Ditel - geel (23,2mg 1g) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: M02AA15
Toimeaine: diklofenak
Tootja: Stada Arzneimittel AG

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ditel, 23,2 mg/g geel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks gramm geeli sisaldab 23,2 mg diklofenakdietüülamiini, mis vastab 20 mg diklofenaknaatriumile.

INN: Diclofenacum

Teadaolevat toimet omavad abiained 1 g geeli sisaldab 50 mg propüleenglükooli (E1520), 0,2 mg butüülhüdroksütolueeni (E321) ja parfüümkreemi (sisaldab eugenooli ja tsitraali).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Geel. Valge, homogeenne geel.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud ja 14-aastased ning vanemad noorukid Nõrga kuni mõõduka valu lühiajaline paikne sümptomaatiline ravi valulike venituste, nihestuste või tömbi trauma tagajärjel tekkinud põrutuste korral.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud ja üle 14-aastased noorukid Kõrvaltoimete esinemissagedust saab minimeerida, kasutades võimalikult väikest annust kõige lühema raviperioodi jooksul, mis tagab sümptomite leevenemise. Ditelit kasutatakse 2 korda ööpäevas (eelistatult hommikul ja õhtul). Kogus sõltub ravitava piirkonna suurusest: piisav on kirsi kuni kreeka pähkli suurune kogus (1…4 g) geeli (23,2…92,8 mg diklofenakdietüülamiinina), mis vastab 20…80 mg diklofenaknaatriumile, et ravida ligikaudu 400...800 cm2 piirkonda. Maksimaalne ööpäevane annus on 8 g geeli, mis vastab 185,6 mg diklofenakdietüülamiinile (vastavalt 160 mg diklofenaknaatriumi).

Ravi kestus sõltub sümptomitest ja ravitavast haigusest. Ditelit ei tohi ilma arstiga konsulteerimata kasutada üle 7 päeva.

Sümptomite halvenemisel või ravile mitte allumisel 3…5 päeva jooksul tuleb arstiga konsulteerida.

Eakad patsiendid Annuse kohandamine ei ole vajalik. Võimaliku kõrvaltoimete profiili tõttu on eakaid vaja hoolikalt jälgida.

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse vähendamine vajalik.

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse vähendamine vajalik.

Lapsed ja noorukid (alla 14-aastased) Laste ja alla 14-aastaste noorukite kohta puuduvad piisavad efektiivsuse ja ohutuse andmed (vt lõik 4.3).

Manustamisviis Kutaanseks kasutamiseks.

Geel aplitseeritakse õhukese kihina keha valulikule piirkonnale ja hõõrutakse õrnalt nahasse. Seda ei tohi hõõruda survega. Seejärel tuleb käed pühkida paberkäterätiga ning siis pesta, välja arvatud juhul, kui käed on ravitav piirkond. Paberkäterätt tuleb visata ohtlike jäätmete konteinerisse.

Enne ravitava piirkonna sidumist (vt ka lõik 4.4) tuleb lasta nahal oleval geelil mõne minuti jooksul kuivada. Samuti peavad patsiendid ootama geeli kuivamist nahal enne duši alla või vanni minekut.

4.3 Vastunäidustused

− Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. − Patsiendid, kellel atsetüülsalitsüülhape või teised mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d) on põhjustanud ülitundlikkusreaktsioone, nagu astma, bronhospasm, urikaaria, äge riniit või angioödeem. − Kasutamine lahtistel haavadel, nahapõletike või infektsioonide ja ekseemi korral või limaskestadel. − Raseduse kolmas trimester (vt lõik 4.6). − Kasutamine lastel ja alla 14-aastastel noorukitel.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Paikselt manustatava diklofenaki kasutamisest tingitud süsteemseid kõrvaltoimeid ei saa välistada, kui ravimit kasutatakse suurtel nahapindadel ja pikema aja jooksul. Seega tuleb geeli kasutada ettevaatusega patsientidel, kel esinevad vähenenud neeru-, südame- või maksafunktsioon või mao või kaksteistsõrmiksoole aktiivsed haavandid.

Ditelit tohib manustada ainult tervele ja kahjustamata nahapinnale (mitte nahahaavad või lahtised vigastused). Tuleb vältida ravimi sattumist silma ja suu limaskestadele ning seda ei tohi manustada suukaudselt.

Paikset diklofenakki võib kasutada mitteoklusiivsete sidemetega, kuid ei tohi kasutada koos õhku mitteläbilaskva oklusiivse sidemega (vt lõik 5.2).

Kui sümptomid halvenevad või ei parane 3…5 päeva jooksul, tuleb konsulteerida arstiga.

Patsientidel, kes põevad astmat, heinapalavikku, nina limaskestade turset (nn ninapolüübid) või kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, kroonilisi hingamisteede infektsioone (eriti heinapalaviku sarnaste sümptomitega) ja patsientidel, kes on ülitundlikud mis tahes valuvaigistite ja reumavastaste ravimite suhtes, on suurem risk astmahoogude (nn valuvaigisti talumatus/„analgeetikumi astma“), naha- või limaskestade paikse turse (nn Quincke ödeem) või urtikaaria tekkeks, kui teistel patsientidel, kes saavad ravi Diteliga. Nendel patsientidel võib Ditelit kasutada ainult teatud ettevaatusabinõude (hädaolukorraks valmisolek) ja meditsiinilise järelevalve all. Sama kehtib ka patsientide kohta, kes on allergilised ka teiste ainete suhtes, nt esineb nahareaktsioon, sügelus või urtikaaria.

Kui Diteli kasutamise ajal tekib nahalööve, tuleb ravi katkestada.

Valgustundlikkuse riski vältimiseks tuleb ravi ajal ja kaks nädalat pärast ravi lõppu hoiduda otsese päikesevalguse või kunstliku päikesekiirguse eest.

Tuleb rakendada ennetavaid meetmeid, et lapsed ei puutuks kokku nahapiirkondadega, millele on kantud geeli.

Abiained Ditel sisaldab butüülhüdroksütolueeni (E321), mis võib tekitada paikseid nahareaktsioone (nt kontaktdermatiiti) või silmade ja limaskestade ärritust.

See ravimpreparaat sisaldab lõhnaainet, mis sisaldab eugenooli ja tsitraali, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Paikselt manustatud diklofenaki väga väikese süsteemse imendumise tõttu on koostoimed teiste ravimitega ebatõenäolised.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Puuduvad kliinilised andmed diklofenaki kasutamise kohta raseduse ajal. Isegi kui toimeaine süsteemne toime on võrreldes suukaudse manustamisega madalam, ei ole teada, kas diklofenaki süsteemne kokkupuude pärast paikset manustamist on embrüole/lootele kahjulik. Võttes arvesse süsteemse toimega MSPVA-de kasutamise kogemust, on soovitused järgmised. Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib ebasoodsalt mõjutada raseduse kulgu ja/või embrüo/loote arengut. Andmed epidemioloogilistest uuringutest, kui prostaglandiini inhibiitoreid on kasutatud raseduse varases staadiumis, viitavad nurisünnituse ning südame väärarendite ja gastroskiisi suurenenud riskile. Südame ja veresoonkonna väärarendite absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-le. Arvatavalt suureneb risk sõltuvalt annuse suurusest ja ravi kestusest. Loomadel on prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamisel täheldatud embrüode implanteerumiseelse ja -järgse hukkumise ning loodete suremuse suurenemist. Lisaks on loomadel teatatud erinevate väärarendite, sealhulgas südame ja veresoonkonna väärarendite esinemissageduse suurenemisest, kui prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid on manustatud organogeneetilisel perioodil.

Raseduse esimesel ja teisel trimestril ei tohi diklofenakki kasutada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Kui diklofenakki kasutab naine, kes proovib rasestuda või raseduse esimesel ja teisel trimestril, tuleb kasutada nii väikest annust kui võimalik ja nii lühikese aja vältel kui võimalik. Raseduse kolmandal trimestril võib kõikide prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamine põhjustada

  • lootel: kardiopulmonaarset toksilisust (arterioosjuha enneaegne sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon); neerufunktsiooni häireid, mis võib areneda neerupuudulikkuseks koos oligohüdramnioniga;
  • emal ja vastsündinul raseduse lõpus: võimalikku veritsusaja pikenemist, trombotsüütide agregatsiooni vähendavat toimet, mis võib ilmneda ka väga väikeste annuste korral; emaka kontraktsioonide pärssimist, mille tulemusel sünnitus lükkub edasi või pikeneb.

Seetõttu on diklofenaki kasutamine raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Imetamine

Diklofenak eritub rinnapiima väikestes kogustes. Siiski ei ole Diteli kasutamisel terapeutilistes annustes toimed rinnapiima saavale lapsele tõenäolised. Kuna puuduvad kontrolliga uuringud imetavatel emadel, tohib ravimit imetamise ajal kasutada üksnes arsti soovitusel. Sellisel juhul ei tohi imetavad emad Ditelit kanda rindadele ega mujale suurele nahapinnale ega kasutada pikema aja vältel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Diklofenaki paikne kasutamine ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on esitatud allpool organsüsteemi klassidel ja esinemissagedustel põhinevalt. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/100), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv: pustuloosne lööve.

Immuunsüsteemi häired Väga harv: ülitundlikkus (sh urtikaaria), angioödeem.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga harv: astma.

Seedetrakti häired Väga harv: seedetrakti kaebused.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage: dermatiit (sh kontaktdermatiit), nahalööve, erüteem, ekseem, sügelus. Aeg-ajalt naha ketendus ja dehüdratsioon, turse. Harv: bulloosne dermatiit. Väga harv: valgustundlikkuse reaktsioon. Teadmata: põletustunne aplikatsioonikohal, kuiv nahk. Kui geeli kantakse suurtele nahapindadele ja kasutatakse pikema aja vältel, ei saa välistada süsteemsete kõrvaltoimete tekkevõimalust (nt neerude, maksa või seedetrakti kõrvaltoimed, süsteemsed ülitundlikkusreaktsioonid), mida võib oodata diklofenakki sisaldavate ravimite süsteemsel manustamisel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Kuna paiksel kasutamisel on diklofenaki süsteemne imendumine vähene, siis on üleannustamine ebatõenäoline.

Soovitatava annuse olulisel ületamisel tuleb geel nahalt eemaldada (nt paberkäterätiga) ja pesta veega maha.

Paikseks manustamiseks mõeldud diklofenaki tahtmatul allaneelamisel võivad tekkida kõrvaltoimed, mida on täheldatud süsteemselt manustatava diklofenaki üleannustamisel (üks 100 g tuub võrdub 2320 mg diklofenakdietüülamiiniga, mis vastab 2000 mg diklofenaknaatriumile). Tahtmatul sissevõtmisel, mille tagajärjeks on olulised süsteemsed kõrvaltoimed, tuleb rakendada tavalisi ravimeetmeid, mida kasutatakse mürgistuste korral mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega. Tuleb kaaluda maoloputust ja aktiveeritud söe kasutamist, eriti siis, kui suukaudsest manustamisest on möödunud vähe aega.

Spetsiifiline antidoot puudub.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: paikselt kasutatavad preparaadid liigese- ja lihasevalude korral, mittesteroidsed põletikuvastased ained paikseks kasutamiseks; ATC-kood: M02AA15.

Toimemehhanism Diklofenak on tugevatoimeline mittesteroidne põletikuvastane ravim. Tema ravitoime saavutatakse peamiselt prostaglandiinide sünteesi pärssimise teel tsüklooksügenaas 2 (COX-2) kaudu. Traditsioonilistes loomkatsete põletikumudelites on tõestatud diklofenaki efektiivsus prostaglandiinide sünteesi pärssimise kaudu. Inimestel vähendab diklofenak põletikust tingitud valu, turset ja palavikku. Lisaks pärsib diklofenak pöörduvalt ADP-st ja kollageenist põhjustatud trombotsüütide agregatsiooni.

Kliinilises uuringus vähendas 23,2 mg diklofenakdietüülamiin/g geel patsientidel kolm päeva pärast ravi algust kliiniliselt oluliselt ja statistiliselt märkimisväärselt valu (liigutamisel), võrreldes platseebo rühmaga. Lisaks parandas geel märkimisväärselt esimese kolme ravipäeva jooksul jalaliigese funktsiooni.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Naha kaudu imendunud diklofenaki kogus on võrdeline ravitava piirkonna suurusega ja sõltub nii manustatud koguannusest kui ka naha hüdratsiooniastmest. Pärast diklofenak-geeli paikset manustamist käe- ja põlveliigestele imendub toimeaine läbi naha ning on tuvastatav nii plasmas kui kudedes erinevates kogustes aplikatsiooni koha all, olenevalt difusiooni määrast. Pärast 2,5 g diklofenak-geeli paikset manustamist 500 cm2 nahapinnale imendub ligikaudu 6% manustatud annusest, mis on kindlaks tehtud diklofenaki ja tema hüdroksüülmetaboliitide totaalse renaalse eritumise mõõtmise kaudu, võrrelduna diklofenaknaatriumi suukaudse manustamisega. Naha depoo- efektist tingituna esineb toimeaine hilinenud ning pikenenud vabanemine alumistesse kudedesse ja plasmasse. Oklusiivsetes tingimustes (10 tundi) võib diklofenaki perkutaanne imendumine täiskasvanutel suureneda kolmekordselt (kontsentratsioon seerumis). Jaotumine 99,7% diklofenakist on seotud seerumi valkudega, peamiselt albumiiniga (99,4%). Diklofenaki plasmasisaldus pärast geeli manustamist ei ole piisav preparaadi ravitoime seletamiseks. Toime on tõenäolisemalt tingitud oluliselt kõrgemast kontsentratsioonist aplitseerimiskoha all. Oma omaduste (nagu lühike plasma poolväärtusaeg, madal pKa-väärtus, väike jaotusruumala, suur valkudega seonduvus) tõttu on diklofenakil kõrge afiinsus põletikulise koe suhtes. Diklofenak jaotub ja püsib eelkõige põletikulistes kudedes, kus seda leidub 20 korda kõrgemates kontsentratsioonides kui plasmas.

Biotransformatsioon Diklofenaki biotransformatsioon toimub osalt intaktse molekuli glükuroonimise teel, kuid peamiselt ühe- ja mitmekordse hüdroksüülimise teel, mille tulemuseks on mitmete fenoolmetaboliitide teke,

millest enamik muundatakse glükuroniidkonjugaatideks. Kaks fenoolmetaboliiti on farmakoloogiliselt aktiivsed, kuid palju väiksemal määral kui diklofenak.

Eritumine Diklofenaki süsteemne kogukliirens plasmast on 263 ± 56 ml/min. Plasma lõplik poolväärtusaeg on 1...2 tundi. Neljal metaboliidil, sealhulgas kahel aktiivsel, on samuti lühike plasma poolväärtusaeg, 1...3 tundi. Ühel metaboliidil, 3'-hüdroksü-4'-metoksüdiklofenakil, on pikem poolväärtusaeg, kuid see on praktiliselt inaktiivne. Diklofenak ja selle metaboliidid erituvad peamiselt uriiniga.

Patsientide erirühmad Neerukahjustusega patsientidel ei ole oodata diklofenaki ja selle metaboliitide kumuleerumist. Kroonilise hepatiidi või mittedekompenseeritud tsirroosiga patsientidel on diklofenaki kineetika ja metabolism sama, mis ilma maksahaiguseta patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikke toimeid inimesele peale nende, mis on juba selle ravimi omaduste kokkuvõtte teistes lõikudes kirjeldatud. Loomkatsetes ilmnes diklofenaki krooniline toksilisus pärast süsteemset manustamist peamiselt seedetrakti kahjustuste ja haavanditena. 2-aastases toksilisuse uuringus täheldati diklofenakiga ravitud rottidel annusest sõltuvat südametromboosi esinemissageduse suurenemist.

Loomadega läbiviidud reproduktsioonitoksilisuse uuringutes põhjustas süsteemselt manustatud diklofenak küülikutel ovulatsiooni pärssimist ja rottidel implantatsiooni ning varajase embrüonaalse arengu kahjustust. Diklofenak pikendas tiinust ja poegimise kestust. Diklofenaki embrüotoksilist potentsiaali uuriti kolmel loomaliigil (rott, hiir, küülik). Emale toksiliste annuste tasemel esines loote surma ja kasvupeetust.

Diklofenak on ohtlik veekeskkonnale (vt lõik 6.6).

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Propüleenglükool (E1520) Oleüülalkohol Isopropüülalkohol Butüülhüdroksütolueen (E321) Dietüülamiin Kerge vedel parafiin Makrogooli tsetostearüüleeter Karbomeer 980 Kokoüülkaprülokapraat Parfüümkreem (sisaldab eugenooli ja tsitraali) Puhastatud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

30 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ℃. Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Pärast esmast avamist: hoida temperatuuril kuni 25 ℃.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Geel on pakendatud alumiiniumlaminaadist tuubidesse, mille ots on pitseeritud ja suletud keeratava polüpropüleenkorgiga. Ravim on saadaval 30 g, 50 g, 60 g, 100 g, 120 g, 150 g ja 180 g tuubides.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitsemiseks

See ravimpreparaat on keskkonnaohtlik (vt lõik 5.3). Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7 MÜÜGILOA HOIDJA

Stada Arzneimittel AG Stadastrasse 2-18 61118 Bad Vilbel Saksamaa

8 MÜÜGILOA NUMBER

1109823

9 ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 08.05.2023

10 TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV Oktoober 2024

Teave põhineb ravimi pakendi infolehel. Enne kasutamist pea nõu arsti või apteekriga.