RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

CONOXIA, 100%, meditsiiniline surugaas

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Hapnik 100% rõhu all 200 baari (15 C). Hapnik 100% rõhu all 153 baari (15 C), 21,3-liitrine komposiitballoon ja 2 x 21,3-liitriste balloonipakett. Hapnik 100% rõhu all 138 baari (15 C), 21,3-liitrine komposiitballoon.

3. RAVIMVORM

Meditsiiniline surugaas. Värvitu, lõhnatu ja maitsetu.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Normobaarne hapnikravi

• Ägeda või kroonilise hüpoksia ravi või profülaktika sõltumata põhjusest.
• Osana gaasivahetusest anesteesias või intensiivravis.
• Juhtiva gaasina nebulisaatorravis.
• Esmaabi andmine 100%-lise hapnikuga dekompressioontõve (kessoontõve) juhtumi korral.

Ravi sobib kõigile vanuserühmadele.

• Kobarpeavalu hoo ravi.

Ravi on mõeldud ainult täiskasvanutele.

Hüperbaarne hapnikravi (HBO) Meditsiinilist hapnikku hüperbaarse rõhu all kasutatakse selliste haigusseisundite ravis, mille puhul on tarvis suurendada vere ja muude kudede hapnikusisaldust, mida aga ei ole võimalik saavutada normobaarse hapnikraviga.

• Kessoontõbi ja teistel põhjustel tekkinud õhk-/gaasemboolia ravi.
• Vingugaasi mürgistuse korral on HBO peamiselt näidustatud patsientidel, kes on või on olnud teadvuseta, kellel on esinenud neuroloogilisi sümptomeid, kardiovaskulaarseid häireid või rasket atsidoosi, ja rasedatel naistel, hoolimata mõõdetud süsinikmonoksiidi väärtusest.
• Täiendava ravina osteoradionekroosi, Clostridium myonecrosis’e (gaasgangreen) korral.

Ravi sobib kõigile vanuserühmadele (vt ka lõigud 4.2 ja 4.4).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Normobaarne hapnikravi Üldised soovitused Hapnikravi peaeesmärk (hüpoksia korrigeerimine) on tagada, et hapniku osarõhk arteriaalses veres (PaO ) ei langeks allapoole 8,0 kPa (60 mmHg) või et hemoglobiini küllastatus hapnikuga arteriaalses veres (SaO ) ei väheneks alla 90%. Selleks kohandatakse sissehingatud hapniku fraktsiooni (FiO ). 2 2 Kasutada tuleks soovitud ravitulemuse jaoks vajalikku madalaimat FiO , st turvalist PaO Ravi tuleb hinnata pidevalt ja mõõta selle toimet PaO /SaO või hinnangulise SaO e SpO põhjal. FiO tuleb

kohandada iga patsiendi individuaalse vajaduse järgi, võttes arvesse hapniku toksilisuse võimalust (vt lõik 4.9). Raskekujulise hüpoksia korral võib siiski olla näidustatud hapniku sisaldus, millega kaasneb toksilise annuse oht.

Akuutne või krooniline hüpoksia – spontaanne hingamine – lühiajaline ravi Esmaabis manustatakse hapnikku tavaliselt hapnikusondiga, voolukiirusega 2…6 l/min või hapnikumaskiga, voolukiirusega 5…10 l/min. Patsientidele, kellel ei ole hingamispuudulikkuse ohtu ja kelle esialgne SpO < 85%, võib manustada reservuaarkotiga hapnikumaskiga 10…15 l/min. Patsiente, kellel on teadaolevalt krooniline hingamisteede haigus (nt KOK), mis võib vähendada nende kemoretseptorite tundlikkust, tuleb ravida ettevaatusega, sest liiga rohke hapnik võib põhjustada hingamise pärssumise. 100%-lise hapniku näidustusel tuleb kasutada reservuaarkotiga hapnikumaski (hapnikuvool peab reservuaarkoti osaliselt või täielikult täitma, st see ei tohi hingamise ajal tühjeneda) või koormusventiiliga süsteemi. FiO tuleb hoida sellisel tasemel, et positiivse lõppekspiratoorse rõhuga (positive end-expiratory airway pressure, PEEP) või pideva hingamisteede positiivse rõhuga (continuous positive airway pressure, CPAP) või ilma nendeta oleks võimalik saavutada hapniku osarõhk arteriaalses veres (PaO ) > 8 kPa. Lühiajalist hapnikravi tuleb jälgida arteriaalse vere hapniku osarõhu (PaO ) korduva mõõtmise või pulssoksümeetria abil, mis annab hemoglobiini SpO arvulise väärtuse. Siiski on need vaid kaudsed mõõtmised kudede hapnikuga küllastatuse määramiseks. Raviefekti tuleb hinnata ka kliiniliselt. Akuutne või krooniline hüpoksia – spontaanne hingamine – pikaajaline ravi Pikaajalise ravi puhul võib hapnikku manustada spetsiaalse maski, nt Venturi maski kaudu, mille puhul on võimalik reguleerida manustatava hapniku kontsentratsiooni ning mis sõltub gaasivoolust ja maskil olevast ventiilist. Tavapärane kontsentratsioon jääb vahemikku 24…35%. Meditsiinilise hapniku vajadus tuleb selgitada välja arteriaalse vere gaaside analüüsi ja/või SpO jälgimise põhjal. Kroonilise hüpoksiaga patsientidel tuleb pikaajalise hapnikteraapia korral sissehingatavat hapnikku tiitrida. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel peetakse SaO /SpO vahemikus 88…92% enamasti piisavaks. Liiga suure koguse manustamine võib 2 2 tõsta SaO /SpO üle patsiendi normaalse taseme, mis võib põhjustada kemoretseptorite CO 2 2 2 mittetundlikkuse tõttu hingamise pärssumise. Hüperkapniaga või vähenenud CO -tundlikkusega patsientidel tuleb jälgida vere gaase, et vältida üleliigset CO peetust ja korrigeerida sellele vastavalt hapnikravi. Värske gaas anesteesias või intensiivravis – abistatud või kontrollitud hingamine Hapnikku kasutatakse tavapäraselt intensiivravis. Sissehingatavat hapnikku tuleb patsiendi individuaalse vajaduse järgi tiitrida. Hapnik manustatakse tavaliselt abistava või juhitava hingamise teel. Enamasti kasutatakse PEEP-i, et tõhustada hingamise/perfusiooni sobivust, õhuteede ja kopsumahu kaasatust ning vähendada seeläbi šunti. Üldanesteesias on tavaliselt sissehingatava hapniku fraktsiooni piisav määr ligikaudu 0,3. Suuremat fraktsiooni võib kasutada patsientidel vajaduse korral. Kui hapnikku segatakse muude gaasidega, peaks selle fraktsioon olema sissehingatavas õhus vähemalt 0,21. Fraktsiooni võib tõsta kuni 1,0-ni. Nebulisaatorravi Nebulisaatorravis võib kasutada hapnikku ainsa pihustatava gaasina (100% voolukiirusel, mille juures vedelik ravimianumas gaasistub) või koos õhuga. Nebulisaatorravis manustatakse hapnikku või hapniku-õhu segu tavaliselt pideva vooluna 6…8 l/min. Esmaabi Esmaabis, mille puhul on näidustatud 100%-line hapnik, tuleb kasutada reservuaarkotiga hapnikumaski (hapnikuvool peab reservuaarkoti osaliselt või täielikult täitma, st see ei tohi tühjeneda hingamise ajal) või koormusventiiliga süsteemi.

Puhta hapniku (FiO 1,0) manustamine kessoontõve tunnuste ja/või sümptomitega sukeldujatele aitab hajutada/kõrvaldada verest ja kudedest lämmastikku, mis vähendab lämmastikumulle ja gaasembooliat. Kobarpeavalu Kobarpeavalu hoo raviks manustatakse hapnikku läbi näomaski avatud süsteemis. Hapnikravi tuleb alustada võimalikult vara pärast peavalu tekkimist ja see peaks kestma ligikaudu 15 minutit või kuni valu on taandunud. Hapnikuvool 7...10 l/min on enamasti piisav, kuid mõnedel patsientidel võib olla toime saavutamiseks vajalik hapnikuvool kuni 15 l/min. Kui 15...20 minuti pärast ei ole toimet ilmnenud, tuleb hapniku manustamine lõpetada.

Lapsed Hapniku ohutus ja efektiivsus igas vanuses lastel on hästi teada. Annustamisjuhised on lastel samad nagu täiskasvanutel, v.a vastsündinud (õige- ja enneaegsed). Vastsündinuid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Piisava oksügenatsiooni saavutamiseks võib kasutada kuni 100%-list hapniku kontsentratsiooni, kuid võimalikult lühikese aja jooksul. Hapnikku võib kasutada ka vastsündinu elustamisel, kuid esmalt soovitatakse kasutada õhku. Piisava oksügenatsiooni saavutamiseks tuleks kasutada võimalikult madalat tõhusat kontsentratsiooni. Esmaseks raviks soovitatakse madala kontsentratsiooniga, kuni 40%-list hapnikku (FiO 0,4) koos CPAP-iga. Hüperbaarne hapnikravi Üldised soovitused Hüperbaarset hapnikravi (hyperbaric oxygen, HBO) võivad osutada ainult kvalifitseeritud tervishoiutöötajad. HBO tähendab, et 100%-list hapnikku manustatakse rõhul, mis ületab atmosfäärirõhku merepinnal (1 atmosfäär = 101,3 kPa = 760 mmHg). Ohutuse huvides ei tohi HBO rõhk ületada 3 atmosfääri (at).

Sõltuvalt näidustusest jääb ühe HBO seansi kestus 2...3 at juures tavaliselt vahemikku 60 minutit kuni 4...6 tundi. Olenevalt näidustusest ja patsiendi kliinilisest seisundist võib ravi vajadusel korrata 2...3 korda ööpäevas. Rõhku tuleb suurendada ja vähendada aeglaselt, et vältida rõhukahjustuse (barotrauma) teket. Ravi pikkuse ja sageduse otsustab arst patsiendi füüsilise ja meditsiinilise seisundi põhjal.

Lapsed HBO-d võib kasutada igas vanuses lastel. Ravi pikkuse ja sageduse otsustab arst patsiendi füüsilise ja meditsiinilise seisundi põhjal.

Manustamisviis Enne ravimi käsitsemist või manustamist tuleb järgida ettevaatusabinõusid (vt lõik 6.6).

Hapnikku manustatakse koos sissehingatava õhuga. Väljahingamisel väljub patsiendi organismist koos väljahingatava gaasiga üleliigne hapnik ja seguneb ümbritseva õhuga. Hapnikku manustatakse spetsiaalse seadme abil. Normobaarne hapnikravi Spontaanne hingamine Hapniku manustamiseks spontaanselt hingavatele patsienditele mõeldud seadmeid on arvukalt, nt

• Madalvoolu süsteem

Lihtsaim süsteem, mis segab hapniku sissehingatava õhuga, nt süsteem, kus hapnikku annustatakse lihtsa rotameetri ja hapnikusondi või näomaski kaudu.

• Kõrgvoolu süsteem

Süsteem, mis manustab gaasisegu patsiendi hingamisele vastavalt. Selle süsteemi eesmärk on tagada fikseeritud hapnikukontsentratsioon, mida ei mõjuta (ei lahjenda) ümbritsev õhk, nt Venturi mask pideva hapnikuvooluga, et tagada fikseeritud hapnikukontsentratsioon sissehingatavas õhus.

• Koormusventiil

Süsteem (st spontaanse hingamisega vallandatav klapp), mis manustab 100%-list hapnikku, kaasamata ümbritsevat õhku, mõeldud maski kaudu lühiajaliseks manustamiseks. Abistav ja juhitav hingamine Hapniku manustamisel abistava või juhitava hingamise käigus kasutatakse tavaliselt hapniku-õhusegu, et saavutada soovitud hapniku fraktsioon. Gaasi võib manustada maski, intubatsioonitoru või trahheostoomi kaudu.

Värske gaas üldanesteesia ajal Anesteesias kasutatakse spetsiaalset seadet, mis kujutab endast tavaliselt osaliselt retsirkuleerivat hingamiskontuuri. Ringe, milles kasutatakse süsihappegaasi absorbenti, võimaldab väljahingatud gaasi tsirkuleerimist ja uuesti sisse hingamist.

Kehaväline membraanoksügenatsioon Tavaliselt manustatakse hapnikku sissehingamise teel, aga seda võidakse nn oksügenaatori abil manustada ka otse verre, nt südamekirurgia ajal (kui kasutatakse kunstliku vereringe aparaati) või ravile raskesti alluva hüpoksiaga patsientidele, kellel on tarvis kehavälist membraanoksügenatsiooni/kunstkopsu.

Hüperbaarne hapnikravi Hüperbaarset hapnikravi (HBO) manustatakse spetsiaalselt seda tüüpi ravi jaoks mõeldud barokambris, kus rõhku on võimalik hoida kuni 3 atmosfääri tasemel. HBO võib manustada ka väga tihedalt sobiva näomaski, s.o pead ümbritseva kapuutsi, või intubatsioonitoru kaudu.

4.3 Vastunäidustused

Normobaarne hapnikravi Hapnikravile normobaarsetes tingimustes ei ole absoluutseid vastunäidustusi.

Hüperbaarne hapnikravi HBO on vastunäidustatud patsientidel, kellel on ravimata õhkrind või muud juhuslikult gaasiga täitunud õõnsused, mida ei ole võimalik ventileerida.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Normobaarne hapnikravi Ravimpreparaadi hävitamise ja käsitlemise juhised vt lõik 6.6. Üldreeglina tuleb suuri hapnikukontsentratsioone kasutada võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik soovitud ravitulemuse saavutamiseks. Sissehingatava hapniku kontsentratsioon tuleb vähendada nii pea kui võimalik vähima vajaliku kontsentratsioonini. Patsientidel tuleb korduvalt mõõta arteriaalse vere hapniku osarõhku (PaO ) või hemoglobiini hapniku küllastatust (SpO ) ning sissehingatava hapniku kontsentratsiooni tuleb tiitrida, et säilitada need näitajad kliiniliselt aktsepteeritaval tasemel. Pikaajaline kokkupuude hapniku suuremate kontsentratsioonidega kui allpool loetletud, võib tekitada hapnikuosakesi/vabu radikaale ja põhjustada seejärel põletikku. Seetõttu tuleb arvesse võtta hapnikust põhjustatud kopsu funktsioonihäire ohtu (nt akuutse kopsukahjustuse/respiratoorse distressi sündroomi sümptomid). Pikaajalise suurema hapnikukontsentratsiooni kasu ja riski suhet tuleb hinnata igal üksikul juhul. Kirjanduses on tõendeid selle kohta, et hapniku toksilisuse riski saab vähendada, kui ravi käigus järgitakse allpool toodud juhiseid (sissehingatava hapniku fraktsioon sissehingatavas õhu/gaasi segus [FiO ]).

• Hapnikku, kontsentratsioonis kuni 100% (FiO 1,0) ei tohi manustada üle 6 tunni.
• Hapnikku, kontsentratsioonis üle 60...70% (FiO 0,6...0,7) ei tohi manustada üle 24 tunni.

• Hapniku kontsentratsioon > 40% (FiO > 0,4) võib potentsiaalselt põhjustada kahjustust pärast 2 päeva.

Hapniku suure kontsentratsiooni puhul sissehingatavas õhus/gaasis, väheneb lämmastiku kontsentratsioon/osarõhk. Selle tulemusena väheneb lämmastiku kontsentratsioon kudedes ja kopsudes (alveoolides). Kui hapnik imendub alveoolidest verre kiiremini, kui seda sissehingatava gaasiga manustatakse, võib tekkida alveoolide kollaps (atelektaas). Atelektaaside teke kopsudes võib mõjutada arteriaalse vere oksügenatsiooni, kuna puudub gaasivahetus kopsude atelektaatilistes osades, hoolimata perfusioonist. Seetõttu halveneb ventilatsiooni/perfusiooni suhe, mille tagajärjel tekib intrapulmonaalne šunt.

Hapniku suur kontsentratsioon patsientidel, kellel on arteriaalses veres süsihappegaasi rõhu vähenenud tundlikkus, võib põhjustada respiratoorset depressiooni hilisema süsihappegaasi retentsiooniga, mis võib äärmuslikel juhtudel lõppeda süsihappegaasi narkoosiga.

Lapsed Eriline ettevaatus on vajalik vastsündinute ravimisel, sest nende kaitsesüsteemid ja vabade radikaalide aktiivne sidumine on madalamal tasemel kui teistel vanuserühmadel. Seega on hüperoksügenatsiooni võimalikud negatiivsed tagajärjed tugevamad enneaegsetel. Et vältida silmakahjustusi, läätsetagust fibroplaasiat, bronhopulmonaalset düsplaasiat või muid soovimatuid tagajärgi, mis esinevad neil palju madalama hapnikukontsentratsiooni/-fraktsiooni juures kui muudes vanuserühmades, tuleb kasutada madalaimat kontsentratsiooni, mis annab soovitud ravitulemuse.

Hüperbaarne hapnikravi Hüperbaarset hapnikravi tohivad läbi viia ainult kvalifitseeritud töötajad ja vastava ettevalmistusega meditsiiniasutused, kes on teadlikud ja varustatud hüperbaarse hapnikravi kasutamiseks vajalike ettevaatusabinõudega. Hüperbaarse hapnikravi puhul tuleb rõhku suurendada ja vähendada aeglaselt, et vältida rõhukahjustuse (barotrauma) ohtu.

HBO-d tuleb kasutada ettevaatusega raseduse ajal ning rasestumisvõimelistel naistel oksüdatiivsest stressist tingitud lootekahjustuse võimaliku ohu tõttu. Ravi kasutamist tuleb hinnata individuaalselt igal patsiendil.

HBO-d tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on pneumotooraks või muud juhuslikult gaasiga täitunud õõnsused, mida ei ole võimalik ventileerida (nt pneumoperikard) ja kes on intubeeritud ja/või pneumotooraksi anamneesiga patsientidel. Ravi kasutamist tuleb hinnata individuaalselt igal patsiendil uue (surve) pneumotooraksi tekkeohu suhtes. Kokkupuude kõrge hapnikukontsentratsiooniga võib põhjustada kesknärvisüsteemi (KNS) toimeid (vt lõik 4.8). Patsientidel, kellel on anamneesis epilepsia/krambihood või seisundid, millega kaasneb madal krambilävi, näiteks kontrollimatu kõrge palavik, tuleb HBO-ravi kasu ja riski suhet põhjalikult hinnata.

Vältida tuleb õlisisaldusega ainete kasutamist (nt kosmeetika), et minimeerida isesüttimise ohtu.

Lapsed Kogemused vastsündinute, laste ja noorukitega on piiratud. Ravi kasu-riski suhet tuleb hinnata igal patsiendil individuaalselt.

Tuleoht Hapnik on oksüdeeriv aine ja soodustab põlemist. Hapniku kasutamisel tuleb alati arvestada suurenenud tulekahju süttimise riskiga.

• Tuleoht koduses keskkonnas: patsiente ja hooldajaid tuleb hoiatada ka tuleohu eest muude süüteallikate (suitsetamine, leegid, sädemed, toiduvalmistamine, ahjud jne) ja/või kergestisüttivate ainete, eriti rasvaste ainete (õlid, rasvad, kreemid, salvid, määrdeained jne) olemasolul. Hapniku kasutamise ajal tohib kätel ja näol või nina sees kasutada ainult veepõhiseid tooteid.
• Tuleoht meditsiinilises keskkonnas: risk suureneb protseduuride puhul, mis hõlmavad diatermiat, defibrillatsiooni ja elektrokonversioonravi.

• Tulekahju võib tekkida ventiili avamisel (hõõrdumisest põhjustatud kuumenemine).

Hapniku juuresolekul tekkinud juhuslike tulekahjudega seoses on esinenud termilisi põletusi. Ravimpreparaadi hävitamise ja käsitlemise juhised vt lõik 6.6.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Hapniku suurest kontsentratsioonist tingitud pulmonaalset toksilisust (vt erihoiatusi ja ettevaatusabinõusid lõigust 4.4) võib süvendada vähivastastaste ravimite (nt bleomütsiin, tsisplatiin ja doksorubitsiin), antiarütmikumide (nt amiodaroon), antibiootikumide (nt nitrofurantoiin), alkoholi tõrjuvate ainete (nt disulfiraam) ja kemikaalide (nt parakvaad) samaaegne kasutamine.

Lapsed Ei ole muid koostoimeid kui täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Normobaarne hapnikravi Kirjanduses ei ole mainitud uuringuid normobaarse hüperoksia võimalikust toksilisusest embrüo-loote arengule või reproduktsioonile (vt prekliinilisi ohutusandmeid lõigust 5.3).

Rasedus Hapnikravil ei ole teadaolevalt kahjustavat toimet lootele. Rasestumisvõimelised naised võivad saada hapnikravi.

Imetamine Hapnikravil ei ole teadaolevalt kahjulikku toimet imetatavale lapsele. Imetamise ajal võib hapnikravi kasutada.

Fertiilsus Hapnikravil ei ole teadaolevalt kahjulikku toimet fertiilsusele.

Hüperbaarne hapnikravi HBO-ravi tiinuse ajal põhjustas hiirtel, rottidel, hamstritel ja küülikutel toksilisust (vt prekliinilisi ohutusandmeid lõigust 5.3).

Rasedus HBO-d tuleb kasutada ettevaatusega raseduse ajal ning rasestumisvõimelistel naistel oksüdatiivsest stressist tingitud lootekahjustuste ohu tõttu. Süsinikmonoksiidi raske mürgistuse korral tuleb hinnata HBO-ravi kasu-riski suhet igal patsiendil individuaalselt. Imetamine HBO-l ei ole teadaolevalt kahjulikku toimet imetamisele. Siiski tuleks imetamisest hoiduda HBO-ravi ajal.

Fertiilsus HBO-ravi ja selle toimeid fertiilsusele ei ole uuritud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Meditsiiniline hapnik ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Normaalsetes tingimustes ei mõjuta meditsiiniline hapnik teadvuse taset. Patsiente, kes vajavad pidevat hapniku manustamist, tuleb hinnata individuaalselt, võttes arvesse kogu anamneesi, et hinnata, kas on soovitav juhtida autot ja/või käsitleda keerulisi masinaid.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Loetletud kõrvaltoimed on saadud üldkasutatavast meditsiiniteaduslikust kirjandusest ja turuletulekujärgse ohutusjärelevalve andmetest.

Kõige tõsisem kõrvaltoime, mis võib tekkida, on tõsine hingamisraskus, nn respiratoorse distressi sündroom. Liiga rohke hapniku manustamine võib samuti põhjustada hingamise pärssumise patsientidel, kellel on vähenenud kemoretseptorite tundlikkus, nagu nt kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel. Lapsed

Hapniku kasutamisel vastsündinutel tuleb arvesse võtta enneaegsete retinopaatiat ja bronhopulmonaalset düsplaasiat. Peale nende kahe riski ei ole teatatud teistest, täiskasvanutest erinevatest kõrvaltoimetest.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus HBO-ravi tingimustes võib täheldada kesknärvisüsteemi toksilisust. Kesknärvisüsteemi toksilisus võib tekkida siis, kui patsiendid hingavad 100% hapnikku rõhul üle 2 ATA. Varajasteks ilminguteks võivad olla ähmane nägemine, perifeerse nägemise vähenemine, tinnitus, hingamishäired, lokaalne lihaste tõmblemine, eriti silmade, suu ja otsmiku piirkonnas. Kokkupuute jätkumine võib põhjustada peapööritust ja iiveldust, millele järgnevad käitumise muutused (ärevus, segasus, ärrituvus) ja lõpuks generaliseerunud krambid. Arvatakse, et hüperoksiast tingitud närviimpulsside häired on pöörduvad, ei põhjusta püsivaid neuroloogilisi kahjustusi ja kaovad sissehingatava hapniku osarõhu vähendamisel.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Organsüsteemi Väga Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata (ei saa klass sage (≥ 1/100 (≥ 1/1000 (≥ 1/10 000 (< 1/10 000) hinnata (≥ 1/10) kuni kuni kuni < 1/1000) olemasolevate Psühhiaatrilised - - - - HBO: häired ärevus, Närvisüsteemi - - - Respiratoorne häired depressioon Silma - - Retrolentaalne HBO: kahjustused fibroplaasia lühinägelikkus Kõrva ja - HBO: - - - labürindi survetunne kahjustused keskkõrvas, Respiratoorsed, - - Atelektaas, Kopsufibroos, Respiratoorse Hüperkapnia rindkere ja pleuriit bronhopulmo- distressi süvenemine mediastiinumi naarne sündroom kroonilise häired düsplaasia hüpoksia/

Vigastus, Põletused mürgistus ja HBO: protseduuri barotrauma tüsistused HBO; hüperbaarne hapnik. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Normobaarne hapnikravi Hapniku mürgistuse esmased sümptomid on köha ning pleuriidi nähud ja sellele järgneva respiratoorse distressi tunnused.

Hapniku üleannuse puhul tuleb vähendada hapniku kontsentratsiooni. Et säilitada kriitilise tähtsusega füsioloogia, tuleb alustada sümptomaatilist ravi (nt hingamise pärssumise puhul tuleb alustada hingamise abistamisega).

Hapniku manustamine on seotud võimaliku baro-/volutrauma ohuga, kui raviseade ei võimalda ventileerimist, nt kui vahendil ei ole reduktsiooniklappi.

Lisateave erirühmade kohta KOK-iga patsientidel, kellel on vähenenud kemoretseptorite tundlikkus, võib hapniku manustamine põhjustada hingamise pärssumise ja põhjustada äärmuslikel juhtudel süsihappegaasi narkoosi.

Lapsed Hapniku liiga rohkel manustamisel vastsündinu elustamisel ja varases eas tuleb arvestada üleannuse ohuga. Üldiselt soovitatakse esialgu elustada õhuga ja kasutada hapnikuga rikastamist ainult siis, kui vastsündinu hapnikuküllastus ei ole piisav.

Hapniku suurt kontsentratsiooni/fraktsiooni ja oksügenatsiooni kõikumisi peetakse üheks enneaegsete retinopaatia riskiteguriks.

Hüperbaarne hapnikravi Üleannustamise oht on suurim HBO-ravi käigus.

Lühiajaline kokkupuude väga kõrge hapniku osarõhuga võib põhjustada ägedat ajutoksilisust ja sellega seotud sümptomeid.

Lapsed Üldandmed HBO-ravist lastel on piiratud.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained – meditsiinigaasid, hapnik; ATC-kood: V03AN01

Normobaarne hapnik Hapnik moodustab ligikaudu 21% õhust. Hapnik on inimesele elutähtis ja sellega tuleb pidevalt varustada kõiki kudesid, et säilitada rakkude energiatootmine. Hapnik transporditakse üksikraku mitokondritesse, kus seda kasutatakse ensüümaktiivses ahelreaktsioonis, mille käigus vabaneb energia. Hapnik on oluline komponent raku vaheainevahetuse energia tootmises, st aeroobse adenosiintrifosfaadi (ATP) tootmises mitokondrites. Suurendades hapniku sisaldust sissehingatavas õhus/gaasisegus, suureneb osarõhu gradient, millest sõltub hapniku transport rakkudesse. Hapnik kiirendab hemoglobiini ja teiste rauda sisaldavate valkudega seotud süsinikmonooksiidi (CO) vabanemist ja neutraliseerib seega süsinikmonooksiidi rauaga sidumise negatiivse blokeeriva toime.

Hapnik on oluline raku ainevahetuses ja homöostaasis. Hapnikupuudus põhjustab kiiresti raku anaeroobsuse koos talitlushäirega ja seejärel rakusurma. Seega on hapnik rakkude talitluse seisukohalt ülima tähtsusega. Hüperoksügenatsioon võib tekitada vabu radikaale. Kui reaktiivsete hapnikuosakestega toimetulekuvõime on ületatud, on oht tsellulaarse toksilisuse tekkeks, s.t. hapnikuradikaalide põhjustatud põletikuline reaktsioon.

Hüperbaarne hapnikravi HBO-ravi suurendab plasmas lahustunud hapniku hulka ja seeläbi vere hapnikuvarustust. Selle tulemusel paraneb kudede hapnikuvarustus. Suurenenud hapnikuvarustus on kriitilise tähtsusega hüpoksiliste kudede jaoks, nt insuldist kahjustatud ala puhul. Suurenenud hapnikuvarustus aitab taastada rakkude ainevahetust ja parandada niimoodi kudede talitlust. See tugevdab ka kaitsesüsteemi ja rakkude võimet hävitada baktereid, eriti anaeroobsete infektsioonide korral. Boyle’i seaduse kohaselt vähendab HBO gaasimullide hulka kudedes rõhu suhtes, mille juures seda manustatakse.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Normobaarne hapnikravi Imendumine Hapnik hingatakse sisse koos õhuga ja seejärel transporditakse alveoolidesse. Hapniku transport alveolaarõhust alveo-kapilaarsesse membraani sõltub alveolaarsest hapniku osarõhust (P O ). Jaotumine Hapnik transporditakse süsteemse vereringe kaudu organismi kõikidesse kudedesse, põhiliselt pöörduvalt hemoglobiiniga seotult. Vaid väga väike osa on lahustunud kujul vabalt plasmas. Hapniku transport sõltub hapnikusisaldusest ja südame minutimahust. Kudede perfusioon sõltub südame minutimahust, süsteemsest tsirkulatsioonist, vererõhust ja regionaalsest perfusioonist (1,34 x [Hb] x SaO ) + (PaO x 0,023 mL/dL/kPa). 2 2 Biotransformatsioon Hapnik difundeerub verest kapillaaridesse ja jõuab rakkudesse, kus see on osa sisemisest ainevahetusest, aeroobsest energiatootmisest. Aeroobse ainevahetuse tagajärjel toodetakse energiat (adenosiintrifosfaat, süsihappegaas ja vesi).

Eritumine Pärast vere poolt rakkudest transportimist eritatakse süsihappegaas kehast kopsude kaudu. Energia tootmise käigus tekkinud vesi eritatakse neerude kaudu. Hapnik, mis ei ole osalenud vaheainevahetuses, jõuab kopsudesse ja osaleb alveolaarses gaasivahetuses.

Hüperbaarne hapnikravi Võrreldes 100%-lise hapniku hingamisega normaalrõhul kiirendab HBO-ravi süsihappegaasist vabanemist.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Normobaarne hapnikravi Mittekliinilistes uuringutes leitud toimet täheldati ainult annuste juures, mis ületavad tunduvalt inimestele maksimaalselt manustatavaid annuseid, mistõttu ei ole need leiud kliinilise kasutuse seisukohalt olulised. Mittekliinilised uuringud on näidanud, et puhta hapniku pikaajaline pidev sissehingamine võib mõjuda kahjulikult. See võib kahjustada kopsu-, silma- ja kesknärvisüsteemi kudesid. Patoloogiliste muutuste tekkeaeg varieerub eri liiki ja sama liiki loomade seas tugevasti.

Hüperbaarne hapnikravi Mittekliinilistes uuringutes leitud toimet täheldati ainult annuste juures, mis ületavad tunduvalt inimestele maksimaalselt manustatavaid annuseid, mistõttu ei ole need leiud kliinilise kasutuse seisukohalt olulised. HBO-ravi tiinuse ajal suurendas hiirtel, rottidel, hamstritel ja küülikutel resorptsiooni, loote väärarendeid ja vähendas loodete kehakaalu.

Keskkonnariski hindamine Hapnik on atmosfääriõhu loomulik osa. Hapniku kontsentratsiooni suurenemise korral tuleb arvestada plahvatusest tekkiva tulekahju riskiga (vt lõik 6.6 „Erihoiatused hävitamise ja käsitlemise kohta“).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Puudub.

6.2 Sobimatus

Hapnik on oksüdant, mis soodustab tulekahju. Vältida õli, rasva või muid kemikaale, mis võivad süttida kõrge rõhuga hapniku kasutamise ajal. Suurenenud hapniku kontsentratsioon õhus suurendab plahvatusest tekkiva tule ohtu. Hapnik võib reageerida süttivate ainetega.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat ≤ 5-liitristel gaasiballoonidel. 5 aastat > 5-liitristel gaasiballoonidel.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi peale nende, mis kehtivad gaasikonteinerite ja surugaasi kohta (vt allpool). Mitte suitsetada ega kasutada lahtist tuld piirkonnas, kus hoiustatakse meditsiinilisi gaase. Balloonid tuleb hoida lukustatud ja hästi ventileeritud kohas, mis on ette nähtud meditsiiniliste gaaside säilitamiseks (ei kehti kodustes tingimustes). Balloone tuleb hoida katte all, kuiva ja puhtana, hoida eemal õlist ja rasvast, eemal kergestisüttivatest materjalidest. Ei tohi kokku puutuda suure kuumusega. Tuleohu korral viia ohutusse kohta. Tuleb kasutada ettevaatusabinõusid, et ballonid ei kukuks ega saaks lööke. Eri gaase sisaldavad balloonid tuleb hoida eraldi. Täidetud ja tühjad balloonid tuleb hoida eraldi. Hoida ja transportida suletud ventiiliga ning kaitsekorgi ja -kattega, kui need kuuluvad komplekti.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Gaasiballooni õlg on märgistatud valge värviga (hapnik). Gaasiballooni korpus on valge (meditsiiniline gaas). Ventiili balloonil, mis on integreerituna rõhuregulaator ja voolu kulumõõtur (Mini-flow, Midi-flow, Maxi-flow), nimetatakse ka LIV-iks (Linde Integrated Valve).

Konteiner (sh materjal) ja ventiilid:

0,4-liitrine alumiiniumballoon sulgeventiiliga 1-liitrine terasballoon sulgeventiiliga. 1-liitrine terasballoon sulgeventiili ja seadetihvtiga. 1-liitrine komposiitballoon sulgeventiiliga. 1,1-liitrine komposiitballoon sulgeventiili ja integreeritud manomeetri/rõhumõõturiga. 1,1-liitrine komposiitballoon sulgeventiili ja integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Mini-flow). 1,1-liitrine komposiitballoon, LIV vision, integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga Mini- ja Maxi flow. 1,2-liitrine komposiitballoon sulgeventiili ja integreeritud manomeetri/rõhumõõturiga.

2-liitrine terasballoon sulgeventiiliga. 2-liitrine alumiiniumballoon sulgeventiili ja integreeritud rõhuregulaatoriga 2-liitrine komposiit- või alumiiniumballoon sulgeventiili ning integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Mini-flow). 2-liitrine komposiit- või alumiiniumballoon sulgeventiiliga. 2-liitrine alumiiniumballoon, LIV IQ, sulgventiili, integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Maxi-flow) ning digitaalse ekraaniga. 2-liitrine komposiit/ alumiiniumballoon, LIV vision, integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga Mini- ja Maxi flow

2,5-liitrine terasballoon sulgeventiiliga. 2,5-liitrine terasballoon sulgeventiili ja seadetihvtiga. 2,5-liitrine terasballoon sulgeventiili ja integreeritud rõhuregulaatoriga.

3-liitrine komposiitballoon sulgeventiili ning integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Maxi-flow). 3-liitrine komposiitballoon, LIV IQ, sulgventiili, integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Maxi-flow) ning digitaalse ekraaniga. 3-liitrine komposiitballoon, LIV vision, integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga Mini- ja Maxi flow 4-liitrine terasballoon sulgeventiiliga. 4-liitrine terasballoon sulgeventiili ja seadetihvtiga. 4,7-liitrine komposiitballoon sulgeventiiliga

5-liitrine komposiit- või alumiiniumballoon sulgeventiili ning integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Maxi-flow). 5-liitrine komposiit- või alumiiniumballoon, LIV IQ, sulgventiili, integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Maxi-flow) ning digitaalse ekraaniga. 5-liitrine alumiiniumballoon sulgeventiili ning integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Midi-flow). 5-liitrine komposiit- või alumiiniumballoon sulgeventiiliga. 5-liitrine terasballoon sulgeventiili ja integreeritud rõhuregulaatoriga. 5-liitrine terasballoon sulgeventiiliga. 5-liitrine alumiiniumballoon, LIV vision, integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga Mini- ja Maxi flow

6-liitrine komposiitballoon sulgeventiili ja integreeritud manomeetri/rõhumõõturiga.

10-liitrine terasballoon sulgeventiiliga. 10-liitrine terasballoon sulgeventiili ja integreeritud rõhuregulaatoriga. 10-liitrine alumiiniumballoon sulgeventiili ning integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Midi-flow) 10-liitrine alumiiniumballoon sulgeventiili ning integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Maxi-flow)10-liitrine alumiiniumballoon, LIV vision, integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga Mini- ja Maxi flow

15-liitrine komposiit- või alumiiniumballoon sulgeventiili ning integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga (Maxi-flow). 15-liitrine alumiiniumballoon, LIV vision, integreeritud rõhuregulaatori ja voolu kulumõõturiga Mini- ja Maxi flow

20-liitrine terasballoon sulgeventiiliga. 21,3-liitrine alumiiniumballoon sulgeventiiliga (153 baari) 21,3-liitrine alumiiniumballoon sulgeventiiliga ning integreeritud manomeetri ja rõhuregulaatoriga (138 baari). 50-liitrine terasballoon sulgeventiiliga. 2 x 21,3-liitriste sulgeventiiliga alumiiniumballoonide balloonipakett 10 x 50-liitriste sulgeventiiliga terasballoonide balloonipakett. 12 x 50-liitriste sulgeventiiliga terasballoonide balloonipakett.

200 baarini, 153* baarini või 138** baarini täidetud balloonid/balloonipaketid annavad ligikaudu X liitrit gaasi atmosfäärirõhu ja temperatuuri 15 °C juures vastavalt alljärgnevale tabelile Ballooni suurus 0,4 1 1,1 1,2 2 2,5 3 4 4,7 5 6 10 liitrites Gaasiliitreid 80 210 230 260 430 530 630 850 1000 1060 1260 2120

Ballooni suurus 15 20 21,3* 21,3** 50 liitrites Gaasiliitreid 3180 4200 3450 2900 10 600

Balloonipaketisuurus 2 x 21,3* 10 x 50 12 x 50 liitrites Gaasiliitreid 6900 106 000 128 000

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ballooni ei tohi minema visata, vaid tuleb tagastada tarnijale.

Üldised ettevaatusabinõud

• Meditsiinilisi gaase tohib kasutada ainult meditsiinilistel eesmärkidel.
• Meditsiiniliste gaaside manustamiskohas ei tohi suitsetada ega kasutada lahtist tuld.
• Ravi ajal ei tohi asetada maski ega sondi vahetult tekstiilmaterjalile, sest hapnikuga küllastatud materjal võib kergesti süttida ja tekitada tuleohu. Kokkupuutel hapnikuga tuleb tekstiilmaterjali korralikult kloppida ja õhutada.
• Mitte kunagi kasutada õli, määret või sarnaseid aineid, isegi siis, kui ballooni ventiil jääb kinni või kui regulaatorit on raske ühendada.
• Käsitseda ventiile ja nende juurde kuuluvaid seadmeid puhaste ja rasvavabade kätega (st mitte kasutada kätekreemi jms).
• Rasvaste ainete, nt kätekreemi kasutamist HBO-ravi ajal tuleb vältida.
• Balloonide või kaasasolevate vahendite puhastamisel mitte kasutada kergesti süttivaid tooteid, eriti õlil baseeruvaid materjale. Kahtluste korral kontrollida sobivust.

• Veenduda enne iga kasutamist, et toodet on manustamiseks piisavas koguses.

• Kasutada ainult standardseadmeid, mis on ette nähtud hapniku manustamiseks.
• Tarnijalt saadud balloonide ventiilid peavad olema varustatud võltsimiskindla pitseeringuga.

LIV-klapiga balloonidel on klapisisene rõhuregulaator, mistõttu ei ole vaja eraldi regulaatorit. LIV- klapil on standardne kiirpistmik, mida saab kasutada spetsiifiliste seadmetega. Eraldi, reguleeritav väljalaskeava on ka pideva vooluga raviprotseduuri puhuks. Ettevalmistus kasutamiseks

• Enne kasutamist eemaldada ventiililt pitseering.
• Ballooni ventiil avada ettevaatlikult – vähemalt pool pööret.

Allpool toodud juhised kehtivad balloonide puhul, millele enne kasutamist ühendatakse rõhuregulaator.

• Kasutada ainult regulaatoreid, mis on ette nähtud meditsiinilise hapniku puhul kasutamiseks.
• Kontrollida, et ühendusosa või regulaator on puhas ja ühendused, sh tihendid, heas seisukorras.

• Mitte kunagi kasutada tööriista kinnikiilunud rõhu-/vooluregulaatori puhul, mis on ette nähtud käsitsi ühendamiseks, kuna see võib ühendusdetaili kahjustada.
• Enne ventiili avamist kontrollida, et regulaator on nõuetekohaselt ühendatud.
• Kontrollida lekete suhtes regulaatoriga kaasasoleva juhendi järgi. Lekke korral sulgeda ventiil ja ühendada regulaator lahti. Märgistada defektne balloon, panna see kõrvale ja tagastada tarnijale.

Gaasiballooni kasutamine

• Tulekahju korral või mittekasutamisel balloon sulgeda.
• Kui balloon on kasutuses, peab see olema sobivalt kinnitatud.
• Sisseehitatud klappidega balloonide puhul tuleb valmistuda väljavahetamiseks, kui rõhunäidik jõuab kollasele alale ja vahetada see välja, kui näidik on punasel alal.
• Balloonidel, millel ei ole jääkrõhu ventiili, tuleb sulgeda ventiil, kui ballooni on jäänud väike kogus gaasi (ligikaudu 2 baari). Tähtis on jätta ballooni natuke rõhku, et kaitsta seda kontaminatsiooni eest.
• Pärast kasutamist tuleb ballooni ventiil sulgeda käsitsi. Vabastada regulaator või ühendus rõhu alt.

Ballooni transportimine Transportimise ajal tuleb balloonid kinnitada, et vältida nende maha kukkumist. Suuremaid balloone tuleb transportida sobiva käruga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et seadmetega ühendatud balloonid juhuslikult lahti ei tuleks.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Linde Gas BOX 30193 10425 Stockholm Rootsi

8. MÜÜGILOA NUMBER

518206

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.08.2006 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.05.2010

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2026