Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Briviact 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Briviact 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid Briviact 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Briviact 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Briviact 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg brivaratsetaami.
Briviact 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg brivaratsetaami.
Briviact 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg brivaratsetaami.
Briviact 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 75 mg brivaratsetaami.
Briviact 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg brivaratsetaami.
Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d):
Briviact 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks 10 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 88 mg laktoosi.
Briviact 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks 25 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 94 mg laktoosi. Briviact 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks 50 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 189 mg laktoosi.
Briviact 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks 75 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 283 mg laktoosi.
Briviact 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Üks 100 mg õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 377 mg laktoosi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Õhukese polümeerikattega tablett (tablett). Briviact 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Valged kuni valkjad ümmargused õhukese polümeerikattega tabletid läbimõõduga 6,5 mm, mille ühel küljel on pimetrükk „u10“.
Briviact 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Hallid ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid mõõtmetega 8,9 mm x 5,0 mm, mille ühel küljel on pimetrükk „u25“.
Briviact 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Kollased ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid mõõtmetega 11,7 mm x 6,6 mm, mille ühel küljel on pimetrükk „u50“.
Briviact 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Punakaslillad ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid mõõtmetega 13,0 mm x 7,3 mm, mille ühel küljel on pimetrükk „u75“.
Briviact 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid
Rohekashallid ovaalsed õhukese polümeerikattega tabletid mõõtmetega 14,5 mm x 8,1 mm, mille ühel küljel on pimetrükk „u100“.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Briviact on näidustatud partsiaalsete hoogude (sekundaarse generaliseerumisega või ilma) täiendavaks raviks epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine Arst peab välja kirjutama kõige sobivama ravimvormi ja tugevuse, lähtuvalt kehakaalust ja annusest.
Annustamissoovitused täiskasvanutele, noorukitele ja lastele alates 2 aasta vanusest on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis. Annus tuleb manustada võrdselt kaheks jagatud annusena, ligikaudu 12-tunnise vahega.
Soovitatav algannus Soovitatav säilitusannus Terapeutiline Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg või rohkem ja täiskasvanud 50 mg ööpäevas (või 100 mg 100 mg ööpäevas 50…200 mg ööpäevas ööpäevas)** Noorukid ja lapsed kehakaaluga alates 20 kg kuni vähem kui 50 kg 1 mg/kg ööpäevas (kuni 2 mg/kg 2 mg/kg ööpäevas 1…4 mg/kg ööpäevas ööpäevas)** Lapsed kehakaaluga alates 10 kg kuni vähem kui 20 kg 1 mg/kg ööpäevas (kuni 2.5 mg/kg 2,5 mg/kg ööpäevas 1…5 mg/kg ööpäevas ööpäevas)** * Patsiendi individuaalse ravivastuse põhjal võib annust selle efektiivse annusevahemiku piires kohandada. ** Arsti hinnangu põhjal krambihoogude vähendamise vajadusele Täiskasvanud Soovitatav algannus on kas 50 mg ööpäevas või 100 mg ööpäevas, põhinedes arsti hinnangul krampide vähendamise vajalikkuse versus võimalike kõrvaltoimete kohta. Individuaalse ravivastuse ja taluvuse põhjal võib annust kohandada efektiivses vahemikus 50...200 mg ööpäevas.
Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg või rohkem Soovitatav algannus on 50 mg ööpäevas. Ravi brivaratsetaamiga võib alustada ka annusega 100 mg ööpäevas, lähtuvalt arsti hinnangust krambivastase ravi vajalikkuse kohta. Soovitatav säilitusannus on 100 mg ööpäevas. Lähtuvalt patsientide individuaalsest ravivastusest võib annust kohandada efektiivses annusevahemikus 50 mg ööpäevas kuni 200 mg ööpäevas.
Noorukid ja lapsed kehakaaluga alates 20 kg kuni vähem kui 50 kg Soovitatav algannus on 1 mg/kg ööpäevas. Ravi brivaratsetaamiga võib alustada ka annustega kuni 2 mg/kg ööpäevas, lähtuvalt arsti hinnangust krambivastase ravi vajalikkuse kohta. Soovitatav säilitusannus on 2 mg/kg ööpäevas. Lähtuvalt patsientide individuaalsest ravivastusest võib annust kohandada efektiivses annusevahemikus 1 mg/kg ööpäevas kuni 4 mg/kg ööpäevas.
Lapsed kehakaaluga alates 10 kg kuni vähem kui 20 kg Soovitatav algannus on 1 mg/kg ööpäevas. Olenevalt krambihoogude ravi vajalikkusest arsti hinnangul võib ravi brivaratsetaamiga alustada ka annustega kuni 2,5 mg/kg ööpäevas. Soovitatav säilitusannus on 2,5 mg/kg ööpäevas. Patsiendi individuaalse ravivastuse põhjal võib annust kohandada efektiivses annusevahemikus 1 mg/kg ööpäevas kuni 5 mg/kg ööpäevas.
Vahelejäänud annused Kui patsient unustab ühe või rohkem annuseid manustamata, on soovitatav manustada üksikannus niipea, kui see meelde tuleb ning võtta järgmine annus tavalisel hommikusel või õhtusel ajal. See võib ära hoida brivaratsetaami plasmakontsentratsiooni languse allapoole efektiivset taset ja läbimurde hoogude tekke.
Ravi lõpetamine Kui 16-aastasel või vanemal patsiendil tuleb ravi brivaratsetaamiga lõpetada, on soovitatav annust järk-järgult vähendada 50 mg ööpäevas igal nädalal. Kui nooremal kui 16-aastasel patsiendil tuleb ravi brivaratsetaamiga lõpetada, on soovitatav annust vähendada maksimaalselt poole võrra igal nädalal kuni annuseni 1 mg/kg ööpäevas (väiksema kui 50 kg kehakaaluga patsientidel) või 50 mg ööpäevas (patsientidel kehakaaluga 50 kg ja rohkem). Pärast 1-nädalast ravi annusega 50 mg ööpäevas on soovitatav viimasel ravinädalal kasutada annust 20 mg ööpäevas.
Patsientide erirühmad
Eakad (65-aastased ja vanemad) Eakatel patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Kliiniline kogemus 65-aastastel ja vanematel patsientidel on piiratud. Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirete korral ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Andmete puudumise tõttu ei soovitata brivaratsetaami kasutada dialüüsi saavatel lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel. Täiskasvanute andmetest lähtuvalt ei ole neerufunktsiooni häiretega lastel annuse kohandamine vajalik. Neerukahjustusega laste kohta kliinilised andmed puuduvad.
Maksakahjustus Kroonilise maksahaigusega täiskasvanud patsientidel suurenes brivaratsetaami ekspositsioon. Maksakahjustusega patsientidel on soovitatav kõigi maksakahjustuse astmete korral kasutada järgmisi kohandatud annuseid, jagatuna manustamiseks kaheks võrdseks annuseks, ligikaudu 12-tunniste vahedega (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Maksakahjustusega laste kohta kliinilised andmed puuduvad.
Vanus ja kehakaal Soovitatav algannus Soovitatav maksimaalne Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg või 50 mg ööpäevas 150 mg ööpäevas rohkem ja täiskasvanud Noorukid ja lapsed kehakaaluga alates 20 kg kuni 1 mg/kg ööpäevas 3 mg/kg ööpäevas vähem kui 50 kg Lapsed kehakaaluga alates 10 kg kuni vähem kui 1 mg/kg ööpäevas 4 mg/kg ööpäevas 20 kg
Alla 2 aasta vanused lapsed Brivaratsetaami efektiivsus alla 2 aasta vanustel lastel ei ole veel tõestatud. Olemasolevaid andmeid on kirjeldatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga annustamissoovitusi ei ole võimalik anda.
Manustamisviis
Brivaratsetaami õhukese polümeerikattega tablette tuleb võtta suu kaudu, neelates need tervelt koos vedelikuga. Tablette võib võtta koos toiduga või ilma (vt lõik 5.2). Patsiendid, kes ei ole võimelised tablette tervelt alla neelama või kelle annust ei saa tervete tablettidega moodustada, peavad kasutama Briviact’i 10 mg suukaudset lahust.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või teiste pürrolidooni derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Suitsidaalsed mõtted ja käitumine
Erinevatel näidustustel epilepsiavastaseid ravimeid (sh brivaratsetaami) saanud patsientidel on teatatud suitsidaalsetest mõtetest ja käitumisest. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud platseebokontrolliga kliiniliste uuringute metaanalüüs on samuti näidanud suitsidaalsete mõtete ja käitumise riski vähest suurenemist. Selle riski mehhanism on teadmata ning olemasolevad andmed ei välista võimalikku suuremat riski brivaratsetaami puhul. Patsiente tuleb jälgida suitsidaalsete mõtete ja käitumise suhtes ning kaaluda sobivat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsidaalsete mõtete või käitumise ilmnemisel tuleb pöörduda arsti poole. Vt ka lõik 4.8, „Lapsed“.
Maksakahjustus
Brivaratsetaami kasutamise kohta olemasoleva maksakahjustusega patsientidel on kliinilisi andmeid piiratud hulgal. Maksakahjustusega patsientidel on soovitatav annuse kohandamine (vt lõik 4.2). Rasked nahaga seotud kõrvaltoimed
Seoses brivaratsetaamraviga on esinenud raskeid kutaanseid kõrvaltoimeid, sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS), mis võib olla eluohtlik või surmaga lõppeda. Ravi määramisel tuleb patsiente hoiatada selle nähtude ja sümptomite suhtes ning jälgida hoolikalt nahareaktsioonide tekkimise suhtes. Neile reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite korral tuleb ravi brivaratsetaamiga kohe lõpetada ja kaaluda alternatiivse ravi kasutamist.
Abiained
Laktoositalumatus Brivaratsetaami õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Naatriumisisaldus Brivaratsetaami õhukese polümeerikattega tabletid sisaldavad vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, seega on põhimõtteliselt „naatriumivabad“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
Farmakodünaamilised koostoimed
Samaaegne ravi levetiratsetaamiga Piiratud arvuga kliinilistes uuringutes ei täheldatud brivaratsetaami eeliseid võrreldes platseeboga patsientide puhul, kes kasutasid samaaegselt levetiratsetaami. Täiendavaid ohutuse või talutavuse probleeme ei täheldatud (vt lõik 5.1).
Koostoime alkoholiga Farmakokineetilise ja farmakodünaamilise koostoime uuringus tervetel isikutel brivaratsetaami 200 mg ühekordse annuse ja etanooli 0,6 g/l püsiinfusiooni vahel farmakokineetiline koostoime puudus, kuid brivaratsetaam ligikaudu kahekordistas alkoholi toimet psühhomotoorsele funktsioonile, tähelepanuvõimele ja mälule. Brivaratsetaami võtmine koos alkoholiga ei ole soovitatav. Farmakokineetilised koostoimed
Teiste ravimite toime brivaratsetaami farmakokineetikale In vitro uuringud näitavad, et brivaratsetaami koostoimete tekke potentsiaal on madal. Brivaratsetaami põhiline metabolismi rada on CYP-sõltumatu hüdrolüüs. Teine metabolismi rada hõlmab hüdroksüülimist, mida vahendab CYP2C19 (vt lõik 5.2).
Tugevate CYP2C19 inhibiitorite (nt flukonasool, fluvoksamiin) samaaegsel manustamisel võib suureneda brivaratsetaami plasmakontsentratsioon, kuid risk kliiniliselt oluliste CYP2C19-vahendatud koostoimete tekkeks arvatakse olevat väike. Kättesaadavad piiratud kliinilised andmed näitavad, et kannabidiooli samaaegne manustamine võib suurendada brivaratsetaami plasmakontsentratsiooni, mida võib põhjustada CYP2C19 inhibeerimine, kuid selle kliiniline olulisus on ebaselge.
Rifampitsiin Tervetel vabatahtlikel vähenes tugeva ensüümi indutseerija rifampitsiini (600 mg/ööpäevas 5 päeva jooksul) samaaegsel manustamisel brivaratsetaami plasmakontsentratsiooni kõvera alune ala (AUC)
45% võrra. Kui alustatakse või lõpetatakse patsiendi ravi rifampitsiiniga, peab raviarst kaaluma brivaratsetaami annuse kohandamist. Tugeva ensüüme indutseeriva toimega epilepsiavastased ravimid Tugeva ensüüme indutseeriva toimega epilepsiavastaste ravimite (karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin) samaaegsel kasutamisel võib väheneda brivaratsetaami kontsentratsioon, kuid annuse kohandamine ei ole vajalik (vt tabel 1).
Muud ensüümide indutseerijad Muude tugevate ensüüme indutseerivate ainete (nt liht-naistepuna [Hypericum perforatum]) puhul võib samuti oodata brivaratsetaami süsteemse ekspositsiooni vähenemist. Seetõttu on ravi alustamisel või lõpetamisel liht-naistepunaga vajalik ettevaatus.
Brivaratsetaami toime teistele ravimitele Brivaratsetaam annustes 50 mg või 150 mg ööpäevas ei mõjutanud midasolaami AUC-d (metaboliseerub CYP3A4 vahendusel). Risk kliiniliselt olulisteks CYP3A4 koostoimeteks arvatakse olevat madal.
In vitro uuringud on näidanud, et brivaratsetaam inhibeerib vähesel määral või ei inhibeeri üldse CYP450 isovorme, välja arvatud CYP2C19. Brivaratsetaam võib suurendada CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimite plasmakontsentratsioone (nt lansoprasool, omeprasool, diasepaam). In vitro uuringutes ei indutseerinud brivaratsetaam CYP1A1/2, kuid indutseeris kergelt CYP3A4 ja CYP2B6. In vivo ei tuvastatud CYP3A4 indutseerimist (vt midasolaam eespool). CYP2B6 indutseerimist ei ole in vivo uuritud ja brivaratsetaam võib vähendada CYP2B6 vahendusel metaboliseeruvate ravimite plasmakontsentratsioone (nt efavirens). In vitro koostoimete uuringutes, mis hindasid võimalikku inhibeerivat toimet transporteritele, ei leitud kliiniliselt olulisi toimeid, v.a anioon-transportersüsteemi-3 (OAT3) puhul. Brivaratsetaam inhibeerib in vitro OAT3 maksimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist poole kontsentratsioonis, mis on 42 korda kõrgem suurima kliinilise annuse C -st. Brivaratsetaam annuses 200 mg ööpäevas võib suurendada OAT3 poolt max transporditavate ravimite plasmakontsentratsiooni. Epilepsiavastased ravimid
Võimalikke koostoimeid brivaratsetaami (50...200 mg ööpäevas) ja teiste epilepsiavastaste ravimite vahel uuriti kõikidest II-III faasi uuringutest saadud ravimi plasmakontsentratsiooni andmete kombineeritud analüüsis, platseebokontrolliga II-III faasi kliiniliste uuringute populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ning avatud ravimite koostoimete uuringutes (epilepsiavastased ravimid: karbamasepiin, lamotrigiin, fenütoiin ja topiramaat). Koostoimete mõju plasmakontsentratsioonile on kokku võetud tabelis 1 (suurenemine on näidatud kui „↑“ ning vähenemine kui „↓“, plasmakontsentratsiooni alune ala versus aeg kui „AUC“, maksimaalne kontsentratsioon kui C ). Tabel 1. Farmakokineetilised koostoimed brivaratsetaami ja teiste epilepsiavastaste ravimite vahel Samaaegselt Epilepsiavastase ravimi toime Brivaratsetaami toime manustatav brivaratsetaami epilepsiavastase ravimi epilepsiavastane ravim plasmakontsentratsioonile plasmakontsentratsioonile Karbamasepiin AUC 29% ↓ Karbamasepiin - puudub Klobasaam Andmed puuduvad Puudub Klonasepaam Andmed puuduvad Puudub Lakosamiid Andmed puuduvad Puudub Lamotrigiin Puudub Puudub Levetiratsetaam Puudub Puudub Okskarbasepiin Puudub Puudub (monohüdroksüderivaat,
Fenobarbitaal AUC 19% ↓ Puudub Fenütoiin AUC 21% ↓ Puudub Pregabaliin Andmed puuduvad Puudub Topiramaat Puudub Puudub Valproehape Puudub Puudub Zonisamiid Andmed puuduvad Puudub a uuringu põhjal, mis hõlmas brivaratsetaami manustamist supraterapeutilises annuses 400 mg ööpäevas. Karbamasepiin Brivaratsetaam on epoksiidhüdrolaasi mõõdukas pöörduva toimega inhibiitor, mille toimel suureneb karbamasepiini aktiivse metaboliidi karbamasepiinepoksiidi kontsentratsioon. Kontrollitud kliinilistes uuringutes suurenes karbamasepiinepoksiidi plasmakontsentratsioon keskmiselt 37%, 62% ja 98% väikese varieeruvusega vastavalt brivaratsetaami annuste 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas puhul. Ohutusega seotud riske ei täheldatud. Brivaratsetaami ja valproaadi puhul ei esinenud aditiivset toimet karbamasepiinepoksiidi AUC-le. Suukaudsed kontratseptiivid
Brivaratsetaami (100 mg ööpäevas) manustamine koos etünüülöstradiooli (0,03 mg) ja levonorgestreeli (0,15 mg) sisaldava suukaudse kontratseptiiviga ei mõjutanud kumbagi aine farmakokineetikat. Kui brivaratsetaami annuses 400 mg ööpäevas (soovitatavast maksimaalsest ööpäevasest annusest kaks korda suurem annus) manustati koos etünüülöstradiooli (0,03 mg) ja levonorgestreeli (0,15 mg) sisaldava suukaudse kontratseptiiviga, täheldati östrogeeni ja progestiini AUC väärtuste vastavalt 27% ja 23% vähenemist ilma mõjuta ovulatsiooni pärssimisele. Endogeensete markerite östradiooli, progesterooni, luteiniseeriva hormooni (LH), folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja suguhormoone siduva globuliini (SHBG) kontsentratsiooni-aja profiilid üldjuhul ei muutunud.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilses eas naised
Arstid peavad brivaratsetaami kasutavate fertiilses eas naistega arutama pereplaneerimise ja kontratseptsiooni küsimusi (vt „Rasedus“). Kui naine soovib rasestuda, tuleb brivaratsetaami kasutamist hoolikalt uuesti hinnata.
Rasedus
Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimitega seotud risk üldiselt Kõikide epilepsiavastaste ravimite puhul on tõestatud, et epilepsia ravi saavate naiste järglastel on väärarengute esinemissagedus 2...3 korda suurem esinemissagedusest üldpopulatsioonis, mis on ligikaudu 3%. Ravi saanud populatsioonis on väärarengute esinemissageduse suurenemist täheldatud polüteraapia korral, samas ei ole välja selgitatud, mil määral on vastutavad ravi ja/või olemasolev haigus. Epilepsiavastase ravi katkestamine võib põhjustada haiguse ägenemist, mis võib olla kahjulik nii emale kui ka lootele.
Brivaratsetaamiga seotud risk Brivaratsetaami kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Inimeste osas puuduvad andmed platsenta läbitavuse kohta, kuid rottidel läbis brivaratsetaam vabalt platsenta (vt lõik 5.3). Võimalik oht inimestele on teadmata. Loomkatsetes ei tuvastatud brivaratsetaamil teratogeenset toimet (vt lõik 5.3).
Kliinilistes uuringutes kasutati brivaratsetaami täiendava ravina ning koos karbamasepiiniga manustamisel põhjustas see aktiivse metaboliidi karbamasepiinepoksiidi kontsentratsiooni annusega seotud suurenemist (vt lõik 4.5). Selle toime kliinilise tähtsuse selgitamiseks rasedusele on andmeid ebapiisaval hulgal. Ettevaatusabinõuna ei tohi brivaratsetaami raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on kliiniliselt vajalik (kui ravist saadav kasu emale ületab selgelt võimalikku riski lootele).
Imetamine
Brivaratsetaam eritub inimese rinnapiima. Rinnaga toitmise katkestamine või brivaratsetaamiga ravi katkestamine tuleb otsustada arvestades ravi kasu naisele. Brivaratsetaami ja karbamasepiini samaaegsel kasutamisel võib rinnapiima erituva karbamasepiinepoksiidi hulk suureneda. Kliinilise mõju hindamiseks ei ole piisavalt andmeid.
Fertiilsus
Puuduvad inimestelt saadud andmed brivaratsetaami toime kohta fertiilsusele. Rottidel ei avaldanud ravi brivaratsetaamiga mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Brivaratsetaam mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
Individuaalse tundlikkuse võimaliku erinevuse tõttu võib mõnedel patsientidel tekkida unisus, pearinglus või muud kesknärvisüsteemiga (KNS) seotud sümptomid. Patsiente tuleb juhendada, et nad ei juhiks autot ega töötaks muude potentsiaalselt ohtlike masinatega enne, kui nad teavad, kuidas mõjutab brivaratsetaam selliste tegevuste sooritamise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Brivaratsetaamiga ravi puhul kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed (> 10%) olid unisus (14,3%) ja pearinglus (11,0%). Need olid tavaliselt kerge kuni keskmise raskusega. Unisust ja väsimust kirjeldati suurema esinemissagedusega annuse suurendamise ajal.
Kõrvaltoimete tõttu ravi lõpetamise määr oli 3,5%, 3,4% ja 4,0% brivaratsetaami rühma randomiseeritud patsientidel vastavalt annuste 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas puhul ning 1,7% platseeborühma randomiseeritud patsientidel. Kõige sagedamini brivaratsetaamravi lõpetamiseni viinud kõrvaltoimed olid pearinglus (0,8%) ja krambid (0,8%). Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Alltoodud tabelis on organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi loetletud kõrvaltoimed, mis tuvastati 16-aastastel ja vanematel uuringus osalejatel kolme platseebo-kontrolliga, fikseeritud annusega kliinilise uuringu ohutuse andmebaasi läbivaatuse põhjal ja turuletulekujärgse kogemuse käigus. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed Infektsioonid ja Sage Gripp infestatsioonid
Vere ja lümfisüsteemi Aeg-ajalt Neutropeenia häired Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt I tüüpi ülitundlikkus Ainevahetus- ja Sage Söögiisu vähenemine
toitumishäired Psühhiaatrilised häired Sage Depressioon, ärevus, unetus, ärrituvus
Närvisüsteemi häired Väga sage Pearinglus, unisus
Respiratoorsed, rindkere Sage Ülemiste hingamisteede infektsioonid, köha
ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sage Iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus
Naha ja nahaaluskoe Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom(1) kahjustused
Üldised häired ja Sage Väsimus manustamiskoha reaktsioonid (1) Turuletulekujärgse kogemuse käigus teatatud kõrvatoimed.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Neutropeeniat on kirjeldatud 0,5%-l (6/1099) brivaratsetaamiga ravitud patsientidest ja 0%-l (0/459) platseebot saanud patsientidest. Neljal isikul oli vähenenud neutrofiilide hulk uuringu alustamisel ning pärast ravi alustamist brivaratsetaamiga vähenes neutrofiilide hulk veelgi. Mitte ühelgi juhul 6-st ei olnud neutropeenia tõsine, ei vajanud spetsiifilist ravi ega põhjustanud brivatsetaami kasutamise katkestamist ning mitte ühelgi juhul ei esinenud infektsioone.
Suitsiidimõtetest on teatatud 0,3%-l (3/1099) brivaratsetaamiga ravitud patsientidest ja 0,7%-l (3/459) platseebot saanud patsientidest. Brivaratsetaami lühiajalistes kliinilistes uuringutes epilepsiaga patsientidel ei ole olnud suitsiidi ja suitsiidikatse juhtusid, mõlemast on aga teatatud avatud jätku-uuringutes (vt lõik 4.4).
Väikesel hulgal brivaratsetaami saanud patsientidel (9/3022) on kliiniliste uuringute käigus teatatud kiiresti kulgevatest (I tüüpi) ülitundlikkusreaktsioonidest.
Lapsed
Lastel alates 1 kuu vanusest täheldatud brivaratsetaami ohutusprofiil vastas täiskasvanutel täheldatud ohutusprofiilile. Avatud, kontrollrühmata pikaajalistes uuringutes esines enesetapumõtteid 4,7%-l lastest (sagedamini noorukitel), keda hinnati alates 6 aasta vanusest, võrreldes 2,4%-ga täiskasvanutel ning käitumishäireid esines 24,8%-l lastest võrreldes 15,1%-ga täiskasvanutel. Suurem osa juhtumeid olid kerged kuni mõõdukad, mittetõsised ega viinud uuringuravimi katkestamiseni. Lastel teatati täiendava kõrvaltoimena psühhomotoorsest hüperaktiivsusest (4,7%).
Lastel alates 1 kuu vanusest kuni vähem kui 4 aasta vanuseni ei tuvastatud spetsiifilist kõrvaltoimete profiili võrreldes vanemate laste rühmadega. Ei tuvastatud olulist ohutusteavet, mis näitaks konkreetse kõrvaltoime esinemissageduse suurenemist selles vanuserühmas. Kuna olemasolevad andmed alla 2-aastaste laste kohta on piiratud, ei ole brivaratsetaam selles vanusevahemikus näidustatud. Kliinilised andmed vastsündinute kohta on piiratud.
Eakad
Brivaratsetaami II/III faasi arendusprogrammis osalenud 130 eakast inimesest (44 epilepsiahaiged) 100 olid 65...74-aastased ja 30 75...84-aastased. Eakatel patsientidel täheldatud ohutusprofiil tundub olevat sarnane noorematel täiskasvanud patsientidel täheldatuga.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Brivaratsetaami üleannustamise kliiniline kogemus inimestel on vähene. Ühekordse annusena 1400 mg brivaratsetaami manustanud tervel isikul kirjeldati unisust ja pearinglust. Turuletulekujärgselt on brivaratsetaami üleannustamise korral teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: iiveldus, peapööritus, tasakaaluhäired, ärevus, väsimus, ärrituvus, agressiivsus, unetus, depressioon ja suitsiidimõtted. Brivaratsetaami üleannustamisega seotud kõrvaltoimed on üldiselt olnud kooskõlas teadaolevate kõrvaltoimetega.
Üleannustamise ravi
Brivaratsetaamil puudub spetsiifiline antidoot. Üleannustamise ravi peab hõlmama üldtoetavaid meetmeid. Kuna uriiniga eritub alla 10 % brivaratsetaamist, ei ole oodata hemodialüüsi brivaratsetaami kliirensit oluliselt kiirendavat toimet (vt lõik 5.2).
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained, ATC-kood: N03AX23
Toimemehhanism
Brivaratsetaamil on suur ja selektiivne afiinsus sünaptilise põiekese valgu 2A (SV2A) suhtes, mis on transmembraanne glükoproteiin, mida leidub presünaptilistes neuronites ja endokriinrakkudes. Kuigi selle valgu täpne roll ei ole veel välja selgitatud, on näidatud, et see moduleerib neurotransmitterite eksotsütoosi. Brivaratsetaami krambivastase toime esmane mehhanism arvatakse olevat seondumine SV2A-ga.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus Brivaratsetaami efektiivsus partsiaalsete hoogude täiendava ravina tehti kindlaks kolmes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga fikseeritud annuste mitmekeskuselistes kliinilistes uuringutes 16-aastastel ja vanematel isikutel. Brivaratsetaami ööpäevane annus jäi nendes uuringutes vahemikku 5...200 mg ööpäevas. Kõikides uuringutes oli 8-nädalane ravieelne periood, millele järgnes
12-nädalane raviperiood ilma annuse järk-järgulise suurendamiseta. Uuringuravimit said 1558 patsienti, nendest 1099 brivaratsetaami. Uuringusse kaasamise kriteeriumid nägid ette, et patsiendil pidid esinema ravile allumatud partsiaalsed hood hoolimata ravist ühe või kahe samaaegselt kasutatava epilepsiavastase ravimiga. Ravieelse perioodi jooksul pidi esinema vähemalt 8 partsiaalset hoogu. Esmased tulemusnäitajad III faasi uuringutes olid hoogude protsentuaalne vähenemine võrreldes platseeboga ja partsiaalsete hoogude esinemissageduse 50% vähenemine võrreldes ravieelsega (ravivastuse määr). Uuringuga liitumise ajal olid kõige sagedamini kasutatavad epilepsiavastased ravimid karbamasepiin (40,6%), lamotrigiin (25,2%), valproaat (20,5%), okskarbasepiin (16,0%), topiramaat (13,5%), fenütoiin (10,2%) ja levetiratsetaam (9,8%). Ravieelse hoogude esinemissageduse mediaan kolme uuringu lõikes oli 9 hoogu 28 päeva kohta. Patsientide epilepsia kestuse mediaan oli ligikaudu 23 aastat. Tabelis 2 on toodud efektiivsustulemuste kokkuvõte. Üldiselt oli brivaratsetaam efektiivne partsiaalsete hoogude täiendava ravina annustes 50...200 mg ööpäevas patsientidel alates 16 aasta vanusest. Tabel 2. Põhilised efektiivsuse tulemused 28 päeva kohta esinenud partsiaalsete hoogude esinemissageduse osas Uuring Platseebo Brivaratsetaam Uuring N01253(1) 50% ravivastuse määr 16,7 32,7* ~ ~ Protsentuaalne vähenemine võrreldes NA 22,0* ~ ~ platseeboga (%) (p=0,004) Uuring N01252(2) 50% ravivastuse määr 20,0 27,3 36,0(2) ~ Protsentuaalne vähenemine võrreldes NA 9,2 20,5(2) ~ platseeboga (%) (p=0,274) (p=0,010)
Uuring N01358 50% ravivastuse määr 21,6 ~ 38,9* 37,8* Protsentuaalne vähenemine võrreldes NA ~ 22,8* 23,2* platseeboga (%) (p<0,001) (p<0,001) n = randomiseeritud patsiendid, kes said vähemalt ühe uuringuravimi annuse ~ Annust ei uuritud * Statistiliselt oluline (1) Ligikaudu 20% patsientidest said samaaegselt levetiratsetaami. (2) Uuringu N01252 esmane tulemusnäitaja järjestikuste katsete tegemise strateegia alusel ei saavutanud statistilist olulisust. Annus 100 mg ööpäevas oli statistiliselt oluline.
Kliinilistes uuringutes oli hoogude esinemissageduse vähenemine platseeboga võrreldes suurem 100 mg kui 50 mg ööpäevase annuse puhul. Peale selle, et unisuse ja väsimuse esinemissagedus oli annusest sõltuv, oli brivaratsetaami annustel 50 mg ja 100 mg ööpäevas sarnane ohutusprofiil, sh kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete osas ja pikaajalisel kasutamisel. Joonisel 1 on toodud kõigis kolmes uuringus patsientide (välja arvatud patsiendid, kes said samaaegselt levetiratsetaami) protsent partsiaalsete hoogude esinemissageduse vähenemise kategooria järgi võrreldes ravieelse 28 päevaga. Patsiendid, kellel tekkis partsiaalsete hoogude esinemissageduse enam kui 25% suurenemine, on näidatud vasakul „halvem“ all. Patsiendid, kellel paranes ravieelne
partsiaalsete hoogude esinemissageduse protsentuaalne vähenemine, on toodud nelja parempoolse kategooria all. Patsientide protsent, kellel tekkis hoogude esinemissageduse vähemalt 50% vähenemine, oli 20,3%, 34,2%, 39,5% ja 37,8% vastavalt platseebo, 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas puhul. Joonis 1. Patsientide protsent hoogude ravivastuse kategooria järgi brivaratsetaami ja platseebo kasutamisel kõigis kolmes olulises topeltpimedas kliinilises uuringus 12 nädala jooksul
Kolme olulise kliinilise uuringu kombineeritud analüüsi põhjal ei täheldatud efektiivsuse erinevusi (mõõdetuna 50% ravivastuse määrana) annusevahemikus 50...200 mg ööpäevas, kui brivaratsetaami kombineeriti indutseerivate või mitteindutseerivate epilepsiavastaste ravimitega. Kliinilistes uuringutes muutusid 12-nädalase raviperioodi jooksul hoovabaks 2,5% (4/161), 5,1% (17/332) ja 4,0% (10/249) patsientidest vastavalt brivaratsetaami annuste 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas kasutamisel võrreldes 0,5%-ga platseebo puhul (2/418). 28 päeva kohta esinenud hoogude esinemissageduse protsentuaalse vähenemise mediaani paranemist on täheldatud ravieelsete IC tüüpi hoogudega (sekundaarsed generaliseerunud toonilis-kloonilised krambid) patsientidest (66,6%-l (n=62), 61,2%-l (n=100) ja 82,1%-l (n=75) vastavalt 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas brivaratsetaami kasutamisel võrreldes 33,3%-ga platseebo puhul (n=115)).
Brivaratsetaami monoteraapia efektiivsust pole hinnatud. Brivaratsetaami ei soovitata kasutada monoteraapiana.
Ravi levetiratsetaamiga
Kahes III faasi randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilises uuringus manustati levetiratsetaami samaaegselt kasutatava epilepsiavastase ravimina ligikaudu 20%-l patsientidest. Kuigi uuringualuste arv on piiratud, ei täheldatud samaaegselt levetiratsetaami kasutavatel patsientidel brivaratsetaamist saadavat kasu võrreldes platseeboga, mis võib olla tingitud konkurentsist SV2A suhtes. Täiendavaid ohutuse või talutavusega seotud probleeme ei täheldatud.
Kolmandas uuringus näitas ettemääratud analüüs eelnevalt levetiratsetaami kasutanud patsientidel annustes 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas platseebost suuremat efektiivsust. Nendel täheldatud madalam efektiivsus võrreldes levetiratsetaami mittekasutanud patsientidega võis olla tingitud eelnevalt kasutatud epilepsiavastaste ravimite suuremast arvust ja ravieelsete hoogude suuremast sagedusest.
Eakad (65-aastased ja vanemad) Kolmes olulises topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus osales 38 eakat patsienti vanuses 65...80 aastat. Kuigi andmeid on piiratud hulgal, oli efektiivsus võrreldav noorematel isikutel täheldatuga. Avatud jätku-uuringud Kõigi uuringute lõikes kaasati 81,7% randomiseeritud uuringud läbinud patsientidest pikaajalistesse avatud jätku-uuringutesse. Randomiseeritud uuringutega liitumisest alates olid hoovabad 5,3% 6 kuu jooksul brivaratsetaami kasutanud patsientidest (n=1500) võrreldes 4,6% ja 3,7%-ga isikute puhul, kes kasutasid ravimit vastavalt 12 kuu (n=1188) ja 24 kuu (n=847) jooksul. Siiski, kuna suur osa patsientidest (26%) katkestasid ravi avatud uuringute jooksul efektiivsuse puudumise tõttu, on võimalik, et toimus muutus valimis, kuna uuringus jätkanud patsiendid allusid ravile paremini kui need, kes ravi ennetähtaegselt lõpetasid. Avatud jätku-uuringutes kuni 8 aasta vältel jälgitud patsientidel oli ohutusprofiil sarnane lühiajalistes platseebokontrolliga uuringutes täheldatuga.
Lapsed
2 aasta vanustel ja vanematel lastel on partsiaalsete hoogude patofüsioloogia sarnane noorukitel ja täiskasvanutel nähtuga. Kogemused epilepsiaravimitega osutavad, et täiskasvanutel läbi viidud efektiivsusuuringuid võib ekstrapoleerida 2-aastastele ja vanematele lastele eeldusel, et kindlaks on määratud laste annuste kohandused ning ohutus on kindlaks tehtud (vt lõigud 5.2 ja 4.8). Patsientidele alates 2 aasta vanusest määrati annused kehakaalupõhiste annuse kohandustega, mis on määratud selleks, et saavutada sarnast plasmakontsentratsiooni, mida on täheldatud efektiivseid annuseid võtvate täiskasvanute puhul (vt lõik 5.2).
Pikaajaline kontrollita avatud ohutusuuring hõlmas lapsi (alates 1 kuu vanusest kuni alla 16 aasta vanuseni), kes jätkasid ravi pärast farmakokineetilise uuringu lõpetamist (vt lõik 5.2), lapsi, kes jätkasid ravi pärast i.v. (intravenoosset) ohutusuuringut, ja lapsi, kes registreeriti otse ohutusuuringusse. Lapsed, kes registreeriti otse, said brivaratsetaami algannuses 1 mg/kg ööpäevas ning sõltuvalt ravivastusest ja taluvusest suurendati annust kuni 5 mg-ni/kg ööpäevas, kahekordistades annust nädalaste intervallidega. Ükski laps ei saanud rohkem kui 200 mg ööpäevas. Lastel kehakaaluga 50 kg või rohkem oli brivaratsetaami algannus 50 mg ööpäevas ning sõltuvalt ravivastusest ja taluvusest suurendati annust kuni maksimaalse annuseni 200 mg ööpäevas, suurendades seda iga nädal 50 mg võrra ööpäevas.
Avatud ohutusuuringus ja farmakokineetilises uuringus täiendava ravi kohta kogutud andmete järgi said brivaratsetaami 186 partsiaalsete hoogudega last vanuses alates 1 kuust kuni < 16 aastani, kellest 149 said ravi ≥ 3 kuud, 138 last ≥ 6 kuud, 123 last said ravi ≥ 12 kuud, 107 last ≥ 24 kuud ja 90 last ≥ 36 kuud.
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada brivaratsetaamiga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta partsiaalsete hoogudega epilepsia korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Brivaratsetaami õhukese polümeerikattega tablettidel, suukaudsel lahusel ja intravenoossel süstelahusel on ühesugune kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC), samal ajal kui maksimaalne plasmakontsentratsioon on veidi kõrgem intravenoosse manustamise puhul. Brivaratsetaamil on lineaarne ja ajast sõltumatu farmakokineetika väikese intra- ja interindividuaalse varieeruvusega ning seda iseloomustavad täielik imendumine, väga madal seonduvus plasmavalkudega, eritumine neerude kaudu pärast ulatuslikku biotransformatsiooni ja farmakoloogiliselt inaktiivsed metaboliidid.
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub brivaratsetaam kiiresti ja täielikult ning absoluutne biosaadavus on ligikaudu 100%. Ilma toiduta manustatud tablettide t -i mediaan on 1 tund (t -i vahemik 0,25...3 tundi). Manustamisel koos suure rasvasisaldusega einega aeglustus brivaratsetaami imendumise kiirus (t -i mediaan 3 tundi) ja vähenes maksimaalne plasmakontsentratsioon (37% madalam), samal ajal kui imendumise ulatus püsis muutumatuna. Jaotumine Brivaratsetaam seondub nõrgalt (≤ 20%) plasmavalkudega. Jaotusruumala on 0,5 l/kg, see väärtus on lähedane kogu organismi vee omale. Lipofiilsuse (Log P) tõttu läbib brivaratsetaam hästi rakumembraane. Biotransformatsioon
Brivaratsetaam metaboliseerub peamiselt amiidrühma hüdrolüüsi teel, mille käigus moodustub vastav karboksüülhape (ligikaudu 60% eliminatsioonist) ning teiseselt propüülkõrvalahela hüdroksüülimise teel (ligikaudu 30% eliminatsioonist). Karboksüülhappe metaboliidi (34% annusest uriinis) moodustumiseni viivat amiidrühma hüdrolüüsi toetab hepaatiline ja ekstrahepaatiline amidaas. In vitro vahendab brivaratsetaami hüdroksüülimist peamiselt CYP2C19. Mõlemad metaboliidid metaboliseeruvad edasi, moodustades ühise hüdroksüülhappe, mis moodustub valdavalt karboksüülhappe metaboliidi propüülkõrvalahela hüdroksüülimisel (peamiselt CYP2C9 vahendusel). In vivo väheneb inimestel, kellel esinevad CYP2C19 ebaefektiivsusega seotud mutatsioonid, hüdroksümetaboliidi produktsioon 10 korda, samal ajal kui brivaratsetaami enda sisaldus suureneb 22% või 42% isikutel, kellel on üks või mõlemad alleelid muteerunud. Kolm metaboliiti ei ole farmakoloogiliselt aktiivsed.
Eritumine
Brivaratsetaami eliminatsioon toimub peamiselt metabolismi ja uriiniga eritumise teel. Üle 95% annusest (sh metaboliidid) eritub uriiniga 72 tunni jooksul pärast manustamist. Alla 1% annusest eritub väljaheitega ja alla 10% brivaratsetaamist eritub muutumatul kujul uriiniga. Terminaalne plasma poolväärtusaeg (t ) on ligikaudu 9 tundi. Plasma kogukliirens oli patsientidel hinnanguliselt 3,6 l/h. 1/2 Lineaarsus
Farmakokineetika on proportsionaalne annusega alates 10 mg-st kuni vähemalt 600 mg-ni.
Ravimite koostoimed Brivaratsetaam eritub mitmel erineval viisil sh neerude kaudu, mitte-CYP-vahendatud hüdrolüüsi ja CYP-vahendatud oksüdatsiooni kaudu. In vitro ei ole brivaratsetaam inimese P-glükoproteiini (P-gp), ravimite suhtes multiresistentsust põhjustava valgu (MRP) 1 ja 2 ning tõenäoliselt orgaanilisi anioone transportiva polüpeptiidi 1B1 (OATP1B1) ega OATP1B3 substraadiks. In vitro uuringud näitasid, et brivaratsetaami dispositsiooni ei tohiks oluliselt mõjutada ükski CYP (nt CYP1A, CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6 ja CYP3A4) inhibiitor.
In vitro ei ole brivaratsetaam kliiniliselt oluliste kontsentratsiooni väärtuste puhul CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6, CYP3A4 või transporterite P-gp, BCRP, BSEP MRP2, MATE-K, MATE-1, OATP1B1, OATP1B3, OAT1 ja OCT1 inhibiitor. In vitro brivaratsetaam ei indutseeri CYP1A2.
Farmakokineetika patsientide erirühmades
Eakad (65-aastased ja vanemad) Kaks korda ööpäevas 400 mg brivaratsetaami saanud eakate (vanus 65...79 aastat; kreatiniini kliirens 53...98 ml/min/1,73 m2) uuringus oli brivaratsetaami plasma poolväärtusaeg 7,9 tundi ja 9,3 tundi vastavalt 65...75-aastaste ja üle 75-aastaste rühmas. Brivaratsetaami tasakaaluseisundi plasma kliirens oli sarnane (0,76 ml/min/kg) noorte tervete meessoost uuritavatega (0,83 ml/min/kg) (vt lõik 4.2). Neerukahjustus Raske neerukahjustusega isikute (kreatiniini kliirens < 30 ml/min/1,73 m2, ei vajanud dialüüsi) uuringus ilmnes brivaratsetaami plasma AUC mõõdukas tõus (+21%) võrreldes tervete kontrollisikutega, samal ajal kui happelise, hüdroksü- ja hüdroksühappelise metaboliidi AUC suurenes vastavalt 3-, 4- ja 21-kordselt. Nende mitteaktiivsete metaboliitide renaalne kliirens vähenes 10 korda. Hüdroksühappelise metaboliidiga seoses ei ilmnenud mittekliinilistes uuringutes ohutusega seotud probleeme. Hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole brivaratsetaami kasutamist uuritud (vt lõik 4.2).
Maksakahjustus Maksatsirroosiga isikute (Child-Pugh klassid A, B ja C) farmakokineetilises uuringus ilmnes brivaratsetaami ekspositsiooni sarnane suurenemine hoolimata haiguse raskusest (50%, 57% ja 59%) võrreldes sobivate tervete kontrollisikutega (vt lõik 4.2).
Kehakaal Kehakaalu vahemikus 46 kg-st 115 kg-ni on hinnanguline tasakaaluseisundi plasmakontsentratsiooni langus 40%. Seda ei loeta siiski brivaratsetaami farmakokineetika kliiniliselt oluliseks erinevuseks.
Sugu Sugude vahel brivaratsetaami farmakokineetikas kliiniliselt olulisi erinevusi ei esine.
Rass Epilepsiaga patsientide populatsiooni farmakokineetilise modelleerimise põhjal ei mõjutanud rass (europiidne rass, asiaadid) oluliselt brivaratsetaami farmakokineetikat. Muu etnilise kuuluvusega patsientide arv oli piiratud.
Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed
EC50 (brivaratsetaami plasmakontsentratsioon, mis vastab 50%-le maksimaalsest toimest) oli hinnanguliselt 0,57 mg/l. See plasmakontsentratsioon on veidi kõrgem pärast brivaratsetaami annuse 50 mg ööpäevas manustamist saavutatud ekspositsiooni mediaanist. Hoogude esinemissageduse edasine vähenemine saavutatakse suurendades annust 100 mg-ni ööpäevas ja tasakaaluseisund saabub annuse 200 mg ööpäevas juures.
Lapsed
3-nädalase hindamisperioodi ja iganädalase fikseeritud 3-astmelise ülestiitrimisega farmakokineetilises uuringus, kus kasutati brivaratsetaami suukaudset lahust, hinnati 99 uuritavat vanuses 1 kuu kuni < 16 aastat. Brivaratsetaami manustati iganädalaselt suurenevates annustes ligikaudu 1 mg/kg ööpäevas, 2 mg/kg ööpäevas ja 4 mg/kg ööpäevas. Kõik annused olid kehakaalu järgi kohandatud ega ületanud maksimumi 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas. Hindamisperioodi lõpus võisid uuritavad sobida pikaajalisse jätku-uuringusse, kus nad jätkasid oma viimase saadud annusega (vt lõik 4.8). Plasmakontsentratsioonid olid kõigis vanuserühmades proportsionaalsed annusega. Populatsiooni farmakokineetiline modelleerimine viidi läbi 3-nädalasest farmakokineetika uuringust ja käimasolevast pikaajalisest järelkontrolli uuringust kogutud hajusate plasmakontsentratsiooni andmete põhjal. Analüüs hõlmas 232 epilepsiaga last vanuses 2 kuust kuni 17 aastani. Analüüs näitas, et annuste 5,0 (kehakaal 10...20 kg) ja 4,0 mg/kg ööpäevas (kehakaal 20...50 kg) manustamisel saavutatakse sama tasakaaluseisundi keskmine plasmakontsentratsioon nagu 200 mg ööpäevas saavatel täiskasvanutel. Hinnanguline plasmakliirens oli lastel kehakaaluga 10 kg,
20 kg, 30 kg ja 50 kg vastavalt 0,96 l/h, 1,6 l/h, 2,18 l/h ja 3,19 l/h. Võrdluseks oli täiskasvanud patsientide (kehakaal 70 kg) plasmakliirens hinnanguliselt 3,58 l/h. Kliinilised andmed vastsündinute kohta praegu puuduvad.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse uuringutes olid valdavad toimed seotud kesknärvisüsteemiga (põhiliselt mööduv kesknärvisüsteemi depressioon ja vähenenud spontaanne lokomotoorne aktiivsus), mida täheldati brivaratsetaami farmakoloogiliselt aktiivsest annusest 2 mg/kg kordi (enam kui 50 korda) suuremate annuste puhul. Õppimine ega mälufunktsioon ei olnud mõjutatud.
Leiud, mida ei täheldatud kliinilistes uuringutes, kuid mida täheldati koertel korduvtoksilisuse uuringutes kliinilise ekspositsiooni väärtustele lähedase plasma AUC korral, olid maksamuutused, peamiselt porfüüria. Kuid brivaratsetaami ja sarnase struktuuriga ühendi kohta kogutud toksikoloogilised andmed näitavad, et muutused koera maksas on tekkinud mehhanismide teel, mis ei ole inimestel asjakohased. Ebasoodsaid muutusi maksas ei täheldatud rottidel ega ahvidel pärast brivaratsetaami pikaajalist manustamist ekspositsiooni väärtuste puhul, mis ületasid 5 ja 42 korda kliinilise AUC väärtuse. Ahvidel esinenud KNS toimed (kurnatus, tasakaalukaotus, kohmakad liigutused) ilmnesid annuses, mis ületas 64 kordselt kliinilise C ning olid aja möödudes vähem väljendunud. Genotoksilisuse uuringutes ei ole leitud mutageenset ega klastogeenset toimet. Kartsinogeensusuuringud rottidel ei viidanud onkogeensele toimele, samal ajal kui isastel hiirtel suurenes hepatotsellulaarsete kasvajate esinemissagedus, mida arvatakse olevat tekkinud mittegenotoksilise toimemehhanismi tulemusena, mis on seotud fenobarbitooni sarnase maksaensüümide indutseerimisega ning see on teadaolev närilistele spetsiifiline fenomen.
Brivaratsetaam ei mõjutanud isaste ega emaste rottide või küülikute fertiilsust ning ei olnud teratogeenne. Embrüotoksilisust täheldati küülikutel emasloomale toksilise brivaratsetaami annuse kasutamisel, mis oli 8 korda suurem kliinilisest AUC ekspositsioonist maksimaalse soovitatud annuse puhul. Rottidel läbis brivaratsetaam kergesti platsentat ja eritus imetavate rottide rinnapiima kontsentratsioonides, mis on sarnased emaslooma plasmakontsentratsioonidele.
Brivaratsetaam ei näidanud rottidel potentsiaali sõltuvuse tekkeks.
Uuringud noorte loomadega
Noortel rottidel kutsusid brivaratsetaami 6...15 kordsed maksimaalse soovitatud annuse kliinilise AUC ekspositsiooni määrad esile arenguga seotud kõrvaltoimeid (st suremus, kliinilised nähud, kehakaalu langus ja madalam aju kaal). Puudus ebasoodne toime kesknärvisüsteemi funktsioonile, neuropatoloogilised ja aju patohistoloogilised muutused. Noortel koertel olid brivaratsetaamist tingitud muutused 6 kordses kliinilise AUC ekspositisooni määras sarnased täiskasvanud loomadel täheldatuga. Ühegi tavapärase arengu või küpsemisega seotud näitaja osas soovimatuid toimeid ei ilmnenud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumkroskarmelloos Laktoosmonohüdraat Betadeks Veevaba laktoos Magneesiumstearaat
Kate Briviact 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid Polü(vinüülalkohol) Titaandioksiid (E171) Makrogool (3350) Talk
Briviact 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Polü(vinüülalkohol) Titaandioksiid (E171) Makrogool (3350) Talk Kollane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172)
Briviact 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid Polü(vinüülalkohol) Titaandioksiid (E171) Makrogool (3350) Talk Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172)
Briviact 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid Polü(vinüülalkohol) Titaandioksiid (E171) Makrogool (3350) Talk Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172)
Briviact 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid Polü(vinüülalkohol) Titaandioksiid (E171) Makrogool (3350) Talk Kollane raudoksiid (E172) Must raudoksiid (E172)
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
Briviact 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid
- Pakendis 14, 56 õhukese polümeerikattega tabletti ja mitmikpakendid 168 (kolm 56 tabletiga pakendit) õhukese polümeerikattega tabletiga PVC/PCTFE – alumiinium blistrites
- Pakendis 14 x 1 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti PVC/PCTFE – alumiinium blistrites
Briviact 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid
- Pakendis 14, 56 õhukese polümeerikattega tabletti ja mitmikpakendid 168 (kolm 56 tabletiga pakendit) õhukese polümeerikattega tabletiga PVC/PCTFE – alumiinium blistrites
- Pakendis 14 x 1 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti PVC/PCTFE – alumiinium blistrites
Briviact 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid
- Pakendis 14, 56 õhukese polümeerikattega tabletti ja mitmikpakendid 168 (kolm 56 tabletiga pakendit) õhukese polümeerikattega tabletiga PVC/PCTFE – alumiinium blistrites
- Pakendis 14 x 1 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti PVC/PCTFE – alumiinium blistrites
Briviact 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid
- Pakendis 14, 56 õhukese polümeerikattega tabletti ja mitmikpakendid 168 (kolm 56 tabletiga pakendit) õhukese polümeerikattega tabletiga PVC/PCTFE – alumiinium blistrites
- Pakendis 14 x 1 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti PVC/PCTFE – alumiinium blistrites
Briviact 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid
- Pakendis 14, 56 õhukese polümeerikattega tabletti ja mitmikpakendid 168 (kolm 56 tabletiga pakendit) õhukese polümeerikattega tabletiga PVC/PCTFE – alumiinium blistrites
- Pakendis 14 x 1 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti PVC/PCTFE – alumiinium blistrites
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/001 EU/1/15/1073/002 EU/1/15/1073/003 EU/1/15/1073/004 EU/1/15/1073/005 EU/1/15/1073/006 EU/1/15/1073/007 EU/1/15/1073/008 EU/1/15/1073/009 EU/1/15/1073/010 EU/1/15/1073/011 EU/1/15/1073/012 EU/1/15/1073/013 EU/1/15/1073/014 EU/1/15/1073/015 EU/1/15/1073/016 EU/1/15/1073/017 EU/1/15/1073/018 EU/1/15/1073/019 EU/1/15/1073/020 EU/1/15/1073/023 EU/1/15/1073/024 EU/1/15/1073/025 EU/1/15/1073/026 EU/1/15/1073/027
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14. jaanuar 2016 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 9. oktoober 2020
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 10 mg/ml suukaudne lahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml sisaldab 10 mg brivaratsetaami.
Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d)
Suukaudse lahuse 1 ml sisaldab 168 mg sorbitooli (E420), 1 mg metüülparahüdroksübensoaati (E218) ja maksimaalselt 5,5 mg propüleenglükooli (E1520).
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Suukaudne lahus. Kergelt viskoosne, selge värvitu või kollakas vedelik.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Briviact on näidustatud partsiaalsete hoogude (sekundaarse generaliseerumisega või ilma) täiendavaks raviks epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Arst peab välja kirjutama kõige sobivama ravimvormi ja tugevuse, lähtuvalt kehakaalust ja annusest. Lapsevanemal ja hooldajal on soovitatav manustada Briviact’i suukaudset lahust mõõtevahendiga (10 ml või 5 ml suusüstal), mis on lisatud pappkarpi.
Annustamissoovitused täiskasvanutele, noorukitele ja lastele alates 2 aasta vanusest on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis. Annus tuleb manustada võrdselt kaheks jagatud annusena, ligikaudu 12-tunnise vahega.
Soovitatav algannus Soovitatav säilitusannus Terapeutiline Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg või rohkem ja täiskasvanud 50 mg ööpäevas (või 100 mg 100 mg ööpäevas 50…200 mg ööpäevas ööpäevas)** Noorukid ja lapsed kehakaaluga alates 20 kg kuni vähem kui 50 kg 1 mg/kg ööpäevas (kuni 2 mg/kg 2 mg/kg ööpäevas 1…4 mg/kg ööpäevas ööpäevas)** Lapsed kehakaaluga alates 10 kg kuni vähem kui 20 kg 1 mg/kg ööpäevas (kuni 2,5 mg/kg 2,5 mg/kg ööpäevas 1…5 mg/kg ööpäevas ööpäevas)** * Patsiendi individuaalse ravivastuse põhjal võib annust selle efektiivse annusevahemiku piires kohandada. ** Arsti hinnangu põhjal krambihoogude vähendamise vajadusele Täiskasvanud Soovitatav algannus on kas 50 mg ööpäevas või 100 mg ööpäevas, põhinedes arsti hinnangul krampide vähendamise vajalikkuse versus võimalike kõrvaltoimete kohta. Individuaalse ravivastuse ja taluvuse põhjal võib annust kohandada efektiivses vahemikus 50...200 mg ööpäevas.
Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg või rohkem Soovitatav algannus on 50 mg ööpäevas. Ravi brivaratsetaamiga võib alustada ka annusega 100 mg ööpäevas, lähtuvalt arsti hinnangust krambivastase ravi vajalikkuse kohta. Soovitatav säilitusannus on 100 mg ööpäevas. Lähtuvalt patsientide individuaalsest ravivastusest võib annust kohandada efektiivses annusevahemikus 50 mg ööpäevas kuni 200 mg ööpäevas.
Noorukid ja lapsed kehakaaluga alates 20 kg kuni vähem kui 50 kg Soovitatav algannus on 1 mg/kg ööpäevas. Ravi brivaratsetaamiga võib alustada ka annustega kuni 2 mg/kg ööpäevas, lähtuvalt arsti hinnangust krambivastase ravi vajalikkuse kohta. Soovitatav säilitusannus on 2 mg/kg ööpäevas. Lähtuvalt patsientide individuaalsest ravivastusest võib annust kohandada efektiivses annusevahemikus 1 mg/kg ööpäevas kuni 4 mg/kg ööpäevas.
Lapsed kehakaaluga alates 10 kg kuni vähem kui 20 kg Soovitatav algannus on 1 mg/kg ööpäevas. Olenevalt krambihoogude ravi vajalikkusest arsti hinnangul võib ravi brivaratsetaamiga alustada ka annustega kuni 2,5 mg/kg ööpäevas. Soovitatav säilitusannus on 2,5 mg/kg ööpäevas. Patsiendi individuaalse ravivastuse põhjal võib annust kohandada efektiivses annusevahemikus 1 mg/kg ööpäevas kuni 5 mg/kg ööpäevas. Iga patsiendi ühekordne annus tuleb arvutada järgmise valemiga:
Annustamismaht (ml) = [kehakaal (kg) × ööpäevane annus (mg/kg ööpäevas)] × 0,05
Briviact’i suukaudse lahusega on kaasas:
- 5 ml süstal (siniste mahumõõtudega), mis on tähistatud 0,1 ml kaupa (iga 0,1 ml vastab 1 mg brivaratsetaamile). Alates 0,25 ml-ist kuni 5 ml-ni on näidatud ka täiendavad mahumõõdud 0,25 ml ja 0,75 ml juures;
- 10 ml süstal (mustade mahumõõtudega), mis on tähistatud 0,25 ml kaupa (iga 0,25 ml vastab 2,5 mg brivaratsetaamile).
Arst peab andma patsiendile juhise sobiva süstla kasutamiseks.
Kui arvutatud võetav annus on 5 mg (0,5 ml) või rohkem ja kuni 50 mg (5 ml), tuleb kasutada 5 ml suusüstalt. Kui arvutatud võetav annus on rohkem kui 50 mg (5 ml), tuleb kasutada suuremat, 10 ml suusüstalt. Arvutatud annus tuleb ümardada lähima mahumõõduni. Kui arvutatud annus on kahest mahumõõdust võrdsel kaugusel, tuleb kasutada suuremat mahumõõtu.
Alltoodud tabelis on esitatud suukaudse lahuse mahtude näited ühe manustamiskorra kohta, lähtuvalt ettenähtud annusest ja kehakaalust. Suukaudse lahuse täpne maht tuleb arvutada olenevalt lapse täpsest kehakaalust. Pange tähele, et annused piirduvad süstaldel olevate mahumõõtudega. Näiteks kui patsient vajab annust 2,15 ml, tuleb manustatav maht ümardada 2,2 ml-ni, sest 5 ml süstlaga saab manustada ainult 2,1 ml või 2,2 ml. Samuti tuleb maht 1,13 ml ümardada väiksemaks, manustatava mahuni 1,1 ml.
Määratud annus Soovitatav süstal Kehakaal 50 kg või 2,5 ml 5 ml 7,5 ml 10 ml rohkem (25 mg) (50 mg) (75 mg) (100 mg) Määratud annus Soovitatav süstal Kehakaal 20 kg 1 ml 2 ml 3 ml 4 ml (10 mg) (20 mg) (30 mg) (40 mg) 25 kg 1,25 ml 2,5 ml 3,75 ml 5 ml (12,5 mg) (25 mg) (37,5 mg) (50 mg) 30 kg 1,5 ml 3 ml 4,5 ml 6 ml* (15 mg) (30 mg) (45 mg) (60 mg) 35 kg 1,75 ml 3,5 ml 5,25 ml* 7 ml* (17,5 mg) (35 mg) (52,5 mg) (70 mg) 40 kg 2 ml 4 ml 6 ml* 8 ml* (20 mg) (40 mg) (60 mg) (80 mg) 45 kg 2,25 ml 4,5 ml 6,75 ml* 9 ml* (22,5 mg) (45 mg) (67,5 mg) (90 mg) * Kui maht on üle 5 ml ja kuni 10 ml, tuleb patsiendile anda juhis kasutada 10 ml suusüstalt.
Ühe manustamiskorraga võetava suukaudse lahuse maht lastele kehakaaluga Määratud Annus 1 mg/kg Annus 2,5 mg/kg Annus 3 mg/kg Annus 4 mg/kg Annus annus ööpäevas ööpäevas ööpäevas ööpäevas 5 mg/kg 0,05 ml/kg/ 0,125 ml/kg/ 0,15 ml/kg/ 0,2 ml/kg/ manustamisk manustamiskor manustamiskor manustamiskord 0,25 ml/k (vastab (vastab (vastab 2 mg/kg-le miskord 0,5 mg-le/kg 1,25 mg-le/kg 1,5 mg-le/kg manustamiskorra manustamisko manustamiskorr manustamiskorr kohta) (vastab rra kohta) a kohta) a kohta) 2,5 mg-le/ Kehakaal
10 kg 0,5 ml 1,25 ml 1,5 ml 2 ml 2,5 ml (5 mg) (12,5 mg) (15 mg) (20 mg) (25 mg) 12 kg 0,6 ml 1,5 ml 1,8 ml 2,4 ml 3 ml (6 mg) (15 mg) (18,0 mg) (24 mg) (30 mg) 14 kg 0,7 ml 1,75 mg 2,1 ml 2,8 ml 3,5 ml (7 mg) (17,5 mg) (21 mg) (28 mg) (35 mg) 15 kg 0,75 ml 1,9 ml 2,25 ml 3 ml 3,75 ml (7,5 mg) (19,0 mg) (22,5 mg) (30 mg) (37,5 mg)
Vahelejäänud annused Kui patsient unustab ühe või rohkem annuseid manustamata, on soovitatav manustada üksikannus niipea, kui see meelde tuleb, ning võtta järgmine annus tavalisel hommikusel ja õhtusel ajal. See võib ära hoida brivaratsetaami plasmakontsentratsiooni languse allapoole efektiivset taset ja läbimurde hoogude tekke.
Ravi lõpetamine Kui 16-aastasel või vanemal patsiendil tuleb ravi brivaratsetaamiga lõpetada, on soovitatav annust järk-järgult vähendada 50 mg ööpäevas igal nädalal. Kui nooremal kui 16-aastasel patsiendil tuleb ravi brivaratsetaamiga lõpetada, on soovitatav annust vähendada maksimaalselt poole võrra igal nädalal kuni annuseni 1 mg/kg ööpäevas (väiksema kui 50 kg kehakaaluga patsientidel) või 50 mg ööpäevas (patsientidel kehakaaluga 50 kg ja rohkem). Pärast 1-nädalast ravi annusega 50 mg ööpäevas on soovitatav viimasel ravinädalal kasutada annust 20 mg ööpäevas. Patsientide erirühmad
Eakad (65-aastased ja vanemad) Eakatel patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Kliiniline kogemus 65-aastastel ja vanematel patsientidel on piiratud.
Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirete korral ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Andmete puudumise tõttu ei soovitata brivaratsetaami kasutada dialüüsi saavatel lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel. Täiskasvanute andmetest lähtuvalt ei ole neerufunktsiooni häiretega lastel annuse kohandamine vajalik. Neerukahjustusega laste kohta kliinilised andmed puuduvad. Maksakahjustus Kroonilise maksahaigusega täiskasvanud patsientidel suurenes brivaratsetaami ekspositsioon. Maksakahjustusega patsientidel on soovitatav kõigi maksakahjustuse astmete korral kasutada järgmisi kohandatud annuseid, jagatuna manustamiseks kaheks võrdseks annuseks, ligikaudu 12-tunniste vahedega (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Maksakahjustusega laste kohta kliinilised andmed puuduvad.
Vanus ja kehakaal Soovitatav algannus Soovitatav maksimaalne Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg või 50 mg ööpäevas 150 mg ööpäevas rohkem ja täiskasvanud Noorukid ja lapsed kehakaaluga alates 20 kg kuni 1 mg/kg ööpäevas 3 mg/kg ööpäevas vähem kui 50 kg Lapsed kehakaaluga alates 10 kg kuni vähem kui 1 mg/kg ööpäevas 4 mg/kg ööpäevas 20 kg
Alla 2 aasta vanused lapsed Brivaratsetaami efektiivsus alla 2 aasta vanustel lastel ei ole veel tõestatud. Olemasolevaid andmeid on kirjeldatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga annustamissoovitusi ei ole võimalik anda.
Manustamisviis
Brivaratsetaami suukaudset lahust võib vahetult enne manustamist lahjendada vee või mahlaga ning seda võib võtta koos toiduga või ilma (vt lõik 5.2). Brivaratsetaami suukaudse lahuse manustamiseks võib kasutada nasogastraalsondi või gastrostoomisondi.
Briviacti suukaudne lahus tarnitakse koos 5 ml või 10 ml suusüstla ja adapteriga.
Kasutusjuhendi leiate pakendi infolehest.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või teiste pürrolidooni derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Suitsidaalsed mõtted ja käitumine
Erinevatel näidustustel epilepsiavastaseid ravimeid (sh brivaratsetaami) saanud patsientidel on teatatud suitsidaalsetest mõtetest ja käitumisest. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud platseebokontrolliga kliiniliste uuringute metaanalüüs on samuti näidanud suitsidaalsete mõtete ja käitumise riski vähest suurenemist. Selle riski mehhanism on teadmata ning olemasolevad andmed ei välista võimalikku suuremat riski brivaratsetaami puhul. Patsiente tuleb jälgida suitsidaalsete mõtete ja käitumise suhtes ning kaaluda sobivat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsidaalsete mõtete või käitumise ilmnemisel tuleb pöörduda arsti poole. Vt ka lõik 4.8 „Lapsed“.
Maksakahjustus
Brivaratsetaami kasutamise kohta olemasoleva maksakahjustusega patsientidel on kliinilisi andmeid piiratud hulgal. Maksakahjustusega patsientidel on soovitatav annuse kohandamine (vt lõik 4.2). Rasked nahaga seotud kõrvaltoimed
Seoses brivaratsetaamraviga on esinenud raskeid kutaanseid kõrvaltoimeid, sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS), mis võib olla eluohtlik või surmaga lõppeda. Ravi määramisel tuleb patsiente hoiatada selle nähtude ja sümptomite suhtes ning jälgida hoolikalt nahareaktsioonide tekkimise suhtes. Neile reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite korral tuleb ravi brivaratsetaamiga kohe lõpetada ja kaaluda alternatiivse ravi kasutamist.
Abiained
Naatriumisisaldus Brivaratsetaami suukaudne lahus sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes milliliitris, see tähendab, on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
Fruktoositalumatus Ravim sisaldab 168 mg sorbitooli (E420) ühes milliliitris. Päriliku fruktoositalumatusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.
Abiained, mis võivad põhjustada talumatust Suukaudne lahus sisaldab metüülparahüdroksübensoaati (E218), mis võib põhjustada allergilisi reaktsioone (ka hilist tüüpi). Brivaratsetaami suukaudne lahus sisaldab propüleenglükooli (E1520).
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
Farmakodünaamilised koostoimed
Samaaegne ravi levetiratsetaamiga Piiratud arvuga kliinilistes uuringutes ei täheldatud brivaratsetaami eeliseid võrreldes platseeboga patsientide puhul, kes kasutasid samaaegselt levetiratsetaami. Täiendavaid ohutuse või talutavuse probleeme ei täheldatud (vt lõik 5.1).
Koostoime alkoholiga Farmakokineetilise ja farmakodünaamilise koostoime uuringus tervetel isikutel brivaratsetaami 200 mg ühekordse annuse ja etanooli 0,6 g/l püsiinfusiooni vahel farmakokineetiline koostoime puudus, kuid brivaratsetaam ligikaudu kahekordistas alkoholi toimet psühhomotoorsele funktsioonile, tähelepanuvõimele ja mälule. Brivaratsetaami võtmine koos alkoholiga ei ole soovitatav. Farmakokineetilised koostoimed
Teiste ravimite toime brivaratsetaami farmakokineetikale In vitro uuringud näitavad, et brivaratsetaami koostoimete tekke potentsiaal on madal. Brivaratsetaami põhiline metabolismi rada on CYP-sõltumatu hüdrolüüs. Teine metabolismi rada hõlmab hüdroksüülimist, mida vahendab CYP2C19 (vt lõik 5.2).
Tugevate CYP2C19 inhibiitorite (nt flukonasool, fluvoksamiin) samaaegsel manustamisel võib suureneda brivaratsetaami plasmakontsentratsioon, kuid risk kliiniliselt oluliste CYP2C19-vahendatud koostoimete tekkeks arvatakse olevat väike. Kättesaadavad piiratud kliinilised andmed näitavad, et kannabidiooli samaaegne manustamine võib suurendada brivaratsetaami plasmakontsentratsiooni, mida võib põhjustada CYP2C19 inhibeerimine, kuid selle kliiniline olulisus on ebaselge.
Rifampitsiin Tervetel vabatahtlikel vähenes tugeva ensüümi indutseerija rifampitsiini (600 mg/ööpäevas 5 päeva jooksul) samaaegsel manustamisel brivaratsetaami plasmakontsentratsiooni kõvera alune ala (AUC) 45% võrra. Kui alustatakse või lõpetatakse patsiendi ravi rifampitsiiniga, peab raviarst kaaluma brivaratsetaami annuse kohandamist. Tugeva ensüüme indutseeriva toimega epilepsiavastased ravimid Tugeva ensüüme indutseeriva toimega epilepsiavastaste ravimite (karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin) samaaegsel kasutamisel võib väheneda brivaratsetaami kontsentratsioon, kuid annuse kohandamine ei ole vajalik (vt tabel 1).
Muud ensüümide indutseerijad Muude tugevate ensüüme indutseerivate ainete (nt liht-naistepuna [Hypericum perforatum]) puhul võib samuti oodata brivaratsetaami süsteemse ekspositsiooni vähenemist. Seetõttu on ravi alustamisel või lõpetamisel liht-naistepunaga vajalik ettevaatus.
Brivaratsetaami toime teistele ravimitele
Brivaratsetaam annustes 50 mg või 150 mg ööpäevas ei mõjutanud midasolaami AUC-d (metaboliseerub CYP3A4 vahendusel). Risk kliiniliselt olulisteks CYP3A4 koostoimeteks arvatakse olevat madal.
In vitro uuringud on näidanud, et brivaratsetaam inhibeerib vähesel määral või ei inhibeeri üldse CYP450 isovorme, välja arvatud CYP2C19. Brivaratsetaam võib suurendada CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimite plasmakontsentratsioone (nt lansoprasool, omeprasool, diasepaam). In vitro uuringutes ei indutseerinud brivaratsetaam CYP1A1/2, kuid indutseeris kergelt CYP3A4 ja CYP2B6. In vivo ei tuvastatud CYP3A4 indutseerimist (vt midasolaam eespool). CYP2B6 indutseerimist ei ole in vivo uuritud ja brivaratsetaam võib vähendada CYP2B6 vahendusel metaboliseeruvate ravimite plasmakontsentratsioone (nt efavirens). In vitro koostoimete uuringutes, mis hindasid võimalikku inhibeerivat toimet transporteritele, ei leitud kliiniliselt olulisi toimeid, v.a anioon-transportersüsteemi-3 (OAT3) puhul. Brivaratsetaam inhibeerib in vitro OAT3 maksimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist poole kontsentratsioonis, mis on 42 korda kõrgem suurima kliinilise annuse C -st. Brivaratsetaam annuses 200 mg ööpäevas võib suurendada OAT3 poolt max transporditavate ravimite plasmakontsentratsiooni. Epilepsiavastased ravimid
Võimalikke koostoimeid brivaratsetaami (50...200 mg ööpäevas) ja teiste epilepsiavastaste ravimite vahel uuriti kõikidest II-III faasi uuringutest saadud ravimi plasmakontsentratsiooni andmete kombineeritud analüüsis, platseebokontrolliga II-III faasi kliiniliste uuringute populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ning avatud ravimite koostoimete uuringutes (epilepsiavastased ravimid: karbamasepiin, lamotrigiin, fenütoiin ja topiramaat). Koostoimete mõju plasmakontsentratsioonile on kokku võetud tabelis 1 (suurenemine on näidatud kui „↑“ ning vähenemine kui „↓“, plasmakontsentratsiooni alune ala versus aeg kui „AUC“, maksimaalne kontsentratsioon kui C ). Tabel 1. Farmakokineetilised koostoimed brivaratsetaami ja teiste epilepsiavastaste ravimite vahel Samaaegselt Epilepsiavastase ravimi toime Brivaratsetaami toime manustatav brivaratsetaami epilepsiavastase ravimi epilepsiavastane ravim plasmakontsentratsioonile plasmakontsentratsioonile Karbamasepiin AUC 29% ↓, Karbamasepiin - puudub Klobasaam Andmed puuduvad Puudub Klonasepaam Andmed puuduvad Puudub Lakosamiid Andmed puuduvad Puudub
Lamotrigiin Puudub Puudub Levetiratsetaam Puudub Puudub Okskarbasepiin Puudub Puudub (monohüdroksüderivaat, Fenobarbitaal AUC 19% ↓ Puudub Fenütoiin AUC 21% ↓ Puudub Pregabaliin Andmed puuduvad Puudub Topiramaat Puudub Puudub Valproehape Puudub Puudub Zonisamiid Andmed puuduvad Puudub a uuringu põhjal, mis hõlmas brivaratsetaami manustamist supraterapeutilises annuses 400 mg ööpäevas. Karbamasepiin Brivaratsetaam on epoksiidhüdrolaasi mõõdukas pöörduva toimega inhibiitor, mille toimel suureneb karbamasepiini aktiivse metaboliidi karbamasepiinepoksiidi kontsentratsioon. Kontrollitud kliinilistes uuringutes suurenes karbamasepiinepoksiidi plasmakontsentratsioon keskmiselt 37%, 62% ja 98% väikese varieeruvusega vastavalt brivaratsetaami annuste 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas puhul. Ohutusega seotud riske ei täheldatud. Brivaratsetaami ja valproaadi puhul ei esinenud aditiivset toimet karbamasepiinepoksiidi AUC-le.
Suukaudsed kontratseptiivid
Brivaratsetaami (100 mg ööpäevas) manustamine koos etünüülöstradiooli (0,03 mg) ja levonorgestreeli (0,15 mg) sisaldava suukaudse kontratseptiiviga ei mõjutanud kumbagi aine farmakokineetikat. Kui brivaratsetaami annuses 400 mg ööpäevas (soovitatavast maksimaalsest ööpäevasest annusest kaks korda suurem annus) manustati koos etünüülöstradiooli (0,03 mg) ja levonorgestreeli (0,15 mg) sisaldava suukaudse kontratseptiiviga, täheldati östrogeeni ja progestiini AUC väärtuste vastavalt 27% ja 23% vähenemist ilma mõjuta ovulatsiooni pärssimisele. Endogeensete markerite östradiooli, progesterooni, luteiniseeriva hormooni (LH), folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja suguhormoone siduva globuliini (SHBG) kontsentratsiooni-aja profiilid üldjuhul ei muutunud.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilses eas naised
Arstid peavad brivaratsetaami kasutavate fertiilses eas naistega arutama pereplaneerimise ja kontratseptsiooni küsimusi (vt „Rasedus“). Kui naine soovib rasestuda, tuleb brivaratsetaami kasutamist hoolikalt uuesti hinnata. Rasedus
Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimitega seotud risk üldiselt Kõikide epilepsiavastaste ravimite puhul on tõestatud, et epilepsia ravi saavate naiste järglastel on väärarengute esinemissagedus 2...3 korda suurem esinemissagedusest üldpopulatsioonis, mis on ligikaudu 3%. Ravi saanud populatsioonis on väärarengute esinemissageduse suurenemist täheldatud polüteraapia korral, samas ei ole välja selgitatud, mil määral on vastutavad ravi ja/või olemasolev haigus. Epilepsiavastase ravi katkestamine võib põhjustada haiguse ägenemist, mis võib olla kahjulik nii emale kui ka lootele.
Brivaratsetaamiga seotud risk Brivaratsetaami kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Inimeste osas puuduvad andmed platsenta läbitavuse kohta, kuid rottidel läbis brivaratsetaam vabalt platsenta (vt lõik 5.3). Võimalik oht inimestele on teadmata. Loomkatsetes ei tuvastatud brivaratsetaamil teratogeenset toimet (vt lõik 5.3). Kliinilistes uuringutes kasutati brivaratsetaami täiendava ravina ning koos karbamasepiiniga manustamisel põhjustas see aktiivse metaboliidi karbamasepiinepoksiidi kontsentratsiooni annusega seotud suurenemist (vt lõik 4.5). Selle toime kliinilise tähtsuse selgitamiseks rasedusele on andmeid ebapiisaval hulgal.
Ettevaatusabinõuna ei tohi brivaratsetaami raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on kliiniliselt vajalik (kui ravist saadav kasu emale ületab selgelt võimalikku riski lootele).
Imetamine
Brivaratsetaam eritub inimese rinnapiima. Rinnaga toitmise katkestamine või brivaratsetaamiga ravi katkestamine tuleb otsustada arvestades ravi kasu naisele. Brivaratsetaami ja karbamasepiini samaaegsel kasutamisel võib rinnapiima erituva karbamasepiinepoksiidi hulk suureneda. Kliinilise mõju hindamiseks ei ole piisavalt andmeid.
Fertiilsus
Puuduvad inimestelt saadud andmed brivaratsetaami toime kohta fertiilsusele. Rottidel ei avaldanud ravi brivaratsetaamiga mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Brivaratsetaam mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
Individuaalse tundlikkuse võimaliku erinevuse tõttu võib mõnedel patsientidel tekkida unisus, pearinglus või muud kesknärvisüsteemiga (KNS) seotud sümptomid. Patsiente tuleb juhendada, et nad ei juhiks autot ega töötaks muude potentsiaalselt ohtlike masinatega enne, kui nad teavad, kuidas mõjutab brivaratsetaam selliste tegevuste sooritamise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Brivaratsetaamiga ravi puhul kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed (> 10%) olid unisus (14,3%) ja pearinglus (11,0%). Need olid tavaliselt kerge kuni keskmise raskusega. Unisust ja väsimust kirjeldati suurema esinemissagedusega annuse suurendamise ajal. Kõrvaltoimete tõttu ravi lõpetamise määr oli 3,5%, 3,4% ja 4,0% brivaratsetaami rühma randomiseeritud patsientidel vastavalt annuste 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas puhul ning 1,7% platseeborühma randomiseeritud patsientidel. Kõige sagedamini brivaratsetaamravi lõpetamiseni viinud kõrvaltoimed olid pearinglus (0,8%) ja krambid (0,8%).
Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Alltoodud tabelis on organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi loetletud kõrvaltoimed, mis tuvastati 16-aastastel ja vanematel uuringus osalejatel kolme platseebokontrolliga, fikseeritud annusega kliinilise uuringue ohutuse andmebaasi läbivaatuse põhjal ja turuletulekujärgse kogemuse käigus. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed Infektsioonid ja Sage Gripp infestatsioonid
Vere ja lümfisüsteemi Aeg-ajalt Neutropeenia häired Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt I tüüpi ülitundlikkus Ainevahetus- ja Sage Söögiisu vähenemine
toitumishäired Psühhiaatrilised häired Sage Depressioon, ärevus, unetus, ärrituvus
Närvisüsteemi häired Väga sage Pearinglus, unisus
Respiratoorsed, rindkere Sage Ülemiste hingamisteede infektsioonid, köha
ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sage Iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus Naha ja nahaaluskoe Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom(1) kahjustused
Üldised häired ja Sage Väsimus manustamiskoha reaktsioonid (1) Turuletulekujärgse kogemuse käigus teatatud kõrvatoimed.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Neutropeeniat on kirjeldatud 0,5%-l (6/1099) brivaratsetaamiga ravitud patsientidest ja 0%-l (0/459) platseebot saanud patsientidest. Neljal isikul oli vähenenud neutrofiilide hulk uuringu alustamisel ning pärast ravi alustamist brivaratsetaamiga vähenes neutrofiilide hulk veelgi. Mitte ühelgi juhul 6-st ei olnud neutropeenia tõsine, ei vajanud spetsiifilist ravi ega põhjustanud brivatsetaami kasutamise katkestamist ning mitte ühelgi juhul ei esinenud infektsioone.
Suitsiidimõtetest on teatatud 0,3%-l (3/1099) brivaratsetaamiga ravitud patsientidest ja 0,7%-l (3/459) platseebot saanud patsientidest. Brivaratsetaami lühiajalistes kliinilistes uuringutes epilepsiaga patsientidel ei ole olnud suitsiidi ja suitsiidikatse juhtusid, mõlemast on aga teatatud avatud jätku-uuringutes (vt lõik 4.4).
Väikesel hulgal brivaratsetaami saanud patsientidel (9/3022) on kliiniliste uuringute käigus teatatud kiiresti kulgevatest (I tüüpi) ülitundlikkusreaktsioonidest.
Lapsed
Lastel alates 1 kuu vanusest täheldatud brivaratsetaami ohutusprofiil vastas täiskasvanutel täheldatud ohutusprofiilile. Avatud, kontrollrühmata pikaajalistes uuringutes esines enesetapumõtteid 4,7%-l lastest (sagedamini noorukitel), keda hinnati alates 6 aasta vanusest, võrreldes 2,4%-ga täiskasvanutel ning käitumishäireid esines 24,8%-l lastest võrreldes 15,1%-ga täiskasvanutel. Suurem osa juhtumeid olid kerged kuni mõõdukad, mittetõsised ega viinud uuringuravimi katkestamiseni. Lastel teatati täiendava kõrvaltoimena psühhomotoorsest hüperaktiivsusest (4,7%).
Lastel alates 1 kuu vanusest kuni vähem kui 4 aasta vanuseni ei tuvastatud spetsiifilist kõrvaltoimete profiili võrreldes vanemate laste rühmadega. Ei tuvastatud olulist ohutusteavet, mis näitaks konkreetse kõrvaltoime esinemissageduse suurenemist selles vanuserühmas. Kuna olemasolevad andmed alla 2-aastaste laste kohta on piiratud, ei ole brivaratsetaam selles vanusevahemikus näidustatud. Kliinilised andmed vastsündinute kohta on piiratud.
Eakad
Brivaratsetaami II/III faasi arendusprogrammis osalenud 130 eakast inimesest (44 epilepsiahaiged) 100 olid 65...74-aastased ja 30 75...84-aastased. Eakatel patsientidel täheldatud ohutusprofiil tundub olevat sarnane noorematel täiskasvanud patsientidel täheldatuga.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Brivaratsetaami üleannustamise kliiniline kogemus inimestel on vähene. Ühekordse annusena 1400 mg brivaratsetaami manustanud tervel isikul kirjeldati unisust ja pearinglust. Turuletulekujärgselt on brivaratsetaami üleannustamise korral teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: iiveldus, peapööritus, tasakaaluhäired, ärevus, väsimus, ärrituvus, agressiivsus, unetus, depressioon ja suitsiidimõtted. Brivaratsetaami üleannustamisega seotud kõrvaltoimed on üldiselt olnud kooskõlas teadaolevate kõrvaltoimetega.
Üleannustamise ravi
Brivaratsetaamil puudub spetsiifiline antidoot. Üleannustamise ravi peab hõlmama üldtoetavaid meetmeid. Kuna uriiniga eritub alla 10% brivaratsetaamist, ei ole oodata hemodialüüsi brivaratsetaami kliirensit oluliselt kiirendavat toimet (vt lõik 5.2).
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained, ATC-kood: N03AX23
Toimemehhanism
Brivaratsetaamil on suur ja selektiivne afiinsus sünaptilise põiekese valgu 2A (SV2A) suhtes, mis on transmembraanne glükoproteiin, mida leidub presünaptilistes neuronites ja endokriinrakkudes. Kuigi selle valgu täpne roll ei ole veel välja selgitatud, on näidatud, et see moduleerib neurotransmitterite eksotsütoosi. Brivaratsetaami krambivastase toime esmane mehhanism arvatakse olevat seondumine SV2A-ga.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus Brivaratsetaami efektiivsus partsiaalsete hoogude täiendava ravina tehti kindlaks kolmes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga fikseeritud annuste mitmekeskuselistes kliinilistes uuringutes 16-aastastel ja vanematel isikutel. Brivaratsetaami ööpäevane annus jäi nendes uuringutes vahemikku 5...200 mg ööpäevas. Kõikides uuringutes oli 8-nädalane ravieelne periood, millele järgnes
12-nädalane raviperiood ilma annuse järk-järgulise suurendamiseta. Uuringuravimit said 1558 patsienti, nendest 1099 brivaratsetaami. Uuringusse kaasamise kriteeriumid nägid ette, et patsiendil pidid esinema ravile allumatud partsiaalsed hood hoolimata ravist ühe või kahe samaaegselt kasutatava epilepsiavastase ravimiga. Ravieelse perioodi jooksul pidi esinema vähemalt 8 partsiaalset hoogu. Esmased tulemusnäitajad III faasi uuringutes olid hoogude protsentuaalne vähenemine võrreldes platseeboga ja partsiaalsete hoogude esinemissageduse 50% vähenemine võrreldes ravieelsega (ravivastuse määr). Uuringuga liitumise ajal olid kõige sagedamini kasutatavad epilepsiavastased ravimid karbamasepiin (40,6%), lamotrigiin (25,2%), valproaat (20,5%), okskarbasepiin (16,0%), topiramaat (13,5%), fenütoiin (10,2%) ja levetiratsetaam (9,8%). Ravieelse hoogude esinemissageduse mediaan kolme uuringu lõikes oli 9 hoogu 28 päeva kohta. Patsientide epilepsia kestuse mediaan oli ligikaudu 23 aastat. Tabelis 2 on toodud efektiivsustulemuste kokkuvõte. Üldiselt oli brivaratsetaam efektiivne partsiaalsete hoogude täiendava ravina annustes 50...200 mg ööpäevas patsientidel alates 16 aasta vanusest. Tabel 2. Põhilised efektiivsuse tulemused 28 päeva kohta esinenud partsiaalsete hoogude esinemissageduse osas Uuring Platseebo Brivaratsetaam Uuring N01253(1) 50% ravivastuse määr 16,7 32,7* ~ ~ Protsentuaalne vähenemine võrreldes NA 22,0* ~ ~ platseeboga (%) (p=0,004) Uuring N01252(2) 50% ravivastuse määr 20,0 27,3 36,0(2) ~ Protsentuaalne vähenemine võrreldes NA 9,2 20,5(2) ~ platseeboga (%) (p=0,274) (p=0,010)
Uuring N01358 50% ravivastuse määr 21,6 ~ 38,9* 37,8* Protsentuaalne vähenemine võrreldes NA ~ 22,8* 23,2* platseeboga (%) (p<0,001) (p<0,001) n = randomiseeritud patsiendid, kes said vähemalt ühe uuringuravimi annuse ~ Annust ei uuritud * Statistiliselt oluline (1) Ligikaudu 20% patsientidest said samaaegselt levetiratsetaami. (2) Uuringu N01252 esmane tulemusnäitaja järjestikuste katsete tegemise strateegia alusel ei saavutanud statistilist olulisust. Annus 100 mg ööpäevas oli statistiliselt oluline.
Kliinilistes uuringutes oli hoogude esinemissageduse vähenemine platseeboga võrreldes suurem 100 mg kui 50 mg ööpäevase annuse puhul. Peale selle, et unisuse ja väsimuse esinemissagedus oli annusest sõltuv, oli brivaratsetaami annustel 50 mg ja 100 mg ööpäevas sarnane ohutusprofiil, sh kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete osas ja pikaajalisel kasutamisel. Joonisel 1 on toodud kõigis kolmes uuringus patsientide (välja arvatud patsiendid, kes said samaaegselt levetiratsetaami) protsent partsiaalsete hoogude esinemissageduse vähenemise kategooria järgi võrreldes ravieelse 28 päevaga. Patsiendid, kellel tekkis partsiaalsete hoogude esinemissageduse enam kui 25% suurenemine, on näidatud vasakul „halvem“ all. Patsiendid, kellel paranes ravieelne
partsiaalsete hoogude esinemissageduse protsentuaalne vähenemine, on toodud nelja parempoolse kategooria all. Patsientide protsent, kellel tekkis hoogude esinemissageduse vähemalt 50% vähenemine, oli 20,3%, 34,2%, 39,5% ja 37,8% vastavalt platseebo, 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas puhul. Joonis 1. Patsientide protsent hoogude ravivastuse kategooria järgi brivaratsetaami ja platseebo kasutamisel kõigis kolmes olulises topeltpimedas kliinilises uuringus 12 nädala jooksul
Kolme olulise kliinilise uuringu kombineeritud analüüsi põhjal ei täheldatud efektiivsuse erinevusi (mõõdetuna 50% ravivastuse määrana) annusevahemikus 50...200 mg ööpäevas, kui brivaratsetaami kombineeriti indutseerivate või mitteindutseerivate epilepsiavastaste ravimitega. Kliinilistes uuringutes muutusid 12-nädalase raviperioodi jooksul hoovabaks 2,5% (4/161), 5,1% (17/332) ja 4,0% (10/249) patsientidest vastavalt brivaratsetaami annuste 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas kasutamisel võrreldes 0,5%-ga platseebo puhul (2/418). 28 päeva kohta esinenud hoogude esinemissageduse protsentuaalse vähenemise mediaani paranemist on täheldatud ravieelsete IC tüüpi hoogudega (sekundaarsed generaliseerunud toonilis-kloonilised krambid) patsientidest (66,6%-l (n=62), 61,2%-l (n=100) ja 82,1%-l (n=75) vastavalt 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas brivaratsetaami kasutamisel võrreldes 33,3%-ga platseebo puhul (n=115)).
Brivaratsetaami monoteraapia efektiivsust pole hinnatud. Brivaratsetaami ei soovitata kasutada monoteraapiana.
Ravi levetiratsetaamiga
Kahes III faasi randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilises uuringus manustati levetiratsetaami samaaegselt kasutatava epilepsiavastase ravimina ligikaudu 20%-l patsientidest. Kuigi uuringualuste arv on piiratud, ei täheldatud samaaegselt levetiratsetaami kasutavatel patsientidel brivaratsetaamist saadavat kasu võrreldes platseeboga, mis võib olla tingitud konkurentsist SV2A suhtes. Täiendavaid ohutuse või talutavusega seotud probleeme ei täheldatud.
Kolmandas uuringus näitas ettemääratud analüüs eelnevalt levetiratsetaami kasutanud patsientidel annustes 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas platseebost suuremat efektiivsust. Nendel täheldatud madalam efektiivsus võrreldes levetiratsetaami mittekasutanud patsientidega võis olla tingitud eelnevalt kasutatud epilepsiavastaste ravimite suuremast arvust ja ravieelsete hoogude suuremast sagedusest.
Eakad (65-aastased ja vanemad) Kolmes olulises topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus osales 38 eakat patsienti vanuses 65...80 aastat. Kuigi andmeid on piiratud hulgal, oli efektiivsus võrreldav noorematel isikutel täheldatuga. Avatud jätku-uuringud Kõigi uuringute lõikes kaasati 81,7% randomiseeritud uuringud läbinud patsientidest pikaajalistesse avatud jätku-uuringutesse. Randomiseeritud uuringutega liitumisest alates olid hoovabad 5,3% 6 kuu jooksul brivaratsetaami kasutanud patsientidest (n=1500) võrreldes 4,6% ja 3,7%-ga isikute puhul, kes kasutasid ravimit vastavalt 12 kuu (n=1188) ja 24 kuu (n=847) jooksul. Siiski, kuna suur osa patsientidest (26%) katkestasid ravi avatud uuringute jooksul efektiivsuse puudumise tõttu, on võimalik, et toimus muutus valimis, kuna uuringus jätkanud patsiendid allusid ravile paremini kui need, kes ravi ennetähtaegselt lõpetasid. Avatud jätku-uuringutes kuni 8 aasta vältel jälgitud patsientidel oli ohutusprofiil sarnane lühiajalistes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes täheldatuga.
Lapsed
2 aasta vanustel ja vanematel lastel on partsiaalsete hoogude patofüsioloogia sarnane noorukitel ja täiskasvanutel nähtuga. Kogemused epilepsiaravimitega osutavad, et täiskasvanutel läbi viidud efektiivsusuuringuid võib ekstrapoleerida 2-aastastele ja vanematele lastele eeldusel, et kindlaks on määratud laste annuste kohandused ning ohutus on kindlaks tehtud (vt lõigud 5.2 ja 4.8). Patsientidele alates 2 aasta vanusest määrati annused kehakaalupõhiste annuse kohandustega, mis on määratud selleks, et saavutada sarnast plasmakontsentratsiooni, mida on täheldatud efektiivseid annuseid võtvate täiskasvanute puhul (vt lõik 5.2).
Pikaajaline kontrollita avatud ohutusuuring hõlmas lapsi (alates 1 kuu vanusest kuni alla 16 aasta vanuseni), kes jätkasid ravi pärast farmakokineetilise uuringu lõpetamist (vt lõik 5.2), lapsi, kes jätkasid ravi pärast i.v. (intravenoosset) ohutusuuringut, ja lapsi, kes registreeriti otse ohutusuuringusse. Lapsed, kes registreeriti otse, said brivaratsetaami algannuses 1 mg/kg ööpäevas ning sõltuvalt ravivastusest ja taluvusest suurendati annust kuni 5 mg-ni/kg ööpäevas, kahekordistades annust nädalaste intervallidega. Ükski laps ei saanud rohkem kui 200 mg ööpäevas. Lastel kehakaaluga 50 kg või rohkem oli brivaratsetaami algannus 50 mg ööpäevas ning sõltuvalt ravivastusest ja taluvusest suurendati annust kuni maksimaalse annuseni 200 mg ööpäevas, suurendades seda iga nädal 50 mg võrra ööpäevas.
Avatud ohutusuuringus ja farmakokineetilises uuringus täiendava ravi kohta kogutud andmete järgi said brivaratsetaami 186 partsiaalsete hoogudega last vanuses alates 1 kuust kuni < 16 aastani, kellest 149 said ravi ≥ 3 kuud, 138 last ≥ 6 kuud, 123 last said ravi ≥ 12 kuud, 107 last ≥ 24 kuud ja 90 last ≥ 36 kuud.
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada brivaratsetaamiga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta partsiaalsete hoogudega epilepsia korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Brivaratsetaami õhukese polümeerikattega tablettidel, suukaudsel lahusel ja intravenoossel süstelahusel on ühesugune kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC), samal ajal kui maksimaalne plasmakontsentratsioon on veidi kõrgem intravenoosse manustamise puhul. Brivaratsetaamil on lineaarne ja ajast sõltumatu farmakokineetika väikese intra- ja interindividuaalse varieeruvusega ning seda iseloomustavad täielik imendumine, väga madal seonduvus plasmavalkudega, eritumine neerude kaudu pärast ulatuslikku biotransformatsiooni ja farmakoloogiliselt inaktiivsed metaboliidid.
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub brivaratsetaam kiiresti ja täielikult ning absoluutne biosaadavus on ligikaudu 100%. Ilma toiduta manustatud tablettide t -i mediaan on 1 tund (t -i vahemik 0,25...3 tundi). Manustamisel koos suure rasvasisaldusega einega aeglustus brivaratsetaami imendumise kiirus (t -i mediaan 3 tundi) ja vähenes maksimaalne plasmakontsentratsioon (37% madalam), samal ajal kui imendumise ulatus püsis muutumatuna. Jaotumine Brivaratsetaam seondub nõrgalt (≤ 20%) plasmavalkudega. Jaotusruumala on 0,5 l/kg, see väärtus on lähedane kogu organismi vee omale. Lipofiilsuse (Log P) tõttu läbib brivaratsetaam hästi rakumembraane. Biotransformatsioon
Brivaratsetaam metaboliseerub peamiselt amiidrühma hüdrolüüsi teel, mille käigus moodustub vastav karboksüülhape (ligikaudu 60% eliminatsioonist) ning teiseselt propüülkõrvalahela hüdroksüülimise teel (ligikaudu 30% eliminatsioonist). Karboksüülhappe metaboliidi (34% annusest uriinis) moodustumiseni viivat amiidrühma hüdrolüüsi toetab hepaatiline ja ekstrahepaatiline amidaas. In vitro vahendab brivaratsetaami hüdroksüülimist peamiselt CYP2C19. Mõlemad metaboliidid metaboliseeruvad edasi, moodustades ühise hüdroksüülhappe, mis moodustub valdavalt karboksüülhappe metaboliidi propüülkõrvalahela hüdroksüülimisel (peamiselt CYP2C9 vahendusel). In vivo väheneb inimestel, kellel esinevad CYP2C19 ebaefektiivsusega seotud mutatsioonid, hüdroksümetaboliidi produktsioon 10 korda, samal ajal kui brivaratsetaami enda sisaldus suureneb 22% või 42% isikutel, kellel on üks või mõlemad alleelid muteerunud. Kolm metaboliiti ei ole farmakoloogiliselt aktiivsed.
Eritumine
Brivaratsetaami eliminatsioon toimub peamiselt metabolismi ja uriiniga eritumise teel. Üle 95% annusest (sh metaboliidid) eritub uriiniga 72 tunni jooksul pärast manustamist. Alla 1% annusest eritub väljaheitega ja alla 10% brivaratsetaamist eritub muutumatul kujul uriiniga. Terminaalne plasma poolväärtusaeg (t ) on ligikaudu 9 tundi. Plasma kogukliirens oli patsientidel hinnanguliselt 3,6 l/h. 1/2 Lineaarsus
Farmakokineetika on proportsionaalne annusega alates 10 mg-st kuni vähemalt 600 mg-ni.
Ravimite koostoimed Brivaratsetaam eritub mitmel erineval viisil sh neerude kaudu, mitte-CYP-vahendatud hüdrolüüsi ja CYP-vahendatud oksüdatsiooni kaudu. In vitro ei ole brivaratsetaam inimese P-glükoproteiini (P-gp), ravimite suhtes multiresistentsust põhjustava valgu (MRP) 1 ja 2 ning tõenäoliselt orgaanilisi anioone transportiva polüpeptiidi 1B1 (OATP1B1) ega OATP1B3 substraadiks. In vitro uuringud näitasid, et brivaratsetaami dispositsiooni ei tohiks oluliselt mõjutada ükski CYP (nt CYP1A, CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6 ja CYP3A4) inhibiitor.
In vitro ei ole brivaratsetaam kliiniliselt oluliste kontsentratsiooni väärtuste puhul CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6, CYP3A4 või transporterite P-gp, BCRP, BSEP MRP2, MATE-K, MATE-1, OATP1B1, OATP1B3, OAT1 ja OCT1 inhibiitor. In vitro brivaratsetaam ei indutseeri CYP1A2.
Farmakokineetika patsientide erirühmades
Eakad (65-aastased ja vanemad) Kaks korda ööpäevas 400 mg brivaratsetaami saanud eakate (vanus 65...79 aastat; kreatiniini kliirens 53...98 ml/min/1,73 m2) uuringus oli brivaratsetaami plasma poolväärtusaeg 7,9 tundi ja 9,3 tundi vastavalt 65...75-aastaste ja üle 75-aastaste rühmas. Brivaratsetaami tasakaaluseisundi plasma kliirens oli sarnane (0,76 ml/min/kg) noorte tervete meessoost uuritavatega (0,83 ml/min/kg) (vt lõik 4.2). Neerukahjustus Raske neerukahjustusega isikute (kreatiniini kliirens < 30 ml/min/1,73 m2, ei vajanud dialüüsi) uuringus ilmnes brivaratsetaami plasma AUC mõõdukas tõus (+21%) võrreldes tervete kontrollisikutega, samal ajal kui happelise, hüdroksü- ja hüdroksühappelise metaboliidi AUC suurenes vastavalt 3-, 4- ja 21-kordselt. Nende mitteaktiivsete metaboliitide renaalne kliirens vähenes 10 korda. Hüdroksühappelise metaboliidiga seoses ei ilmnenud mittekliinilistes uuringutes ohutusega seotud probleeme. Hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole brivaratsetaami kasutamist uuritud (vt lõik 4.2).
Maksakahjustus Maksatsirroosiga isikute (Child-Pugh klassid A, B ja C) farmakokineetilises uuringus ilmnes brivaratsetaami ekspositsiooni sarnane suurenemine hoolimata haiguse raskusest (50%, 57% ja 59%) võrreldes sobivate tervete kontrollisikutega (vt lõik 4.2).
Kehakaal Kehakaalu vahemikus 46 kg-st 115 kg-ni on hinnanguline tasakaaluseisundi plasmakontsentratsiooni langus 40%. Seda ei loeta siiski brivaratsetaami farmakokineetika kliiniliselt oluliseks erinevuseks.
Sugu Sugude vahel brivaratsetaami farmakokineetikas kliiniliselt olulisi erinevusi ei esine.
Rass Epilepsiaga patsientide populatsiooni farmakokineetilise modelleerimise põhjal ei mõjutanud rass (europiidne rass, asiaadid) oluliselt brivaratsetaami farmakokineetikat. Muu etnilise kuuluvusega patsientide arv oli piiratud.
Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed
EC50 (brivaratsetaami plasmakontsentratsioon, mis vastab 50%-le maksimaalsest toimest) oli hinnanguliselt 0,57 mg/l. See plasmakontsentratsioon on veidi kõrgem pärast brivaratsetaami annuse 50 mg ööpäevas manustamist saavutatud ekspositsiooni mediaanist. Hoogude esinemissageduse edasine vähenemine saavutatakse suurendades annust 100 mg-ni ööpäevas ja tasakaaluseisund saabub annuse 200 mg ööpäevas juures.
Lapsed
3-nädalase hindamisperioodi ja iganädalase fikseeritud 3-astmelise ülestiitrimisega farmakokineetilises uuringus, kus kasutati brivaratsetaami suukaudset lahust, hinnati 99 uuritavat vanuses 1 kuu kuni < 16 aastat. Brivaratsetaami manustati iganädalaselt suurenevates annustes ligikaudu 1 mg/kg ööpäevas, 2 mg/kg ööpäevas ja 4 mg/kg ööpäevas. Kõik annused olid kehakaalu järgi kohandatud ega ületanud maksimumi 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas. Hindamisperioodi lõpus võisid uuritavad sobida pikaajalisse jätku-uuringusse, kus nad jätkasid oma viimase saadud annusega (vt lõik 4.8). Plasmakontsentratsioonid olid kõigis vanuserühmades proportsionaalsed annusega. Populatsiooni farmakokineetiline modelleerimine viidi läbi 3-nädalasest farmakokineetika uuringust ja käimasolevast pikaajalisest järelkontrolli uuringust kogutud hajusate plasmakontsentratsiooni andmete põhjal. Analüüs hõlmas 232 epilepsiaga last vanuses 2 kuust kuni 17 aastani. Analüüs näitas, et annuste 5,0 (kehakaal 10...20 kg) ja 4,0 mg/kg ööpäevas (kehakaal 20...50 kg) manustamisel saavutatakse sama tasakaaluseisundi keskmine plasmakontsentratsioon nagu 200 mg ööpäevas saavatel täiskasvanutel. Hinnanguline plasmakliirens oli lastel kehakaaluga 10 kg,
20 kg, 30 kg ja 50 kg vastavalt 0,96 l/h, 1,6 l/h, 2,18 l/h ja 3,19 l/h. Võrdluseks oli täiskasvanud patsientide (kehakaal 70 kg) plasmakliirens hinnanguliselt 3,58 l/h. Kliinilised andmed vastsündinute kohta praegu puuduvad.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse uuringutes olid valdavad toimed seotud kesknärvisüsteemiga (põhiliselt mööduv kesknärvisüsteemi depressioon ja vähenenud spontaanne lokomotoorne aktiivsus), mida täheldati brivaratsetaami farmakoloogiliselt aktiivsest annusest 2 mg/kg kordi (enam kui 50 korda) suuremate annuste puhul. Õppimine ega mälufunktsioon ei olnud mõjutatud.
Leiud, mida ei täheldatud kliinilistes uuringutes, kuid mida täheldati koertel korduvtoksilisuse uuringutes kliinilise ekspositsiooni väärtustele lähedase plasma AUC korral, olid maksamuutused, peamiselt porfüüria. Kuid brivaratsetaami ja sarnase struktuuriga ühendi kohta kogutud toksikoloogilised andmed näitavad, et muutused koera maksas on tekkinud mehhanismide teel, mis ei ole inimestel asjakohased. Ebasoodsaid muutusi maksas ei täheldatud rottidel ega ahvidel pärast brivaratsetaami pikaajalist manustamist ekspositsiooni väärtuste puhul, mis ületasid 5 ja 42 korda kliinilise AUC väärtuse. Ahvidel esinenud KNS toimed (kurnatus, tasakaalukaotus, kohmakad liigutused) ilmnesid annuses, mis ületas 64 kordselt kliinilise C ning olid aja möödudes vähem väljendunud. Genotoksilisuse uuringutes ei ole leitud mutageenset ega klastogeenset toimet. Kartsinogeensusuuringud rottidel ei viidanud onkogeensele toimele, samal ajal kui isastel hiirtel suurenes hepatotsellulaarsete kasvajate esinemissagedus, mida arvatakse olevat tekkinud mittegenotoksilise toimemehhanismi tulemusena, mis on seotud fenobarbitooni sarnase maksaensüümide indutseerimisega ning see on teadaolev närilistele spetsiifiline fenomen.
Brivaratsetaam ei mõjutanud isaste ega emaste rottide või küülikute fertiilsust ning ei olnud teratogeenne. Embrüotoksilisust täheldati küülikutel emasloomale toksilise brivaratsetaami annuse kasutamisel, mis oli 8 korda suurem kliinilisest AUC ekspositsioonist maksimaalse soovitatud annuse puhul. Rottidel läbis brivaratsetaam kergesti platsentat ja eritus imetavate rottide rinnapiima kontsentratsioonides, mis on sarnased emaslooma plasmakontsentratsioonidele.
Brivaratsetaam ei näidanud rottidel potentsiaali sõltuvuse tekkeks.
Uuringud noorte loomadega
Noortel rottidel kutsusid brivaratsetaami 6...15 kordsed maksimaalse soovitatud annuse kliinilise AUC ekspositsiooni määrad esile arenguga seotud kõrvaltoimeid (st suremus, kliinilised nähud, kehakaalu langus ja madalam aju kaal). Puudus ebasoodne toime kesknärvisüsteemi funktsioonile, neuropatoloogilised ja aju patohistoloogilised muutused. Noortel koertel olid brivaratsetaamist tingitud muutused 6 kordses kliinilise AUC ekspositisooni määras sarnased täiskasvanud loomadel täheldatuga. Ühegi tavapärase arengu või küpsemisega seotud näitaja osas soovimatuid toimeid ei ilmnenud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumtsitraat Veevaba sidrunhape (pH reguleerimiseks) Metüülparahüdroksübensoaat (E218) Naatriumkarmelloos Sukraloos Vedel sorbitool (E420) Glütserool (E422)
Vaarika lõhna- ja maitseaine (propüleenglükool (E1520) 90%...98%) Puhastatud vesi
6.2 Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3 Kõlblikkusaeg
4 aastat. Pärast esmakordset avamist: 8 kuud.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
300 ml merevaigukollane klaasist pudel (III tüüp) valge lastekindla (polüpropüleenist) korgiga karbis, mis sisaldab ka üht 5 ml (siniste mahumõõtudega) ja üht 10 ml (mustade mahumõõtudega) gradueeritud suusüstalt (polüpropüleen, polüetüleen) ja süstla adapterit (polüetüleen).
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat, lahjendamata või lahjendatud kujul, või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/021
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14. jaanuar 2016 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 9. oktoober 2020
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 10 mg/ml süste-/infusioonilahus
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
1 ml sisaldab 10 mg brivaratsetaami. Üks 5 ml viaal sisaldab 50 mg brivaratsetaami.
Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d): Süste-/infusioonilahuse 1 ml sisaldab 3,8 mg naatriumi.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Süste-/infusioonilahus (süste-/infusioonivedelik). Selge värvitu lahus.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Briviact on näidustatud partsiaalsete hoogude (sekundaarse generaliseerumisega või ilma) täiendavaks raviks epilepsiaga täiskasvanutel, noorukitel ja lastel alates 2 aasta vanusest.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Brivaratsetaami süste-/infusioonilahus on alternatiivne võimalus patsientidele, kui suukaudne manustamine ei ole ajutiselt võimalik. Puuduvad kogemused brivaratsetaami intravenoosse manustamise kohta kaks korda ööpäevas kauem kui 4 päeva jooksul.
Annustamissoovitused täiskasvanutele, noorukitele ja lastele alates 2 aasta vanusest on kokkuvõtlikult esitatud järgmises tabelis. Annus tuleb manustada võrdselt kaheks jagatud annusena, ligikaudu 12- tunnise vahega.
Soovitatav algannus Soovitatav säilitusannus Terapeutiline Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg või rohkem ja täiskasvanud 50 mg ööpäevas (või 100 mg 100 mg ööpäevas 50…200 mg ööpäevas ööpäevas)** Noorukid ja lapsed kehakaaluga alates 20 kg kuni vähem kui 50 kg 1 mg/kg ööpäevas (kuni 2 mg/kg 2 mg/kg ööpäevas 1…4 mg/kg ööpäevas ööpäevas)** Lapsed kehakaaluga alates 10 kg kuni vähem kui 20 kg 1 mg/kg ööpäevas (kuni 2,5 mg/kg 2,5 mg/kg ööpäevas 1…5 mg/kg ööpäevas ööpäevas)** * Patsiendi individuaalse ravivastuse põhjal võib annust selle efektiivse annusevahemiku piires kohandada. ** Arsti hinnangu põhjal krambihoogude vähendamise vajadusele Täiskasvanud Brivaratsetaamravi võib alustada intravenoosse või suukaudse ravimvormiga. Suukaudselt ravimvormilt intravenoossele ravimvormile üleminekul ja vastupidi tuleb kasutada sama ööpäevast koguannust ja manustamise sagedust. Soovitatav algannus on kas 50 mg ööpäevas või 100 mg ööpäevas, põhinedes arsti hinnangul krampide vähendamise vajalikkus versus võimalikud kõrvaltoimed. Individuaalse ravivastuse ja taluvuse põhjal võib annust kohandada efektiivses vahemikus 50...200 mg ööpäevas.
Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg või rohkem Soovitatav algannus on 50 mg ööpäevas. Ravi brivaratsetaamiga võib alustada ka annusega 100 mg ööpäevas, lähtuvalt arsti hinnangust krambivastase ravi vajalikkuse kohta. Soovitatav säilitusannus on 100 mg ööpäevas. Lähtuvalt patsientide individuaalsest ravivastusest võib annust kohandada efektiivses annusevahemikus 50 mg ööpäevas kuni 200 mg ööpäevas.
Noorukid ja lapsed kehakaaluga alates 20 kg kuni vähem kui 50 kg Soovitatav algannus on 1 mg/kg ööpäevas. Ravi brivaratsetaamiga võib alustada ka annustega kuni 2 mg/kg ööpäevas, lähtuvalt arsti hinnangust krambivastase ravi vajalikkuse kohta. Soovitatav säilitusannus on 2 mg/kg ööpäevas. Lähtuvalt patsientide individuaalsest ravivastusest võib annust kohandada efektiivses annusevahemikus 1 mg/kg ööpäevas kuni 4 mg/kg ööpäevas.
Lapsed kehakaaluga alates 10 kg kuni vähem kui 20 kg Soovitatav algannus on 1 mg/kg ööpäevas. Olenevalt krambihoogude ravi vajalikkusest arsti hinnangul võib ravi brivaratsetaamiga alustada ka annustega kuni 2,5 mg/kg ööpäevas. Soovitatav säilitusannus on 2,5 mg/kg ööpäevas. Patsiendi individuaalse ravivastuse põhjal võib annust kohandada efektiivses annusevahemikus 1 mg/kg ööpäevas kuni 5 mg/kg ööpäevas.
Vahelejäänud annused Kui patsient unustab ühe või rohkem annuseid manustamata, on soovitatav manustada üksikannus niipea, kui see meelde tuleb, ning võtta järgmine annus tavalisel hommikusel ja õhtusel ajal. See võib ära hoida brivaratsetaami plasmakontsentratsiooni languse allapoole efektiivset taset ja läbimurde hoogude tekke.
Ravi lõpetamine Kui 16-aastasel või vanemal patsiendil tuleb ravi brivaratsetaamiga lõpetada, on soovitatav annust järk-järgult vähendada 50 mg ööpäevas igal nädalal. Kui nooremal kui 16-aastasel patsiendil tuleb ravi brivaratsetaamiga lõpetada, on soovitatav annust vähendada maksimaalselt poole võrra igal nädalal kuni annuseni 1 mg/kg ööpäevas (väiksema kui 50 kg kehakaaluga patsientidel) või 50 mg ööpäevas (patsientidel kehakaaluga 50 kg ja rohkem). Pärast 1-nädalast ravi annusega 50 mg ööpäevas on soovitatav viimasel ravinädalal kasutada annust 20 mg ööpäevas.
Patsientide erirühmad
Eakad (65-aastased ja vanemad) Eakatel patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Kliiniline kogemus 65-aastastel ja vanematel patsientidel on piiratud. Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirete korral ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2). Andmete puudumise tõttu ei soovitata brivaratsetaami kasutada dialüüsi saavatel lõppstaadiumis neeruhaigusega patsientidel. Täiskasvanute andmetest lähtuvalt ei ole neerufunktsiooni häiretega lastel annuse kohandamine vajalik. Neerukahjustusega laste kohta kliinilised andmed puuduvad.
Maksakahjustus Kroonilise maksahaigusega täiskasvanud patsientidel suurenes brivaratsetaami ekspositsioon. Maksakahjustusega patsientidel on soovitatav kõigi maksakahjustuse astmete korral kasutada järgmisi kohandatud annuseid, jagatuna manustamiseks kaheks võrdseks annuseks, ligikaudu 12-tunniste vahedega (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Maksakahjustusega laste kohta kliinilised andmed puuduvad.
Vanus ja kehakaal Soovitatav algannus Soovitatav maksimaalne Noorukid ja lapsed kehakaaluga 50 kg või 50 mg ööpäevas 150 mg ööpäevas rohkem ja täiskasvanud Noorukid ja lapsed kehakaaluga alates 20 kg kuni 1 mg/kg ööpäevas 3 mg/kg ööpäevas vähem kui 50 kg Lapsed kehakaaluga alates 10 kg kuni vähem kui 1 mg/kg ööpäevas 4 mg/kg ööpäevas 20 kg
Alla 2 aasta vanused lapsed Brivaratsetaami efektiivsus alla 2 aasta vanustel lastel ei ole veel tõestatud. Olemasolevaid andmeid on kirjeldatud lõikudes 4.8, 5.1 ja 5.2, aga annustamissoovitusi ei ole võimalik anda.
Manustamisviis
- Intravenoosne boolus: brivaratsetaami võib manustada intravenoosse boolusena ilma lahjendamata.
- Intravenoosne infusioon: brivaratsetaami võib lahjendada sobiva lahustiga ja manustada 15 minutit kestva veeniinfusiooni teel (vt lõik 6.6). Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega.
Brivaratsetaami intravenoosset boolust või intravenoosset infusiooni ei ole uuritud akuutsete seisundite, nt status epilepticus’e puhul ja seetõttu ei ole see antud seisundite puhul soovitatav.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus toimeaine või teiste pürrolidooni derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Suitsidaalsed mõtted ja käitumine Erinevatel näidustustel epilepsiavastaseid ravimeid (sh brivaratsetaami) saanud patsientidel on teatatud suitsidaalsetest mõtetest ja käitumisest. Epilepsiavastaste ravimite randomiseeritud platseebokontrolliga kliiniliste uuringute metaanalüüs on samuti näidanud suitsidaalsete mõtete ja käitumise riski vähest suurenemist. Selle riski mehhanism on teadmata ning olemasolevad andmed ei välista võimalikku suuremat riski brivaratsetaami puhul.
Patsiente tuleb jälgida suitsidaalsete mõtete ja käitumise suhtes ning kaaluda sobivat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsidaalsete mõtete või käitumise ilmnemisel tuleb pöörduda arsti poole. Vt ka lõik 4.8 „Lapsed". Maksakahjustus
Brivaratsetaami kasutamise kohta olemasoleva maksakahjustusega patsientidel on kliinilisi andmeid piiratud hulgal. Maksakahjustusega patsientidel on soovitatav annuse kohandamine (vt lõik 4.2).
Rasked nahaga seotud kõrvaltoimed
Seoses brivaratsetaamraviga on esinenud raskeid kutaanseid kõrvaltoimeid, sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS), mis võib olla eluohtlik või surmaga lõppeda. Ravi määramisel tuleb patsiente hoiatada selle nähtude ja sümptomite suhtes ning jälgida hoolikalt nahareaktsioonide tekkimise suhtes. Neile reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite korral tuleb ravi brivaratsetaamiga kohe lõpetada ja kaaluda alternatiivse ravi kasutamist.
Abiained
Ravim sisaldab 19,1 mg naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne 1%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.
Farmakodünaamilised koostoimed
Samaaegne ravi levetiratsetaamiga Piiratud arvuga kliinilistes uuringutes ei täheldatud brivaratsetaami eeliseid võrreldes platseeboga patsientide puhul, kes kasutasid samaaegselt levetiratsetaami. Täiendavaid ohutuse või talutavuse probleeme ei täheldatud (vt lõik 5.1).
Koostoime alkoholiga Farmakokineetilise ja farmakodünaamilise koostoime uuringus tervetel isikutel brivaratsetaami 200 mg ühekordse annuse ja etanooli 0,6 g/l püsiinfusiooni vahel farmakokineetiline koostoime puudus, kuid brivaratsetaam ligikaudu kahekordistas alkoholi toimet psühhomotoorsele funktsioonile, tähelepanuvõimele ja mälule. Brivaratsetaami võtmine koos alkoholiga ei ole soovitatav.
Farmakokineetilised koostoimed Teiste ravimite toime brivaratsetaami farmakokineetikale In vitro uuringud näitavad, et brivaratsetaami koostoimete tekke potentsiaal on madal. Brivaratsetaami põhiline metabolismi rada on CYP-sõltumatu hüdrolüüs. Teine metabolismi rada hõlmab hüdroksüülimist, mida vahendab CYP2C19 (vt lõik 5.2).
Tugevate CYP2C19 inhibiitorite (nt flukonasool, fluvoksamiin) samaaegsel manustamisel võib suureneda brivaratsetaami plasmakontsentratsioon, kuid risk kliiniliselt oluliste CYP2C19-vahendatud koostoimete tekkeks arvatakse olevat väike. Kättesaadavad piiratud kliinilised andmed näitavad, et kannabidiooli samaaegne manustamine võib suurendada brivaratsetaami plasmakontsentratsiooni, mida võib põhjustada CYP2C19 inhibeerimine, kuid selle kliiniline olulisus on ebaselge.
Rifampitsiin Tervetel vabatahtlikel vähenes tugeva ensüümi indutseerija rifampitsiini (600 mg ööpäevas 5 päeva jooksul) samaaegsel manustamisel brivaratsetaami plasmakontsentratsiooni kõvera alune ala (AUC) 45% võrra. Kui alustatakse või lõpetatakse patsiendi ravi rifampitsiiniga, peab raviarst kaaluma brivaratsetaami annuse kohandamist.
Tugeva ensüüme indutseeriva toimega epilepsiavastased ravimid Tugeva ensüüme indutseeriva toimega epilepsiavastaste ravimite (karbamasepiin, fenobarbitaal, fenütoiin) samaaegsel kasutamisel võib väheneda brivaratsetaami kontsentratsioon, kuid annuse kohandamine ei ole vajalik (vt tabel 1). Muud ensüümide indutseerijad Muude tugevate ensüüme indutseerivate ainete (nt liht-naistepuna [Hypericum perforatum]) puhul võib samuti oodata brivaratsetaami süsteemse ekspositsiooni vähenemist. Seetõttu on ravi alustamisel või lõpetamisel liht-naistepunaga vajalik ettevaatus.
Brivaratsetaami toime teistele ravimitele Brivaratsetaam annustes 50 mg või 150 mg ööpäevas ei mõjutanud midasolaami AUC-d (metaboliseerub CYP3A4 vahendusel). Risk kliiniliselt olulisteks CYP3A4 koostoimeteks arvatakse olevat madal.
In vitro uuringud on näidanud, et brivaratsetaam inhibeerib vähesel määral või ei inhibeeri üldse CYP450 isovorme, välja arvatud CYP2C19. Brivaratsetaam võib suurendada CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvate ravimite plasmakontsentratsioone (nt lansoprasool, omeprasool, diasepaam). In vitro uuringutes ei indutseerinud brivaratsetaam CYP1A1/2, kuid indutseeris kergelt CYP3A4 ja CYP2B6. In vivo ei tuvastatud CYP3A4 indutseerimist (vt midasolaam eespool). CYP2B6 indutseerimist ei ole in vivo uuritud ja brivaratsetaam võib vähendada CYP2B6 vahendusel metaboliseeruvate ravimite plasmakontsentratsioone (nt efavirens). In vitro koostoimete uuringutes, mis hindasid võimalikku inhibeerivat toimet transporteritele, ei leitud kliiniliselt olulisi toimeid, v.a anioon-transportersüsteemi-3 (OAT3) puhul. Brivaratsetaam inhibeerib in vitro OAT3 maksimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist poole kontsentratsioonis, mis on 42 korda kõrgem suurima kliinilise annuse C -st. Brivaratsetaam annuses 200 mg ööpäevas võib suurendada OAT3 poolt max transporditavate ravimite plasmakontsentratsiooni. Epilepsiavastased ravimid
Võimalikke koostoimeid brivaratsetaami (50...200 mg ööpäevas) ja teiste epilepsiavastaste ravimite vahel uuriti kõikidest II-III faasi uuringutest saadud ravimi plasmakontsentratsiooni andmete kombineeritud analüüsis, platseebokontrolliga II-III faasi kliiniliste uuringute populatsiooni farmakokineetilises analüüsis ning avatud ravimite koostoimete uuringutes (epilepsiavastased ravimid: karbamasepiin, lamotrigiin, fenütoiin ja topiramaat). Koostoimete mõju plasmakontsentratsioonile on kokku võetud tabelis 1(suurenemine on näidatud kui „↑“ ning vähenemine kui „↓“, plasmakontsentratsiooni alune ala versus aeg kui „AUC“, maksimaalne kontsentratsioon kui C ). Tabel 1. Farmakokineetilised koostoimed brivaratsetaami ja teiste epilepsiavastaste ravimite vahel Samaaegselt Epilepsiavastase ravimi toime Brivaratsetaami toime manustatav brivaratsetaami epilepsiavastase ravimi epilepsiavastane ravim plasmakontsentratsioonile plasmakontsentratsioonile Karbamasepiin AUC 29% ↓ Karbamasepiin - puudub Klobasaam Andmed puuduvad Puudub Klonasepaam Andmed puuduvad Puudub Lakosamiid Andmed puuduvad Puudub Lamotrigiin Puudub Puudub Levetiratsetaam Puudub Puudub Okskarbasepiin Puudub Puudub (monohüdroksüderivaat, Fenobarbitaal AUC 19% ↓ Puudub
Fenütoiin AUC 21% ↓ Puudub Pregabaliin Andmed puuduvad Puudub Topiramaat Puudub Puudub Valproehape Puudub Puudub Zonisamiid Andmed puuduvad Puudub a uuringu põhjal, mis hõlmas brivaratsetaami manustamist supraterapeutilises annuses 400 mg ööpäevas. Karbamasepiin Brivaratsetaam on epoksiidhüdrolaasi mõõdukas pöörduva toimega inhibiitor, mille toimel suureneb karbamasepiini aktiivse metaboliidi karbamasepiinepoksiidi kontsentratsioon. Kontrollitud kliinilistes uuringutes suurenes karbamasepiinepoksiidi plasmakontsentratsioon keskmiselt 37%, 62% ja 98% väikese varieeruvusega vastavalt brivaratsetaami annuste 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas puhul. Ohutusega seotud riske ei täheldatud. Brivaratsetaami ja valproaadi puhul ei esinenud aditiivset toimet karbamasepiinepoksiidi AUC-le.
Suukaudsed kontratseptiivid
Brivaratsetaami (100 mg ööpäevas) manustamine koos etünüülöstradiooli (0,03 mg) ja levonorgestreeli (0,15 mg) sisaldava suukaudse kontratseptiiviga ei mõjutanud kumbagi aine farmakokineetikat. Kui brivaratsetaami annuses 400 mg ööpäevas (soovitatavast maksimaalsest ööpäevasest annusest kaks korda suurem annus) manustati koos etünüülöstradiooli (0,03 mg) ja levonorgestreeli (0,15 mg) sisaldava suukaudse kontratseptiiviga, täheldati östrogeeni ja progestiini AUC väärtuste vastavalt 27% ja 23% vähenemist ilma mõjuta ovulatsiooni pärssimisele. Endogeensete markerite östradiooli, progesterooni, luteiniseeriva hormooni (LH), folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja suguhormoone siduva globuliini (SHBG) kontsentratsiooni-aja profiilid üldjuhul ei muutunud.
4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Fertiilses eas naised
Arstid peavad brivaratsetaami kasutavate fertiilses eas naistega arutama pereplaneerimise ja kontratseptsiooni küsimusi (vt „Rasedus“). Kui naine soovib rasestuda, tuleb brivaratsetaami kasutamist hoolikalt uuesti hinnata.
Rasedus
Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimitega seotud risk üldiselt Kõikide epilepsiavastaste ravimite puhul on tõestatud, et epilepsia ravi saavate naiste järglastel on väärarengute esinemissagedus 2...3 korda suurem esinemissagedusest üldpopulatsioonis, mis on ligikaudu 3%. Ravi saanud populatsioonis on väärarengute esinemissageduse suurenemist täheldatud polüteraapia korral, samas ei ole välja selgitatud, mil määral on vastutavad ravi ja/või olemasolev haigus. Epilepsiavastase ravi katkestamine võib põhjustada haiguse ägenemist, mis võib olla kahjulik nii emale kui ka lootele.
Brivaratsetaamiga seotud risk Brivaratsetaami kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Inimeste osas puuduvad andmed platsenta läbitavuse kohta, kuid rottidel läbis brivaratsetaam vabalt platsenta (vt lõik 5.3). Võimalik oht inimestele on teadmata. Loomkastsetes ei tuvastatud brivaratsetaamil teratogeenset toimet (vt lõik 5.3).
Kliinilistes uuringutes kasutati brivaratsetaami täiendava ravina ning koos karbamasepiiniga manustamisel põhjustas see aktiivse metaboliidi karbamasepiinepoksiidi kontsentratsiooni annusega
seotud suurenemist (vt lõik 4.5). Selle toime kliinilise tähtsuse selgitamiseks rasedusele on andmeid ebapiisaval hulgal. Ettevaatusabinõuna ei tohi brivaratsetaami raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on kliiniliselt vajalik (kui ravist saadav kasu emale ületab selgelt võimalikku riski lootele).
Imetamine
Brivaratsetaam eritub inimese rinnapiima. Rinnaga toitmise katkestamine või brivaratsetaamiga ravi katkestamine tuleb otsustada arvestades ravi kasu naisele. Brivaratsetaami ja karbamasepiini samaaegsel kasutamisel võib rinnapiima erituva karbamasepiinepoksiidi hulk suureneda. Kliinilise mõju hindamiseks ei ole piisavalt andmeid.
Fertiilsus
Puuduvad inimestelt saadud andmed brivaratsetaami toime kohta fertiilsusele. Rottidel ei avaldanud ravi brivaratsetaamiga mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3).
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Brivaratsetaam mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
Individuaalse tundlikkuse võimaliku erinevuse tõttu võib mõnedel patsientidel tekkida unisus, pearinglus või muud kesknärvisüsteemiga (KNS) seotud sümptomid. Patsiente tuleb juhendada, et nad ei juhiks autot ega töötaks muude potentsiaalselt ohtlike masinatega enne, kui nad teavad, kuidas mõjutab brivaratsetaam selliste tegevuste sooritamise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
Ohutusprofiili kokkuvõte
Brivaratsetaamiga ravi puhul kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed (> 10%) olid unisus (14,3%) ja pearinglus (11,0%). Need olid tavaliselt kerge kuni keskmise raskusega. Unisust ja väsimust kirjeldati suurema esinemissagedusega annuse suurendamise ajal.
Kõrvaltoimete tõttu ravi lõpetamise määr oli 3,5%, 3,4% ja 4,0% brivaratsetaami rühma randomiseeritud patsientidel vastavalt annuste 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas puhul ning 1,7% platseeborühma randomiseeritud patsientidel. Kõige sagedamini brivaratsetaamravi lõpetamiseni viinud kõrvaltoimed olid pearinglus (0,8%) ja krambid (0,8%). Kõrvaltoimete loetelu tabelina
Alltoodud tabelis on organsüsteemi klassi ja esinemissageduse järgi loetletud kõrvaltoimed, mis tuvastati 16-aastastel ja vanematel uuringus osalejatel kolme platseebokontrolliga, fikseeritud annusega kliinilise uuringu ohutuse andmebaasi läbivaatuse põhjal ja turuletulekujärgse kogemuse käigus. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed
Infektsioonid ja Sage Gripp infestatsioonid Vere ja lümfisüsteemi Aeg-ajalt Neutropeenia häired
Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoimed Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt I tüüpi ülitundlikkus
Ainevahetus- ja Sage Söögiisu vähenemine toitumishäired Psühhiaatrilised häired Sage Depressioon, ärevus, unetus,ärrituvus
Närvisüsteemi häired Väga sage Pearinglus, unisus
Respiratoorsed, rindkere Sage Ülemiste hingamisteede infektsioonid, köha ja mediastiinumi häired Seedetrakti häired Sage Iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus
Naha ja nahaaluskoe Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom(1)
kahjustused Üldised häired ja Sage Väsimus manustamiskoha reaktsioonid (1) Turuletulekujärgse kogemuse käigus teatatud kõrvatoimed.
Valitud kõrvaltoimete kirjeldus
Neutropeeniat on kirjeldatud 0,5%-l (6/1099) brivaratsetaamiga ravitud patsientidest ja 0%-l (0/459) platseebot saanud patsientidest. Neljal isikul oli vähenenud neutrofiilide hulk uuringu alustamisel ning pärast ravi alustamist brivaratsetaamiga vähenes neutrofiilide hulk veelgi. Mitte ühelgi juhul 6-st ei olnud neutropeenia tõsine, ei vajanud spetsiifilist ravi ega põhjustanud brivatsetaami kasutamise katkestamist ning mitte ühelgi juhul ei esinenud infektsioone.
Suitsiidimõtetest on teatatud 0,3%-l (3/1099) brivaratsetaamiga ravitud patsientidest ja 0,7%-l (3/459) platseebot saanud patsientidest. Brivaratsetaami lühiajalistes kliinilistes uuringutes epilepsiaga patsientidel ei ole olnud suitsiidi ja suitsiidikatse juhtusid, mõlemast on aga teatatud avatud jätku-uuringutes (vt lõik 4.4).
Väikesel hulgal brivaratsetaami saanud patsientidel (9/3022) on kliiniliste uuringute käigus teatatud kiiresti kulgevatest (I tüüpi) ülitundlikkusreaktsioonidest.
Intravenoossel manustamisel ilmnenud kõrvaltoimed olid üldiselt sarnased suukaudsel manustamisel täheldatuga. Ravimi intravenoossel manustamisel tekkis infusioonikoha valu 2,8% patsientidest.
Lapsed
Lastel alates 1 kuu vanusest täheldatud brivaratsetaami ohutusprofiil vastas täiskasvanutel täheldatud ohutusprofiilile. Avatud, kontrollrühmata pikaajalistes uuringutes esines enesetapumõtteid 4,7%-l lastest (sagedamini noorukitel), keda hinnati alates 6 aasta vanusest, võrreldes 2,4%-ga täiskasvanutel ning käitumishäireid esines 24,8%-l lastest võrreldes 15,1%-ga täiskasvanutel. Suurem osa juhtumeid olid kerged kuni mõõdukad, mittetõsised ega viinud uuringuravimi katkestamiseni. Lastel teatati täiendava kõrvaltoimena psühhomotoorsest hüperaktiivsusest (4,7%).
Lastel alates 1 kuu vanusest kuni vähem kui 4 aasta vanuseni ei tuvastatud spetsiifilist kõrvaltoimete profiili võrreldes vanemate laste rühmadega. Ei tuvastatud olulist ohutusteavet, mis näitaks konkreetse
kõrvaltoime esinemissageduse suurenemist selles vanuserühmas. Kuna olemasolevad andmed alla 2-aastaste laste kohta on piiratud, ei ole brivaratsetaam selles vanusevahemikus näidustatud. Kliinilised andmed vastsündinute kohta on piiratud.
Eakad
Brivaratsetaami II/III faasi arendusprogrammis osalenud 130 eakast inimesest (44 epilepsiahaiged) 100 olid 65...74-aastased ja 30 75...84-aastased. Eakatel patsientidel täheldatud ohutusprofiil tundub olevat sarnane noorematel täiskasvanud patsientidel täheldatuga.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.
4.9 Üleannustamine
Sümptomid
Brivaratsetaami üleannustamise kliiniline kogemus inimestel on vähene. Ühekordse annusena 1400 mg brivaratsetaami manustanud tervel isikul kirjeldati unisust ja pearinglust. Turuletulekujärgselt on brivaratsetaami üleannustamise korral teatatud järgmistest kõrvaltoimetest: iiveldus, peapööritus, tasakaaluhäired, ärevus, väsimus, ärrituvus, agressiivsus, unetus, depressioon ja suitsiidimõtted. Brivaratsetaami üleannustamisega seotud kõrvaltoimed on üldiselt olnud kooskõlas teadaolevate kõrvaltoimetega.
Üleannustamise ravi
Brivaratsetaamil puudub spetsiifiline antidoot. Üleannustamise ravi peab hõlmama üldtoetavaid meetmeid. Kuna uriiniga eritub alla 10% brivaratsetaamist, ei ole oodata hemodialüüsi brivaratsetaami kliirensit oluliselt kiirendavat toimet (vt lõik 5.2).
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, teised epilepsiavastased ained, ATC-kood: N03AX23
Toimemehhanism
Brivaratsetaamil on suur ja selektiivne afiinsus sünaptilise põiekese valgu 2A (SV2A) suhtes, mis on transmembraanne glükoproteiin, mida leidub presünaptilistes neuronites ja endokriinrakkudes. Kuigi selle valgu täpne roll ei ole veel välja selgitatud, on näidatud, et see moduleerib neurotransmitterite eksotsütoosi. Brivaratsetaami krambivastase toime esmane mehhanism arvatakse olevat seondumine SV2A-ga.
Kliiniline efektiivsus ja ohutus Brivaratsetaami efektiivsus partsiaalsete hoogude täiendava ravina tehti kindlaks kolmes randomiseeritud topeltpimedas platseebokontrolliga fikseeritud annuste mitmekeskuselistes kliinilistes uuringutes 16-aastastel ja vanematel isikutel. Brivaratsetaami ööpäevane annus jäi nendes uuringutes vahemikku 5...200 mg ööpäevas. Kõikides uuringutes oli 8-nädalane ravieelne periood, millele järgnes 12-nädalane raviperiood ilma annuse järk-järgulise suurendamiseta. Uuringuravimit said 1558 patsienti, nendest 1099 brivaratsetaami. Uuringusse kaasamise kriteeriumid nägid ette, et
patsiendil pidid esinema ravile allumatud partsiaalsed hood hoolimata ravist ühe või kahe samaaegselt kasutatava epilepsiavastase ravimiga. Ravieelse perioodi jooksul pidi esinema vähemalt 8 partsiaalset hoogu. Esmased tulemusnäitajad III faasi uuringutes olid hoogude protsentuaalne vähenemine võrreldes platseeboga ja partsiaalsete hoogude esinemissageduse 50% vähenemine võrreldes ravieelsega (ravivastuse määr). Teisene tulemusnäitaja oli partsiaalsete hoogude esinemissageduse protsentuaalne vähenemine võrreldes ravieelsega. Uuringuga liitumise ajal olid kõige sagedamini kasutatavad epilepsiavastased ravimid karbamasepiin (40,6%), lamotrigiin (25,2%), valproaat (20,5%), okskarbasepiin (16,0%), topiramaat (13,5%), fenütoiin (10,2%) ja levetiratsetaam (9,8%). Ravieelse hoogude esinemissageduse mediaan kolme uuringu lõikes oli 9 hoogu 28 päeva kohta. Patsientide epilepsia kestuse mediaan oli ligikaudu 23 aastat. Tabelis 2 on toodud efektiivsustulemuste kokkuvõte. Üldiselt oli brivaratsetaam efektiivne partsiaalsete hoogude täiendava ravina annustes 50...200 mg ööpäevas patsientidel alates 16 aasta vanusest. Tabel 2. Põhilised efektiivsuse tulemused 28 päeva kohta esinenud partsiaalsete hoogude esinemissageduse osas Uuring Platseebo Brivaratsetaam Uuring N01253(1) 50% ravivastuse määr 16,7 32,7* ~ ~ Protsentuaalne vähenemine võrreldes NA 22,0* ~ ~ platseeboga (%) (p=0,004) Uuring N01252(2) 50% ravivastuse määr 20,0 27,3 36,0(2) ~
Protsentuaalne vähenemine võrreldes NA 9,2 20,5(2) ~ platseeboga (%) (p=0,274) (p=0,010) Uuring N01358 50% ravivastuse määr 21,6 ~ 38,9* 37,8* Protsentuaalne vähenemine võrreldes NA ~ 22,8* 23,2* platseeboga (%) (p<0,001) (p<0,001) n = randomiseeritud patsiendid, kes said vähemalt ühe uuringuravimi annuse ~ Annust ei uuritud * Statistiliselt oluline (1) Ligikaudu 20% patsientidest said samaaegselt levetiratsetaami. (2) Uuringu N01252 esmane tulemusnäitaja järjestikuste katsete tegemise strateegia alusel ei saavutanud statistilist olulisust. Annus 100 mg ööpäevas oli statistiliselt oluline.
Kliinilistes uuringutes oli hoogude esinemissageduse vähenemine platseeboga võrreldes suurem 100 mg kui 50 mg ööpäevase annuse puhul. Peale selle, et unisuse ja väsimuse esinemissagedus oli annusest sõltuv, oli brivaratsetaami annustel 50 mg ja 100 mg ööpäevas sarnane ohutusprofiil, sh kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimete osas ja pikaajalisel kasutamisel. Joonisel 1 on toodud kõigis kolmes uuringus patsientide (välja arvatud patsiendid, kes said samaaegselt levetiratsetaami) protsent partsiaalsete hoogude esinemissageduse vähenemise kategooria järgi võrreldes ravieelse 28 päevaga. Patsiendid, kellel tekkis partsiaalsete hoogude esinemissageduse enam kui 25% suurenemine, on näidatud vasakul „halvem“ all. Patsiendid, kellel paranes ravieelne partsiaalsete hoogude esinemissageduse protsentuaalne vähenemine, on toodud nelja parempoolse
kategooria all. Patsientide protsent, kellel tekkis hoogude esinemissageduse vähemalt 50% vähenemine, oli 20,3%, 34,2%, 39,5% ja 37,8% vastavalt platseebo, 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas puhul. Joonis 1. Patsientide protsent hoogude ravivastuse kategooria järgi brivaratsetaami ja platseebo kasutamisel kõigis kolmes olulises topeltpimedas kliinilises uuringus 12 nädala jooksul
Kolme olulise kliinilise uuringu kombineeritud analüüsi põhjal ei täheldatud efektiivsuse erinevusi (mõõdetuna 50% ravivastuse määrana) annusevahemikus 50...200 mg ööpäevas, kui brivaratsetaami kombineeriti indutseerivate või mitteindutseerivate epilepsiavastaste ravimitega. Kliinilistes uuringutes muutusid 12-nädalase raviperioodi jooksul hoovabaks 2,5% (4/161), 5,1% (17/332) ja 4,0% (10/249) patsientidest vastavalt brivaratsetaami annuste 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas kasutamisel võrreldes 0,5%-ga platseebo puhul (2/418). 28 päeva kohta esinenud hoogude esinemissageduse protsentuaalse vähenemise mediaani paranemist on täheldatud ravieelsete IC tüüpi hoogudega (sekundaarsed generaliseerunud toonilis-kloonilised krambid) patsientidest (66,6%-l (n=62), 61,2%-l (n=100) ja 82,1%-l (n=75) vastavalt 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas brivaratsetaami kasutamisel võrreldes 33,3%-ga platseebo puhul (n=115)).
Brivaratsetaami monoteraapia efektiivsust pole hinnatud. Brivaratsetaami ei soovitata kasutada monoteraapiana.
Ravi levetiratsetaamiga
Kahes III faasi randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilises uuringus manustati levetiratsetaami samaaegselt kasutatava epilepsiavastase ravimina ligikaudu 20%-l patsientidest. Kuigi uuringualuste arv on piiratud, ei täheldatud samaaegselt levetiratsetaami kasutavatel patsientidel brivaratsetaamist saadavat kasu võrreldes platseeboga, mis võib olla tingitud konkurentsist SV2A suhtes. Täiendavaid ohutuse või talutavusega seotud probleeme ei täheldatud.
Kolmandas uuringus näitas ettemääratud analüüs eelnevalt levetiratsetaami kasutanud patsientidel annustes 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas platseebost suuremat efektiivsust. Nendel täheldatud madalam efektiivsus võrreldes levetiratsetaami mittekasutanud patsientidega võis olla tingitud eelnevalt kasutatud epilepsiavastaste ravimite suuremast arvust ja ravieelsete hoogude suuremast sagedusest.
Eakad (65-aastased ja vanemad) Kolmes olulises topeltpimedas platseebokontrolliga kliinilises uuringus osales 38 eakat patsienti vanuses 65...80 aastat. Kuigi andmeid on piiratud hulgal, oli efektiivsus võrreldav noorematel isikutel täheldatuga. Avatud jätku-uuringud Kõigi uuringute lõikes kaasati 81,7% randomiseeritud uuringud läbinud patsientidest pikaajalistesse avatud jätku-uuringutesse. Randomiseeritud uuringutega liitumisest alates olid hoovabad 5,3% 6 kuu jooksul brivaratsetaami kasutanud patsientidest (n=1500) võrreldes 4,6% ja 3,7%-ga isikute puhul, kes kasutasid ravimit vastavalt 12 kuu (n=1188) ja 24 kuu (n=847) jooksul. Siiski, kuna suur osa patsientidest (26%) katkestasid ravi avatud uuringute jooksul efektiivsuse puudumise tõttu, on võimalik, et toimus muutus valimis, kuna uuringus jätkanud patsiendid allusid ravile paremini kui need, kes ravi ennetähtaegselt lõpetasid. Avatud jätku-uuringutes kuni 8 aasta vältel jälgitud patsientidel oli ohutusprofiil sarnane lühiajalistes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes täheldatuga.
Lapsed
2 aasta vanustel ja vanematel lastel on partsiaalsete hoogude patofüsioloogia sarnane noorukitel ja täiskasvanutel nähtuga. Kogemused epilepsiaravimitega osutavad, et täiskasvanutel läbi viidud efektiivsusuuringuid võib ekstrapoleerida 2-aastastele ja vanematele lastele eeldusel, et kindlaks on määratud laste annuste kohandused ning ohutus on kindlaks tehtud (vt lõigud 5.2 ja 4.8). Patsientidele alates 2 aasta vanusest määrati annused kehakaalupõhiste annuse kohandustega, mis on määratud selleks, et saavutada sarnast plasmakontsentratsiooni, mida on täheldatud efektiivseid annuseid võtvate täiskasvanute puhul (vt lõik 5.2).
Pikaajaline kontrollita avatud ohutusuuring hõlmas lapsi (alates 1 kuu vanusest kuni alla 16 aasta vanuseni), kes jätkasid ravi pärast farmakokineetilise uuringu lõpetamist (vt lõik 5.2), lapsi, kes jätkasid ravi pärast i.v. (intravenoosset) ohutusuuringut, ja lapsi, kes registreeriti otse ohutusuuringusse. Lapsed, kes registreeriti otse, said brivaratsetaami algannuses 1 mg/kg ööpäevas ning sõltuvalt ravivastusest ja taluvusest suurendati annust kuni 5 mg-ni/kg ööpäevas, kahekordistades annust nädalaste intervallidega. Ükski laps ei saanud rohkem kui 200 mg ööpäevas. Lastel kehakaaluga 50 kg või rohkem oli brivaratsetaami algannus 50 mg ööpäevas ning sõltuvalt ravivastusest ja taluvusest suurendati annust kuni maksimaalse annuseni 200 mg ööpäevas, suurendades seda iga nädal 50 mg võrra ööpäevas.
Avatud ohutusuuringus ja farmakokineetilises uuringus täiendava ravi kohta kogutud andmete järgi said brivaratsetaami 186 partsiaalsete hoogudega last vanuses alates 1 kuust kuni < 16 aastani, kellest 149 said ravi ≥ 3 kuud, 138 last ≥ 6 kuud, 123 last said ravi ≥ 12 kuud, 107 last ≥ 24 kuud ja 90 last ≥ 36 kuud.
Euroopa Ravimiamet on peatanud kohustuse esitada brivaratsetaamiga läbi viidud uuringute tulemused laste ühe või mitme alarühma kohta partsiaalsete hoogudega epilepsia korral (teave lastel kasutamise kohta vt lõik 4.2).
5.2 Farmakokineetilised omadused
Brivaratsetaami õhukese polümeerikattega tablettidel, suukaudsel lahusel ja intravenoossel süstelahusel on ühesugune kontsentratsioonikõvera alune pindala (AUC), samal ajal kui maksimaalne plasmakontsentratsioon on veidi kõrgem intravenoosse manustamise puhul. Brivaratsetaamil on lineaarne ja ajast sõltumatu farmakokineetika väikese intra- ja interindividuaalse varieeruvusega ning seda iseloomustavad täielik imendumine, väga madal seonduvus plasmavalkudega, eritumine neerude kaudu pärast ulatuslikku biotransformatsiooni ja farmakoloogiliselt inaktiivsed metaboliidid.
Imendumine
Pärast suukaudset manustamist imendub brivaratsetaam kiiresti ja täielikult ning absoluutne biosaadavus on ligikaudu 100%. Ilma toiduta manustatud tablettide t -i mediaan on 1 tund (t -i vahemik 0,25...3 tundi). Manustamisel koos suure rasvasisaldusega einega aeglustus brivaratsetaami imendumise kiirus (t -i mediaan 3 tundi) ja vähenes maksimaalne plasmakontsentratsioon (37% madalam), samal ajal kui imendumise ulatus püsis muutumatuna. Jaotumine Brivaratsetaam seondub nõrgalt (≤ 20%) plasmavalkudega. Jaotusruumala on 0,5 l/kg, see väärtus on lähedane kogu organismi vee omale. Lipofiilsuse (Log P) tõttu läbib brivaratsetaam hästi rakumembraane. Biotransformatsioon
Brivaratsetaam metaboliseerub peamiselt amiidrühma hüdrolüüsi teel, mille käigus moodustub vastav karboksüülhape (ligikaudu 60% eliminatsioonist) ning teiseselt propüülkõrvalahela hüdroksüülimise teel (ligikaudu 30% eliminatsioonist). Karboksüülhappe metaboliidi (34% annusest uriinis) moodustumiseni viivat amiidrühma hüdrolüüsi toetab hepaatiline ja ekstrahepaatiline amidaas. In vitro vahendab brivaratsetaami hüdroksüülimist peamiselt CYP2C19. Mõlemad metaboliidid metaboliseeruvad edasi, moodustades ühise hüdroksüülhappe, mis moodustub valdavalt karboksüülhappe metaboliidi propüülkõrvalahela hüdroksüülimisel (peamiselt CYP2C9 vahendusel). In vivo väheneb inimestel, kellel esinevad CYP2C19 ebaefektiivsusega seotud mutatsioonid, hüdroksümetaboliidi produktsioon 10 korda, samal ajal kui brivaratsetaami enda sisaldus suureneb 22% või 42% isikutel, kellel on üks või mõlemad alleelid muteerunud. Kolm metaboliiti ei ole farmakoloogiliselt aktiivsed.
Eritumine
Brivaratsetaami eliminatsioon toimub peamiselt metabolismi ja uriiniga eritumise teel. Üle 95% annusest (sh metaboliidid) eritub uriiniga 72 tunni jooksul pärast manustamist. Alla 1% annusest eritub väljaheitega ja alla 10% brivaratsetaamist eritub muutumatul kujul uriiniga. Terminaalne plasma poolväärtusaeg (t ) on ligikaudu 9 tundi. Plasma kogukliirens oli patsientidel hinnanguliselt 3,6 l/h. 1/2 Lineaarsus
Farmakokineetika on proportsionaalne annusega alates 10 mg-st kuni vähemalt 600 mg-ni.
Ravimite koostoimed Brivaratsetaam eritub mitmel erineval viisil sh neerude kaudu, mitte-CYP-vahendatud hüdrolüüsi ja CYP-vahendatud oksüdatsiooni kaudu. In vitro ei ole brivaratsetaam inimese P-glükoproteiini (P-gp), ravimite suhtes multiresistentsust põhjustava valgu (MRP) 1 ja 2 ning tõenäoliselt orgaanilisi anioone transportiva polüpeptiidi 1B1 (OATP1B1) ega OATP1B3 substraadiks. In vitro uuringud näitasid, et brivaratsetaami dispositsiooni ei tohiks oluliselt mõjutada ükski CYP (nt CYP1A, CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6 ja CYP3A4) inhibiitor.
In vitro ei ole brivaratsetaam kliiniliselt oluliste kontsentratsiooni väärtuste puhul CYP1A2, CYP2A6, CYP2B6, CYP2C8, CYP2C9, CYP2D6, CYP3A4 või transporterite P-gp, BCRP, BSEP MRP2, MATE-K, MATE-1, OATP1B1, OATP1B3, OAT1 ja OCT1 inhibiitor. In vitro brivaratsetaam ei indutseeri CYP1A2.
Farmakokineetika patsientide erirühmades
Eakad (65-aastased ja vanemad) Kaks korda ööpäevas 400 mg brivaratsetaami saanud eakate (vanus 65...79 aastat; kreatiniini kliirens 53...98 ml/min/1,73 m2) uuringus oli brivaratsetaami plasma poolväärtusaeg 7,9 tundi ja 9,3 tundi vastavalt 65...75-aastaste ja üle 75-aastaste rühmas. Brivaratsetaami tasakaaluseisundi plasma kliirens oli sarnane (0,76 ml/min/kg) noorte tervete meessoost uuritavatega (0,83 ml/min/kg) (vt lõik 4.2). Neerukahjustus Raske neerukahjustusega isikute (kreatiniini kliirens < 30 ml/min/1,73 m2, ei vajanud dialüüsi) uuringus ilmnes brivaratsetaami plasma AUC mõõdukas tõus (+21%) võrreldes tervete kontrollisikutega, samal ajal kui happelise, hüdroksü- ja hüdroksühappelise metaboliidi AUC suurenes vastavalt 3-, 4- ja 21-kordselt. Nende mitteaktiivsete metaboliitide renaalne kliirens vähenes 10 korda. Hüdroksühappelise metaboliidiga seoses ei ilmnenud mittekliinilistes uuringutes ohutusega seotud probleeme. Hemodialüüsi saavatel patsientidel ei ole brivaratsetaami kasutamist uuritud (vt lõik 4.2).
Maksakahjustus Maksatsirroosiga isikute (Child-Pugh klassid A, B ja C) farmakokineetilises uuringus ilmnes brivaratsetaami ekspositsiooni sarnane suurenemine hoolimata haiguse raskusest (50%, 57% ja 59%) võrreldes sobivate tervete kontrollisikutega (vt lõik 4.2).
Kehakaal Kehakaalu vahemikus 46 kg-st 115 kg-ni on hinnanguline tasakaaluseisundi plasmakontsentratsiooni langus 40%. Seda ei loeta siiski brivaratsetaami farmakokineetika kliiniliselt oluliseks erinevuseks.
Sugu Sugude vahel brivaratsetaami farmakokineetikas kliiniliselt olulisi erinevusi ei esine.
Rass Epilepsiaga patsientide populatsiooni farmakokineetilise modelleerimise põhjal ei mõjutanud rass (europiidne rass, asiaadid) oluliselt brivaratsetaami farmakokineetikat. Muu etnilise kuuluvusega patsientide arv oli piiratud.
Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed
EC50 (brivaratsetaami plasmakontsentratsioon, mis vastab 50%-le maksimaalsest toimest) oli hinnanguliselt 0,57 mg/l. See plasmakontsentratsioon on veidi kõrgem pärast brivaratsetaami annuse 50 mg ööpäevas manustamist saavutatud ekspositsiooni mediaanist. Hoogude esinemissageduse edasine vähenemine saavutatakse suurendades annust 100 mg-ni ööpäevas ja tasakaaluseisund saabub annuse 200 mg ööpäevas juures.
Lapsed
3-nädalase hindamisperioodi ja iganädalase fikseeritud 3-astmelise ülestiitrimisega farmakokineetilises uuringus, kus kasutati brivaratsetaami suukaudset lahust, hinnati 99 uuritavat vanuses 1 kuu kuni < 16 aastat. Brivaratsetaami manustati iganädalaselt suurenevates annustes ligikaudu 1 mg/kg ööpäevas, 2 mg/kg ööpäevas ja 4 mg/kg ööpäevas. Kõik annused olid kehakaalu järgi kohandatud ega ületanud maksimumi 50 mg ööpäevas, 100 mg ööpäevas ja 200 mg ööpäevas. Hindamisperioodi lõpus võisid uuritavad sobida pikaajalisse jätku-uuringusse, kus nad jätkasid oma viimase saadud annusega (vt lõik 4.8). Plasmakontsentratsioonid olid kõigis vanuserühmades proportsionaalsed annusega. Populatsiooni farmakokineetiline modelleerimine viidi läbi 3-nädalasest farmakokineetika uuringust ja käimasolevast pikaajalisest järelkontrolli uuringust kogutud hajusate plasmakontsentratsiooni andmete põhjal. Analüüs hõlmas 232 epilepsiaga last vanuses 2 kuust kuni 17 aastani. Analüüs näitas, et annuste 5,0 (kehakaal 10...20 kg) ja 4,0 mg/kg ööpäevas (kehakaal 20...50 kg) manustamisel saavutatakse sama tasakaaluseisundi keskmine plasmakontsentratsioon nagu 200 mg ööpäevas saavatel täiskasvanutel. Hinnanguline plasmakliirens oli lastel kehakaaluga 10 kg,
20 kg, 30 kg ja 50 kg vastavalt 0,96 l/h, 1,6 l/h, 2,18 l/h ja 3,19 l/h. Võrdluseks oli täiskasvanud patsientide (kehakaal 70 kg) plasmakliirens hinnanguliselt 3,58 l/h. Kliinilised andmed vastsündinute kohta praegu puuduvad.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Farmakoloogilise ohutuse uuringutes olid valdavad toimed seotud kesknärvisüsteemiga (põhiliselt mööduv kesknärvisüsteemi depressioon ja vähenenud spontaanne lokomotoorne aktiivsus), mida täheldati brivaratsetaami farmakoloogiliselt aktiivsest annusest 2 mg/kg kordi (enam kui 50 korda) suuremate annuste puhul. Õppimine ega mälufunktsioon ei olnud mõjutatud
Leiud, mida ei täheldatud kliinilistes uuringutes, kuid mida täheldati koertel korduvtoksilisuse uuringutes kliinilise ekspositsiooni väärtustele lähedase plasma AUC korral, olid maksamuutused, peamiselt porfüüria. Kuid brivaratsetaami ja sarnase struktuuriga ühendi kohta kogutud toksikoloogilised andmed näitavad, et muutused koera maksas on tekkinud mehhanismide teel, mis ei ole inimestel asjakohased. Ebasoodsaid muutusi maksas ei täheldatud rottidel ega ahvidel pärast brivaratsetaami pikaajalist manustamist ekspositsiooni väärtuste puhul, mis ületasid 5 ja 42 korda kliinilise AUC väärtuse. Ahvidel esinenud KNS toimed (kurnatus, tasakaalukaotus, kohmakad liigutused) ilmnesid annuses, mis ületas 64 kordselt kliinilise C ning olid aja möödudes vähem väljendunud. Genotoksilisuse uuringutes ei ole leitud mutageenset ega klastogeenset toimet. Kartsinogeensusuuringud rottidel ei viidanud onkogeensele toimele, samal ajal kui isastel hiirtel suurenes hepatotsellulaarsete kasvajate esinemissagedus, mida arvatakse olevat tekkinud mittegenotoksilise toimemehhanismi tulemusena, mis on seotud fenobarbitooni sarnase maksaensüümide indutseerimisega ning see on teadaolev närilistele spetsiifiline fenomen.
Brivaratsetaam ei mõjutanud isaste ega emaste rottide või küülikute fertiilsust ning ei olnud teratogeenne. Embrüotoksilisust täheldati küülikutel emasloomale toksilise brivaratsetaami annuse kasutamisel, mis oli 8 korda suurem kliinilisest AUC ekspositsioonist maksimaalse soovitatud annuse puhul. Rottidel läbis brivaratsetaam kergesti platsentat ja eritus imetavate rottide rinnapiima kontsentratsioonides, mis on sarnased emaslooma plasmakontsentratsioonidele.
Brivaratsetaamei näidanud rottidel potentsiaali sõltuvuse tekkeks.
Uuringud noorte loomadega
Noortel rottidel kutsusid brivaratsetaami 6...15 kordsed maksimaalse soovitatud annuse kliinilise AUC ekspositsiooni määrad esile arenguga seotud kõrvaltoimeid (st suremus, kliinilised nähud, kehakaalu langus ja madalam aju kaal). Puudus ebasoodne toime kesknärvisüsteemi funktsioonile, neuropatoloogilised ja aju patohistoloogilised muutused. Noortel koertel olid brivaratsetaamist tingitud muutused 6 kordses kliinilise AUC ekspositisooni määras sarnased täiskasvanud loomadel täheldatuga. Ühegi tavapärase arengu või küpsemisega seotud näitaja osas soovimatuid toimeid ei ilmnenud.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Naatriumatsetaat (trihüdraat) Jää-äädikhape (pH reguleerimiseks) Naatriumkloriid Süstevesi
6.2 Sobimatus
Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega.
6.3 Kõlblikkusaeg
4 aastat. Pärast lahjendamist on brivaratsetaami süste-/infusioonilahuse keemilis-füüsikaline stabiilsus tõestatud, kui seda segati lõigus 6.6 loetletud lahustitega, 24 tunni jooksul, säilitatuna PVC- või polüolefiinkottides temperatuuril kuni 25°C. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb preparaat kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitusaja ja –tingimuste eest kasutaja.
6.4 Säilitamise eritingimused
See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
6 ml nominaalmahuga klaasviaalid (I tüüp), mis on suletud silikoonitud bromobutüülkummist korgi ja alumiiniumist/polüpropüleenist eemaldatava kattega. Igast ühekordselt kasutatavast viaalist kättesaadava ravimi maht on vähemalt 5 ml süste-/infusioonilahust.
Karbis on 10 viaali.
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
See ravimpreparaat on ainult ühekordseks kasutamiseks, kasutamata lahus tuleb minema visata. Kui lahus sisaldab võõrosakesi või selle värvus on muutunud, ei tohi seda kasutada. Brivaratsetaami süste-/infusioonilahus on füüsikaliselt kokkusobiv ja keemiliselt stabiilne, kui seda segatakse järgmiste lahustitega.
Lahustid
- Naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) süstelahus
- Glükoosi 50 mg/ml (5%) süstelahus
- Ringerlaktaadi süstelahus.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/022
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 14. jaanuar 2016
Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 9. oktoober 2020
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D) Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress
UCB Pharma S.A. Chemin du Foriest B-1420 Braine l'Alleud Belgia
B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD
Retseptiravim.
C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED
- Perioodilised ohutusaruanded
Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.
D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD
- Riskijuhtimiskava
Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.
Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:
- Euroopa Ravimiameti nõudel;
- kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
14 õhukese polümeerikattega tabletti 56 õhukese polümeerikattega tabletti 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/001 14 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/002 56 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/003 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/023 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 10 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
MITMIKPAKENDI VÄLIMINE KARP (KOOS BLUE BOX’iga)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Mitmikpakend: 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/004 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 10 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
MITMIKPAKENDI VAHEKARP (3 PAKENDIT 56 ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETIGA) (ILMA BLUE BOX’ita)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
56 õhukese polümeerikattega tabletti. Mitmikpakendi osa, ei müüda eraldi.
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 10 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
BLISTER
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 10 mg tabletid brivaratsetaam
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
UCB Pharma S.A. (logo)
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER <ANNETUSE KOOD(ID) JA TOOTEKOOD(ID)>
5. MUU
Nädalapäevad: E, T, K, N, R, L, P
(puudub pakendi suurustel 14 x 1 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
14 õhukese polümeerikattega tabletti 56 õhukese polümeerikattega tabletti 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/005 14 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/006 56 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/007 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/024 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 25 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
MITMIKPAKENDI VÄLIMINE KARP (KOOS BLUE BOX’iga)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Mitmikpakend: 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/008 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 25 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
MITMIKPAKENDI VAHEKARP (3 PAKENDIT 56 ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETIGA) (ILMA BLUE BOX’ita)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 25 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
56 õhukese polümeerikattega tabletti. Mitmikpakendi osa, ei müüda eraldi.
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 25 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
BLISTER
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 25 mg tabletid brivaratsetaam
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
UCB Pharma S.A. (logo)
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER <ANNETUSE KOOD(ID) JA TOOTEKOOD(ID)>
5. MUU
Nädalapäevad: E, T, K, N, R, L, P
(puudub pakendi suurustel 14 x 1 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
14 õhukese polümeerikattega tabletti 56 õhukese polümeerikattega tabletti 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/009 14 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/010 56 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/011 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/025 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 50 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
MITMIKPAKENDI VÄLIMINE KARP (KOOS BLUE BOX’iga)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Mitmikpakend: 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/012 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 50 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
MITMIKPAKENDI VAHEKARP (3 PAKENDIT 56 ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETIGA) (ILMA BLUE BOX’ita)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 50 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 50 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
56 õhukese polümeerikattega tabletti. Mitmikpakendi osa, ei müüda eraldi.
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 50 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
BLISTER
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 50 mg tabletid brivaratsetaam
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
UCB Pharma S.A. (logo)
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER <ANNETUSE KOOD(ID) JA TOOTEKOOD(ID)>
5. MUU
Nädalapäevad: E, T, K, N, R, L, P
(puudub pakendi suurustel 14 x 1 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 75 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
14 õhukese polümeerikattega tabletti 56 õhukese polümeerikattega tabletti 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/013 14 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/014 56 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/015 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/026 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 75 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
MITMIKPAKENDI VÄLIMINE KARP (KOOS BLUE BOX’iga)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 75 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Mitmikpakend: 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/016 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 75 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
MITMIKPAKENDI VAHEKARP (3 PAKENDIT 56 ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETIGA) (ILMA BLUE BOX’ita)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 75 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 75 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
56 õhukese polümeerikattega tabletti. Mitmikpakendi osa, ei müüda eraldi.
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 75 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
BLISTER
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 75 mg tabletid brivaratsetaam
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
UCB Pharma S.A. (logo)
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER <ANNETUSE KOOD(ID) JA TOOTEKOOD(ID)>
5. MUU
Nädalapäevad: E, T, K, N, R, L, P
(puudub pakendi suurustel 14 x 1 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
14 õhukese polümeerikattega tabletti 56 õhukese polümeerikattega tabletti 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/017 14 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/018 56 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/019 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti EU/1/15/1073/027 14 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 100 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
MITMIKPAKENDI VÄLIMINE KARP (KOOS BLUE BOX’iga)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
Mitmikpakend: 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/020 168 (3 pakendit 56 tabletiga) õhukese polümeerikattega tabletti
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 100 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
MITMIKPAKENDI VAHEKARP (3 PAKENDIT 56 ÕHUKESE POLÜMEERIKATTEGA TABLETIGA) (ILMA BLUE BOX’ita)
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 100 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab laktoosmonohüdraati ja veevaba laktoosi. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Puudub 14 õhukese polümeerikattega tablettide karpidel)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
56 õhukese polümeerikattega tabletti. Mitmikpakendi osa, ei müüda eraldi.
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 100 mg
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA BLISTER- VÕI RIBAPAKENDIL
BLISTER
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 100 mg tabletid brivaratsetaam
2. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI
UCB Pharma S.A. (logo)
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER <ANNETUSE KOOD(ID) JA TOOTEKOOD(ID)>
5. MUU
Nädalapäevad: E, T, K, N, R, L, P
(puudub pakendi suurustel 14 x 1 ja 100 x 1 õhukese polümeerikattega tabletti)
VÄLISPAKENDIL JA SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
KARP / PUDEL
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 10 mg/ml suukaudne lahus brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 ml suukaudset lahust sisaldab 10 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab vedelat sorbitooli (E420), propüleenglükooli (E1520) ja metüülparahüdroksübensoaati (E218). Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte. (Ainult välispakendi jaoks)
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
300 ml suukaudset lahust Karbis on kaasas kaks suusüstalt (5 ml ja 10 ml) 2 adapteriga. Küsige arstilt, millist süstalt peate kasutama. Süstlad 10 ml ja 5 ml (värviliste sümbolitena – ainult välispakendile)
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Suukaudne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
EXP Kasutada 8 kuu jooksul pärast pudeli esmast avamist. Avamiskuupäev (Ainult välispakendi jaoks)
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 (aadress ainult välispakendi jaoks) B-1070 Bruxelles Belgia (nimi ja aadress ainult välispakendile, logo karbile ja etiketile)
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/021
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
briviact 10 mg/ml (Ainult välispakendi jaoks)
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit. (Ainult välispakendile)
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
(Ainult välispakendile)
VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Briviact 10 mg/ml süste-/infusioonilahus brivaratsetaam
2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS
1 ml süste-/infusioonilahust sisaldab 10 mg brivaratsetaami. Üks 5 ml viaal sisaldab 50 mg brivaratsetaami.
3. ABIAINED
Sisaldab naatriumatsetaati (trihüdraati), jää-äädikhapet, naatriumkloriidi, süstevett. Lisateabe saamiseks vt pakendi infolehte.
4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS
50 mg/5 ml 10 viaali süste-/infusioonilahusega
5. MANUSTAMISVIIS JA –TEE(D)
Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Intravenoosne
6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA
KÄTTESAAMATUS KOHAS
Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)
8. KÕLBLIKKUSAEG
9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED
10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST
TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE
11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS
UCB Pharma S.A. Allée de la Recherche 60 B-1070 Bruxelles Belgia
12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)
EU/1/15/1073/022
13. PARTII NUMBER
14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED
15. KASUTUSJUHEND
16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)
Põhjendus Braille mitte lisamiseks
17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood
Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.
18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED
PC SN NN
MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL
VIAAL
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)
Briviact 10 mg/ml süste-/infusioonilahus brivaratsetaam i.v.
2. MANUSTAMISVIIS
3. KÕLBLIKKUSAEG
4. PARTII NUMBER
5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI
50 mg/5 ml