RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Coldrex MaxGrip, 500 mg/100 mg/6,1 mg kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks kapsel sisaldab Toimeaine kapslis Paratsetamool 500 mg Guaifenesiin 100 mg Fenüülefriinvesinikkloriid 6,1 mg (vastab 5 mg fenüülefriinile)

INN. Paracetamolum, guaifenesinum, phenylephrinum.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel. Poolläbipaistva rohelise kapslikeha ja läbipaistmatu sinise kapslikaanega kapsel pikkusega 21 mm, mis on täidetud valkja pulbriga, mis ei sisalda tükke ega võõrosakesi.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ülemiste hingamisteede infektsioonidest ja gripist põhjustatud sümptomite (nõrk kuni mõõdukas valu, peavalu, ninakinnisus, kurguvalu, külmavärinad, palavik, lahtine köha) lühiajaline sümptomaatiline ravi täiskasvanutel, eakatel ja noorukitel alates 16 aasta vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud, eakad ja noorukid vanuses 16 aastat ning vanemad 2 kapslit iga 4…6 tunni järel vastavalt vajadusele, maksimaalselt 3 korda ööpäevas. Mitte võtta rohkem kui 6 kapslit (3 grammi paratsetamooli) 24 tunni jooksul. Coldrex MaxGrip kapsleid ei tohi kasutada täiskasvanud, eakad ja üle 16-aastased noorukid, kelle kehakaal on väiksem kui 50 kg.

Lapsed Coldrex MaxGrip kapslid ei ole ette nähtud lastele ja alla 16-aastastele noorukitele.

Eakad Eakatel, eriti nõrgestatud või immobiliseeritud patsientidel on soovitatav annust või annustamissagedust vähendada.

Neerukahjustus

Neerukahjustusega patsientidel tuleb enne selle ravimi võtmist arstiga nõu pidada. Paratsetamooli manustamisel neerukahjustusega patsientidele on soovitatav annust vähendada ja minimaalset manustamisintervalli pikendada vähemalt 6 tunnini (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus Maksakahjustusega või Gilberti sündroomiga patsientidel tuleb enne selle ravimi võtmist arstiga nõu pidada. Kerge või keskmise maksakahjustuse korral kasutada ravimit ettevaatusega (vt lõik 4.4). Ravim on vastunäidustatud raske maksakahjustuse korral (vt lõik 4.3).

Paratsetamooli ööpäevane koguannus ei tohi ületada 60 mg/kg (maksimaalselt kuni 2 g ööpäevas) järgmistel juhtudel, välja arvatud kui arst soovitab teisiti (vt lõik 4.4):

• vedelikupuudus,
• alatoitumus,
• krooniline alkoholism.

Manustamisviis Ravim on mõeldud suukaudseks manustamiseks. Kapslid tuleb alla neelata tervelt, koos veega ja mitte närida. Soovituslikku ööpäevast koguannust või manustamiskordade arvu ei tohi ületada maksakahjustuse ohu tõttu (vt lõigud 4.4 ja 4.9).

Ravi tuleb katkestada ja patsient peab arstiga nõu pidama, kui:

• sümptomid püsivad rohkem kui 3 päeva, seisund halveneb, lisandub uusi sümptome.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Kasutamine patsientidel, kes saavad samal ajal monoamiini oksüdaasi inhibiitoreid, samuti kahe nädala jooksul pärast ravi lõpetamist nendega. Hüpertensioon. Kardiovaskulaarne haigus. Hüpertüreoidism. Diabeet. Feokromotsütoom. Kasutamine patsientidel, kes võtavad tritsüklilisi antidepressante, beetablokaatoreid või muid antihüpertensiivseid ravimeid (vt lõik 4.5). Suletudnurga glaukoom. Raske maksakahjustus. Rasedus. Kasutamine patsientidel, kes võtavad teisi sümpatomimeetikume (nt dekongestandid, söögiisu vähendajad, amfetamiinilaadsed psühhostimulaatorid).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kaasnev maksahaigus suurendab paratsetamoolist tingitud maksakahjustuse riski. Paratsetamooli tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on neerukahjustus ja kerge või mõõdukas maksakahjustus. Üleannustamise oht on suurem alkoholist põhjustatud mittetsirrootilise maksahaigusega patsientidel.

Järgnevate seisundite korral tuleb seda ravimit manustada erilise ettevaatusega:

• oklusiivne veresoonte haigus (nt Raynaud’ sündroom). Gilberti sündroom (perekondlik mittehemolüütiline ikterus). glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi defitsiit. hemolüütiline aneemia. glutatiooni defitsiit.

• dehüdratsioon. eakad patsiendid. uriinipeetus või eesnäärme suurenemine. krooniline köha, astma või emfüseem.

Maksatoksilisus paratsetamooli terapeutiliste annuste korral Paratsetamooli terapeutiliste annuste manustamise järgselt on teatatud paratsetamoolist põhjustatud maksatoksilisuse juhtudest, sh fataalsetest. Need esinesid ühe või enama maksatoksilisuse riskifaktoriga patsientidel, sh madal kehakaal (< 50 kg), neeru- ja maksakahjustus, krooniline alkoholism, samaaegne hepatotoksiliste ravimite kasutamine ning äge ja krooniline alatoitumus (madalad maksa glutatiooni varud). Nende riskifaktoritega patsientidele peab paratsetamooli manustama ettevaatusega. Ettevaatlik tuleb olla ka patsientidel, kes võtavad samaaegselt maksaensüüme indutseerivaid ravimeid ja seisundite korral, mis võivad soodustada glutatiooni defitsiiti (vt lõigud 4.2, 4.5 ja 4.9).

Paratsetamooli annused tuleb kliiniliselt asjakohaste intervallide järel üle vaadata ja patsiente tuleb jälgida uute maksatoksilisuse riskifaktorite ilmnemise suhtes, mis võivad nõuda annuste kohandamist.

Mis tahes liiki valuvaigisti pikaajaline kasutamine peavalu korral võib seda süvendada. Kui selline olukord on tekkinud või seda kahtlustatakse, tuleb ravi katkestada ja küsida nõu arstilt. Ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu võimalusega tuleb arvestada patsientidel, kellel esineb sagedasi või igapäevaseid peavalusid, vaatamata peavaluravimite regulaarsele kasutamisele (või selle tõttu).

Kasutada ettevaatusega astmaga patsientidel, kes on atsetüülsalitsüülhappe suhtes tundlikud, sest paratsetamooliga seoses on täheldatud kergeid bronhospasme (ristreaktsioon).

Patsientidele tuleb soovitada mitte võtta muid paratsetamooli sisaldavaid ravimeid, külmetuse ja gripi või köhavastaseid ravimeid samaaegselt (vt lõik 4.5). Pöördumatu maksakahjustuse ohu tõttu on üleannustamise korral vajalik kohene meditsiiniabi, isegi kui patsient tunneb end hästi (vt lõik 4.9).

Teatatud on püroglutaamatsidoosi põhjustatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi (high anion gap metabolic acidosis, HAGMA) juhtudest patsientidel, kellel on raske haigus, näiteks raske neerukahjustus ja sepsis, või alatoitumus või muud glutatiooni vaeguse põhjused (nt krooniline alkoholism), keda on ravitud paratsetamooli terapeutilise annusega pikemat aega või paratsetamooli ja flukloksatsilliini kombinatsiooniga. Kui oletatakse, et püroglutaamatsidoosi tõttu on tekkinud HAGMA, on soovitatav paratsetamooli manustamine kohe katkestada ja patsienti hoolikalt jälgida. Uriini 5-oksoproliini määramine võib olla kasulik, et tuvastada püroglutaamatsidoos kui HAGMA aluspõhjus mitme riskiteguriga patsientidel. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumit annuse kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Samaaegset muude paratsetamooli sisaldavate ravimite, külmetuse ja gripi- või köhavastaste ravimite kasutamist tuleb vältida.

PARATSETAMOOL Metoklopramiid võib paratsetamooli imendumist kiirendada (ja suurendada selle maksimaalset plasmakontsentratsiooni). Kuna imendunud paratsetamooli üldkogus ei muutu, ei ole see koostoime tõenäoliselt kliiniliselt oluline.

Domperidoon võib paratsetamooli imendumist kiirendada ja kolestüramiin seda aeglustada. Kolestüramiini ei tohiks võtta tunni aja jooksul pärast paratsetamooli manustamist.

Paratsetamooli pikaajaline regulaarne igapäevane tarvitamine võib tugevdada varfariini ja teiste kumariinide hüübimisvastast toimet, suurendades sellega veritsuse riski. Üksikutel annustel oluline mõju puudub.

Paratsetamool metaboliseeritakse maksas ja seetõttu võib tekkida koostoime sama rada kasutavate ravimitega, või võib seda rada nii inhibeerida kui indutseerida, põhjustades hepatotoksilisust, eriti üleannustamise korral (vt lõik 4.9).

Probenetsiidiga samaaegse ravi korral tuleb paratsetamooli annust vähendada. Probenetsiid nimelt vähendab paratsetamooli kliirensit 50% võrra, takistades paratsetamooli konjugeerimist glükuroonhappega.

Alkohol võib suurendada paratsetamooli hepatotoksilisust, eriti üleannustamise puhul. Alkoholi tarbimist tuleb paratsetamooli kasutamise perioodil vältida.

Mõningad andmed viitavad, et paratsetamool võib mõjutada klooramfenikooli farmakokineetikat, kuid nende valiidsust on kritiseeritud ja tõendid kliiniliselt oluliste koostoimete kohta puuduvad. Kuigi rutiinne jälgimine ei ole vajalik, on neid kahte ravimit koos manustades oluline meeles pidada koostoime tekke võimalust, eriti alatoitumuses patsientidel.

Paratsetamooli ja flukloksatsilliini samaaegsel kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest samaaegset kasutamist on seostatud suure anioonide vahega metaboolse atsidoosiga, mis tekib püroglutaamatsidoosist, eriti riskiteguritega patsientidel (vt lõik 4.4).

GUAIFENESIIN Guaifenesiin võib mõjutada uriini 5-hüdroksüindooläädikhappe või vanillüülmandelhappe diagnostilist määramist.

FENÜÜLEFRIINVESINIKKLORIID

Digoksiin ja südameglükosiidid Fenüülefriiniga kooskasutamisel võib suureneda Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid Sümpatomimeetilised amiinid Tungaltera alkaloidid Fenüülefriiniga kooskasutamisel võib suureneda risk (nt ergotamiin ja metüülsergiid) ergotismi tekkeks. Beetablokaatorid ja teised Fenüülefriin võib nõrgendada beetablokaatorite ja hüpertensioonivastased ravimid hüpertensioonivastaste ravimite toimet. Fenüülefriiniga (sh debrisokviin, guanetidiin, reserpiin, kooskasutamisel võib suureneda hüpertensiooni ja metüüldopa) muude kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete risk. Tritsüklilised antidepressandid (nt amitriptülliin)

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Coldrex MaxGrip on raseduse ajal vastunäidustatud.

Inimkogemuse põhjal põhjustab fenüülefriinvesinikkloriidi kasutamine raseduse ajal kaasasündinud väärarenguid. Samuti on leitud, et sellel on võimalikud seosed loote hüpoksiaga.

Suur hulk rasedate kohta saadud andmeid näitab, et paratsetamooli kasutamisel ei esine väärarenguid ega kahjulikku toimet lootele/vastsündinule. Üsasiseselt paratsetamooliga kokku puutunud laste närvisüsteemi arengu epidemioloogiliste uuringute tulemused on vastuolulised.

Guaifenesiini kasutamise kohta rasedatel andmed puuduvad.

Imetamine Paratsetamool ja fenüülefriin võivad erituda rinnapiima. Ei ole teada, kas guaifenesiin eritub rinnapiima. Coldrex MaxGripi ei tohi imetamise ajal kasutada ilma meditsiinilise soovituseta.

Fertiilsus Coldrex MaxGripi toime kohta viljakusele inimandmed puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Coldrex MaxGrip mõjutab kergelt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Pearingluse tekkimisel tuleb vältida autojuhtimist või masinate käsitsemist.

4.8 Kõrvaltoimed

Tavalisel kasutamisel on toimeained üldiselt hästi talutavad. Allolevas tabelis on MedDRA organsüsteemi klasside kaupa ära toodud terapeutiliste/ametlikult heakskiidetud annuste kasutamisel kirjanduses esitatud ja ravimiga seostatavad ning paratsetamooli, guaifenesiini ja fenüülefriini turuletulekujärgse kasutamise vältel registreeritud kõrvaltoimed.

Kõrvaltoimete klassifitseerimiseks kasutatakse järgnevat kokkulepet: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

PARATSETAMOOL

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Vere ja lümfisüsteemi häired Trombotsütopeenia, agranulotsütoos, leukopeenia, Väga harv Immuunsüsteemi häired Anafülaksia ja Harv Ainevahetus- ja Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos Teadmata toitumishäired Respiratoorsed, rindkere ja Bronhospasm atsetüülsalitsüülhappe ja teiste Väga harv mediastiinumi häired MSPVA-de suhtes tundlikel patsientidel Maksa ja sapiteede häired Maksafunktsiooni häire Väga harv Naha ja nahaaluskoe Naha ülitundlikkusreaktsioonid, sh nahalööbed, Väga harv kahjustused sügelus, higistamine, purpur, urtikaaria ja Neerude ja kuseteede häired Steriilne püuuria Väga harv

GUAIFENESIIN

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Immuunsüsteemi häired Allergilised reaktsioonid, angioödeem, Harv Respiratoorsed, rindkere ja Düspnoe (teatatud koos teiste ülitundlikkuse Harv mediastiinumi häired sümptomitega)

Seedetrakti häired Iiveldus, oksendamine, ebamugavustunne kõhus, Harv Naha ja nahaaluskoe Allergilised reaktsioonid (nt lööve, urtikaaria) Harv kahjustused

FENÜÜLEFRIINVESINIKKLORIID

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkus, urtikaaria, allergiline dermatiit Teadmata Psühhiaatrilised häired Närvilisus, unetus Teadmata Närvisüsteemi häired Peavalu, pearinglus Teadmata Silma kahjustused Müdriaas, äge glaukoom, kõige tõenäolisem Harv Südame häired Vererõhu tõus, tahhükardia, palpitatsioonid, Harv Seedetrakti häired Oksendamine, kõhulahtisus, iiveldus Teadmata Naha ja nahaaluskoe Allergilised reaktsioonid, naha kipitus ja jahedus, Teadmata kahjustused lööve Neerude ja kuseteede häired Düsuuria, uriinipeetus, kõige tõenäolisem põie Teadmata

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Suure anioonide vahega metaboolne atsidoos Paratsetamooli kasutavatel riskiteguritega patsientidel on täheldatud püroglutaamatsidoosi tõttu suure anioonide vahega metaboolse atsidoosi juhtumeid (vt lõik 4.4). Nendel patsientidel võib madala glutatioonisisalduse tõttu esineda püroglutaamatsidoosi. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

PARATSETAMOOL Mürgistuse risk on eriti eakatel, väiksematel lastel, maksahaigusega patsientidel, kroonilise alkoholismi ja kroonilise alatoitumuse korral. Paratsetamooli üleannustamine võib neil juhtudel lõppeda fataalselt. Sümptomid ilmnevad tavaliselt esimese 24 tunni jooksul ja nendeks on iiveldus, oksendamine, anoreksia, kahvatus ja kõhuvalu.

Ühekordse annusena manustatud paratsetamooli üleannus võib põhjustada nii täiskasvanutel kui lastel täielikku ja pöördumatut maksarakkude nekroosi, mis viib hepatotsellulaarse puudulikkuse, metaboolse atsidoosi ja entsefalopaatiani, mis võivad lõppeda kooma ja surmaga.

Samal ajal täheldatakse maksa transaminaaside (ASAT, ALAT), laktaatdehüdrogenaasi ja bilirubiinisisalduse suurenemist koos protrombiini aja pikenemisega, mis võivad avalduda 12…48 tunni jooksul pärast manustamist.

Maksakahjustus on tõenäoline täiskasvanutel, kes on võtnud soovitatavast suurema koguse paratsetamooli. Arvatakse, et toksilise metaboliidi liigsed kogused (paratsetamooli tavaliste annuste võtmise järgselt neutraliseeritaks glutatiooni poolt) seonduvad pöördumatult maksakoega.

Mõnedel patsientidel võib paratsetamooli toksilisuse tõttu esineda suurem maksakahjustuse risk.

Riskitegurid Kui patsient: a) saab pikaajalist ravi karbamasepiini, fenobarbitaali, fenütoiini, primidooni, rifampitsiini, lihtnaistepuna või teiste maksaensüüme indutseerivate ravimitega; või b) tarbib regulaarselt alkoholi soovitatavatest suuremas koguses; või c) on tõenäoliselt glutatioonipuudusega, nt söömishäired, tsüstiline fibroos, HIV nakkus, nälgimine, kahheksia.

Sümptomid Paratsetamooli üleannustamise tunnused esimese 24 tunni jooksul on kahvatus, iiveldus, oksendamine, isutus ja kõhuvalu. Maksakahjustus võib avalduda 12…48 tunni jooksul pärast manustamist. Avalduda võivad glükoosi metabolismi häired ja metaboolne atsidoos. Raske mürgistusjuhtumi korral võib maksapuudulikkus tuua kaasa entsefalopaatia, hemorraagia, hüpoglükeemia, ajuturse ja surma. Ka ilma raske maksakahjustuseta võib areneda äge neerupuudulikkus koos ägeda tubulaarnekroosiga, millele viitavad valu niuetes, hematuuria ja proteinuuria. On täheldatud ka südame arütmiat ja pankreatiiti.

Ravi Paratsetamooli üleannustamise puhul on oluline kohene ravi. Vaatamata varajaste sümptomite puudumisele tuleb patsiendid kiiresti suunata haiglasse kohese meditsiiniabi saamiseks. Sümptomid võivad piirduda iivelduse või oksendamisega ega pruugi kajastada üleannustamise või organkahjustuse ohu tõsidust. Ravi peab vastama kehtestatud ravijuhenditele.

Kui üleannustamisest ei ole möödunud üle 1 tunni, tuleb kaaluda aktiivsöe kasutamist. Paratsetamooli kontsentratsiooni plasmas tuleb mõõta 4 tundi pärast ravimi sissevõtmist või hiljem (varasemad tulemused ei ole tõesed). N-atsetüültsüsteiini võib kasutada kuni 24 tunni möödumisel paratsetamooli sissevõtmisest, kuid selle kaitsev toime on maksimaalne kuni 8 tunni jooksul pärast manustamist. Pärast seda väheneb antidoodi tõhusus järsult. Vajaduse korral tuleb N-atsetüültsüsteiini manustada intravenoosselt kehtestatud annustamisskeemi järgi. Kui patsienti ei ole võimalik haiglasse toimetada (nt väheasustatud piirkondades), on sobivaks alternatiiviks suukaudne metioniin, tingimusel, et patsient ei oksenda. GUAIFENESIIN

Sümptomid Väga suured guaifenesiini annused võivad põhjustada iiveldust ja oksendamist. Liigne guaifenesiin võib tekitada neerukive.

Ravi Oksendamist tuleb ravida vedelike asendamise ja elektrolüütide taseme jälgimisega. Neerukive tuleb ravida vastavalt kusekivitõve kehtivatele ravijuhistele.

FENÜÜLEFRIINVESINIKKLORIID

Sümptomid Fenüülefriinvesinikkloriidi üleannustamine põhjustab tõenäoliselt sarnaseid sümptomeid, mis on loetletud kõrvaltoimete all lõigus 4.8. Täiendavate sümptomite hulka võivad kuuluda ärritatus, rahutus, hüpertensioon, reflektoorne bradükardia, hüperpüreksia ja treemor. Raskematel juhtudel

võivad esineda segasusseisund, hallutsinatsioonid, krambihood ja arütmiad. Samas on fenüülefriinvesinikkloriidi tõsise toksilisuse tekitamiseks vajalik Coldrex MaxGripi kogus suurem, kui paratsetamooliga seotud maksatoksilisuse tekitamiseks vajalik kogus.

Ravi Sümptomeid tuleb ravida vastavalt kehtivatele ravijuhistele. Rasket hüpertensiooni võib olla vaja ravida alfa-retseptoreid blokeeriva ravimiga, nt fentolamiin.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, aniliidid, paratsetamooli kombinatsioonid, v.a psühholeptikumidega, ATC-kood: N02BE51

Toimemehhanism

PARATSETAMOOL Paratsetamool on analgeetiline ja antipüreetiline aine.

Analgeetiline Analgeetilise toime mehhanism pole täielikult kindlaks määratud. Paratsetamool võib toimida peamiselt läbi prostaglandiini sünteesi pärssimise kesknärvisüsteemis (KNS) ja vähemal määral ka läbi perifeerse toime, blokeerides valuimpulsi tekkimist. Perifeerne toime võib olla tingitud ka prostaglandiini sünteesi pärssimisest või teiste ainete sünteesi või toimemehhanismi pärssimisest, mis mõjutavad valuretseptoreid mehaanilise või keemilise stimulatsiooni suhtes. Perifeersete prostaglandiinide sünteesi inhibeerimise suhteliselt madala aktiivsusega on seotud olulised farmakoloogilised omadused, näiteks seedetrakti kaitsvate prostaglandiinide seisund.

Antipüreetiline Paratsetamool toodab tõenäoliselt antipüreetilisi aineid, toimides hüpotaalamuse termoregulatsiooni keskusele, et tekitada perifeerne vasodilatatsioon, mille tagajärjel suureneb verevool nahas, higistamine ja soojuskadu. Tsentraalne toime hõlmab tõenäoliselt prostaglandiinide sünteesi inhibeerimist hüpotaalamuses.

GUAIFENESIIN Guaifenesiin on hästi tuntud ekspektorant. Seda tüüpi ekspektorandid suurendavad teadaolevalt hingamisteede sekretsiooni mahtu ja seega hõlbustavad sekreedi eemaldamist tsiliaarse aktiivsuse ja köhimise teel. See muudab mitte-produktiivse köha rohkem produktiivseks ja harvemaks. FENÜÜLEFRIINVESINIKKLORIID Fenüülefriinvesinikkloriid on hästi tuntud sümpatomimeetiline amiin, mis toimib hingamisteede alfa- adrenergilistesse retseptoritesse vasokonstriktsiooni tekitamiseks. See vähendab ajutiselt ninakäikude ja siinuste limaskesta turset, mida seostatakse limaskesta põletikuga, võimaldades vedelikul siinustest vabalt väljuda.

Lisaks limaskesta turse vähendamisele pärsib fenüülefriinvesinikkloriid ka lima tootmist, takistades seeläbi vedeliku tekkimist õõntes, kus see muidu võib põhjustada survet ja valu.

5.2 Farmakokineetilised omadused

In vitro lahustumise andmed näitavad Coldrex MaxGripi kapsli vabanemisprofiili, kus ligikaudu 50% toimeainetest vabaneb 5 minuti pärast.

PARATSETAMOOL

Imendumine Paratsetamool imendub kiiresti seedetraktist ning maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 10...60 minutit pärast suukaudset manustamist.

Jaotumine Paratsetamool jaotub suhteliselt ühtlaselt enamikes kehavedelikes ja selle seondumine valkudega varieerub. Tavaliste terapeutiliste kontsentratsioonide juures on seondumine plasmavalkudega minimaalne, kuid see tõuseb kontsentratsiooni suurenedes.

Biotransformatsioon Paratsetamool metaboliseerub maksas, läbides kaks peamist metaboolset rada ning moodustades konjugaadid glükuroonhappe ja väävelhappega. Suuremate, kui terapeutiliste annuste korral küllastub viimati nimetatud rada kiiresti. Vähemolulise, tsütokroom P 450 (peamiselt CYP2E1) katalüüsitava raja tulemusel moodustub reaktiivne vaheühend (N-atsetüül-p-bensokinoonimiin), mille glutatioon tavakasutuse tingimustes kiiresti detoksifitseerib ja mis pärast konjugatsiooni tsüsteiini ja merkaptuurhappega uriiniga eritub. Ning ümberpöördult, massiivse mürgistuse korral on selle toksilise metaboliidi kogus suurenenud.

Eritumine Paratsetamool eritub põhiliselt uriiniga. 90% sissevõetud annusest eritub neerude kaudu 24 tunni jooksul peamiselt glükuroniid- (60...80%) ja sulfaatkonjugaatidena (20...30%). Vähem kui 5% eritub muutumatul kujul paratsetamoolina. Eliminatsiooni poolväärtusaeg varieerub ligikaudu 1...4ºtundi.

Neerupuudulikkuse korral (GFR ≤ 50 ml/min) on paratsetamooli eritumine veidi aeglasem, eliminatsiooni poolväärtusaeg jääb vahemikku 2...5,3 tundi. Raske neerukahjustusega isikutel on glükuroniid- ja sulfaatkonjugaatide eritumise kiirus kolm korda aeglasem kui tervetel isikutel.

GUAIFENESIIN

Imendumine Guaifenesiin imendub pärast suukaudset manustamist seedetraktist.

Biotransformatsioon ja eritumine Guaifenesiin metaboliseerub maksas kiiresti oksüdeerumise teel beeta-(2-metoksü-fenoksü)laktaadiks, mis eritub uriiniga.

FENÜÜLEFRIINVESINIKKLORIID Imendumine Fenüülefriinvesinikkloriid imendub seedetraktist ebakorrapäraselt. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse 2 tunni jooksul.

Biotransfromatsioon Fenüülefriinvesinikkloriid läbib primaarse metabolismi monoamiini oksüdaasi abil soolestikus ja maksas; suu kaudu manustatud fenüülefriinil on seega vähenenud biosaadavus.

Eritumine Fenüülefriinvesinikkloriid eritub peaaegu täielikult uriiniga sulfaatkonjugaadina.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Coldrex MaxGripil on tugev ohutusprofiil. Puuduvad tavapärased reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse hindamise praegu aktsepteeritavatele standarditele vastavad uuringud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Maisitärklis Naatriumkroskarmelloos Naatriumlaurüülsulfaat Magneesiumstearaat Talk

Želatiinkapsel: Želatiin Naatriumlaurüülsulfaat Kinoliinkollane (E104) Indigokarmiin (E132) Erütrosiin (E127) Titaandioksiid (E171) Puhastatud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Pakendis 8, 16, 24 või 32 kapslit.

Paber-alumiiniumfooliumkattega lastekindel PVC blister, mis sisaldab rohelise kapslikeha ja sinise kapslikaanega želatiinkapsleid, milles on valkjas pulber.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Perrigo Poland Sp. z o.o. ul. Domaniewska 48 02-672 Warszawa Poola

8. MÜÜGILOA NUMBER

1038321

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.09.2021 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 15.09.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2026