Diclac 100 mg - toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (100mg) - Infoleht (Diklofenaknaatrium)

ATC Kood: M01AB05
Toimeaine: diklofenak
Tootja: Sandoz Pharmaceuticals d.d.

Artikli sisukord

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Diclac 100 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

  • Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
  • Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
  • Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
  • Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Diclac 100 mg ja milleks seda kasutatakse

2. Mida on vaja teada enne Diclac 100 mg võtmist

3. Kuidas Diclac 100 mg võtta

4. Võimalikud kõrvaltoimed

5 Kuidas Diclac 100 mg säilitada

6. Pakendi siu ja muu teave

1. Mis ravim on Diclac 100 mg ja milleks seda kasutatakse

Diclac 100 mg on pika toimega tablett, mis sisaldab toimeainena diklofenakki, mis kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) rühma. Diclac leevendab põletikusümptomeid (nt turse, valu) ja alandab palavikku, aga see ei ravi põletiku ega palaviku põhjusi.

Diclaci võib kasutada ka järgmiste haiguste raviks. − Degeneratiivsed (liigese struktuuri hävitavad) või põletikulised liigesehaigused: liigesepõletik (reumatoidartriit, osteoartriit), spondüloartriit, anküloseeriv spondüliit (lülisamba ja liigeste krooniline põletikuline haigus), alaseljavalu, podagrahood (haigus, mille korral organismi ladestuva kusihappe tõttu tekivad korduvad liigesepõletikud). − Äge lihas-skeleti haigus: periartriit (liigest ümbritsevate struktuuride – sidemete, kõõluste ja lihaste

  • põletik), tendiniit (kõõlusepõletik), tendosünoviit (kõõlustupepõletik), bursiit (liigeses paikneva

väikese, vedelikuga täidetud pauna ehk limapauna põletik). − Traumajärgne valu, sealhulgas luumurrud, lihase- või kõõlusenihestused, luksatsioonid. − Väiksemate kirurgiliste protseduuride (ortopeediline, hambaravi jne) järgne valu. − Valulik menstruatsioon.

2. Mida on vaja teada enne Diclac 100 mg võtmist

Diclac 100 mg ei tohi kasutada Mõned inimesed EI TOHI Diclaci kasutada. Pidage nõu oma arstiga, kui:

  • arvate, et võite olla diklofenaknaatriumi, aspiriini, ibuprofeeni või teiste MSPVA-de või Diclaci mis tahes koostisosade suhtes allergiline. (Need on loetletud infolehe lõpus.) Ülitundlikkusreaktsiooni nähtude hulka kuuluvad näo ja suu turse (angioödeem), hingamisprobleemid, rindkerevalu, ninavesisus, nahalööve või mis tahes muu allergilist tüüpi reaktsioon;
  • teil on mao- või soolehaavandid;
  • teil on või on kunagi olnud seedetrakti verejooks või mulgustumine (perforatsioon) (verejooksu sümptomid võivad olla värske veri väljaheites või must tõrvataoline väljaheide);
  • teil on raske neerupuudulikkus;
  • teil on raske maksapuudulikkus;
  • teil on südamepuudulikkus;
  • teil on kindlaks tehtud südamehaigus ja/või ajuveresoonkonna haigus, nt kui teil on olnud südameinfarkt, insult, miniinsult (mööduv isheemiline atakk) või südame- või ajuveresoonte ummistus või kui teile on tehtud operatsioon sellise ummistuse kõrvaldamiseks või šundi moodustamiseks;
  • teil on või on kunagi olnud probleeme käte või jalgade vereringega (perifeersete arterite haigus);
  • olete rohkem kui kuus kuud rase.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Diclaci võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui:

  • võtate muid ravimeid valu ja põletiku vastu (sealhulgas aspiriin), kortikosteroide, verevedeldajaid, depressiooniravimeid (vt lõik „Muud ravimid ja Diclac“);
  • teil on jämesoolepõletik (haavandiline koliit) või soolepõletik (Crohni tõbi);
  • teie maksa- või neerutalitlus on halvenenud. Kui teil tuleb Diclaci võtta pikka aega, on vaja teie maksatalitlust regulaarselt kontrollida;
  • teil on kõrge vererõhk;
  • teil võib olla vedelikupuudus (nt kui oksendate, teil on kõhulahtisus, teile on plaanis teha või on hiljuti tehtud suurem operatsioon);
  • teil on jalad turses;
  • teil on verehüübimishäired või muu verehaigus, sealhulgas harvaesinev haigus, mida nimetatakse porfüüriaks;
  • teil on süsteemne erütematoosluupus või mõni muu sidekoehaigus;
  • olete eakas. Eakatel patsientidel on kõrvaltoimete risk suurem;
  • teil on astma, heinapalavik või mis tahes muu allergia;
  • teil on kopsuhaigus;
  • teil on ninapolüübid.
  • kui teil on pärast Diclaci või teiste valuvaigistite kasutamist kunagi tekkinud tõsine nahalööve või ketendus, villid ja/või suuhaavandid.

Enne Diclaci võtmist rääkige oma arstile, kui teile on hiljuti tehtud või on kavas teha mao- või sooleoperatsioon, sest mõnikord võib Diclac sooleoperatsiooni järgset haavaparanemist takistada.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades sümptomite leevendamiseks väikseimat toimivat annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Kui teil on vaja Diclaci võtta pikka aega, võib arst teie vere kontrollimiseks ning maksa ja neerude töö jälgimiseks teha vereanalüüse.

Diclac võib vähendada nakkuse (infektsiooni) sümptomeid (nt peavalu, palavik) ning võib seeläbi raskendada teiste nakkuste tuvastamist ja korralikku ravi. Kui tunnete ennast halvasti ja peate arsti juurde minema, pidage meeles talle öelda, et võtate Diclaci. Toime südamele ja veresoonkonnale Ravimid nagu Diclac võivad olla seotud südameinfarkti (müokardiinfarkti) või insuldi veidi suurenenud riskiga. Kõikide riskide tõenäosus on suurem suuremate annuste ja pikaajalise ravi korral. Ärge ületage soovitatavat annust ega ravi kestust.

Kui teil on probleeme südamega, teil on olnud insult või arvate, et teil võib olla risk selliste seisundite tekkimiseks (näiteks kui teil on kõrge vererõhk, suhkurtõbi, suur kolesteroolisisaldus või kui te suitsetate), pidage enne Diclaci võtmist nõu oma arsti või apteekriga.

Kui teil tekivad Diclaci võtmise ajal mis tahes südame- ja veresoonkonnaprobleemile viitavad nähud, nagu rindkerevalu, õhupuudus, nõrkus või kõnehäire, pöörduge viivitamata arsti poole.

Toime seedetraktile Kui teil on või on kunagi olnud seedetrakti haigus või kui olete eakas, peate kõigist seedetraktiga seotud ebatavalistest sümptomitest (eriti veritsus) arstile rääkima, eelkõige ravi alguses. Mao- või sooleverejooks, haavandumine või mulgustumine võivad lõppeda surmaga ning neile ei pruugi eelneda hoiatavaid sümptomeid. Kui märkate seedetrakti verejooksule viitavaid nähte (tugev kõhuvalu, mustjas

või tõrvataoline väljaheide, okses veri või tumedad, kohvipaksu meenutavad osakesed), lõpetage Diclaci võtmine ja võtke kohe ühendust arstiga (vt lõik „Võimalikud kõrvaltoimed“).

Nahareaktsioonid Diclaci nagu ka teiste MSPVA-de kasutamisega seoses on väga harva teatatud rasketest (mõnikord surmaga lõppenud) nahareaktsioonidest, sealhulgas eksfoliatiivdermatiidist, Stevensi-Johnsoni sündroomist ja toksilisest sarvkihinekrolüüsist. Suurim risk nende tõsiste reaktsioonide tekkeks on ravi alguses, enamasti esimesel ravikuul. Esimeste nahalööbe, limaskesta kahjustuste või mis tahes muude allergiliste reaktsioonide nähtude ilmnemisel tuleb Diclaci võtmine viivitamata katkestada.

Muud ravimid ja Diclac Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate, olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid. Väga tähtis on rääkida oma arstile, kui te võtate mõnda neist ravimitest:

  • muud valu- või põletikuvastased ravimid, nt aspiriin või ibuprofeen;
  • depressiooniravimid (liitium, tsitalopraam, paroksetiin, fluoksetiin, sertraliin);
  • digoksiin (südameprobleemide raviks);
  • fenütoiin (epilepsia raviks);
  • sulfiinpürasoon (podagra raviks);
  • vorikonasool (seenhaiguste raviks);
  • diureetikumid (uriinieritust suurendavad ravimid, mida kasutatakse ka kõrge vererõhu raviks), nt hüdroklorotiasiid, indapamiid;
  • kõrge vererõhu või südamepuudulikkuse ravimid: AKE inhibiitorid (kaptopriil, enalapriil, perindopriil) või beetablokaatorid (karvedilool, nebivolool, propranolool);
  • põletiku- ja allergiavastased hormoonravimid, mida nimetatakse kortikosteroidideks (nt prednisoloon, deksametasoon);
  • vere hüübivust vähendavad ravimid (verevedeldajad);
  • suukaudsed diabeediravimid (nt metformiin);
  • metotreksaat (kasutatakse teatud tüüpi vähkkasvajate või liigesepõletiku raviks);
  • tsüklosporiin ja takroliimus (immuunsüsteemi pärssivad ravimid, mida kasutatakse kõige sagedamini pärast elundi siirdamist);
  • trimetoprim (kuseteede nakkuse raviks või ennetamiseks);
  • kinoloonideks nimetatavad antibiootikumid (nt tsiprofloksatsiin, ofloksatsiin);
  • mifepristoon (ravim, mida kasutatakse raseduse medikamentoosseks katkestamiseks ehk tabletiabordiks);
  • kolestipool, kolestüramiin (kolesteroolisisaldust vähendavad ravimid);
  • rifampitsiin (antibiootikum bakternakkuste raviks).

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Diclaci ei tohi võtta raseduse viimase kolme kuu jooksul, sest see võib kahjustada loodet või põhjustada sünnitusprobleeme. See võib põhjustada sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See võib tekitada teil ja teie lapsel verejookse ja põhjustada ettenähtust hilisemat või pikemat sünnitustegevust. Esimese 6 raseduskuu jooksul ei tohi Diclaci võtta, v.a juhul, kui see on teie arsti soovitusel tingimata vajalik. Kui vajate ravi selle aja jooksul või kui kavatsete rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust lühima võimaliku aja jooksul. Alates 20. rasedusnädalast võib Diclac (kui seda võetakse kauem kui paar päeva) põhjustada sündimata lapsel neeruprobleeme, mis võivad põhjustada lootevedeliku madalat taset (oligohüdramnioni), või lapse südames oleva veresoone (arterioosjuha) ahenemist. Kui vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist.

Imetamise ajal ei tohi Diclaci võtta, sest väike kogus ravimit võib erituda rinnapiima.

Diclac kuulub ravimite rühma, mis võivad põhjustada naistel viljakushäireid. See toime on pärast ravimi kasutamise lõpetamist pöörduv. On ebatõenäoline, et aeg-ajalt võetav Diclac mõjutaks

rasestumise võimalust. Kuid kui teil on rasestumisega probleeme, rääkige enne selle ravimi võtmist oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Diclac võib põhjustada nägemishäireid, pearinglust või uimasust. Selliste toimete ilmnemisel ärge juhtige autot ega kasutage masinaid.

Diclac 100 mg sisaldab laktoosi ja naatriumi Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne ravimi võtmist konsulteerima arstiga. See ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi maksimaalses ööpäevases annuses, st on põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

3. Kuidas Diclac 100 mg võtta

Võtke Diclac 100 mg alati täpselt nii nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Ärge ületage soovitatavat annust ega ravi kestust. On väga tähtis kasutada valu leevendamiseks väikseimat toimivat annust võimalikult lühima aja jooksul.

Täiskasvanud Arst ütleb teile täpselt, mitu Diclaci tabletti teil tuleb võtta. Sõltuvalt ravimi toimest võib arst soovitada teile suuremat või väiksemat annust. Diclaci soovitatav annus on üks 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett. Maksimaalne ööpäevane annus on 100 mg diklofenakki (üks Diclaci 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett).

Eakad Eakatel on kõrvaltoimete tekkimise risk suurem, seetõttu tuleb neid Diclaciga ravimise ajal jälgida.

Halvenenud neerutalitlusega patsiendid Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsiendid peavad ravimit kasutama ettevaatusega. Kui teil on raske neerukahjustus, ärge seda ravimit võtke.

Halvenenud maksatalitlusega patsiendid Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsiendid peavad ravimit kasutama ettevaatusega. Kui teil on raske maksakahjustus, ärge seda ravimit võtke. Kasutamine lastel ja noorukitel See ravim ei sobi lastele ega noorukitele.

Manustamisviis Tabletid tuleb neelata tervelt koos vedelikuga, eelistatult enne sööki. Tablette ei tohi purustada ega närida.

Ravi kestus Teie arst ütleb teile, kui kaua peate Diclaci võtma.

Kui te võtate Diclaci rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate Diclaci toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette liiga palju, võtke kohe ühendust oma arsti või apteekriga või minge lähimasse erakorralise meditsiini osakonda. Te võite vajada arstiabi.

Kui te unustate Diclac 100 mg võtta

Kui te unustate annuse võtmata, võtke üks tablett kohe, kui see teile meenub. Kui järgmise annuseni on jäänud väga vähe aega, võtke järgmine annus õigel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui te märkate ükskõik millist järgmistest kõrvaltoimetest, lõpetage ravimi võtmine ja võtke viivitamata ühendust oma arstiga.

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 100-st)

  • Äkki tekkiv rindkerevalu või -pitsitus (müokardiinfarkti ehk südameinfarkti nähud).
  • Õhupuudus, hingamisraskused lamades, jalalabade ja säärte turse (südamepuudulikkuse nähud).

Ravimid nagu Diclac võivad olla seotud südameinfarkti (müokardiinfarkti) või insuldi veidi suurenenud riskiga.

Harvad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 1000-st) või väga harvad kõrvaltoimed (võivad tekkida kuni 1 inimesel 10 000-st)

  • Järsku tekkiv verejooks või verevalumid (vereliistakute vähesuse ehk trombotsütopeenia nähud).
  • Palavik, sagedad nakkused, püsiv kurguvalu (valgeliblede vähesuse ehk agranulotsütoosi nähud).
  • Hingamis- või neelamisraskused, lööve, sügelus, nõgestõbi, pearinglus (allergilise, anafülaktilise või anafülaktoidse reaktsiooni nähud).
  • Turse, peamiselt näo ja kõri piirkonnas (angioödeemi nähud).
  • Mõtlemis- või meeleoluhäired.
  • Mälu halvenemine.
  • Krambihood.
  • Ärevus.
  • Kurguvalu, palavik, iiveldus, oksendamine, peavalu (ajukelmepõletiku ehk aseptilise meningiidi nähud).
  • Järsku tekkiv tugev peavalu, iiveldus, pearinglus, tuimus, kõnevõimetus või kõnehäired, jäsemete või näo nõrkus või halvatus (südame- ja veresoonkonnahaiguse või insuldi nähud).
  • Kuulmislangus (kuulmishäire).
  • Nägemise halvenemine (ähmane nägemine, kahelinägemine).
  • Peavalu, pearinglus (kõrge vererõhu ehk hüpertensiooni nähud).
  • Nahalööve, lillakad või punased laigud, palavik, sügelus (veresoontepõletiku nähud).
  • Järsku tekkivad hingamisraskused ja pitsitus rindkeres koos viliseva hingamise või köhaga (astma või (kui kaasneb ka palavik) kopsukoe põletiku ehk pneumoniidi nähud).
  • Veriokse ja/või veriroe (seedetrakti verejooksu nähud).
  • Kõhulahtisus koos verise väljaheitega.
  • Must väljaheide.
  • Kõhuvalu ja iiveldus (seedetrakti haavandite, verejooksu või mulgustuse nähud).
  • Kõhulahtisus, kõhuvalu, palavik, iiveldus, oksendamine (jämesoolepõletiku nähud, sh verejooks koliit, haavandiline koliit või Crohni tõbi).
  • Tugev ülakõhuvalu (pankreatiidi nähud).
  • Naha või silmade kollasus (ikteruse nähud), iiveldus, isutus, tume uriin (maksapõletiku või maksapuudulikkuse nähud).
  • Gripilaadsed sümptomid, väsimustunne, lihasevalu, maksaensüümide sisalduse suurenemine vereanalüüsides (maksakahjustuse, sealhulgas ägeda hepatiidi, nekroosi ja maksapuudulikkuse nähud).
  • Villide teke (villilise nahapõletiku nähud).
  • Punane või lilla nahk (võimaliku veresoontepõletiku nähud), huulte, silmade ja suu villilisus, nahapõletik koos ketenduse või koorumisega (mitmekujulise erüteemi või (kui kaasneb ka palavik) Stevensi-Johnsoni sündroomi või toksilise sarvkihinekrolüüsi nähud).
  • Nahalööve koos ketenduse ja koorumisega (lehestuva nahapõletiku ehk eksfoliatiivdermatiidi nähud).
  • Ülitundlikkus valguse suhtes.
  • Violetsed laigud nahal (purpuri või kui on tingitud allergiast, siis Henochi-Schönleini purpuri nähud).
  • Tursed, nõrkustunne või uriinierituse muutus (ägeda neerupuudulikkuse nähud).
  • Suur valgusisaldus uriinis (määratakse uriinianalüüsiga).
  • Näo või kõhu turse, kõrge vererõhk (nefrootilise sündroomi nähud).
  • Uriinikoguse suurenemine või vähenemine, uimasus, segasus, iiveldus (neerupõletiku nähud).
  • Märgatavalt vähenenud uriinieritus (neeru papillaarnekroosi nähud).
  • Tursed.

Sagedus teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

  • Rindkerevalu, mis võib viidata tõsisele allergilisele reaktsioonile, mida nimetatakse Kounise sündroomiks.
  • Kerged hoovalud kõhus ja kõhuvalu, mis algab varsti pärast ravi alustamist Diclaciga ning millele järgneb verejooks pärasoolest või verine kõhulahtisus, tavaliselt 24 tunni jooksul pärast kõhuvalu algust.
  • Tõsine allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda suurte ulatuslike punaste ja/või tumedate laikude, nahaturse, villide ja sügelusena (generaliseerunud bulloosne fikseerunud ravimilööve).

Muud kõrvaltoimed

Sagedad kõrvaltoimed (võivad tekkida 1 inimesel 10-st) Peavalu, pearinglus, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, seedehäired, kõhuvalu, kõhupuhitus, isutus, maksatalitluse analüüside ebanormaalsed tulemused (nt maksaensüümide sisalduse suurenemine), nahalööve.

Harvad kõrvaltoimed (võivad tekkida 1 inimesel 1000-st) Uimasus, kõhuvalu (maopõletiku nähud), maksa häired, sügelev lööve (nõgestõve tunnus).

Väga harvad kõrvaltoimed (võivad tekkida 1 inimesel 10 000-st) Punaliblede ehk erütrotsüütide vähesus (aneemia), valgeliblede ehk leukotsüütide vähesus (leukopeenia), desorienteeritus, depressioon, unehäired, õudusunenäod, ärrituvus, käe- või jalalabade surin või tuimus, värisemine, maitsetaju muutused, kumin kõrvus, kõhukinnisus, haavandid suus (stomatiidi nähud), turses, punetav ja valulik keel (keelepõletiku nähud), kahjustused söögitorus (torukujuline elund kurgu ja mao vahel, mida mööda toit makku liigub), hoovalud ülakõhus (eriti pärast sööki), südamekloppimine või -pekslemine, rindkerevalu, sügelev lööve koos punetuse ja põletustundega (ekseemi nähud), nahapunetus (erüteemi näht), sügelus, juuste väljalangemine, veri uriinis.

Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Allergiline nahareaktsioon, mis võib esineda ümmarguste või ovaalsete nahapunetuse ja turses laikude, villide ja sügelusena (fikseerunud ravimilööve). Kahjustatud piirkondades võib nahk tumeneda, mis võib püsida ka pärast paranemist. Fikseerunud ravimlööve tekib tavaliselt uuesti samas kohas (samades kohtades), kui ravimit võetakse uuesti. Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Diclac 100 mg säilitada

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Diclac 100 mg sisaldab

  • Toimeaine on diklofenaknaatrium. Üks Diclac 100 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 100 mg diklofenaknaatriumi.
  • Teised koostiosad on magneesiumstearaat, laktoos, metüülhüdroksüpropüültselluloos.

Kuidas Diclac 100 mg välja näeb ja pakendi sisu Valge, ümmargune ja kaksikkumer, 9 mm läbimõõduga tablett.

Pakendis on 20, 50 või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja Sandoz d.d. Verovškova 57 SI-1000 Ljubljana Sloveenia

Tootja Salutas Pharma GmbH Otto-von-Guericke-Allee 1 D-39179 Barleben Saksamaa

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Sandoz d.d. Eesti filiaal Tel: +372 66 52 400 Infoleht on viimati uuendatud veebruaris 2026.

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.