Artikli sisukord
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS
Doxy-M-ratiopharm 100 mg tabletid
2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS
Üks tablett sisaldab 104,1 mg doksütsükliinmonohüdraati (vastab 100 mg doksütsükliinile). INN. Doxycyclinum
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. RAVIMVORM
Tablett (poolitusjoonega). Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.
4. KLIINILISED ANDMED
4.1 Näidustused
Doksütsükliinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid täiskasvanutel ja üle 8- aastastel lastel: kroonilise bronhiidi ägenemine, kuseteede infektsioon, riketsioos, mükoplasmoos, klamüdioos, puukborrelioos, erlihhioos, koolera, taastuv tüüfus, süüfilis, kampülobakterioos, tulareemia, siberi katk, katk, akne, rosacea.
Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid. Doksütsükliin ei sobi stafülokokk-, streptokokk- ja pneumokokkinfektsioonide raviks, sest resistentsus tekib kiiresti.
Kliiniliselt oluline toimespekter. Actinomyces, Bacillus anthracis, Bartonella, Borrelia, Brucella, Campylobacter, Chlamydia, Erlichia, Haemophilus, Leptospira, Moraxella, Mycoplasma, Propionibacterium acnes, Rickettsia, Staphylococcus (esineb resistentseid tüvesid), Streptococcus (esineb resistentseid tüvesid), Treponema, Ureaplasma, Vibrio, Yersinia pestis. Uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral: Escherichia coli, Klebsiella.
4.2 Annustamine ja manustamisviis
Annustamine
Täiskasvanud ja lapsed vanuses 12 aastat...18 aastat Doksütsükliini tavaline annus raskete infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel vanuses 12...18 aastat on 200 mg esimesel päeval (üksikannusena või jagatuna kaheks annuseks) ja seejärel säilitusannus 100 mg ööpäevas. Raskemate infektsioonide raviks tuleb manustada annust 200 mg ööpäevas kogu ravi jooksul.
Lapsed vanuses 8...12 aastat (vt lõik 4.4) Doksütsükliini kasutamist raskete infektsioonide raviks lastel vanuses 8...12 aastat tohib kaaluda ainult juhul, kui muu ravi ei ole kättesaadav, efektiivne või on vastunäidustatud.
Sellisel juhul tuleb raskete infektsioonide raviks kasutada järgmiseid annuseid:
Lastele kehakaaluga 45 kg või vähem: algannus 4,4 mg/kg kohta ööpäevas (üksikannusena või jagatuna kaheks annuseks) ja säilitusannus 2,2 mg/kg kohta ööpäevas (üksikannusena või jagatuna kaheks annuseks). Raskemate infektsioonide raviks tuleb manustada annust kuni 4,4 mg/kg kohta ööpäevas kogu ravi jooksul.
Lastele kehakaaluga üle 45 kg: kasutada täiskasvanutele soovitatud annust.
Lapsed alates sünnist kuni vanuseni alla 8 aastat Alla 8-aastastel lastel ei tohi doksütsükliini kasutada, sest neil on risk hammaste värvimuutuste tekkeks (vt lõigud 4.4 ja 4.8).
Spetsiaalsed annustamissoovitused Süüfilis (primaarne ja sekundaarne vorm penitsilliinallergiaga patsientidel): 300 mg (kolm tabletti) doksütsükliini ööpäevas (võib võtta ööpäevase üksikannusena) 15 päeva jooksul.
Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi (I staadium): 200 mg (kaks tabletti) doksütsükliini ööpäevas vähemalt 3 nädala jooksul.
Annustamine neerukahjustusega patsientidele Neerude alanenud funktsiooniga patsientidel ei ole üldiselt nõutav doksütsükliini annuse vähendamine.
Manustamisviis Ravimit peab sisse võtma kas regulaarselt hommikuti koos hommikusöögiga või samaaegselt koos mõne teise toidukorraga koos rikkaliku vedelikuga (mitte piima või piimatoodetega). Sissevõtmine söögikorra ajal võib vähendada mao-seedetrakti häirete sagedust.
Kasutamise kestus Ravi pikkus sõltub haiguse iseloomust ja kulust. Pikaajalisel kasutamisel (kauem kui 21 päeva) peab reeglipäraselt tegema laboratoorseid uuringuid, et kontrollida nii maksa- ja neerude funktsiooni kui ka verepilti.
4.3 Vastunäidustused
Ülitundlikkus doksütsükliini, teiste tetratsükliinide (ristuva allergia tekke oht) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes. Rasked maksafunktsiooni häired. Alla 8-aastased lapsed. Doksütsükliin on raseduse ajal vastunäidustatud. Raseduse ajal tetratsükliinide kasutamisega kaasnevad riskid on peamiselt seotud kahjulike toimetega hammaste ja luude arengule (vt lõik 4.4 teavet kasutamise kohta hammaste arenguperioodil). Tetratsükliinid erituvad rinnapiima ja on seetõttu vastunäidustatud imetavatele emadele (vt lõik 4.4 teavet kasutamise kohta hammaste arenguperioodil).
4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Mikrobioloogiliselt kinnitatud stafülokokk-, streptokokk- või pneumokokkinfektsioone ei tohi kõrge resistentsuse tõttu doksütsükliiniga ravida.
Lapsed Tetratsükliinide ravimiklassi kuuluvate ravimite kasutamine hammaste arenguperioodil (raseduse teine pool ja lapse esimesed 8 eluaastat) võib põhjustada hammaste värvuse püsivat muutust (kollakas- hallikas-pruun). See kõrvaltoime on sagedasem pikaajalisel kasutamisel, kuid seda on täheldatud ka pärast korduvaid lühiajalisi ravikuure. Samuti on teatatud hambaemaili hüpoplaasiast. Doksütsükliini tohib kasutada alla 8-aastastel lastel ainult raskete või eluohtlike seisundite korral (nt kaljumäestiku
tähniline palavik (Rocky Mountain spotted fever)), kui võimalik saadav kasu ületab riskid ning puudub alternatiivne ravi.
Ehkki risk püsiva hammaste värvuse muutuse tekkeks on 8...12-aastastel lastel harvaesinev, tohib selles vanuses lastel doksütsükliini kasutamist kaaluda vaid juhul, kui muu ravi ei ole kättesaadav, efektiivne või on vastunäidustatud.
Ösofagiit Ösofagiidi ja söögitoru haavandite juhte on täheldatud patsientidel, kes said kapsli ja tableti kujul tetratsükliinide klassi kuuluvaid ravimeid, sh doksütsükliini. Enamik neist patsientidest võttis ravimeid vahetult enne voodisse minekut või koos ebapiisava koguse vedelikuga.
Valgustundlikkus Päikesevalguse toimel võivad tekkida fotosensibilisatsioon tõttu fototoksilised reaktsioonid päikesele avatud kehapiirkondades (tugeva päikesepõletuse sümptomitega, nagu nt punetus, turse, villide teke, värvi muutus), väga harva on haaratud ka küüned (küünte eraldumine, värvuse muutus). Seega ei ole soovitatav doksütsükliinravi ajal päevitada ega käia solaariumis. Valgustundlikkus väljendub liialdatud päikesepõletuse reaktsioonina ja võib tekkida tetratsükliine saavatel patsientidel otsese päikesevalguse või UV-valguse toimel. Patsientidele, kes võivad kokku puutuda otsese päikesevalguse või ultraviolettkiirgusega tuleb öelda, et see reaktsioon võib tetratsükliinidega tekkida ja ravi tuleb katkestada kohe, kui tekivad esimesed tõendid naha punetusest.
Rasked nahareaktsioonid Seoses doksütsükliiniga on teatatud rasketest nahaga seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN), eksfoliatiivsest dermatiidist, multiformsest erüteemist ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi määramise ajal peab patsiente teavitama nahareaktsioonide tunnustest nähtudest ja sümptomitest ning patsiente nende suhtes hoolikalt jälgima. Kui ilmnevad sellistele reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, peab ravi doksütsükliiniga otsekohe lõpetama ja kaaluma muu ravimi kasutamist (nagu asjakohane).
Kasutamine maksakahjustusega patsientidel Doksütsükliini tuleb kasutada ainult ettevaatusega maksakahjustusega patsientidel või neil, kes saavad potentsiaalselt hepatotoksilisi ravimeid.
Pikemaajalise ravi korral (st rohkem kui 21 päeva) peab regulaarselt kontrollima vere-, maksa- ja neerunäitajaid. Mikrobioloogiline ülekasv Antibiootikumide kasutamisel võib vahetevahel tekkida mittetundlike mikroorganismide, sh Candida ülekasv. Peaaegu kõigi antibakteriaalsete ainetega, sh doksütsükliin, on teatatud pseudomembranoossest koliidist.
Mittetundlike mikroorganismide võimaliku ülekasvu tagajärjel võivad tekkida superinfektsioonid (kandidoos) - sellisel juhul peab rakendama sobivat ravi.
Raske ja püsiva kõhulahtisuse põhjusena tuleb arvestada ka antibiootikumist tingitud pseudomembranoosse koliidi võimalusega, mis võib olla eluohtlik. Sellisel juhul tuleb ravikuur viivitamatult katkestada ja rakendada vastavat ravi (nt vankomütsiiniga). Peristaltikat pärssivad ravimid on vastunäidustatud.
Jarisch-Herxheimeri reaktsioon Mõnedel spiroheedi infektsiooniga patsientidel võib varsti pärast doksütsükliinravi alusatmist tekkida Jarisch-Herxheimeri reaktsioon (kõrge palavik, külmavärinad, peavalu, lihasvalu ja nahalööve, mis kestavad tavaliselt mõnest tunnist ühe päevani). Sellisel juhul peab patsiendile selgitama, et see on spiroheetinfektsioonide korral antibiootikumiravi tagajärjel tekkiv seisund, mis tavaliselt möödub ise.
Myasthenia gravis Potentsiaalse nõrga neuromuskulaarse blokaadi riski tõttu peab myasthenia gravis’t põdevatele patsientidele tetratsükliine manustama ettavaatusega.
Healoomuline intrakraniaalse rõhu tõus Noorukitel ja täiskasvanutel on täheldatud healoomulist intrakraniaalse rõhu tõusu. Need seisundid kadusid kiirelt ravi katkestamisel.
Abiained See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes tabletis, see tähendab on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.
4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Doksütsükliini toimet mõjustatakse järgnevate ravimite läbi Doksütsükliini resorbtsiooni mao-seedetraktist võivad pidurdada nii 2- või 3-valentsed katioonid nagu magneesium ja alumiinium antatsiidides, kaltsium (piimas, piimaproduktides ja kaltsiumi sisaldavates puuviljamahlades) või rauapreparaadid, suukaudsed tsingipreparaadid, kui ka meditsiiniline aktiivsüsi ja kolestüramiin. Seetõttu peab selliseid ravimeid või toiduaineid tarvitama 2...3-tunnise ajavahega. Nii antibiootikum rifampitsiin, indutseerivad ravimid barbituraatide grupist ja teised antikonvulsantidena toimivad ravimid nagu karbamasepiin, difenüülhüdantoiin ja primidoon kui ka krooniline alkoholi kuritarvitamine võivad ensüümi induktsiooni tõttu maksas kiirendada doksütsükliini lammutamist, nii et tavaliste annustega ei saavutata terapeutiliselt toimivat doksütsükliini kontsentratsiooni.
Doksütsükliin mõjutab järgnevate ravimite toimet Doksütsükliin võib tugevdada sulfonüüluurea derivaatide (suukaudsed diabeediravimid) ja dikumarooli tüüpi antikoagulantide toimet. Kombineeritud kasutamise puhul peab toimuma veresuhkru või hüübimisnäitajate kontroll ja vajadusel vastavalt nende ravimite annuse vähendamine Doksütsükliini ja tsüklosporiin-A samaaegse kasutamise läbi võib suureneda immuunsupressantide toksiline toime, seetõttu peab koosmanustamine toimuma ainult piisava jälgimise all.
Muud koostoimed Potentsiaalselt nefrotoksilise metoksüfluraan-narkoosi kombineerimine doksütsükliin-raviga võib viia neerupuudulikkusele. Vahetult enne, samaaegselt või pärast isotretinoiini ravikuuri, mida kasutatakse akne ravis, tuleb teha paus ravis doksütsükliiniga, sest harvadel juhtudel võivad mõlemad ravimid põhjustada koljusisese rõhu tõusu (pseudotumor cerebri). Samaaegset doksütsükliini ja β-laktaamantibiootikumide kasutamist tuleb vältida, sest see võib viia antibakteriaalse toime vähenemisele. Samaaegne teofülliini ja tetratsüklinide kasutamine võib suurendada kõrvaltoimete esinemist mao- seedetraktis. Ühel üksikul juhul on samaaegse doksütsükliini ja liitiumi sisaldavate ravimite kasutamise puhul täheldatud liitiumi taseme tõusu seerumis koos tsentraalnärvisüsteemi häirete tekkega, nagu segasusseisund ja uimasus. Seetõttu peab samaaegse doksütsükliini ja liitiumi kasutamise puhul eriti hoolikalt kontrollima liitiumi taset seerumis. Laboratoorsete analüüside häirimine Tetratsükliinide kasutamise tõttu võib olla häiritud suhkru, valgu, urobilinogeeni ja katehhoolamiinide määramine uriinis.
Doksütsükliini koostoimed
Ravim Järgnev toime Põhjus
Alumiinium, kaltsium (ka piim), Doksütsükliini toime Vähenenud resorptsioon magneesium (nt antatsiidides), nõrgenemine komplekside moodustumise raud, kolestüramiin; med. tõttu aktiivsüsi Rifampitsiin, barbituraadid, Doksütsükliini toime Ensüümi induktsiooni tõttu karbamasepiin, nõrgenemine kiirenenud lammutamine difenüülhüdantoiin, kroon. Alkoholi kuritarvitamine Kumariini derivaadid, Hüübimist pärssiva ja sulfonüüluurea preparaadid veresuhkrut langetava toime Tsüklosporiin-A Tsüklosporiin-A toksilise toime Metoksüfluraan Võib viia neerupuudulikkusele Isotretinoiin Suurenenud risk pseudotumor Penitsilliinid, tsefalosporiinid (jt Penitsilliini/tsefalosporiini mõju β-laktaamid) nõrgenemine Teofülliin Suurenenud kõrvaltoimete Liitium Liitiumi taseme tõus seerumis Suhkur, valk, urobilinogeen, Kvalitatiivse ja kvantitatiivse katehhoolamiinid uriinis määramise häirumine
4.6 Rasedus ja imetamine
Doksütsükliin on raseduse ja imetamise ajal vastunäidustatud. Raseduse ajal tetratsükliinide kasutamisega kaasnevad riskid on peamiselt kahjulik toime hammaste ja luustiku arengule. Tetratsükliinid erituvad rinnapiima ja on seetõttu vastunäidustatud imetamise ajal. Raseduse ajal on tetratsükliini kasutamisel suurem risk maksakahjustuste tekkeks.
4.7 Toime reaktsioonikiirusele
Üksikjuhtudel on tetratsükliinide kasutamise ajal teatatud reeglina mööduvast lühinägelikkusest (müoopia), mis mõjutab autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.
4.8 Kõrvaltoimed
Kõrvaltoimed on klassifitseeritud esinemissageduse alusel: − väga sage (>1/10), − sage (≥1/100, ≤1/10), − aeg-ajalt (≥1/1000, ≤1/100), − harv (≥1/10 000, ≤1/1000), − väga harv (≤1/10 000), − teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).
Suukaudsed ravimvormid
Infektsioonid ja infestatsioonid Teadmata: Superinfektsioon – mittetundlike mikroorganismide ülekasv võib põhjustada kandidiaasi, glossiiti, stafülokoki poolt põhjustatud enterokoliiti, pseudomembranoosset koliiti (Clostridium difficile ülekasvu korral), anogenitaalpiirkonnas lokaalset põletikku (candida ülekasvu korral), stomatiiti, vaginiiti
Vere ja lümfisüsteemi häired Teadmata: Aneemia, trombotsütopeenia, neutropeenia
Immuunsüsteemi häired Teadmata: Ülitundlikkusreaktsioonid (sh anafülaktiline šokk, anafülaksia, hüpotensioon, angioneurootiline turse, düspnoe, seerumtõbi, perifeersed tursed, tahhükardia ja urtikaaria), Jarisch-Herxheimeri reaktsioon (vt lõik 4.4)
Närvisüsteemi häired Harv: Peavalu Teadmata: Healoomuline intrakraniaalse rõhu tõus (sümptomiteks on nägemise hägustumine, skotoomid, diploopia, püsiv nägemise kaotus)
Seedetrakti häired Harv: Iiveldus, kõhulahtisus, düspepsia Väga harv: Kõhuvalu Teadmata: Oksendamine, düsfaagia, ösofagiit, söögitoru haavand, pankreatiit, hammaste emaili hüpoplaasia, hammaste värvuse muutus*, must ”karvane” keel. * Doksütsükliini kasutamisel on teatatud mööduvast pindmisest jäävhammaste värvuse muutusest, kuid esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete alusel hinnata.
Maksa ja sapiteede häired Teadmata: Hepatiit, ikterus, maksapuudulikkus, maksaensüümide aktiivsuse tõus (mööduv)
Naha ja nahaaluskoe kahjustused Harv: Lööve (sh makulopapulaarne lööve ja erütematoosne lööve), naha hüperpigmentatsioon* Väga harv: Valgustundlikkuse reaktsioon Teadmata: Eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs; foto-onühholüüs, ravimist tingitud lööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS sündroom), fikseerunud ravimilööve * Doksütsükliini kroonilise kasutamise korral
Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga harv: Artralgia Teadmata: Müalgia
Neerude ja kuseteede häired Teadmata: Uurea sisalduse suurenemine seerumis
Nõuanded Pikaajalise kasutamise puhul (kauem kui 21 päeva), peab reeglipäraselt läbi viima laboratoorseid uuringuid nii maksa- ja neerude funktsiooni kui ka vereloomesüsteemi kontrolliks.
Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9 Üleannustamine
Mürgistuse sümptomid Doksütsükliin ei ole ühekordse suukaudse või parenteraalse kasutamise puhul mitmekordsetes terapeutilistes annustes ägedalt toksiline. Kirjanduses ei ole ägedaid doksütsükliini-intoksikatsioone senini kirjeldatud. Üleannustamisel on siiski nii parenhümatoossete maksa- ja neerudekahjustuste kui ka pankreatiidi oht.
Mürgistuse ravi Suukaudse doksütsükliini üleannuse puhul peavad aine veel mitte resorbeerunud osad antatsiidide, magneesium- või kaltsiumsoolade manustamisega moodustama mitteresorbeeruvaid kelaat- komplekse. Ravimi kohesel lõpetamisel on teatud asjaoludel näidustatud sümptomaatilised abinõud. Doksütsükliin ei ole piisavalt dialüüsitav, nii et hemo- või peritoneaaldialüüs on väheefektiivne.
Pseudomembranoosne koliit Peab kaaluma ravi lõpetamist selle ravimiga sõltuvalt näidustusest ja vajadusel koheselt alustama sobiva raviga (nt spetsiaalsete antibiootikumide/kemoterapeutikumide tarvitamine, mille toimivus on kliiniliselt tõestatud). Ravimid, mis pärsivad soole liikuvust (peristaltika), on vastunäidustatud.
Rasked ägedad ülitundlikkusreaktsioonid (nt anafülaksia) Peab ravi selle arstimiga koheselt lõpetama ja alustama tavapäraste vastavate esmaabi-vahenditega (nt antihistamiinikumid, kortikosteroidid, sümpatomimeetikumid ja vajadusel kunstlik hingamine).
5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED
5.1 Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, tetratsükliinid; ATC-kood: J01AA02
Doksütsükliinil on peamiselt bakteriostaatiline toime. Toimemehhanism põhineb ribosomaalsel valgusünteesi pärssimisel, kusjuures hõlmates nii ekstra- kui ka intratsellulaarsed tekitajad. Vähene toksilisus põhineb arvatavasti doksütsükliini oluliselt kõrgemal afiinsusel bakteriaalsetesse ribosoomidesse võrreldes ribosoomidega imetajate kudedest. Doksütsükliini toimespekter ei erine tavaliste tetratsükliinide toimespektrist. Doksütsükliini toimespekter hõlmab paljud grampositiivsed ja gramnegatiivsed bakterid, kaasa arvatud anaeroobid ja spoore moodustavad. Kliiniliselt olulised on eriti tetratsükliinide toimed intratsellulaarsetesse tekitajatesse (mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad). Tetratsükliinidel on vaid vähene toime mükobakteritesse. Tetratsükliinide grupi sees on ulatuslik ristresistentsus.
5.2 Farmakokineetilised omadused
Pärast suukaudset manustamist imendub doksütsükliin peensoole ülemisest osast peaaegu täielikult (> 90% annusest). Kontsentratsioon seerumis on määratav juba 30 minuti pärast, maksimaalne kontsentratsioon 1...2 tunni pärast. Pärast 200 mg üksikannuse sissevõtmist on tehtud kindlaks tippkontsentratsioonid vahemikus 3...5,3 mg/l. Terapeutilistes tingimustes manustatakse 1. ravipäeval tavaliselt 200 mg annus ja järgnevatel päevadel (24-tunnise vahega) üksikannustena 100 mg korraga. Seeläbi saavutatakse tasakaalukontsentratsioonid kiiresti. 200-/100-mg-skeemi puhul on need umbes sama kõrged kui pärast 200-mg-üksikannuse manustamist. Plasma poolväärtusaeg ulatub tervel inimesel ca. 16±6 h; langenud neerude funktsiooni puhul võib see vähesel määral, maksahaiguste puhul tugevalt pikenenud olla. Doksütsükliini seostuvus valkudega on 89...90%. Jaotumine kogu organismis järgneb kiiresti, kusjuures penetratsioon kesknärvisüsteemi, ka läbi põletikuliste kelmete, on suhteliselt vähene. Kõrge kontsentratsioon sapis ja hea diffusioon kudedesse saavutatakse eriti maksas, neerudes, kopsudes, põrnas, luudes ja genitaalorganites. Näiline doksütsükliini jaotuvusruumala on umbes 0,75 l/kg. Doksütsükliin metaboliseeritakse inimorganismis vaid vähesel määral (≤ 10% annusest). Ekskretsioon järgneb põhiliselt mikrobioloogiliselt aktiivsete ainetena soolest (transintestinaalse sekretsiooni ja sapi kaudu) ja teatud määral ka neerude kaudu (30...55%).
24 tunni jooksul leitakse uriinist uuesti ca 41% (vahemik: 22...60%) doksütsükliini annusest. Farmakokineetiliste iseärasuste tõttu ei ole doksütsükliini poolväärtusaeg tugevalt langenud neerude funktsiooniga patsientidel märkimisväärselt pikenenud.
5.3 Prekliinilised ohutusandmed
Äge toksilisus Ägeda toksilisuse uuringud ei ole andnud erilist tulemust.
Krooniline toksilisus Uuringud erinevatel loomaliikidel (ahvid, rotid, koer, hamstrid) kestvusega kuni üks aasta ei näidanud märkimisväärseid patoloogilisi muutusi. Uuringugruppides, kui annused olid väga kõrged, esinesid gastrointestinaaltrakti häired.
Mutageenne ja tuumoreid põhjustav potentsiaal 18-kuune uuring rottidel ei andnud viiteid tuumoreid põhjustava potentsiaali kohta. Mutageensete toimete suhtes ei ole doksütsükliini vastavalt uuritud. Senini läbiviidud in vivo ja in vitro testid on olnud negatiivsed.
Reproduktsioonitoksilisus Teratoloogilisi uuringuid on läbi viidud erinevatel loomaliikidel (rotid, hiir, ahvid, küülikud). Kongenitaalseid väärmoodustisi ei selgunud. Loodetel alates 4. kuust võivad tekkida doksütsükliini ladestumise tõttu hammaste värvi muutused, emaili defektid ja luude kasvu pidurdumine.
6. FARMATSEUTILISED ANDMED
6.1 Abiainete loetelu
Mikrokristalliline tselluloos, naatriumkarboksümetüültärklis, talk, magneesiumstearaat, ränidioksiid.
6.2 Sobimatus
Doksütsükliin võib 2- ja 3-valentsete katioonidega moodustada kelaate, mis ei resorbeeru mao- seedetraktis.
6.3 Kõlblikkusaeg
5 aastat
6.4 Säilitamise eritingimused
Hoida temperatuuril kuni 30 °C
6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu
PVC-alumiinium blister, mis sisaldab 10 tabletti PVC-alumiinium blister, mis sisaldab 20 tabletti
6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks
Erinõuded puuduvad.
7. MÜÜGILOA HOIDJA
ratiopharm GmbH,
Graf-Arco-Str.3, 89079 Ulm, Saksamaa
8. MÜÜGILOA NUMBER
030593
9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.03.2004 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.03.2014