Doxy-m-ratiopharm 100 mg - tablett (100mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Doxy-M-ratiopharm 100 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Doxy-M-ratiopharm 100 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 104,1 mg doksütsükliinmonohüdraati (vastab 100 mg doksütsükliinile). INN. Doxycyclinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett (poolitusjoonega). Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Doksütsükliinile tundlike mikroorganismide poolt põhjustatud infektsioonid täiskasvanutel ja üle 8- aastastel lastel: kroonilise bronhiidi ägenemine, kuseteede infektsioon, riketsioos, mükoplasmoos, klamüdioos, puukborrelioos, erlihhioos, koolera, taastuv tüüfus, süüfilis, kampülobakterioos, tulareemia, siberi katk, katk, akne, rosacea.

Antimikroobsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid. Doksütsükliin ei sobi stafülokokk-, streptokokk- ja pneumokokkinfektsioonide raviks, sest resistentsus tekib kiiresti.

Kliiniliselt oluline toimespekter. Actinomyces, Bacillus anthracis, Bartonella, Borrelia, Brucella, Campylobacter, Chlamydia, Erlichia, Haemophilus, Leptospira, Moraxella, Mycoplasma, Propionibacterium acnes, Rickettsia, Staphylococcus (esineb resistentseid tüvesid), Streptococcus (esineb resistentseid tüvesid), Treponema, Ureaplasma, Vibrio, Yersinia pestis.

Uriinis saavutatavate kontsentratsioonide korral: Escherichia coli, Klebsiella.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud ja lapsed vanuses 12 aastat...18 aastat

Doksütsükliini tavaline annus raskete infektsioonide raviks täiskasvanutel ja lastel vanuses 12...18 aastat on 200 mg esimesel päeval (üksikannusena või jagatuna kaheks annuseks) ja seejärel säilitusannus 100 mg ööpäevas. Raskemate infektsioonide raviks tuleb manustada annust 200 mg ööpäevas kogu ravi jooksul.

Lapsed vanuses 8...12 aastat (vt lõik 4.4)

Doksütsükliini kasutamist raskete infektsioonide raviks lastel vanuses 8...12 aastat tohib kaaluda ainult juhul, kui muu ravi ei ole kättesaadav, efektiivne või on vastunäidustatud.

Sellisel juhul tuleb raskete infektsioonide raviks kasutada järgmiseid annuseid:

Lastele kehakaaluga 45 kg või vähem: algannus 4,4 mg/kg kohta ööpäevas (üksikannusena või jagatuna kaheks annuseks) ja säilitusannus 2,2 mg/kg kohta ööpäevas (üksikannusena või jagatuna kaheks annuseks). Raskemate infektsioonide raviks tuleb manustada annust kuni 4,4 mg/kg kohta ööpäevas kogu ravi jooksul.

Lastele kehakaaluga üle 45 kg: kasutada täiskasvanutele soovitatud annust.

Lapsed alates sünnist kuni vanuseni alla 8 aastat

Alla 8-aastastel lastel ei tohi doksütsükliini kasutada, sest neil on risk hammaste värvimuutuste tekkeks (vt lõigud 4.4 ja 4.8).

Spetsiaalsed annustamissoovitused

Süüfilis (primaarne ja sekundaarne vorm penitsilliinallergiaga patsientidel):

300 mg (kolm tabletti) doksütsükliini ööpäevas (võib võtta ööpäevase üksikannusena) 15 päeva jooksul.

Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi (I staadium):

200 mg (kaks tabletti) doksütsükliini ööpäevas vähemalt 3 nädala jooksul.

Annustamine neerukahjustusega patsientidele

Neerude alanenud funktsiooniga patsientidel ei ole üldiselt nõutav doksütsükliini annuse vähendamine.

Manustamisviis

Ravimit peab sisse võtma kas regulaarselt hommikuti koos hommikusöögiga või samaaegselt koos mõne teise toidukorraga koos rikkaliku vedelikuga (mitte piima või piimatoodetega). Sissevõtmine söögikorra ajal võib vähendada mao-seedetrakti häirete sagedust.

Kasutamise kestus

Ravi pikkus sõltub haiguse iseloomust ja kulust. Pikaajalisel kasutamisel (kauem kui 21 päeva) peab reeglipäraselt tegema laboratoorseid uuringuid, et kontrollida nii maksa- ja neerude funktsiooni kui ka verepilti.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus doksütsükliini, teiste tetratsükliinide (ristuva allergia tekke oht) või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Rasked maksafunktsiooni häired. Alla 8-aastased lapsed.

Doksütsükliin on raseduse ajal vastunäidustatud. Raseduse ajal tetratsükliinide kasutamisega kaasnevad riskid on peamiselt seotud kahjulike toimetega hammaste ja luude arengule (vt lõik 4.4 teavet kasutamise kohta hammaste arenguperioodil).

Tetratsükliinid erituvad rinnapiima ja on seetõttu vastunäidustatud imetavatele emadele (vt lõik 4.4 teavet kasutamise kohta hammaste arenguperioodil).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Mikrobioloogiliselt kinnitatud stafülokokk-, streptokokk- või pneumokokkinfektsioone ei tohi kõrge resistentsuse tõttu doksütsükliiniga ravida.

Lapsed

Tetratsükliinide ravimiklassi kuuluvate ravimite kasutamine hammaste arenguperioodil (raseduse teine pool ja lapse esimesed 8 eluaastat) võib põhjustada hammaste värvuse püsivat muutust (kollakas- hallikas-pruun). See kõrvaltoime on sagedasem pikaajalisel kasutamisel, kuid seda on täheldatud ka pärast korduvaid lühiajalisi ravikuure. Samuti on teatatud hambaemaili hüpoplaasiast. Doksütsükliini

tohib kasutada alla 8-aastastel lastel ainult raskete või eluohtlike seisundite korral (nt kaljumäestiku tähniline palavik (Rocky Mountain spotted fever)), kui võimalik saadav kasu ületab riskid ning puudub alternatiivne ravi.

Ehkki risk püsiva hammaste värvuse muutuse tekkeks on 8...12-aastastel lastel harvaesinev, tohib selles vanuses lastel doksütsükliini kasutamist kaaluda vaid juhul, kui muu ravi ei ole kättesaadav, efektiivne või on vastunäidustatud.

Ösofagiit

Ösofagiidi ja söögitoru haavandite juhte on täheldatud patsientidel, kes said kapsli ja tableti kujul tetratsükliinide klassi kuuluvaid ravimeid, sh doksütsükliini. Enamik neist patsientidest võttis ravimeid vahetult enne voodisse minekut või koos ebapiisava koguse vedelikuga.

Valgustundlikkus

Päikesevalguse toimel võivad tekkida fotosensibilisatsioon tõttu fototoksilised reaktsioonid päikesele avatud kehapiirkondades (tugeva päikesepõletuse sümptomitega, nagu nt punetus, turse, villide teke, värvi muutus), väga harva on haaratud ka küüned (küünte eraldumine, värvuse muutus). Seega ei ole soovitatav doksütsükliinravi ajal päevitada ega käia solaariumis.

Valgustundlikkus väljendub liialdatud päikesepõletuse reaktsioonina ja võib tekkida tetratsükliine saavatel patsientidel otsese päikesevalguse või UV-valguse toimel. Patsientidele, kes võivad kokku puutuda otsese päikesevalguse või ultraviolettkiirgusega tuleb öelda, et see reaktsioon võib tetratsükliinidega tekkida ja ravi tuleb katkestada kohe, kui tekivad esimesed tõendid naha punetusest.

Kasutamine maksakahjustusega patsientidel

Doksütsükliini tuleb kasutada ainult ettevaatusega maksakahjustusega patsientidel või neil, kes saavad potentsiaalselt hepatotoksilisi ravimeid.

Pikemaajalise ravi korral (st rohkem kui 21 päeva) peab regulaarselt kontrollima vere-, maksa- ja neerunäitajaid.

Mikrobioloogiline ülekasv

Antibiootikumide kasutamisel võib vahetevahel tekkida mittetundlike mikroorganismide, sh Candida ülekasv. Peaaegu kõigi antibakteriaalsete ainetega, sh doksütsükliin, on teatatud pseudomembranoossest koliidist.

Mittetundlike mikroorganismide võimaliku ülekasvu tagajärjel võivad tekkida superinfektsioonid (kandidoos) - sellisel juhul peab rakendama sobivat ravi.

Raske ja püsiva kõhulahtisuse põhjusena tuleb arvestada ka antibiootikumist tingitud pseudomembranoosse koliidi võimalusega, mis võib olla eluohtlik. Sellisel juhul tuleb ravikuur viivitamatult katkestada ja rakendada vastavat ravi (nt vankomütsiiniga). Peristaltikat pärssivad ravimid on vastunäidustatud.

Jarisch-Herxheimeri reaktsioon

Mõnedel spiroheedi infektsiooniga patsientidel võib varsti pärast doksütsükliinravi alusatmist tekkida Jarisch-Herxheimeri reaktsioon (kõrge palavik, külmavärinad, peavalu, lihasvalu ja nahalööve, mis kestavad tavaliselt mõnest tunnist ühe päevani). Sellisel juhul peab patsiendile selgitama, et see on spiroheetinfektsioonide korral antibiootikumiravi tagajärjel tekkiv seisund, mis tavaliselt möödub ise.

Myasthenia gravis

Potentsiaalse nõrga neuromuskulaarse blokaadi riski tõttu peab myasthenia gravis’t põdevatele patsientidele tetratsükliine manustama ettavaatusega.

Healoomuline intrakraniaalse rõhu tõus

Noorukitel ja täiskasvanutel on täheldatud healoomulist intrakraniaalse rõhu tõusu. Need seisundid kadusid kiirelt ravi katkestamisel.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Doksütsükliini toimet mõjustatakse järgnevate ravimite läbi

Doksütsükliini resorbtsiooni mao-seedetraktist võivad pidurdada nii 2- või 3-valentsed katioonid nagu magneesium ja alumiinium antatsiidides, kaltsium (piimas, piimaproduktides ja kaltsiumi sisaldavates puuviljamahlades) või rauapreparaadid, suukaudsed tsingipreparaadid, kui ka meditsiiniline aktiivsüsi ja kolestüramiin.

Seetõttu peab selliseid ravimeid või toiduaineid tarvitama 2...3-tunnise ajavahega. Nii antibiootikum rifampitsiin, indutseerivad ravimid barbituraatide grupist ja teised

antikonvulsantidena toimivad ravimid nagu karbamasepiin, difenüülhüdantoiin ja primidoon kui ka krooniline alkoholi kuritarvitamine võivad ensüümi induktsiooni tõttu maksas kiirendada doksütsükliini lammutamist, nii et tavaliste annustega ei saavutata terapeutiliselt toimivat doksütsükliini kontsentratsiooni.

Doksütsükliin mõjutab järgnevate ravimite toimet

Doksütsükliin võib tugevdada sulfonüüluurea derivaatide (suukaudsed diabeediravimid) ja dikumarooli tüüpi antikoagulantide toimet. Kombineeritud kasutamise puhul peab toimuma veresuhkru või hüübimisnäitajate kontroll ja vajadusel vastavalt nende ravimite annuse vähendamine Doksütsükliini ja tsüklosporiin-A samaaegse kasutamise läbi võib suureneda immuunsupressantide toksiline toime, seetõttu peab koosmanustamine toimuma ainult piisava jälgimise all.

Muud koostoimed

Potentsiaalselt nefrotoksilise metoksüfluraan-narkoosi kombineerimine doksütsükliin-raviga võib viia neerupuudulikkusele.

Vahetult enne, samaaegselt või pärast isotretinoiini ravikuuri, mida kasutatakse akne ravis, tuleb teha paus ravis doksütsükliiniga, sest harvadel juhtudel võivad mõlemad ravimid põhjustada koljusisese rõhu tõusu (pseudotumor cerebri).

Samaaegset doksütsükliini ja β-laktaamantibiootikumide kasutamist tuleb vältida, sest see võib viia antibakteriaalse toime vähenemisele.

Samaaegne teofülliini ja tetratsüklinide kasutamine võib suurendada kõrvaltoimete esinemist mao- seedetraktis.

Ühel üksikul juhul on samaaegse doksütsükliini ja liitiumi sisaldavate ravimite kasutamise puhul täheldatud liitiumi taseme tõusu seerumis koos tsentraalnärvisüsteemi häirete tekkega, nagu segasusseisund ja uimasus. Seetõttu peab samaaegse doksütsükliini ja liitiumi kasutamise puhul eriti hoolikalt kontrollima liitiumi taset seerumis.

Laboratoorsete analüüside häirimine

Tetratsükliinide kasutamise tõttu võib olla häiritud suhkru, valgu, urobilinogeeni ja katehhoolamiinide määramine uriinis.

Doksütsükliini koostoimed

Rasedus ja imetamine

Doksütsükliin on raseduse ja imetamise ajal vastunäidustatud.

Raseduse ajal tetratsükliinide kasutamisega kaasnevad riskid on peamiselt kahjulik toime hammaste ja luustiku arengule.

Tetratsükliinid erituvad rinnapiima ja on seetõttu vastunäidustatud imetamise ajal. Raseduse ajal on tetratsükliini kasutamisel suurem risk maksakahjustuste tekkeks.

Toime reaktsioonikiirusele

Üksikjuhtudel on tetratsükliinide kasutamise ajal teatatud reeglina mööduvast lühinägelikkusest (müoopia), mis mõjutab autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on klassifitseeritud esinemissageduse alusel:

−väga sage (>1/10),

−sage (≥1/100, ≤1/10),

−aeg-ajalt (≥1/1000, ≤1/100),

−harv (≥1/10 000, ≤1/1000),

−väga harv (≤1/10 000),

−teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Suukaudsed ravimvormid

Infektsioonid ja infestatsioonid

Teadmata: Superinfektsioon – mittetundlike mikroorganismide ülekasv võib põhjustada kandidiaasi, glossiiti, stafülokoki poolt põhjustatud enterokoliiti, pseudomembranoosset koliiti (Clostridium difficile ülekasvu korral), anogenitaalpiirkonnas lokaalset põletikku (candida ülekasvu korral), stomatiiti, vaginiiti

Vere ja lümfisüsteemi häired

Teadmata: Aneemia, trombotsütopeenia, neutropeenia

Immuunsüsteemi häired

Teadmata: Ülitundlikkusreaktsioonid (sh anafülaktiline šokk, anafülaksia, hüpotensioon, angioneurootiline turse, düspnoe, seerumtõbi, perifeersed tursed, tahhükardia ja urtikaaria), Jarisch-Herxheimeri reaktsioon (vt lõik 4.4)

Närvisüsteemi häired

Seedetrakti häired

* Doksütsükliini kasutamisel on teatatud mööduvast pindmisest jäävhammaste värvuse muutusest, kuid esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete alusel hinnata.

Maksa ja sapiteede häired

toksiline epidermaalne nekrolüüs; foto-onühholüüs, ravimist tingitud lööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS sündroom)

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused

Väga harv: Artralgia

Teadmata: Müalgia

Neerude ja kuseteede häired

Teadmata: Uurea sisalduse suurenemine seerumis

Nõuanded

Pikaajalise kasutamise puhul (kauem kui 21 päeva), peab reeglipäraselt läbi viima laboratoorseid uuringuid nii maksa- ja neerude funktsiooni kui ka vereloomesüsteemi kontrolliks.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Mürgistuse sümptomid

Doksütsükliin ei ole ühekordse suukaudse või parenteraalse kasutamise puhul mitmekordsetes terapeutilistes annustes ägedalt toksiline. Kirjanduses ei ole ägedaid doksütsükliini-intoksikatsioone senini kirjeldatud. Üleannustamisel on siiski nii parenhümatoossete maksa- ja neerudekahjustuste kui ka pankreatiidi oht.

Mürgistuse ravi

Suukaudse doksütsükliini üleannuse puhul peavad aine veel mitte resorbeerunud osad antatsiidide, magneesium- või kaltsiumsoolade manustamisega moodustama mitteresorbeeruvaid kelaat- komplekse. Ravimi kohesel lõpetamisel on teatud asjaoludel näidustatud sümptomaatilised abinõud. Doksütsükliin ei ole piisavalt dialüüsitav, nii et hemo- või peritoneaaldialüüs on väheefektiivne.

Pseudomembranoosne koliit

Peab kaaluma ravi lõpetamist selle ravimiga sõltuvalt näidustusest ja vajadusel koheselt alustama sobiva raviga (nt spetsiaalsete antibiootikumide/kemoterapeutikumide tarvitamine, mille toimivus on kliiniliselt tõestatud). Ravimid, mis pärsivad soole liikuvust (peristaltika), on vastunäidustatud.

Rasked ägedad ülitundlikkusreaktsioonid (nt anafülaksia)

Peab ravi selle arstimiga koheselt lõpetama ja alustama tavapäraste vastavate esmaabi-vahenditega (nt antihistamiinikumid, kortikosteroidid, sümpatomimeetikumid ja vajadusel kunstlik hingamine).

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antibakteriaalsed ained süsteemseks kasutamiseks, tetratsükliinid; ATC-kood: J01AA02

Doksütsükliinil on peamiselt bakteriostaatiline toime. Toimemehhanism põhineb ribosomaalsel valgusünteesi pärssimisel, kusjuures hõlmates nii ekstra- kui ka intratsellulaarsed tekitajad. Vähene toksilisus põhineb arvatavasti doksütsükliini oluliselt kõrgemal afiinsusel bakteriaalsetesse ribosoomidesse võrreldes ribosoomidega imetajate kudedest.

Doksütsükliini toimespekter ei erine tavaliste tetratsükliinide toimespektrist. Doksütsükliini toimespekter hõlmab paljud grampositiivsed ja gramnegatiivsed bakterid, kaasa arvatud anaeroobid ja spoore moodustavad.

Kliiniliselt olulised on eriti tetratsükliinide toimed intratsellulaarsetesse tekitajatesse (mükoplasmad, riketsiad, klamüüdiad).

Tetratsükliinidel on vaid vähene toime mükobakteritesse. Tetratsükliinide grupi sees on ulatuslik ristresistentsus.

Farmakokineetilised omadused

Pärast suukaudset manustamist imendub doksütsükliin peensoole ülemisest osast peaaegu täielikult (> 90% annusest).

Kontsentratsioon seerumis on määratav juba 30 minuti pärast, maksimaalne kontsentratsioon 1...2 tunni pärast. Pärast 200 mg üksikannuse sissevõtmist on tehtud kindlaks tippkontsentratsioonid vahemikus 3...5,3 mg/l. Terapeutilistes tingimustes manustatakse 1. ravipäeval tavaliselt 200 mg annus ja järgnevatel päevadel (24-tunnise vahega) üksikannustena 100 mg korraga. Seeläbi saavutatakse tasakaalukontsentratsioonid kiiresti. 200-/100-mg-skeemi puhul on need umbes sama kõrged kui pärast 200-mg-üksikannuse manustamist.

Plasma poolväärtusaeg ulatub tervel inimesel ca. 16±6 h; langenud neerude funktsiooni puhul võib see vähesel määral, maksahaiguste puhul tugevalt pikenenud olla. Doksütsükliini seostuvus valkudega on 89...90%.

Jaotumine kogu organismis järgneb kiiresti, kusjuures penetratsioon kesknärvisüsteemi, ka läbi põletikuliste kelmete, on suhteliselt vähene. Kõrge kontsentratsioon sapis ja hea diffusioon kudedesse saavutatakse eriti maksas, neerudes, kopsudes, põrnas, luudes ja genitaalorganites.

Näiline doksütsükliini jaotuvusruumala on umbes 0,75 l/kg.

Doksütsükliin metaboliseeritakse inimorganismis vaid vähesel määral (≤ 10% annusest). Ekskretsioon järgneb põhiliselt mikrobioloogiliselt aktiivsete ainetena soolest (transintestinaalse sekretsiooni ja sapi kaudu) ja teatud määral ka neerude kaudu (30...55%).

24 tunni jooksul leitakse uriinist uuesti ca 41% (vahemik: 22...60%) doksütsükliini annusest. Farmakokineetiliste iseärasuste tõttu ei ole doksütsükliini poolväärtusaeg tugevalt langenud neerude funktsiooniga patsientidel märkimisväärselt pikenenud.

Prekliinilised ohutusandmed

Äge toksilisus

Ägeda toksilisuse uuringud ei ole andnud erilist tulemust.

Krooniline toksilisus

Uuringud erinevatel loomaliikidel (ahvid, rotid, koer, hamstrid) kestvusega kuni üks aasta ei näidanud märkimisväärseid patoloogilisi muutusi. Uuringugruppides, kui annused olid väga kõrged, esinesid gastrointestinaaltrakti häired.

Mutageenne ja tuumoreid põhjustav potentsiaal

18-kuune uuring rottidel ei andnud viiteid tuumoreid põhjustava potentsiaali kohta. Mutageensete toimete suhtes ei ole doksütsükliini vastavalt uuritud. Senini läbiviidud in vivo ja in vitro testid on olnud negatiivsed.

Reproduktsioonitoksilisus

Teratoloogilisi uuringuid on läbi viidud erinevatel loomaliikidel (rotid, hiir, ahvid, küülikud). Kongenitaalseid väärmoodustisi ei selgunud. Loodetel alates 4. kuust võivad tekkida doksütsükliini ladestumise tõttu hammaste värvi muutused, emaili defektid ja luude kasvu pidurdumine.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Mikrokristalliline tselluloos, naatriumkarboksümetüültärklis, talk, magneesiumstearaat, ränidioksiid.

Sobimatus

Doksütsükliin võib 2- ja 3-valentsete katioonidega moodustada kelaate, mis ei resorbeeru mao- seedetraktis.

Kõlblikkusaeg

5 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C

Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC-alumiinium blister, mis sisaldab 10 tabletti

PVC-alumiinium blister, mis sisaldab 20 tabletti

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

ratiopharm GmbH, Graf-Arco-Str.3, 89079 Ulm, Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 26.03.2004

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 31.03.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

August 2018