ATC Kood: M01AC01

Toimeaine: piroksikaam

Tootja: Ideal Trade Links UAB

Artikli sisukord

20mg

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Brexin ja milleks seda kasutatakse

Brexin kuulub ravimite rühma, mida tuntakse mittesteroidsete põletikuvastaste ainetena (MSPVA-d). Brexin’i toimeaineks on piroksikaami kompleks β-tsüklodekstriiniga.

Piroksikaam-β-tsüklodekstriin imendub pärast suukaudset manustamist piroksikaamist palju kiiremini, mistõttu valu- ja põletikuvastane toime saabuvad kiiremini.

Enne teile piroksikaami määramist hindab arst sellest ravimist saadava kasu ja võimalike kõrvaltoimete riski suhet. Teie arst võib teid korduvalt kontrollida ja ütleb teile, kui sageli peate piroksikaam-ravi ajal vastuvõtul käima.

Piroksikaami (Brexin’i) kasutatakse osteoartroosi (artroos, liigeste degeneratiivne haigus), reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi (selgroo reuma) sümptomaatiliseks raviks, mida iseloomustavad nt tursed, jäikus ja liigesevalu. See ei ravi artriiti ja aitab teid ainult niikaua, kui te seda kasutate. Teie arst määrab piroksikaami teile ainult sel juhul, kui teised mittesteroidsed valu- ja põletikuvastased ained (MSPVA-d) ei ole teid aidanud.

2. Mida on vaja teada enne Brexin´i võtmist

BREXIN‘i ei tohi võtta

kui teil on eelnevalt esinenud mao- või soolehaavandeid, verejookse või mulgustust;
kui teil on praegu mao- või soolehaavand, verejooks või mulgustus;

kui teil või kellelgi teie perekonnast on praegu või on kunagi varem esinenud seedehäireid (mao- või sooltepõletikku), mis on verejooksu eelsoodumuseks, nt haavandiline koliit, Crohni tõbi, seedetrakti vähkkasvajad, divertikuliit (põletikulised või infitseerunud sopistised/taskud jämesooles);
kui te võtate samal ajal teisi MSPVA-id, k.a selektiivseid COX-2 inhibiitoreid ja atsetüülsalitsüülhapet (see on toimeaine, mis kuulub paljude valu- ja palavikuvastaste ravimite koostisesse);
kui te võtate verehüüvete vältimiseks antikoagulante, nt varfariini;
kui teil on varem piroksikaamile, teistele MSPVA-tele ja muudele ravimitele esinenud raskeid allergilisi reaktsioone, eriti tõsiseid nahareaktsioone (hoolimata nende raskusastmest), nt eksfoliatiivne dermatiit (intensiivne nahapunetus, kus nahk koorub kihtidena maha), villiline reaktsioon (Stevensi-Johnsoni sündroom, see on punaste villidega kulgev seisund, nahakahjustustega, veritsev või nahakoorikutega nahk) ja toksiline epidermaalne nekrolüüs, see on haigus, kus nahk on villiline ja pealispind koorub kihtidena maha);
kui teil on düspepsia, raske maksa- või neeruhaigus, raske südamepuudulikkus, tõsine hüpertensioon, rasked verehaigused, samuti hemorraagiline diatees;
kui esineb atsetüülsalitsüülhappe või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (MSPVR) ristuva ülitundlikkuse tekkimise võimalus patsientidel, kellel atsetüülsalitsüülhape või teised MSPVR-id on tekitanud astmasümptomeid, nohu, ninapolüpoosi, angioödeemi või nõgestõbe;
kui te olete rase või oletate rasedust, imetate;
kui olete laps.

Kui midagi eelpool toodust kehtib teie kohta, ei tohi teile piroksikaami määrata. Rääkige sellest kohe arstile.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Brexin´i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga. Sarnaselt teiste MSPVA-tega võib BREXIN tekitada raskeid mao- ja soolereaktsioone, nt valu, veritsust, haavandumist ja mulgustust. Te peate kohe lõpetama piroksikaami võtmise ja ütlema oma arstile, kui teil tekib kõhuvalu või mingid veritsuse nähud maost või sooltest, nt must või verine roe või oksendate verd. Kui teil tekib mistahes allergiline reaktsioon, näiteks lööve või nahasümptomid, näo turse, vilistav hingamine või hingamisraskused, peate kohe lõpetama piroksikaami võtmise, pöörduma viivitamata arsti poole ja teatama oma arstile, et te kasutate seda ravimit. Kui te olete üle 70-aastane, võib arst pidada vajalikuks teil ravikestust lühendada ja näha teid piroksikaam-ravi ajal sagedamini vastuvõtul. Kui te olete üle 70-aastane ja kasutate ka teisi ravimeid, nagu näiteks kortikosteroidid või teatud depressioonivastased ravimid, mida nimetatakse selektiivseteks serotoniini tagasihaarde inhibiitoriteks (SSRI) või atsetüülsalitsüülhapet verehüübimise vastu, kirjutab teie arst teile koos BREXIN’iga veel teist ravimit, mis kaitseb teie magu ja soolestikku. Kui te olete üle 80-aastane, ei tohiks te seda ravimit võtta. Kui teil on olnud või on praegu mistahes terviseprobleeme või allergiaid või te ei ole päris kindel, kas te tohite piroksikaami võtta, küsige enne ravimi kasutamist nõu arsti käest.

Palun olge kindel, et te olete informeerinud oma arsti või apteekrit kõikidest teistest ravimitest, mida te kasutate, kaasa arvatud ilma retseptita ostetud ravimid.

Eriline ettevaatus on vajalik ka järgnevatel juhtudel:

kui teil on südameveresoonkonna puudulikkus, arteriaalne hüpertensioon, vähenenud või häirunud maksa- või neerutalitlus, neerude hüpoperfusioon, kui teil on esinenud või esinevad verehaigused, kui olete saanud ravi diureetikumidega või olete vanemaealine, eriti pikemaajalise ravi korral;
kui olete astmahaige või astmasoodumusega patsient, sest ravim võib oma arahhidoonhappe metabolismi mõjutava toime tõttu põhjustada bronhospasmihooge ja isegi šokki või teisi allergilisi reaktsioone;

kui põete suhkurtõbe - sel juhul on soovitatav sagedasti kontrollida veresuhkru sisaldust;
kui saate samaaegset ravi antikoagulant dikumariini derivaatidega - sel juhul on soovitatav sagedasti kontrollida protrombiiniaega;
kui saate samaaegselt ravi vereliistakute (trombotsüütide) agregatsiooni inhibiitoritega, sest nagu teisedki MSPVR-id, vähendab piroksikaam vereliistakute agregatsioonivõimet ja pikendab veritsusaega, seda tuleb arvestada vereanalüüside tegemisel;
kui saate pikaajalist ravi, on soovitatav kontrollida perioodiliselt silmi, sest ravi ajal MSPVR-itega on täheldatud mõningaid silmadega seotud muutusi;
kui olete viljastumishäiretega naine või kui teil tehakse fertiilsusteste, tuleb BREXIN‘i manustamine katkestada.

On oluline rääkida arstile kõikidest oma haigustest, isegi kui need esinesid minevikus.

Lapsed ja noorukid Brexin‘i kasutamise kohta lastel ei ole piisavalt kogemusi, seetõttu on Brexin‘i manustamine lastele vastunäidustatud.

Kasutamine eakatel Annuse suuruse üle peab otsustama arst. Vajalikuks võib osutuda annuse vähendamine (pool tabletti) ning ravi kestuse piiramine.

Muud ravimid ja Brexin Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Ravimid võivad mõnikord üksteise toimet mõjutada. Teie arst võib lühendada teil piroksikaami kasutusaega või teiste ravimite samaaegset kasutamist või peate hoopis mõnda ravimit vahetama. Eriti oluline on arstile öelda:

kui te võtate atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) või teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid valu leevendamiseks
kui te võtate kortikosteroide, need on ravimid, mida kasutatakse erinevate seisundite raviks, nagu allergiad ja hormonaalsed häired
kui te võtate verehüüvete vältimiseks antikoagulante, nt varfariini
kui te võtate teatud depressioonivastaseid ravimeid, mida nimetatakse selektiivseteks serotoniini tagasihaarde inhibiitoriteks (SSRI)
kui te võtate vereliistakute kokkukleepumise (trombotsüütide agregatsiooni) vältimiseks ravimeid nagu atsetüülsalitsüülhape.

Kui midagi sellest kehtib ka teie kohta, öelge kohe seda arstile.

Liitiumi ja MSPVR-ite samaaegne manustamine suurendab liitiumi plasmakontsentratsiooni.

Piroksikaami väga hea seondumise tõttu plasmavalkudega võib oodata teiste, plasmavalkudega hästi seonduvate ravimite väljatõrjumist. Patsiente, kes saavad teisi plasmavalkudega hästi seonduvaid ravimeid, tuleb hoolikalt jälgida annuse muutmise vajaduse osas.

Pärast tsimetidiini manustamist suurenes veidi piroksikaami imendumine. See suurenemine ei olnud aga kliiniliselt oluline.

Teised võimalikud koostoimed: piroksikaam võib vähendada diureetikumide ja võimalik, et ka antihüpertensiivsete ravimite toimet. Kaaliumi sisaldavate ravimite või kaaliumi säästvate diureetikumide samaaegsel manustamisel tekib risk, et kaaliumi kontsentratsioon seerumis suureneb liigselt.

Glükokortikosteroidide samaaegne manustamine võib suurendada seedetrakti verejooksu riski.

Ei soovitata manustada koos atsetüülsalitsüülhappe ja teiste MSPVR-itega.

Vältige alkoholi tarbimist.

Piroksikaam võib alandada emakasiseste vahendite toimet.

MSPVR-eid ei soovitata manustada koos kinolooni derivaatidega.

Rasedus ja imetamine Brexin’i ei tohi võtta raseduse viimase 3 kuu jooksul, kuna see võib kahjustada teie sündimata last või põhjustada probleeme sünnitusel. See võib põhjustada teie sündimata lapsel südame- ja neeruprobleeme. See võib soodustada teil ja teie lapsel veritsuste teket ja põhjustada sünnituse hilinemist või pikenemist. Brexin’i ei tohi raseduse esimese 6 kuu jooksul võtta, v.a juhul, kui see on teie arsti soovitusel selgelt vajalik. Kui te vajate ravi sellel perioodil või ajal, mil te proovite rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust võimalikult lühikese aja jooksul. Alates 20. rasedusnädalast võib Brexin’i kasutamine (kui seda võetakse kauem kui paar päeva) põhjustada teie sündimata lapsel neeruprobleeme, mille tagajärjel võib tekkida lootevee vähenemine (oligohüdramnion) või loote südames oleva veresoone (arterioosijuha) ahenemine. Kui te vajate ravi Brexin’iga kauem kui paar päeva, võib teie arst soovitada täiendavat jälgimist.

Autojuhtimine või masinatega töötamine Piroksikaam võib muuta tähelepanuvõimet sellisel määral, et mõjutab autojuhtimist või kiiret reageerimist nõudvate toimingute tegemist. Hoiduge masinate või mehhanismide käsitsemisest.

Oluline teave mõningate Brexin’i koostisainete suhtes Brexin sisaldab laktoosi. Kui arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi kasutamist konsulteerima arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

3. Kuidas Brexin´i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst on teile rääkinud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Arst kontrollib teid aeg-ajalt, veendumaks, et te saate ikka õige annuse piroksikaami. Arst kohandab teie raviannuse väikseimaks annuseks, millega on võimalik haiguse sümptomeid kontrolli all hoida. Mingil juhul ei tohi te ise ilma arstiga nõu pidamata annust muuta.

Täiskasvanud ja eakad: Maksimaalne ööpäevane annus on 20 milligrammi piroksikaami ühekordselt sisse võtta.

Kui te olete üle 70-aastane, võib arst teile määrata väiksema annuse ja lühendada ravikuuri pikkust.

Arst võib teile piroksikaamiga koos välja kirjutada ka teise ravimi, mis kaitseb teie magu ja soolestikku võimalike kõrvaltoimete eest.

Ärge suurendage annust

Kui teile tundub, et sellel ravimil ei ole toimet, öelge seda kindlasti arstile.

Kui te unustate piroksikaami võtta Võtke see niipea kui teile meenub. Kui aga lähemal on juba järgmise annuse võtmise aeg, jätke ununenud annus vahele ja jätkake järgmise annusega nagu tavaliselt. Ärge võtke kahekordset annust.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tableti poolitamiseks asetage see lamedale pinnale poolitusjoonega ülespoole. Kergelt pöidlaga vajutades murdub tablett kaheks võrdseks osaks.

Kui te võtate Brexin’i rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate üleannuse, peate kohe nõu pidama arsti või apteekriga või lähima haigla erakorralise meditsiini osakonnaga. Brexin‘i üleannustamise korral on soovitatav toetav ja sümptomaatiline ravi.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Ravi ajal Brexin´iga võivad teil tekkida mõned järgnevatest kõrvaltoimetest:

Sageli teatatud kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st) Punaste vererakkude hulga vähenemine, muutused punastes vererakkudes, mille tagajärjel võivad tekkida ebatavalised verevalumid või verejooksud. Muutused valgetes vererakkudes, mille tagajärjel võib suureneda infektsiooni risk, isukaotus. Veresuhkru taseme suurenemine, pearinglus, peavalu, uimasus, kumin kõrvus (tinnitus), vertiigo (keerlemise tunne), ebamugavustunne kõhus, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, ebamugavustunne või valu maos, kõhupuhitus, iiveldus, oksendamine, seedehäired, nahalööve, sügelus. Jalgade, käte või muude kehaosade turse, maksaensüümide taseme suurenemine, kaalutõus.

Aeg-ajalt teatatud kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st) Hägune nägemine, veresuhkru taseme langus, kiire või pekslev südamerütm, suu- ja huulte kuivus.

Harva teatatud kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st) Neerupõletik, neerupuudulikkus, neerukahjustus, muutused uriini hulgas või välimuses, neeruvalu või valu kõhus.

Väga harva teatatud kõrvaltoimed (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st) Potentsiaalselt eluohtlikud nahalööbed, sealhulgas naha mahakoorumine, eriti suu, nina, silmade ja genitaalide ümbruses (Stevensi-Johnsoni sündroom) või liigne naha mahakoorumine (toksiline epidermaalne nekrolüüs) (vt lõik 2).

Teadmata sagedusega kõrvaltoimed (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Vere häired, nt hemoglobiini langus, vedelikupeetus, äkiline hingeldus, palavik, silmalaugude, näo või huulte turse, lööve või sügelus (mõjutab kogu keha), fikseeritud ravimlööve (võivad olla ümarad või ovaalsed punetavad laigud ja naha paistetus), villid (kublad), depressioon, unehäired, hallutsinatsioonid, muutused unemustrites, vaimne segasus, tujumuutused, närvilisus, torkimistunne, silmaärritus, silmade paistetus, kuulmiskahjustus, kõrge vererõhk, veresoonte põletik, õhupuudus, hingamisteede silelihaste ahenemine, ninaverejooks, maopõletik (gastriit), seedetrakti verejooks, sealhulgas vere oksendamine, must väljaheide, pankrease põletik (võib põhjustada tugevat valu ülakõhus ja seljas), maohaavand, juuste

kaotus, allergilised reaktsioonid, mis hõlmavad punakaid laike nahal, liigesevalu, kõhuvalu ja neerufunktsiooni häire, lööve, villiline, mahakooruv, sügelev, punetav, õrn nahk, naha paksenemine, sõrmeküünte mahakoorumine, naha tundlikkuse suurenemine päikesevalguse suhtes, halb enesetunne, valu, kaalutõus, naha ja silmade kollasus (ikterus), maksapõletik (hepatiit).

Brexin´i kasutamine (eriti suurtes annuses pika aja jooksul) võib olla seotud vähese südameinfarkti või insuldi suurenenud riskiga.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada http://www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Brexin´i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 oC. Hoida originaalpakendis.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Brexin sisaldab

Toimeaine on piroksikaam. Üks poolitusjoonega tablett sisaldab 191,2 mg piroksikaam-β- tsüklodekstriini (vastab 20 mg piroksikaamile).
Teised koostisosad on laktoos, krospovidoon, naatriumtärklisglükolaat, kolloidne hüdreeritud ränidioksiid, modifitseeritud tärklis, magneesiumstearaat.

Kuidas Brexin välja näeb ja pakendi sisu Kahvatukollane kuusnurkne tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Karp, mis sisaldab 10, 20 või 30 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Teisese müügiloa hoidja: UAB Ideal Trade Links Kerupės g. 17, Zapyškis LT-53431 Kauno r. Leedu tel: +37065796198

Tootja:

Chiesi Farmaceutici S.p.A.

Via Palermo 26/A-Via S. Leonardo, 96, Parma Itaalia

Ümberpakendaja: UAB Entafarma Klonėnų vs. 1 LT-19156 Širvintų r. sav., Jauniūnų sen. Leedu või

Cefea Sp. z o.o. S.K. ul. Działkowa 56 02-234 Warszaw Poola

Medezin Sp. z o.o. Ul. Księdza Kazimierza Janika 14 Konstantynow Łódzki, Łódzkie 95-050 Poola

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun teisese müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Apteegikaubanduse Hulgimüük OÜ, Lelle tn 24, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11318, Eesti

Infoleht on viimati uuendatud jaanuaris 2023.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Brexin 20 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 191,2 mg piroksikaam-ß-tsüklodekstriini, mis vastab 20 mg piroksikaamile. INN. Piroxicamum

Teadaolevat toimet omav abiaine: üks tablett sisaldab 102,8 mg laktoosmonohüdraati.

Täielik abiainete loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kahvatukollane kuusnurkne tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Osteoartroosi, reumatoidartriidi ja anküloseeriva spondüliidi sümptomaatiline ravi. Ravimi ohutusprofiili tõttu ei ole piroksikaam esmavalikuravim MSPVA-te määramise korral (vt lõik 4.2, 4.3 ja 4.4). Otsus määrata patsiendile piroksikaami peab põhinema üldise riski hindamisel igal üksikjuhul (vt lõik 4.3 ja 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Ravi alustamiseks tohib piroksikaami määrata põletikuliste või degeneratiivsete reumaatiliste haiguste diagnoosimise ja ravi kogemusega arst. Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 20 mg. Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik. Ravist saadavat kasu ja taluvust tuleb hinnata 14 päeva jooksul. Kui ravi jätkamist peetakse vajalikuks, peab ka patsiendi jälgimine olema sagedasem. Kuna on näidatud, et piroksikaami manustamisega kaasub seedetrakti kahjustuse suurem risk, tuleks kaaluda kombineeritud ravi seedetrakti kaitsvate ravimitega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid), eriti eakate patsientide puhul.

Eakad Annuse suuruse üle peab otsustama arst, vajalikuks võib osutuda annuse vähendamine. Lapsed Piroksikaam-ß-tsüklodekstriini annustamist ja näidustust lastel ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis Brexin´i tuleb kasutada üks kord päevas.

Suukaudne. Kui patsiendile määratakse pool annust, tuleb tablett asetada tasasele pinnale poolitusjoon ülevalpool. Kergelt pöidlaga vajutades murdub tablett kaheks võrdseks osaks.

4.3 Vastunäidustused

Anamneesis seedetrakti haavandid, verejooksud või perforatsioon.
Patsiendil on anamneesis seedetraktihäired, mis on eelsoodumuseks veritsushäiretele, nt haavandiline koliit, Crohni tõbi, seedetrakti vähkkasvajad või divertikuliit.
Äge peptiline haavand, põletikulised seedetrakti haigused või seedetrakti verejooks.
Samaaegne teiste MSPVA-te kasutamine, k.a selektiivsed COX-2 inhibiitorid ja atsetüülsalitsüülhape analgeetilistes annustes.
Samaaegne antikoagulantide kasutamine.
Anamneesis varasemad rasked igat tüüpi allergilised reaktsioonid, eriti nahareaktsioonid, nt multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs.
Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes, anamneesis ülitundlikkusreaktsioonid (sõltumata raskusastmest) piroksikaami, teiste MSPVA-te või muude ravimite suhtes.
Piroksikaam-ß-tsüklodekstriini ei tohi määrata patsientidele, kellel on atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-de kasutamine indutseerinud astma, riniidi, angioödeemi või urtikaaria teket.
Mõõduka või raske südamepuudulikkusega patsiendid.
Hüpertensiooniga patsiendid.
Raske maksahaigusega patsiendid.
Raske neeruhaigusega patsiendid.
Raskete verehaigustega või hemorraagilise diateesiga patsiendid.
Rasedus ja imetamine (vt lõik 4.6).
Lapsed.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik. Ravist saadavat kasu ja taluvust tuleb perioodiliselt hinnata ning esimeste nahanähtude või vastavate seedetrakti nähtude ilmnemisel ravi kohe katkestada.

Seedetrakti nähud, risk seedetrakti haavandumise, verejooksu ja perforatsiooni tekkeks MSPVA-d, k.a piroksikaam, võivad põhjustada raskeid seedetrakti nähte, k.a verejooks, haavandumine, ja mao, peensoole või jämesoole perforatsioon, mis võib olla letaalse lõppega. Need rasked kõrvaltoimed võivad MSPVA-ravi mistahes ajahetkel, kas hoiatavate sümptomitega või ilma. Nii MSPVA-te pika- kui lühiajaline kasutamine võib suurendada seedetrakti raskete kõrvaltoimete riski. Jälgimisuuringute tulemusel võib eeldada, et piroksikaami kasutamine võib olla seotud seedetrakti raske toksilisusega, mis on omane ka teistele MSPVA-tele. Seedetrakti kõrvaltoimete tekkeks märkimisväärsete riskifaktoritega patsiente tohib piroksikaamiga ravida ainult pärast ravivajaduse hoolikat kaalumist (vt lõik 4.3 ja allpool). Kaaluda tuleks kombineeritud ravi vajadust seedetrakti kaitsvate ravimitega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid) (vt lõik 4.2). Rasked seedetrakti komplikatsioonid Riskigrupi patsientide identifitseerimine Raskete seedetraktitüsistuste risk suureneb patsiendi vanusega. Vanus üle 70 aasta on seotud tüsistuste suure riskiga. Manustamist üle 80-aastastele tuleb vältida. Seedetrakti raskete tüsistuste suurema riskiga on patsiendid, kes samal ajal kasutavad suukaudseid kortikosteroide, selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRId) või trombotsüütide agregatsiooni pärssivaid ravimeid, nt atsetüülsalitsüülhapet väikestes annustes (vt allpool ja lõik 4.5).

Sarnaselt teiste MSPVA-dega tuleb ka piroksikaami manustamisel riskigrupi patsientidele kaaluda seedetrakti kaitsvate ravimite (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid) kombineeritud manustamist. Nii patsiendid kui raviarst peavad piroksikaamravi ajal hoolikalt jälgima seedetrakti haavandite ja/või verejooksu nähte ja sümptomeid. Patsientidele tuleb selgitada, et nad teataksid igast uuest või ebatavalisest kõhusümptomist, mis tekib ravi ajal. Kui ravi käigus kahtlustatakse seedetrakti tüsistusi, tuleb piroksikaam kohe ära jätta ja kaaluda täiendavat kliinilist läbivaatust ja ravi.

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed häired Hüpertensiooniga ja/või südamepuudulikkusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida ja nõustada, kuna seoses MSPVA-de kasutamisega on teatatud vedelikupeetuse ja turse tekkest.

Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et teatud MSPVA-de kasutamine, (eriti suurtes annustes ja pikaajaliselt) võib olla seotud arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt ja insult) vähese kõrgenenud riskiga. Puuduvad andmed, mis võimaldavad selle riski piroksikaam-ß-tsüklodekstriini kasutamisel korral välistada. Kontrollimata hüpertensiooniga, kongestiivse südamepuudulikkusega, südame isheemiatõvega, perifeersete arterite haiguse ja/või ajuveresoonkonna haigusega patsiente tuleb ravida piroksikaamiga üksnes pärast hoolikat kaalumist. Samuti tuleb kaaluda pikaajalise ravi määramist kardiovaskulaarsete riskifaktoritega patsientidele (nt arteriaalne hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine).

Neerufunktsiooni kahjustus On teatatud pöörduvast jääklämmastiku ja kreatiniini sisalduse tõusust veres. Harva on teatatud, et MSPVA-d võivad põhjustada interstitsiaalset nefriiti, glomerulonefriiti, papillaarset nekroosi ja nefrootilist sündroomi. Need inhibeerivad renaalset prostaglandiinide sünteesi, millel on oluline roll renaalse perfusiooni säilitamisel vähenenud verehulgaga ja neerude verevarustusega patsientidel. Sellistel patsientidel võib MSPVA-de kasutamine soodustada neerukahjustuse teket, mis üldjuhul taastub pärast MSPVA-de manustamise lõpetamist. Suurem risk selliste reaktsioonide tekkeks esineb kongestiivse südamepuudulikkusega, maksatsirroosiga, nefrootilise sündroomiga ja neeruhaigusega patsientidel. Selliseid patsiente tuleb MSPVA-ravi ajal hoolikalt jälgida. Ravi piroksikaam-ß-tsüklodekstriiniga tuleb ettevaatusega alustada patsientidel, kellel esineb dehüdratsioon.

Piroksikaam-ß-tsüklodekstriini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on nefropaatia.

Nahareaktsioonid Piroksikaamiga seoses on teatatud fikseeritud ravimlööbe juhtudest. Piroksikaamiga seotud fikseeritud ravimlööbe anamneesiga patsientidel ei tohi ravi piroksikaamiga uuesti alustada. Esineda võib ristreaktiivsus teiste oksikaamidega. Piroksikaami kasutamisel on teatatud eluohtlikest nahakahjustustest (Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs). Patsiente tuleb teavitada võimalikest nähtudest ja sümptomitest ning jälgida hoolikalt nahareaktsioonide tekke suhtes. Kõige suurem risk Stevensi-Johnsoni sündroomi ja toksilise epidermaalse nekrolüüsi tekkeks on ravi esimesel nädalal. Stevensi-Johnsoni sündroomi ja toksilise epidermaalse nekrolüüsi sümptomite tekkimisel (ulatuslik nahalööve, sageli koos villilise lööbe või limaskesta kolletega) tuleb ravi piroksikaamiga katkestada. Parimad tulemused Stevensi- Johnsoni sündroomi ja toksilise epidermaalse nekrolüüsi taandumisel saadakse, kui need avastatakse võimalikult vara ning katkestatakse kohe ravi. Prognoos on parem, kui ravi lõpetatakse kohe. Kui patsiendil on tekkinud Stevensi-Johnsoni sündroom või toksiline epidermaalne nekrolüüs seoses piroksikaami kasutamisega, ei tohi see patsient seda ravimit enam kunagi kasutada.

Muu Arahhidoonhappe metabolismi mõjutamise tõttu võib ravim astma või astmasoodumusega patsientidel tekitada bronhospasmihooge ja isegi šokki ning teisi allergilisi reaktsioone. Nagu teisedki MSPVR-id, vähendab piroksikaam trombotsüütide agregatsioonivõimet ja pikendab veritsusaega. Seda tuleb arvestada vereanalüüside tegemisel ning kui patsienti ravitakse samaaegselt trombotsüütide agregatsiooni inhibiitoritega, on vajalik ettevaatus. Kuna MSPVR-ite kasutamisel on täheldatud mõnikord silmadega seotud muutusi, on pikaajalise ravi korral soovitatav perioodiliselt kontrollida silmi.

Abiained Brexin sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galalaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba”.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Sarnaselt teiste MSPVA-tega, tuleb vältida piroksikaami manustamist koos atsetüülsalitsüülhappe või teiste MSPVA-tega, k.a piroksikaami teiste ravimvormidega, sest et näidata taolise kombinatsiooni paremat ravitoimet võrreldes ainult piroksikaami manustamisel saaduga on ebapiisavad, lisaks sellele suureneb ka kõrvaltoimete tekke võimalus (vt lõik 4.4). Inimuuringud on näidanud, et piroksikaami ja atsetüülsalitsüülhappe koosmanustamisel väheneb piroksikaami plasmakontsentratsioon ligikaudu 80% algväärtusest (vt lõik 4.3).

Kortikosteroidid: suurenenud risk seedetrakti verejooksu või haavandi tekkeks (vt lõik 4.4).

Antikoagulandid: MSPVA-d, k.a piroksikaam, võivad suurendada antikoagulantide, nt varfariini toimet. Seetõttu tuleb vältida piroksikaami manustamist koos selliste antikoagulantidega nagu varfariin (vt lõik 4.3).

Trombotsüütide agregatsiooni ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRId): seedetrakti verejooksude suurenenud risk (vt lõik 4.4).

Hästi valku siduvad ained: piroksikaami väga hea seondumise tõttu plasmavalkudega võib oodata teiste, plasmavalkudega hästi seonduvate ravimite väljatõrjumist. Patsiente, kes saavad lisaks piroksikaam-ß - tsüklodekstriinile teisi plasmavalkudega hästi seonduvaid ravimeid, tuleb hoolikalt jälgida annuse muutmise vajaduse osas. Liitium: on teatatud, et MSPVA-d, sealhulgas piroksikaam, suurendavad liitiumi plasmakontsentratsiooni, mistõttu on piroksikaam-ß-tsüklodekstriiniga ravi alustamisel, kohandamisel või lõpetamisel vajalik jälgimine.

Antatsiidid: piroksikaam-ß-tsüklodekstriini ja antatsiidide samaaegne manustamine ei mõjuta piroksikaami kontsentratsiooni veres.

Südameglükosiidid (digoksiin või digitoksiin): MSPVA-d võivad süvendada südamepuudulikkust, vähendada glomerulaarfiltratsioonimäära (GFR) ja suurendada südameglükosiidide taset veres. Piroksikaam-ß-tsüklodekstriini samaaegne manustamine digoksiini või digitoksiiniga ei mõjuta kummagi ravimi ega ka piroksikaami plasmakontsentratsiooni. Tsimetidiin: on mõningad tõendid, et pärast tsimetidiini manustamist suurenes piroksikaami imendumine vähesel, kuid mitte olulisel määral - puudusid olulised muutused eliminatsioonimääras ja poolestusajas. On ebatõenäoline, et selline väike muutus imendumises on kliiniliselt oluline.

Diureetikumid: MSPVA-d võivad põhjustada naatriumi, kaaliumi või vedelikupeetust ja võivad mõjutada diureetilise ravimite natriureetilist toimet; seda tuleb võtta arvesse, kui patsiendil ravitakse südamefunktsioonihäiret või hüpertensiooni nende seisundite süvenemise vältimiseks.

Tsüklosporiin ja takroliimus: MSPVA-de manustamisel tsüklosporiini või takroliimusega võib suureneda nefrotoksilisuse risk.

Piroksikaam võib vähendada diureetikumide ja võimalik, et ka antihüpertensiivsete ravimite toimet. Kaaliumi sisaldavate ravimite või kaaliumi säästvate diureetikumide samaaegsel manustamisel on risk, et kaaliumikontsentratsioon seerumis suureneb liigselt (hüperkaleemia).

Vältida tuleb alkoholi tarbimist. MSPVA-sid ei soovitata manustada koos kinolooni derivaatidega.

Piroksikaam võib vähendada emakasiseste vahendite toimet.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kirjandusest pärinevate andmete alusel ei ole teatatud piroksikaam-ß-tsüklodekstriini teratogeensetest toimetest loomkatsete käigus. Sellegipoolest, ei ole selle ohutust rasedatel ja imetavatel naistel tõestatud. Nagu teisedki MSPVA-d inhibeerib piroksikaam prostaglandiinide sünteesi ja vabastab seda tsüklooksügenaasi pöörduval inhibeerimisel- ravimi manustamisel raseduse hilises staadiumis on loomkatsete käigus toimet seostatud düstookia ja hilinenud sünnitegevuse suurenenud juhtude arvuga. Alates 20. rasedusnädalast võib piroksikaami kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast MSPVA-de kasutamist raseduse teisel trimestril, mis enamikul juhtudel taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril piroksikaami manustada, v.a juhul, kui see on selgelt vajalik. Kui piroksikaami kasutab rasestuda sooviv naine või seda kasutatakse raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Pärast mitmepäevast kokkupuudet piroksikaamiga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb piroksikaami kasutamine lõpetada.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid tekitada järgmist lootel:

kardiopulmonaalne toksilisus (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);
neerufunktsiooni häire (vt eespool);

raseduse lõpus emal ja vastsündinul:

veritsusaja võimalik pikenemine, antiagregeeriv toime, mis võib esineda isegi väga väikeste annuste korral;
emaka kontraktsioonide pärssimine, mis põhjustab sünnituse hilinemist või pikenemist.

Seetõttu on piroksikaam raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3).

Imetamine Andmed viitavad, et piroksikaami kontsentratsioon rinnapiimas on 1…3% ema veres olevast kogusest. 52 päevase ravi jooksul ei ole täheldatud selle akumuleerumist rinnapiimas. Piroksikaam-ß- tsüklodekstriini manustamine imetavatele emadele ei ole soovitatav, kuna kliinilist ohutust vastsündinutel ei ole tõestatud.

Fertiilsus Piroksikaami kasutamine võib mõjutada naise viljakust ja ei ole soovitatav naisele, kes soovib rasestuda. Naised, kellel on probleeme rasestumisega või kellele tehakse viljakusuuringuid, peaksid kaaluma piroksikaami kasutamise lõpetamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Piroksikaam-ß-tsüklodekstriin võib muuta tähelepanuvõimet sellisel määral, et võib mõjutada autojuhtimist või kiiret reageerimist nõudvate toimingute (näiteks masinate käsitsemine) tegemist. Piroksikaami manustamisega seoses on teatatud silmade tursest, ähmasest nägemisest ja silmaärritusest, tuleb patsiente enne nende tegevuste teostamist hoiatada; kuigi rutiinsed oftalmoloogilised uuringud ei ole näidanud muutusi silmas, tuleb selliste sümptomite tekkimisel teostada vastavad uuringud.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemide klassi ja sageduse järgi. Sagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 ja < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 ja < 1/100); harv (≥ 1/10 000 ja < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteem Kõrvaltoime Sagedus Vere ja lümfisüsteemi häired Aneemia, trombotsütopeenia, Sage Immuunsüsteemi häired Allergiline reaktsioon, Teadmata Ainevahetus- ja toitumishäired Isutus, hüperglükeemia Sage Psühhiaatrilised häired Depressioon, ebatavalised Teadmata Närvisüsteemi häired Pearinglus, peavalu, unisus Sage Silma kahjustused Ähmane nägemine Aeg-ajalt Kõrva ja labürindi kahjustused Vertiigo, tinnitus Sage Südame häired Palpitatsioonid Aeg-ajalt Vaskulaarsed häired Hüpertensioon, vaskuliit Teadmata Respiratoorsed, rindkere ja Düspnoe, bronhospasm, Teadmata mediastiinumi häired epitaksia Seedetrakti häired Ebamugavustunne kõhus, Sage

Maksa ja sapiteede häired Ikterus, hepatiit Teadmata Naha ja nahaaluskoe Lööve, sügelus Sage kahjustused Rasked naha kõrvaltoimed: on Väga harv Neerude ja kuseteede häired Interstitsiaalne nefriit, renaalne Harv Üldised häired ja Turse Sage manustamiskoha reaktsioonid Halb enesetunne Teadmata Uuringud Suurenenud transaminaaside Sage Seoses MSPVA-raviga on teatatud tursest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest. Selle tõttu tuleb pidada silmas, et see võib soodustada kongestiivse südamepuudulikkuse teket eakatel või südamefunktsioonihäirega patsientidel. Kliinilised ja epidemioloogilised andmed viitavad, et mõnede MSPVA-de kasutamist (eriti suurtes annustes ja pikaajalise ravi jooksul) võib seostada arteriaalsete trombootiliste juhtude vähese suurenenud riskiga (nt müokardiinfarkt või insult) (vt lõik 4.2). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Piroksikaami üleannustamise korral on näidustatud toetav ja sümptomaatiline ravi; aktiivsöe suukaudne manustamine võib vähendada piroksikaam-ß-tsüklodekstriini manustamist. Kuigi uuringud puuduvad, ei ole hemodialüüs tõenäoliselt piroksikaami eritumise suurendamisel kasulik, kuna ravim seondub tugevalt plasmavalkudega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletikuvastased ja antireumaatilised ravimid. ATC-kood: M01AC01.

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Piroksikaam-ß-tsüklodekstriin on piroksikaami ja ß-tsüklodekstriini kompleks (piroksikaam-ß- tsüklodekstriin). Piroksikaam-ß-tsüklodekstriin on amorfne tahke molekulaarne dispersioon, millel on hästi defineeritud stöhhiomeetriline määr 1:2,5. See on hüdrofiilne kompleks, mis on kiiresti märguv ja see lahustub kiiresti (100% 10 minuti jooksul), samas kui puhas piroksikaam lahustub väga aeglaselt. Võrreldes puhta piroksikaamiga võimaldab see toimeaine kiiremat imendumist ning võimaldab kiiremini saavutada analgeetilise toime (vt farmakokineetika). Piroksikaam-ß-tsüklodekstriini valuvaigistavat toimet hinnati modifitseeritud Siegmundi meetodil (fenüülkinolooni indutseeritud) hiirel; kompleksi maksimaalset toimet (99% maks. inhibitsioon) täheldati 5 minutit pärast suukaudset manustamist, samas kui vastav väärtus puhta piroksikaami puhul oli 78%. Mõlema ravimi aktiivsus oli püsiv 2 tunni jooksul pärast manustamist.

Sarnased tulemused põletikuvastase aktiivsuse määramisel saadi kasutades Winteri meetodit (karrageen- indutseeritud turse roti jäsemetes). Ühe tunni jooksul pärast manustamist inhibeeris piroksikaam-ß- tsüklodekstriin karrageen-indutseeritud turset oluliselt suuremal määral kui piroksikaam: piroksikaam- ß-tsüklodekstriini puhul oli see 58% ja piroksikaami puhul 39%. Piroksikaam-ß-tsüklodekstriini terapeutiline indeks on 2,65 korda suurem võrreldes piroksikaamiga; rektaalselt manustatava piroksikaam-ß-tsüklodekstriini terapeutiline indeks on 2,31 korda suurem võrreldes piroksikaam-ß-tsüklodekstriini manustamisel suukaudselt. Kolme topeltpimeda kontrollitud uuringu käigus vabatahtlikel leidis kinnitust piroksikaam-ß- tsüklodekstriini paranenud seedetrakti taluvus, vere esinemist roojas hinnata 51Cr märgistusega punaserakulise tehnikaga. Kõikide nende uuringute kestus oli vähemalt 28 päeva. Kaks uuringut näitasid olulist erinevust vere esinemises roojas pärast 4-nädalast uuringuperioodi võrreldes piroksikaam-ß- tsüklodekstriini piroksikaamiga, ka kolmas uuring näitas analoogset trendi. Lisauuringus hinnati endoskoopiliselt piroksikaam-ß-tsüklodekstriini, puhast piroksikaami, indometatsiini ja platseebot 14-päevase perioodi jooksul; samuti hinnati võimalikke erinevusi mao limaskestas. Piroksikaam-ß-tsüklodekstriin põhjustas vähem toimeid võrreldes piroksikaami või indometatsiiniga, seega esines positiivne korrelatsioon magu kaitsvate ravimite ja endoskoopiliste väärtuse vahel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Pärast manustamist lagunes piroksikaam-ß-tsüklodekstriini kompleks kiiresti, nii et saavutati dünaamiline tasakaal vaba ja kompleksis oleva piroksikaami vahel, mis oli tugevalt nihkunud vaba piroksikaami poole. Piroksikaami lipofiilne omadus imendumisel ja ravimi tugev seondumine plasmavalkudega soodustab ß-tsüklodekstriini toimimist kandeainena, mis viib piroksikaami seedetrakti lipofiilsetesse manustamiskohtadesse. Kompleks laguneb ning imendub vaid piroksikaam, kuid mitte ß- tsüklodekstriin ega kogu kompleks. Pärast suukaudset manustamist imendus ainult toimeaine (piroksikaam) ja mitte kogu kompleks.

In vivo uuringud näitavad, et moodustades piroksikaami kompleksi ß-tsüklodekstriiniga, mõjutab see piroksikaami imendumisprofiili, kuid ei mõjuta jaotumist, metabolismi ega eritumist. Piroksikaami imendumine piroksikaam-ß-tsüklodekstriini kompleksist on kiirem kui puhtast piroksikaamist, seega on maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamise aeg palju lühem, kliiniliselt avaldub see kiiremas analgeetilise toime avaldumises pärast ühekordset või korduvat annust. Uuringud tervetel vabatahtlikel on näidanud, et pärast suukaudset ühekordset võrdsete annuste manustamist (20 mg piroksikaami), oli imendumine piroksikaam-ß-tsüklodekstriini kompleksist 2 korda kiirem võrreldes puhta ainega. Piroksikaami maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutati piroksikaam-ß-tsüklodekstriini kasutamisel 30...60 minuti jooksul ja see oli suurem võrreldes puhta piroksikaamiga saadud kahe

tunniga. Piroksikaami kompleks ß-tsüklodekstriiniga ei mõjuta eliminatsiooni kineetikat, seega eliminatsiooni ja poolväärtusaja konstant piroksikaam-ß-tsüklodekstriinil on võrdsed. Ravimi peamise metaboliidi (5'-0H P) eritumine uriiniga 120 tunni jooksul on ligikaudu 10% nii piroksikaam-ß-tsüklodekstriini kui piroksikaami puhul. ß-tsüklodekstriini imendumist kompleksist ei ole meetodi tundlikkuse alusel (1 mikrogrammi/ml) võimalik pärast manustamist määrata ei verest ega uriinist. ß-tsüklodekstriin metaboliseeritakse käärsooles soole mikrofloora abil lineaarseteks dektriinideks, maltoosiks ja glükoosiks.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Piroksikaam-ß-tsüklodekstriini akuutset suukaudset toksilisust manustades koos kunstliku toiduga hinnati rottidel, hiirtel, küülikutel ja merisigadel (rotid LD50 298 mg/kg M ja 162 mg/kg F; hiired LD50 167 mg/kg M ja 149 mg/kg F; küülikud LD50 232 mg/kg M ja merisead LD50 270 mg/kg (M+F). Korduv päevane manustamine 26 nädala jooksul näitas, et piroksikaam-ß-tsüklodekstriini toksikoloogilised toimed (mao- ja neerutoksilisus suurtes annustes) olid sarnased piroksikaamiga. In vitro (Ames´i test Salmonella typhimurium’iga, geenimutatsioon CH-V79 rakkudes, mitteplaaniline DNA süntees inimese diplomid-rakkudes ja kromosoomi hälbed hiina hamstrite munasarjarakkudes) ja in vivo (mikronukleaarne test hiirtel) ei leitud mingeid tõendeid mutageense või kartsinogeense toime kohta.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Laktoosmonohüdraat Krospovidoon Naatriumtärklisglükolaat Kolloidne hüdreeritud ränidioksiid Modifitseeritud tärklis Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused