Näidustus: SÜSTEEMNE RAVI Näidustused on samad kui suukaudsetel kortikosteroididel olukordades, kus suukaudne ravi ei ole teostatav (oksendamine, teadvushäire). Seisundid, mille korral vajatakse kiiret ravitoimet: Hemorraagiline, traumaatiline, kirurgilise raviga seotud või septiline šokk. Põletikulised autoimmuunhaigused: erütematoosne luupus, dermatomüosiit, nodoosne polüartriit, immuuntrombotsütopeenia, pemphigus vulgaris, reumatoidartriit. Allergiad: äge bronhiaalastma, raske angioödeem (kombinatsioonis antihistamiinidega), anafülaktiline šokk (seoses adrenaliiniga), ähvardav siiriku äratõukereaktsioon. Infektsioonid: Raske kõhutüüfus, eriti kui sellega kaasneb teadvushäire, šokk, kooma. Striidoriga larüngiit (pseudokrupp) lastel. 2019. aasta koroonaviirushaiguse (COVID 19) ravi täiendavat hapnikravi vajavatel täiskasvanutel ja noorukitel (12 aastased ja vanemad, kehakaaluga vähemalt 40 kg). Neuroloogia: kasvajate, abstsesside, tserebraalse toksoplasmoosi tagajärjel tekkinud sekundaarne ajuturse. Otorinolarüngoloogia: larüngeaalne düspnoe. Onkoloogia: Sümptomaatilise hulgimüeloomi, ägeda lümfotsüütleukeemia, ägeda lümfoblastleukeemia, Hodgkini lümfoomi ja mitte-Hodgkini lümfoomi ravi kombinatsioonis teiste ravimitega. Tsütostaatikumide poolt põhjustatud oksendamise profülaktika ja ravi. Metastaasidest põhjustatud seljaaju kompressioon. LOKAALNE RAVI Näidustused on samad kui paiksetel kortikosteroididel, kui seisund nõuab kõrget paikset kontsentratsiooni. Lokoregionaalsete süstete määramisel peab arvestama infektsiooniriskiga, eelkõige bakteriaalse leviku soodustamise riskiga. Ravim on näidustatud: Dermatoloogia: keloidid. Reumatoloogia Periartikulaarsed süsted: tendiniit, bursiit. Süsted pehmetesse kudedesse: kannavalu, karpaalkanali sündroom, Dupuytreni kontraktuur.

süste-/infusioonilahus (4mg 1ml)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Dexamethasone Kabi ja milleks seda kasutatakse

Deksametasoon on sünteetiline glükokortikoid (neerupealiste koore hormoon), mis mõjutab ainevahetust, elektrolüütide tasakaalu ja kudede funktsioone.

Dexamethasone Kabi’t kasutatakse haiguste korral, mis vajavad ravi glükokortikoididega. Sõltuvalt haiguse tüübist ja raskusest kuuluvad nende hulka:

Süsteemne kasutamine

• Ajuturse, põhjustatud ajukasvajast, ajuoperatsioonist, ajuabstsessist, ajukesta bakteriaalsest põletikust (nt tuberkuloos, tüüfus, brutselloos).
• Šokiseisundid pärast raskeid vigastusi, kopsušoki profülaktiline ravi.
• Raske äge astmahoog.
• Ulatuslike ägedate raskete nahahaiguste, nagu erütroderma, pemphigus vulgaris ja äge ekseem, esmane ravi.
• Süsteemsete reumaatiliste haiguste ravi (reumaatilised haigused, mis võivad mõjutada siseorganeid), nt süsteemne erütematoosne luupus.
• Raske progresseeruva kuluga aktiivne reumaatiline liigesepõletik (reumatoidartriit), nt moodustub kiiresti, mis viib liigese hävimiseni ja/või kui liigeste välispinna kude on kahjustatud.
• Pahaloomuliste kasvajate toetav ravi.
• Oksendamise ennetamine ja ravi pärast operatsiooni või tsütostaatilise ravi korral.
• Dexamethasone Kabi’t kasutatakse koroonaviirushaiguse 2019 (COVID-19) raviks täiskasvanutel ja noorukitel (vanuses 12 aastat ja vanemad, kehakaaluga vähemalt 40 kg), kellel on hingamisraskused ja kes vajavad täiendavat hapnikravi.

Paikne kasutamine

• Liigesesisene manustamine: ühe või mitme liigese püsiv põletik pärast krooniliste põletikuliste liigesehaiguste üldist ravi, aktiveerunud osteoartriit, valusa õla sündroomi ägedad vormid.
• Infiltratsioonravi (kui see on rangelt näidustatud): mittebakteriaalne kõõluse- ja limapauna põletik (vedelikuga täidetud kott, mis moodustub naha alla, tavaliselt liigeste kohale), põletik liigese ümber, kõõlusehäired.

2. Mida on vaja teada enne, kui teile manustatakse Dexamethasone Kabi’t

Dexamethasone Kabi’t ei tohi teile manustada

• kui olete deksametasooni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline.

Kui teil on infektsioon, sh selline, mille põhjustaja võib olla seen, mille vastu te ei saa ravi.

Üksikjuhtudel on Dexamethasone Kabi kasutamise ajal täheldatud raskeid ülitundlikkusreaktsioone (anafülaktilised reaktsioonid) koos vereringe kollapsi, südameseiskuse, arütmia, õhupuuduse (bronhospasm) ja/või vererõhu languse või tõusuga.

Liigesesisesed süsted on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

• infektsioon ravi vajavas liigeses või selle vahetus ümbruses;
• bakteriaalne artriit;
• ravi vajava liigese ebastabiilsus;
• kalduvus veritsuste tekkeks (spontaansed või antikoagulantidest tingitud);
• kaltsifikaadid liigeste ümbruses;
• avaskulaarne osteonekroos;
• kõõluserebend;
• Charcot’ liiges.

Kui manustamiskohas on infektsioon, ei tohi infiltratsiooni läbi viia ilma täiendava põhjusliku ravita; sama kehtib ravimi subkonjunktivaalsel manustamisel viiruste, bakterite ja seente poolt põhjustatud silmahaiguste ning sarvkesta vigastuste ja haavandite korral.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Dexamethasone Kabi järgmistel juhtudel Kui ravi ajal Dexamethasone Kabi’ga tekib suurem füüsilise stressi olukord (õnnetus, operatsioon, sünnitus jne), võib olla vajalik annust ajutiselt suurendada.

Dexamethasone Kabi võib varjata infektsiooni nähtusid ning seega raskendada olemasolevate või tekkivate infektsioonide diagnoosimist. Varjatud infektsioonid võivad uuesti aktiveeruda.

Järgmiste haiguste korral on ravi Dexamethasone Kabi’ga lubatud alustada üksnes juhul, kui arst peab seda hädavajalikuks. Vajadusel tuleb kasutada ka haigustekitaja vastase toimega ravimeid:

• ägedad viirusinfektsioonid (tuulerõuged, vöötohatis, herpes simplex’i infektsioonid, herpesviirustest põhjustatud silma sarvkesta põletik);
• HBsAG-positiivne krooniline aktiivne hepatiit (nakkuslik maksapõletik);
• ligikaudu 8 nädalat enne kuni 2 nädalat pärast vaktsineerimist nõrgestatud haigustekitajatega (elusvaktsiinidega);
• ägedad ja kroonilised bakteriaalsed infektsioonid;
• siseelundite haaratusega seeninfektsioonid;
• teatud parasiitide põhjustatud haigused (amööbid, sooleparasiit-infektsioonid). Patsientidel, kellel kahtlustatakse või kinnitatakse ümarussidega (nematoodid) nakatumist, võib Dexamethasone Kabi põhjustada nende parasiitide aktiveerumist ja massilist levikut;
• poliomüeliit;
• lümfisõlmede haigus pärast tuberkuloosivastast vaktsineerimist;
• juhul, kui patsiendil on kunagi olnud tuberkuloos, tohib ravimit kasutada üksnes koos tuberkuloosi ravimitega.

Järgmisi haigusi tuleb Dexamethasone Kabi samaaegse ravi ajal eriti hoolikalt jälgida ning nõuetekohaselt ravida:

• seedetrakti haavandid;
• luuhõrenemine (osteoporoos);
• raskesti ravile alluv kõrgvererõhutõbi;
• raskesti ravile alluv suhkurtõbi;
• vaimsed (psühholoogilised) häired (ka varasemad), sh enesetapumõtted. Sel juhul on soovitatav neuroloogiline või psühhiaatriline jälgimine;

• suurenenud silmasisene rõhk (suletudnurga glaukoom ja avatudnurga glaukoom); soovitatav on oftalmoloogiline jälgimine ja täiendav ravi;
• silma sarvkesta vigastused ja haavandid; soovitatav on oftalmoloogiline jälgimine ja täiendav ravi;
• kui teil on või kahtlustatakse feokromotsütoomi (neerupealise kasvaja).

Kui teil ravitakse COVID-19, siis te ei tohi lõpetada teiste steroidravimite võtmist, välja arvatud juhul, kui arst on seda teile öelnud.

Enne Dexamethasone Kabi kasutamist pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega.

Pöörduge oma arsti poole, kui teil tekib hägune nägemine või muid nägemishäireid.

Soole perforatsiooni riski tõttu tohib Dexamethasone Kabi’t kasutada üksnes siis, kui selleks on tungiv meditsiiniline põhjus ning see toimub asjakohase jälgimise all, järgmiste seisundite puhul:

• raske käärsoolepõletik (haavandiline koliit), millega kaasub perforatsiooni oht, koos abstsessidega või mädase põletikuga, aga kõhukelme ärritusnähte ei pruugi tekkida;
• sooleseina põletikulised sopistised (divertikuliit);
• pärast teatud sooleoperatsioone (enteroanastomoos), vahetult pärast operatsiooni.

Glükokortikoidide suuri annuseid saavatel patsientidel ei pruugi pärast seedetrakti perforatsiooni tekkida kõhukelme ärritusnähte.

Suhkurtõvega patsientidel tuleb regulaarselt kontrollida ainevahetust; nende puhul tuleb arvestada suhkurtõve ravimite (insuliin, suukaudsed diabeediravimid) vajaduse võimaliku suurenemisega.

Väga kõrge vererõhuga ja/või raske südamepuudulikkusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida nende seisundi halvenemise riski tõttu.

Suured annused võivad põhjustada südamelöökide aeglustumist.

Võivad tekkida rasked anafülaktilised reaktsioonid (immuunsüsteem reageerib üle).

Fluorokinoloonide (teatud antibiootikumid) manustamisel koos Dexamethasone Kabi’ga esineb suurenenud risk kõõlusekahjustuste, kõõlusepõletiku ja kõõluse rebendi tekkeks.

Teatud lihashalvatuse vormi (raskekujulise müasteenia) ravi ajal võivad sümptomid algul halveneda. Surmatud haigustekitajaid sisaldavate vaktsiinidega (inaktiveeritud vaktsiinidega) vaktsineerimine on üldjuhul võimalik. Siiski tuleb märkida, et immuunvastus ja seeläbi vaktsiini toime võivad kortikosteroidide suurte annuste kasutamisel olla nõrgemad.

Eeskätt pikaajalisel ravil Dexamethasone Kabi suurte annustega tuleb tagada piisav kaaliumi tarbimine (nt köögiviljad, banaan) ja piirata soola tarbimist. Arst jälgib teie vere kaaliumisisaldust.

Patsientidel, kes saavad ravi Dexamethasone Kabi’ga, võivad viirushaigused (nt leetrid, tuulerõuged) olla väga raske kuluga. Eriti suur risk on immuunpuudulikkusega patsientidel, kes ei ole leetreid või tuulerõugeid põdenud. Kui neil patsientidel on ravi ajal Dexamethasone Kabi’ga kokkupuude leetrite või tuulerõugetega nakatunud inimestega, peavad nad kohe pöörduma oma arsti poole, kes vajadusel alustab ennetavat ravi.

Kui teil on hematoloogiline pahaloomuline kasvaja, võivad tekkida tuumori lüüsi sündroomi sümptomid, nagu lihaskrambid, lihasnõrkus, segasus, nägemise kaotus või nägemishäired ning õhupuudus.

Intravenoosne manustamine peab toimuma aeglase (2…3 minuti vältel) süstimisena, sest liiga kiirel süstimisel võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu ebameeldiv torkimistunne või paresteesia.

Dexamethasone Kabi on ette nähtud lühiajaliseks kasutamiseks. Ravimi ebakorrektsel kasutamisel pikema ajaperioodi jooksul tuleb arvesse võtta täiendavaid hoiatusi ja ettevaatusabinõusid, mida on kirjeldatud glükokortikosteroide sisaldavate ravimite pikaajalise ravi korral.

Pärast paikset manustamist tuleb arvestada võimalike süsteemsete kõrvaltoimete ja koostoimetega.

Dexamethasone Kabi liigesesisene manustamine suurendab liigeseinfektsioonide riski. Glükokortikoidide pikaajaline manustamine ja korduvad süsted keharaskust kandvatesse liigestesse võivad süvendada liigese kulumisega seotud muutusi. See tuleneb ilmselt haigete liigeste ülekoormamisest pärast valu või muude sümptomite leevenemist. Liigesesse süstimisel rakendab arst erimeetmeid, et vähendada bakteriaalse infektsiooni eririski. Palun pange tähele, et liigeseid, mis on endiselt haiged, ei tohi üle koormata, kuigi te ei pruugi enam valu tunda.

Paikne silma manustamine Rääkige oma arstiga, kui teil tekib turse ja kehakaalu tõus kere ja näo piirkonnas, sest need on tavaliselt esimesed viited sündroomile, mida nimetatakse Cushing’i sündroomiks. Pärast pikaajalise või intensiivse ravi katkestamist Dexamethasone Kabi’ga võib tekkida neerupealiste funktsiooni pärssimine. Rääkige oma arstiga, enne kui lõpetate ravi iseseisvalt. Need riskid on eriti olulised lastel ja patsientidel, keda ravitakse ritonaviiri või kobitsistaadi nimeliste ravimitega (HIV ravimid).

Ravi selle ravimiga võib põhjustada feokromotsütoomist tingitud kriisi, mis võib lõppeda surmaga. Feokromotsütoom on harvaesinev neerupealiste kasvaja. Kriis võib avalduda järgmiste sümptomitega: peavalu, higistamine, südamepekslemine ja hüpertensioon. Nende nähtude tekkimisel pöörduge kohe oma arsti poole.

Eakad Suurenenud osteoporoosi riski tõttu tuleb hoolikalt kaaluda kasu/riski suhet.

Lapsed ja noorukid Kopsuprobleemidega enneaegsetel imikutel ei ole deksametasooni rutiinne kasutamine soovitatav. Seda ravimit tohib lastele manustada üksnes juhul, kui see on hädavajalik, sest see võib aeglustada laste kasvamist. Selle ravimi pikaajalisel kasutamisel tuleb regulaarselt kontrollida pikkuskasvu. Kui deksametasooni manustatakse enneaegselt sündinud lapsele, on vajalik jälgida südame funktsiooni ja struktuuri. Toimed dopinguks väärkasutamise korral Dexamethasone Kabi kasutamine võib anda dopingukontrollis positiivse tulemuse.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Deksametasoon läbib platsentaarbarjääri. Raseduse ajal, eriti esimesel kolmel kuul, tohib seda ravimit manustada üksnes pärast kasu/riski suhte hoolikat hindamist. Seetõttu peavad naised teatama arstile, kui nad juba on rasedad või kui nad rasestuvad. Kui raseduse ajal tehakse pikaajalist ravi glükokortikosteroididega, ei saa välistada häireid loote kasvamisel. Kui glükokortikosteroide manustatakse raseduse lõpupoole, esineb risk loote neerupealise koore alatalitluseks, mille tõttu vastsündinu võib vajada asendusravi koos annuse aeglase vähendamisega. Vastsündinutel, kelle emad said raseduse lõpus Dexamethasone Kabi’t, võib pärast sündimist esineda madal veresuhkru sisaldus.

Imetamine Glükokortikoidid, sh deksametasoon, erituvad rinnapiima. Kahjulik mõju imikule ei ole veel teada. Sellele vaatamata tuleb ravi vajadust imetamise ajal hoolikalt hinnata. Kui haiguse tõttu on tarvis kasutada suuri annuseid, tuleb imetamine lõpetada. Palun pöörduge kohe oma arsti poole. Enne mis tahes ravimi võtmist/kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Puuduvad tõendid, et Dexamethasone Kabi mõjutab autojuhtimise või masinatega töötamise või ebakindlal pinnal töötamise võimet.

Muud ravimid ja Dexamethasone Kabi Teatage oma arstile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Teatage oma arstile, kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest, sest neil võib olla koostoimeid Dexamethasone Kabi’ga

• Ravimid, mis kiirendavad lagundamist maksas, nt teatud uinutid (barbituraadid), krambihoogude raviks kasutatavad ravimid (fenütoiin, karbamasepiin, primidoon) ja teatud tuberkuloosiravimid (rifampitsiin), võivad vähendada kortikosteroidide toimet.
• Ravimid, mis aeglustavad lagundamist maksas, nt teatud seeninfektsioonide ravimid (ketokonasool, itrakonasool), võivad suurendada kortikosteroidide toimet.
• Teatud naissuguhormoonid, nt rasestumist ennetavad (pillid): Dexamethasone Kabi toime võib tugevneda.
• Efedriin (nt hüpotensiooni, kroonilise bronhiidi, astmahoogude ravimid; ravimid, mida kasutatakse limaskestade turse vähendamiseks nohu korral ning efedriini sisaldavad söögiisu pärssijad): kiirenenud lagunemise tõttu organismis võib Dexamethasone Kabi toime olla nõrgenenud.

Teatage oma arstile, kui te kasutate ritonaviiri või kobitsistaati (HIV ravimid), sest need võivad suurendada deksametasooni sisaldust veres.

Kuidas Dexamethasone Kabi mõjutab teiste ravimite toimet?

• Samaaegsel kasutamisel teatud vererõhku alandavate ravimitega (AKE inhibiitorid) võib Dexamethasone Kabi suurendada verepildi muutuste riski.
• Dexamethasone Kabi võib suurendada südant tugevdavate ravimite (südameglükosiidide) toimet kaaliumipuuduse kaudu.
• Dexamethasone Kabi võib suurendada kaaliumi eritumist diureetikumide (salureetikumide) või lahtistite toimel.
• Dexamethasone Kabi võib vähendada suukaudsete diabeediravimite ja insuliini veresuhkru taset alandavat toimet.
• Dexamethasone Kabi võib nõrgendada või tugevdada vere hüübivust vähendavate ravimite (suukaudsed antikoagulandid, kumariin) toimet. Teie arst otsustab, kas vajalik on kohandada antikoagulandi annust.
• Samaaegsel kasutamisel põletiku- ja reumavastaste ravimitega (salitsülaadid, indometatsiin ja teised MSPVA-d) võib Dexamethasone Kabi suurendada suuhaavandite ja seedetrakti veritsuse riski.
• Dexamethasone Kabi võib pikendada teatud ravimite (mittepolariseerivad lihaslõõgastid) lihaseid lõõgastavat toimet.
• Dexamethasone Kabi võib võimendada teatud ravimite (atropiin ja teised antikolinergilised ained) silmasisest rõhku suurendavat toimet.
• Dexamethasone Kabi võib vähendada sooleparasiitide vastaste ravimite (prasikvanteel) toimet.
• Samaaegsel kasutamisel koos malaaria- ja reumavastaste ravimitega (klorokviin, hüdroksüklorokviin, meflokiin) võib Dexamethasone Kabi suurendada lihashaiguste või südamelihase haiguste (müopaatiad, kardiomüopaatiad) riski.
• Dexamethasone Kabi võib vähendada kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) tõusu pärast protireliini (türeotropiini vabastav hormoon (TRH), keskaju hormoon) manustamist.

• Kasutamisel koos immuunsüsteemi pärssivate ravimitega (immunosupressandid) võib Dexamethasone Kabi suurendada vastuvõtlikkust infektsioonidele ja halvendada olemasolevaid infektsioone, mis ei pruugi olla veel avaldunud.
• Lisaks tsüklosporiini kohta (ravim, mida kasutatakse immuunsüsteemi pärssimiseks): Dexamethasone Kabi võib suurendada tsüklosporiini sisaldust veres ja seega krambihoogude riski.
• Fluorokinoloonid, teatud rühm antibiootikume, võivad suurendada kõõluserebendi riski.

Mõju uuringumeetoditele Glükokortikoidid võivad maha suruda nahareaktsioone allergiatestides.

Dexamethasone Kabi sisaldab naatriumi Ravim sisaldab 3,2 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) ühes milliliitris. See on võrdne 0,16%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.

3. Kuidas teile Dexamethasone Kabi’t manustatakse

Kasutage Dexamethasone Kabi’t alati täpselt nii, nagu arst on määranud. Teie arst otsustab, kui kaua te peate deksametasooni kasutama. Arst määrab teile annuse individuaalselt. Palun järgige juhiseid, et tagada Dexamethasone Kabi õige toime. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Manustamisviis Seda ravimit manustab teile väljaõppinud tervishoiutöötaja. Seda manustatakse süstina veeni. Seda võidakse manustada ka lihasesse, otse liigesesse või pehmetesse kudedesse.

Dexamethasone Kabi’t peab manustama aeglase (2…3 minutit kestva) intravenoosse süstina (veeni), kuid seda võidakse manustada ka intramuskulaarselt (lihasesse), kui esinevad probleemid veenile juurdepääsuga ja verevarustus on piisav.

Sobivus kasutamiseks Kasutada tohib ainult selgeid lahuseid. Ampulli sisu on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks. Alles jäänud süstelahus tuleb hävitada.

Kui arst ei ole määranud teisiti, on tavalised annused järgmised: Süsteemne kasutamine

• Ajuturse: algul, ägeda seisundi korral, sõltuvalt põhjusest ja raskusest, 8…10 mg (kuni 80 mg) veeni (i.v.), seejärel 16…24 mg (kuni 48 mg) ööpäevas, jaotatud 3…4 (kuni 6) üksikannuseks, 4…8 päeva jooksul.
• Bakteriaalsest meningiidist põhjustatud ajuturse: 0,15 mg/kg kehakaalu kohta iga 6 tunni järel 4 päeva jooksul, lapsed: 0,4 mg/kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel 2 päeva jooksul, alustades enne esimese antibiootikumiannuse manustamist. Rasketel juhtudel, intoksikatsioonisarnaste seisundite korral: 4…20 mg i.v. ööpäevas mõne päeva jooksul, ainult koos piisava infektsioonivastase raviga; üksikjuhtudel (nt tüüfus) algannused kuni 200 mg i.v., seejärel vähendada järk-järgult annust.
• Šokiseisundid pärast rasket vigastust: algul 40…100 mg (lapsed 40 mg) i.v., korduv annus 12 tunni pärast või 16…40 mg iga 6 tunni järel 2…3 päeva jooksul.
• Raske äge astmahoog: täiskasvanud 8…20 mg i.v. nii kiiresti kui võimalik, vajadusel korrata annust vastavalt individuaalsele ravivastusele ja kliinilisele vajadusele. Lapsed: 0,15…0,3 mg/kg kehakaalu kohta. Vajadusel tuleb annuseid korrata, vastavalt individuaalsele ravivastusele ja kliinilisele vajadusele.
• Ägedad nahahaigused: sõltuvalt haiguse iseloomust ja ulatusest on ööpäevased annused 8…40 mg i.v., üksikjuhtudel kuni 100 mg. Järgneb tablettravi vähenevates annustes.

• Süsteemne erütematoosne luupus: 6…16 mg ööpäevas.
• Raske progresseeruva kuluga reumatoidartriit, nt liigeseid kiiresti kahjustavate vormide korral: 12…16 mg ööpäevas; kui haaratud on liigeseväline kude: 6…12 mg ööpäevas.
• Pahaloomuliste kasvajate toetav ravi: algul 8…16 mg ööpäevas, pikemaajalise ravi kestel 4…12 mg ööpäevas.
• Tsütostaatikumidest tingitud oksendamise profülaktika ja ravi, osana oksendamisevastasest raviskeemist: 8…20 mg i.v. enne keemiaravi alustamist, seejärel 4…8 mg üks kuni kaks korda ööpäevas 2…3 päeva jooksul, vastavalt vajadusele (mõõdukalt emetogeenne keemiaravi) või kuni 3…4 päeva jooksul (tugevalt emetogeenne keemiaravi).
• Operatsioonijärgse oksendamise profülaktika ja ravi: üksikannus 4…8 mg i.v. enne operatsiooni alustamist; üle 2-aastased lapsed: 0,15 mg/kg kehakaalu kohta (maksimaalselt kuni 8 mg).
• Covid-19 ravi: täiskasvanud patsientidele on soovitatav manustada 6 mg i.v. üks kord ööpäevas kuni 10 päeva jooksul. Kasutamine noorukitel: lastele (noorukid vanuses 12 aastat või vanemad) on soovitatav manustada 6 mg i.v. üks kord ööpäevas kuni 10 päeva jooksul.

Paikne kasutamine Paikne infiltratsioon ja süsteravi viiakse tavaliselt läbi annusega 4…8 mg; väikestesse liigestesse süstimisel on piisav annus 2 mg deksametasoonnaatriumfosfaati.

Manustamisviis Ööpäevane annus tuleb võimalusel manustada üksikannusena hommikul, kuid suureannuselist ravi nõudvate seisundite korral on maksimaalse toime saavutamiseks tihti vajalik ööpäevas mitme annuse manustamine.

Kui ühekordseks raviks on vajalik kasutada suuri annuseid, tuleb kaaluda suurema tugevuse/mahuga deksametasooni sisaldavate ravimpreparaatide kasutamist.

Ravi kestus sõltub olemasolevast haigusest ja haiguse kulust. Teie arst täpsustab raviskeemi, millest te peate rangelt kinni pidama. Niipea kui on saavutatud rahuldav ravitulemus, vähendatakse annust säilitusannuseni või lõpetatakse ravi. Ravi järsk lõpetamine pärast ligikaudu 10-päevast ravi võib põhjustada ägedat neerupealiste koore puudulikkust; seetõttu tuleb ravi lõpetamisel annust aeglaselt vähendada.

Kilpnäärme alatalitluse või maksatsirroosi korral võib arst teile määrata selle ravimi väiksema annuse või teie annust vähendada. Kui teile manustatakse Dexamethasone Kabi’t rohkem, kui ette nähtud Seda ravimit manustab teile arst või meditsiiniõde. On ebatõenäoline, et teile manustatakse seda ravimit liiga palju või liiga vähe, kuid kui teil on mis tahes kahtlusi, pidage nõu oma arsti või meditsiiniõega.

Kui Dexamethasone Kabi jääb teile manustamata Vahelejäänud annuse võib manustada samal päeval ning järgmisel päeval tuleb manustada arsti poolt teile määratud annus nagu tavaliselt. Kui teile on jäänud manustamata mitu annust, võib see põhjustada ravitava haiguse kordumist või halvenemist. Sellistel juhtudel peate pidama nõu oma arstiga, kes vaatab teie ravi üle ja kohandab seda, kui tarvis. Ärge manustage kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral saamata.

Kui te lõpetate Dexamethasone Kabi kasutamise Järgige alati arsti poolt teile määratud raviskeemi. Ärge lõpetage selle ravimi kasutamist järsku, sest see võib olla ohtlik. Teie arst ütleb teile, kuidas ravi järk-järgult lõpetada. Dexamethasone Kabi kasutamist ei tohi kunagi lõpetada ilma arsti loata, sest eeskätt pikaajaline ravi võib põhjustada glükokortikoidide tootmise vähenemist organismis. Füüsiliselt väga stressirohke olukord ilma glükokortikoidide piisava tootmiseta võib lõppeda surmaga.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Palun rääkige oma arsti või apteekriga, kui märkate ravi ajal Dexamethasone Kabi’ga mis tahes loetletud kõrvaltoimeid või teisi kõrvaltoimeid. Ärge kunagi lõpetage ravi iseseisvalt.

Võimalikud kõrvaltoimed Kõrvaltoimete risk on lühiajalise ravi korral deksametasooniga väike, erandiks on suurte annustega parenteraalne ravi, mille korral võivad tekkida elektrolüütide muutused, tursed, võimalik vererõhu tõus, südameseiskus, südame rütmihäired või krambihood, ja infektsioonide kliinilisi ilminguid võib samuti täheldada lühiajalise ravi ajal. Tähelepanu tuleb pöörata võimalikele mao- ja soolehaavanditele (tihti stressist tingitud), sest ravi kortikosteroididega võib vähendada nende sümptomeid ning vähendada glükoositaluvust.

Rääkige kohe oma arstiga, kui teil tekib midagi järgnevast:

• raske allergiline reaktsioon (harvadel juhtudel) – teil võib järsku tekkida sügelev lööve (nõgestõbi), käte, jalgade, pahkluude, näo, huulte, suu või kurgu turse (mis võib põhjustada neelamis- või hingamisraskust), ning teil võib tekkida minestamise tunne;
• ebamugavustunne maos või soolestikus, valu selja-, õla- või puusapiirkonnas, psühholoogilised probleemid, ebatavalised veresuhkru kõikumised (suhkurtõve korral).

Selle ravimi pikaajalisel kasutamisel, eriti suurte annuste korral, võib regulaarselt esineda erineva raskusastmega kõrvaltoimeid (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid Varjatud infektsioonid, viirus-, seen-, bakteriaalsete ja parasiit- või oportunistlike infektsioonide avaldumine ja süvenemine, ümarussidest põhjustatud infektsiooni aktiveerumine.

Vere ja lümfisüsteemi häired Vererakkude arvude muutused (vere valgeliblede või kõigi vererakkude arvu suurenemine, teatud vere valgeliblede arvu vähenemine).

Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkusreaktsioonid (nt ravimilööve), rasked anafülaktilised reaktsioonid, nt südame rütmihäired, bronhospasm (bronhide silelihaste spasm), kõrge või madal vererõhk, vereringe kollaps, südameseiskus, immuunsüsteemi nõrgenemine. Südame häired Esinemissagedus teadmata: südamelihase paksenemine (hüpertroofiline kardiomüopaatia) enneaegsetel imikutel, mis üldiselt normaliseerub pärast ravi lõpetamist.

Endokriinsüsteemi häired Cushing’i sündroom (tüüpiliste nähtude hulka kuuluvad kuunägu, kehatüve rasvumus ja nahaõhetus), neerupealiste funktsiooni alanemine või neerupealiste kärbumine.

Ainevahetus- ja toitumishäired Kehakaalu suurenemine, veresuhkru taseme tõus, suhkurtõbi, vere lipiididesisalduse suurenemine (kolesterool ja triglütseriidid), suurenenud naatriumisisaldus koos tursega (ödeem), kaaliumivaegus kaaliumi suurenenud eritumise tagajärjel (võib põhjustada südame rütmihäireid), suurenenud söögiisu.

Psühhiaatrilised häired Depressioon, ärrituvus, eufooria, erutus, psühhoos, mania, hallutsinatsioonid, meeleolu kõikumised, ärevus, unehäired, enesetapumõtted.

Närvisüsteemi häired Suurenenud koljusisene rõhk, varem avaldumata epilepsia väljendumine, olemasoleva epilepsia korral krambihoogude suurem esinemissagedus.

Silma kahjustused Silmasisese rõhu tõus (glaukoom), läätse hägustumine (katarakt), sarvkesta haavandite süvenemine, viiruste, bakterite või seente poolt põhjustatud silmapõletike sagenemine või süvenemine; sarvkesta bakteriaalse põletiku ägenemine, silmalau allavajumine, pupilli laienemine, konjunktiivi turse, silmavalge perforatsioon, nägemishäired, nägemise kaotus. Harvadel juhtudel pöörduv eksoftalmia (punnsilmsus).

Vaskulaarsed häired Kõrge vererõhk, suurenenud risk ateroskleroosi ja tromboosi tekkeks, veresoonte põletik (ka ärajätusündroomina pärast pikaajalist ravi), veresoonte suurem haprus.

Seedetrakti häired Seedetrakti haavandid, seedetrakti veritsus, kõhunäärmepõletik, ebamugavustunne maos, luksumine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Venitusarmid nahal, naha õhenemine („pärgamenditaoline nahk“), naha veresoonte laienemine, kalduvus verevalumite tekkeks, naha veritsus täppide või laikudena, suurenenud karvakasv kehal, akne, põletikulised nahamuutused näol, eeskätt suu, nina ja silmade ümbruses, naha pigmentatsiooni muutused.

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Lihashaigused, lihasnõrkus ja lihaste kõhetumine, luuhõrenemine (osteoporoos) on annusest sõltuvad ja võimalikud ka vaid lühiajalise ravi korral, teised luukärbumise vormid (osteonekroos), kõõluste kahjustused, tendiniit, kõõluserebend, rasva kogunemine lülisambale (epiduraalne lipomatoos), lastel kasvupeetus.

Märkus: Liiga kiire annuse vähendamine pärast pikaajalist ravi võib põhjustada ärajätusündroomi koos sümptomitega, nagu lihase- ja liigesevalu.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Suguhormoonide eritumise häired (selle tagajärjel ebaregulaarne menstruatsioon või menstruatsiooni puudumine (amenorröa), mees-tüüpi karvakasv naistel (hirsutism), impotentsus). Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeglustunud haava paranemine.

Paikne kasutamine Tekkida võivad paikne ärritus ja ülitundlikkusreaktsioonid (põletav tunne, püsiv valu), eeskätt silma manustamisel. Kui kortikosteroidi ei ole süstitud hoolikalt liigeseõõnde, ei saa välistada naha atroofia või nahaaluse koe atroofia teket süstekohal.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti, apteekri või meditsiiniõega. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Dexamethasone Kabi’t säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud ampullil või välispakendil pärast „EXP:“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida ampull väliskarbis, valguse eest kaitstult.

Ärge kasutage seda ravimit, kui täheldate lahuses mis tahes osakesi. Kasutada tohib üksnes selgeid lahuseid, mis ei sisalda osakesi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Dexamethasone Kabi sisaldab

• Toimeaine on deksametasoonfosfaat.

Üks ml lahust sisaldab 4,37 mg deksametasoonnaatriumfosfaati, mis vastab 4 mg deksametasoonfosfaadile või 3,3 mg deksametasoonile.

• Teised koostisosad (abiained) on kreatiniin, naatriumtsitraat, dinaatriumedetaat, naatriumhüdroksiid 1M (pH reguleerimiseks) ja süstevesi.

Vt lõik 2 „Dexamethasone Kabi sisaldab naatriumi“.

Kuidas Dexamethasone Kabi välja näeb ja pakendi sisu Dexamethasone Kabi on saadaval pakendites, mis sisaldavad 10 või 50 merevaiguvärvi klaasampulli, milles on 1 ml süste-/infusioonilahust. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o. Al. Jerozolimskie 134 02-305 Warszawa Poola

Tootja Labesfal - Laboratórios Almiro S.A. Zona Industrial Do Lagedo Santiago De Besteiros 3465-157 Viseu Portugal Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2023.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Järgmine teave on ainult tervishoiutöötajatele

Üks ml lahust sisaldab 4,37 mg deksametasoonnaatriumfosfaati, mis vastab 4 mg deksametasoonfosfaadile või 3,3 mg deksametasoonile. Süste-/infusioonilahus on selge ja värvitu lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi.

Dexamethasone Kabi süste-/infusioonilahus on mõeldud intravenoosseks, intramuskulaarseks või intraartikulaarseks kasutamiseks.

Manustamisviis Dexamethasone Kabi’t tuleb manustada aeglase (üle 2…3 minuti) intravenoosse süstina või infusioonina, kuid seda võib manustada ka intramuskulaarselt, kui esineb probleeme veenidele juurdepääsuga ja verevarustus on piisav. Dexamethasone Kabi’t võib manustada ka infiltratsioonina ja intraartikulaarse süstina. Ravi kestus sõltub näidustusest.

Kui ühekordseks raviks on vajalik kasutada suuri annuseid, tuleb kaaluda suurema tugevuse/mahuga deksametasooni sisaldavate ravimpreparaatide kasutamist.

Hüpotüreoosi või maksatsirroosi korral võib piisav olla väiksem annus või võib olla vajalik annuse vähendamine.

Intraartikulaarne süstimine on oma olemuselt avatud liigeseprotseduur, mis tuleb läbi viia rangelt aseptilistes tingimustes. Tavaliselt piisab sümptomite efektiivseks leevendamiseks ühekordsest liigesesisesest süstist. Kui vajalik on korduv süstimine, siis ei tohi seda manustada varem kui 3…4 nädala pärast. Ühte liigesesse ei tohi teha rohkem kui 3…4 süsti. Vajalik on liigese meditsiiniline kontrollimine, eriti pärast korduvaid süsteid.

Infiltratsioon: Dexamethasone Kabi’ga infiltreeritakse suurimat valu tundev või kõõluse kinnitumise piirkond. Ettevaatust, mitte süstida kõõlusesse! Vältida tuleb sagedast süstimist ja järgida rangeid aseptika nõudeid. Sobivus kasutamiseks Kasutada tohib ainult selgeid lahuseid. Ampulli sisu on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks. Allesjäänud süste-/infusioonilahus tuleb hävitada.

Juhised kasutamiseks ja käsitsemiseks Dexamethasone Kabi 4 mg/ml süste-/infusioonilahust tuleb eelistatavalt manustada vahetu intravenoosse süstina või süstida infusioonisüsteemi voolikusse.

0,9% naatriumkloriidi, 5% glükoosi või Ringeri lahusega lahjendatud lahuse keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C ja valguse eest kaitstult. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

See ravimpreparaat võib kujutada ohtu keskkonnale (vt lõik 5.3). Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

Sobimatus Kasutamisel kombinatsioonis teiste infusioonilahustega tuleb arvestada iga infusioonilahuse tootjapoolse ravimiinfoga, sh teave kokkusobivuse, vastunäidustuste, kõrvaltoimete ja koostoimete kohta.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Dexamethasone Kabi 4 mg/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks ml lahust sisaldab 4,37 mg deksametasoonnaatriumfosfaati, mis vastab 4 mg deksametasoonfosfaadile või 3,3 mg deksametasoonile.

INN. Dexamethasonum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks 1 ml ampull sisaldab 3,2 mg naatriumi (naatriumtsitraadina ja dinaatriumedetaadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus

Süste-/infusioonilahus on selge ja värvitu lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Süsteemne manustamine

• Ajuturse, mis on seotud ajukasvaja, neurokirurgiliste protseduuride, aju abstsessi, bakteriaalse meningiidiga (nt tuberkuloos, tüüfus, brutselloos).
• Hulgitraumaga seotud šokk/posttraumaatilise šokk-kopsu sündroomi profülaktika.
• Raske äge astmahoog.
• Esialgne parenteraalne ravi ulatuslike ägedate, raskete nahahaiguste korral, nagu erütrodermia, pemphigus vulgaris, äge ekseem.
• Esialgne parenteraalne ravi autoimmuunhaiguste puhul, nt süsteemne erütematoosne luupus (eriti vistseraalsed vormid).
• Lühiajaline kaasuv ravi reumaatiliste haiguste ägedate episoodide või ägenemiste ajal.
• Pahaloomuliste kasvajate palliatiivne ravi.
• Operatsioonijärgse või tsütostaatikumidest põhjustatud oksendamise profülaktika ja ravi osana antiemeetilisest ravist.
• Dexamethasone Kabi on näidustatud koroonaviirushaiguse 2019 (COVID-19) raviks täiskasvanutel ja noorukitel (vanuses 12 aastat ja vanemad, kehakaaluga vähemalt 40 kg), kes vajavad täiendavat hapnikravi.

Lokaalne manustamine

• Intraartikulaarne süstimine: ühe või mitme liigese püsiv põletik pärast krooniliste põletikuliste liigesehaiguste üldist ravi, aktiveerunud osteoartriit, periarthropathia humeroscapularise ägedad vormid.
• Infiltratsioonravi (kui see on rangelt näidustatud): mittebakteriaalne tenosünoviit ja bursiit, periartropaatia, insertsioonitendinopaatia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annus sõltub haiguse iseloomust ja raskusest ning patsiendi individuaalsest ravivastusest. Üldiselt manustatakse suhteliselt suuri algannuseid, mis ägedate raskete seisundite korral peavad olema oluliselt suuremad kui krooniliste haiguste korral.

Kui ei määrata teisiti, kehtivad järgmised annustamissoovitused:

Süsteemne manustamine

• Ajuturse: Täiskasvanud: sõltuvalt seisundi põhjusest ja raskusest on algannus 8…10 mg (kuni 80 mg) i.v., seejärel 16…24 mg (kuni 48 mg) ööpäevas i.v., jagatuna 3…4 (6) üksikannuseks, 4…8 päeva. Kiiritusravi ajal ja mitteopereeritavate peaajukasvajate konservatiivses ravis võib olla vajalik manustada Dexamethasone Kabi väiksemaid annuseid pikema aja jooksul.

• Bakteriaalsest meningiidist tingitud ajuturse: 0,15 mg/kg kehakaalu kohta iga 6 tunni järel 4 päeva, lastele 0,4 mg/kg kehakaalu kohta iga 12 tunni järel 2 päeva; alustades enne antibiootikumi esimese annuse manustamist. Rasketel juhtudel, toksiliste seisundite korral (nt tuberkuloos, tüüfus; ainult koos kaasuva infektsioonivastase raviga): 4…20 mg ööpäevas i.v., üksikjuhtudel (nt tüüfus) on algannus kuni 200 mg. Kortikosteroidravi kasutamisel infektsioonhaiguste adekvaatses ravis tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

• Hulgitraumaga seotud šokk/posttraumaatilise šokk-kopsu sündroomi profülaktika: algannus 40…100 mg (lastel 40 mg) i.v., korduv annus 12 tunni pärast või 16…40 mg iga 6 tunni järel 2…3 päeva.

• Raske äge astmahoog: täiskasvanud: 8…20 mg i.v. nii varakult kui võimalik. Lapsed: 0,15…0,3 mg/kg kehakaalu kohta i.v. Vajadusel tuleb annustamist korrata, lähtudes individuaalsest ravivastusest ja kliinilisest vajadusest.

• Ägedad nahahaigused: sõltuvalt haiguse iseloomust ja ulatusest on ööpäevased annused 8…40 mg i.v., rasketel juhtudel kuni 100 mg. Järgneb ravi vähenevates annustes.

• Reumaatiliste süsteemsete haiguste aktiivsed faasid: süsteemne erütematoosne luupus 6…16 mg ööpäevas.
• Raske progresseeruva kuluga aktiivne reumatoidartriit: kiiresti kulgevate vormide korral 12…16 mg ööpäevas, liigeseväliste ilmingute korral 6…12 mg ööpäevas.

• Pahaloomuliste kasvajate palliatiivne ravi: algannus 8…16 mg ööpäevas, pikaajaline ravi 4…12 mg ööpäevas.

• Tsütostaatikumidest põhjustatud oksendamise profülaktika ja ravi antiemeetilistes raviskeemides: 8…20 mg i.v. enne keemiaravi alustamist, seejärel vajadusel 4…8 mg üks kuni kaks korda ööpäevas 2…3 päeva (mõõdukalt emetogeenne keemiaravi) või kuni 3…4 päeva (tugevalt emetogeenne keemiaravi).

• Operatsioonijärgse oksendamise profülaktika ja ravi: üksikannus 4…8 mg i.v. enne operatsiooni algust; üle 2-aastased lapsed: 0,15 mg/kg kehakaalu kohta (maksimaalselt kuni 8 mg).

• Covid-19 ravi: täiskasvanud patsiendid 6 mg i.v., üks kord ööpäevas kuni 10 päeva. Lapsed: lastel (noorukid vanuses 12 aastat ja vanemad) on soovitatav annus 6 mg i.v. üks kord ööpäevas kuni 10 päeva. Ravi kestus peab lähtuma kliinilisest vastusest ja patsiendi individuaalsetest vajadustest. Eakad, neerukahjustus, maksakahjustus: annuse kohandamine ei ole vajalik.

Lokaalne manustamine Paikne infiltratsioon ja süsteravi viiakse tavaliselt läbi 4…8 mg annusega; 2 mg deksametasoonnaatriumfosfaati on piisav, kui seda süstida väikestesse liigestesse.

Manustamisviis Dexamethasone Kabi’t tuleb manustada aeglase (üle 2…3 minuti) intravenoosse süstina või infusioonina, kuid seda võib manustada ka intramuskulaarselt, kui esineb probleeme veenidele juurdepääsuga ja verevarustus on piisav. Dexamethasone Kabi’t võib manustada ka infiltratsioonina ja intraartikulaarse süstina. Ravi kestus sõltub näidustusest.

Hüpotüreoosi või maksatsirroosi korral võib piisav olla väiksem annus või võib olla vajalik annuse vähendamine.

Intraartikulaarne süstimine on oma olemuselt avatud liigeseprotseduur, mis tuleb läbi viia rangelt aseptilistes tingimustes. Tavaliselt piisab sümptomite efektiivseks leevendamiseks ühekordsest liigesesisesest süstist. Kui vajalik on korduv süstimine, ei tohi seda manustada varem kui 3…4 nädala pärast. Ühte liigesesse ei tohi teha rohkem kui 3…4 süsti. Vajalik on liigese meditsiiniline kontrollimine, eriti pärast korduvaid süsteid.

Infiltratsioon: Dexamethasone Kabi’ga infiltreeritakse suurimat valu tundev või kõõluse kinnitumise piirkond. Ettevaatust, mitte süstida kõõlusesse! Vältida tuleb sagedast süstimist ja järgida rangeid aseptika nõudeid.

Kui ühekordseks raviks on vajalik kasutada suuri annuseid, tuleb kaaluda suurema tugevuse/mahuga deksametasooni sisaldavate ravimpreparaatide kasutamist.

Sobivus kasutamiseks Kasutada tohib ainult selgeid lahuseid. Ampulli sisu on ette nähtud ühekordseks kasutamiseks. Allesjäänud süste-/infusioonilahus tuleb hävitada.

Teave kokkusobivuse kohta vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Süsteemne seeninfektsioon; süsteemsed infektsioonid, välja arvatud juhul, kui rakendatakse spetsiifilist infektsioonivastast ravi. Intraartikulaarne süstimine on vastunäidustatud:

• kui ravitavas liigeses või selle vahetus ümbruses on infektsioon;
• bakteriaalse artriidi korral;
• ravitava liigese ebastabiilsuse korral;
• veritsuskalduvuse korral (spontaansed või antikoagulantravist tingitud veritsused);
• periartikulaarse kaltsifikatsiooni korral;
• avaskulaarse osteonekroosi korral;
• kõõluserebendi korral;
• Charcot’ liigese korral.

Infiltratsioon ilma põhjusliku lisaravita on vastunäidustatud, kui manustamispiirkonnas esineb infektsioon.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Anafülaktilised reaktsioonid Võivad tekkida rasked anafülaktilised reaktsioonid.

Dexamethasone Kabi kasutamisel on üksikjuhtudel esinenud raskeid anafülaktilisi reaktsioone vereringe kollapsi, südameseiskuse, arütmia, bronhospasmi ja/või hüpotensiooni või hüpertensiooniga.

Infektsioonid, infestatsioonid ja vaktsineerimised Ravi Dexamethasone Kabi’ga võib immunosupressiooni tõttu suurendada riski bakteriaalsete, viiruslike, parasiit-, oportunistlike ja seeninfektsioonide tekkeks. See võib varjata olemasoleva või areneva infektsiooni sümptomeid, raskendades seega haiguse diagnoosimist. Võimalik on latentsete infektsioonide, nagu tuberkuloosi või B-hepatiidi reaktiveerumine.

Glükokortikoididega ravitud patsientidel võib teatud viirushaiguste (tuulerõuged, leetrid) kulg olla väga raske. Eriti ohustatud on immuunpuudulikkusega patsiendid, kes ei ole varem tuulerõugeid ega leetreid põdenud. Kui sellised patsiendid puutuvad ravi ajal Dexamethasone Kabi’ga kokku leetrite või tuulerõugete infektsiooniga inimestega, tuleb vajadusel alustada ennetavat ravi.

Vaktsineerimine inaktiveeritud vaktsiinidega on üldiselt võimalik, kuid tuleb meeles pidada, et kortikosteroidide suurte annuste kasutamisel võivad immuunvastus ja seega ka vaktsiini mõju olla nõrgemad.

Järgmiste seisundite korral on ravi lubatud üksnes rangeimate näidustuste korral ning vajadusel koos täiendava suunatud infektsioonivastase raviga:

• ägedad viirusinfektsioonid (B-hepatiit, herpes zoster, herpes simplex, tuulerõuged, herpeetiline keratiit);
• HBsAG-positiivne krooniline aktiivne hepatiit;
• ligikaudu 8 nädalat enne kuni 2 nädalat pärast vaktsineerimist elusvaktsiinidega;
• süsteemsed mükoosid ja parasitoosid (nt ümarussid);
• strongüloidiaasi kahtluse või diagnoosiga patsientidel (niitusside kandlus) võivad glükokortikoidid viia nende parasiitide aktiveerumise ja massilise vohamiseni;
• poliomüeliit;
• lümfadeniit pärast BCG vaktsineerimist;
• ägedad ja kroonilised bakteriaalsed infektsioonid;
• tuberkuloosi anamneesiga patsientidel on ravi lubatud ainult koos tuberkuloosivastase kaitsega.

COVID-19 COVID-19 patsientide puhul, keda juba ravitakse süsteemsete (suukaudsete) kortikosteroididega muudel põhjustel (nt kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendid), kuid kes ei vaja täiendavat hapnikravi, ei tohi ravi süsteemsete kortikosteroididega lõpetada. Nägemishäired ja silmahaigused Kortikosteroidide süsteemsel ja paiksel kasutamisel on teatatud nägemishäiretest. Kui patsiendil esinevad sümptomid, nagu hägune nägemine või muud nägemishäired, tuleb kaaluda patsiendi suunamist silmaarsti vastuvõtule, et hinnata võimalikke põhjuseid, mille hulka võivad kuuluda katarakt, glaukoom või harvikhaigused, nagu tsentraalne seroosne korioretinopaatia (central serous chorioretinopathy, CSCR), millest on teatatud pärast süsteemsete ja paiksete kortikosteroidide kasutamist.

Ravi tohib manustada üksnes range näidustuse korral ja vajadusel koos täiendava spetsiifilise raviga järgmistel juhtudel:

• suletudnurga glaukoom ja avatudnurga glaukoom: soovitatav on oftalmoloogiline jälgimine ja täiendav ravi;
• sarvkesta haavandid ja sarvkesta vigastused: soovitatav on oftalmoloogiline jälgimine ja täiendav ravi.

Kardiovaskulaarsed haigused Seisundi süvenemise riski tõttu tuleb raske südamepuudulikkusega patsiente hoolikalt jälgida.

Ravi ajal Dexamethasone Kabi’ga on vajalik regulaarselt jälgida vererõhku, eeskätt suurte annuste manustamisel ja raskesti ravile alluva kõrgvererõhutõvega patsientidel.

Suurte deksametasooni annuste korral võib tekkida bradükardia.

Hüpertroofiline kardiomüopaatia Enneaegsetel imikutel teatati hüpertroofilise kardiomüopaatia tekkest pärast kortikosteroidide, sh deksametasooni süsteemset manustamist. Enamikul teatatud juhtudest oli see ravi lõpetamisel pöörduv. Enneaegsetel imikutel, kes saavad süsteemset ravi deksametasooniga, tuleb teha diagnostiline hindamine ning jälgida südame funktsiooni ja struktuuri (vt lõik 4.8).

Feokromotsütoomist tingitud kriis Pärast süsteemsete kortikosteroidide manustamist on teatatud feokromotsütoomist tingitud kriisist, mis võib lõppeda surmaga. Patsientidele, kellel kahtlustatakse või on kindlaks tehtud feokromotsütoom, tohib kortikosteroide manustada ainult pärast asjakohast riski/kasu suhte hindamist.

Seedetrakti häired Soole perforatsiooni riski tõttu tohib Dexamethasone Kabi’t kasutada ainult range näidustuse korral ja sobiva jälgimise all järgmistel juhtudel:

• raske haavandiline koliit koos perforatsiooni ohuga, millega ei pruugi kaasuda peritoneaalset ärritust;
• divertikuliit;
• enteroanastomoos (vahetul operatsioonijärgsel perioodil).

Seedetrakti haavandite korral tohib ravi manustada üksnes range näidustuse korral ning vajadusel koos täiendava spetsiifilise raviga.

Glükokortikoidide suuri annuseid saavatel patsientidel ei pruugi seedetrakti perforatsiooni järgselt tekkida peritoneaalseid ärritusnähte.

Diabeet Dexamethasone Kabi manustamisel diabeediga patsientidele tuleb arvestada võimaliku suurema vajadusega insuliini või suukaudsete diabeediravimite järele.

Raskesti ravile alluva diabeedi korral tohib ravi manustada üksnes range näidustuse korral ning vajadusel koos täiendava spetsiifilise raviga.

Fluorokinoloonid ja glükokortikoidid Fluorokinoloonide ja glükokortikosteroidide samaaegsel manustamisel on suurenenud risk kõõlusekahjustuse, tendiniidi ja kõõluserebendite tekkeks. Raskekujuline müasteenia Ravi ajal Dexamethasone Kabi’ga võib olemasolev raskekujuline müasteenia algul süveneda.

Kaalium Suurte annuste korral tuleb jälgida piisavat kaaliumi tarbimist ja piirata naatriumi kasutamist ning jälgida seerumi kaaliumisisaldust.

Olemasoleva haiguse ägenemine või retsidiiv ja äge adrenokortikaalne puudulikkus Ravi järsk lõpetamine pärast ligikaudu 10-päevast ravi võib põhjustada olemasoleva haiguse ägenemist või retsidiivi ja ägedat adrenokortikaalset puudulikkust/kortisooni ärajätusündroomi; seetõttu tuleb ravi lõpetamisel annust aeglaselt vähendada.

Tuumori lüüsi sündroom Turuletulekujärgselt on vereloome kasvajatega patsientidel pärast deksametasooni kasutamist üksi või kombinatsioonis teiste kemoterapeutikumidega teatatud tuumori lüüsi sündroomist (TLS). TLS-i kõrge riskiga patsiente (nt kõrge proliferatsiooni kiirus, suur kasvaja ja kõrge tundlikkus tsütotoksiliste ainete suhtes) tuleb hoolikalt jälgida ja vajadusel rakendada ettevaatusabinõusid.

Liigesed Glükokortikoidide intraartikulaarne manustamine suurendab liigeseinfektsioonide riski. Glükokortikoidide pikaajaline manustamine ja korduvad süsted keharaskust kandvatesse liigestesse võivad süvendada liigese kulumisega seotud muutusi. See tuleneb ilmselt haigete liigeste ülekoormamisest pärast valu või muude sümptomite leevenemist.

Osteoporoos Ravi tohib alustada üksnes range näidustuse korral ning vajadusel tuleb rakendada täiendavat spetsiifilist osteoporoosi ravi.

Psühhiaatrilised häired Ravi tohib alustada üksnes range näidustuse korral ning vajadusel tuleb rakendada täiendavat spetsiifilist (ka varasemate) psühhiaatriliste häirete ravi, sh on soovitatav suitsidaalsuse neuroloogiline või psühhiaatriline jälgimine.

Muud Intravenoosne manustamine peab toimuma aeglase (2…3 minuti vältel) süstimisena, sest liiga kiirel süstimisel võivad tekkida kõrvaltoimed, nagu ebameeldiv torkimistunne või paresteesia.

Dexamethasone Kabi on ette nähtud lühiajaliseks kasutamiseks. Ravimi mittekohasel kasutamisel pikaajaliseks raviks tuleb arvesse võtta täiendavaid hoiatusi ja ettevaatusabinõusid, mida on kirjeldatud glükokortikosteroide sisaldavate ravimite pikaajalise ravi korral.

Pärast paikset manustamist tuleb arvestada võimalike süsteemsete kõrvaltoimete ja koostoimetega.

Dexamethasone Kabi ravi ajal erilistes füüsilistes stressiolukordades (trauma, kirurgiline operatsioon, sünnitus jne), võib olla vajalik ajutiselt annust suurendada.

Paikne silma manustamine Pärast deksametasooni süsteemset imendumist silmaravimist intensiivse või pikaajalise ravi ajal võib eelsoodumusega patsientidel, sh lastel ja CYP3A4 inhibiitoritega (sh ritonaviir ja kobitsistaat) ravi saavatel patsientidel, tekkida Cushing’i sündroom ja/või neerupealiste supressioon. Sellistel juhtudel tuleb ravi lõpetada järk-järgult.

Lapsed ja noorukid Enneaegsed vastsündinud Olemasolevad tõendid viitavad pikaajalistele neuroloogilis-arengulistele kõrvaltoimetele pärast varajast ravi (< 96 tundi pärast sündi) enneaegsetel kroonilise kopsuhaigusega imikutel algannusega 0,25 mg/kg kaks korda ööpäevas. Kasvufaasis laste puhul tuleb hoolikalt kaaluda Dexamethasone Kabi ravi kasu/riski suhet.

Eakad patsiendid Kuna eakatel patsientidel on suurenenud risk osteoporoosi tekkeks, tuleb hoolikalt kaaluda Dexamethasone Kabi ravi kasu/riski suhet.

Dexamethasone Kabi kasutamine võib anda dopingukontrollis positiivse tulemuse.

Oluline teave mõnede koostisosade kohta Ravim sisaldab 3,2 mg naatriumi ühes milliliitris, mis on võrdne 0,16%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Östrogeenid (nt suukaudsed kontratseptiivid): võimalik on glükokortikoidide poolväärtusaja pikenemine, seetõttu võib tugevneda kortikoidide toime.

CYP3A4 isoensüümi indutseerivad ravimid, nagu rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin, barbituraadid ja primidoon: kortikoidide toime võib väheneda.

CYP3A4 inhibiitorid (sh ketokonasool, itrakonasool, ritonaviir ja kobitsistaat) võivad vähendada deksametasooni kliirensit, mis võib põhjustada tugevamat toimet ja neerupealiste supressiooni/Cushing’i sündroomi. Nende ravimite kombinatsiooni tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravi kasu ületab kortikosteroidide süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski. Sellisel juhul peab patsiente jälgima kortikosteroidide süsteemsete toimete suhtes.

Efedriin: glükokortikosteroidide metabolism võib kiireneda ja seetõttu nende efektiivsus väheneda.

AKE inhibiitorid: suurenenud risk verepildi muutuste tekkeks.

Südameglükosiidid: kaaliumipuuduse korral võib tugevneda glükosiidide toime.

Salureetikumid/lahtistid: kaaliumi eritumine võib suureneda.

Diabeediravimid: hüpoglükeemiline toime võib väheneda.

Kumariini derivaadid: antikoaguleeriv toime võib nõrgeneda või tugevneda. Samaaegsel manustamisel võib olla vajalik kohandada antikoagulandi annust.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), salitsülaadid ja indometatsiin: suurenenud risk seedetrakti haavandite ja veritsuste tekkeks.

Mittepolariseerivad lihaslõõgastid: lihaseid lõõgastav toime võib kesta kauem.

Atropiin, teised antikolinergilised ained: samaaegsel kasutamisel on võimalik täiendav silmasisese rõhu tõus.

Prasikvanteel: kortikosteroidid võivad põhjustada vere prasikvanteelisisalduse vähenemist.

Klorokviin, hüdroksüklorokviin, meflokviin: suurenenud risk müopaatiate, kardiomüopaatiate tekkeks.

Protireliin: protireliini manustamise ajal võib märgata TSH tõusu vähenemist.

Immunosupressiivsed ained: suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele ja latentsete infektsioonide võimalik süvenemine või avaldumine. Lisaks tsüklosporiini kohta: tsüklosporiini sisaldus veres suureneb, suureneb krambihoogude risk. Fluorokinoloonid: need võivad suurendada riski kõõlusekahjustuste tekkeks.

Toime uuringumeetoditele: allergiatestide nahareaktsioonid võivad olla pärsitud.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Deksametasoon läbib platsentaarbarjääri. Raseduse ajal, eriti esimesel trimestril, tohib seda ravimit manustada üksnes pärast hoolikat kasu/riski suhte hindamist.

Rasedusaegse pikaajalise glükokortikoidravi korral ei saa välistada loote kasvuhäirete teket.

Kortikosteroidide manustamine tiinetele loomadele võib põhjustada loote arenguhäireid, sh suulaelõhet, intrauteriinset kasvupeetust ning mõjutada aju kasvu ja arengut. Puuduvad tõendid, et kortikosteroidid võiksid põhjustada kaasasündinud arenguhäirete, nagu suulaelõhe/huulelõhe, suurenenud esinemissagedust inimestel (vt lõik 5.3).

Kui glükokortikoide manustatakse raseduse lõpupoole, esineb risk loote neerupealise koore atroofia tekkeks, mille tõttu vastsündinu võib vajada asendusravi koos annuse aeglase vähendamisega.

Uuringud on näidanud neonataalse hüpoglükeemia riski suurenemist pärast kortikosteroidide, sh deksametasooni lühiaegset sünnituseelset manustamist naistele, kellel on hilise enneaegse sünnituse risk.

Imetamine Deksametasoon eritub rinnapiima. Imikut kahjustavaid juhte ei ole teada. Sellele vaatamata tohib ravimit imetamise ajal kasutada range näidustuse korral. Kui haiguse tõttu on vajalikud suuremad annused, tuleb imetamine lõpetada.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Puuduvad viited, et Dexamethasone Kabi mõjutab liikluses aktiivselt osalemise või masinate käsitsemise võimet; sama kehtib ka ebakindlal pinnal töötamise kohta.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete risk on väike lühiajalise ravi ajal deksametasooniga, erandiks on suurte annustega parenteraalne ravi, mille korral võivad tekkida elektrolüütide tasemete muutused, tursed, võimalik vererõhu tõus, südameseiskus, südame rütmihäired või krambid; infektsioonide kliinilisi ilminguid võib täheldada ka lühiajalise ravi ajal. Tähelepanu tuleb pöörata võimalikele mao- ja soolehaavanditele (tihti stressist tingitud), sest kortikosteroidravi võib nende sümptomeid vähendada, ning vähendada glükoositaluvust.

Tekkida võivad järgmised kõrvaltoimed; need sõltuvad oluliselt annusest ja ravi kestusest, nii et nende esinemissagedust ei saa täpsustada:

Infektsioonid ja infestatsioonid Varjatud infektsioonid, viirus-, seen-, bakteriaalsete, parasiit- ja oportunistlike infektsioonide avaldumine ja ägenemine, strongüloidiaasi aktiveerumine (vt lõik 4.4).

Vere ja lümfisüsteemi häired Mõõdukas leukotsütoos, lümfotsütopeenia, eosinopeenia, polütsüteemia.

Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkusreaktsioonid (nt ravimindutseeritud eksanteem), rasked anafülaktilised reaktsioonid, nagu arütmiad, bronhospasm, hüpo- või hüpertensioon, vereringe kollaps, südameseiskus, immuunsüsteemi nõrgenemine. Südame häired Esinemissagedus teadmata: hüpertroofiline kardiomüopaatia enneaegsetel vastsündinutel (vt lõik 4.4).

Endokriinsüsteemi häired Cushing’i sündroom (tüüpilised sümptomid: kuunägu, tsentraalne rasvumus ja pletoora), neerupealiste supressioon (vt lõik 4.4).

Ainevahetus- ja toitumishäired Naatriumipeetus koos tursetega, suurenenud kaaliumi eritumine (arütmiate risk), kehakaalu suurenemine, vähenenud glükoositolerantsus, diabeet, hüperkolesteroleemia ja hüpertriglütserideemia, suurenenud söögiisu.

Psühhiaatrilised häired Depressioon, ärrituvus, eufooria, agiteeritus, psühhoosid, mania, hallutsinatsioonid, emotsionaalne labiilsus, ärevus, unehäired, suitsidaalsus.

Närvisüsteemi häired Peaaju pseudotuumor, latentse epilepsia avaldumine, suurenenud krambivalmidus väljendunud epilepsia korral.

Silma kahjustused Katarakt, eeskätt koos posterioorse subkapsulaarse kataraktiga, glaukoom, sarvkesta haavandiga seotud sümptomite halvenemine, silma viirus-, seen- ja bakteriaalsete infektsioonide sagedam esinemine, sarvkesta bakteriaalsete infektsioonide halvenemine, ptoos, müdriaas, konjunktiivi turse, iatrogeenne skleeraperforatsioon, korioretinopaatia. Harvadel juhtudel pöörduv eksoftalmia (vt ka lõik 4.4).

Vaskulaarsed häired Hüpertensioon, ateroskleroosi ja tromboosi suurenenud risk, vaskuliit (ka ärajätusündroomina pärast pikaajalist ravi), kapillaaride suurenenud haprus.

Seedetrakti häired Seedetrakti haavandid, seedetrakti veritsus, pankreatiit, ebamugavustunne maos, luksumine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Venitusarmid (striae rubra), atroofia, teleangiektaasia, petehhiad, ekhümoos, hüpertrihhoos, steroidindutseeritud akne, rosaatsealaadne (perioraalne) dermatiit, naha pigmentatsiooni muutused.

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Müopaatia, lihaste atroofia ja nõrkus, osteoporoos (annusest sõltuv, võimalik ka lühiajalisel manustamisel), aseptiline luunekroos, kõõlusekahjustused, tendiniit, kõõluserebend, epiduraalne lipomatoos, lastel kasvupeetus.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Suguhormooni eritumise häired (selle tagajärjena: ebaregulaarne menstruatsioon kuni amenorröani, hirsutism, impotentsus).

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Aeglustunud haava paranemine.

Paikne manustamine: võimalikud on paikne ärritus ja talumatuse reaktsioonid (kuumatunne, pikaajaline valu), eeskätt oftalmoloogilisel kasutamisel. Kui kortikoide ei süstita hoolikalt liigeseõõnde, ei saa välistada naha atroofia ja nahaaluse koe atroofia tekkimist süstekohal. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Deksametasooni ägeda intoksikatsiooni kohta puuduvad andmed. Kroonilise üleannustamise korral võib oodata rohkem kõrvaltoimeid (vt lõik 4.8), eeskätt endokriinsed, metaboolsed ja elektrolüütidega seotud toimed.

5.1 FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: kortikosteroidid süsteemseks kasutamiseks, glükokortikoidid, ATC-kood: H02AB02.

Deksametasoon on monofluoritud glükokortikoid, millel on märkimisväärsed allergiavastased, põletikuvastased ja membraane stabiliseerivad omadused ning toimed süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetusele. Deksametasooni glükokortikoidne toime on ligikaudu 7,5 korda suurem kui prednisoloonil ja prednisoonil ning võrreldes hüdrokortisooniga on see 30 korda efektiivsem, ilma mineralokortikoidsete toimeteta.

Glükokortikoidide, nagu deksametasoon, bioloogiline toime avaldub kortikosteroididele tundlike geenide transkriptsiooni aktiveerimises. Põletikuvastased, immunosupressiivsed ja proliferatsioonivastased toimed tulenevad põletikumediaatorite moodustumise, vabanemise ja aktiivsuse vähenemisest põletikurakkude erifunktsioonide ja liikumise piiramise tagajärjel. Lisaks sellele võivad kortikosteroidid ära hoida sensibiliseerunud T-lümfotsüütide ja makrofaagide mõju sihtmärkrakkudel.

Kui vajalik on pikaajaline ravi kortikosteroididega, tuleb arvestada võimaliku mööduva neerupealiste puudulikkuse tekkega. Hüpotaalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste telje supressioon sõltub ka individuaalsetest teguritest.

Uuring RECOVERY (Randomised Evaluation of COVid-19 thERapY1, randomiseeritud hinnang COVid-19 ravile) on uurija algatatud, individuaalselt randomiseeritud, kontrolliga, avatud, kohastumusliku platvormiga uuring COVID-19 tõttu hospitaliseeritud patsientide võimalike ravimeetodite hindamiseks. 1 www.recoverytrial.net Uuring viidi läbi 176-s Ühendkuningriigi haiglaorganisatsioonis. 6425 patsienti randomiseeriti saama kas deksametasooni (2104 patsienti) või ainult tavalist ravi (4321 patsienti). 89%-l patsientidest oli laboratoorselt kinnitatud SARS-CoV-2 infektsioon. Randomiseerimisel sai invasiivset mehaanilist ventilatsiooni või kehavälist membraanoksügenisatsiooni 16% patsientidest, ainult hapnikku sai 60% (koos mitteinvasiivse ventilatsiooniga või ilma) ja 24% ei saanud kumbagi. Patsientide keskmine vanus oli 66,1 ± 15,7 aastat. 36% patsientidest olid naised. Patsientidest 24%-l esines anamneesis diabeet, 27%-l südamehaigus ja 21%-l krooniline kopsuhaigus.

Esmane tulemusnäitaja Suremus 28 päeva pärast oli deksametasooni rühmas oluliselt madalam kui tavalises ravirühmas, kus teavitatud surmajuhtumeid esines vastavalt 482 patsiendil 2104-st (22,9%) ja 1110 patsiendil 4321-st (25,7%) (kordajate suhe, 0,83; 95% usaldusintervall [confidence interval, CI], 0,75 kuni 0,93; p < 0,001). Patsientidel, kellel kasutati deksametasooni rühmas invasiivset mehaanilist ventilatsiooni (29,3% vs. 41,4%; kordajate suhe, 0,64; 95% CI, 0,51 kuni 0,81), oli surmajuhtude sagedus väiksem, kui patsientidel tavalises ravirühmas ja nendel, kes said täiendavat hapnikku ilma invasiivse mehaanilise ventilatsioonita (23,3% vs. 26,2%; kordajate suhe, 0,82; 95% CI, 0,72 kuni 0,94). Deksametasooni selge toime puudus patsientidel, kes randomiseerimisel (17,8% vs. 14,0%; kordajate suhe, 1,19; 95% CI, 0,91 kuni 1,55) ei vajanud hingamisel mingisugust abi. Teisesed tulemusnäitajad Deksametasooni rühma patsientide haiglas viibimise kestus oli lühem kui tavalises ravirühmas (mediaan, 12 päeva vs. 13 päeva) ja suurem haiglast 28 päeva jooksul (kordajate suhe, 1,10; 95% CI, 1,03 kuni 1,17) väljasaamise tõenäosus. Esmase tulemusnäitajaga vastavuses täheldati, et patsientide 28 päeva jooksul haiglast väljasaamise tõenäosusele avaldas kõige suuremat mõju invasiivne mehaaniline ventilatsioon randomiseerimisel (kordajate suhe 1,48; 95% CI 1,16; 1,90), millele järgnes ainult hapniku kasutamine (kordajate suhe, 1,15; 95% CI 1,06…1,24). Kasulik mõju puudus patsientidel, kes ei saanud hapnikku (kordajate suhe, 0,96; 95% CI 0,85…1,08).

Tulemusnäitaja Deksametasoon Tavaline ravi Kordajate või Esmane tulemusnäitaja Suremus 28 päeva pärast 482/2104 (22,9) 1110/4321 (25,7) 0,83 (0,75…0,93) Teisesed tulemusnäitajad Haiglast vabanemine 28 päeva jooksul 1413/2104 (67,2) 275/4321 (63,5) 1,10 (1,03…1,17) Invasiivne mehaaniline ventilatsioon 456/1780 (25,6) 994/3638 (27,3) 0,92 (0,84…1,01) või surm† Invasiivne mehaaniline 102/1780 (5,7) 285/3638 (7,8) 0,77 (0,62…0,95) ventilatsioon Surm 387/1780 (21,7) 827/3638 (22,7) 0,93 (0,84….1,03)

* Kordajate suhted on vanuse järgi kohandatud vastavalt 28 päeva suremusest ja haiglast vabanemisest saadud tulemusnäitajatega. Riskide suhted on vanuse järgi kohandatud vastavalt invasiivsest mehaanilisest hingamisest või surmast ning selle alamkomponentidest saadud tulemusnäitajatega. † Selles kategoorias ei arvestatud patsientidega, kes olid randomiseerimisel invasiivsel mehaanilisel ventilatsioonil.

Ohutus Uuringus kasutatud ravimiga oli seotud neli tõsist kõrvaltoimet (serious adverse events, SAEs): kaks hüperglükeemiaga seotud tõsist kõrvaltoimet, üks steroididest tingitud psühhoosi tõsine kõrvaltoime ja üks seedetrakti ülaosa veritsusega seotud tõsine kõrvaltoime. Kõik kõrvaltoimed taandusid. Alarühmade analüüsid DEKSAMETASOONI mõju 28-päevasele suremusele vanuse ja randomiseerimisel saadud hingamistegevuse toetuse järgi2

Deksametasoon Tavaline ravi RR (95% CI) Ilma hapnikuta (ꭓ1 2 = 0,70; p = 0,40) < 70 10/197 (5,1%) 18/462 (3,9%) 1,31 (0,60…2,83) ≥ 70...< 80 25/114 (21,9%) 35/224 (15,6%) 1,46 (0,88…2,45) ≥ 80 54/190 (28,4%) 92/348 (26,4%) 1,06 (0,76…1,49) Vahesumma 89/501 (17,8%) 145/1034 (14,0%) 1,19 (0,91…1,55) Ainult hapnik (ꭓ1 2 = 2,54; p = 0,11) < 70 53/675 (7,9%) 193/1473 (13,1%) 0,58 (0,43…0,78) ≥ 70...< 80 104/306 (34,0%) 178/531 (33,5%) 0,98 (0,77…1,25) ≥ 80 141/298 (47,3%) 311/600 (51,8%) 0,85 (0,70…1,04) Vahesumma 298/1279 (23,3%) 682/2604 (26,2%) 0,82 (0,72…0,94) Mehaaniline hingamine (ꭓ1 2 = 0,28; p = 0,60) < 70 66/269 (24,5%) 217/569 (38,1%) 0,61 (0,46…0,81) ≥ 70...< 80 26/49 (53,1%) 58/104 (55,8%) 0,85 (0,53…1,34) ≥ 80 3/6 (50,0%) 8/10 (80,0%) 0,39 (0,10…1,47) Vahesumma 95/324 (29,3%) 283/683 (41,4%) 0,64 (0,51…0,81) Kõik patsiendid 482/2104 (22,9%) 1110/4321 (25,7%) 0,83 (0,75…0,93)

DEKSAMETASOONI mõju 28-päevasele suremusele randomiseerimisel saadud hingamistegevuse toetuse ja krooniliste haiguste anamneesis esinemise järgi2

Ilma hapnikuta (ꭓ1 2 = 0,08; p = 0,78) Varasem haigus 65/313 (20,8%) 100/598 (16,7%) 1,22 (0,89…1,66) Varasem haigus puudub 24/188 (12,8%) 45/436 (10,3%) 1,12 (0,68…1,83) Vahesumma 89/501 (17,8%) 145/1034 (14,0%) 1,19 (0,91…1,55) Ainult hapnik (ꭓ1 2 = 2,05; p = 0,15) Varasem haigus 221/702 (31,5%) 481/1473 (32,7%) 0,88 (0,75…1,03) Varasem haigus puudub 77/577 (13,3%) 201/1131 (17,8%) 0,70 (0,54…0,91) Vahesumma 298/1279 (23,3%) 682/2604 (26,2%) 0,82 (0,72…0,94) Mehaaniline ventilatsioon (ꭓ1 2 = 1,52; p = 0,22) Varasem haigus 51/159 (32,1%) 150/346 (43,4%) 0,75 (0,54…1,02) Varasem haigus puudub 44/165 (26,7%) 133/337 (39,5%) 0,56 (0,40…0,78) Vahesumma 95/324 (29,3%) 283/683 (41,4%) 0,64 (0,51…0,81) Kõik patsiendid 482/2104 (22,9%) 1110/4321 (25,7%) 0,83 (0,75…0,93)

2 (allikas: Horby P. et al., 2020; https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2020.06.22.20137273v1 ; doi: https://doi.org/10.1101/2020.06.22.20137273)

5.2 Farmakokineetilised omadused

Deksametasoon seondub annusest sõltuvalt plasma albumiinidega. Väga suurte annuste korral ringleb suurim osa vabalt vereringes. Hüpoalbumineemia korral suureneb seondumata (aktiivse) kortikosteroidi osakaal. Neli tundi pärast radioaktiivselt märgistatud deksametasooni manustamist inimesele moodustavad deksametasooni maksimaalsed kontsentratsioonid seljaajuvedelikus ligikaudu 1/6 plasmakontsentratsioonist. Deksametasooni bioloogiline poolväärtusaeg on üle 36 tunni ja seega on tegemist väga pika toimeajaga glükortikosteroidiga. Tulenevalt pikast toimeajast võib deksametasooni igapäevasel pideval manustamisel tekkida kumulatsioon ja üleannustamine. Deksametasooni keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg seerumis on täiskasvanutel ligikaudu 250 minutit (+ 80 minutit). See eritub peamiselt neerude kaudu vaba deksametasoonalkoholi vormis ja metaboliseerub osaliselt. Metaboliidid, kas glükuronaadid või sulfaadid, erituvad samuti peamiselt neerude kaudu. Neerufunktsiooni häire ei mõjuta oluliselt deksametasooni eliminatsiooni. Eliminatsiooni poolväärtusaeg on pikenenud raske maksahaiguse korral.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomkatsetes täheldati suulaelõhet rottidel, hiirtel, hamstritel, küülikutel, koertel ja primaatidel; seda ei esinenud hobustel ja lammastel. Mõnedel juhtudel olid need kõrvalekalded kombineeritud kesknärvisüsteemi ja südame defektidega. Primaatidel täheldati pärast kokkupuudet mõju peaajule. Veelgi enam, võimalik on intrauteriinne kasvupeetus. Kõiki neid toimeid täheldati suurte annuste juures.

Keskkonnariskide hindamise uuringud on näidanud, et deksametasoon võib kujutada ohtu vesikeskkonnale (vt lõik 6.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kreatiniin Naatriumtsitraat Dinaatriumedetaat 1M naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata ampullid: 2 aastat

Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist: Lahjendatud lahuse keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 24 tunni jooksul temperatuuril kuni 25 °C ja valguse eest kaitstult. Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb ravim kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida ampullid väliskarbis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi merevaigukollasest klaasist ampullid, milles on 1 ml süste-/infusioonilahust. 1 ml ampullid, 10 või 50 ampulli pakendis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Dexamethasone Kabi 4 mg/ml süstelahust võib lahjendada järgmiste infusioonilahustega:

0,9% naatriumkloriid 5% glükoos Ringeri lahus

Ühekordseks kasutamiseks. Kogu allesjäänud lahus tuleb ära visata. Kasutada tohib üksnes selget lahust, mis ei sisalda väikseid osakesi.

See ravimpreparaat võib kujutada ohtu keskkonnale (vt lõik 5.3). Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Fresenius Kabi Polska Sp. z o.o.

Al. Jerozolimskie 134 02-305 Warszawa Poola

8. MÜÜGILOA NUMBER

1054722

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 07.03.2022 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 03.01.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Jaanuar 2024