Pakendi infoleht: teave kasutajale

Affenid 10 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Affenid 20 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Affenid 30 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Affenid 40 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Affenid 60 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid

Enne ravimi võtmist või enne, kui teie laps hakkab seda ravimit võtma, lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile või teie lapsele. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Affenid ja milleks seda kasutatakse

Milleks seda kasutatakse Affenid’i kasutatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) raviks.

• Seda kasutatakse 6 kuni 18 aasta vanustel lastel ja noorukitel ning täiskasvanutel.
• Seda kasutatakse ainult pärast seda, kui ravimiteta teraapiameetodid, nagu nõustamine ja käitumisravi, ei ole olnud piisavad.

Affenid ei ole ette nähtud alla 6-aastaste laste aktiivsus- ja tähelepanuhäire raviks. Ei ole teada, kas see on alla 6-aastastele ohutu või kasulik.

Kuidas see toimib Affenid parandab teatud väheaktiivsete ajupiirkondade aktiivsust. Ravim aitab parandada tähelepanu püsivust ja keskendumisvõimet ning vähendada impulsiivset käitumist. Ravimit kasutatakse raviprogrammi osana, kuhu tavaliselt kuuluvad

• psühhoteraapia,
• hariduslik abi ja
• sotsiaalteraapia.

Ravimit tohib määrata ainult käitumishäirete ravile spetsialiseerunud arst, kelle järelevalve all ravimit kasutatakse. See arst jälgib edasist ravi. Vajalik on põhjalik hindamine. Kui olete täiskasvanu ning teid ei ole varem ravitud, teeb arst teile teste kinnitamaks, et teil on aktiivsus- ja tähelepanuhäire olnud lapsest saadik. Raviprogrammides osalemine ning ravimi kasutamine aitavad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega toime tulla.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastel ja noorukitel on raske

• paigal istuda,

• keskenduda.

See ei ole nende süü, et nad seda ei suuda.

Sellega on raskusi paljudel lastel ja noorukitel. Kuid aktiivsus- ja tähelepanuhäire võib igapäevaelus probleeme põhjustada. Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastel ja noorukitel võib olla raskusi õppimise ning koduste ülesannete tegemisega.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega täiskasvanutel on sageli raske keskenduda. Nad tunnevad end sageli rahutu, kannatamatu ja tähelepanematuna. Neil võib olla raskusi töö- ja eraelu korraldamisel.

Mitte kõik aktiivsus- ja tähelepanuhäirega patsiendid ei vaja ravimit. Laste puhul peab ravimi kasutamise otsus põhinema lapse sümptomite raskuse ja kroonilise olemuse väga põhjalikul hindamisel.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire ei mõjuta intelligentsust.

2. Mida on vaja teada enne Affenid’i võtmist

Affenid’i ei tohi võtta, kui

• olete või teie laps on metüülfenidaadi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• teil või teie lapsel)on probleemid kilpnäärmega;
• teil või teie lapsel)on silmasisene rõhk tõusnud (glaukoom);
• teil või teie lapsel on neerupealise kasvaja (feokromotsütoom);
• võtate või teie laps võtab depressiooniravimit, mida nimetatakse monoamiinoksüdaasi inhibiitoriks (MAOI), või kui olete MAOI-d võtnud viimasel 14 päeval (vt lõik „Muud ravimid ja Affenid“);
• teil (või teie lapsel) on söömishäire, mille korral ei tunne nälga või ei taha süüa (nt anorexia nervosa);
• teil või teie lapsel on väga kõrge vererõhk või ahenenud veresooned, mis võib põhjustada valu käsivartes ja säärtes;
• teil või teie lapsel on kunagi olnud südameprobleeme, nagu südameinfarkt, südamerütmihäired, valu ja ebamugavustunne rindkeres, südamepuudulikkus, südamehaigus või kaasasündinud südameprobleem;
• teil või teie lapsel on olnud ajuveresoonte probleeme, näiteks insult, mõne veresooneosa paisumine ja õhenemine (aneurüsm), ahenenud või ummistunud veresooned või veresoonte põletik (vaskuliit);
• teil või teie lapsel on vaimse tervise probleemid, nagu: psühhopaatia ehk piirialane isiksushäire; ebanormaalsed mõtted või hallutsinatsioonid ehk haigus, mida nimetatakse skisofreeniaks; raske meeleoluprobleemi nähud, nagu: ▪ enesetapumõtted; ▪ raske depressioon, millele on iseloomulik tugev kurbuse, väärtusetuse ja lootusetuse tunne; ▪ mania, millele on omane ebatavaline erutatus, üliaktiivsus ja pidurdamatus; ▪ meeleolumuutused depressioonist maniani.

Ärge võtke metüülfenidaati, kui midagi eelnevast kehtib teie või teie lapse kohta. Kui te ei ole milleski kindel, pidage enne metüülfenidaadi võtmist nõu oma arsti või apteekriga. Seda põhjusel, et metüülfenidaat võib neid probleeme süvendada.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Affenid’i võtmist rääkige oma arstiga, kui

• teil või teie lapsel on maksa- või neeruprobleemid;
• teil või teie lapsel on olnud tõmblusi (krambihood, krambid, epilepsia) või kõrvalekalded aju-uuringu

(EEG) tulemustes;

• teie või teie laps on kunagi kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või mõnuaineid või olete või teie

laps on olnud neist sõltuv;

• olete või teie laps on naissoost ja menstruatsioonid on alanud (vt allpool lõik „Rasedus ja

imetamine“);

• teil või teie lapsel on ükskõik millises kehapiirkonnas raskesti tahtele alluvad korduvad tõmblused või

esineb häälitsuste/sõnade kordamist (tikid);

• teil või teie lapsel on kõrge vererõhk;
• teil või teie lapsel on südameprobleem, mida ei ole nimetatud lõigus „Affenid’i ei tohi võtta“;

• teil või teie lapsel on vaimse tervise probleem, mida ei ole nimetatud lõigus „Affenid’i ei tohi võtta“.

Muud vaimse tervise probleemid on:

• meeleolu kõikumised (maanilisest depressiivseni – nimetatakse bipolaarseks häireks);
• agressiivseks või vaenulikuks muutumine või süvenev agressiivsus;
• olematute asjade nägemine, kuulmine või tajumine (hallutsinatsioonid);
• olematute asjade uskumine (luulud);
• ebatavaline kahtlustamine (paranoia);
• rahutus-, ärevus- või pingetunne;
• masendus- või süütunne.

Rääkige oma arstile enne ravi alustamist, kui midagi ülalmainitust kehtib teie või teie lapse kohta. Seda põhjusel, et metüülfenidaat võib neid probleeme süvendada. Arst jälgib, kuidas ravim teile või teie lapsele mõjub.

Ravi ajal võib poistel ja meestel ootamatult tekkida pikaajalisi erektsioone. See võib olla valulik ja tekkida ükskõik millal. Kui erektsioon kestab üle kahe tunni, tuleb kohe võtta ühendust arstiga, eriti kui erektsioon on valulik.

Kui teil või teie lapsel tekib hägune nägemine või muu nägemishäire, võtke ühendust oma arstiga. Arst võib kaaluda ravi lõpetamist Affenid’iga.

Mida arst kontrollib, enne kui teie või teie laps hakkab võtma metüülfenidaati Neid kontrolle tehakse, et otsustada, kas metüülfenidaat on teile (või teie lapsele) õige ravim. Teie arst räägib teiega järgmistel teemadel:

• mis tahes muud ravimid, mida võtate või teie laps võtab;
• kas perekonnas on olnud teadmata põhjusel äkksurma;
• mis tahes muud terviseprobleemid (nt südamega), mis teil või teie lapsel või peres võivad olla;
• teie (või teie lapse) enesetunne, näiteks kas meeleolu on tõusnud või langenud, kas on veidraid

mõtteid või kas teil või teie lapsel on midagi sellist varem esinenud;

• kas perekonnas on esinenud tikke (raskesti tahtele alluvad, korduvad tõmblused ükskõik millises

kehapiirkonnas või häälitsuste/sõnade kordamine);

• milliseid vaimse tervise või käitumisprobleeme on teil või teie lapsel või teistel perekonnaliikmetel

kunagi esinenud. Teie arst arutab teiega, kas teil või teie lapsel on risk meeleolu kõikumiste tekkeks (maanilisest kuni depressiivseni – nimetatakse bipolaarseks häireks). Arst kontrollib teie või teie lapse vaimse tervise anamneesi ja seda, kas kellelgi teie perest on anamneesis enesetappu, bipolaarset häiret

või depressiooni.

On tähtis, et annaksite arstile nii palju teavet, kui oskate. See aitab arstil otsustada, kas metüülfenidaat on teile või teie lapsele õige ravim. Arst võib otsustada, et enne kui saate või teie laps saab hakata ravimit võtma, on vaja teha veel uuringuid.

Narkotest See ravim võib narkotesti korral anda positiivse tulemuse.

Toime väärkasutamisel dopinguainena Affenid võib dopingukontrollil anda positiivseid tulemusi. Affenid väärkasutamisega dopingu eesmärgil võivad kaasneda riskid tervisele.

Muud ravimid ja Affenid Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta (või teie laps võtab või on hiljuti võtnud või kavatseb võtta) mis tahes muid ravimeid, sealhulgas ilma retseptita ostetud ravimeid.

Affenid’i ei tohi võtta, kui

• võtate (või teie laps võtab) depressiooniravimit, mida nimetatakse monoamiinoksüdaasi inhibiitoriks (MAOI), või kui olete MAOI-d võtnud viimasel 14 päeval. MAOI võtmine koos metüülfenidaadiga võib põhjustada järsku vererõhu tõusu (vt „Affenid’i ei tohi võtta”).

Kui võtate või teie laps võtab mis tahes muid ravimeid, siis võib metüülfenidaat muuta nende toimet või põhjustada kõrvaltoimeid. Seetõttu võib vajalikuks osutuda ravimi annuse muutmine või ravi lõpetamine. Enne metüülfenidaadi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui võtate või teie laps võtab järgmisi ravimeid:

• muud depressiooniravimid;
• raskete psüühikahäirete (nt skisofreenia) ravimid;
• epilepsiaravimid;
• vererõhku langetavad või tõstvad ravimid;
• mõned köha ja külmetushaiguste vastased ravimid, mis sisaldavad vererõhku mõjutada võivaid aineid. Seda tuleb ravimit ostes apteekrilt küsida;
• ravimid, mis vedeldavad verd, et vältida verehüüvete (trombide) teket.

Kui kahtlete, kas mõni ravim, mida võtate või teie laps võtab kuulub sellesse loetellu, pidage enne metüülfenidaadi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Operatsioonid Rääkige oma arstile, kui teile või teie lapsele on kavas teha operatsioon. Metüülfenidaati ei tohi võtta operatsioonipäeval, kui kasutatakse teatud tüüpi anesteetikume. Seda põhjusel, et esineb võimalus vererõhu järsuks tõusuks operatsiooni ajal.

Affenid koos toidu, joogi ja alkoholiga Ärge tarbige selle ravimi võtmise ajal alkoholi, sest alkohol võib selle ravimi kõrvaltoimeid tugevdada. Pidage meeles, et alkoholi sisaldavad ka mõned toidud ja ravimid.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arstiga.

Olemasolevad andmed ei näita üldiste sünnidefektide suurenenud riski, ent samas ei ole võimalik välistada südame väärarengute riski, kui ravimit kasutatakse raseduse esimese kolme kuu vältel. Teie arst oskab

teile selle riski kohta täpsemat teavet anda.

Rääkige oma arstile või apteekrile enne metüülfenidaadi võtmist, kui teie või teie tütar:

• olete/on seksuaalselt aktiivne. Arst selgitab, milliseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada;
• olete/on rase või arvate/arvab, et olete/on rase. Arst otsustab, kas metüülfenidaati tohib võtta;
• imetate/imetab või plaanite/plaanib imetamist. Metüülfenidaat eritub rinnapiima. Sel põhjusel

otsustab arst, kas teie või teie tütar võib metüülfenidaadi kasutamise ajal imetada.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Teil (või teie lapsel) võib metüülfenidaadi võtmise ajal tekkida pearinglus, raskused pilgu fokuseerimisega või ähmane nägemine, hallutsinatsioonid või muud kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimed. Kui need kõrvaltoimed esinevad, võib olla ohtlik sooritada selliseid tegevusi, nagu juhtida autot, kasutada masinaid, sõita jalgrattaga või ratsutada või ronida puu otsa.

Affenid sisaldab sahharoosi Ravim sisaldab sahharoosi (teatud tüüpi suhkur). Kui arst on teile öelnud, et te (või teie laps) ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga.

3. Kuidas Affenid’i võtta

Võtke (või andke lapsele) seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Annus Arst alustab tavaliselt ravi väikese annusega ja suurendab seda järk-järgult vajaduse järgi.

Lapsed (6-aastased ja vanemad) ning noorukid Soovitatav algannus on 20 mg üks kord ööpäevas. Arsti äranägemisel võib ravi Affenid’iga alustada ka annusega 10 mg. Maksimaalne ööpäevane annus on 60 mg üks kord ööpäevas. Alla 18 aasta vanused patsiendid võtavad Affenid’i üks kord ööpäevas hommikul.

Täiskasvanud Maksimaalne ööpäevane annus täiskasvanutel on 80 mg.

• Kui võtate Affenid’i esimest korda, alustab arst teie ravi annusega 20 mg üks kord ööpäevas ja vajaduse korral suurendab annust järk-järgult ühenädalaste intervallidega.
• Kui teid on lapseeas juba metüülfenidaadi toimeainet modifitseeritult vabastava ravimvormiga ravitud ja olete hiljuti saanud 18-aastaseks, võib arst teie ravi jätkata sama annusega. Kui teid on lapseeas ravitud toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga, määrab arst teile samaväärses annuses Affenid’i.

Väiksemate annuste võtmiseks või annuse järkjärguliseks suurendamiseks võivad olla saadaval selle ravimi erinevad tugevused ja teised metüülfenidaati sisaldavad ravimid.

Ravi ajal teeb arst teile (või teie lapsele) järgmisi analüüse/uuringuid

• Enne kui alustate (või teie laps alustab) ravi: kontrollimiseks, kas Affenid on ohutu ja kasulik (loetletud lõigus „Enne kui hakkate (või teie laps hakkab) võtma metüülfenidaati“).
• Pärast seda kui teie või teie laps on ravi alustanud – neid korratakse vähemalt iga 6 kuu järel, kuid võimalik, et palju sagedamini. Neid tehakse ka annuse muutmisel. Nende uuringute hulka kuuluvad:
• söögiisu kontroll;

• kehapikkuse ja kehakaalu mõõtmine;
• vererõhu ja südame löögisageduse mõõtmine;
• meeleoluprobleemide, vaimse seisundi või mis tahes muude ebatavaliste tundmuste kontroll. Või

kas need on halvenenud Affenid’i võtmise ajal.

Manustamisviis Affenid on suukaudseks manustamiseks. Võtke ravimit üks kord ööpäevas hommikul. Affenid’i ei tohi võtta hommikul liiga hilja, sest see võib põhjustada unehäireid.

• Kapsel tuleb võtta koos toiduga või ilma.
• Kapsel tuleb alla neelata tervelt koos klaasitäie veega.
• Ärge kapslit ega selle sisu purustage, närige ega jaotage.

Kui teie või teie laps ei suuda Affenid’i kapsleid alla neelata, võite kapsli sisu puistata väikesele toidukogusele, toimides järgmiselt.

• Avage kapsel ettevaatlikult ja puistake graanulid väikesele kogusele pehmele toidule (nt õunapüreele).
• Toit ei tohi olla soe, sest see võib mõjutada graanulite eriomadusi.
• Kogu ravimi-toidu segu tuleb viivitamata ära süüa.

Ärge pange ravimi-toidu segu hilisemaks kasutamiseks hoiule.

Blistri avamise juhend Ravim on müügil kooritavas lastekindlas blisterpakendis. Blistri avamisel järgige järgmist juhendit. 1. Ärge suruge kapslit blistripesast välja, sest kapsel puruneb. 2. Võtke blister kätte, trükikirjaga pool ülespidi, ja painutage seda piki perforeeritud joont tagasi. Painutage blistrit vastassuunas ja rebige piki ristuvat perforeeritud joont lahti. 3. Tõmmake üksikannus lahti, rebides piki blistri perforeeritud joont, ja tõmmake blistri kattefoolium kooriva liigutusega kapsli pealt ära.

Pikaajaline ravi Affenid’i ei tohi võtta igavesti ja seda polegi vaja. Kui olete või teie laps on Affenid’i võtnud kauem kui üks aasta, peab teie arst ravi vähemalt kord aastas lühikeseks ajaks katkestama. Lastel võib seda teha koolivaheajal. See näitab, kas ravim on veel vajalik.

Kui teie või teie laps ei tunne ennast pärast 1 kuu pikkust ravi paremini Kui teie või teie laps ei tunne ennast pärast 1 kuu pikkust ravi paremini, pidage nõu oma arstiga. Arst võib otsustada, et vajate või teie laps vajab teistsugust ravi.

Kui Affenid’i ei kasutata õigesti Kui Affenid’i kasutatakse valesti, võib see põhjustada ebanormaalset käitumist. See võib tähendada ka seda, et teil (või teie lapsel) tekib ravimist sõltuvus. Rääkige oma arstile, kui olete või teie laps on kunagi kuritarvitanud alkoholi, retseptiravimeid või mõnuaineid või olete (või teie laps on) olnud neist sõltuv. See ravim on üksnes teile (või teie lapsele). Ärge andke seda ravimit kellelegi teisele, isegi kui sümptomid tunduvad sarnased.

Kui te võtate või teie laps võtab Affenid’i rohkem, kui ette nähtud Kui te olete või teie laps on võtnud liiga palju ravimit, pöörduge kohe arsti poole või kutsuge kiirabi. Öelge neile, kui palju ravimit on võetud. Vajalik võib olla arstiabi.

Üleannustamise nähud võivad olla oksendamine, erutustunne, värisemine, tahtele allumatute liigutuste tugevnemine, lihastõmblused, krambid (millele võib järgneda kooma), tugev õnnetunne, segasus, olematute asjade nägemine, kuulmine või tajumine (hallutsinatsioonid), higistamine, õhetus, peavalu, kõrge palavik, muutused südametegevuses (aeglased, kiired või ebaühtlased südamelöögid), kõrge vererõhk, laienenud pupillid ning nina- ja suukuivus.

Kui te unustate (või teie laps unustab) Affenid’i võtta Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Kui teil (või teie lapsel) jäi annus vahele, tuleb oodata kuni järgmise annuse võtmise ajani.

Kui te lõpetate (või teie laps lõpetab) Affenid’i võtmise Kui lõpetate (või teie laps lõpetab) järsku selle ravimi võtmise, võivad aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid tagasi tulla või tekkida soovimatud toimed, näiteks depressioon. Enne ravimi lõplikku ärajätmist võib arst igapäevast annust järk-järgult vähendada. Enne Affenid’i kasutamise lõpetamist pidage nõu oma arstiga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Arst räägib teile kõrvaltoimetest.

Mõned kõrvaltoimed võivad olla tõsised. Pöörduge kohe arsti poole, kui teil või teie lapsel tekib mis tahes järgmine kõrvaltoime.

Sage (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):

• ebaühtlased südamelöögid (südamepekslemine);
• meeleolumuutused, meeleolu kõikumised või isiksusemuutused.

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st):

• enesetapumõtted või -soov;
• olematute asjade nägemine, tajumine või kuulmine, need on psühhoosi tunnused;
• tahtele allumatud kõne ja kehaliigutused (Tourette'i sündroom);
• allergianähud, nt lööve, sügelus või nõgeslööve nahal, näo, huulte, keele või muude kehaosade turse, õhupuudus, vilisev hingamine või hingamisraskused.

Harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st):

• ebatavaline erutatus, üliaktiivsus ja pidurdamatus (maania).

Väga harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st):

• südameinfarkt;
• tõmblused (krambihood, krambid, epilepsia);
• naha irdumine või lillakaspunased laigud;
• lihasspasmid, mis ei allu teie kontrollile, mis mõjutavad teie silmi, pead, kaela, keha ja närvisüsteemi aju verevarustuse ajutise puudumise tõttu;
• halvatus (paralüüs) või probleemid liikumise ja nägemisega, kõnehäired – need võivad olla aju veresoonte probleemidele viitavad nähud;
• vererakkude vähesus (erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid), mille tõttu võib suureneda vastuvõtlikkus nakkustele ning soodumus veritsuse ja verevalumite tekkeks;

• järsk kehatemperatuuri tõus, väga kõrge vererõhk ja tugevad krambid (maliigne ehk pahaloomuline neuroleptiline sündroom). Ei ole teada, kas see kõrvaltoime on põhjustatud metüülfenidaadist või muudest ravimitest, mida on võetud kombinatsioonis metüülfenidaadiga.

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• soovimatud pealetükkivad korduvad mõtted;
• teadmata põhjusel minestamine, valu rindkeres, õhupuudus (need võivad olla südameprobleemide nähud).

Teised kõrvaltoimed on järgmised ja kui need muutuvad tõsiseks, rääkige oma arsti või apteekriga. Väga sage (võivad tekkida rohkem kui 1 inimesel 10-st):

• vähenenud söögiisu;
• peavalu;
• närvilisus;
• unetus;

• iiveldus;
• suukuivus.

Sage (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10-st):

• liigesevalu;
• kehatemperatuuri tõus (palavik);

• juuste ebaharilik väljalangemine või hõrenemine;
• ebaharilik unisus või uimasus;
• isutus;
• täiskasvanutel kehakaalu vähenemine;
• paanikahoog;
• sugutungi vähenemine;
• hambavalu;
• sügelus, lööve või nahapinnast kõrgem sügelev lööve (nõgestõbi);
• liighigistamine;
• köha, kurgu- või ninavalu ja kurgu ärritus, õhupuudus või valu rindkeres;
• vererõhu muutused (peamiselt kõrge vererõhk), südame löögisageduse suurenemine (tahhükardia), käe- ja jalalabade külmus;
• värisemine või vappumine, pearinglustunne, tahtele allumatud liigutused, närviline olek, ebatavaline aktiivsus;
• agressiivsuse, erutatuse, rahutuse, ärevuse, masenduse, pinge, ärrituvuse tunne, ebanormaalne käitumine, probleemid magamisega, väsimus;
• kõhuvalu, kõhulahtisus, ebamugavustunne maos, seedehäired, janu ja oksendamine. Need kõrvaltoimed tekivad tavaliselt ravi alguses ja need võivad väheneda, kui võtta ravim koos toiduga;
• hammaste kiristamine (bruksism).

Aeg-ajalt (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st):

• kõhukinnisus;
• ebamugavustunne rinnus;
• veri uriinis;
• kahelinägemine või ähmane nägemine;
• lihasevalu, lihaste tõmblused, lihaspinge;
• maksatalitluse näitajate suurenemine (näha vereanalüüsis);
• viha, nutuvalmidus, ülemäärane teadlikkus ümbritsevast, pinge.
• kuivsilmsus.

Harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st):

• sugutungi muutused;
• desorienteeritustunne;
• laienenud pupillid, nägemisraskused;
• rindade suurenemine meestel;
• nahapunetus, punetav nahapinnast kõrgem lööve.
• obsessiiv-kompulsiivne häire (sh vastupandamatu tung tõmmata välja kehakarvu, nokkida nahka, korduvad soovimatud mõtted, tunded, kujutlused või tungid (obsessiivsed mõtted), korduvad tegevused või vaimsed rituaalid (kompulsioonid)).

Väga harv (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st):

• südamelihaseinfarkt;
• äkksurm;
• lihaskrambid;
• väikesed punased täpid nahal;
• ajupõletik või ajuarterite ummistus;
• maksatalitluse häire, sealhulgas maksapuudulikkus ja kooma;
• kõrvalekalded analüüsitulemustes, sh maksatalitluse ja verepildi näitajates;
• enesetapukatse ja enesetapp, ebanormaalne mõtlemine, tunnete ehk emotsioonide puudumine;
• sõrmede ja varvaste tuimus, kirvendus ja värvuse muutumine valgest siniseks, külma käes punaseks (Raynaud' sündroom).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

• migreen;

• ninaverejooks;
• väga kõrge palavik;
• südame löögisageduse vähenemine, suurenemine või lisalöögid;
• krambihoog (grand mal);
• olematute asjade uskumine, segasus;
• tugev kõhuvalu, sageli koos iivelduse ja oksendamisega;
• aju veresoonte probleemid (insult, peaajuarterite põletik või ummistus);
• erektsioonihäire;
• ülemäärane kontrollimatu rääkimine;
• võimetus kontrollida uriini voolu põiest (uriinipidamatus);
• lõualihaste spasm, mille tõttu on raske suud avada (trism);
• pikaajalised erektsioonid, mõnikord valulikud, või erektsioonide sagenemine;
• kogelemine.
• silmasisese rõhu suurenemine.
• silmahaigused, mis võivad põhjustada nägemise halvenemist silmanärvi kahjustuse tagajärjel (glaukoom).

Toimed kasvule Kui metüülfenidaati kasutatakse kauem kui aasta, võib see mõnel lapsel kasvu aeglustada. Seda esineb vähem kui ühel lapsel 10-st.

• Laps ei pruugi kaalus juurde võtta või pikemaks kasvada.
• Arst jälgib hoolikalt pikkust ja kehakaalu, samuti seda, kui hea isu teil (või teie lapsel) on.
• Kui teie (või teie lapse) kasv ei ole ootuspärane, võidakse ravi metüülfenidaadiga lühikeseks ajaks katkestada.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Affenid’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud blistril ja karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Affenid sisaldab

• Toimeaine on metüülfenidaatvesinikkloriid Affenid 10 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid sisaldavad 8,65 mg

metüülfenidaati 10 mg metüülfenidaatvesinikkloriidina. Affenid 20 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid sisaldavad 17,3 mg metüülfenidaati 20 mg metüülfenidaatvesinikkloriidina. Affenid 30 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid sisaldavad 25,95 mg metüülfenidaati 30 mg metüülfenidaatvesinikkloriidina. Affenid 40 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid sisaldavad 34,6 mg metüülfenidaati 40 mg metüülfenidaatvesinikkloriidina. Affenid 60 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid sisaldavad 51,9 mg metüülfenidaati 60 mg metüülfenidaatvesinikkloriidina.

• Teised koostisosad on Kapsli sisu: ammoniummetakrülaatkopolümeer (B tüüp), metakrüülhappe-metüülmetakrülaadi kopolümeer (1 : 1), povidoon K 30, suhkrugraanulid (sisaldavad sahharoosi ja maisitärklist), talk, trietüültsitraat. Kapsli kest: želatiin, titaandioksiid (E171). Lisaks sisaldavad Affenid 10 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid, Affenid 30 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid, Affenid 40 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid ja Affenid 60 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid kollast raudoksiidi (E172). Trükivärv: kaaliumhüdroksiid, propüleenglükool (E1520), punane raudoksiid (E172), šellaklakk, kange ammoniaagilahus.

Kuidas Affenid välja näeb ja pakendi sisu Affenid 10 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid: želatiinist kõvakapsel, suurus 2; kapslikaas on tumekollane ja läbipaistmatu, kapslikest on valge ja läbipaistmatu; kapslikaanele on punase tindiga trükitud „RUB“ ja kapslikestale punase tindiga „M10“; kapsel sisaldab valgeid ja valkjaid graanuleid. Kapsli pikkus: 18 mm.

Affenid 20 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid: želatiinist kõvakapsel, suurus 2; kapsel on valge ja läbipaistmatu; kapslikaanele on punase tindiga trükitud „RUB“ ja kapslikestale punase tindiga „M20“; kapsel sisaldab valgeid ja valkjaid graanuleid. Kapsli pikkus: 18 mm.

Affenid 30 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid: želatiinist kõvakapsel, suurus 2; kapsel on kollakasvalge ja läbipaistmatu; kapslikaanele on punase tindiga trükitud „RUB“ ja kapslikestale punase tindiga „M30“; kapsel sisaldab valgeid ja valkjaid graanuleid. Kapsli pikkus: 18 mm.

Affenid 40 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid: želatiinist kõvakapsel, suurus 1; kapsel on tumekollane ja läbipaistmatu; kapslikaanele on punase tindiga trükitud „RUB“ ja kapslikestale punase tindiga „M40“; kapsel sisaldab valgeid ja valkjaid graanuleid. Kapsli pikkus: 20 mm. Affenid 60 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid: želatiinist kõvakapsel, suurus 0; kapslikaas on tumekollane ja läbipaistmatu, kapslikest on kollakasvalge ja läbipaistmatu; kapslikaanele on punase tindiga trükitud „RUB“ ja kapslikestale punase tindiga „M60“; kapsel sisaldab valgeid ja valkjaid graanuleid. Kapsli pikkus: 22 mm.

Pappkarpidesse pakitud kooritavad lastekindlad blistrid (PCTFE/PVC//Al/PET).

Pakendi suurused: 10 mg: 28, 30, 50, 56, 60, 100 kapslit. 20 mg: 28, 30, 50, 56, 60, 84, 100 kapslit. 30 mg: 28, 30, 50, 56, 60, 100 kapslit. 40 mg: 28, 30, 50, 56, 60, 100 kapslit. 60 mg: 28, 30, 40, 50, 56, 60, 100 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Zentiva k.s. U kabelovny 130 Dolni Mecholupy 102 37 Praha 10 Tšehhi

Tootja Laboratorios Rubió S.A. Calle Industria 29 08755 Barcelona Hispaania

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole. Zentiva Group, a.s. Eesti Filiaal See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2025

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Affenid 10 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Affenid 20 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Affenid 30 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Affenid 40 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Affenid 60 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Affenid 10 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Üks toimeainet modifitseeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 10 mg metüülfenidaatvesinikkloriidi (vastab 8,65 mg metüülfenidaadile).

Affenid 20 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Üks toimeainet modifitseeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 20 mg metüülfenidaatvesinikkloriidi (vastab 17,3 mg metüülfenidaadile).

Affenid 30 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Üks toimeainet modifitseeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 30 mg metüülfenidaatvesinikkloriidi (vastab 25,95 mg metüülfenidaadile).

Affenid 40 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Üks toimeainet modifitseeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 40 mg metüülfenidaatvesinikkloriidi (vastab 34,6 mg metüülfenidaadile).

Affenid 60 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Üks toimeainet modifitseeritult vabastav kõvakapsel sisaldab 60 mg metüülfenidaatvesinikkloriidi (vastab 51,9 mg metüülfenidaadile).

INN. Methylphenidatum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks 10 mg kapsel sisaldab 59,7 mg sahharoosi. Üks 20 mg kapsel sisaldab 119,5 mg sahharoosi. Üks 30 mg kapsel sisaldab 179,2 mg sahharoosi. Üks 40 mg kapsel sisaldab 238,9 mg sahharoosi. Üks 60 mg kapsel sisaldab 358,4 mg sahharoosi. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet modifitseeritult vabastav kõvakapsel.

Affenid 10 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Kõvad želatiinkapslid (suurus 2), tumekollane läbipaistmatu kapslikaan ja valge läbipaistmatu kapslikeha, kapslikaanele on trükitud punase tindiga „RUB“ ja kapslikehale on trükitud punase tindiga „M10“, kapslid sisaldavad valgeid ja valkjaid pelleteid. Kapsli pikkus: 18 mm.

Affenid 20 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid

Kõvad želatiinkapslid (suurus 2), valged läbipaistmatud kapslid, kapslikaanele on trükitud punase tindiga „RUB“ ja kapslikehale on trükitud punase tindiga „M20“, kapslid sisaldavad valgeid ja valkjaid pelleteid. Kapsli pikkus: 18 mm.

Affenid 30 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Kõvad želatiinkapslid (suurus 2), elevandiluuvärvi läbipaistmatud kapslid, kapslikaanele on trükitud punase tindiga „RUB“ ja kapslikehale on trükitud punase tindiga „M30“, kapslid sisaldavad valgeid ja valkjaid pelleteid. Kapsli pikkus: 18 mm.

Affenid 40 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Kõvad želatiinkapslid (suurus 1), tumekollased läbipaistmatud kapslid, kapslikaanele on trükitud punase tindiga „RUB“ ja kapslikehale on trükitud punase tindiga „M40“, kapslid sisaldavad valgeid ja valkjaid pelleteid. Kapsli pikkus: 20 mm.

Affenid 60 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid Kõvad želatiinkapslid (suurus 0), tumekollane läbipaistmatu kapslikaan ja elevandiluuvärvi läbipaistmatu kapslikeha, kapslikaanele on trükitud punase tindiga „RUB“ ja kapslikehale on trükitud punase tindiga „M60“, kapslid sisaldavad valgeid ja valkjaid pelleteid. Kapsli pikkus: 22 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ravi 6-aastastel ja vanematel lastel ning täiskasvanutel kompleksravi ühe osana, kui toetavad meetmed üksi on ebapiisavad.

Ravi peab alustama ja jälgima ATH ravile spetsialiseerunud arst, näiteks lastearst, laste ja noorukite psühhiaater või psühhiaater.

ATH spetsiaalsed diagnostilised kaalutlused lastel Diagnoosimine peab toimuma vastavalt kehtivatele DSM kriteeriumidele või RHK juhendile ning see peab tuginema patsiendi põhjalikul anamneesil ja uuringutel. Diagnoosida ei saa ainult ühe või mitme sümptomi olemasolu alusel.

Sündroomi täpne etioloogia ei ole teada ja ühtset diagnostilist testi kasutusel ei ole. Adekvaatse diagnoosi eelduseks on meditsiinilised, eripsühholoogilised, pedagoogilised ning sotsiaalsed uuringud.

Kompleksravi hõlmab tavaliselt psühholoogilisi, pedagoogilisi ja sotsiaalseid meetmeid ning farmakoteraapiat ning see on suunatud käitumishäirega lapse seisundi stabiliseerimisele. Käitumishäiret iseloomustavate sümptomite hulka võivad kuuluda krooniline lühiaegne tähelepanuvõime, tähelepanematus, emotsionaalne labiilsus, impulsiivsus, mõõdukas kuni raske hüperaktiivsus, kerged neuroloogilised nähud ja muutused elektroentsefalogrammis (EEG). Õppimine võib, kuid ei pruugi, olla kahjustunud. Ravi metüülfenidaadiga ei ole näidustatud kõigile ATH-ga lastele ning otsus seda ravimit kasutada peab põhinema lapse sümptomite raskusastme ja kestuse põhjalikul hindamisel, arvestades sealjuures lapse vanust.

Esmatähtis on asjakohane õpikeskkond ning tavaliselt on vajalik ka psühhosotsiaalne tugi. Kui toetavad meetmed üksi on ebapiisavad, peab stimulandi määramise otsus lähtuma lapse sümptomite raskusastme põhjalikust hindamisest. Metüülfenidaati tuleb alati kasutada vastavalt ametlikule näidustusele ja ravijuhenditele.

ATH spetsiaalsed diagnostilised kaalutlused täiskasvanutel

Diagnoosimine peab toimuma vastavalt kehtivatele DSM kriteeriumidele või RHK juhendile ning see peab tuginema patsiendi põhjalikul anamneesil ja uuringutel.

Sündroomi täpne etioloogia ei ole teada ja ühtset diagnostilist testi kasutusel ei ole. ATH-ga täiskasvanute sümptomite mustris on tüüpiliselt rahutus, kannatamatus ja tähelepanematus. Sümptomid, nagu hüperaktiivsus, kalduvad vanuse kasvades vähenema, mis võib-olla seotud kohanemise, närvisüsteemi arengu ja iseravimisega. Tähelepanematuse sümptomid on ATH-ga täiskasvanutel silmapaistvamad ja neil on suurem mõju. Diagnoosimine täiskasvanutel peab hõlmama struktureeritud intervjuud patsiendiga olemasolevate sümptomite väljaselgitamiseks. Eeltingimuseks on varasem lapseea ATH, mis selgitatakse välja retrospektiivselt (patsiendi haigusloo sissekannetest või kui neid ei ole, siis asjakohaste struktureeritud vahendite/intervjuude abil). Soovitav on kolmanda osapoole kinnitus ning ravi ei tohi alustada, kui lapseea ATH sümptomid ei ole kindlalt kinnitust leidnud. Diagnoosida ei saa ainult ühe või mitme sümptomi olemasolu alusel. Stimulandi kasutamise otsus peab täiskasvanutel põhinema väga hoolikal hindamisel ja diagnoosimiseks peab seisund hõlmama mõõdukat või rasket toimetulekuhäiret vähemalt kahes valdkonnas (näiteks sotsiaalne, akadeemiline ja/või tööalane toimetulek), mis mõjutab isiku elu erinevaid aspekte.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ravi peab alustama ja jälgima ATH ravile spetsialiseerunud arst, näiteks lastearst, laste ja noorukite psühhiaater või psühhiaater.

Ravieelne hindamine Enne ravi määramist on vajalik läbi viia patsiendi kardiovaskulaarsete näitajate (sh vererõhu ja südame löögisageduse) esialgne hindamine. Üldises terviseloos tuleb ära tuua samaaegselt kasutatavad ravimid, praegu ja varem esinenud kaasuvad haigused ning psühhiaatrilised häired või sümptomid, äkksurm/teadmata põhjusel surm perekonnaanamneesis ja ravieelne pikkus (ainult lastel) ja kehakaal kasvukõveral (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Raviaegne jälgimine Pidevalt tuleb jälgida kasvu (lapsed/noorukid), kehakaalu (täiskasvanud), psühhiaatrilist ja kardiovaskulaarset seisundit (vt ka lõik 4.4).

• Vererõhk ja südame löögisagedus tuleb märkida pertsentiilide tabelisse iga kord annuse kohandamisel ja seejärel vähemalt iga 6 kuu järel.
• Pikkust (lapsed), kehakaalu ja söögiisu tuleb kontrollida vähemalt iga 6 kuu järel ja pidada ka kasvutabelit.
• Kehakaalu tuleb kontrollida täiskasvanutel regulaarselt
• De novo tekkinud või olemasolevate psühhiaatriliste häirete süvenemist tuleb jälgida iga kord annuse kohandamisel ning seejärel vähemalt iga 6 kuu järel ja igal visiidil.

Patsiente tuleb jälgida metüülfenidaadi kasutamise muutuste, väärkasutamise või kuritarvitamise riski suhtes.

Annuse tiitrimine Ravi alguses metüülfenidaadiga on vajalik ettevaatlik annuse tiitrimine. Annuse tiitrimist tuleb alustada väikseima võimaliku annusega. Täiskasvanutel võib tiitrimist alustada 20 mg annusega.

Saadaval võivad olla selle ravimi ja teiste metüülfenidaati sisaldavate ravimite teised tugevused.

Affenidi spetsiifiline galeenika simuleerib toimeainet kiiresti vabastava metüülfenidaatpreparaadi manustamist kaks korda ööpäevas. Ligikaudu 50% toimeaine üldkogusest on saadaval viivitamatult vabastavas, mitte retardses vormis, ülejäänud 50% toimeainest vabaneb ligikaudu 4 tunni pärast.

Ravi tuleb lõpetada, kui sümptomid ei parane ühe kuu jooksul pärast asjakohast annuse kohandamist.

Kui sümptomid ägenevad või tekivad teised kõrvaltoimed, tuleb annust vähendada või vajadusel ravi katkestada.

Eesmärgiks on saavutada annustamise skeem, mis tagab sümptomite rahuldava kontrolli väikseima ööpäevase annusega. Affenidi ei tohi võtta hommikul liiga hilja, sest see võib põhjustada unehäireid.

Annus tuleb tiitrida individuaalselt, vastavalt kliinilistele vajadustele ja patsiendi ravivastustele. ATH raviks tuleb metüülfenidaadi võtmise aeg valida selliselt, et toime tekiks ja kestaks pigem koolipäeva jooksul (lapsed), kus esinevad sotsiaalsed probleemid ning patsiendi käitumishäired.

Lapsed (6-aastased ja vanemad) Affenidi võetakse üks kord ööpäevas, hommikul. Affenidi soovitatav algannus on 20 mg. Kui arsti hinnangul on sobiv väiksem algannus, peab patsient alustama ravi 10 mg-ga, alternatiivselt on soovitatav alustada tavapärase lühitoimelise metüülfenidaadi annusega 10 mg ja seda pidevalt suurendada vastavalt selle ravimvormi soovitusele. Metüülfenidaadi maksimaalne ööpäevane annus on 60 mg.

Kuid kui ravimi toime kaob liiga vara õhtul, võivad käitumishäire ja/või võimetus magama jääda uuesti tekkida. Väike annus metüülfenidaati manustatuna toimeaine kiire vabanemisega tabletina päeva teises pooles võib aidata seda probleemi lahendada. Sellisel juhul tuleb kaaluda asjaolu, et sümptomite adekvaatne kontrolli all hoidmine saavutatakse toimeaine kiire vabanemisega tableti kaks korda ööpäevas manustamisega. Väikese õhtuse lisaannuse manustamise poolt- ja vastuargumente toimeaine kiire vabanemisega tabletina tuleb kaaluda uinumishäirete tekke suhtes.

Ravi pikatoimelise metüülfenidaadiga ei tohi jätkata, kui lisaks vajatakse hilist annust metüülfenidaadi kiire vabanemisega tabletiga, välja arvatud juhul, kui on teada, et sama lisaannus oli vajalik ka hommiku-/lõunaajal.

Täiskasvanud Affenidi võetakse üks kord ööpäevas, tavaliselt hommikul.

Ravimi võtmise aega võib kohandada vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele, kuid unehäirete vältimiseks ei tohi manustada liiga hilja hommikul. Annust tuleb tiitrida individuaalselt. Täiskasvanutel võib annuse tiitrimist alustada 20 mg-st. ATH raviks täiskasvanutel tohib kasutada ainult metüülfenidaadi toimeainet modifitseeritult vabastavat preparaati. Maksimaalset ööpäevast annust 80 mg ei tohi ületada. Metüülfenidaati esmakordselt saavad patsiendid (vt lõik 5.1) Affenidi soovitatav algannus patsientidele, kes praegu metüülfenidaati ei võta, on 20 mg üks kord ööpäevas. Affenidi annust võib täiskasvanutel iganädalaste intervallidega 20 mg kaupa kohandada. Väiksemate annuste või väiksemate annuste suurendamiseks on saadaval Affenidi teised tugevused või teised metüülfenidaati sisaldavad ravimid.

Patsiendid, kes lähevad lapseea metüülfenidaadiga ravilt täiskasvanuikka Ravi võib jätkata sama ööpäevase annusega. Kui patsienti on varem ravitud toimeainet kiiresti vabastava ravimvormiga, tuleb üle minna Affenidi sobivale soovitatavale annusele (vt allpool „Patsiendi ravi üleviimine Affenidile”).

ATH ravi perioodiline hindamine Patsiendi seisundi hindamiseks tuleb Affenidi kasutamine perioodiliselt katkestada. Paranemine võib jätkuda ka siis, kui ravimi kasutamine ajutiselt või lõplikult katkestatakse. ATH sümptomite kontrolli all hoidmiseks võib ravi uuesti alustada. Ravi ravimitega ei tohi ega peagi olema tähtajatu. Kui seda kasutatakse ATH-ga lastel, võib ravi tavaliselt katkestada puberteedieas või pärast seda.

Patsiendi ravi üleviimine Affenidile

Affenid, manustatuna ühekordse annusena, tagab võrreldava metüülfenidaadi üldekspositsiooni (AUC) võrreldes sama toimeainet kiiresti vabastava metüülfenidaadi koguannusega, mida manustatakse kaks korda ööpäevas.

Patsientidel, kes võtavad metüülfenidaati kaks korda ööpäevas, peab Affenidi soovitatav annus olema võrdne toimeainet kiiresti vabastava ravimvormi ööpäevase koguannusega, mis ei tohi ületada koguannust 60 mg lastel ja 80 mg täiskasvanutel. Affenidi soovitatav annus patsientidele, kes viidi üle toimeainet kiiresti vabastavalt ravimvormilt või toimeainet modifitseeritult vabastavalt ravimvormilt Affenidile, on näidatud tabelis 1.

Tabel 1 Varasem metüülfenidaadi Soovitatav Affenidi annus ööpäevane annus 5 mg metüülfenidaati kaks korda 10 mg toimeainet modifitseeritult vabastavat ööpäevas metüülfenidaati üks kord ööpäevas 10 mg metüülfenidaati kaks korda 20 mg toimeainet modifitseeritult vabastavat ööpäevas metüülfenidaati üks kord ööpäevas 15 mg metüülfenidaati kaks korda 30 mg toimeainet modifitseeritult vabastavat ööpäevas metüülfenidaati üks kord ööpäevas 20 mg metüülfenidaati kaks korda 40 mg toimeainet modifitseeritult vabastavat ööpäevas metüülfenidaati üks kord ööpäevas 30 mg metüülfenidaati kaks korda 60 mg toimeainet modifitseeritult vabastavat ööpäevas metüülfenidaati üks kord ööpäevas

Teiste metüülfenidaadi raviskeemide puhul tuleb algannuse valimisel lähtuda kliinilisest hinnangust. Affenidi annust ATH raviks võib kohandada iganädalaste intervallidega 10 mg kaupa.

Metüülfenidaadi maksimaalne ööpäevane annus on 60 mg ATH raviks lastel ja 80 mg ATH raviks täiskasvanutel.

Pikaajaline kasutamine (kauem kui 12 kuud) Metüülfenidaadi pikaajalise kasutamise ohutust ja efektiivsust ei ole kontrolliga uuringutes süstemaatiliselt uuritud lastel ja noorukitel. Metüülfenidaadi pikaajalise kasutamise ohutust ei ole kontrolliga kliinilistes uuringutes süstemaatiliselt hinnatud täiskasvanutel. Ravi kestus metüülfenidaadiga ei tohi ja ei peagi olema määramatu. ATH-ga lastel ja noorukitel lõpetatakse ravi metüülfenidaadiga tavaliselt puberteedi ajal või pärast seda. Kui arst otsustab metüülfenidaati pikemaajaliselt kasutada (kauem kui 12 kuud) ATH ravis, tuleb perioodiliselt kontrollida ravimi pikaajalise kasutuse kasu konkreetsele patsiendile, kasutades ravimivabu perioode, mil patsiendi seisundit hinnatakse ilma farmakoteraapiata. Metüülfenidaadiga ravi soovitatakse seisundi hindamiseks katkestada vähemalt üks kord aastas (lapsed eelistatult koolivaheaegadel). Paranemine võib jätkuda, kui ravi on kas ajutiselt või jäädavalt katkestatud.

Annuse vähendamine ja ravi katkestamine Ravi tuleb lõpetada, kui sümptomid ei leevene pärast sobivat annuse kohandamist ühe kuu jooksul. Sümptomite paradoksaalse ägenemise või muude tõsiste kõrvaltoimete ilmnemisel tuleb annust vähendada või ravi katkestada. Patsientide erigrupid

Eakad Metüülfenidaati ei tohi eakatel patsientidel kasutada. Ohutus ja efektiivsus selles vanusegrupis ei ole kindlaks tehtud. Toimeainet modifitseeritult vabastavat ravimvormi ei ole ATH puhul hinnatud üle 60- aastastel patsientidel.

Maksakahjustus Metüülfenidaati ei ole maksakahjustusega patsientidel uuritud. Nende patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik.

Neerukahjustus Metüülfenidaati ei ole neerukahjustusega patsientidel uuritud. Nende patsientide puhul tuleb olla ettevaatlik.

Alla 6-aastased lapsed Metüülfenidaati ei tohi kasutada alla 6-aastastel lastel. Ohutus ja efektiivsus selles vanusegrupis ei ole kindlaks tehtud.

Manustamisviis Affenid (toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid) on suukaudseks manustamiseks, üks kord ööpäevas, hommikul. Affenidi võib manustada koos toiduga või ilma. Kapslid võib neelata alla tervelt või võib ka kapsli avada ja sisu puistata vähesele kogusele toidule (vt täpsemaid juhiseid allpool):

Affenidi kapsleid ei tohi närida, purustada ega selle sisu jagada portsjoniteks.

Väljapuistatud kapslite sisu manustamine toiduga Sissevõtmise hõlbustamiseks võib toimeainet modifitseeritult vabastavad kapslid ettevaatlikult avada ja puistata graanulid pehme toidu (nt õunapüree) peale. Toitu ei tohi soojendada, kuna see võib mõjutada selle toimeainet modifitseeritult vabastavaid omadusi. Ravimi ja toidu segu tuleb kohe täielikult ära tarbida. Ravimit ja toidusegu ei tohi edaspidiseks kasutamiseks säilitada. Toidule (nt õunapüreele) puistatud graanuleid ei tohi närida ega purustada.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Glaukoom.
• Feokromotsütoom.
• Kasutamine koos mitteselektiivsete, pöördumatu toimega monoaminooksüdaasi (MAO) inhibiitoritega või minimaalselt 14 päeva jooksul seda tüüpi ravimitega ravi lõpetamisest, kuna võib tekkida hüpertensiivne kriis (vt lõik 4.5).
• Hüpertüreoidism või türeotoksikoos.
• Depressiooni, anorexia nervosa/anorektiliste häirete, enesetapukalduvuse, psühhootiliste sümptomite, raskekujuliste meeleoluhäirete, mania, skisofreenia või psühhopaatiliste/piirialaste isiksushäirete diagnoos või nende häirete varasem esinemine.
• Raske ja episoodilise (I tüüpi) bipolaarse (afektiivne) häire (mis ei ole hästi kontrollitud) diagnoos või esinemine anamneesis.
• Olemasolevad kardiovaskulaarsed häired, sh raske hüpertensioon, südamepuudulikkus, arterite oklusiivne haigus, stenokardia, hemodünaamiliselt oluline südame paispuudulikkus, kardiomüopaatiad, müokardiinfarkt, potentsiaalselt eluohtlikud arütmiad ja ioonikanalite häired (ioonikanalite düsfunktsioonist põhjustatud häired).
• Olemasolevad ajuveresoonte häired, aju aneurüsm, veresoonte häired, sh vaskuliit või ajuinfarkt.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ravi metüülfenidaadiga ei ole näidustatud kõigile ATH-ga patsientidele ning otsus ravimi kasutamiseks peab põhinema sümptomite raskusastme ja kroonilisuse väga põhjalikul hindamisel (lapsel lähtuvalt vanusest).

Pikaajaline kasutamine (kauem kui 12 kuud) lastel, noorukitel ja täiskasvanutel Metüülfenidaadi pikaajalise kasutamise ohutust ja efektiivsust ei ole kontrolliga uuringutes lastel ja noorukitel süstemaatiliselt uuritud. Metüülfenidaadi pikaajalise kasutamise ohutust ei ole kontrolliga uuringutes täiskasvanutel süstemaatiliselt uuritud.

Ravi kestus metüülfenidaadiga ei tohi ja ei peaks olema määramatu. ATH-ga lastel ja noorukitel lõpetatakse ravi metüülfenidaadiga tavaliselt puberteedi ajal või pärast seda. Pikaajalist ravi (s.o kauem kui 12 kuud) saavatel patsientidel tuleb vastavalt lõikudes 4.2 ja 4.4 toodud juhistele ravi ajal hoolikalt jälgida kardiovaskulaarset seisundit, kasvu (lastel), kehakaalu, söögiisu, de novo tekkivaid või olemasolevate psühhiaatriliste häirete süvenemist. Jälgimist nõudvaid psühhiaatrilisi häireid kirjeldatakse allpool ja nende hulka võivad kuuluda (kuid mitte ainult) motoorsed või vokaalsed tikid, agressiivne või vaenulik käitumine, agiteeritus, ärevus, depressioon, psühhoos, mania, luulud, ärrituvus, spontaansuse puudumine, ravist loobumine ja ülemäärane perseveratsioon.

Arst, kes otsustab metüülfenidaati kasutada pikemate perioodide vältel (üle 12 kuu) ATH-ga patsientidel, peab aeg-ajalt kontrollima ravimi pikaajalise kasutamise kasulikkust konkreetsele patsiendile, kasutades ravimivabu perioode, mil patsiendi seisundit hinnatakse ilma farmakoteraapiata. Ravi metüülfenidaadiga soovitatakse patsiendi seisundi hindamiseks katkestada vähemalt üks kord aastas (lastel eelistatult koolivaheaegadel). Paranemine võib jätkuda, kui ravi on kas ajutiselt või jäädavalt katkestatud.

Kasutamine eakatel Metüülfenidaati ei tohi kasutada eakatel. Affenidi ohutust ja efektiivsust üle 60-aastastel ATH-ga patsientidel ei ole kindlaks tehtud.

Kasutamine alla 6-aastastel lastel Metüülfenidaati ei tohi kasutada alla 6-aastastel lastel. Ohutus ja efektiivsus selles vanusegrupis ei ole kindlaks tehtud.

Kardiovaskulaarne seisund Patsientidelt, kelle puhul kaalutakse stimulantravi, tuleb võtta põhjalik anamnees (sh kardiaalse või teadmata põhjusel äkksurma või pahaloomulise arütmia hindamine perekonnaanamneesis) ja teha arstlik läbivaatus, et hinnata südamehaiguse esinemist ning juhul, kui esialgsed leiud viitavad sellisele haigusele, ka anamneesis, tuleb nende patsientide südame funktsiooni spetsialisti poolt täiendavalt hinnata. Patsientidel, kellel tekivad ravi ajal metüülfenidaadiga palpitatsioonid, pingutusel tekkiv valu rinnus, ebaselge põhjusega minestus, düspnoe või teised südamehaigusele viitavad sümptomid, peab spetsialist otsekohe hindama südame seisundit.

ATH-ga lastel ja noorukitel läbiviidud metüülfenidaadi kliinilistest uuringutest pärinevate andmete analüüs näitab, et metüülfenidaati kasutavatel patsientidel võivad sageli esineda diastoolse ja süstoolse vererõhu muutused rohkem kui 10 mmHg võrra võrreldes kontrollgrupiga. Täiskasvanud ATH-ga patsientide kliiniliste uuringute andmetes täheldati samuti diastoolse ja süstoolse vererõhu väärtuste muutusi. Siiski olid need muutused laste ja noorukitega võrreldes väiksemad (ligikaudu 2...3 mmHg võrreldes kontrollrühmaga). Nende kardiovaskulaarsete toimete lühi- ja pikaajaline mõju lastele ja noorukitele ei ole teada, kuid kliinilise uuringu andmetes täheldatud toimete tõttu ei saa kliiniliste tüsistuste võimalust välistada. Ettevaatlik tuleb olla, kui ravitakse patsiente, kelle kaasuvaid haigusi võivad mõjutada vererõhu tõus või südame löögisageduse kiirenemine. Vt lõigust 4.3 teavet seisundite kohta, mille puhul ravi metüülfenidaadiga on vastunäidustatud. Vaata lõik 5.1 alalõiku „ATH täiskasvanutel“. Kardiovaskulaarset seisundit tuleb hoolikalt jälgida. Vererõhk ja südame löögisagedus tuleb märkida pertsentiilide tabelisse iga kord annuse kohandamisel ja seejärel vähemalt iga 6 kuu järel.

Metüülfenidaadi kasutamine on vastunäidustatud teatud olemasolevate kardiovaskulaarsete haiguste korral, v.a. juhul, kui nii on soovitanud kardioloog (vt lõik 4.3).

Äkksurm ja olemasolevad südame struktuurihäired või teised tõsised südamehaigused Seoses kesknärvisüsteemi stimulantide tavapäraste annuste kasutamisega on lastel, kellest mõnel olid südame struktuurihäired või teised tõsised südameprobleemid, täheldatud äkksurma. Kuigi mõned tõsised südameprobleemid võivad ka ise suurendada äkksurma riski, ei soovitata stimulante patsientidele, kellel on teadaolevalt südame struktuurihäired, kardiomüopaatia, tõsised südame

rütmihäired või teised tõsised südameprobleemid, mis võivad neil suurendada stimulantide kasutamisega seotud sümpatomimeetilisi toimeid.

Väärkasutamine ja kardiovaskulaarsed nähud Kesknärvisüsteemi stimulantide väärkasutamine võib olla seotud äkksurma ja teiste tõsiste kardiovaskulaarsete kõrvaltoimetega.

Ajuveresoonte häired Vt lõik 4.3 ajuveresoonte seisundid, mille puhul ravi metüülfenidaadiga on vastunäidustatud. Patsiente, kellel esinevad täiendavad riskifaktorid (nagu kardiovaskulaarsed haigused anamneesis, samaaegselt kasutatavad ravimid, mis suurendavad vererõhku), tuleb pärast metüülfenidaadiga ravi alustamist igal visiidil neuroloogiliste nähtude ja sümptomite suhtes hinnata.

Tundub, et aju veresoonte põletik on metüülfenidaadiga ravi korral väga harva esinev idiosünkraatiline reaktsioon. On vähe tõendeid, mis viitavad sellele, et kõrgema riskiga patsiente saab tuvastada ja sümptomite esialgne ilmnemine võib olla esimeseks viiteks kliinilisele probleemile. Varajane diagnoosimine, mis põhineb arvestataval kahtlusel, võimaldab ravi metüülfenidaadi kiirelt lõpetada ja vastava raviga varakult alustada. Seda diagnoosi tuleb seega kahtlustada kõigil patsientidel, kellel tekivad ravi ajal metüülfenidaadiga uued neuroloogilised sümptomid, mis on vastavad peaaju isheemiale. Nende sümptomite hulka võivad kuuluda raske peavalu, tuimus, nõrkus, halvatus ja koordinatsiooni-, nägemis-, kõne-, enese väljendamise või mäluhäired.

Hemipleegilise tserebraalse paralüüsiga patsientidel ei ole ravi metüülfenidaadiga vastunäidustatud.

Psühhiaatrilised häired ATH-ga kaasuvad sageli psühhiaatrilised häired ja nendega tuleb stimulantide määramisel arvestada. Enne ravi alustamist metüülfenidaadiga tuleb patsienti hinnata olemasolevate psühhiaatriliste häirete suhtes ja uurida nende perekonna anamneesi (vt lõik 4.2). Psühhiaatriliste sümptomite ilmnemisel või olemasolevate psühhiaatriliste häirete süvenemisel ei tohi metüülfenidaati kasutada, välja arvatud juhul, kui ravist tulenev kasu kaalub üles potentsiaalsed ohud patsiendile.

Psühhiaatriliste häirete teket või süvenemist tuleb jälgida iga kord annuse kohandamisel, seejärel vähemalt iga 6 kuu järel ning igal visiidil; kohane võib olla ravi lõpetamine.

Olemasolevate psühhootiliste või maniakaalsete sümptomite süvenemine Metüülfenidaadi manustamine psühhootilistele patsientidele võib süvendada käitumis- ja mõtlemishäirete sümptomeid. Uute psühhootiliste või maniakaalsete sümptomite ilmnemine Ravi käigus ilmnevad psühhootilised sümptomid (nägemis-/kompimis-/kuulmishallutsinatsioonid ja luulud) või mania patsientidel, kellel varasemalt psühhootilisi haigusi või maniat ei esinenud, võivad olla tingitud metüülfenidaadi kasutamisest tavapärastes annustes (vt lõik 4.8). Maniakaalsete või psühhootiliste sümptomite ilmnemisel tuleb tekkepõhjusena arvestada ka metüülfenidaadiga ja vajalik võib olla ravi lõpetamine.

Agressiivne või vaenulik käitumine Stimulantidega ravi võib põhjustada agressiivsuse või vaenulikkuse teket või süvenemist. Metüülfenidaadiga ravitavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida agressiivse käitumise või vaenulikkuse suhtes ravi alustamisel, iga kord annuse kohandamisel ja seejärel vähemalt iga 6 kuu järel ning igal visiidil. Arst peab käitumishäiretega patsientidel hindama raviskeemi korrigeerimise vajadust, pidades silmas, et võib olla kohane annust üles- või allapoole tiitrida. Kaaluda võib ka ravi katkestamist.

Kalduvus suitsiidile Patsiente, kellel ATH ravimise ajal tekivad suitsiidimõtted või –käitumine, peab arst kohe hindama. Arvestada tuleb ka kaasuvate psühhiaatriliste seisundite süvenemisega ja metüülfenidaadi ravi võimaliku põhjusliku rolliga. Vajalik võib olla kaasuva psühhiaatrilise seisundi ravi ja kaaluda tuleb metüülfenidaadiga ravi katkestamist.

Tikid Metüülfenidaati seostatakse motoorsete ja verbaalsete tikkide tekke või ägenemisega. Teatatud on ka Tourette’i sündroomi süvenemisest (vt lõik 4.8). Enne metüülfenidaadi kasutamist tuleb uurida perekonna anamneesi ja patsienti kliiniliselt hinnata tikkide või Tourette’i sündroomi suhtes. Metüülfenidaadiga ravi ajal tuleb patsiente regulaarselt jälgida tikkide tekke või süvenemise suhtes. Monitoorimine tuleb läbi viia iga kord annuse kohandamisel ja seejärel vähemalt iga 6 kuu järel või igal visiidil.

Ärevus, agiteeritus või pingeseisund Metüülfenidaadi kasutamist seostatakse olemasoleva ärevuse, agiteerituse või pingeseisundi süvenemisega. Enne metüülfenidaadi kasutamist tuleb ärevust, agiteeritust või pingeseisundit kliiniliselt hinnata ja patsiente ravi ajal nende sümptomite ilmnemise või süvenemise suhtes regulaarselt jälgida iga kord annuse kohandamisel ja seejärel vähemalt iga 6 kuu järel või igal visiidil.

Bipolaarse häire vormid Eriti ettevaatlik tuleb olla juhul, kui metüülfenidaati kasutatakse ATH raviks patsientidel, kellel on kaasuv bipolaarne häire (sh ravimata I tüüpi bipolaarne häire või teised bipolaarse häire vormid), kuna sellistel patsientidel on võimalik soodumus segatüüpi/mania episoodide tekkeks. Enne ravi alustamist metüülfenidaadiga tuleb patsiente hoolikalt jälgida kaasuvate depressioonisümptomite suhtes ja teha kindlaks, kas neil patsientidel on bipolaarse häire tekkeoht; sellise eelneva hindamise hulka peavad kuuluma üksikasjalised andmed psühhiaatrilisest terviseloost, sh suitsiidi, bipolaarsete häirete ja depressiooni esinemine perekonnaanamneesis. Nende patsientide puhul on oluline hoolikas ja pidev jälgimine (vt ülal „Psühhiaatrilised häired“ ja lõik 4.2). Patsiente tuleb nende sümptomite suhtes jälgida iga kord annuse kohandamisel ning seejärel vähemalt iga 6 kuu järel ja igal visiidil.

Kasvamine ja kehakaalu langus Pikaajalist ravi metüülfenidaadiga saanud lastel on täheldatud kehakaalu suurenemise ja pikkuskasvu mõõdukat pidurdumist. Täiskasvanutel on metüülfenidaadiga ravi ajal teatatud kehakaalu langusest (vt lõik 4.8).

Metüülfenidaadi mõju lõplikule pikkusele ja kehakaalule ei ole hetkel teada ja seda uuritakse.

Metüülfenidaadiga ravi ajal tuleb jälgida kasvu: pikkus, kehakaal ja söögiisu tuleb fikseerida vähemalt iga 6 kuu järel ja pidada ka kasvutabelit. Patsientidel, kes ei võta kehakaalus ega pikkuses ootuspäraselt juurde, võib vajalikuks osutuda ravi katkestamine. Täiskasvanutel tuleb kehakaalu regulaarselt jälgida. Krambihood Epilepsiaga patsientidel tuleb metüülfenidaati kasutada ettevaatusega. Metüülfenidaat võib alandada krambiläve, kui patsiendil on olnud krambihooge, EEG häireid ilma krambihoogudeta ja harva ka siis, kui patsiendil ei ole olnud krampe ega EEG häireid. Krambihoogude esinemissageduse suurenemise või uute hoogude ilmnemise korral tuleb metüülfenidaadi kasutamine lõpetada.

Kuritarvitamine, väärkasutamine ja kasutamise muutused Patsiente tuleb hoolikalt jälgida metüülfenidaadi kasutamise muutuste, väärkasutamise ja kuritarvitamise riski suhtes.

Metüülfenidaati tuleb ettevaatusega kasutada teadaoleva ravimi- või alkoholisõltuvusega patsientidel võimaliku kuritarvitamise, väärkasutamise või kasutamise muutuste tõttu.

Metüülfenidaadi krooniline kuritarvitamine võib viia märkimisväärse tolerantsuse ja psühholoogilise sõltuvuse tekkeni, millega kaasnevad erinevatel astmetel käitumishäired. Tekkida võivad psühhootilised episoodid, eriti vastusena parenteraalsele kuritarvitamisele.

ATH raviks mõeldud ravikuuri valimisel tuleb arvestada patsiendi vanust, kaasuvate ravimite väärkasutamise riskifaktorite (nt kaasuv tõrges-trotslik käitumine või käitumishäire ja bipolaarne häire) olemasolu ning varasemat või praegust raviainete kuritarvitamist. Ettevaatus on vajalik emotsionaalselt ebastabiilsete patsientide korral, nt ravimi- või alkoholisõltuvusega anamneesis, sest sellised patsiendid võivad oma initsiatiivil annust suurendada.

Mõnedele kõrge riskiga aineid kuritarvitavatele patsientidele ei pruugi ravi metüülfenidaadi või teiste stimulantidega sobida ja kaaluda tuleb mitte-stimulantravi võimalust.

Ravi lõpetamine Ravimi kasutamise lõpetamisel on vajalik patsiendi hoolikas jälgimine, kuna võivad avalduda seni varjatuna kulgenud depressioon ning krooniline üliaktiivsus. Mõnede patsientide puhul võib olla vajalik pikemaajalisem jälgimine.

Hoolikas jälgimine on vajalik pärast kuritarvitamise lõpetamist, kuna siis võib tekkida raske depressioon.

Väsimus Metüülfenidaati ei tohi kasutada tavalise väsimusseisundi profülaktikaks ega raviks.

Silmasisese rõhu suurenemine ja glaukoom Seoses metüülfenidaadi kasutamisega on teatatud silmasisese rõhu suurenemisest ja glaukoomist (sh avatudnurga glaukoom ja suletudnurga glaukoom) (vt lõik 4.8). Patsientidele tuleb soovitada, et nad pöörduksid oma arsti poole, kui neil tekivad silmasisese rõhu suurenemisele või glaukoomile viitavad sümptomid. Silmasisese rõhu suurenemise korral tuleb konsulteerida oftalmoloogiga ja kaaluda metüülfenidaadi kasutamise lõpetamist (vt lõik 4.3). Patsiente, kellel on varem esinenud silmasisese rõhu suurenemist, on soovitatav jälgida silmaarsti juures.

Metüülfenidaadi ravimvormi valik Metüülfenidaati sisaldava ravimi ravimvormi valiku peab otsustama raviarst individuaalselt ja see sõltub soovitud toime kestusest. ATH raviks täiskasvanutel tohib kasutada ainult Affenidi toimeainet modifitseeritult vabastavaid kõvakapsleid.

Neeru- või maksapuudulikkus Puudub metüülfenidaadi kasutamise kogemus neeru- või maksapuudulikkusega patsientidel. Hematoloogilised toimed Metüülfenidaadi kasutamise pikaajaline ohutus ei ole lõplikult teada. Pikaajalist ravi vajavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja perioodiliselt teha täielik vereanalüüs ning määrata trombotsüütide arv. Leukopeenia, trombotsütopeenia, aneemia või teiste muutuste korral, sh muutused, mis viitavad tõsistele neeru- või maksahaigustele, tuleb kaaluda ravi katkestamist.

Priapism Metüülfenidaati sisaldavate ravimite kasutamisel, eriti metüülfenidaadi raviskeemi muutmisel, on teatatud pikaajalistest ja valulikest erektsioonidest. Patsiendid, kellel tekivad ebanormaalselt pikaajalised või sagedased ja valulikud erektsioonid, peavad pöörduma kohe arsti poole.

Ravimi skriining Metüülfenidaat võib anda valepositiivse tulemuse laboratoorsetes amfetamiini tuvastamise testides, eelkõige antikehi tuvastavas testis.

Mõju dopinguainena väärkasutamise korral Affenidi kasutamine võib anda antidopingu analüüsil positiivse tulemuse. Affenidi väärkasutamine dopingu eesmärgil võib kujutada endast ohtu tervisele.

Abiained

Ravim sisaldab sahharoosi. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, glükoos-galaktoos malabsorptsiooni või sahharoos-isomaltaas puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit võtta.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakokineetilised koostoimed Ei ole teada, mil viisil võib metüülfenidaat mõjutada samaaegselt manustatavate ravimite plasmakontsentratsioone. Seetõttu tuleb metüülfenidaadi kombineerimisel teiste ravimitega olla ettevaatlik, eelkõige kitsa terapeutilise vahemikuga ravimite korral.

Metüülfenidaat ei metaboliseeru tsütokroom P450 toimel kliiniliselt olulisel määral. Tsütokroom P450 indutseerijatel või inhibiitoritel eeldatavalt puudub oluline mõju metüülfenidaadi farmakokineetikale. Ja vastupidi, metüülfenidaadi d- ja l-enantiomeerid ei inhibeeri oluliselt tsütokroom P450 1A2, 2C8, 2C9, 2C19, 2D6, 2E1 või 3A.

Siiski on teatiste põhjal saadud viiteid, et metüülfenidaat võib pärssida kumariini antikoagulantide, antikonvulsantide (nt fenobarbitaal, fenütoiin, primidoon) ja mõnede antidepressantide (tritsüklilised ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid) metabolismi. Metüülfenidaadiga ravi alustamisel või lõpetamisel võib olla vajalik juba kasutatavate ravimite annuste kohandamine ja plasmakontsentratsioonide (või kumariini korral hüübimisaja) jälgimine.

Farmakodünaamilised koostoimed

Antihüpertensiivsed ravimid Metüülfenidaat võib vähendada hüpertensiooni ravis kasutatavate ravimite efektiivsust.

Kasutamine koos vererõhku tõstvate ravimitega Ettevaatus on vajalik patsientide korral, keda ravitakse metüülfenidaadi ja mõne teise potentsiaalselt vererõhku tõstva ravimiga (vt ka lõik 4.4, „Kardiovaskulaarne seisund“ ja „Peaajuveresoonte häired“).

Võimaliku hüpertensiivse kriisi tõttu on metüülfenidaat vastunäidustatud patsientidel, kes saavad ravi (praegu või eelnenud kahel nädalal) mitteselektiivsete pöördumatu toimega MAO-inhibiitoritega (vt lõik 4.3).

Kasutamine koos alkoholiga Alkoholi toimel võivad psühhoaktiivsete ravimite, sh metüülfenidaadi, kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed tugevneda. Seetõttu soovitatakse patsientidel ravi ajal alkoholi mitte kasutada. Väga kõrge alkoholikontsentratsiooni korral võib kineetiline profiil muutuda toimeainet kiiresti vabastava ravimvormi sarnase mustri suunas. Kasutamine koos halogeenitud anesteetikumidega Operatsiooni ajal võib vererõhk järsku tõusta. Kui operatsioon on plaaniline, tuleb operatsioonipäeval metüülfenidaati mitte kasutada.

Kasutamine koos tsentraalselt toimivate alfa-2 agonistidega (nt klonidiin) Metüülfenidaadi pikaajalise kasutamise ohutust kombinatsioonis klonidiini või teiste tsentraalselt toimivate alfa-2 agonistidega ei ole süstemaatiliselt hinnatud.

Kasutamine koos dopaminergiliste ravimitega Metüülfenidaadi manustamisel koos dopaminergiliste ravimitega, sh antipsühhootikumidega, on soovitatav ettevaatus. Kuna metüülfenidaadi valdavaks toimeks on suurendada ekstratsellulaarse dopamiini taset, võib metüülfenidaati seostada farmakodünaamiliste koostoimetega, kui teda manustatakse koos otseste ja kaudsete dopamiini agonistidega (sh DOPA ja tritsüklilised antidepressandid) või dopamiini antagonistidega, sh antipsühhootikumidega.

Antatsiidid Antatsiidide samaaegne kasutamine vähendab metüülfenidaadi imendumist oluliselt.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Ligikaudu 3400 raseduse esimesel trimestril metüülfenidaadiga kokkupuutunute kohortuuringu andmed ei näita üldiste sünnidefektide suurenenud riski. Südame väärarengute esinemissagedus oli pisut suurenenud (ühendatud korrigeeritud suhteline risk 1,3; 95% usaldusvahemik 1,0...1,6), mis vastab täiendavalt kolmele kaasasündinud südame väärarenguga lapsele 1000 naise kohta, kes saavad raseduse esimese trimestri vältel metüülfenidaati, võrrelduna nendega, kes raseduse ajal selle ravimiga kokku ei puutunud.

Spontaanselt on teatatud vastsündinute kardiorespiratoorse toksilisuse, eriti loote tahhükardia ja respiratoorse distressi üksikjuhtudest.

Loomkatsed on näidanud reproduktsioonitoksilisust ainult emasloomale toksiliste annuste puhul (vt lõik 5.3).

Metüülfenidaati ei ole soovitatav kasutada raseduse ajal, v.a juhul, kui on kliiniliselt otsustatud, et ravi edasilükkamine võib kujutada rasedusele suuremat ohtu.

Imetamine Metüülfenidaati on leitud metüülfenidaadiga ravitud naiste rinnapiimast.

Ühel juhul on teatatud imikust, kellel esines ekspositsiooniperioodil täpsustamata kehakaalu langus, kuid kelle kehakaal taastus ja suurenes pärast ema metüülfenidaadiga ravi katkestamist. Riski rinnapiimaga toidetavale lapsele ei saa välistada.

Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine metüülfenidaadiga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.

Fertiilsus Puuduvad andmed metüülfenidaadi toime kohta fertiilsusele inimestel. Loomkatsetes ei täheldatud kliiniliselt olulist toimet fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Metüülfenidaat võib põhjustada pearinglust, unisust ja nägemishäireid, sh nägemiskohastumise raskusi, kahelinägemist ja nägemise hägustumist (vt lõik 4.8). Ravim võib omada mõõdukat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Patsiente tuleb nende võimalike toimete suhtes hoiatada ning soovitada, et nimetatud kõrvaltoimete tekkimisel peaksid nad vältima potentsiaalselt ohtlikke tegevusi, nagu autojuhtimine või masinate käsitsemine.

4.8 Kõrvaltoimed

Allolev tabel näitab kõiki kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgsetes kõrvaltoime teatistes täheldatud Affenidi kõrvaltoimeid, samuti neid kõrvaltoimeid, millest on teatatud seoses teiste metüülfenidaatvesinikkloriidi ravimvormidega. Kui Affenidi ja metüülfenidaadi teise ravimvormi kõrvaltoimete esinemissagedused olid erinevad, kasutati andmebaasides olevat suurimat esinemissagedust.

Tabel põhineb lastel, noorukitel ja täiskasvanutel kogutud andmetel.

Esinemissagedused: väga sage (≥ 1/10) sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000)

väga harv (< 1/10 000) teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi Kõrvaltoime klass Sagedus Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Infektsioonid ja Nasofarüngiit Gastroenteriit infestatsioonid Vere ja Aneemia, Pantsütopeenia lümfisüsteemi leukopeenia häired trombotsüto- Immuun- Ülitundlikkus- süsteemi häired reaktsioonid, Ainevahetus ja Vähenenud Anoreksia, toitumishäired söögiisu (2) kehakaalu ja (1) pikkuse Psühhiaatrilised Unetus, Afektlabiilsus, Psühhootilised Mania (1), Suitsiidikatse Luulud (1), häired (1) närvilisus agressiivsus (1), häired (1), desorien- (sh täideviidud mõtlemishäired

Organsüsteemi Kõrvaltoime klass Sagedus Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Närvisüsteemi Peavalu Treemor (2), Sedatsioon, Krambid, Peaajuvere- häired pearinglus, akatiisia (3) koreoatetoidsed soonte häired Silma Diploopia, Nägemis- Silmasisese kahjustused ähmane kohastumise rõhu Südame häired Arütmia Valu rinnus Stenokardia Südameseiskus, Supraventriku- Vaskulaarsed Hüpertensioon Tserebraalne häired (1) perifeerne arteriit ja/või Respiratoorsed, Köha, farüngo- Epistaksis rindkere ja larüngeaalne valu mediastiinumi (2) häired Seedetrakti Iiveldus (2), Kõhuvalu, Kõhukinnisus häired suukuivus kõhulahtisus, (2) ebamugavustunne

Organsüsteemi Kõrvaltoime klass Sagedus Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Maksa ja Maksaensüümide Maksatalitluse sapiteede häired aktiivsuse tõus häired, sh Naha ja Hüperhidroos (2), Angioneurootiline Makulaarne Multiformne nahaaluskoe alopeetsia, turse, bulloossed lööve, erüteem, kahjustused kihelus, lööve, seisundid, erüteem eksfoliatiivne Lihaste, Artralgia Lihasvalu, lihaste Lihaskrambid Trism (4) luustiku ja tõmblus, lihaste sidekoe pinge (3) kahjustused Neerude ja Hematuuria Kusepidamatus kuseteede häired Reproduktiivse Güneko- Erektsiooni- süsteemi ja mastia häire, priapism, rinnanäärme suurenenud häired erektsioon ja Üldised häired Püreksia, kasvu Rindkere valu Kardiaalne Ebamugavus- ja manustamis- pidurdumine äkksurm (1) tunne koha pikaajalisel rindkeres, reaktsioonid kasutamisel lastel hüperpüreksia Uuringud Vererõhu ja Südamekahin (1), Vere alkaalse (1) Vt lõik 4.4. (2) Kõrvaltoimed täiskasvanud patsientidega läbi viidud kliinilistest uuringutest, millest teatati suurema sagedusega kui lastel ja noorukitel. (3) Kõrvaltoimed täiskasvanud patsientidega läbi viidud kliinilistest uuringutest, millest lastel ja noorukitel ei teatatud. (4) Põhineb esinemissagedusel, mis on arvutatud täiskasvanute ATH uuringutest (laste uuringutes ei ole teatatud ühestki juhust). (5) Esinemissagedus on tuletatud täiskasvanute kliinilistest uuringutest, mitte laste ja noorukite uuringute andmetest; võib esineda ka lastel ja noorukitel. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannusega patsientide ravimisel tuleb arvestada metüülfenidaadi viivitatud vabanemisega pikaajalise toimega ravimvormidest.

Nähud ja sümptomid Ägeda üleannustamise, tingitud peamiselt kesknärvisüsteemi ja sümpaatilise närvisüsteemi ülestimulatsioonist, tulemusel võib tekkida oksendamine, agiteeritus, treemorid, hüperrefleksia, lihastõmblused, krambid (võib järgneda kooma), eufooria, segasus, hallutsinatsioonid, deliirium, higistamine, nahaõhetus, peavalu, hüperpüreksia, tahhükardia, südamepekslemine, südamerütmi häired, hüpertensioon, müdriaas ja limaskestade kuivus.

Ravi Spetsiifiline antidoot metüülfenidaadi üleannustamise korral puudub.

Ravi on toetav.

Patsienti tuleb kaitsta enesevigastamise ning väliste stiimulite eest, mis võiksid olemasolevat ülestimulatsiooni veelgi suurendada. Kui nähud ja sümptomid ei ole liiga rasked ja patsient on teadvusel, võib maosisu eemaldada oksendamise esilekutsumise või maoloputuse teel. Enne maoloputust kontrollida võimalikku agitatsiooni ja krambihoogude olemasolu ning kaitsta hingamisteid. Teised soole detoksifikatsiooni meetmed on aktiveeritud söe ja lahtistite manustamine. Raske intoksikatsiooni korral võib anda enne maoloputuse läbiviimist hoolikalt tiitritud annus bensodiasepiini.

Vereringe ja hingamisfunktsiooni säilitamiseks tuleb rakendada intensiivravi; hüperpüreksia korral võib vajalik olla kehaväline jahutamine.

Peritoneaaldialüüsi või kehavälise hemodialüüsi tõhusus metüülfenidaadi üleannustamise korral ei ole tõestatud.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühhoanaleptikumid, tsentraalse toimega sümpatomimeetikumid; ATC-kood: N06BA04 Toimemehhanism Affenidi toimeaine metüülfenidaat on psühhostimulaator, millel on kesknärvisüsteemile tugevam toime kui motoorsele funktsioonile. Keemiliselt on see fenüüläädikhappe leeliseline ester. Molekuli põhiosa on fenüületüülamiin, mis arvatakse olevat amfetamiinilaadse toime põhjuseks. Metüülfenidaadil on kaks kiraalkeset ja seetõttu neli stereoisomeeri. Farmakodünaamiliselt aktiivne konfiguratsioon on treovorm. D-isomeer on farmakoloogiliselt aktiivsem kui L-isomeer.

Loomkatsetes avaldab metüülfenidaat kaudset sümpatomimeetilist toimet, vabastades adrenergilistesse neuronitesse ladestunud noradrenaliini ja inhibeerides selle tagasihaaret. Annusest sõltuvalt, st kesknärvisüsteemis metüülfenidaadi kontsentratsiooni suurenedes, vabastab metüülfenidaat ka dopamiini ja inhibeerib selle tagasihaaret. Erinevalt amfetamiinist ei vabasta metüülfenidaat eelnevalt reserpiiniga ravitud loomadel katehhoolamiine. See tähendab, et reserpiin inhibeerib metüülfenidaadist tingitud stereotüüpiaid.

Selle toimeviis inimesel ei ole veel täielikult selge, kuid stimuleeriv toime arvatakse tulenevat dopamiini tagasihaarde inhibeerimisest juttkehas, ilma et vallanduks dopamiini vabanemine. Mehhanism, millega metüülfenidaat mõjutab vaimset seisundit ja käitumist, ei ole lõplikult kindlaks tehtud.

Inimesel võib metüülfenidaadi kaudne sümpatomimeetiline toime põhjustada vererõhu tõusu, südame

löögisageduse kiirenemist ja bronhide lihastoonuse nõrgenemist. Need toimed ei ole tavaliselt väga märkimisväärsed. Tsentraalne stimuleeriv toime avaldub näiteks keskendumis-, töö- ja otsustusvõime paranemises, psühhofüüsilises aktiivsuses, samuti väsimuse ja füüsilise kurnatuse supressioonis. Väärkasutuse tagajärjel võib eelkõige ilmneda oma võimete ülehindamine ja ka psühholoogiliste funktsioonide häirumine, üleannustamine võib lõppeda surmaga. Metüülfenidaat võib vähendada söögiisu ja, suurte annuste korral, põhjustada kehatemperatuuri tõusu. Suurte annuste või pikaajalise kasutamise korral võivad avalduda ka käitumuslikud stereotüüpiad.

ATH täiskasvanutel Metüülfenidaati hinnati kombineeritud lühiajalises ja pikaajalises põhiuuringus, mis koosnes kolmest perioodist (1. periood = 9-nädalane lühiajaline ravi; 2. periood = 5-nädalane avatud ravi metüülfenidaadiga ilma platseebokontrollita; 3. periood = randomiseeritud võõrutusfaas). Põhiuuringule järgnes 26-nädalane avatud jätku-uuring.

Põhiuuring oli mitmekeskuseline randomiseeritud topeltpime platseebokontrolliga uuring, mis hõlmas 725 täiskasvanud patsienti (395 meest ja 330 naist), kellel oli DSM-IV ATH-kriteeriumite järgi diagnoositud ATH. Uuringu eesmärgid olid järgmised.

1) Kinnitada metüülfenidaadi efektiivsust ja ohutust täiskasvanutel (18 kuni 60 aasta vanused) 9-

nädalases topeltpimedas randomiseeritud platseebokontrolliga paralleelrühmade perioodis (1. periood), mis koosnes 3-nädalasest tiitrimisetapist, millele järgnes 6-nädalane ravi fikseeritud annusega (40, 60, 80 mg ööpäevas või platseebo). Seejärel tiitriti patsientidele sobivaim metüülfenidaadi annus (40, 60 või 80 mg ööpäevas), mida anti 5-nädalase perioodi jooksul (2. periood).

2) Hinnata metüülfenidaadi säilitavat toimet ATH-ga täiskasvanutel 6-kuulises topeltpimedas

randomiseeritud võõrutusuuringus (3. periood).

Efektiivsust hinnati sümptomite ravivastuse osas DSM-IV aktiivsus- ja tähelepanuhäire hindamisskaala (DSM-IV ADHD RS, ADHD rating scale) abil ning funktsionaalse paranemise osas Sheehani puudeskooriga (Sheehan Disability Score, SDS) vastavate koguskooride paranemisena algväärtustest kuni esimese perioodi lõpuni. DSM-IV ADHD RS koguskoori vähenemisega mõõdetult saavutati sümptomite osas metüülfenidaadi kõigi annusetasemetega märgatavalt parem ravivastus (kõigil annusetasemetel p < 0,0001) võrreldes platseeboga. SDS koguskoori paranemisega mõõdetult saavutati funktsionaalses paranemises kõigi metüülfenidaadi annusetasemetega märgatavalt parem ravivastus (p = 0,0003 annusega 40 mg, p = 0,0176 annusega 60 mg, p < 0,0001 annusega 80 mg) võrreldes platseeboga (vt tabel 2). Arsti hindamisskaalade järgi tõestati kõigi kolme metüülfenidaadi annusetaseme kliiniline efektiivsus [kliinilise üldmulje/paranemise skaala (Clinical Global Impression – Improvement, CGI-I) ja kliinilise üldmulje/raskusastme skaala (Clinical Global Improvement – Severity, CGI-S)], enesehindamisskaalad [täiskasvanu enesehindamisskaala (Adult Self-Rating Scale, ASRS)] ning vaatleja hinnanguskaalad [Connersi täiskasvanu ATH lühiskaala (Conners’ Adult ADHD Rating Scale Observer Short Version, CAARS O:S)]. Kõigil 1. perioodi hindamistel olid tulemused platseeboga võrreldes metüülfenidaadi kasuks.

Tabel 2. Paranemise analüüs: DSM IV ADHD RS koguskoor ja SDS koguskoor ravi järgi/ (LOCF*) 1. algväärtusest kuni 1. perioodi lõpuni

DSM-IV ADHD N 160 155 156 161 RS paranemine LS-i keskmine** 15,45 14,71 16,36 9,35 võrreldes p-väärtus**** < 0,0001 < 0,0001 < 0,0001 algväärtustega Olulisuse nivoo*** 0,0167 0,0208 0,0313 SDS koguskoori N 151 146 148 152 paranemine LS-i keskmine 5,89 4,9 6,47 3,03 võrreldes p-väärtus**** 0,0003 0,0176 < 0,0001 algväärtustega Olulisuse nivoo*** 0,0167 0,0208 0,0313 * LOCF (Last Observation Carried Forward) – viimane edasikantud väärtus, kasutades iga patsiendi kohta viimast visiiti 1. perioodi 6-nädalase fikseeritud annusega faasi andmetega; ** LS-i keskmine – paranemise vähimruutude keskmine kovariatsioonanalüüsi (ANCOVA) mudeli järgi, kus tegurid olid ravirühm ja keskus ning kovariandid DSM-IV ADHD RS koguskoor ning SDS koguskoor; *** olulisuse nivoo = lõplik kahepoolne olulisuse nivoo (alfa) pärast laiendatud hierarhilist hindamisprotseduuri; **** p-väärtus näitab võrdlust platseeboga. Metüülfenidaadi säilitava toime hindamiseks mõõdeti 6-kuulise säilitusperioodi lõpus ravivastuse puudumist metüülfenidaadi rühmas võrreldes platseebo rühmaga (vt tabel 3). Pärast metüülfenidaadi annuse optimeerimist 2. perioodil püsis ligikaudu 79%-l patsientidest haigus kontrolli all veel vähemalt 6 kuud (p < 0,0001 vs. platseebo). Šansside suhe 0,3 näitas, et platseebot saanud patsientidel oli metüülfenidaadiga võrreldes kolm korda suurem tõenäosus ravivastuse puudumiseks.

Tabel 3. Ravivastuse puudumise protsent 3. perioodil

Ravivastuse puudumine 75 (21,3) 57 (49,6) 0,3 (0,2; 0,4) < 0,0001 (0,0500) Ravivastus 277 (78,7) 58 (50,4)

* Kahepoolne p-väärtus põhineb iga metüülfenidaadi rühma ja platseebo vahelisel võrdlusel, kasutades logistilise regressiooni mudelit. ** Olulisuse nivoo = lõplik kahepoolne olulisuse nivoo (alfa) pärast laiendatud hierarhilist hindamisprotseduuri. Patsiendid, kes sisenesid 3. perioodi, olid 1. ja 2. perioodi jooksul saanud kokku 5…14 nädalat ravi metüülfenidaadiga. Seejärel ei tekkinud 3. perioodiks platseebo rühma määratud patsientidel tugevamaid võõrutus- ega tagasilangusnähtusid võrreldes patsientidega, kes jätkasid ravi metüülfenidaadiga.

Lühiajalise ravi ajal toimus kõigis metüülfenidaadi annuserühmades nii nais- kui ka meespatsientidel DSM-IV ADHD RS järgi statistiliselt parem paranemine võrreldes platseeboga. Meestel saavutati skoori parim arvuline paranemine metüülfenidaadi annusega 80 mg, samas naistel saavutati parim paranemine metüülfenidaadi väikseima, 40 mg annusega. See suundumus ei olnud tähtis ja pikaajalise ravi korral seda ei täheldatud. Naistel täheldati meestega võrreldes pisut suuremat kõrvaltoimete esinemissagedust, kuid üldiselt oli ohutusprofiil meestel ja naistel sarnane. Seega tuleb annus tiitrida individuaalselt (maksimaalne võimalik annus on 80 mg ööpäevas). Kasutada tuleb väikseima ööpäevase koguannusega raviskeemi, millega saadakse sümptomid rahuldavalt kontrolli alla.

Põhiuuringu 26-nädalane avatud jätku-uuring, kus metüülfenidaati manustati 298-le ATH-ga täiskasvanud patsiendile, näitas metüülfenidaadi pikaajalise kasutamise ohutust. Kui kombineerida kõigi põhi- ja jätku-uuringus osalenud patsientide pidev ekspositsioon metüülfenidaadile, said metüülfenidaati pidevalt kokku 354 patsienti > 6 kuud ja 136 patsienti > 12 kuud.

Selle jätku-uuringu ajal ei täheldatud, et ATH-ga täiskasvanud patsientidel oleks metüülfenidaadi ohutusprofiil pikemaajalise kasutamise korral muutunud. Jätku-uuringus osalenud patsientidel oli kõrvaltoimete profiil samasugune nagu põhiuuringus osalenutel. Ettearvamatuid raskeid kõrvaltoimeid selles jätku-uuringus ei täheldatud, ka suurem osa täheldatud kõrvaltoimetest olid ootuspärased.

Üldine kõrvaltoimete esinemissagedus ja mõne spetsiifilise kõrvaltoime esinemissagedus suurenesid koos ekspositsiooniaja pikenemisega. Kehakaal vähenes 0,7%-l (≤ 2 kuud), 5,6%-l (> 6 kuud) ja 7,4%-l (> 12 kuud) patsientidest. Kolmandal perioodil toimus märkimisväärne kehakaalu vähenemine (≥ 7%) võrreldes algväärtusega 13,8%-l patsientidest (6-kuulises säilitusperioodis). Unetus/uinumisraskused/unehäired sagenesid pikaajalise ravi korral (> 12 kuud). Aja jooksul suurenes pisut depressiivse meeleolu esinemissagedus (4,8% perioodil < 2 kuud, 4,5% perioodil > 6 kuud ja 6,6% perioodil > 12 kuud), samas depressioon aja jooksul vähenes (0% > 12 kuu pärast). Pikaajalise ekspositsiooni korral suurenes veidi tahhükardia ja südamepekslemise esinemissagedus (tahhükardia < 2-kuulise ekspositsiooniga 4,8% ja > 12-kuulise ekspositsiooniga 6,6%; südamepekslemine < 2- kuulise ekspositsiooniga 6,9% ja > 12-kuulise ekspositsiooniga 9,6%). Pikaajalise ekspositsiooni korral suurenes pisut ka kõrge vererõhu esinemissagedus; < 2-kuulise ekspositsiooniga 2,1% ja > 12- kuulise ekspositsiooniga 5,1%. Keskmine südame löögisageduse muutus suurenes 2,4 löögilt minutis (ekspositsioon < 2 kuud) kuni 4,9 ja 4,8 löögini minutis (ekspositsioon vastavalt > 6 kuud ja > 12 kuud).

Tahhükardia: uuringu alguses oli patsientide arv, kelle südame löögisagedus oli > 100 lööki minutis, väga väike (metüülfenidaadi rühmas 0,4% ja platseebo rühmas 0,6%). Metüülfenidaadi rühmas oli südame löögisageduse normaalse algväärtusega patsientidest 11,3% neid, kellel lühiajalise ravi vähemalt ühel visiidil oli südame löögisagedus > 100 lööki minutis (ja ainult 2,2% platseeborühmas). Pikaajalisel ravil oli südame löögisageduse normaalse algväärtusega patsientidest neid, kellel vähemalt ühel visiidil oli südame löögisagedus > 100 lööki minutis, 8,6% vs. 3,4% (metüülfenidaat vs. platseebo).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Affenid on ratsemaat, mis koosneb d-metüülfenidaadi ja l-metüülfenidaadi 1 : 1 segust.

Imendumine Pärast metüülfenidaadi (toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid) suukaudset manustamist AYH-ga lastele ning täiskasvanutele imendub metüülfenidaat kiiresti, tekitades bimodaalse plasmakontsentratsiooni-aja profiili (s.t kaks eraldi tippu ligikaudu neljatunnise vahega). Üks kord ööpäevas manustatava modifitseeritud vabanemisega metüülfenidaadi suhteline biosaadavus lastel ja täiskasvanutel on võrreldav kaks korda ööpäevas manustatava toimeainet kiiresti vabastava metüülfenidaadi sama suure koguannusega. Metüülfenidaadi maksimaalse ja minimaalse plasmakontsentratsiooni vaheline kõikumine on üks kord ööpäevas manustatava toimeainet modifitseeritult vabastava metüülfenidaadiga väiksem kui kaks korda ööpäevas manustatava toimeainet kiiresti vabastava metüülfenidaadiga.

Toidu mõju Affenidi toimeainet modifitseeritult vabastavaid kõvakapsleid võib manustada koos toiduga või ilma. Erinevusi toimeainet modifitseeritult vabastava metüülfenidaadi biosaadavuses pärast manustamist koos suure rasvasisaldusega hommikueine või õunapüreega võrreldes tühja kõhuga manustamisega ei leitud. Puuduvad tõendid annuse mõju vähenemise kohta, mis oleks seotud toidu olemasolu või puudumisega.

Patsientide jaoks, kes ei suuda toimeainet modifitseeritult vabastavat kõvakapslit alla neelata, võib kapsli sisu puistata pehmele toidule (nt õunapüreele), mis tuleb kohe sisse võtta (vt lõik 4.2).

Jaotumine Veres jaotuvad metüülfenidaat ja selle metaboliidid plasma (57%) ja erütrotsüütide (43%) vahel.

Metüülfenidaadi ja selle metaboliitide seonduvus plasmavalkudega on vähene (10…33%). D- metüülfenidaadi jaotusruumala oli 2,65 ± 1,11 l/kg ja L-metüülfenidaadil 1,80 ± 0,91 l/kg. Metüülfenidaat läbib kergesti hematoentsefaalbarjääri.

Biotransformatsioon Metüülfenidaadi kiire ja ulatuslik biotransformatsioon toimub karboksüülesteraas CES1A1 vahendusel. Metüülfenidaat metaboliseerub peamiselt -fenüül-2-piperidiinäädikhappeks (ritaliinhape). -fenüül-2-piperidiinäädikhappe tippkontsentratsioon plasmas saabub ligikaudu 2 tundi pärast manustamist ja see on 30…50 korda suurem kui muutumatu aine kontsentratsioon. -fenüül-2- piperidiinäädikhappe poolväärtusaeg on ligikaudu kaks korda pikem kui metüülfenidaadil ja selle keskmine süsteemne kliirens on 0,17 l/h/kg. Seega on neerupuudulikkusega patsientidel võimalik aine kuhjumine. Kuna -fenüül-2-piperidiinäädikhappe farmakoloogiline aktiivsus on vähene või puudub, ei oma see ravis suurt tähtsust. Määratavad on vaid hüdroksüülitud metaboliitide (nt hüdroksümetüülfenidaat ja hüdroksühape) väikesed kogused.

Ravitoime paistab tekkivat peamiselt lähteaine tõttu.

Eritumine Metüülfenidaadi plasmast eritumise keskmine poolväärtusaeg on 2 tundi. D-metüülfenidaadi süsteemne kliirens on 0,40 ± 0,12 l/h/kg ja L-metüülfenidaadil 0,73 ± 0,28 l/h/kg. Pärast suukaudset manustamist eritub 78…97% manustatud annusest 48…96 tunni jooksul metaboliitidena uriiniga ja 1…3% roojaga. Uriini ilmub vaid väike kogus (< 1%) muutumatust metüülfenidaadist. Suurem osa annusest eritub uriiniga -fenüül-2-piperidiinäädikhappe kujul (60…86%), arvatavasti pH-st sõltumatult.

Hüperkineetiliste häirete/ATH-ga lastel ning tervetel täiskasvanud vabatahtlikel ei ole metüülfenidaadi farmakokineetikas ilmseid erinevusi. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidelt saadud andmed eritumise kohta viitavad, et neerufunktsiooni häire korral väheneks muutumatu metüülfenidaadi renaalne eritumine vähesel määral. Kuid peamise metaboliidi -fenüül-2-piperidiinäädikhappe renaalne eritumine võib väheneda.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Küülikutel peetakse metüülfenidaati potentsiaalseks teratogeeniks. Annusega 200 mg/kg ööpäevas täheldati kahes erinevas pesakonnas lülisambalõhestust koos tagajäsemete väärarenditega. Arvestades mg/kg põhjal, oli see annus ligikaudu 116 korda suurem kui maksimaalne soovitatav annus inimesel (maximum recommended dose in humans, MRHD), mis on lastel ja noorukitel 60 mg. Küülikutel oli annusega 200 mg/kg ööpäevas D,L-metüülfenidaadi süsteemne ekspositsioon (AUC) 5,1 korda suurem kui ekstrapoleeritud MRHD pärast 60 mg manustamist (lapsed ja noorukid). Ekspositsioon järgmisele, väiksemale annusele, mille korral lülisambalõhestust ei täheldatud, oli 0,72 korda suurem kui ekstrapoleeritud MRHD lastel ja noorukitel. Teises uuringus, kus kasutati suurt, emasloomale toksiliseks peetavat annust 300 mg/kg, ei täheldatud 12 pesakonnas kokku 92 eluslootel ühtegi lülisambalõhestuse juhtu. Annusega 300 mg/kg oli süsteemne ekspositsioon (AUC) 7,5 korda suurem kui ekstrapoleeritud inimese maksimaalne terapeutiline ekspositsioon lastel ja noorukitel.

Genotoksilisuse uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Metüülfenidaadi korduval suukaudsel manustamisel noortele rottidele täheldati annusega 50 mg/kg ööpäevas (29 korda suurem kui MRHD lastel ja noorukitel) metüülfenidaadi liiga tugeva farmakoloogilise toime tõttu spontaanse liikumisaktiivsuse vähenemist. Selle annuse korral oli ekspositsioon (AUC) 15,1 korda suurem kui ekstrapoleeritud maksimaalne soovitatav annus inimesel, mis on lastel ja noorukitel 60 mg. Täheldati ka spetsiifilise õpiülesande omandamise puudulikkust, seda üksnes emasloomadel ja suurima annusega 100 mg/kg ööpäevas (58 korda suurem kui MRHD lastel ja noorukitel). Selle annuse korral oli süsteemne ekspositsioon 40,1 korda suurem kui ekstrapoleeritud maksimaalne ekspositsioon inimesel. Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada. Erinevalt nimetatud prekliiniliste katsete leidudest on metüülfenidaadi pikaajaline manustamine ATH-

ga lastele hästi talutav ning parandab õpitulemusi. Seega ei viita kliiniline kogemus, et need rottidel täheldatud tagajärjed õppimisele ja käitumisele oleksid kliiniliselt olulised.

Kartsinogeensus Rottide ja hiirtega tehtud eluaja kartsinogeensuse katsetes suurenes pahaloomuliste maksakasvajate esinemine ainult isastel hiirtel. Selle leiu tähtsus inimesele ei ole teada.

Kliinilisest annusest mõnekordselt suuremas annuses manustatud metüülfenidaat ei kahjustanud sigivusvõimet ega fertiilsust.

Rasedus ja embrüonaalne/fetaalne areng Metüülfenidaati ei peeta rotil ja küülikul teratogeenseks. Rottidel täheldati emasloomale toksiliste annuste korral lootetoksilisust (s.t kogu pesakonna hukkumine) ja toksilisust emasloomale.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Ammoniummetakrülaatkopolümeer (B tüüp) Metakrüülhappe-metüülmetakrülaadi kopolümeer (1 : 1) Povidoon K 30 Suhkrugraanulid (sisaldavad sahharoosi ja maisitärklist) Talk Trietüültsitraat

Kapsli kest Želatiin Titaandioksiid (E171)

Lisaks sisaldavad Affenid 10 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid, Affenid 30 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid, Affenid 40 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid ja Affenid 60 mg toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid kollast raudoksiidi (E172).

Trükivärv Kaaliumhüdroksiid Propüleenglükool (E1520) Punane raudoksiid (E172) Šellaklakk Kange ammoniaagilahus

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pappkarpidesse pakitud kooritavad lastekindlad blistrid (PCTFE/PVC//Al/PET). Pakendi suurused 10 mg: 28, 30, 50, 56, 60, 100 kapslit. 20 mg: 28, 30, 50, 56, 60, 84, 100 kapslit. 30 mg: 28, 30, 50, 56, 60, 100 kapslit. 40 mg: 28, 30, 50, 56, 60, 100 kapslit. 60 mg: 28, 30, 40, 50, 56, 60, 100 kapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Zentiva, k.s. U Kabelovny 130 Dolní Měcholupy 102 37 Praha 10 Tšehhi

8. MÜÜGILOA NUMBRID

10 mg: 1048821 20 mg: 1048921 30 mg: 1049021 40 mg: 1049121 60 mg: 1049221

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.01.2022 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.06.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuni 2026