RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Cisordinol-Acutard, 50 mg/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml süstelahust sisaldab 50 mg zuklopentiksoolatsetaati. INN. Zuclopentixolum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

Läbipaistev kollakas õlilahus, praktiliselt osakestevaba.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ägedate psühhooside, sealhulgas mania ja krooniliste psühhooside ägenemise esmane ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Annus määratakse individuaalselt vastavalt patsiendi seisundile.

Tavaline annus on 50…150 mg (1…3 ml), mis manustatakse lihasesiseselt. Manustamist võib vajadusel korrata, soovitatavalt 2…3-päevase intervalliga. Mõnel juhul on näidustatud täiendav manustamine 24…48 tundi pärast esimest süstet. Zuklopentiksoolatsetaat ei ole ette nähtud pikaajaliseks raviks ning ravi ei tohi kesta üle 2 nädala. Maksimaalne ravikuuri kestel manustatud koguannus ei tohi ületada 400 mg ja süstete arv ei tohi ületada 4 korda.

Säilitusravis tuleb ravi jätkata suukaudse zuklopentiksooli või zuklopentiksooldekanoaadiga (manustatakse lihasesse) järgmiseid juhiseid järgides.

1) Üleminek suukaudsele zuklopentiksoolile:

2…3 päeva pärast viimast süstet peab patsient, kes sai ravi 100 mg zuklopentiksoolatsetaadiga, alustama zuklopentiksooli tablettide manustamist annuses 40 mg ööpäevas, mis soovitatakse manustada väiksemateks annusteks jagatuna. Vajadusel võib annust suurendada (10…20 mg kaupa iga 2…3 päeva järel) 75 mg või suurema annuseni.

2) Üleminek zuklopentiksooldekanoaadile:

Samaaegselt (viimase) zuklopentiksoolatsetaadi (100 mg) süstega manustada lihasesse 200…400 mg (1…2 ml) zuklopentiksooldekanoaati (200 mg/ml) ja korrata manustamist iga 2 nädala järel. Vajalik võib olla suuremate annuste või lühemate manustamisintervallide kasutamine.

Zuklopentiksoolatsetaadi ja zuklopentiksooldekanoaadi võib ühte süstlasse kokku segada ja manustada ühe süstena.

Järgnevalt määratakse zuklopentiksooldekanoaadi annused ja manustamisintervall patsiendi individuaalsest ravivastusest lähtuvalt.

Eakad Eakatel võib olla vajalik annuse vähendamine. Maksimaalne annus 1 süste kohta on 100 mg.

Lapsed Kliinilise kogemuse puudumise tõttu ei soovitata Cisordinol-Acutard’i lastel kasutada.

Neerufunktsiooni häired Neerufunktsiooni häirega patsientidele võib Cisordinol-Acutard’i manustada tavalistes annustes.

Maksafunktsiooni häired Maksafunktsiooni häirega patsientidele manustada soovitatust poole väiksemaid annuseid ja võimalusel määrata ravimi plasmakontsentratsiooni.

Manustamisviis Cisordinol-Acutard’i süstitakse lihasesse tuharapiirkonna ülemises välimises neljandikus. Kui on vaja manustada üle 2 ml, tuleb selleks kasutada 2 erinevat süstekohta. Lokaalne taluvus on hea.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine(te) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Tsirkulatoorne kollaps, mistahes põhjusel tekkinud teadvushäired (nt mürgistuse tõttu alkoholi, barbituraatide või opiaatidega), kooma.

4.4 Erioiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ekstrapüramidaalsed reaktsioonid võivad tekkida eriti esimesel paaril päeval pärast ravimi süstimist ja ravi alguses. Enamikel juhtudel saab kõrvaltoimeid edukalt kontrollida annust vähendades ja/või kasutades parkinsonismivastaseid ravimeid. Parkinsonismivastaste ravimite kasutamist rutiinse profülaktikana ei soovitata. Parkinsonismivastased ravimid ei leevenda tardiivse düskineesia nähtusid, pigem võivad neid tugevdada. Soovitatav on annuse vähendamine või võimalusel zuklopentiksoolravi lõpetamine. Püsiva akatiisia korral võib kasutada bensodiasepiini või propranolooli. Düsfaagia võib tekkida sekundaarselt ekstrapüramidaalsete sümptomite, aga ka sialorröa, sedatsiooni ja maliigse neuroleptilise sündroomi korral ning võib põhjustada eluohtlikke tüsistusi, nagu aspiratsioonipneumoonia ja lämbumine.

Neuroleptikumide kasutamisel võib tekkida maliigne neuroleptikumisündroom (hüpertermia, lihasjäikus, teadvushäired, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus). Risk on seda suurem, mida tugevatoimelisem on ravim. Patsientidel olemasoleva orgaanilise ajukahjustuse või vaimse arengu peetusega, samuti opiaate ja alkoholi kuritarvitavatel patsientidel on sündroom sagedamini lõppenud surmaga.

Ravi: Neuroleptikumi ärajätmine. Sümptomaatiline ravi ja üldtoetavad meetmed. Võib manustada dantroleeni ja bromokriptiini.

Sümptomid võivad püsida üle nädala pärast suukaudse neurolepikumi ärajätmist. Depooravimitega seotud sümptomid püsivad mõnevõrra kauem.

Sarnaselt teiste neuroleptikumidega peab zuklopentiksoolatsetaadi kasutamisel ettevaatlik olema orgaanilise ajukahjustuse, krambiseisundite ja raske maksahaiguse korral.

Nagu on kirjeldatud teiste psühhotroopsete ravimite puhul, võib ka zuklopentiksoolatsetaat muuta patsiendi tundlikkust insuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võib diabeetikute puhul vajalik olla antidiabeetilise ravi korrigeerimine.

Sarnaselt teiste antipsühhootikumide rühma kuuluvate ravimitega võib zuklopentiksoolatsetaat põhjustada QT-intervalli pikenemist. Püsiva QT-intervalli pikenemise korral võib suureneda risk maliigsete arütmiate tekkeks. Seetõttu tuleb zuklopentiksoolatsetaati ettevaatusega kasutada vastava eelsoodumusega isikutel (hüpokaleemia, hüpomagneseemia või geneetiline eelsoodumus) ja patsientidel, kellel on anamneesis kardiovaskulaarsed häired, nt QT-intervalli pikenemine, väljendunud bradükardia (<50 lööki minutis), hiljuti esinenud äge müokardiinfarkt, kompenseerimata südamepuudulikkus või südame rütmihäired. Samaaegset ravi teiste antipsühhootikumidega tuleks vältida (vt lõik 4.5).

Ravimit tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on Parkinsoni tõbi.

Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikume kasutavatel patsientidel esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik võimalikud VTE riskitegurid välja selgitada zuklopentiksoolatsetaatravi alustamise eelselt ning ravi ajal, samuti tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud.

Eakad Tserebrovaskulaarsed häired Randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes dementsusega patsientidel on mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel täheldatud tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete riski ligikaudu 3-kordset suurenemist. Riski suurenemise mehhanism ei ole teada. Riski suurenemist ei saa välistada teiste antipsühhootikumide või teiste patsientide puhul. Zuklopentiksoolatsetaati tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esinevad insuldi riskifaktorid.

Eakad on eriti altid ortostaatilise hüpotensiooni tekkele.

Suremuse tõus dementsusega vanemaealistel patsientidel Kahest jälgimisuuringust saadud andmed näitavad, et antipsühhootikume saavatel dementsusega eakatel on suremuse risk tõusnud võrreldes ravi mittesaanutega. Riski täpse suuruse hindamiseks on andmed ebapiisavad ning suurenenud riski põhjus ei ole teada. Zuklopentiksoolatasetaat pole registreeritud dementsusega seotud käitumishäirete raviks.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kombinatsioonid, mille puhul on vajalik ettevaatusabinõude rakendamine Zuklopentiksoolatsetaat võib tugevdada alkoholi sedatiivset toimet ning barbituraatide jt kesknärvisüsteemi pärssivate ravimite toimet.

Neuroleptikumid võivad suurendada või vähendada antihüpertensiivsete ravimite toimet; väheneb guanetidiini jt sarnase toimega ravimite vererõhku langetav toime.

Samaaegsel liitiumi manustamisel suureneb neurotoksiline toime.

Tritsüklilised antidepressandid ja neuroleptikumid pärsivad teineteise metabolismi.

Zuklopentiksoolatsetaat võib vähendada levodopa ja adrenomimeetikumide toimet.

Metoklopramiidi ja piperasiini samaaegne kasutamine suurendab ekstrapüramidaalhäirete riski.

Kuna zuklopentiksool metaboliseerub osaliselt CYP2D6 vahendusel, võib seda ensüümi teadaolevalt pärssivate ravimite samaaegne kasutamine viia zuklopentiksooli kliirensi aeglustumiseni.

Antipsühhootilise raviga seotud QT-intervalli pikenemist võib potentseerida teiste QT-intervalli oluliselt pikendavate ravimite samaaegne manustamine. Selliste ravimite samaaegset manustamist tuleb vältida. Vastavateks ravimirühmadeks on:

• IA ja III klassi antiarütmikumid (nt kinidiin, amiodaroon, sotalool, dofetiliid)
• mõned antipsühhootikumid (nt tioridasiin)
• mõned makroliidid (nt erütromütsiin)
• mõned antihistamiinikumid (nt terfenadiin, astemisool)
• mõned kinoloonantibiootikumid (nt gatifloksatsiin, moksifloksatsiin)

Ülaltoodud loetelu ei ole ammendav ning vältida tuleb ka teisi ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad oluliselt QT-intervalli (nt tsisapriid, liitium).

Samuti tuleb ettevaatusega kasutada ravimeid, mis teadaolevalt põhjustavad elektrolüütide tasakaaluhäireid (nt tiasiiddiureetikumid - hüpokaleemia) ja suurendavad zuklopentiksoolatsetaadi plasmakontsentratsiooni, kuna need võivad suurendada QT-intervalli pikenemise ja maliigsete arütmiate riski (vt lõik 4.4).

Memantiin pärsib antipsühhootikumide toimet.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Zuklopentiksoolatsetaati tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu patsiendile ületab teoreetilise ohu lootele.

Raseduse kolmanda trimestri ajal antipsühhootikume (kaasaarvatud zuklopentiksoolatsetaati) saanud vastsündinul on risk kõrvaltoimete tekkeks, sh ekstrapüramidaalsed reaktsioonid ja/või ärajätu nähud, mis võivad varieeruda raskuse ja kestvuse poolest pärast sünnitust. Teatatud on agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, unisusest, respiratoorsest distressist või söömishäiretest. Sellest tulenevalt on vaja vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Loomadel teostatud uuringud on näidanud reproduktiivsust kahjustavat toimet (vt lõik 5.3). Imetamine Kuna zuklopentiksool eritub rinnapiima madalates kontsentratsioonides, ei ole terapeutiliste annuste kasutamisel tõenäoline selle mõju imikule. Lapseni jõuab annus, mis moodustab alla 1% ema annusest (mg/kg baasil). Rinnaga toitmist võib zuklopentiksoolravi ajal jätkata, kuid imikut tuleb jälgida, eriti esimese 4 nädala jooksul pärast sündi.

Fertiilsus Inimestel on kõrvaltoimetena kirjeldatud hüperprolaktineemiat, galaktorröad, amenorröad, erektsiooni- ja ejakulatsioonihäireid (vt lõik 4.8). Nendel kõrvaltoimetel võib olla negatiivne mõju naiste ja/või meeste seksuaalfunktsioonile ja fertiilsusele.

Kui tekib kliiniliselt oluline hüperprolaktineemia, galaktorröa, amenorröa või seksuaalfunktsiooni häire, tuleb kaaluda annuse vähendamist (kui võimalik) või ravi lõpetamist. Toimed on ravi lõpetamise järgselt pöörduvad.

Zuklopentiksooli manustamine isastele ja emastele rottidele oli seotud veidi hilinenud paaritumisega. Loomkatses, kus zuklopentiksooli manustati toiduga, täheldati paaritumisvõime langust ja väiksemat eostamise määra.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Cisordinol-Acutard on sedatiivse toimega ravim. Patsientidel, kes saavad psühhotroopset ravi, võib väheneda tähelepanu- ja keskendumisvõime ning patsiente tuleb hoiatada, et see võib mõjutada nende autojuhtimise ja masinatega töötamise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on enamasti annusest sõltuvad. Kõrvaltoimete sagedus ja raskus on enam väljendunud ravi alguses, vähenedes ravi jätkumisel.

Esinemissagedused pärinevad kirjandusest ja spontaansetest raportitest. Esinemissagedused on defineeritud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Vere- ja lümfisüsteemi häired Harv Trombotsütopeenia, neutropeenia, Immuunsüsteemi häired Harv Ülitundlikkus, anafülaktiline reaktsioon. Endokriinsüsteemi häired Harv Hüperprolaktineemia. Ainevahetus- ja toitumishäired Sage Söögiisu suurenemine, kaalutõus. Psühhiaatrilised häired Sage Unetus, depressioon, ärevus, närvilisus, Närvisüsteemi häired Väga sage Somnolentsus, akatiisia, hüperkineesia, Silma kahjustused Sage Akommodatsioonihäired, nägemishäired. Kõrva ja labürindi kahjustused Sage Peapööritus. Südame häired Sage Tahhükardia, südamepekslemine. Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt Hüpotensioon, kuumahood. Respiratoorsed, rindkere ja Sage Ninakinnisus, hingeldus. mediastiinumi häired Seedetrakti häired Väga sage Suukuivus.

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt Ebanormaalsed maksa funktsiooni testid. Naha ja nahaaluskoe Sage Suurenenud higistamine, sügelus. kahjustused Aeg-ajalt Lööve, valgustundlikkusreaktsioon, Lihaste, luustiku ja sidekoe Sage Lihasvalu. kahjustused Aeg-ajalt Lihaste rigiidsus, trismus (mälumislihaste Neerude ja kuseteede häired Sage Urineerimishäired, uriinipeetus, Rasedus, sünnitusjärgsed ja Teadmata Ravimi ärajätu sündroom vastsündinul (vt perinataalsed seisundid lõik 4.6). Reproduktiivse süsteemi ja Aeg-ajalt Ejakulatsioonihäired, erektiilne rinnanäärme häired düsfunktsioon, orgasmi saavutamise Üldised häired ja Sage Asteenia, kurnatus, halb enesetunne, valu manustamiskoha reaktsioonid Aeg-ajalt Janu, süstekoha reaktsioon, *Düsfaagia võib tekkida sekundaarselt nii ekstrapüramidaalsete sümptomite kui ka sialorröa, sedatsiooni ja maliigse neuroleptilise sündroomi korral ning võib viia eluohtlike tüsistusteni, nagu aspiratsioonipneumoonia ja lämbumine. Nagu ka teiste antipsühhootikumide ravimrühma kuuluvate ravimite puhul, on zuklopentiksoolatsetaadi kasutamisel harva tekkinud QT-intervalli pikenemine, ventrikulaarsed arütmiad – vatsakeste virvendus, ventrikulaarne tahhükardia, torsade de pointes ja ebaselge põhjusega äkksurm (vt lõik 4.4).

Järsu zuklopentiksool atsetaadi ravi lõpetamisega võivad kaasneda ärajätu sümptomid. Kõige sagedasemad sümptomid on iiveldus, oksendamine, isutus, kõhulahtisus, ninavoolus, higistamine, müalgiad, paresteesiad, unetus, rahutus, ärevus ja agiteeritus. Patsiendid võivad kogeda ka peapööritust, vahelduvalt kuuma ja külma tunnet ja treemorit. Üldiselt ilmnevad sümptomid 1. kuni 4. ärajätu päeval ja kaovad 7-14 päeva pärast.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Selle ravimvormi puhul ei ole üleannustamine tõenäoline.

Sümptomid Somnolentsus, kooma, liikumishäired, krambid, šokk, hüpertermia/hüpotermia.

Üleannustamise korral koos teadaolevalt südamele mõjuvate ravimitega manustamisel on tekkinud EKG muutused, QT-intervalli pikenemine, torsade de pointes, südameseiskus ja ventrikulaarsed arütmiad.

Ravi Ravi on sümptomaatiline ja toetav. Rakendada hingamis- ja kardiovaskulaarsüsteemi toetavaid meetmeid. Adrenaliini ei tohi kasutada, kuna selle tagajärjel võib vererõhk veelgi langeda. Krambiraviks võib kasutada diasepaami ja ekstrapüramidaalhäirete korral biperideeni.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: Antipsühhootilised ained, tioksanteeni derivaadid, ATC-kood: N05AF05.

Toimemehhanism Zuklopentiksool on tioksanteenirühma neuroleptikum.

Neuroleptikumide antipsühhootiline toime põhineb nende dopamiini- ja arvatavasti ka serotoniiniretseptorite blokeerimisel. Zuklopentiksoolil on in vitro suur afiinsus nii dopamiini D - kui D -retseptorite, samuti  -adrenoretseptorite ja 5-HT -retseptorite suhtes, kuid puudub afiinsus 2 1 2 koliinergiliste muskariiniretseptorite suhtes. Zuklopentiksoolil on nõrk afiinsus histamiini- (H -) retseptorite suhtes ning puudub  -adrenoretseptoreid blokeeriv toime. In vivo on zuklopentiksoolil suurem afiinsus D -retseptorite kui D -retseptorite suhtes. Kõigis neuroleptilise (dopamiiniretseptoreid blokeeriva) aktiivsuse käitumuslikes katsetes on tõestust leidnud, et zuklopentiksool on tugevatoimeline neuroleptikum. In vivo testmudelitel on leitud korrelatsioon dopamiini D -retseptorite suhtes in vitro esineva afiinsuse ja keskmiste ööpäevaste suukaudsete antipsühhootiliste annuste vahel. Sarnaselt enamike teiste neuroleptikumidega põhjustab zuklopentiksool plasma prolaktiinitaseme tõusu. Farmakoloogilised uuringud on näidanud väljendunud toimet 4 tundi pärast zuklopentiksoolatsetaadi õlilahuse parenteraalset manustamist. Mõnevõrra tugevamat toimet täheldati 1. kuni 3. päeval pärast manustamist; järgnevatel päevadel vähenes toime kiiresti. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Zuklopentiksoolatsetaati kasutatakse kliiniliselt ägedate psühhooside, sh mania ja krooniliste psühhooside ägenemise esmaseks raviks. Zuklopentiksoolatsetaadi ühekordne süste tagab psühhootiliste sümptomite kiire vähenemise. Toime kestab 2…3 päeva ja tavaliselt piisab 1 või 2 süstest enne patsientide zuklopentiksooli suukaudsele või depoovormile üleviimist. Lisaks skisofreenia korral esinevate hallutsinatsioonide, luulude ja mõtlemishäirete vähendamisele või kõrvaldamisele omab zuklopentiksool ka toimet sellistele kaasuvatele sümptomitele nagu vaenulikkus, umbusklikkus, rahutus ja agressiivsus.

Zuklopentiksool kutsub esile mööduva annusest sõltuva sedatsiooni. Selline esialgne sedatsioon on tavaliselt kasulik haiguse ägedas faasis, kuna see rahustab patsienti enne antipsühhootilise toime ilmnemist. Mittespetsiifilise sedatsioon väljendub juba 2 tunni möödudes, saavutades maksimumi u 8 tunni pärast. Edasi väheneb sedatsioon oluliselt ja püsib nõrgana hoolimata korduvast manustamisest. Zuklopentiksoolatsetaat on eriti kasulik psühhootiliste patsientide ravis, kes on agiteeritud, rahutud, vaenulikud või agressiivsed.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Zuklopentiksooli esterdamisel äädikhappega muudetakse zuklopentiksool lipofiilsemaks ühendiks zuklopentiksoolatsetaadiks, mis õlis lahustatuna ja lihasesse manustatuna difundeerub ümbritsevasse koevedelikku, kus see kiiresti hüdrolüüsub ja vabastab aktiivse zuklopentiksooli.

Lihasesse manustamise järel saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas 24...48 tunni (keskmiselt 36 tunni) jooksul. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on u 32 tundi (peegeldab ravimi vabanemist depoost).

Jaotumine Jaotusruumala (V ) on u 20 l/kg. Seonduvus plasmavalkudega on ligikaudu 98…99%. d  Biotransformatsioon Zuklopentiksool metaboliseerub sulfoksüdatsiooni, külgahela N-dealküülimise ja konjugatsiooni teel glükuroonhappega. Metaboliidid on inaktiivsed. Zuklopentiksooli sisaldus ajus jt kudedes on suurem kui metaboliitidel.

Eritumine Zuklopentiksooli eliminatsiooni poolväärtusaeg (T on u 20 tundi ja keskmine süsteemne kliirens (Cl) ligikaudu 0,86 l/min. s Zuklopentiksool eritub peamiselt väljaheite, kuid teatud määral ka uriiniga (u 10%). Vaid 0,1% annusest eritub muutumatul kujul uriiniga, mis tähendab, et ravimi eritumine neerude kaudu on ebaoluline. Zuklopentiksool eritub väikestes kogustes rinnapiima. Ravimi kontsentratsioonide suhe rinnapiimas ja plasmas nii suukaudse zuklopentiksooli kui zuklopentiksooldekanoaadi manustamisel oli u 0,29.

Lineaarsus Ravimi kineetika on lineaarne. Keskmine maksimaalne kontsentratsioon plasmas, mis vastab 100 mg zuklopentiksoolatsetaadi manustamisele, on 102 nmol/l (41 ng/ml). 3 päeva pärast süstet moodustab ravimi plasmakontsentratsioon 1/3 maksimaalsest kontsentratsioonist, st 35 nmol/l (14 ng/ml).

Eakad Ravimi farmakokineetilised näitajad ei sõltu patsiendi vanusest.

Neerufunktsiooni häired Ülaltoodud eritumisandmete põhjal võib eeldada, et neerupuudulikkus ei mõjuta tõenäoliselt ravimi plasmataset.

Maksafunktsiooni häired Andmed puuduvad.

Polümorfism In vivo uuring on näidanud, et teatud osa metabolismist allub sparteiini/debrisokiini oksüdatsiooni geneetilisele polümorfismile (CYP2D6).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus Zuklopentiksoolil on madal ägeda mürgistuse potentsiaal.

Krooniline toksilisus Kroonilise mürgistuse uuringutes ei täheldatud ravimi terapeutiliste annuste kasutamisel kahjulikke toimeid.

Reproduktsioonitoksilisus Kolme põlvkonna uuringus rottidel täheldati hilinenud paaritumist. Pärast paaritumist puudus toime fertiilsusele. Loomkatses, kus zuklopentiksooli manustati toiduga, täheldati paaritumisvõime langust ja väiksemat eostamise määra. Loomadel läbi viidud reproduktsiooniuuringutes ei ole täheldatud embrüotoksilise ega teratogeense toime ilminguid. Rottidel teostatud peri-/postnataalses uuringus täheldati annuste 5…15 mg/kg

ööpäevas manustamisel surnultsündinute arvu suurenemist, rotipoegade elulemuse vähenemist ja arengupeetust. Nende leidude kliiniline tähtsus ei ole teada ning on võimalik, et toime rotipoegadele oli tingitud nende hooletussejätmisest emasloomade poolt, kellele manustati zuklopentiksooli annustes, mis kutsusid emasloomal esile mürgistuse.

Mutageensus ja kartsinogeensus Zuklopentiksoolil puudub mutageenne või kartsinogeenne potentsiaal. Rottidel teostatud onkogeensusuuringus, mille käigus manustati zuklopentiksooli annuses 30 mg/kg ööpäevas 2 aasta kestel, täheldati rinnanäärme adenokartsinoomide, pankrease adenoomide ja kartsinoomide (emasloomadel) ning kilpnäärme kartsinoomide esinemissageduse statistiliselt mitteolulist suurenemist. Nimetatud kasvajate esinemissageduse vähene suurenemine on sagedaseks leiuks D - antagonistide kasutamisel, mis suurendavad prolaktiini sekretsiooni. Füsioloogiliste erinevuste tõttu rottide ja inimeste vahel prolaktiini osas on nende leidude kliiniline tähtsus ebaselge, kuid ravimit ei peeta onkogeenseks inimestel. Lokaalne kahjustus Neuroleptikumide (sh zuklopentiksooli) vesilahuste süstimisel on täheldatud lokaalse lihaskahjustuse teket. Lihaskahjustus on palju väljendunum neuroleptikumi vesilahuse kui zuklopentiksoolatsetaadi ja zuklopentiksooldekanoaadi õlilahuse manustamise järgselt.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Keskmise ahelaga triglütseriidid.

6.2 Sobimatus

Zuklopentiksoolatsetaati tohib segada ainult zuklopentiksooldekanoaadiga, mis mõlemad on lahustatud keskmise ahelaga triglütseriidides.

Zuklopentiksoolatsetaati ei tohi segada ravimi depoovormidega, mis on lahustatud seesamiõlis, kuna see võib muuta nende preparaatide farmakokineetilisi omadusi.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida ampulle välispakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Süstelahus, 1 ml värvitus klaasampullis, 10 tk pakendis. Ampullid on eelnevalt märgistatud ühe murdmiskohaga. Murdmiskoht on märgistatud värviliselt.

Avamine: Hoia ampulli vasakus käes pöidla ja kõverdatud nimetissõrme vahel. Hoia ampulli selliselt, et värviline osa on suunatud ülespoole (joonis 1). Võta ampulli kumer osa parema käe pöidla ja kõverdatud nimetissõrme vahele. Pöial peaks katma ampulli tipu. Vajuta oma parema pöidlaga, samal ajal vasaku käega mõõduka ja pideva jõuga vastu surudes, ampull endast eemale suunatud ja käsi teineteisest kaugemale või lähemale liigutamata.

Joonis 1

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

H.Lundbeck A/S Ottiliavej 9 DK-2500 Valby Taani

8. MÜÜGILOA NUMBER

227698

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 8.12.1992 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 28.10.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2026