i (vt lõigud 4.6 ja 5.1), teatati pärast vaktsiini manustamist 7 päeva jooksul tekkivatest eeldatavatest paiksetest ja süsteemsetest kõrvaltoimetest, mille esinemissagedus vastas täiskasvanute populatsioonis läbi viidud kliinilistes uuringutes teatatud kõrvaltoimete esinemissagedusele. Lõuna-Aafrikas läbi viidud uuringus esines nii HIV-negatiivsete kui ka HIV-positiivsete kohortides paikseid kõrvaltoimeid Vaxigrip’i rühmas sagedamini kui platseeborühmas. Teisi olulisi erinevusi eeldatavate kõrvaltoimete osas Vaxigrip’i ja platseeborühmades kummaski kohordis ei esinenud.

Ühes rasedatel Vaxigrip’i ja Vaxigrip Tetra’ga Soomes läbi viidud kliinilises uuringus (vt lõigud 4.6 ja 5.1) olid teatatud eeldatavate paiksete ja süsteemsete kõrvaltoimete esinemissagedused kooskõlas nendega, millest teatati Vaxigrip’i ja Vaxigrip Tetra kliinilistes uuringutes mitterasedate täiskasvanute populatsioonis, vaatamata sellele, et mõni kõrvaltoime esines sagedamini (süstekoha valu, süstekoha punetus, halb enesetunne, külmavärinad, peavalu, lihasevalu).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Vaxigrip’i kasutamisel on teatatud soovitatavast annusest suurema annuse manustamise juhtudest. Juhtudel, kus teatati kõrvaltoimetest, olid andmed kooskõlas Vaxigrip’i teadaoleva ohutusprofiiliga, mida on kirjeldatud lõigus 4.8.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: gripivaktsiinid, ATC-kood: J07BB02

Toimemehhanism Vaxigrip tekitab aktiivse immunisatsiooni viiruses sisalduva kolme gripiviiruse tüvede vastu (kaks A-alamtüüpi ja üks B-tüüp). Vaxigrip põhjustab humoraalsete antikehade tekkimise hemaglutiniinide vastu 2 kuni 3 nädala jooksul. Need antikehad neutraliseerivad gripiviirusi.

Alla 6 kuu vanustel imikutel, kelle emasid vaktsineeriti raseduse ajal Vaxigrip’iga, on olemas kaitse tänu nende neutraliseerivate antikehade transplatsentaarsele ülekandele.

Hemaglutinatsiooni inhibitsiooni (hemagglutination-inhibition, HAI) antikehade tiitri konkreetsed tasemed pärast inaktiveeritud gripiviiruse vaktsiinidega vaktsineerimist ei ole grippi haigestumise vastase kaitsega korrelatsioonis, kuid vaktsiini aktiivsuse määrana on kasutatud HAI-antikehade tiitreid. Mõningates inimeste provokatsiooniuuringutes on HAI antikehade tiitreid ≥ 1 : 40 seostatud grippi haigestumise vastase kaitsega kuni 50%-l uuringus osalejatest.

Kuna gripiviirused arenevad pidevalt edasi, vaatab Maailma Terviseorganisatsioon vaktsiini koostisse valitavad viirusetüved igal aastal läbi.

Soovitatav on iga-aastane revaktsineerimine gripivaktsiiniga, arvestades vaktsiiniga saadava immuunsuse kestust ja seda, et ringlevad gripiviiruse tüved võivad aastast aastasse muutuda.

Efektiivsus Vaxigrip’i kohta on olemas efektiivsuse andmed rasedatelt ja alla 6 kuu vanustelt imikutelt, kelle emasid vaktsineeriti raseduse ajal (passiivne kaitse).

Vaxigrip’iga ei ole tehtud efektiivsuse uuringuid 9…17-aastastel lastel ja noorukitel, täiskasvanutel ja eakatel.

6…35 kuu vanuste laste ja 3…8-aastaste laste (aktiivne immuniseerimine) vanuserühmas põhineb Vaxigrip’i efektiivsus Vaxigrip Tetra efektiivsuse andmete ekstrapoleerimisel.

• Alla 6 kuu vanused lapsed, kelle emasid vaktsineeriti raseduse ajal (passiivne kaitse)

Alla 6 kuu vanustel imikutel on suur risk grippi haigestumiseks, mis põhjustab suurt hospitaliseerimiste määra, kuid gripivaktsiinid ei ole näidustatud selle vanuserühma aktiivseks immuniseerimiseks.

Kliinilistes uuringutes on tõestatud vaktsiini efektiivsus imikutel, kelle emasid vaktsineeriti raseduse teisel või kolmandal trimestril Vaxigrip’i ühekordse annusega 0,5 ml.

Vaxigrip’i efektiivsust imikutel, kelle emasid vaktsineeriti raseduse esimesel trimestril, neis uuringutes ei hinnatud. Vajalikku gripivastast vaktsineerimist esimese trimestri ajal ei tohi edasi lükata (vt lõik 4.6).

Malis, Nepalis ja Lõuna-Aafrikas läbi viidud randomiseeritud IV faasi kontrolliga kliinilistes uuringutes manustati ligikaudu 5000 rasedale Vaxigrip’i ja ligikaudu 5000 rasedat said platseebot või kontrollvaktsiini (neljavalentne meningokoki konjugeeritud vaktsiin) raseduse teisel või kolmandal trimestril. Kõigis kolmes uuringus hinnati teisese tulemusnäitajana vaktsiini efektiivsust rasedatel laboratoorselt kinnitatud gripi suhtes.

Malis ja Lõuna-Aafrikas läbi viidud uuringutes tõestati Vaxigrip’i efektiivsus gripi ennetamisel rasedatel pärast vaktsineerimist nende rasedustrimestrite ajal (vt tabel 3). Nepalis läbi viidud uuringus ei näidatud Vaxigrip’i efektiivsust gripi ennetamisel rasedatel pärast vaktsineerimist nende rasedustrimestrite ajal.

Tabel 3. Gripi ründemäärad ja Vaxigrip’i efektiivsus laboratoorselt kinnitatud gripi suhtes rasedatel naistel

Mali Lõuna-Aafrika * Meningokoki vaktsiin N: analüüsitud rasedate arv n: laboratoorselt kinnitatud gripiga isikute arv CI: usaldusvahemik Samades Malis, Nepalis ja Lõuna-Aafrikas läbi viidud randomiseeritud IV faasi kontrolliga kliinilistes uuringutes jälgiti 4530 imikut 4898-st (92%), kes sündisid raseduse teisel või kolmandal trimestril Vaxigrip’iga vaktsineeritud naistele, ja 4532 imikut 4868-st (93%), kes sündisid raseduse teisel või kolmandal trimestril platseebot või kontrollvaktsiini (neljavalentne meningokoki konjugeeritud vaktsiin) saanud naistele (vt tabel 4), kuni ligikaudu 6 kuu vanuseks saamiseni.

Uuringutega kinnitati Vaxigrip’i efektiivsust gripi ennetamisel alates sünnist kuni ligikaudu 6 kuu vanuseks saamiseni, kui nende emasid oli vaktsineeritud nende raseduse trimestrite jooksul. Neis uuringutes ei osalenud raseduse esimesel trimestril vaktsineeritud naisi; Vaxigrip’i efektiivsust esimesel trimestril vaktsineeritud naistele sündinud imikute puhul ei saanud seetõttu hinnata.

Tabel 4. Gripi ründemäärad ja Vaxigrip’i efektiivsus laboratoorselt kinnitatud gripi suhtes imikutel, kelle emasid oli raseduse ajal vaktsineeritud

Mali Nepal

Lõuna-Aafrika * Meningokoki vaktsiin N: analüüsitud imikute arv n: laboratoorselt kinnitatud gripiga isikute arv CI: usaldusvahemik Efektiivsuse andmed viitavad, et pärast emade vaktsineerimist sündinud imikutel on sünnijärgselt ajas kahanev kaitse.

Lõuna-Aafrikas läbi viidud uuringus oli vaktsiini efektiivsus suurim kuni 8 nädala vanuste imikute seas (85,8% [95% CI, 38,3…98,4]) ja vähenes aja jooksul; vaktsiini efektiivsus oli 25,5% (95% CI, -67,9…67,8) imikutel vanuses > 8…16 nädalat ja 30,4% (95% CI, -154,9…82,6) imikutel vanuses > 16…24 nädalat.

Malis läbi viidud uuringus esines samuti suundumus Vaxigrip’i suuremale efektiivsusele imikutel esimese 4 sünnijärgse kuu kestel, kusjuures efektiivsus oli väiksem 5. kuu järelevalve ajal ning 6. kuul toimus oluline langus koos tõendatud kaitse kadumisega.

Grippi haigustumist saab ennetada vaid juhul, kui imikutel on kokkupuude nende tüvedega, mis olid nende emadele manustatud vaktsiini koostisse.

• Lapsed vanuses 6…35 kuud (aktiivne immuniseerimine):

Neljas regioonis (Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika ja Euroopa) viidi nelja gripihooaja jooksul läbi randomiseeritud platseebokontrolliga uuring rohkem kui 5400 lapsel vanuses 6…35 kuud, kes said kaks Vaxigrip Tetra (N = 2722) annust (0,5 ml) või platseebot (N = 2717) 28-päevase vahega. Uuringus hinnati Vaxigrip Tetra efektiivsust mis tahes A- ja/või B-tüve poolt ning vaktsiinis sisalduvatega sarnaste tüvede (määratud järjestamisel) poolt põhjustatud, laboratoorselt kinnitatud gripi ennetamisel.

Laboratoorselt kinnitatud grippi defineeriti kui gripilaadset haigust [palavik ≥ 38 °C (mis kestab vähemalt 24 tundi), millega samaaegselt esines vähemalt üks järgmistest sümptomitest: köha, ninakinnisus, rinorröa, farüngiit, otiit, oksendamine või kõhulahtisus], mis on laboratoorselt kinnitatud pöördtranskriptaasi polümeraasi ahelreaktsiooniga (reverse transcriptase polymerase chain reaction, RT-PCR)) ja/või viiruse kultuuri järgi.

Tabel 5. Gripi ründemäärad ja Vaxigrip Tetra efektiivsus laboratoorselt kinnitatud gripihaiguse suhtes lastel vanuses 6…35 kuud

Laboratoorselt kinnitatud gripp, mille on põhjustanud:

• gripi mis tahes A- või B-tüvi 122 4,72 255 9,84 52,03 (40,24; 61,66)
• viirusetüved, mis on sarnased 26 1,01 85 3,28 69,33 (51,93; 81,03)

vaktsiinis sisalduvate tüvedega N: analüüsitud laste arv (koguhulk) n: kriteeriumitele vastavate isikute arv CI: usaldusvahemik

Lisaks näitas eelnevalt defineeritud täiendav analüüs, et Vaxigrip Tetra ennetas 56,6% (usaldusvahemik 95%: 37,0; 70,5) rasketest laboratoorselt kinnitatud mis tahes tüve poolt põhjustatud gripijuhtudest ja 71,7% (usaldusvahemik 95%: 43,7; 86,9) rasketest laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest, mis olid põhjustatud vaktsiiniga sarnaste tüvede poolt. Samuti esines Vaxigrip Tetra’t saanud osalejatel 59,2% (usaldusvahemik 95%: 44,4; 70,4) väiksema tõenäosusega meditsiinilist sekkumist vajavat grippi võrreldes platseebot saanud osalejatega.

Laboratoorselt kinnitatud raske gripp defineeriti kui laboratoorselt kinnitatud gripp (kinnitatud RT- PCR-ga ja/või viiruse kultuuri järgi), kui esines vähemalt üks järgmistest:

• palavik üle 39,5 °C alla 24 kuu vanustel osalejatel või 39,0 °C või rohkem 24 kuu vanustel ja vanematel osalejatel;
• ja/või vähemalt üks oluline gripi sümptom, mis takistab igapäevast tegevust (köha, ninakinnisus, rinorröa, farüngiit, otiit, oksendamine, kõhulahtisus);
• ja/või üks järgmistest nähtudest: äge keskkõrvapõletik, äge alumiste hingamisteede infektsioon (pneumoonia, bronhioliit, bronhiit, kõripõletik), hospitaliseerimine.
• Lapsed vanuses 3…8 aastat (aktiivne immuniseerimine):

Põhinedes 3…8 aasta vanustel lastel täheldatud immuunvastustele Vaxigrip Tetra suhtes, on Vaxigrip’i efektiivsus selles populatsioonis eeldatavalt vähemalt sarnane efektiivsusega, mida täheldati 6…35 kuu vanustel lastel (vt lõik „Lapsed vanuses 6…35 kuud (aktiivne immuniseerimine)“ eespool ja lõik „Immunogeensus“ allpool).

Immunogeensus Kliinilistes uuringutes täiskasvanutega vanuses 18…60 aastat, eakatega vanuses üle 60 aasta, lastega vanuses 3…8 aastat ja 6…35 kuud hinnati Vaxigrip’i (kolmevalentne gripivaktsiin, trivalent influenza vaccine, TIV) ja Vaxigrip Tetra (neljavalentne gripivaktsiin, quadrivalent influenza vaccine, QIV) immuunvastust HAI geomeetrilise keskmise antikehade tiitri (geometric mean antibody titer, GMT) järgi 21. päeval (täiskasvanute puhul) ja 28. päeval (laste puhul), HAI serokonversiooni määra (tiitri pöördväärtuse neljakordne suurenemine või muutus tuvastamatust [< 10] tiitri pöördväärtuseni ≥ 40) ning HAI-GMTR suhte järgi (vaktsineerimisjärgsed/-eelsed tiitrid).

Ühes kliinilises uuringus täiskasvanutega vanuses 18…60 aastat ja lastega vanuses 9…17 aastat kirjeldati Vaxigrip Tetra ja Vaxigrip’i immuunvastust HAI-GMT põhjal 21. päeval. Teises kliinilises uuringus, mis viidi läbi lastega vanuses 9…17 aastat, kirjeldati Vaxigrip Tetra immuunvastust.

Ühes rasedate naistega läbiviidud kliinilises uuringus kirjeldati Vaxigrip Tetra ja Vaxigrip’i immuunvastust HAI GMT suhtes 21. päeval, HAI serokonversiooni määra ja HAI GMTR-i pärast ühe annuse manustamist raseduse teisel või kolmandal trimestril. Selles uuringus hinnati transplatsentaarset ülekannet, kasutades sünnituse ajal ema vere, nabaväädivere ja nabaväädivere/emavere suhte HAI GMT-sid.

Üldjuhul tekkis Vaxigrip’iga immuunvastus vaktsiinis sisalduvale 3 gripiviiruse tüvele.

Vähemalt 3-aastastel lastel, täiskasvanutel, sh rasedatel ja eakatel oli Vaxigrip’i immunogeensus tavaliste tüvede suhtes samaväärne Vaxigrip Tetra’ga.

Antikehade püsivust hinnati täiskasvanutel, eakatel ja 6 kuni 35 kuu vanustel lastel. Vaktsineerimise järgselt tekkinud immuunsus püsis vähemalt 12 kuud.

• Täiskasvanud ja eakad

Ühes kliinilises uuringus hinnati immuunvastust 18…60-aastastel täiskasvanutel ja üle 60-aastastel eakatel, kellele manustati üks 0,5 ml annus Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra’t.

Allpool tabelis 6 on esitatud HAI meetodil saadud immunogeensuse tulemused vastavalt 18…60-aastastel täiskasvanutel ja üle 60-aastastel eakatel.

Tabel 6. Immunogeensuse tulemused täiskasvanutel vanuses 18 kuni 60 aastat ja üle 60-aastastel eakatel 21 päeva pärast vaktsineerimist Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra’ga

Alternatiivne Müügiloaga QIV Alternatiivne Müügiloaga QIV TIV (a) TIV (b) TIV (a) TIV (b) (B Victoria) (B N = 832 (B Victoria) (B N = 831 Antigeeni N = 140 Yamagata) N = 138 Yamagata) tüvi N = 138 N = 137 A (H1N1) 685 608 268 219 (c)(d) (587; 800) (563;657) (228; 314) (199; 241) A (H3N2) (c) 629 498 410 359 B (Victoria) 735 - 708 301 - 287 (615; 879) (661; 760) (244; 372) (265; 311) B - 1735 1715 - 697 655 (Yamagata) (1490; 2019) (1607; 1830) (593; 820) (611; 701) A (H1N1) 65,1 64,1 50,2 45,6 (c)(d) (59,2; 70,7) (60,7; 67,4) (44,1; 56,2) (42,1; 49,0) A (H3N2) (c) 73,4 66,2 48,5 47,5 B (Victoria) 70,0 - 70,9 43,5 - 45,2 (61,7; 77,4) (67,7; 74,0) (35,1; 52,2) (41,8; 48,7) B - 60,9 63,7 - 38,7 42,7 (Yamagata) (52,2; 69,1) (60,3;67,0) (30,5; 47,4) (39,3; 46,2) A (H1N1) 10,3 9,77 6,03 4,94 (c)(d) (8,35; 12,7) (8,69; 11,0) (4,93; 7,37) (4,46; 5,47) A (H3N2) (c) 14,9 10,3 5,79 5,60 B (Victoria) 11,4 - 11,6 4,60 - 4,61 (8,66; 15,0) (10,4; 12,9) (3,50; 6,05) (4,18; 5,09) B - 6,08 7,35 - 4,11 4,11 (Yamagata) (4,79; 7,72) (6,66; 8,12) (3,19; 5,30) (3,73; 4,52) N: tulemusnäitaja suhtes kättesaadavate andmetega isikute arv GMT: geomeetriline keskmine tiiter; CI: usaldusvahemik (a) Alternatiivne TIV, mis sisaldas A/California/7/2009 (H1N1), A/Texas/50/2012 (H3N2) ja B/Brisbane/60/2008 (Victoria päritolu) (b) 2014-2015 müügiloaga TIV, mis sisaldas A/California/7/2009 (H1N1), A/Texas/50/2012 (H3N2) ja B/Massachusetts/2/2012 (Yamagata päritolu) (c) TIV koondrühm, kuhu kuulusid patsiendid, keda vaktsineeriti kas alternatiivse TIV või müügiloaga TIV-ga, N = 278 täiskasvanud ja N = 275 eakad (d) N = 833 QIV rühmas täiskasvanutel, N = 832 QIV rühmas eakatel (e) SC: serokonversioon või oluline tõus: uuringus osalejatest vaktsineerimiseelse tiitriga < 10 (1/dil) nende uuringus osalejate osakaal, kelle vaktsineerimisjärgne tiiter oli ≥ 40 (1/dil) ning uuringus osalejatest vaktsineerimiseelse tiitriga ≥ 10 (1/dil) nende uuringus osalejate osakaal, kellel oli vaktsineerimisjärgne tiiter vaktsineerimiseelsest tiitrist ≥ neli korda suurem (f) GMTR: üksiktiitrite suhete (vaktsineerimisjärgne/-eelne tiiter) geomeetriline keskmine

• Rasedad naised ja transplatsentaarne ülekanne

Raseduse teisel või kolmandal trimestril (20. kuni 32. rasedusnädalal) manustati Vaxigrip’i kokku 116 rasedale naisele ja Vaxigrip Tetra’t kokku 230 rasedale naisele. HAI meetodil saadud immunogeensuse tulemused rasedatel naistel 21 päeva pärast vaktsineerimist Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra’ga on toodud tabelis 7.

Tabel 7. Immunogeensuse tulemused HAI meetodil rasedatel naistel 21 päeva pärast vaktsineerimist Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra’ga

Antigeeni tüvi N = 109 N = 216

A (H1N1)* 638 (529; 769) 525 (466; 592) A (H3N2)* 369 (283; 483) 341 (286; 407) B1 (Victoria)* 697 (569; 855) 568 (496; 651) B2 (Yamagata)* - 993 (870; 1134) A (H1N1)* 41,3 (31,9; 51,1) 38,0 (31,5; 44,8) A (H3N2)* 62,4 (52,6; 71,5) 59,3 (52,4; 65,9) B1 (Victoria)* 60,6 (50,7; 69,8) 61,1 (54,3; 67,7) B2 (Yamagata)* - 59.7 (52.9; 66.3) A (H1N1)* 5,26 (3,66; 7,55) 3,81 (3,11; 4,66) A (H3N2)* 9,23 (6,56; 13,0) 8,63 (6,85; 10,9) B1 (Victoria)* 9,62 (6,89; 13,4) 8,48 (6,81; 10,6) B2 (Yamagata)* - 6,26 (5,12; 7,65) N: tulemusnäitaja suhtes kättesaadavate andmetega isikute arv GMT: geomeetriline keskmine tiiter; CI: usaldusvahemik *A/H1N1: A/Michigan/45/2015 (H1N1) pdm09-sarnane viirus; A/H3N2: A/Hong Kong/4801/2014 (H3N2)-sarnane viirus; B1: B/Brisbane/60/2008-sarnane viirus (B/Victoria päritolu): see tüvi ei kuulunud TIV koostisesse; B2: B/Phuket/3073/2013-sarnane viirus (B/Yamagata päritolu): see tüvi ei kuulunud TIV koostisesse. (a) SC: serokonversioon või oluline tõus: uuringus osalejatest vaktsineerimiseelse tiitriga < 10 (1/dil) nende uuringus osalejate osakaal, kelle vaktsineerimisjärgne tiiter oli ≥ 40 (1/dil) ning uuringus osalejatest vaktsineerimiseelse tiitriga ≥ 10 (1/dil) nende uuringus osalejate osakaal, kellel oli vaktsineerimisjärgne tiiter vaktsineerimiseelsest tiitrist ≥ neli korda suurem (b) GMTR: üksiktiitrite suhete (vaktsineerimisjärgne/-eelne tiiter) geomeetriline keskmine Immunogeensuse kirjeldav hinnang HAI meetodil sünnituse ajal ema veres (BL03M) ja nabaväädi veres (BL03B) ning transplatsentaarses ülekandes (BL03B/BL03M) on toodud tabelis 8.

Tabel 8. Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra immunogeensuse kirjeldav hinnang HAI meetodil sünnituse ajal

Antigeeni tüvi N = 89 N = 178 A (H1N1)* 411 (332; 507) 304 (265; 349)

A (H3N2)* 178 (146; 218) B1 (Victoria)* 371 (299; 461) 290 (247; 341) B2 (Yamagata)* - 547 (463; 646) A (H1N1)* 751 (605; 932) 576 (492; 675) A (H3N2)* 324 (232; 452) 305 (246; 379)

B1 (Victoria)* 608 (479; 772) 444 (372; 530) B2 (Yamagata)* - 921 (772; 1099) A (H1N1)* 1,83 (1,64; 2,04) 1,89 (1,72; 2,08)

A (H3N2)* 1,75 (1,55; 1,97) 1,71 (1,56; 1,87) B1 (Victoria)* 1,64 (1,46; 1,85) 1,53 (1,37; 1,71)

B2 (Yamagata)* - 1,69 (1,54; 1,85) N: tulemusnäitaja suhtes kättesaadavate andmetega isikute arv: QIV või TIV saanud naised, kes sünnitasid vähemalt 2 nädalat pärast süstimist ning kellel oli olemas nabaväädi vere ja ema vere proovid. GMT: geomeetriline keskmine tiiter; CI: usaldusvahemik *A/H1N1: A/Michigan/45/2015 (H1N1) pdm09-sarnane viirus; A/H3N2: A/Hong Kong/4801/2014 (H3N2)-sarnane viirus; B1: B/Brisbane/60/2008-sarnane viirus (B/Victoria päritolu): see tüvi ei kuulunud TIV koostisesse; B2: B/Phuket/3073/2013-sarnane viirus (B/Yamagata päritolu): see tüvi ei kuulunud TIV koostisesse. ** Kui emal on X beebit, arvestatakse tema tiitrite väärtusi X korda Sünnituse ajal oli nabaväädi proovis antikehade tase kõrgem võrreldes ema vereprooviga, mis on kooskõlas transplatsentaarse antikehade ülekandega emalt vastsündinule pärast naiste vaktsineerimist Vaxigrip’i või VaxigripTetra’ga raseduse teisel või kolmandal trimestril. Need andmed on kooskõlas passiivse kaitsega, mida demonstreeriti imikutel sünnist kuni ligikaudu 6 kuu vanuseni pärast naiste vaktsineerimist raseduse teisel või kolmandal trimestril Vaxigrip’iga Malis, Nepalis ja Lõuna-Aafrikas läbi viidud uuringutes (vt alamlõik „Efektiivsus“).

• Lapsed
• Lapsed vanuses 9…17 aastat

Kokku 55 lapsel vanuses 9…17 aastat, kellele manustati üks Vaxigrip’i annus, ja kokku 429-l, kellel manustati üks Vaxigrip Tetra annus, oli immuunvastus vaktsiinis sisalduvatele tüvedele sarnane immuunvastusele, mis tekkis täiskasvanutel vanuses 18…60 aastat.

• Lapsed vanuses 3…8 aastat

Ühes kliinilises uuringus kirjeldati immuunvastust 3…8-aastastel lastel, kes said kas ühe või kaks 0,5 ml annust Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra’t olenevalt nende varasemast gripi vastu vaktsineerimise anamneesist.

Lastel, kellele manustati ühe- või kaheannuseline Vaxigrip’i või VaxigripTetra annustamisskeem, tekkis pärast vastava annustamisskeemi viimast annust sarnane immuunvastus.

Immunogeensuse tulemused HAI meetodil 28 päeva pärast viimast süstet on esitatud tabelis 9.

• Lapsed vanuses 6…35 kuud

Ühes kliinilises uuringus kirjeldati immuunvastust 6…35 kuu vanustel lastel, kes said kaks 0,5 ml annust Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra’t.

Immunogeensuse tulemused HAI meetodil 28 päeva pärast viimast süstet on esitatud tabelis 9.

Tabel 9. Immunogeensuse tulemused 6…35 kuu vanustel lastel ja 3…8-aastastel lastel 28 päeva pärast viimast Vaxigrip’i või Vaxigrip Tetra süstet

Antigeeni tüvi Alternatiivne Müügiloaga QIV Alternatiivne Müügiloaga QIV (B Victoria) (B N = 341 (B Victoria) (B N = 863 A (H1N1) (d) 637 628 641 1141 971 (500; 812) (504; 781) (547; 752) (1006; 1295) (896; 1052) A (H3N2) (d) 1021 994 1071 1746 1568 (824; 1266) (807; 1224) (925; 1241) (1551; 1964) (1451; 1695) B (Victoria) (e) 835 623 1120 - 1050 (691; 1008) (550; 706) (921; 1361) (956; 1154) B (Yamagata) (f) (g) 1009 1010 - 1211 1173 A (H1N1) (d) 87,2 90,4 90,3 65,7 65,7 (81,3; 91,8) (85,1; 94,3) (86,7; 93,2) (60,4; 70,7) (62,4; 68,9) A (H3N2) (d) 88,4 87,6 90,3 67,7 64,8 (82,6; 92,8) (81,9; 92,1) (86,7; 93,2) (62,5; 72,6) (61,5; 68,0) B (Victoria) (e) 99,4 - 98,8 90,3 - 84,8 (96,8; 100,0) (97,0; 99,7) (85,0; 94,3) (82,3; 87,2) B (Yamagata) (f) (g) - 99,4 96,8 - 89,9 88,5 A (H1N1) (d) 35,3 40,6 36,6 7,65 6,.86 (27,4; 45,5) (32,6; 50,5) (30,8; 43,6) (6,54; 8,95) (6,24; 7,53) A (H3N2) (d) 44,1 37,1 42,6 7,61 7,49 (33,1; 58,7) (28,3; 48,6) (35,1; 51,7) (6,69; 9,05) (6,72; 8,35) B (Victoria) (e) 114 - 100 17,8 - 17,1 (94,4; 138) (88,9; 114) (14,5; 22,0) (15,5; 18,8) B (Yamagata) (f) (g) - 111 93,9 - 30,4 25,3 N = tulemusnäitaja suhtes kättesaadavate andmetega isikute arv GMT: geomeetriline keskmine tiiter; CI: usaldusvahemik (a) Alternatiivne kolmevalentne gripivaktsiin, mis sisaldas A/California/7/2009 (H1N1), A/Texas/50/2012 (H3N2) ja B/Brisbane/60/2008 (Victoria päritolu) (b) 2014-2015 müügiloaga kolmevalentne gripivaktsiin, mis sisaldas A/California/7/2009 (H1N1), A/Texas/50/2012 (H3N2) ja B/Massachusetts/2/2012 (Yamagata päritolu) (c) Annus 0,5 ml 6…35 kuu vanustel lastel (d) 3…8 aasta vanused lapsed: kolmevalentse gripivaktsiini koondrühma kuulusid vaktsineeritud, kes said kas alternatiivset kolmevalentset gripivaktsiini või müügiloaga kolmevalentset gripivaktsiini, N = 344 (e) N = 169 kolmevalentse gripivaktsiini (B Yamagata) rühmas 3…8-aastastel lastel (f) N = 863 neljavalentse gripivaktsiini rühmas 3…8-aastastel lastel (g) Alternatiivse kolmevalentse gripivaktsiini (B Victoria) rühmas: N = 171 6…35 kuu vanustel lastel; N = 175 3…8-aastastel lastel (h) SC: serokonversioon või oluline tõus: uuringus osalejatest vaktsineerimiseelse tiitriga < 10 (1/dil) nende uuringus osalejate osakaal, kelle vaktsineerimisjärgne tiiter oli ≥ 40 (1/dil) ning uuringus osalejatest vaktsineerimiseelse tiitriga ≥ 10 (1/dil) nende uuringus osalejate osakaal, kellel oli vaktsineerimisjärgne tiiter vaktsineerimiseelsest tiitrist ≥ neli korda suurem (i) GMTR: üksiktiitrite suhete (vaktsineerimisjärgne/-eelne tiiter) geomeetriline keskmine Need immunogeensuse andmed on täiendavaks teabeks lisaks 6…35 kuu vanuste laste kohta saadaolevatele efektiivsuse andmetele (vt lõik „Efektiivsus“).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ei kohaldata.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Vaxigrip Tetra (60 µg HA koguannus annuse kohta) vaktsiiniga saadud loomkatsete andmed võib üle kanda Vaxigrip’ile (45 µg HA koguannus annuse kohta): need andmed ei näita ootamatuid leidusid ega sihtorgani toksilisust.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puhverlahus:

• Naatriumkloriid
• Kaaliumkloriid
• Dinaatriumfosfaatdihüdraat
• Kaaliumdivesinikfosfaat
• Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

1 aasta.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida külmkapis (2 °C…8 °C). Mitte lasta külmuda. Hoida süstel välispakendis, valguse eest kaitstult.

Vaxigrip’i stabiilsust on näidatud 72 tundi temperatuuril kuni 25 °C ± 2 °C. See ei ole soovitatav säilitamistingimus, vaid teave on mõeldud tervishoiutöötajatele orientiiriks, millest lähtuda üksnes juhul, kui on esinenud ajutist temperatuurikõikumist.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

0,5 ml suspensiooni süstlis (I tüüpi klaas) koos kinnitatud nõelaga ja kolvikorgiga (elastomeer bromobutüül). Pakendi suurused 1 või 10.

0,5 ml suspensiooni süstlis (I tüüpi klaas) koos kolvikorgi (elastomeer bromobutüülist) ja otsakorgiga.

• Pakendi suurused 1 või 10 süstlit ilma nõelata/nõelteta.
• Pakendi suurused 1 või 10 süstlit eraldi nõelaga/nõeltega (roostevaba teras).
• Pakendi suurused 1 või 10 süstlit koos eraldi nõelaga/nõeltega (roostevaba teras), millel on

turvakilp (polükarbonaat). Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Enne kasutamist tuleb vaktsiinil lasta soojeneda toatemperatuurini.

Enne kasutamist loksutada.

Ettevalmistus manustamiseks

Enne manustamist tuleb süstesuspensiooni sisaldavat süstlit visuaalselt kontrollida. Juhul kui märgatakse mis tahes võõrosakesi, lekkeid, kolvi enneaegset aktiveerumist või defektset otsatihendit, tuleb süstel minema visata. Süstel on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks, seda ei tohi korduskasutada.

Juhised luer-lock süstli kasutamiseks:

Joonis A: jäiga otsakorgiga luer-lock süstel

1. samm: hoides ühe käega kinni luer-

lock ühendusest (ärge hoidke kinni süstli kolvist või silindrist), kruvige otsakork keerava liigutusega lahti.

2. samm: nõela süstli külge kinnitamiseks

kruvige ettevaatlikult nõel luer-lock ühenduse külge, kuni tunnete kerget vastupanu.

<Juhised turvanõela kasutamiseks koos luer-lock süstliga:

Järgige eespool toodud samme 1 ja 2, et panna luer-lock süstel ja nõel ühendamiseks valmis.

Joonis B: turvanõel (ümbrise sees) Joonis C: turvanõela komponendid (kasutamiseks

3. samm: tõmmake turvanõela ümbris otsesuunas ära. Nõel on kaetud turvakilbi ja kaitsekattega.

4. samm:

A: liigutage kaitsekilpi nõelast eemale ja süstli silindri suunas näidatud nurga alla. B: tõmmake kaitsekate otse maha.

5. samm: pärast süstimise lõpetamist lukustage

(aktiveerige) kaitsekilp, kasutades ühte kolmest (3) näidatud ühe käe tehnikast: aktiveerimine vastu pinda, pöidlaga või sõrmega. Märkus. Aktiveerimist kinnitab kuuldav ja/või tuntav „klõps“.

6. samm: kontrollige visuaalselt turvakilbi

aktiveerimist. Turvakilp peab olema täielikult lukustatud (aktiveeritud), nagu on näidatud joonisel C.

Joonisel D on näha, et kaitsekilp EI ole täielikult lukustatud (on aktiveerimata).

Ettevaatust: ärge püüdke ohutusseadet avada (deaktiveerida), surudes nõela turvakilbist välja.>

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Sanofi Winthrop Industrie 82 avenue Raspail 94250 Gentilly Prantsusmaa

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1184924

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.01.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2026