RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ceftazidime Fresenius Kabi 1000 mg, süstelahuse pulber Ceftazidime Fresenius Kabi 2000 mg, süste-/infusioonilahuse pulber

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Ceftazidime Fresenius Kabi 1000 mg, süstelahuse pulber Üks viaal sisaldab 1000 mg tseftasidiimi (tseftasidiimpentahüdraadina).

Ceftazidime Fresenius Kabi 2000 mg, süste-/infusioonilahuse pulber Üks pudel sisaldab 2000 mg tseftasidiimi (tseftasidiimpentahüdraadina).

INN. Ceftazidimum

Teadaolevat toimet omav abiaine 1000 mg: 2,3 mmol (52 mg) naatriumi. 2000 mg: 4,6 mmol (104 mg) naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber. Süste-/infusioonilahuse pulber.

Valge kuni kollakas pulber.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tseftasidiim on näidustatud allpool loetletud infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel, kaasa arvatud vastsündinud (alates sünnist).

• Haiglatekkene pneumoonia
• Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosiga patsientidel
• Bakteriaalne meningiit
• Krooniline mädane keskkõrvapõletik
• Pahaloomuline väliskõrvapõletik
• Kuseteede tüsistunud infektsioonid
• Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid
• Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid
• Luude ja liigeste infektsioonid
• Dialüüsiga seotud peritoniit pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel.

Patsientide raviks, kellel esineb või arvatakse, et esineb baktereemia seoses ükskõik millise eelpool nimetatud infektsiooniga.

Neutropeeniaga patsientide raviks, kelle palaviku põhjuseks peetakse bakteriaalset infektsiooni.

Kuseteede infektsioonide perioperatiivseks profülaktikaks patsientidel, kellele tehakse eesnäärme transuretraalne resektsioon (TURP).

Tseftasidiimi valimisel peab arvesse võtma ravimi antibakteriaalset toimespektrit, mis piirdub peamiselt aeroobsete gramnegatiivsete bakteritega (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Tseftasidiimi tuleb manustada koos teiste antibakteriaalsete ravimitega juhul, kui võimalikud haigustekitajad ei kuulu ravimi toimespektrisse.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Tabel 1. Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga  40 kg

Vahelduv manustamine

Infektsioon Manustatav annus Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi 100...150 mg/kg ööpäevas iga 8 tunni korral järel, maksimaalselt 9 g ööpäevas1 Febriilne neutropeenia 2 g iga 8 tunni järel

Haiglatekkene pneumoonia Bakteriaalne meningiit

Baktereemia* Luude ja liigeste infektsioonid 1...2 g iga 8 tunni järel

Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid

Dialüüsiga seotud peritoniit pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel Kuseteede tüsistunud infektsioonid 1...2 g iga 8 või 12 tunni järel

Perioperatiivne profülaktika eesnäärme transuretraalse 1 g anesteesia induktsiooni ajal ja teine resektsiooni (TURP) korral annus kateetri eemaldamise ajal Krooniline mädane keskkõrvapõletik 1...2 g iga 8 tunni järel

Pahaloomuline väliskõrvapõletik Pidev infusioon

Infektsioon Manustatav annus Febriilne neutropeenia Küllastusannus 2 g, millele järgneb pidev Haiglatekkene pneumoonia

Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral Bakteriaalne meningiit Baktereemia*

Luude ja liigeste infektsioonid Naha ja pehmete kudede tüsistunud infektsioonid

Kõhuõõne tüsistunud infektsioonid Dialüüsiga seotud peritoniit pidevat ambulatoorset peritoneaaldialüüsi saavatel patsientidel

1 Normaalse neerufunktsiooniga täiskasvanutel on kasutatud annust 9 g ööpäevas ilma kõrvaltoimete tekketa. * Kui on seotud või kahtlustatakse seost ükskõik millise lõigus 4.1 loetletud infektsiooniga.

Tabel 2. Lapsed kehakaaluga < 40 kg

Imikud ja väikelapsed Infektsioon Tavaline annus vanuses > 2 kuu ja lapsed kehakaaluga < 40 kg Vahelduv manustamine Pidev infusioon

Vastsündinud ja imikud Infektsioon Tavaline annus vanuses ≤ 2 kuu Vahelduv manustamine

1 Vastsündinutel ja ≤ 2 kuu vanustel imikutel võib tseftasidiimi poolväärtusaeg seerumis olla kolm kuni neli korda suurem kui täiskasvanutel. * Kui on seotud või kahtlustatakse seost ükskõik millise lõigus 4.1 loetletud infektsiooniga.

Lapsed Tseftasidiimi ohutus ja efektiivsus manustamisel pideva infusioonina vastsündinutele ja < 2 kuu vanustele imikutele ei ole kindlaks tehtud.

Eakad Võttes arvesse tseftasidiimi kliirensi vanusega seotud vähenemist eakatel, ei tohi üle 80-aastastel patsientidel ööpäevane annus tavaliselt ületada 3 g.

Maksakahjustus Olemasolevad andmed ei näita annuse korrigeerimise vajadust kerge või keskmise raskusega maksafunktsiooni häire korral. Raske maksakahjustusega patsientide kohta puuduvad uuringutest saadud andmed (vt ka lõik 5.2). Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine.

Neerukahjustus Tseftasidiim eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Seetõttu tuleb neerufunktsiooni häirega patsientidel ravimi annust vähendada (vt ka lõik 4.4). Esialgse küllastusannusena tuleb manustada 1 g. Säilitusannused põhinevad kreatiniini kliirensil.

Tabel 3. Tseftasidiimi soovitatavad säilitusannused neerukahjustuse korral – vahelduv manustamine

Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga  40 kg Kreatiniini kliirens Tseftasidiimi soovitatav Manustamise intervall (ml/min) üksikannus (g) (tundides) 50...31 1 12 30...16 1 24 15...6 0,5 24

< 5 0,5 48 Raskete infektsioonidega patsientidel tuleb üksikannust suurendada 50% võrra või tõsta manustamissagedust. Lastel tuleb kreatiniini kliirensit kohandada kehapindala või lihasmassi järgi. Lapsed kehakaaluga < 40 kg Kreatiniini kliirens Soovitatav üksikannus Manustamise intervall (ml/min)** mg/kg kehakaalu kohta (tundides) 50...31 25 12 30...16 25 24 15...6 12,5 24 < 5 12,5 48 * Seerumi kreatiniinisisalduse väärtused on juhisväärtused, mis ei pruugi näidata täpselt sama langust kõikidel neerufunktsiooni häirega patsientidel. ** Hinnatud kehapindala alusel või mõõdetud. Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine. Tabel 4. Tseftasidiimi soovitatavad säilitusannused neerukahjustuse korral – pidev infusioon Täiskasvanud ja lapsed kehakaaluga  40 kg Kreatiniini kliirens (ml/min) 50...31 30...16  15 Ei ole hinnatud Annuse valimisel peab olema ettevaatlik. Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine. Lapsed kehakaaluga < 40 kg Tseftasidiimi ohutus ja efektiivsus manustamisel pideva infusioonina ei ole kindlaks tehtud < 40 kg kaaluvatele neerukahjustusega lastele. Soovitatav on ohutuse ja efektiivsuse hoolikas kliiniline jälgimine. Kui neerukahjustusega lastel kasutatakse pidevat infusiooni, tuleb kreatiniini kliirensit kohandada kehapindala või lihasmassi järgi. Hemodialüüs Hemodialüüsi ajal on poolväärtusaeg seerumis vahemikus 3...5. Pärast iga hemodialüüsiperioodi tuleb korrata allpool toodud tabelis soovitatud tseftasidiimi säilitusannuse manustamist.

Peritoneaaldialüüs Tseftasidiimi võib kasutada peritoneaaldialüüsi ja pideva ambulatoorse peritoneaaldialüüsi korral.

Lisaks intravenoossele manustamisele võib tseftasidiimi lisada dialüüsivedelikule (tavaliselt 125...250 mg 2 liitri dialüüsilahuse kohta).

Neerupuudulikkusega patsiendid, kes saavad pidevat arterio-venoosset hemodialüüsi või suure läbilaskega (high-flux) hemofiltratsiooni intensiivraviosakonnas: 1 g ööpäevas ühekordse annusena või väiksemateks annusteks jagatuna. Väikese läbilaskega (low-flux) hemofiltratsiooni korral tuleb järgida neerukahjustuse korral soovitatavat annustamist.

Veno-venoosset hemofiltratsiooni ja veno-venoosset hemodialüüsi saavate patsientide puhul tuleb järgida allpool toodud tabelites soovitatud annustamist.

Tabel 5. Annustamisjuhised pideva veno-venoosse hemofiltratsiooni korral

Neerufunktsioon Säilitusannus (mg) (kreatiniini kliirens vastavalt ultrafiltratsiooni kiirusele (ml/min)1 ml/min) 5 16,7 33,3 50 0 250 250 500 500 5 250 250 500 500 10 250 500 500 750 15 250 500 500 750 20 500 500 500 750 1 Säilitusannus manustatakse iga 12 tunni järel.

Tabel 6. Annustamisjuhised pideva veno-venoosse hemodialüüsi korral Neerufunktsioon Säilitusannus (mg) vastavalt dialüsaadi voolukiirusele1 (kreatiniini kliirens ml/min)

0 500 500 500 500 500 750 5 500 500 750 500 500 750 10 500 500 750 500 750 1000 15 500 750 750 750 750 1000 20 750 750 1000 750 750 1000 1 Säilitusannus manustatakse iga 12 tunni järel.

Manustamisviis Tseftasidiimi manustatakse intravenoosse süste või infusiooni teel või sügava lihasesisese süstena. Soovitatavad lihasesisese süstimise kohad on suure tuharalihase ülemine välimine neljandik või reie külgmine osa. Tseftasidiimi lahuseid võib manustada otse veeni või infusioonisüsteemi, kui patsient saab parenteraalseid vedelikke. Tavaline soovitatav manustamistee on intravenoosne vahelduv manustamine või pidev infusioon. Intramuskulaarset manustamist tuleks kaaluda ainult juhul, kui intravenoosset teed ei saa kasutada või see on patsiendile vähem sobiv.

Annus sõltub infektsiooni raskusest, haigustekitaja tundlikkusest, infektsiooni paikmest ja tüübist ning patsiendi vanusest ja neerufunktsioonist.

Ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus tseftasidiimi, mõne muu tsefalosporiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Anamneesis raske ülitundlikkus (nt anafülaktiline reaktsioon) mõnda teist tüüpi beetalaktaamantibiootikumi (penitsilliinid, monobaktaamid ja karbapeneemid) suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ülitundlikkusreaktsioonid Nagu kõikide beetalaktaamantibiootikumide puhul, on kirjeldatud tõsiseid ja mõnikord surmaga lõppenud ülitundlikkusreaktsioone. Raskete ülitundlikkusreaktsioonide korral tuleb ravi tseftasidiimiga otsekohe lõpetada ja rakendada sobivaid esmaabivõtteid.

Enne ravi alustamist tuleb kindlaks teha, kas patsiendil on varem esinenud raskeid ülitundlikkusreaktsioone tseftasidiimi, teiste tsefalosporiinide või mõnda teist tüüpi beetalaktaamantibiootikumi suhtes. Ettevaatlik peab olema tseftasidiimi manustamisel patsientidele, kellel on anamneesis mittetõsine ülitundlikkus teiste beetalaktaamantibiootikumide suhtes.

Tseftasidiimraviga seoses on teatatud tõsiste nahareaktsioonide (SCARid) tekkest, sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS) ning äge generaliseerunud eksantematoosn pustuloos (AGEP), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga; nimetatud reaktsioonide esinemissagedus ei ole teada.

Patsiente tuleb nõustada nähtude ja sümptomite osas ning jälgida hoolikalt nahareaktsioonide suhtes.

Kui ilmnevad nendele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, tuleb ravi tseftasidiimiga kohe katkestada ning kaaluda alternatiivset ravi.

Kui patsiendil on tseftasidiimi kasutamise ajal tekkinud Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, eosinofiilia, süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos, ei tohi sellel patsiendil ravi tseftasidiimiga enam uuesti alustada. Antibakteriaalse toime spekter Tseftasidiimil on piiratud antibakteriaalse toime spekter. Ravim ei sobi monoteraapiana teatud tüüpi infektsioonide raviks, välja arvatud juhul, kui patogeen on juba kindlaks tehtud ja teadaolevalt tundlik või esineb väga suur võimalus, et kõige tõenäolisem(ad) patogeen(id) alluvad ravile tseftasidiimiga. See kehtib eriti juhul, kui kaalutakse baktereemiaga patsientide ravi ja kui ravitakse bakteriaalset meningiiti, naha ja pehmete kudede infektsioone ning luude ja liigeste infektsioone. Lisaks on tseftasidiim vastuvõtlik hüdrolüüsile mitmete laiendatud spektriga beetalaktamaaside poolt. Seetõttu tuleb tseftasidiimi raviks valimise käigus arvesse võtta informatsiooni laiendatud spektriga beetalaktamaase produtseerivate mikroorganismide levimuse kohta.

Pseudomembranoosne koliit Peaaegu kõigi antibiootikumide (kaasa arvatud tseftasidiimi) kasutamisel on kirjeldatud antibiootikumiga seotud koliidi ja pseudomembranoosse koliidi teket, mille raskus võib ulatuda kergest eluohtlikuni. Seetõttu on tähtis selle diagnoosi võimalusega arvestada patsientide puhul, kellel esineb kõhulahtisus

tseftasidiimi manustamise ajal või järgselt (vt lõik 4.8). Kaaluda tuleb tseftasidiimiga ravi lõpetamist ja spetsiifilise ravi kasutamist Clostridium difficile vastu. Peristaltikat pärssivaid ravimeid kasutada ei tohi.

Pikaajalisel kasutamisel võib tekkida mittetundlike mikroorganismide (nt enterokokid, seened) vohamine, mille tõttu võib olla vaja ravi katkestada või rakendada muid vajalikke meetmeid. Patsiendi seisundit tuleb korduvalt hinnata.

Neerufunktsioon/-kahjustus Suurtes annustes tsefalosporiinide ja nefrotoksiliste ravimite (nt aminoglükosiidid) või tugevatoimeliste diureetikumide (nt furosemiid) samaaegne kasutamine võib kahjustada neerufunktsiooni.

Tseftasidiim eritub neerude kaudu, seetõttu tuleb annust vähendada vastavalt neerukahjustuse raskusele. Neerukahjustusega patsientidel tuleb hoolega jälgida nii ravimi ohutust kui ka efektiivsust. Kui neerukahjustusega patsientidel ei ole annust vähendatud, on mõnikord kirjeldatud neuroloogiliste nähtude teket (vt lõigud 4.2 ja 4.8).

Mõju laboriuuringutele Tseftasidiim ei mõjuta glükosuuria määramise ensümaatilisi teste, kuid võib põhjustada väheseid kõrvalekaldeid (valepositiivset vastust) vase reduktsiooni meetodite kasutamisel (Benedicti, Fehlingi test, Clinitest).

Tseftasidiim ei mõjuta kreatiniini määramist alkaalse pikraadi meetodil.

Ligikaudu 5%-l patsientidest tseftasidiimi kasutamisel kirjeldatud positiivne Coombsi test võib mõjutada vere sobitamist.

Oluline informatsioon Ceftazidime Fresenius Kabi koostisaine kohta Ceftazidime Fresenius Kabi 1000 mg Ravim sisaldab 52 mg naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne 2,6%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

Ceftazidime Fresenius Kabi 2000 mg Ravim sisaldab 104 mg naatriumi ühes viaalis, mis on võrdne 5,2%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult probenetsiidi ja furosemiidiga.

Suurtes annustes nefrotoksiliste ravimite samaaegne kasutamine võib kahjustada neerufunktsiooni (vt lõik 4.4).

Klooramfenikoolil on in vitro antagonistlik toime tseftasidiimi ja teiste tsefalosporiinidega. Selle leiu kliiniline tähtsus on teadmata, ent kui tseftasidiimi kavatsetakse kasutada koos klooramfenikooliga, tuleb arvestada antagonismi võimalusega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Tseftasidiimi kasutamise kohta rasedatel on andmeid piiratud hulgal. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).

Tseftasidiimi tohib rasedatele määrata ainult juhul, kui kasu ületab riski.

Imetamine Tseftasidiim eritub väikestes kogustes rinnapiima, kuid kasutades tseftasidiimi terapeutilistes annustes, ei ole oodata toimet rinnaga toidetavale imikule. Tseftasidiimi võib kasutada rinnaga toitmise ajal.

Fertiilsus Andmed puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Kuid tekkida võivad kõrvaltoimed (nt pearinglus), mis võivad mõjutada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet (vt lõik 4.8).

4.8 Kõrvaltoimed

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on eosinofiilia, trombotsütoos, flebiit või tromboflebiit veenisisese manustamise puhul, kõhulahtisus, maksaensüümide aktiivsuse mööduv tõus, makulopapulaarne või nõgestõve lööve, valu ja/või põletik lihasesisese süstimise järgselt ning positiivne Coombsi test.

Sageli ja aeg-ajalt esinenud kõrvaltoimete esinemissageduse kindlakstegemiseks on kasutatud andmeid sponsoreeritud ja mittesponsoreeritud kliinilistest uuringutest. Kõikidele teistele kõrvaltoimetele määratud esinemissagedused tehti kindlaks peamiselt turuletulekujärgsete andmete põhjal ning need näitavad pigem teatamise sagedust, kui tõelist esinemissagedust. Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras. Esinemissageduse klassifitseerimiseks on kasutatud järgmist konventsiooni.

Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10) Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100) Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) Väga harv (< 1/10 000) Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Organsüsteemi Sage Aeg-ajalt Väga harv Teadmata klass Infektsioonid ja Kandidiaas (sh infestatsioonid vaginiit ja suuõõne Vere ja Eosinofiilia Neutropeenia Agranulotsütoos lümfisüsteemi Trombotsütoos Leukopeenia Hemolüütiline häired Trombotsütopeenia aneemia Immuunsüsteemi Anafülaksia (sh häired bronhospasm Närvisüsteemi Peavalu Neuroloogilised häired Pearinglus nähud1

Vaskulaarsed Flebiit või häired tromboflebiit Seedetrakti häired Kõhulahtisus Antibiootikumiga Halb maitse suus Maksa ja sapiteede Ühe või enama Ikterus häired maksaensüümi Naha ja Makulopapulaarne Sügelus Toksiline nahaaluskoe või nõgestõve epidermaal- kahjustused lööve nekrolüüs Neerude ja Vere uurea-, Interstitsiaalne kuseteede häired uurealämmastiku nefriit Üldised häired ja Valu ja/või põletik Palavik manustamiskoha lihasesisese reaktsioonid süstimise järgselt Uuringud Positiivne 1 Neerukahjustusega patsientidel, kellel ei ole tseftasidiimi annust nõuetekohaselt vähendatud, on kirjeldatud neuroloogilisi nähtusid, nagu treemor, müokloonus, krambid, entsefalopaatia ja kooma. 2 Kõhulahtisus ja koliit võivad olla seotud Clostridium difficile’ga ja esineda pseumomembranoosse koliidina. 3 ALAT (SGPT), ASAT (SOGT), LHD, GGT, alkaalne fosfataas. 4 Positiivne Coombsi test tekib ligikaudu 5%-l patsientidest ja võib mõjutada vere sobitamist. 5 Harva on teatatud DRESS-i tekkest seoses tseftasidiimi kasutamisega. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine võib põhjustada neuroloogilisi nähtusid, sealhulgas entsefalopaatiat, krampe ja koomat.

Üleannustamisnähud võivad tekkida juhul, kui neerukahjustusega patsientidel ei vähendata annust nõuetekohaselt (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Tseftasidiimi sisaldust seerumis saab vähendada hemodialüüsi või peritoneaaldialüüsi abil.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, kolmanda põlvkonna tsefalosporiinid, ATC-kood: J01DD02.

Toimemehhanism Tseftasidiim pärsib bakteri rakuseina sünteesi pärast kinnitumist penitsilliini siduvatele valkudele (penicillin binding proteins, PBP-d). Selle tagajärjel katkeb rakuseina (peptidoglükaani) biosüntees, mis viib bakteriraku lüüsumise ja surmani.

Farmakokineetilised/farmakodünaamilised toimed Tsefalosporiinide puhul on kõige tähtsamaks in vivo efektiivsusega korrelatsioonis olevaks farmakokineetiliseks-farmakodünaamiliseks indeksiks osutunud protsent manustamisintervallist, mille jooksul seondumata ravimi kontsentratsioon on kõrgem tseftasidiimi minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist (minimum inhibitory concentration, MIC) üksikute sihtliikide vastu (st %T > MIC).

Resistentsusmehhanism Bakteri resistentsus tseftasidiimile võib olla tingitud ühest või mitmest alljärgnevast mehhanismist:

• Beetalaktamaaside põhjustatud hüdrolüüs. Tseftasidiimi võivad tõhusalt hüdrolüüsida teatud laia toimespektriga beetalaktamaasid (extended-spectrum beta-lactamases, ESBL-id), kaasa arvatud nende SHV perekond, ja AmpC ensüümid, mis võivad teatud aeroobsetes gramnegatiivsetes bakteriliikides olla indutseeritud või stabiilselt derepresseeritud.
• Penitsilliini siduvate valkude vähene afiinsus tseftasidiimi suhtes.
• Välismembraani läbilaskmatus, mis takistab tseftasidiimi ligipääsu gramnegatiivsete bakterite penitsilliini siduvatele valkudele.
• Bakteriaalsed ravimi väljavoolupumbad.

Murdepunktid Euroopa Komisjoni poolt antibakteriaalsete ravimite tundlikkustestide (European Committee on Antimicrobial Susceptibility Testing, EUCAST) kohta kindlaks määratud minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) murdepunktid on järgmised Mikroorganism Murdepunktid (mg/l)

Enterobacteriaceae ≤ 1 2...4 > 4 Pseudomonas aeruginosa ≤ 8 - > 8

Liigiga mitteseotud murdepunktid2 ≤ 4 8 > 8

S = tundlik, I = vahepealne, R = resistentne. 1 Murdepunktid on seoses suureannuselise raviga (2 g x 3). 2 Liigiga mitteseotud murdepunktid on kindlaks määratud peamiselt farmakokineetiliste/farmakodünaamiliste andmete alusel ning need ei sõltu kindlate liikide MIC levimusest. Need on mõeldud kasutamiseks ainult liikide puhul, mida ei ole mainitud tabelis või allmärkustes.

Mikrobioloogiline tundlikkus Omandatud resistentsuse esinemissagedus võib mõne tüve puhul geograafiliselt ja aja jooksul varieeruda, seetõttu on eriti raskete nakkuste ravimisel soovitatav koguda kohalikke resistentsusandmeid. Kui kohalik resistentsuse esinemissagedus on selline, et tseftasidiimi kasutamine vähemalt mõne nakkustüübi korral on küsitav, tuleb vajaduse korral pöörduda nõu saamiseks eksperdi poole.

Tavaliselt tundlikud liigid Grampositiivsed aeroobid Streptococcus agalactiae Streptococcus pyogenes Gramnegatiivsed aeroobid Citrobacter koseri Haemophilus influenzae Moraxella catarrhalis Neisseria meningitidis Proteus mirabilis Proteus spp. (muu) Providencia spp. Liigid, mille korral võib probleemiks olla omandatud resistentsus Gramnegatiivsed aeroobid Acinetobacter baumannii£+ Burkholderia cepacia Citrobacter freundii Enterobacter aerogenes Enterobacter cloacae Escherichia coli Klebsiella pneumoniae Klebsiella spp. (muu) Pseudomonas aeruginosa Serratia spp. Morganella morganii Grampositiivsed aeroobid Staphylococcus aureus£ Streptococcus pneumoniae££ Viridans rühma streptokokid Grampositiivsed anaeroobid Clostridium perfringens Peptostreptococcus spp. Gramnegatiivsed anaeroobid Fusobacterium spp. Loomupäraselt resistentsed organismid Grampositiivsed aeroobid Enterococcus spp., sh Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium Listeria spp. Grampositiivsed anaeroobid Clostridium difficile Gramnegatiivsed anaeroobid Bacteroides spp. (paljud Bacteroides fragilis’e tüved on resistentsed) Muud Chlamydia spp. Mycoplasma spp. Legionella spp.

£ S. aureus, mis on metitsilliintundlik, loetakse algselt vähetundlikuks tseftasidiimi suhtes. Kõik metitsilliin- resistentsed S. aureus’e tüved on tseftasidiimi suhtes resistentsed.

££ S. pneumoniae puhul, millel on vahepealne tundlikkus või resistentsus penitsilliini suhtes, on oodata vähemalt langenud tundlikkust tseftasidiimi suhtes.

+ Suurt resistentsuse määra on täheldatud ühes või enamas piirkonnas/riigis/regioonis Euroopa Liidu piires.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast 500 mg ja 1 g tseftasidiimi lihasesisest manustamist saabub maksimaalne plasmakontsentratsioon (vastavalt 18 ja 37 mg/l) kiiresti. Viis minutit pärast 500 mg, 1 g või 2 g intravenoosset boolussüsti on plasmakontsentratsioon vastavalt 46, 87 ja 170 mg/l. Pärast ühekordse 0,5...2 g annuse manustamist intravenoossel või intramuskulaarsel teel on tseftasidiimi kineetika lineaarne. Jaotumine Tseftasidiimi seonduvus plasmavalkudega on väike (ligikaudu 10%). Tavaliste patogeenide suhtes minimaalsest inhibeerivast kontsentratsioonist suuremad kontsentratsioonid saavutatakse luudes, südames, sapis, rögas, vesivedelikus, sünoviaal-, pleura- ja peritoneaalvedelikus. Tseftasidiim läbib kergesti platsentat ja eritub rinnapiima. Intaktse hematoentsefaalbarjääri läbitavus on vähene, mistõttu põletiku puudumisel on ravimi sisaldus tserebrospinaalvedelikus väike. Meningiidi puhul aga on ravimi kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus 4...20 mg/l.

Biotransformatsioon Tseftasidiim ei metaboliseeru.

Eritumine Parenteraalse manustamise järgselt väheneb plasmakontsentratsioon poolväärtusajaga ligikaudu 2 tundi. Tseftasidiim eritub muutumatul kujul uriiniga glomerulaarfiltratsiooni teel; ligikaudu 80...90% annusest eritub uriiniga 24 tunni jooksul. Alla 1% eritub sapiga.

Patsientide erigrupid

Neerukahjustus Neerufunktsiooni häirega patsientidel väheneb tseftasidiimi eliminatsioon ja annust tuleb vähendada (vt lõik 4.2).

Maksakahjustus Kerged või keskmise raskusega maksafunktsiooni häired ei mõjutanud tseftasidiimi farmakokineetikat isikutel, kellele manustati intravenoosselt 2 g iga 8 tunni järel 5 päeva jooksul eeldusel, et puudus neerufunktsiooni langus (vt lõik 4.2).

Eakad Eakatel patsientidel täheldatud kliirensi langus oli eeskätt tingitud tseftasidiimi renaalse kliirensi vanusega seotud vähenemisest. Keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg oli 3,5...4 tundi pärast ravimi ühekordset manustamist või korduvaid 2 g intravenoosseid boolussüste kaks korda päevas 7 päeva jooksul 80-aastastel ja vanematel patsientidel.

Lapsed Enneaegsetel ja ajalistel vastsündinutel on tseftasidiimi poolväärtusaeg pikenenud 4,5...7,5 tundi pärast 25...30 mg/kg annuste manustamist. Kuid teiseks elukuuks on poolväärtusaeg täiskasvanutega samas vahemikus.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse ja reproduktsioonitoksilisuse prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Tseftasidiimiga ei ole kartsinogeensuse uuringuid läbi viidud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkarbonaat

6.2 Sobimatus

Tseftasidiimi ei tohi segada lahustega, mille pH on üle 7,5, näiteks naatriumbikarbonaadi süstelahusega. Tseftasidiimi ja aminoglükosiide ei tohi sadestumise ohu tõttu süstelahuses kokku segada. Intravenoosseid kanüüle ja kateetreid tuleb tseftasidiimi ja vankomütsiini manustamise vahepeal loputada füsioloogilise lahusega, et vältida ravimite sadestumist.

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Manustamiskõlblik lahus: ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 6 tunni jooksul temperatuuril 25 °C ja 12 tunni jooksul temperatuuril 5 °C, pärast ravimi lahustamist süstevees, 1% lidokaiini lahuses, 0,9% naatriumkloriidi lahuses, Ringer-laktaadi lahuses ja 10% glükoosilahuses. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida viaal/pudel välispakendis, valguse eest kaitstult. Hoida temperatuuril kuni 25 ºC.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi manustamiskõlblikuks muutmist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ceftazidime Fresenius Kabi 1000 mg, süstelahuse pulber Värvitu II tüüpi klaasviaal, mis on suletud I tüüpi kummikorgiga ning kaetud alumiiniumkatte ja plastikust äratõmmatava kattega. Pakend sisaldab: 1 x 10 ml viaal, 10 x 10 ml viaali.

Ceftazidime Fresenius Kabi 2000 mg, süste-/infusioonilahuse pulber Värvitu II tüüpi klaaspudel, mis on suletud I tüüpi kummikorgiga ning kaetud alumiiniumkatte ja plastikust äratõmmatava kattega. Pakend sisaldab: 1 x 50 ml pudel, 10 x 50 ml pudelit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Intravenoosne manustamine - süstimine Otsese vahelduva intravenoosse manustamise tarbeks tuleb tseftasidiim lahustada süstevees (vt järgnev tabel). Lahus tuleb süstida aeglaselt, kuni 5 minuti jooksul otse veeni või manustada kanüüli abil.

Intramuskulaarne manustamine (1000 mg) Tseftasidiim tuleb lahustada süstevees või lidokaiinvesinikkloriidi 10 mg/ml (1%) süstelahuses nii, nagu on märgitud järgnevas tabelis. Enne tseftasidiimi lahustamist lidokaiinilahuses tuleb tutvuda lidokaiini omadustega.

Intravenoosne manustamine – infusioon (vt lõik 4.2) Intravenoosse infusiooni tarbeks tuleb 2 g infusioonipulbri pudeli sisu lahustada 10 ml süstevees (booluse jaoks) ja 50 ml süstevees (intravenoosse infusiooni jaoks) või mõnes sobivas intravenoosses lahuses. Manustada intravenoosse infusiooni teel 15...30 minuti jooksul. Vahelduvat intravenoosset infusiooni sobivate lahustega saab teostada läbi Y-kujulise kanüüli. Siiski on soovitatav tseftasidiimi sisaldava lahuse infusiooni ajaks teise lahuse infusioon peatada.

Kõikides suurustes tseftasidiimi viaalides on alarõhk. Preparaadi lahustumisel vabaneb süsinikdioksiid ja tekib ülerõhk. Valmislahuses võivad olla väikesed süsinikdioksiidi mullid.

Lahuse valmistamise juhised Tabelist leiate lisatava lahusti kogused ja lahuse kontsentratsioonid, mis võib olla kasulik juhul, kui annuseid on vaja manustada osade kaupa.

Viaali/pudeli suurus Lisatava lahusti kogus Ligikaudne kontsentratsioon 1 g süstelahuse pulber 1 g Intramuskulaarne 3 ml 260 Intravenoosne boolus 10 ml 90 2 g süste-/infusioonilahuse pulber 2 g Intravenoosne boolus 10 ml 170 Intravenoosne infusioon 50 ml* 40 * Lisamine peab toimuma kahes etapis. Sobivad intravenoossed lahused Kontsentratsioonis 40...260 mg/ml sobib Ceftazidime Fresenius Kabi süstelahuse pulber järgmiste tavapäraste infusioonilahustega:

• 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidilahus (füsioloogiline lahus),
• Ringeri laktaadilahus,
• 10 mg/ml (10%) glükoosilahus.

Intramuskulaarseks manustamiseks võib Ceftazidime Fresenius Kabi süstelahuse pulbri lahustada ka 1 mg/ml (1%) lidokaiinilahuses.

Tseftasidiimi lahustamisel eraldub süsinikdioksiid ning tekib ülerõhk. Kasutamise lihtsustamiseks tuleb lahustamisel järgida järgnevaid soovitusi.

Ravimi manustamiskõlblikuks muutmise juhised

1 g intramuskulaarse/intravenoosse lahuse valmistamiseks

Lahuste valmistamine boolussüstiks 1. Torgake süstlanõel läbi viaali korgi ning süstige viaali soovitatav kogus lahustit. Vaakum võib abistada lahusti sisenemist. Eemaldage süstlanõel. 2. Loksutage viaali pulbri lahustamiseks: vabaneb süsinikdioksiid ja selge lahus saadakse ligikaudu 1...2 minutiga. 3. Pöörake viaal tagurpidi. Viige nõel läbi viaali korgi nii, et süstla kolb on lõpuni alla surutud, ning tõmmake kogu lahus süstlasse (viaalis olev rõhk võib seda soodustada). Jälgige, et nõel oleks kogu aeg lahuses. Viaalist eemaldatud lahuses võivad olla väikesed süsinikdioksiidi mullid; see on ohutu.

Need lahused võib manustada otse veeni või kanüüli kaudu, kui patsient saab parenteraalseid lahuseid. Tseftasidiim sobib kokku ülalnimetatud intravenoossete lahustega.

2 g infusioonipudelist lahuse valmistamine Veeniinfusiooni lahuste valmistamine tavalises pudelis sisalduvast tseftasidiimi süstelahuse pulbrist (minikott või bürett) 1. Torgake süstlanõel läbi pudeli korgi ja süstige pudelisse 10 ml lahustit. 2. Eemaldage nõel ja selge lahuse saamiseks loksutage pudelit. 3. Ärge sisestage gaasieemaldusnõela enne, kui pulber on lahustunud. Torgake gaasieemaldusnõel läbi pudeli korgi, et vähendada siserõhku. 4. Viige saadud lahus üle minikotti või büretti, et kogumahuks saaks vähemalt 50 ml ning manustage 15...30 min kestva veeniinfusiooni teel.

MÄRKUS: Süstelahuse steriilsuse säilitamiseks ei tohi tekkinud gaasi vabastamiseks viia nõela läbi viaali/pudeli korgi enne pulbri täielikku lahustumist.

Lahus tuleb valmistada aseptilistes tingimustes. Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele. Kasutada võib ainult selgeid lahuseid, mis ei sisalda ühtegi osakest. Ei sisalda bakteriaalseid endotoksiine.

Lahuse värvus varieerub kahvatukollasest merevaikkollaseni, sõltuvalt kontsentratsioonist, lahustist ja säilitustingimustest. Antud soovitusi järgides ei näita sellised värvivariatsioonid toime vähenemist.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o. Al. Jerozolimskie 134 02-305 Warszawa Poola

8. MÜÜGILOA NUMBRID

1000 mg: 610608 2000 mg: 610708

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.12.2008

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15.09.2014

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Oktoober 2024