RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Cisordinol, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 10 mg zuklopentiksooli (11,82 mg zuklopentiksooldivesinikkloriidina). INN. Zuclopentixolum

Teadaolevat toimet omavad abiained: Üks tablett sisaldab 21,6 mg laktoosmonohüdraati, 0,72 mg hüdrogeenitud kastoorõli.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett).

10 mg: ümmargune, kaksikkumer ja hele punakaspruun õhukese polümeerikattega tablett diameetriga 6 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Äge ja krooniline skisofreenia ja muud psühhoosid, eriti kui sümptomitena esinevad hallutsinatsioonid, meelepetted ja mõtlemishäired koos agiteerituse, rahutuse, vaenulikkuse ja agressiivsusega.

Maniakaalsed seisundid.

Agiteeritus või muud käitumishäired vaimse alaarenguga patsientidel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud Annus määratakse individuaalselt vastavalt patsiendi seisundile. Üldiselt alustatakse ravi väikeste annustega, mida suurendatakse võimalikult kiiresti optimaalse efektiivse tasemeni ravivastusest lähtuvalt. Säilitusannus manustatakse tavaliselt ühe annusena enne magamaminekut.

Äge skisofreenia jt ägedad psühhoosid. Raskekujulised ägedad rahutusseisundid. Mania. Tavaline annus on 10...50 mg ööpäevas. Keskmise raskusega ja rasketel juhtudel on algannuseks 20 mg ööpäevas, mida vajadusel suurendatakse (10...20 mg kaupa iga 2...3 päeva järel) 75 mg või suurema ööpäevase annuseni. Maksimaalne annus on 40 mg ühe manustamiskorra kohta ja kokku 150 mg ööpäevas.

Krooniline skisofreenia jt kroonilised psühhoosid. Säilitusannus on enamasti 20...40 mg ööpäevas. Rahutusseisundid vaimse alaarenguga patsientidel. 6...20 mg ööpäevas, mida vajadusel suurendatakse 25...40 mg-ni ööpäevas.

Eakad patsiendid Eakatel patsientidel kasutatakse väiksemaid annuseid soovitatava annusevahemiku piirides.

Lapsed Kliinilise kogemuse puudumise tõttu ei soovitata Cisordinol’i lastel kasutada.

Neerufunktsiooni häired Neerufunktsiooni häirega patsientidele võib Cisordinol’i manustada tavalistes annustes.

Maksafunktsiooni häired Soovitatav on ettevaatlik annustamine ja võimalusel ravimi plasmakontsentratsiooni määramine.

Manustamisviis Tabletid võetakse sisse koos veega.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjusel tekkinud teadvushäired (nt mürgistuse tõttu alkoholi, barbituraatide või opiaatidega), kooma.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ekstrapüramidaalsed reaktsioonid võivad tekkida, eriti ravi alguses. Enamikel juhtudel saab kõrvaltoimeid edukalt kontrollida annust vähendades ja/või kasutades parkinsonismivastaseid ravimeid. Parkinsonismivastaste ravimite kasutamist rutiinse profülaktikana ei soovitata. Parkinsonismivastased ravimid ei leevenda tardiivse düskineesia nähtusid, pigem võivad neid tugevdada. Soovitatav on annuse vähendamine või võimalusel zuklopentiksoolravi lõpetamine. Püsiva akatiisia korral võib kasutada bensodiasepiini või propranolooli.

Düsfaagia võib tekkida sekundaarselt ekstrapüramidaalsete sümptomite, aga ka sialorröa, sedatsiooni ja maliigse neuroleptilise sündroomi korral ning võib põhjustada eluohtlikke tüsistusi, nagu aspiratsioonipneumoonia ja lämbumine.

Neuroleptikumide kasutamisel võib tekkida maliigne neuroleptikumisündroom (hüpertermia, lihasjäikus, teadvushäired, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus). Risk on seda suurem, mida tugevatoimelisem on ravim. Patsientidel olemasoleva orgaanilise ajukahjustuse või vaimse arengu peetusega, samuti opiaate ja alkoholi kuritarvitavatel patsientidel on sündroom sagedamini lõppenud surmaga. Ravi: Neuroleptikumi ärajätmine. Sümptomaatiline ravi ja üldtoetavad meetmed. Võib manustada dantroleeni ja bromokriptiini.

Sümptomid võivad püsida üle nädala pärast suukaudse neurolepikumi ärajätmist. Depooravimitega seotud sümptomid püsivad mõnevõrra kauem.

Sarnaselt teiste neuroleptikumidega peab zuklopentiksooli kasutamisel ettevaatlik olema orgaanilise ajukahjustuse, krambiseisundite ja raske maksahaiguse korral.

Nagu on kirjeldatud teiste psühhotroopsete ravimite puhul, võib ka zuklopentiksool muuta patsiendi tundlikkust insuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võib diabeetikute puhul vajalik olla antidiabeetilise ravi korrigeerimine.

Pikaajalist (eriti suurtes annustes) ravi saavaid patsiente tuleb regulaarselt jälgida ning võimalusel säilitusannust vähendada.

Parkinsoni tõve korral tuleb ravimit kasutada ettevaatusega.

Ravimi kasutamisel võib tekkida fotosensibilisatsiooni reaktsioon ja seepärast on soovitatav vältida otsest päikesevalgust.

Ravi lõpetamisel alandage annust järk-järgult.

Sarnaselt teiste antipsühhootikumide rühma kuuluvate ravimitega võib zuklopentiksool põhjustada QT- intervalli pikenemist. Püsiva QT-intervalli pikenemise korral võib suureneda risk maliigsete arütmiate tekkeks. Seetõttu tuleb zuklopentiksooli ettevaatusega kasutada vastava eelsoodumusega isikutel (hüpokaleemia, hüpomagneseemia või geneetiline eelsoodumus) ja patsientidel, kellel on anamneesis kardiovaskulaarsed häired, nt QT-intervalli pikenemine, väljendunud bradükardia (<50 lööki minutis), hiljuti esinenud äge müokardiinfarkt, kompenseerimata südamepuudulikkus või südame rütmihäired. Samaaegset ravi teiste antipsühhootikumidega tuleks vältida (vt lõik 4.5).

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikume kasutavatel patsientidel esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik võimalikud VTE riskitegurid välja selgitada zuklopentiksoolravi alustamise eelselt ning ravi ajal, samuti tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud.

Eakad patsiendid Tserebrovaskulaarsed häired Randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes dementsusega patsientidel on mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel täheldatud tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete riski ligikaudu 3-kordset suurenemist. Riski suurenemise mehhanism ei ole teada. Riski suurenemist ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või teiste patsientide puhul. Zuklopentiksooli tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esinevad insuldi riskifaktorid.

Eakad patsiendid on eriti aldid ortostaatilise hüpotensiooni tekkele.

Suremuse tõus dementsusega vanemaealistel patsientidel Kahest jälgimisuuringust saadud andmed näitavad, et antipsühhootikume saavatel dementsusega eakatel on suremuse risk tõusnud võrreldes ravi mittesaanutega. Riski täpse suuruse hindamiseks on andmed ebapiisavad ning suurenenud riski põhjus ei ole teada. Zuklopentiksool pole registreeritud dementsusega seotud käitumishäirete raviks.

Abiained Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada. Hüdrogeenitud kastoorõli sisaldavad tabletid võivad põhjustada mao ärritust ja kõhulahtisust.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatusabinõude rakendamine Zuklopentiksool võib tugevdada alkoholi sedatiivset toimet ning barbituraatide jt kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite toimet.

Neuroleptikumid võivad suurendada või vähendada antihüpertensiivsete ravimite toimet; väheneb guanetidiini jt sarnase toimega ravimite vererõhku langetav toime.

Samaaegsel liitiumi manustamisel suureneb neurotoksiline toime.

Tritsüklilised antidepressandid ja neuroleptikumid pärsivad teineteise metabolismi.

Zuklopentiksool võib vähendada levodopa ja adrenomimeetikumide toimet.

Metoklopramiidi ja piperasiini samaaegne kasutamine suurendab ekstrapüramidaalhäirete riski.

Kuna zuklopentiksool metaboliseerub osaliselt CYP2D6 vahendusel, võib seda ensüümi teadaolevalt pärssivate ravimite samaaegne kasutamine viia zuklopentiksooli kliirensi aeglustumiseni.

Samaaegne memantiini kasutamine suurendab antagonistlikku toimet.

Antipsühhootilise raviga seotud QT-intervalli pikenemist võib potentseerida teiste QT-intervalli oluliselt pikendavate ravimite samaaegne manustamine. Selliste ravimite samaaegset manustamist tuleb vältida. Vastavateks ravimirühmadeks on:

• IA ja III klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, amiodaroon, sotalool, dofetiliid)
• mõned antipsühhootikumid (nt tioridasiin)
• mõned makroliidid (nt erütromütsiin)
• mõned antihistamiinikumid (nt terfenadiin, astemisool)
• mõned kinoloonantibiootikumid (nt gatifloksatsiin, moksifloksatsiin)

Ülaltoodud loetelu ei ole ammendav ning vältida tuleb ka teisi ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad oluliselt QT-intervalli (nt tsisapriid, liitium).

Samuti tuleb ettevaatusega kasutada ravimeid, mis teadaolevalt põhjustavad elektrolüütide tasakaaluhäireid (nt tiasiiddiureetikumid - hüpokaleemia) ja suurendavad zuklopentiksooli plasmakontsentratsiooni, kuna need võivad suurendada QT-intervalli pikenemise ja maliigsete arütmiate riski (vt lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Zuklopentiksooli tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu patsiendile ületab teoreetilise ohu lootele.

Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikume (kaasaarvatud zuklopentiksool) saanud vastsündinul on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsed reaktsioonid ja/või ärajätunähud, mis võivad varieeruda raskuse ja kestvuse poolest pärast sünnitust. Teatatud on agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, unisusest, respiratoorsest distressist või söömishäiretest Sellest tulenevalt on vaja vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Loomadel teostatud uuringud on näidanud reproduktiivsust kahjustavat toimet (vt lõik 5.3).

Imetamine Kuna zuklopentiksool eritub rinnapiima madalates kontsentratsioonides, ei ole terapeutiliste annuste kasutamisel tõenäoline selle mõju imikule. Lapseni jõuab annus, mis moodustab alla 1% ema annusest (mg/kg baasil). Rinnaga toitmist võib zuklopentiksoolravi ajal jätkata, kuid imikut tuleb jälgida, eriti esimese 4 nädala jooksul pärast sündi.

Fertiilsus Inimestel on kõrvaltoimetena kirjeldatud hüperprolaktineemiat, galaktorröad, amenorröad, erektsiooni- ja ejakulatsioonihäireid (vt lõik 4.8). Nendel kõrvaltoimetel võib olla negatiivne mõju naiste ja/või meeste seksuaalfunktsioonile ja fertiilsusele.

Kui tekib kliiniliselt oluline hüperprolaktineemia, galaktorröa, amenorröa või seksuaalfunktsiooni häire, tuleb kaaluda annuse vähendamist (kui võimalik) või ravi lõpetamist. Toimed on ravi lõpetamise järgselt pöörduvad. Zuklopentiksooli manustamine isastele ja emastele rottidele oli seotud veidi hilinenud paaritumisega. Loomkatses, kus zuklopentiksooli manustati toiduga, täheldati paaritumisvõime langust ja väiksemat eostamise määra.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Cisordinol on sedatiivse toimega ravim. Patsientidel, kes saavad psühhotroopset ravi, võib väheneda tähelepanu- ja keskendumisvõime ning patsiente tuleb hoiatada, et see võib mõjutada nende autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on enamasti annusest sõltuvad. Kõrvaltoimete sagedus ja raskus on enam väljendunud ravi alguses, vähenedes ravi jätkumisel.

Esinemissagedused pärinevad kirjandusest ja spontaansetest raportitest. Esinemissagedused on defineeritud järgnevalt: Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime

Vere- ja lümfisüsteemi häired Harv Trombotsütopeenia, Immuunsüsteemi häired Harv Ülitundlikkus, anafülaktiline Endokriinsüsteemi häired Harv Hüperprolaktineemia Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Söögiisu suurenemine, Psühhiaatrilised häired Sage Unetus, depressioon, ärevus, Närvisüsteemi häired Väga sage Somnolentsus, akatiisia, Silma kahjustused Sage Akommodatsioonihäired, Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Peapööritus

Südame häired Sage Tahhükardia, Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Hüpotensioon, kuumahood.. Respiratoorsed, rindkere ja Sage Ninakinnisus, hingeldus. mediastiinumi häired Seedetrakti häired Väga sage Suukuivus. Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Ebanormaalsed maksa Naha ja nahaaluskoe Sage Suurenenud higistamine, kahjustused sügelus. Lihaste, luustiku ja sidekoe Sage Lihasvalu kahjustused Neerude ja kuseteede häired Sage Urineerimishäired, uriinipeetus, Rasedus, sünnitusjärgsed ja Teadmata Ravimi ärajätu sündroom perinataalsed seisundid vastsündinul (vt lõik 4.6) Reproduktiivse süsteemi ja Aeg-ajalt Ejakulatsioonihäired, erektiilne rinnanäärme häired düsfunktsioon, orgasmi Üldised häired ja Sage Asteenia, kurnatus, halb manustamiskoha reaktsioonid enesetunne, valu *Düsfaagia võib tekkida sekundaarselt nii ekstrapüramidaalsete sümptomite kui ka sialorröa, sedatsiooni ja maliigse neuroleptilise sündroomi korral ning võib viia eluohtlike tüsistusteni, nagu aspiratsioonipneumoonia ja lämbumine. Nagu ka teiste antipsühhootikumide ravimrühma kuuluvate ravimite puhul, on zuklopentiksooli kasutamisel harva tekkinud QT-intervalli pikenemine, ventrikulaarsed arütmiad – vatsakeste virvendus, ventrikulaarne tahhükardia, torsade de pointes ja ebaselge põhjusega äkksurm (vt lõik 4.4).

Järsu zuklopentiksoolravi lõpetamisega võivad kaasneda ärajätu sümptomid. Kõige sagedasemad sümptomid on iiveldus, oksendamine, isutus, kõhulahtisus, ninavoolus, higistamine, müalgiad, paresteesiad, unetus, rahutus, ärevus ja agiteeritus. Patsiendid võivad kogeda ka peapööritust, vahelduvalt kuuma ja külma tunnet ja treemorit. Üldiselt ilmnevad sümptomid 1. kuni 4. ärajätu päeval ja kaovad 7-14 päeva pärast.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Somnolentsus, kooma, liikumishäired, krambid, šokk, hüpertermia/hüpotermia.

Üleannustamise korral koos teadaolevalt südamele mõjuvate ravimitega manustamisel on tekkinud EKG muutused, QT-intervalli pikenemine, torsade de pointes, südameseiskus ja ventrikulaarsed arütmiad.

Kliinilistes uuringutes suurim suukaudselt manustatud annus oli 450 mg ööpäevas.

Ravi Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Rakendada hingamis- ja kardiovaskulaarsüsteemi toetavaid meetmeid. Adrenaliini ei tohi kasutada, kuna selle tagajärjel võib vererõhk veelgi langeda. Krambiraviks võib kasutada diasepaami ja ekstrapüramidaalhäirete korral biperideeni.

5 FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Antipsühhootilised ained, tioksanteeni derivaadid, ATC-kood: N05AF05

Toimemehhanism Zuklopentiksool on tioksanteenirühma neuroleptikum. Neuroleptikumide antipsühhootiline toime põhineb nende dopamiini- ja arvatavasti ka serotoniiniretseptorite blokeerimisel. Zuklopentiksoolil on in vitro suur afiinsus nii dopamiini D - kui D -retseptorite, samuti  -adrenoretseptorite ja 5-HT -retseptorite suhtes, kuid puudub afiinsus koliinergiliste muskariiniretseptorite suhtes. Zuklopentiksoolil on nõrk afiinsus histamiini- (H -)retseptorite suhtes ning puudub  -adrenoretseptoreid blokeeriv toime. 1 2 In vivo on zuklopentiksoolil suurem afiinsus D -retseptorite kui D -retseptorite suhtes. Kõigis neuroleptilise (dopamiiniretseptoreid blokeeriva) aktiivsuse käitumuslikes katsetes on tõestust leidnud, et zuklopentiksool on tugevatoimeline neuroleptikum. In vivo testmudelitel on leitud korrelatsioon dopamiini D -retseptorite suhtes in vitro esineva afiinsuse ja keskmiste ööpäevaste suukaudsete antipsühhootiliste annuste vahel. Lokomotoorse aktiivsuse pärssimine ning alkoholist ja barbituraatidest põhjustatud uneaja pikenemine viitab zuklopentiksooli sedatiivsele toimele. Sarnaselt enamike teiste neuroleptikumidega põhjustab zuklopentiksool plasma prolaktiinitaseme tõusu. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Zuklopentiksooli kasutakse kliiniliselt ägedate ja krooniliste psühhooside raviks, samuti vaimse alaarenguga patsientide raviks. Lisaks skisofreenia korral esinevate hallutsinatsioonide, luulude ja mõtlemishäirete olulisele vähendamisele või täielikule kõrvaldamisele on zuklopentiksoolil oluline toime sellistele kaasuvatele sümptomitele nagu vaenulikkus, umbusklikkus, rahutus ja agressiivsus.

Zuklopentiksool kutsub esile mööduva annusest sõltuva sedatsiooni. Esialgne sedatsioon on tavaliselt kasulik haiguse ägedas faasis. Tolerantsus sedatiivse toime suhtes tekib kiiresti.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudse manustamise järgselt saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas u 4 tunni pärast. Zuklopentiksooli võib manustada söögiaegadest sõltumatult. Biosaadavus on u 44%.

Jaotumine Jaotusruumala (V ) on u 20 l/kg. Seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 98…99%. d  Biotransformatsioon Zuklopentiksool metaboliseerub sulfoksüdatsiooni, külgahela N-dealküülimise ja konjugatsiooni teel glükuroonhappega. Metaboliidid on inaktiivsed. Zuklopentiksooli sisaldus ajus jt kudedes on suurem kui metaboliitidel.

Eritumine Zuklopentiksooli eliminatsiooni poolväärtusaeg (T ) on u 20 tundi ja keskmine süsteemne kliirens (Cl) ligikaudu 0,86 l/min. Zuklopentiksool eritub peamiselt väljaheite, kuid teatud määral ka uriiniga (u 10%). Vaid 0,1% annusest eritub muutumatul kujul uriiniga, mis tähendab, et ravimi eritumine neerude kaudu on ebaoluline. Zuklopentiksool eritub väikestes kogustes rinnapiima. Ravimi kontsentratsioonide suhe rinnapiimas ja plasmas nii suukaudse zuklopentiksooli kui zuklopentiksooldekanoaadi manustamisel oli u 0,29.

Lineaarsus Ravimi kineetika on lineaarne. Keskmine tasakaalukontsentratsioon plasmas saavutatakse u 3…5 päeva jooksul. Keskmine minimaalne tasakaalukontsentratsioon, mis vastab 20 mg zuklopentiksooli suukaudsele, 1 kord ööpäevas manustamisele, oli u 25 nmol/l.

Patsientide erirühmad

Eakad patsiendid Ravimi farmakokineetilised näitajad ei sõltu patsiendi vanusest.

Neerufunktsiooni häired Ülaltoodud eritumisandmete põhjal võib eeldada, et neerupuudulikkus ei mõjuta tõenäoliselt ravimi plasmataset.

Maksafunktsiooni häired Andmed puuduvad.

Polümorfism In vivo uuring on näidanud, et teatud osa metabolismist allub sparteiini/debrisokiini oksüdatsiooni geneetilisele polümorfismile (CYP2D6). Farmakokineetilised / farmakodünaamilised toimed Minimaalset (st vahetult manustamiseelset) plasmakontsentratsiooni 2,8...12 ng/ml (7...30 nmol/l) loetakse edukaks säilitusraviks kerge ja keskmise raskusega skisofreenia korral.

5.3 Prekliinilised ohtusandmed

Äge toksilisus Zuklopentiksoolil on madal ägeda mürgistuse potentsiaal.

Krooniline toksilisus Kroonilise mürgistuse uuringutes ei täheldatud ravimi terapeutiliste annuste kasutamisel kahjulikke toimeid.

Reproduktsioonitoksilisus Kolme põlvkonna uuringus rottidel täheldati hilinenud paaritumist. Pärast paaritumist puudus toime fertiilsusele. Loomkatses, kus zuklopentiksooli manustati toiduga, täheldati paaritumisvõime langust ja väiksemat eostamise määra.

Loomadel teostatud reproduktsiooni uuringute andmed ei tõenda embrüotoksilist või teratogeenset toimet. Rottidel teostatud peri-/postnataalses uuringus täheldati annuste 5…15 mg/kg ööpäevas manustamisel surnultsündinute arvu suurenemist, rotipoegade elulemuse vähenemist ja arengupeetust. Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada ning on võimalik, et toime rotipoegadele oli tingitud nende hooletussejätmisest emasloomade poolt, kellele manustati zuklopentiksooli annustes, mis kutsusid emasloomal esile mürgistuse.

Mutageensus ja kartsinogeensus Zuklopentiksoolil puudub mutageenne või kartsinogeenne potentsiaal. Rottidel teostatud onkogeensusuuringus, mille käigus manustati zuklopentiksooli annuses 30 mg/kg ööpäevas 2 aasta kestel, täheldati rinnanäärme adenokartsinoomide, pankrease adenoomide ja kartsinoomide (emasloomadel) ning kilpnäärme kartsinoomide esinemissageduse statistiliselt mitteolulist suurenemist. Nimetatud kasvajate esinemissageduse vähene suurenemine on sagedaseks leiuks D2- antagonistide kasutamisel, mis suurendavad prolaktiini sekretsiooni. Füsioloogiliste erinevuste tõttu rottide ja inimeste vahel prolaktiini osas on nende leidude kliiniline tähtsus ebaselge, kuid ravimit ei peeta inimestel onkogeenseks.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: Kartulitärklis, Laktoosmonohüdraat, Mikrokristalliline tselluloos, Kopovidoon, Glütserool (85%), Talk, Hüdrogeenitud kastoorõli, Magneesiumstearaat. Tableti kate: Hüpromelloos 5, Makrogool 6000.

Värvained: Titaandioksiid (E 171), Punane raudoksiid (E 172).

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletid, 50 tk polüpropüleenpakendis või suure tihedusega polüetüleen (HDPE) purgis. HDPE purgi keeratav kork sisaldab niiskustimavat ainet. HDPE purgi keeratav kork on lastekindel. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

H.Lundbeck A/S Ottiliavej 9 DK-2500 Valby Taani

8. MÜÜGILOA NUMBER

227198

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 8.12.1992 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.10.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2026