Conoxia - krüogeenne meditsiiniline gaas (100%) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

CONOXIA, 100%, krüogeenne meditsiiniline gaas

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Hapnik 100%

RAVIMVORM

Krüogeenne meditsiiniline gaas

Krüogeenne hapnik on kahvatusinise värvusega. Gaasina värvitu, lõhnatu ja maitsetu

KLIINILISED ANDMED

Näidustused Normobaarne hapnikravi

• Ägeda või kroonilise hüpoksia ravi või profülaktika sõltumata põhjusest.
• Osana gaasivahetusest anesteesias või intensiivravis.
• Juhtiva gaasina nebulisaatorravis.
• Esmaabi andmine 100%lise hapnikuga dekompressioontõve (kessoontõve) juhtumi korral. Ravi sobib kõigile vanuserühmadele.
• Kobarpeavalu hoo ravi.

Ravi on mõeldud ainult täiskasvanutele.

Hüperbaarne hapnikravi (HBO)

Meditsiinilist hapnikku hüperbaarse rõhu all kasutatakse selliste haigusseisundite ravis, mille puhul on tarvis suurendada vere ja muude kudede hapnikusisaldust, mida aga ei ole võimalik saavutada normobaarse hapnikraviga.

Annustamine ja manustamisviis

• Kessoontõbi ja teistel põhjustel tekkinud õhk/gaasemboolia ravi.
• Vingugaasi mürgistuse korral on HBO peamiselt näidustatud patsientidel, kes on või on olnud teadvuseta, kellel on esinenud neuroloogilisi sümptomeid, kardiovaskulaarseid häireid või rasket atsidoosi, ja rasedatel naistel, hoolimata mõõdetud süsinikmonoksiidi väärtusest.
• Täiendava ravina osteoradionekroosi, Clostridium myonecrosis’e (gaasgangreen) korral. Ravi sobib kõigile vanuserühmadele (vt ka lõigud 4.2 ja 4.4).

Annustamine

Normobaarne hapnikravi

Üldised soovitused

1. Hapnikravi peaeesmärk (hüpoksia korrigeerimine) on tagada, et hapniku osarõhk arteriaalses veres (PaO) ei langeks allapoole 8,0 kPa (60 mmHg) või et hemoglobiini küllastatus hapnikuga arteriaalses veres (SaO) ei väheneks alla 90%. Selleks kohandatakse sissehingatud hapniku fraktsiooni (FiO). Kasutada tuleks soovitud ravitulemuse jaoks vajalikku madalaimat FiO, st turvalist PaO2. Ravi tuleb hinnata pidevalt ja mõõta selle toimet PaO2)/SaO2 või hinnangulise SaO2 e SpO2 põhjal. FiO2 tuleb kohandada iga patsiendi individuaalse vajaduse järgi, võttes arvesse hapniku toksilisuse võimalust (vt lõik 4.9). Raskekujulise hüpoksia korral võib siiski olla näidustatud hapniku sisaldus, millega kaasneb toksilise annuse oht.

Akuutne või krooniline hüpoksia – spontaanne hingamine – lühiajaline ravi

1. Esmaabis manustatakse hapnikku tavaliselt hapnikusondiga, voolukiirusega 2…6 l/min või hapnikumaskiga, voolukiirusega 5…10 l/min. Patsientidele, kellel ei ole hingamispuudulikkuse ohtu ja kelle esialgne SpO2 <85%, võib manustada reservuaarkotiga hapnikumaskiga 10…15 l/min. Patsiente, kellel on teadaolevalt krooniline hingamisteede haigus (nt KOK), mis võib vähendada nende kemoretseptorite tundlikkust, tuleb ravida ettevaatusega, sest liiga rohke hapnik võib põhjustada hingamise pärssumise. 100%-lise hapniku näidustusel tuleb kasutada reservuaarkotiga hapnikumaski (hapnikuvool peab reservuaarkoti osaliselt või täielikult täitma, st see ei tohi hingamise ajal tühjeneda) või koormusventiiliga süsteemi.
2. FiO2 tuleb hoida sellisel tasemel, et positiivse lõppekspiratoorse rõhuga (positive end-expiratory airway pressure, PEEP) või pideva hingamisteede positiivse rõhuga (continuous positive airway pressure, CPAP) või ilma nendeta oleks võimalik saavutada hapniku osarõhk arteriaalses veres (PaO) > 8 kPa.
3. Lühiajalist hapnikravi tuleb jälgida arteriaalse vere hapniku osarõhu (PaO) korduva mõõtmise või pulssoksümeetria abil, mis annab hemoglobiini SpO2 arvulise väärtuse. Siiski on need vaid kaudsed mõõtmised kudede hapnikuga küllastatuse määramiseks. Raviefekti tuleb hinnata ka kliiniliselt.

Akuutne või krooniline hüpoksia – spontaanne hingamine – pikaajaline ravi

Pikaajalise ravi puhul võib hapnikku manustada spetsiaalse maski, nt Venturi maski kaudu, mille puhul on võimalik reguleerida manustatava hapniku kontsentratsiooni ning mis sõltub gaasivoolust ja maskil olevast ventiilist. Tavapärane kontsentratsioon jääb vahemikku 24…35%.

1. Meditsiinilise hapniku vajadus tuleb selgitada välja arteriaalse vere gaaside analüüsi ja/või SpO2 jälgimise põhjal. Kroonilise hüpoksiaga patsientidel tuleb pikaajalise hapnikteraapia korral sissehingatavat hapnikku tiitrida. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel peetakse SaO/SpO2 vahemikus 88…92% enamasti piisavaks. Liiga suure koguse manustamine võib tõsta SaO/SpO2 üle patsiendi normaalse taseme, mis võib põhjustada kemoretseptorite CO2 mittetundlikkuse tõttu hingamise pärssumise. Hüperkapniaga või vähenenud CO-tundlikkusega patsientidel tuleb jälgida vere gaase, et vältida üleliigset CO2 peetust ja korrigeerida sellele vastavalt hapnikravi.

Värske gaas anesteesias või intensiivravis – abistatud või kontrollitud hingamine

Hapnikku kasutatakse tavapäraselt intensiivravis. Sissehingatavat hapnikku tuleb patsiendi individuaalse vajaduse järgi tiitrida. Hapnik manustatakse tavaliselt abistava või juhitava hingamise teel. Enamasti kasutatakse PEEP-i, et tõhustada hingamise/perfusiooni sobivust, õhuteede ja kopsumahu kaasatust ning vähendada seeläbi šunti.

Üldanesteesias on tavaliselt sissehingatava hapniku fraktsiooni piisav määr ligikaudu 0,3. Suuremat fraktsiooni võib kasutada patsientidel vajaduse korral.

Kui hapnikku segatakse muude gaasidega, peaks selle fraktsioon olema sissehingatavas õhus vähemalt 0,21. Fraktsiooni võib tõsta kuni 1,0-ni.

Nebulisaatorravi

Nebulisaatorravis võib kasutada hapnikku ainsa pihustatava gaasina (100% voolukiirusel, mille juures vedelik ravimianumas gaasistub) või koos õhuga. Nebulisaatorravis manustatakse hapnikku või hapniku-õhu segu tavaliselt pideva vooluna 6…8 l/min.

Esmaabi

Esmaabis, mille puhul on näidustatud 100%-line hapnik, tuleb kasutada reservuaarkotiga hapnikumaski (hapnikuvool peab reservuaarkoti osaliselt või täielikult täitma, st see ei tohi tühjeneda hingamise ajal) või koormusventiiliga süsteemi.

1. Puhta hapniku (FiO2 1,0) manustamine kessoontõve tunnuste ja/või sümptomitega sukeldujatele aitab hajutada/kõrvaldada verest ja kudedest lämmastikku, mis vähendab lämmastikumulle ja gaasembooliat.

Kobarpeavalu

Kobarpeavalu hoo raviks manustatakse hapnikku läbi näomaski avatud süsteemis. Hapnikravi tuleb alustada võimalikult vara pärast peavalu tekkimist ja see peaks kestma ligikaudu 15 minutit või kuni valu on taandunud. Hapnikuvool 7...10 l/min on enamasti piisav, kuid mõnedel patsientidel võib olla toime saavutamiseks vajalik hapnikuvool kuni 15 l/min. Kui 15...20 minuti pärast ei ole toimet ilmnenud, tuleb hapniku manustamine lõpetada.

Lapsed

1. Hapniku ohutus ja efektiivsus igas vanuses lastel on hästi teada. Annustamisjuhised on lastel samad nagu täiskasvanutel, v.a vastsündinud (õige- ja enneaegsed). Vastsündinuid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Piisava oksügenatsiooni saavutamiseks võib kasutada kuni 100%-list hapniku kontsentratsiooni, kuid võimalikult lühikese aja jooksul. Hapnikku võib kasutada ka vastsündinu elustamisel, kuid esmalt soovitatakse kasutada õhku. Piisava oksügenatsiooni saavutamiseks tuleks kasutada võimalikult madalat tõhusat kontsentratsiooni. Esmaseks raviks soovitatakse madala kontsentratsiooniga, kuni 40%-list hapnikku (FiO2 0,4) koos CPAP-iga.

Hüperbaarne hapnikravi

Üldised soovitused

Hüperbaarset hapnikravi (hyperbaric oxygen, HBO) võivad osutada ainult kvalifitseeritud tervishoiutöötajad. HBO tähendab, et 100%-list hapnikku manustatakse rõhul, mis ületab atmosfäärirõhku merepinnal (1 atmosfäär = 101,3 kPa = 760 mmHg). Ohutuse huvides ei tohi HBO rõhk ületada 3 atmosfääri (at).

Sõltuvalt näidustusest jääb ühe HBO seansi kestus 2...3 at juures tavaliselt vahemikku 60 minutit kuni 4...6 tundi. Olenevalt näidustusest ja patsiendi kliinilisest seisundist võib ravi vajadusel korrata 2...3 korda päevas. Rõhku tuleb suurendada ja vähendada aeglaselt, et vältida rõhukahjustuse (barotrauma) teket. Ravi pikkuse ja sageduse otsustab arst patsiendi füüsilise ja meditsiinilise seisundi põhjal.

Lapsed

HBO-d võib kasutada igas vanuses lastel. Ravi pikkuse ja sageduse otsustab arst patsiendi füüsilise ja meditsiinilise seisundi põhjal.

Manustamisviis

Enne ravimi käsitsemist või manustamist tuleb järgida ettevaatusabinõusid (vt lõik 6.6).

Hapnikku manustatakse koos sissehingatava õhuga. Väljahingamisel väljub patsiendi organismist koos väljahingatava gaasiga üleliigne hapnik ja seguneb ümbritseva õhuga.

Hapnikku manustatakse spetsiaalse seadme abil.

Normobaarne hapnikravi

Spontaanne hingamine

Hapniku manustamiseks spontaanselt hingavatele patsienditele mõeldud seadmeid on arvukalt, nt:

•Madalvoolu süsteem

Lihtsaim süsteem, mis segab hapniku sissehingatava õhuga, nt süsteem, kus hapnikku annustatakse lihtsa rotameetri ja hapnikusondi või näomaski kaudu.

•Kõrgvoolu süsteem

Süsteem, mis manustab gaasisegu patsiendi hingamisele vastavalt. Selle süsteemi eesmärk on tagada fikseeritud hapnikukontsentratsioon, mida ei mõjuta (ei lahjenda) ümbritsev õhk, nt Venturi mask pideva hapnikuvooluga, et tagada fikseeritud hapnikukontsentratsioon sissehingatavas õhus.

•Koormusventiil

Süsteem (st spontaanse hingamisega vallandatav klapp), mis manustab 100%-list hapnikku, kaasamata ümbritsevat õhku, mõeldud maski kaudu lühiajaliseks manustamiseks.

Abistav ja juhitav hingamine

Hapniku manustamisel abistava või juhitava hingamise käigus kasutatakse tavaliselt hapniku-õhusegu, et saavutada soovitud hapniku fraktsioon. Gaasi võib manustada maski, intubatsioonitoru või trahheostoomi kaudu.

Värske gaas üldanesteesia ajal

Anesteesias kasutatakse spetsiaalset seadet, mis kujutab endast tavaliselt osaliselt retsirkuleerivat hingamiskontuuri. Ringe, milles kasutatakse süsihappegaasi absorbenti, võimaldab väljahingatud gaasi tsirkuleerimist ja uuesti sisse hingamist.

Kehaväline membraanoksügenatsioon

Tavaliselt manustatakse hapnikku sissehingamise teel, aga seda võidakse nn oksügenaatori abil manustada ka otse verre, nt südamekirurgia ajal (kui kasutatakse kunstliku vereringe aparaati) või ravile raskesti alluva hüpoksiaga patsientidele, kellel on tarvis kehavälist membraanoksügenatsiooni/kunstkopsu.

Hüperbaarne hapnikravi

Hüperbaarset hapnikravi (HBO) manustatakse spetsiaalselt seda tüüpi ravi jaoks mõeldud barokambris, kus rõhku on võimalik hoida kuni 3 atmosfääri tasemel. HBO võib manustada ka väga tihedalt sobiva näomaski, s.o pead ümbritseva kapuutsi, või intubatsioonitoru kaudu.

Vastunäidustused

Normobaarne hapnikravi

Hapnikravile normobaarsetes tingimustes ei ole absoluutseid vastunäidustusi.

Hüperbaarne hapnikravi

HBO on vastunäidustatud patsientidel, kellel on ravimata õhkrind või muud juhuslikult gaasiga täitunud õõnsused, mida ei ole võimalik ventileerida.

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Normobaarne hapnikravi

Hapniku kasutamisel tuleb alati arvestada iseenesliku süttimise ohuga. See on suurem protseduuride puhul, kus kasutatakse diatermiat ja defibrillatsiooni/elektrokonversiooni. Ravimpreparaadi hävitamise ja käsitlemise juhised vt lõik 6.6.

Üldreeglina tuleb suuri hapnikukontsentratsioone kasutada võimalikult lühikese aja jooksul, mis on vajalik soovitud ravitulemuse saavutamiseks. Sissehingatava hapniku kontsentratsioon tuleb vähendada nii pea kui võimalik vähima vajaliku kontsentratsioonini. Patsientidel tuleb korduvalt mõõta arteriaalse vere hapniku osarõhku (PaO) või hemoglobiini hapnikuküllastatust (SpO) ning sissehingatava hapniku kontsentratsiooni tuleb tiitrida, et säilitada need näitajad kliiniliselt aktsepteeritaval tasemel.

Pikaajaline kokkupuude hapniku suuremate kontsentratsioonidega kui allpool loetletud, võib tekitada hapnikuosakesi/vabu radikaale ja põhjustada seejärel põletikku. Seetõttu tuleb arvesse võtta hapnikust põhjustatud kopsu funktsioonihäire ohtu (nt akuutse kopsukahjustuse/respiratoorse distressi sündroomi sümptomid).

Pikaajalise suurema hapnikukontsentratsiooni kasu ja riski suhet tuleb hinnata igal üksikul juhul. Kirjanduses on tõendeid selle kohta, et hapniku toksilisuse riski saab vähendada, kui ravi käigus järgitakse allpool toodud juhiseid (sissehingatava hapniku fraktsioon sissehingatavas õhu/gaasi segus [FiO]):

1. -Hapnikku kontsentratsioonis kuni 100% (FiO2 1,0) ei tohi manustada üle 6 tunni
2. -Hapnikku kontsentratsioonis üle 60...70% (FiO2 0,6...0,7) ei tohi manustada üle 24 tunni
3. -Hapniku kontsentratsioon > 40% (FiO2 > 0,4) võib potentsiaalselt põhjustada kahjustust pärast 2 päeva.

Hapniku suure kontsentratsiooni puhul sissehingatavas õhus/gaasis, väheneb lämmastiku kontsentratsioon/osarõhk. Selle tulemusena väheneb lämmastiku kontsentratsioon kudedes ja kopsudes (alveoolides). Kui hapnik imendub alveoolidest verre kiiremini, kui seda sissehingatava gaasiga manustatakse, võib tekkida alveoolide kollaps (atelektaas).

Atelektaaside teke kopsudes võib mõjutada arteriaalse vere oksügenatsiooni, kuna puudub gaasivahetus kopsude atelektaatilistes osades, hoolimata perfusioonist. Seetõttu halveneb ventilatsiooni/perfusiooni suhe, mille tagajärjel tekib intrapulmonaalne šunt.

Hapniku suur kontsentratsioon patsientidel, kellel on arteriaalses veres süsihappegaasi rõhu vähenenud tundlikkus, võib põhjustada respiratoorset depressiooni hilisema süsihappegaasi retentsiooniga, mis võib äärmuslikel juhtudel lõppeda süsihappegaasi narkoosiga.

Lapsed

Eriline ettevaatus on vajalik vastsündinute ravimisel, sest nende kaitsesüsteemid ja vabade radikaalide aktiivne sidumine on madalamal tasemel kui teistel vanuserühmadel. Seega on hüperoksügenatsiooni võimalikud negatiivsed tagajärjed tugevamad enneaegsetel. Et vältida silmakahjustusi, läätsetagust fibroplaasiat, bronhopulmonaalset düsplaasiat või muid soovimatuid tagajärgi, mis esinevad neil palju madalama hapnikukontsentratsiooni/-fraktsiooni juures kui muudes vanuserühmades, tuleb kasutada madalaimat kontsentratsiooni, mis annab soovitud ravitulemuse.

Hüperbaarne hapnikravi

Hüperbaarse hapnikravi puhul tuleb rõhku suurendada ja vähendada aeglaselt, et vältida rõhukahjustuse (barotrauma) ohtu.

HBO-d tuleb kasutada ettevaatusega raseduse ajal ning fertiilses eas naistel oksüdatiivsest stressist tingitud lootekahjustuse võimaliku ohu tõttu. Ravi kasutamist tuleb hinnata individuaalselt igal patsiendil.

HBO-d tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel on pneumotooraks või muud juhuslikult gaasiga täitunud õõnsused, mida ei ole võimalik ventileerida (nt pneumoperikard) ja kes on intubeeritud ja/või pneumotooraksi anamneesiga patsientidel. Ravi kasutamist tuleb hinnata individuaalselt igal patsiendil uue (surve) pneumotooraksi tekkeohu suhtes.

Vältida tuleb õlisisaldusega ainete kasutamist (nt kosmeetika), et minimeerida isesüttimise ohtu.

Lapsed

Kogemused vastsündinute, laste ja noorukitega on piiratud. Ravi kasu-riski suhet tuleb hinnata igal patsiendil individuaalselt.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Hapniku suurest kontsentratsioonist tingitud pulmonaalset toksilisust (vt erihoiatusi ja ettevaatusabinõusid lõigust 4.4) võib süvendada vähivastastaste ravimite (nt bleomütsiin, tsisplatiin ja doksorubitsiin), antiarütmikumide (nt amiodaroon), antibiootikumide (nt nitrofurantoiin), alkoholi tõrjuvate ainete (nt disulfiraam) ja kemikaalide (nt parakvaat) samaaegne kasutamine.

Lapsed

Ei ole muid koostoimeid kui täiskasvanutel.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Normobaarne hapnikravi

Kirjanduses ei ole mainitud uuringuid normobaarse hüperoksia võimalikust toksilisusest embrüo/loote arengule või reproduktsioonile (vt prekliinilisi ohutusandmeid lõigust 5.3).

Rasedus

Hapnikravil ei ole teadaolevalt kahjustavat toimet lootele. Fertiilses eas naised võivad saada hapnikravi.

Imetamine

Hapnikravil ei ole teadaolevalt kahjulikku toimet imetatavale lapsele. Imetamise ajal võib hapnikravi kasutada.

Fertiilsus

Hapnikravil ei ole teadaolevalt kahjulikku toimet fertiilsusele.

Hüperbaarne hapnikravi

HBO-ravi tiinuse ajal põhjustas hiirtel, rottidel, hamstritel ja küülikutel toksilisust (vt prekliinilisi ohutusandmeid lõigust 5.3).

Rasedus

HBO-d tuleb kasutada ettevaatusega raseduse ajal ning fertiilses eas naistel oksüdatiivsest stressist tingitud lootekahjustuste ohu tõttu. Süsinikmonoksiidi raske mürgistuse korral tuleb hinnata HBO-ravi kasu-riski suhet igal patsiendil individuaalselt.

Imetamine

HBO-l ei ole teadaolevalt kahjulikku toimet imetamisele. Siiski tuleks imetamisest hoiduda HBO-ravi ajal.

Fertiilsus

HBO-ravi ja selle toimeid fertiilsusele ei ole uuritud.

Toime reaktsioonikiirusele

Meditsiiniline hapnik ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Normaalsetes tingimustes ei mõjuta meditsiiniline hapnik teadvuse taset. Patsiente, kes vajavad pidevat hapniku manustamist, tuleb hinnata individuaalselt, võttes arvesse kogu anamneesi, et hinnata, kas on soovitav juhtida autot ja/või käsitleda keerulisi masinaid.

Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Loetletud kõrvaltoimed on saadud üldkasutatavast meditsiiniteaduslikust kirjandusest ja turuletulekujärgse ohutusjärelevalve andmetest.

Kõige tõsisem kõrvaltoime, mis võib tekkida, on tõsine hingamisraskus, nn respiratoorse distressi sündroom. Liiga rohke hapniku manustamine võib samuti põhjustada hingamise pärssumise patsientidel, kellel on vähenenud kemoretseptorite tundlikkus, nagu nt kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) patsientidel.

Lapsed

Hapniku kasutamisel vastsündinutel tuleb arvesse võtta enneaegsete retinopaatiat ja bronhopulmonaalset düsplaasiat. Peale nende kahe riski ei ole teatatud teistest, täiskasvanutest erinevatest kõrvaltoimetest.

Kõrvaltoimete loetelu

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Normobaarne hapnikravi

Hapniku mürgistuse esmased sümptomid on köha ning pleuriidi nähud ja sellele järgneva respiratoorse distressi tunnused.

Hapniku üledoosi puhul tuleb vähendada hapniku kontsentratsiooni. Et säilitada kriitilise tähtsusega füsioloogia, tuleb alustada sümptomaatilist ravi (nt hingamise pärssumise puhul tuleb alustada hingamise abistamisega).

Hapniku manustamine on seotud võimaliku baro-/volutrauma ohuga, kui raviseade ei võimalda ventileerimist, nt kui vahendil ei ole reduktsiooniklappi.

Lisateave erirühmade kohta

KOK-i patsientidel, kellel on vähenenud kemoretseptorite tundlikkus, võib hapniku manustamine põhjustada hingamise pärssumise ja põhjustada äärmuslikel juhtudel süsihappegaasi narkoosi.

Lapsed

Hapniku liiga rohkel manustamisel vastsündinu elustamisel ja varases eas tuleb arvestada üledoosi ohuga. Üldiselt soovitatakse esialgu elustada õhuga ja kasutada hapnikuga rikastamist ainult siis, kui vastsündinu hapnikuküllastus ei ole piisav.

Hapniku suurt kontsentratsiooni/fraktsiooni ja oksügenatsiooni kõikumisi peetakse üheks enneaegsete retinopaatia riskiteguriks.

Hüperbaarne hapnikravi

Üleannustamise oht on suurim HBO-ravi käigus.

Lapsed

Üldandmed HBO-ravist lastel on piiratud.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kõik teised raviained – meditsiinigaasid, hapnik;

ATC-kood: V03AN01

Normobaarne hapnik

Hapnik moodustab ligikaudu 21% õhust. Hapnik on inimesele elutähtis ja sellega tuleb pidevalt varustada kõiki kudesid, et säilitada rakkude energiatootmine. Hapnik transporditakse üksikraku mitokondritesse, kus seda kasutatakse ensüümaktiivses ahelreaktsioonis, mille käigus vabaneb energia. Hapnik on oluline komponent raku vaheainevahetuse energia tootmises, st aeroobse adenosiintrifosfaadi (ATP) tootmises mitokondrites. Suurendades hapniku sisaldust sissehingatavas õhus/gaasisegus, suureneb osarõhu gradient, millest sõltub hapniku transport rakkudesse. Hapnik kiirendab hemoglobiini ja teiste rauda sisaldavate valkudega seotud süsinikmonooksiidi (CO) vabanemist ja neutraliseerib seega süsinikmonooksiidi rauaga sidumise negatiivse blokeeriva toime.

Hapnik on oluline raku ainevahetuses ja homöostaasis. Hapnikupuudus põhjustab kiiresti raku anaeroobsuse koos talitlushäirega ja seejärel rakusurma. Seega on hapnik rakkude talitluse seisukohalt ülima tähtsusega. Hüperoksügenatsioon võib tekitada vabu radikaale. Kui reaktiivsete hapnikuosakestega toimetulekuvõime on ületatud, on oht tsellulaarse toksilisuse tekkeks, s.t. hapnikuradikaalide põhjustatud põletikuline reaktsioon.

Hüperbaarne hapnikravi

HBO-ravi suurendab plasmas lahustunud hapniku hulka ja seeläbi vere hapnikuvarustust. Selle tulemusel paraneb kudede hapnikuvarustus. Suurenenud hapnikuvarustus on kriitilise tähtsusega hüpoksiliste kudede jaoks, nt insuldist kahjustatud ala puhul. Suurenenud hapnikuvarustus aitab taastada rakkude ainevahetust ja parandada niimoodi kudede talitlust, see tugevdab ka kaitsesüsteemi ja rakkude võimet hävitada baktereid, eriti anaeroobsete infektsioonide korral. Boyle’i seaduse kohaselt vähendab HBO gaasimullide hulka kudedes rõhu suhtes, mille juures seda manustatakse.

Farmakokineetilised omadused

Normobaarne hapnikravi

Imendumine

Hapnik hingatakse sisse koos õhuga ja seejärel transporditakse alveoolidesse. Hapniku transport alveolaarõhust alveo-kapilaarsesse membraani sõltub alveolaarsest hapniku osarõhust (PAO).

Jaotumine

Hapnik transporditakse süsteemse vereringe kaudu organismi kõikidesse kudedesse, põhiliselt pöörduvalt hemoglobiiniga seotult. Vaid väga väike osa on lahustunud kujul vabalt plasmas.

1. Hapniku transport sõltub hapnikusisaldusest ja südame minutimahust. Kudede perfusioon sõltub südame minutimahust, süsteemsest tsirkulatsioonist, vererõhust ja regionaalsest perfusioonist (1,34 x [Hb] x SaO) + (PaO2 x 0,023 mL/dL/kPa).

Biotransformatsioon

Hapnik difundeerub verest kapillaaridesse ja jõuab rakkudesse, kus see on osa sisemisest ainevahetusest, aeroobsest energiatootmisest. Aeroobse ainevahetuse tagajärjel toodetakse energiat (adenosiintrifosfaat, süsihappegaas ja vesi).

Eritumine

Pärast vere poolt rakkudest transportimist eritatakse süsihappegaas kehast kopsude kaudu. Energia tootmise käigus tekkinud vesi eritatakse neerude kaudu.

Hapnik, mis ei ole osalenud vaheainevahetuses, jõuab kopsudesse ja osaleb alveolaarses gaasivahetuses.

Hüperbaarne hapnikravi

Võrreldes 100%-lise hapniku hingamisega normaalrõhul kiirendab HBO- ravi süsihappegaasist vabanemist.

Prekliinilised ohutusandmed

Normobaarne hapnikravi

Mittekliinilistes uuringutes leitud toimet täheldati ainult annuste juures, mis ületavad tunduvalt inimestele maksimaalselt manustatavaid annuseid, mistõttu ei ole need leiud kliinilise kasutuse seisukohalt olulised.

Prekliinilised uuringud on näidanud, et puhta hapniku pikaajaline pidev sissehingamine võib mõjuda kahjulikult. See võib kahjustada kopsu-, silma- ja kesknärvisüsteemi kudesid. Patoloogiliste muutuste tekkeaeg varieerub eri liiki ja sama liiki loomade seas tugevasti.

Hüperbaarne hapnikravi

Mittekliinilistes uuringutes leitud toimet täheldati ainult annuste juures, mis ületavad tunduvalt inimestele maksimaalselt manustatavaid annuseid, mistõttu ei ole need leiud kliinilise kasutuse seisukohalt olulised.

HBO-ravi tiinuse ajal suurendas hiirtel, rottidel, hamstritel ja küülikutel resorptsiooni, loote väärarendeid ja vähendas loodete kehakaalu.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Puudub.

Sobimatus

Hapnik on oksüdant, mis soodustab tulekahju. Vältida õli, rasva või muid kemikaale, mis võivad süttida kõrge rõhuga hapniku kasutamise ajal. Suurenenud hapniku kontsentratsioon õhus suurendab plahvatusest tekkiva tule ohtu. Hapnik võib reageerida süttivate ainetega.

Kõlblikkusaeg

< 30-liitrised krüotehnilised anumad: 1 kuu. ≥ 30-liitrised krüotehnilised anumad: 45 päeva

Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi peale nende, mis kehtivad gaasikonteinerite ja rõhu all gaasi kohta (vt allpool).

Mitte suitsetada ega kasutada lahtist tuld piirkonnas, kus hoiustatakse meditsiinilisi gaase. Gaasianumaid tuleb hoida lukustatud ja hästi ventileeritavas kohas, mis on ette nähtud meditsiiniliste gaaside säilitamiseks (ei kehti kodustes tingimustes).

Gaasianumaid tuleb hoida katte all, puhta ja kuivana, hoida eemal õlist ja rasvast, eemal süttivatest materjalidest.

Ei tohi kokku puutuda suure kuumusega. Kui on tulekahju oht – viia ohutusse kohta.

Tuleb kasutada ettevaatusabinõusid, et anumad ei kukuks ega saaks lööke. Erinevaid gaase sisaldavad anumad tuleb hoida eraldi.

Täis ja tühjad anumad tuleb hoida eraldi.

Hoida ja transportida püstises asendis ja suletud ventiiliga.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Kõik pakendid on roostevabast terasest ja alumiiniumist valmistatud vaakumkonteinerid, mis on mõeldud veeldatud gaaside säilitamiseks madalal temperatuuril ligikaudu –180°C. Kasutatakse järgmisi suurusi:

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Pakendid:

230-liitrine krüotehniline anum (185000 liitrit gaasi).

Krüotehnilised anumad, mis on varustatud annustamisseadmega voolu reguleerimiseks. Suurused: 10, 12, 15, 20, 21, 26, 30, 31, 32, 36, 37, 40, 41, 45, 46, 55 ja 600 liitrit.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Tühje anumaid ei tohi minema visata, vaid tuleb tagastada tarnijale.

Üldised ettevaatusabinõud

•Meditsiinilisi gaase tohib kasutada ainult meditsiinilistel eesmärkidel.

•Meditsiiniliste gaaside manustamiskohas ei tohi suitsetada ega kasutada lahtist tuld.

•Ravi ajal ei tohi asetada maski ega sondi vahetult tekstiilmaterjalile, sest hapnikuga küllastatud materjal võib kergesti süttida ja tekitada tuleohu. Kokkupuutel hapnikuga tuleb tekstiilmaterjali korralikult kloppida ja õhutada.

•Mitte kunagi kasutada määret, õli või sarnaseid aineid kinnikiilunud keermete määrimiseks.

•Käsitseda ventiile ja ühendatavaid seadmeid puhaste ja rasvavabade (kätekreem jms) kätega.

•Rasvaste ainete, nt kätekreemi kasutamist HBO-ravi ajal tuleb vältida.

•Anumate või kaasasolevate vahendite puhastamisel mitte kasutada kergesti süttivaid tooteid, eriti õlil baseeruvaid materjale. Kahtuste korral kontrollige sobivust.

•Meditsiiniline veeldatud hapnik on väga külm vedelik, sellest tulenevalt on tema käitlemisel alati külmakahjustuste tekkimise oht.

•Enne iga kasutamist veenduge, et toodet on planeeritud manustamiseks piisavalt.

•Kasutada ainult hapniku manustamiseks ettenähtud standardseadmeid.

•Tarnijalt saadud mahuti ventiilid peavad olema varustatud võltsimiskindla pitseeringuga.

Ettevalmistus kasutamiseks

•Enne kasutamist eemaldada väljalaskeavalt pitseering.

Anuma kasutamine

•Anuma osad/ventiilid võivad kasutamisel muutuda külmaks. See on nähtav jää tekkimisega jahtunud pindadel. Tuleb rakendada ettevaatust nende pindadega kokkupuutel.

•Sulgege seadmed tulekahju korral või kui neid ei kasutata.

Anuma transportimine

•Transportimisel sõidukites peavad krüotehnilised anumad olema kinnitatud, et vältida nende kukkumist

MÜÜGILOA HOIDJA

AGA AB

SE-181 81 Lidingö,

Rootsi

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.08.2006

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.05.2010

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

detsember 2017