RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ervebo süstelahus Zaire’ Ebola viiruse vaktsiin (rVSV∆G-ZEBOV-GP, elus)

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks annus (1 ml) sisaldab:

Zaire’ Ebola viiruse vaktsiin (rVSV∆G-ZEBOV-GP1,2, elus nõrgestatud) ≥ 72 miljonit pfu 3 1 Rekombinantse vesikulaarse stomatiidi viiruse (Recombinant Vesicular Stomatitis Virus, rVSV) Indiana tüvi, milles VSV ümbrise glükoproteiin (G) on asendatud Zaire’ Ebola (ZEBOV) Kikwit 1995 viirustüve pinna-glükoproteiiniga (GP) 2 Toodetud Vero rakkudes 3 pfu=lüüsilaike moodustav ühik (plaque-forming unit)

See ravim sisaldab geneetiliselt muundatud organisme (GMO-d). Vaktsiin sisaldab riisiproteiini jälgi. Vt lõik 4.3.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus. Lahus on värvitu kuni kergelt pruunikaskollane vedelik.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ervebo on näidustatud 1-aastaste või vanemate isikute aktiivseks immuniseerimiseks, et kaitsta neid Zaire’ Ebola viiruse poolt põhjustatud Ebola viirushaiguse (Ebola Virus Disease, EVD) eest (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.1).

Ervebo kasutamine peab vastama ametlikele soovitustele.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Ervebo’d peab manustama koolituse läbinud tervishoiutöötaja.

Annustamine

1-aastased või vanemad isikud: üks annus (1 ml) (vt lõik 5.1).

Korduv annus Korduva(te) annus(t)e vajalikkus ja õige ajastus ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõigus 5.1.

Lapsed

1- kuni 17-aastastel lastel on annustamine samasugune kui täiskasvanutel (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Ervebo’d ei tohi kasutada alla 1-aastastel lastel, sest ohutus, immunogeensus ja efektiivsus ei ole

tõestatud (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Manustamisviis

Ettevaatusabinõud, mida tuleb järgida enne vaktsiini manustamist, vt lõik 4.4.

Ettevaatusabinõud vaktsiini sulatamisel, käsitsemisel ja hävitamisel vt lõik 6.6.

Ervebo’d peab manustama intramuskulaarsel teel. Eelistatud kohaks on mittedomineeriva käe deltalihase piirkond või reie ülemine anterolateraalne piirkond. Vaktsiini ei tohi süstida intravaskulaarselt. Puuduvad andmed vaktsiini manustamise kohta subkutaanse või intradermaalse manustamistee kaudu.

Vaktsineerimise süstekoha ja kõik villid peab katma sobiva sidemega (nt mis tahes haavaplaaster või marli ja teip), mis on füüsiliseks kaitsekihiks, et vältida vahetut kokkupuudet (vt lõigud 4.4 ja 5.3). Sideme võib eemaldada, kui haavast ei eritu nähtavalt vedelikku.

Vaktsiini ei tohi segada samas süstlas mitte ühegi teise vaktsiini ega ravimpreparaadiga.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeainete, lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või lõigus 2 loetletud riisiproteiini suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Jälgitavus

Bioloogiliste ravimpreparaatide jälgitavuse parandamiseks tuleb manustatava ravimi nimi ja partii number selgelt dokumenteerida.

Ülitundlikkus ja anafülaksia

Pärast vaktsineerimist on vaktsineerituid soovitatav hoolikalt jälgida anafülaksia või anafülaktoidsete reaktsioonide varaste nähtude suhtes. Sarnaselt kõigile süstitavatele vaktsiinidele peab alati olema kasutusvalmis ja käepärast pädev arstiabi ja järelevalve, juhuks kui pärast vaktsiini manustamist tekib anafülaktiline reaktsioon.

Kaitse kestus Ervebo’ga vaktsineerimine ei pruugi tagada kaitset kõigile vaktsineeritutele. Vaktsiini efektiivsus täiskasvanutel on tõestatud ajavahemikus ≥ 10 kuni ≤ 31 päeva pärast vaktsineerimist, kuid kaitse kestus on teadmata (vt lõik 5.1). Seetõttu ei tohi katkestada teiste Ebola kontrollimeetmete rakendamist.

Ebola juhtude kontaktsed tuleb vaktsineerida nii kiiresti kui võimalik (vt lõik 5.1).

Standardsed ettevaatusabinõud kinnitatud Ebola viirusinfektsiooniga või infektsiooni kahtlusega patsientide hooldamisel

Ervebo’ga vaktsineerimine ei vabasta vajadusest rakendada standardseid ettevaatusabinõusid kinnitatud Ebola viirusinfektsiooniga või infektsiooni kahtlusega patsientide hooldamisel. Kõik

tervishoiutöötajad ning teised abistavate teenuste osutajad, kes on vaktsineeritud, ei tohi pärast vaktsineerimist muuta ohutu süstimise, hügieeni ja isikliku kaitsevarustuse tavapraktikat.

Kinnitatud Ebola viirusinfektsiooniga või infektsiooni kahtlusega patsiente hooldavad tervishoiutöötajad peavad rakendama täiendavaid infektsioonikontrolli meetmeid, et hoida ära kokkupuude patsiendi vere ja kehavedelikega või saastunud pindade või materjalidega, nagu riided ja voodipesu. Inimestelt ja loomadelt Ebola infektsiooni uurimiseks võetud analüüsimaterjali peavad käsitsema väljaõppe saanud töötajad ning töötlemine peab toimuma sobiva sisseseadega laborites. Vaktsineerijad peavad nõustama vaktsineeritavaid, et nad jätkaksid enese kaitsmist sobivate meetmetega.

Nõrgenenud immuunsusega isikud

Puuduvad andmed nõrgenenud immuunsusega isikute kohta, välja arvatud HIV-ga inimesed, kelle infektsioon on kontrolli all retroviirusvastase ravi abil ja kelle kohta on olemas ohutuse ja immunogeensuse andmed (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Nõrgenenud immuunsusega isikutel ei pruugi Ervebo vaktsiini vastusreaktsioon olla sama hea kui immuunkompetentsetel isikutel. Ettevaatusabinõuna on eelistatav vältida Ervebo kasutamist isikutel, kellel on teadaolevaid immuunsust nõrgendavaid seisundeid või kes saavad immunosupressiivset ravi, sh järgmised seisundid:

Rasedad ja imetavad naised Ettevaatusabinõuna on parem vältida Ervebo kasutamist raseduse ajal. Vt lõik 4.6. Ülekandumine Vaktsiini viirust võib leiduda bioloogilistes vedelikes, nagu veri, uriin, sülg, seemnevedelik, tupe eritised, silma vesivedelik, rinnapiim, roe, higi, lootevedelik ja platsenta. Kliinilistes uuringutes on vaktsiini viiruse RNA-d leitud PCR analüüsiga enamiku täiskasvanud uuritavate plasmas. Vaktsiini viiruse RNA-d leiti põhiliselt 1. kuni 7. päeval. PCR analüüsiga on tuvastatud vaktsiini viiruse levik uriini või sülje kaudu 19 tervel täiskasvanud uuritaval 299-st ning nahavillide kaudu 4 täiskasvanud uuritaval 10-st. 12 päeva pärast vaktsineerimist tuvastati nahavillis vaktsiini viiruse RNA ühel uuritaval neljast.

I faasi uuringus täheldati 6- kuni 17-aastastel lastel ja noorukitel vaktsiinivireemiat ja viiruse levimist sagedamini kui täiskasvanutel (28/39). II faasi uuringus esines vaktsiiniviiruse levik süljes pärast vaktsineerimist 31,7%-l (19/60) viiruse levimise alamuuringusse kaasatud 1- kuni 17-aastastest lastest ja noorukitest. Viiruse levimist täheldati sagedamini 7. päeval ja seejärel see vähenes, kuni 56. päeval enam viiruse levimist ei täheldatud. Järgnenud II faasi uuringus HIV-ga noorukitel ja täiskasvanutel oli pärast vaktsineerimist 22,9%-l (46/201) vaktsiiniviiruse RNA tuvastatav süljest. Viiruse levimist täheldati sagedamini 7. päeval; seejärel see vähenes ja 28. päeval levimist ei tuvastatud. Vaktsiini viiruse ülekandumist lähedase isikliku kontakti kaudu peetakse teoreetiliselt võimalikuks. Vaktsiini saajad peavad vältima lähedast kontakti kõrgriskiga isikutega ja nende kokkupuudet

vaktsiini saanud isiku vere ja kehavedelikega vähemalt 6 nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Kõrgriskiga isikute hulka kuuluvad:

Isikud, kellel tekib pärast vaktsineerimist vesikulaarne lööve, peavad katma villid sidemega kuni nende paranemiseni, et minimeerida riski vaktsiini viiruse võimalikuks ülekandumiseks lahtiste villide kaudu. Saastunud sidemete hävitamisel peab järgima institutsioonilisi juhendeid või WHO eeskirju jäätmekäitlusest tervishoius. Vt lõik 5.3. Vaktsineeritud väikelaste vanemad ja hooldajad peavad hoolikalt järgima hügieenireegleid (eriti kehaeritiste ja -vedelike käitlemisel) minimaalselt 6 nädalat pärast vaktsineerimist. Ühekordselt kasutatavad mähkmed tuleb panna kahekordsesse plastkotti ja visata ära koos olmejäätmetega. Vt lõik 5.3. Teoreetiliselt on võimalik ka vaktsiini viiruse tahtmatu ülekandumine loomadele ja kariloomadele, vt allpool.

Isikud, kellele on manustatud Ervebo’d, ei tohi olla veredoonoriks vähemalt 6 nädala jooksul pärast vaktsineerimist.

Ülekandumine loomadele ja kariloomadele

Vaktsiini viiruse ülekandumist lähikontaktil kariloomadega peetakse teoreetiliselt võimalikuks. Vaktsiini saajad peavad üritama vältida kariloomade kokkupuudet vaktsiini saanud isiku vere ja kehavedelikega vähemalt 6 nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Isikud, kellel tekib pärast vaktsineerimist vesikulaarne lööve, peavad katma villid sidemega kuni nende paranemiseni. Saastunud sidemete hävitamisel peab järgima institutsioonilisi juhendeid või WHO eeskirju jäätmekäitlusest tervishoius. Vt lõik 5.3.

Samaaegne haigestumine

Vaktsineerimine tuleb edasi lükata isikutel, kellel on mõõdukas või raske palavikuga kulgev haigus. Kerge infektsiooni põdemisel ei tohi vaktsineerimist edasi lükata.

Trombotsütopeenia ja hüübimishäired

Ettevaatus on vajalik vaktsiini manustamisel isikutele, kellel on trombotsütopeenia või mis tahes muu hüübimishäire, sest neil isikutel võib pärast intramuskulaarset manustamist esineda veritsust või verevalumeid.

Filoviirushaigusevastane kaitse

Vaktsiin ei enneta haigusi, mille tekitajaks on muud filoviirused kui Zaire’ Ebola viirus.

Mõju seroloogilistele analüüsidele Pärast Ervebo’ga vaktsineerimist võib vaktsineeritud isikutel esineda positiivseid testitulemusi Ebola

viiruse glükoproteiini (GP) nukleiinhapete, antigeenide või Ebola GP vastaste antikehade analüüsides, mis on teatud Ebola diagnostiliste uuringute sihtmärkideks. Seetõttu peavad Ebola diagnostilised uuringud olema sihitud Ebola viiruse mitte-GP lõikudele.

Naatrium

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimeid ei ole uuritud.

Kuna puuduvad andmed Ervebo manustamise kohta teiste vaktsiinidega, ei ole Ervebo samaaegne kasutamine teiste vaktsiinidega soovitatav.

Ervebo’ga samaaegselt ei tohi manustada immunoglobuliini (IG), teha vere- või plasmaülekandeid. Immunoglobuliinide manustamine ja vere- või plasmaülekannete tegemine 3 kuu jooksul enne või kuni 1 kuu jooksul pärast Ervebo manustamist võib takistada oodatava immuunvastuse kujunemist.

Ei ole teada, kas viirusvastaste ravimite, sh interferoonide samaaegne manustamine võib mõjutada vaktsiini viiruse replikatsiooni ja efektiivsust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Ervebo kasutamise kohta rasedatel või naistel, kes rasestusid pärast vaktsineerimist, on andmeid piiratud hulgal (vähem kui 300 raseda andmed). Ervebo ohutus rasedatel ei ole tõestatud.

Kuna olemasolevad andmed on piiratud (sh juhtude arv on väike), tuleb olla ettevaatlik uuringu tulemustest järelduste tegemisel. Kuna puuduvad usaldusväärsed taustaandmed raseduste kulu ja vastsündinute elulemuse kohta Ebolast mõjutatud piirkondades, siis on keeruline ka andmeid kontekstipõhiselt hinnata.

Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3).

Ettevaatusena on parem vältida Ervebo kasutamist raseduse ajal. Kuid võttes arvesse EVD raskust, ei tohi jätta vaktsineerimata isikuid, kellel on selge risk kokku puutuda Ebola infektsiooniga.

Rasestumisest peab hoiduma 2 kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Fertiilsed naised peavad kasutama efektiivset rasestumisvastast meetodit.

Imetamine

Ei ole teada, kas vaktsiini viirus eritub inimese rinnapiima.

Vaktsineeritud ema poolt imetamisest tulenevat riski vastsündinutele/imikutele ei saa välistada. Vaktsiini viiruse sisaldust loomade piimas ei ole uuritud. Kui Ervebo’d manustati emastele rottidele, tuvastati järglastel vaktsiini viiruse vastased antikehad, mis tõenäoliselt tulenes antikehade ülekandumisest emaslooma organismist platsenta kaudu tiinuse ajal ja imetamise teel. Vt lõik 5.3.

Rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine/jätkamine Ervebo’ga tuleb otsustada, arvestades imetamise kasu lapsele ja vaktsineerimise kasu naisele. Teatud juhtudel, kui puuduvad head alternatiivid imetamisele, tuleb kaaluda lapse vajadusi ja kasu tervisele võrreldes Ervebo emale manustamise vajadusega. Mõlemal võivad esineda konkureerivad vajadused, mida tuleb arvesse võtta enne ema vaktsineerimist.

Fertiilsus

Puuduvad andmed mõju kohta inimese fertiilsusele.

Loomkatsed emastel rottidel ei näita kahjulikku toimet (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ervebo ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Siiski võivad mõned lõigus 4.8 „Kõrvaltoimed“ mainitud toimed mõjutada ajutiselt autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kliinilistes uuringutes teatati anafülaksiast kõigis vanuserühmades väga harva (< 1/10 000).

18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel olid kõige sagedamad süstekoha kõrvaltoimed, millest teatati pärast Ervebo’ga vaktsineerimist, süstekoha valu (70,3%), süstekoha turse (16,7%) ja süstekoha erüteem (13,7%). Kõige sagedamad süsteemsed kõrvaltoimed olid peavalu (55,1%), püreksia (39,2%), müalgia (32,5%), somnolentsus, vähenenud aktiivsus, väsimus (25,5%), artralgia (18,6%), külmavärinad (16,7%), vähenenud söögiisu (15,2%), kõhuvalu (13,0%), iiveldus (9,5%), artriit (3,7%), lööve (3,6%), hüperhidroos (3,2%) ja suuhaavandid (2,2%). Üldiselt teatati neist kõrvaltoimetest 7 päeva jooksul pärast vaktsineerimist, need olid kerged kuni mõõduka tugevusega ja kestuselt lühiajalised (vähem kui 1 nädal).

1- kuni 17-aastastel lastel ja noorukitel olid kõige sagedamad süstekoha kõrvaltoimed, millest teatati pärast Ervebo’ga vaktsineerimist, süstekoha valu (41,6%), süstekoha kihelus (4,1%), süstekoha turse (3,0%) ja süstekoha erüteem (0,5%). Kõige sagedamad süsteemsed kõrvaltoimed olid püreksia (62,2%), peavalu (45,7%), somnolentsus, vähenenud aktiivsus, väsimus (23,5%), vähenenud söögiisu (23,4%), müalgia (15,8%), pearinglus (9,9%), nutmine (6,4%) ja suuhaavandid (2,5%). Üldiselt teatati neist kõrvaltoimetest 7 päeva jooksul pärast vaktsineerimist ja need olid kerged kuni mõõduka tugevusega.

Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Esinemissagedustest teatati järgnevalt: Väga sage (≥ 1/10), Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), Väga harv (< 1/10 000), Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

1-aastased ja vanemad isikud Tabelis 1 on esitatud Ervebo’t saanud isikutel täheldatud kõrvaltoimed. Täiskasvanute puhul on kõrvaltoimed loetletud suurima esinemissageduse järgi, millest teatati II/III faasi platseebokontrolliga randomiseeritud uuringutes Protokoll 009, Protokoll 012 ja Protokoll 016, mis hõlmasid kokku 2143 isikut.

Laste ja noorukite puhul on loetletud kõrvaltoimed, mida täheldati Protokollis 016 (II faasi platseebokontrolliga randomiseeritud uuring), mis hõlmas kokku 609 isikut (sh 95 last vanuses 1…3 aastat, 310 last vanuses 3…11 aastat ja 204 last vanuses 12…17 aastat).

Tabel 1. Tabelkokkuvõte 1-aastastel ja vanematel isikutel esinenud kõrvaltoimetest

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Esinemissagedus Immuunsüsteemi häired Anafülaktiline reaktsioon Väga harv Väga harv Närvisüsteemi häired Peavalu Väga sage Väga sage Seedetrakti häired Kõhuvalu Väga sage Väga sage Naha ja nahaaluskoe Suuhaavandid Sage Sage kahjustused Lööve§ Ei esinenud Sage Lihaste, luustiku ja sidekoe Artralgia§ Sage Väga sage kahjustused Müalgia Väga sage Väga sage Üldised häired ja Püreksia Väga sage Väga sage manustamiskoha reaktsioonid Somnolentsus † Väga sage Väga sage § Vt valitud kõrvaltoimete kirjeldus. † Hõlmab: somnolentsus, vähenenud aktiivsus ja väsimus. ‡ NA (not applicable, ei kohaldata): ei ole hinnatud selles populatsioonis. ¶Kõrvaltoimed kõhuvalu, iiveldus, lööve, artralgia, külmavärinad ja liighigistamine esinesid < 5% erinevusega vaktsiini- ja platseeborühmade vahel. *Kõrvaltoimed pearinglus ja süstekoha sügelus esinesid < 5% erinevusega vaktsiini- ja platseeborühmade vahel. Ühes kliinilises uuringus (Protokoll 016) teatati püreksiast sagedamini väiksematel lastel vanuses 1 kuni < 3 aastat (83,2%) võrreldes 3- kuni < 12-aastaste lastega (64,8%), 12- kuni 17-aastaste noorukitega (48,3%) ja täiskasvanutega (39,2%). Muus osas oli Ervebo ohutusprofiil 1- kuni 17-aastastel lastel ja noorukitel üldiselt sarnane täiskasvanutel täheldatuga. Ohutus HIV-ga täiskasvanutel ja noorukitel Protokollis 015 osalenud 52 noorukil ja 149 täiskasvanul, kellel oli HIV, kes said retroviirusvastast ravi ning kellel oli tuvastamatu viiruskoormus ja CD4+ T-lümfotsüütide arv 200 rakku/mm3 või enam, oli Ervebo ohutusprofiil üldiselt kooskõlas Ervebo teadaoleva ohutusprofiiliga. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Artralgia ja artriit Artralgiast teatati üldjuhul esimese paari päeva jooksul pärast vaktsineerimist, see oli tugevuselt kerge kuni mõõdukas ja taandus ühe nädala jooksul pärast avaldumist. Artriidist (artriit, liigese efusioon, liigese turse, osteoartriit, monoartriit või polüartriit) teatati üldjuhul esimese paari nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Neis kliinilistes uuringutes, milles teatati artriidist, oli haiguse alguse mediaan 10 kuni 12 päeva vahel (vahemik 0...25 päeva). Artriidist teatati kliinilistes uuringutes osalenud uuritavatel esinemissagedusega, mis ulatus 0%-st mitmetes protokollides kuni 23,5%-ni ühes I faasi uuringus. Enamik artriitilistest reaktsioonidest olid raskuselt kerged kuni mõõdukad. Artriidi kestuse mediaan nende kliiniliste uuringute lõikes, milles artriidist teatati, oli vahemikus 2 päeva kuni 81,5 päeva (sh korduva artriidi kestus), maksimaalselt 330 päeva. Ei ole teada põhjused, miks uuringutes teatati artriidist erinevalt, kuid see võib tuleneda erinevustest uuringupopulatsioonide

koosseisudes või tulemuste teatamisel. I faasi uuringus, kus artriidi esinemissagedus oli kõige suurem, esinesid püsivad liigesesümptomid kaks aastat pärast vaktsineerimist 6-l patsiendil 24-st (25%), kes olid teatanud vaktsineerimisjärgsest artriidist. Väikesel arvul uuritavatest leiti vaktsiini viirust liigese efusiooni analüüsimaterjalides, mis viitab viiruse poolt vahendatud vaktsineerimisjärgsele protsessile.

Lööve Lööbele oli iseloomulik mitmekesine avaldumispilt, sh kliinilistes uuringutes esinenud generaliseerunud lööve (2,3%), vesikulaarne lööve (0,5%), dermatiit (0,3%) või kutaanne vaskuliit (0,01%). Erinevates uuringutes teatati lööbest, mille alguse mediaan oli 7,5 kuni 10,5 päeva (vahemik 0...47 päeva). Teadete järgi oli kestuse mediaan 6...18 päeva. Testitud 18-st uuritavast 6-l leiti vaktsiini viirust lööbeelemendis (kirjeldatud kui dermatiit, villid või kutaanse vaskuliidi kolded), mis viitab viiruse poolt vahendatud vaktsineerimisjärgsele protsessile. Vere valgeliblede arvu mööduv vähenemine I/II faasi uuringutes on esimesel 3 vaktsineerimisjärgsel päeval väga sageli täheldatud lümfotsüütide, neutrofiilide ja vere valgeliblede koguarvu mööduvaid vähenemisi; need kõrvaltoimed taandusid üldiselt ühe nädalaga pärast vaktsineerimist. I/II faasi uuringutes ei täheldatud infektsioosseid kõrvaltoimeid.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise juhtudest ei ole teatatud. Üleannustamise korral on soovitatav jälgida elulisi funktsioone ja rakendada võimalikku sümptomaatilist ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: vaktsiinid, viraalsed vaktsiinid, ATC-kood: J07BX02

Toimemehhanism

Ervebo sisaldab elus nõrgestatud rekombinantse vesikulaarse stomatiidi viirusel põhinevat vektorit, mis ekspresseerib Zaire’ Ebola viiruse ümbrise glükoproteiini geeni (rVSV∆G-ZEBOV-GP). Vaktsiiniga immuniseerimisel on tulemuseks immuunvastus ja kaitse Zaire’ Ebola viirushaiguse (Zaire Ebola Virus Disease, EVD) eest. Sünnipärase, humoraalse ja rakulise immuunsuse osa Zaire’ Ebola viiruse eest kaitsmisel on teadmata. Kliiniline immunogeensus ja efektiivsus

Kliiniline arendusprogramm hõlmas seitset II/III faasi kliinilist uuringut (Protokollid 009, 010, 011, 012, 015, 016 ja 018). Kõigile uuritavatele manustati üks vaktsiiniannus, välja arvatud uuritavate alamrühm Protokollis 002 (n = 30), Protokollis 015 (n = 40) ja Protokollis 016 (n = 385), kes said kaks annust.

Kliiniline efektiivsus Ervebo kliinilist efektiivsust täiskasvanutel hinnati Protokollis 010.

Protokoll 010 (ringvaktsineerimise uuring) oli III faasi avatud randomiseeritud ringvaktsineerimise klasteruuring (Ebola haigusjuhtude kontaktsete ja nende kontaktsete (contacts and contacts of contacts, CCC) vaktsineerimine), milles hinnati Ervebo efektiivsust ja ohutust Guineas. Selles

uuringus randomiseeriti 9096 uuritavat vanuses ≥ 18 aastat, kes loeti laboratoorselt kinnitatud EVD (Ebola viirushaiguse) haigusjuhu CCC-ks, saama Ervebo vaktsiini kas kohe (4539 uuritavat 51 klastris) või 21-päevase viivitusega (4557 uuritavat 47 klastris). Neist 9096 uuritavast 4160 said Ervebo’d (2119 uuritavat vaktsineeriti kohe vaktsineerimise harus ja 2041 uuritavat vaktsineeriti viivitusega vaktsineerimise harus). Nõusoleku andnud CCC-de vanuse mediaan oli 35 aastat. Lõplik esmane analüüs hõlmas 2108 uuritavat (51 klastris), kes vaktsineeriti kohe, ja 1429 uuritavat (46 klastris), kes sobisid uuringusse ja olid andnud 0-päeval nõusoleku viivitusega vaktsineerimise harusse. Lõplikus põhianalüüsis hinnati laboratoorselt kinnitatud EVD vastast efektiivsust, võrreldes haigusjuhtude esinemissagedust 10...31 päeva pärast randomiseerimist kohe vaktsineeritute ringides ja haigusjuhtude esinemissagedust uuritavatel, kes 0-päeval olid andnud nõusoleku viivitusega vaktsineerimise ringides. Vaktsiini efektiivsus oli 100% (kohandamata 95% CI: 63,5%...100%; arvukatele juhtudele kohandatud 95% CI: 14,4%...100%) (0 juhtu kohe vaktsineerimise harus; 10 juhtu viivitusega vaktsineerimise haru 4 ringis). Randomiseerimine peatati pärast vaheanalüüsi, kui p=0,0036 ei vastanud eelnevalt määratletud alfa tasemele 0,0027. Neist 10 juhust 7 esines kontaktsetel ja 3 kontaktsete kontaktsetel. Arvestades metodoloogilisi piiranguid ja uuringu ajal esinenud erandlikke asjaolusid, jääb kaitse tase, kestus ja tüüp ebaselgeks.

Kliiniline immunogeensus

Kaitse immuunkorrelaate ei ole kindlaks tehtud.

Protokoll 009 nimega Partnership for Research on Ebola Vaccines in Liberia (PREVAIL, partnerlus Ebola vaktsiini uuringuteks Libeerias) oli II faasi randomiseeritud topeltpime platseebokontrolliga uuring, milles hinnati Ebola vaktsiini kandidaatide, sh Ervebo ohutust ja immunogeensust. Selles Libeerias läbi viidud uuringus võrreldi Ervebo’d ja isotoonilise füsioloogilise soolalahuse platseebot 1000 täiskasvanul vanuses ≥ 18 aastat.

Protokoll 011 nimega Sierra Leone Trial to Introduce a Vaccine against Ebola (STRIVE, Sierra Leone uuring Ebola vastase vaktsiini tutvustamiseks) oli II/III faasi randomiseeritud avatud uuring, milles hinnati Ervebo ohutust ja immunogeensust ≥ 18-aastastel täiskasvanutel, kes töötasid Sierra Leones Ebolaga seotud tervishoiuasutustes või eesliinitegevustes. Sellesse uuringusse kaasati 8673 täiskasvanud uuritavat ning neist 8651 kehtiva nõusolekuga uuritavat randomiseeriti Ervebo’ga kohe (7 päeva jooksul alates uuringusse kaasamisest) või hiljem (18...24 nädalat pärast uuringusse kaasamist) vaktsineerimise rühma. Immunogeensuse alamuuringusse kaasati 508 uuritavat, kes vaktsineeriti ning kellelt võeti analüüsimaterjal immunogeensuse hindamiseks.

Protokoll 012 oli III faasi randomiseeritud topeltpime platseebokontrolliga uuring, milles hinnati Ervebo ohutust ja immunogeensust kolmes ühitavuse partiis ja ühes suureannuselises partiis (ligikaudu viis korda suurem annus kui ühitavuse partiides ja teistes II/III faasi uuringutes kasutatud annus) võrreldes platseeboga (isotooniline füsioloogiline soolalahus). Kokku kaasati uuringusse USA-s, Kanadas ja Hispaanias 1197 tervet uuritavat vanuses 18...65 aastat. Protokoll 015 nimega African-Canadian Study of HIV-Infected Adults and a Vaccine for Ebola (ACHIV-Ebola) oli II faasi randomiseeritud mitmekeskuseline topeltpime platseebokontrolliga uuring, milles hinnati Ervebo ohutust ja immunogeensust täiskasvanutest ja noorukitest osalejatel, kellel oli HIV, kes said retroviirusvastast ravi ning kellel oli tuvastamatu viiruskoormus ja CD4+ T-lümfotsüütide arv 200 rakku/mm3 või enam. Osalejad said kas ühekordse Ervebo (n = 161) või platseebo (n = 39) annuse või kaks Ervebo (n = 40) või platseebo (n = 10) annust, mis manustati 56-päevase vahega. Sellesse uuringusse kaasati Kanadas, Burkina Fasos ja Senegalis 65 noorukit vanuses 13…17 aastat ja 186 täiskasvanut vanuses 18 aastat või vanemad.

Protokoll 016 nimega Partnership for Research on Ebola VACcination (PREVAC, partnerlus Ebola vaktsiini uuringuteks) oli II faasi randomiseeritud topeltpime platseebokontrolliga uuring, milles hinnati Ervebo ohutust ja immunogeensust uuritavatel, kes said: Ervebo ühekordse annuse ja platseebona füsioloogilist lahust, mis manustati 56-päevase vahega, kaks Ervebo annust, mis manustati

56-päevase vahega, või platseebona kaks annust füsioloogilist lahust. Sellesse uuringusse kaasati 998 last ja noorukit vanuses 1 kuni 17 aastat ning 1004 täiskasvanut vanuses 18 ja enam aastat Guineas, Libeerias, Malis ja Sierra Leones.

Protokoll 018 oli Guineas läbi viidud III faasi avatud uuring hindamaks Ervebo ohutust ja immunogeensust 18-aastastel ja vanematel vaktsineeritud eesliinitöötajatel, mis viidi läbi Protokoll 010 III faasi ringvaktsineerimisuuringu B-osana. Uuringus osales kokku 2115 uuritavat ja Ervebo’ga vaktsineeriti 2016 uuritavat. Immunogeensuse alamuuring hõlmas 1217 uuritavat, kes vaktsineeriti ja kellelt koguti analüüsimaterjal immunogeensuse hindamiseks. Immunogeensuse andmed saadi Protokollist 009 Libeerias, Protokollist 011 Sierra Leones, Protokollist 012 Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Euroopas, Protokollist 015 Kanadas, Burkina Fasos ja Senegalis, Protokollist 016 Guineas, Libeerias, Malis ja Sierra Leones ning Protokollist 018 Guineas. Proovimaterjale (Ebola haiguspuhangute piirkondadest) töödeldi gammakiiritusega, vähendamaks laboritöötajate nakatumisriski metsikut tüüpi Ebola viirusega, kuid see suurendas vaktsineerimiseelset valideeritud glükoproteiini vastase ensüümivahendatud immunosorptsiooni uuringu (glycoprotein enzyme-linked immunosorbent assay, GP-ELISA) immuunvastust ligikaudu 20% võrra ning vähendas vaktsineerimisjärgset GP-ELISA ja lüüsilaike vähendava neutralisatsiooni uuringu (plaque reduction neutralisation test, PRNT) immuunvastust ligikaudu 20% võrra. Protokollis 012 ja Protokollis 015 proovimaterjale gammakiiritusega ei töödeldud. Gammakiirituse puudumine, väiksem ravieelne seropositiivsus ja muud tegurid suurendasid immuunvastust Protokollis 012.

Kliiniline immunogeensus 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel Protokollis 009, Protokollis 011, Protokollis 012, Protokollis 015, Protokollis 016 ja Protokollis 018 viidi läbi immunogeensusuuringud, mis hõlmas puhastatud Kikwit’i ZEBOW GP suhtes spetsiifilise immunoglobuliin G (IgG) seondumise hindamist GP-ELISA abil ning vaktsiini viiruse neutraliseerimise hindamist valideeritud PRNT abil.

Nagu näidatud tabelites 2 ja 3, suurenesid GP-ELISA ja PRNT tiitrite geomeetrilised keskmised (GMT, geometric mean titre) vaktsineerimise järgselt võrreldes vaktsineerimiseelsetega.

Üle 93,8% vaktsiini saanutest Protokollides 009, 011, 012, 016 ja 018 vastas seroloogilise vastuse kriteeriumitele, mis defineeriti kui GP-ELISA uuringutulemuse ≥ 2-kordne suurenemine võrreldes algtasemega ning väärtus ≥ 200 EÜ/ml mis tahes ajahetkel pärast vaktsineerimist, ning üle 80,0% uuritavatest vastas seroloogilise vastuse kriteeriumitele, mis defineeriti kui PRNT uuringu tulemuse ≥ 4-kordne suurenemine võrreldes algtasemega mis tahes ajahetkel pärast vaktsineerimist. 12 kuu pärast vastas üle 80,3% uuritavatest jätkuvalt GP-ELISA seroloogilise vastuse kriteeriumitele ning üle 63,8% vaktsiini saanutest vastas jätkuvalt PRNT seroloogilise vastuse kriteeriumitele. Immunogeensusandmete kliiniline tähtsus on praegu teadmata.

Tabel 2. Kokkuvõte GP-ELISA tiitrite geomeetrilistest keskmistest 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel kliiniliste uuringute Protokollides 009, 011, 012, 016 ja 018

Ajahetk Protokoll 009 Protokoll 011 Protokoll 012 Protokoll 016 Protokoll 018 120,7 (487) 92,7(503) <36,11 (696) 140,2 (379) 78,3 (1123) Ravieelne [110,8; 131,5] [85,3;100,9] [<36,11; <36,11] [129,0; 152,4] [74,7; 82,0] 999,7 (489) 964,3 (443) 1262,0 (696) 1241,2 (343) 1106,5 (1023)

1. kuu

[920,1; 1086,1] [878,7;1058,3] [1168,9; 1362,6] [1116,4; 1380,0] [1053,4; 1162,2] 713,8 (485) 751,8(383) 1113,4 (664) 1008,8 (75)

6. kuu NA

[661,4; 770,3] [690,6;818,4] [1029,5; 1204,0] [849,8; 1197,6] 664,3 (484) 760,8 (396) 1078,4 (327) 1088,4 (292)

12. kuu§ NA

[616,5; 715,8] [697,6; 829,8] [960,6; 1210,7] [983,5; 1204,6]

766,3 (441) 920,3 (303)

24. kuu NA NA NA

[705,0; 832,9] [820,4;1032,3] 755,7 (434)

36. kuu NA NA NA NA

[691,6; 825,7] 835,4 (400)

48. kuu NA NA NA NA

[769,3; 907,2] 785,9 (397)

60. kuu NA NA NA NA

[722,3; 855,2] Täieliku analüüsivalimi populatsioon oli põhipopulatsiooniks Protokollide 009, 011 ja 018 immunogeensusanalüüsides, hõlmates kõiki vaktsineeritud uuritavaid, kelle kohta olid olemas seroloogilised andmed ning kellelt olid kogutud seerumi proovimaterjalid vastuvõetavas päevavahemikus. Protokollijärgne immunogeensuse populatsioon oli põhipopulatsiooniks Protokolli 012 immunogeensusanalüüsides, hõlmates kõiki uuritavaid, kes vastasid protokollinõuetele, olid saanud vaktsiini, olid seronegatiivsed 1. päeval ning kelle kohta oli kogutud seerumi proovimaterjal ühel või enamal ajahetkel vastuvõetavas päevavahemikus. Protokollijärgne immunogeensuse populatsioon oli põhipopulatsiooniks Protokolli 016 immunogeensusanalüüsides, hõlmates kõiki vaktsineeritud uuritavaid, kelle kohta olid olemas seroloogilised andmed, kes vastasid protokollinõuetele ning kellelt olid kogutud seerumi proovimaterjalid vastuvõetavas päevavahemikus. n=analüüsis kasutatud uuritavate arv. CI=usaldusintervall; GP-ELISA=glükoproteiini vastane ensüümivahendatud immunosorptsiooni analüüs (Glycoprotein Enzyme-Linked Immunosorbent Assay) (endotoksiini ühikut/ml); GMT=tiitri geomeetriline keskmine § Protokoll 011 kuudel 9...12 † Protokollides 009, 011, 016 ja 018 kasutati proovimaterjalide gammakiiritamist, et vähendada laboritöötajate nakatumisriski metsikut tüüpi Ebola viirusega. ‡ Kombineeritud ühitavuse partiide rühm Tabel 3. Kokkuvõte PRNT tiitrite geomeetrilistest keskmistest 18-aastastel ja vanematel täiskasvanutel kliiniliste uuringute Protokollides 009, 011, 012, 016 ja 018 Ajahetk Protokoll 009 Protokoll 011 Protokoll 012 Protokoll 016 Protokoll 018 <35 (451) <35(438) <35 (696) 17,5 (92) <35 (1107) Ravieelne [<35; <35] [<35;<35] [<35; <35] [16,7; 18,4] [<35; <35] 117,1 (490) 116,0(437) 202,1 (696) 170,1 (98) 160,0 (1024)

1. kuu

[106,4; 128,9] [105,7;127,4] [187,9; 217,4] [144,1; 200,7] [151,6; 168,9] 76,7 (485) 95,3 (382) 266,5 (664) 117,0 (75)

6. kuu NA

[69,8; 84,2] [86,3; 105,3] [247,4; 287,0] [96,0; 142,6] 100,2 (485) 119,9(396) 271,4 (327) 144,3 (84)

12. kuu§ NA

[91,3; 110,0] [107,9;133,2] [243,4; 302,7] [122,2; 170,4]

24. kuu NA NA NA NA

Täieliku analüüsivalimi populatsioon oli põhipopulatsiooniks Protokollide 009, 011 ja 018 immunogeensusanalüüsides, hõlmates kõiki vaktsineeritud uuritavaid, kelle kohta olid olemas seroloogilised andmed ning kellelt olid kogutud seerumi proovimaterjalid vastuvõetavas päevavahemikus. Protokollijärgne immunogeensuse populatsioon oli põhipopulatsiooniks Protokolli 012 immunogeensusanalüüsides, hõlmates kõiki uuritavaid, kes vastasid protokollinõuetele, olid saanud vaktsiini, olid seronegatiivsed 1. päeval ning kelle kohta oli kogutud seerumi proovimaterjal ühel või enamal ajahetkel vastuvõetavas päevavahemikus. Protokollijärgne immunogeensuse populatsioon oli põhipopulatsiooniks Protokolli 016 immunogeensusanalüüsides, hõlmates kõiki vaktsineeritud uuritavaid, kelle kohta olid olemas

seroloogilised andmed, kes vastasid protokollinõuetele ning kellelt olid kogutud seerumi proovimaterjalid vastuvõetavas päevavahemikus. n=analüüsis kasutatud uuritavate arv. CI=usaldusintervall; GMT=tiitri geomeetriline keskmine; PRNT=lüüsilaike vähendav neutralisatsiooni uuring (Plaque Reduction Neutralisation Test) § Protokoll 011 kuudel 9...12 † Protokollides 009, 011, 016 ja 018 kasutati proovimaterjalide gammakiiritamist, et vähendada laboritöötajate nakatumisriski metsikut tüüpi Ebola viirusega. ‡ Kombineeritud ühitavuse partiide rühm Immunogeensus HIV-ga täiskasvanutel ja noorukitel Protokollis 015 osalenud täiskasvanutel ja noorukitel (13…17-aastased), kellel oli HIV, kes said retroviirusvastast ravi ning kelle CD4+ T-lümfotsüütide arv oli ≥ 200 rakku/mm3, tekkisid pärast Ervebo ühekordse annuse manustamist püsivad immuunvastused. Mis tahes ajahetkel pärast vaktsineerimist vastas ≥ 97,5% osalejatest seroloogilise vastuse kriteeriumitele nii GP-ELISA (≥ 2-kordne suurenemine võrreldes algtasemega ja ≥ 200 endotoksiini ühikut/ml [EÜ/ml]) kui ka PRNT (≥ 4-kordne suurenemine võrreldes algtasemega) meetodi alusel. Täiskasvanutel suurenesid GP-ELISA GMT-d algtaseme väärtuselt 32,3 EÜ/ml väärtusteni 1170,8; 1724,0 ja 1942,7 vastavalt 1, 6 ja 12 kuu pärast. PRNT GMT-d suurenesid algtaseme väärtuselt 17,8 väärtusteni 223,8; 237,5 ja 338,0 vastavalt 1, 6 ja 12 kuu pärast. Noorukitel suurenesid GP-ELISA GMT-d algtaseme väärtuselt 36,3 EÜ/ml väärtusteni 1432,8; 2256,4 ja 2951,3 vastavalt 1, 6 ja 12 kuu pärast. PRNT GMT-d suurenesid algtaseme väärtuselt 17,5 väärtusteni 281,9; 293,0 ja 440,9 vastavalt 1, 6 ja 12 kuu pärast. Lapsed Kliiniline immunogeensus 1- kuni 17-aastastel lastel ja noorukitel

Protokoll 016 Nagu näidatud tabelites 4 ja 5, suurenesid GP-ELISA ja PRNT GMT-d vaktsineerimise järgselt võrreldes vaktsineerimiseelsetega. Protokollis 016 vastas 95,7% uuritavatest seroloogilise vastuse kriteeriumitele, mis defineeriti kui GP-ELISA uuringutulemuse ≥ 2-kordne suurenemine võrreldes algtasemega ning väärtus ≥ 200 EÜ/ml mis tahes ajahetkel pärast vaktsineerimist, ning 95,8% uuritavatest vastas seroloogilise vastuse kriteeriumitele, mis defineeriti kui PRNT uuringu tulemuse ≥ 4-kordne suurenemine võrreldes algtasemega mis tahes ajahetkel pärast vaktsineerimist. 12 kuud pärast vaktsineerimist vastas 93,2% uuritavatest jätkuvalt GP-ELISA seroloogilise vastuse kriteeriumitele ning 95,3% vaktsiini saanutest vastas jätkuvalt PRNT seroloogilise vastuse kriteeriumitele. Tabelites 4 ja 5 on esitatud kokkuvõte vastavalt GP-ELISA ja PRNT GMT-dest vanusevahemike järgi. Laste ja noorukite immuunvastused pärast Ervebo’ga vaktsineerimist ei olnud halvemad võrreldes

täiskasvanutega 1 kuu pärast vaktsineerimist. Immunogeensusandmete kliiniline tähtsus on praegu teadmata.

Tabel 4. Kokkuvõte GP-ELISA tiitrite geomeetrilistest keskmistest 1- kuni 17-aastastel lastel ja noorukitel kliinilise uuringu Protokollis 016§

Vanus Ravieelne 1. kuu 12. kuu 1 kuni < 3 aastat 50,2 (43) 1192,1 (45) 1719,3 (45)

3 kuni < 12 aastat 93,3 (180) 1845,1 (171) 1368,4 (153) 12 kuni 17 aastat 140,0 (128) 2103,3 (120) 1451,6 (86)

Protokollijärgne immunogeensuse populatsioon oli põhipopulatsiooniks Protokolli 016 immunogeensusanalüüsides, hõlmates kõiki vaktsineeritud uuritavaid, kelle kohta olid olemas seroloogilised andmed, kes vastasid protokollinõuetele ning kellelt olid kogutud seerumi proovimaterjalid vastuvõetavas päevavahemikus. n=analüüsis kasutatud uuritavate arv. CI=usaldusintervall; GMT=tiitri geomeetriline keskmine; GP-ELISA=glükoproteiini vastane ensüümivahendatud immunosorptsiooni analüüs (endotoksiini ühikut/ml). Protokollis 016 kasutati proovimaterjalide gammakiiritamist, et vähendada laboritöötajate nakatumisriski metsikut tüüpi Ebola viirusega. §ühekordse annuse rühm Tabel 5. Kokkuvõte PRNT tiitrite geomeetrilistest keskmistest 1- kuni 17-aastastel lastel ja noorukitel kliinilise uuringu Protokollis 016§

Vanus Ravieelne 1. kuu 12. kuu 1 kuni < 3 aastat 17,5 (39) 321,0 (33) 494,7 (32)

3 kuni < 12 aastat 17,9 (134) 280,4 (114) 312,7 (88) 12 kuni 17 aastat 17,5 (111) 273,3 (119) 251,7 (85) Protokollijärgne immunogeensuse populatsioon oli põhipopulatsiooniks Protokolli 016 immunogeensusanalüüsides, hõlmates kõiki vaktsineeritud uuritavaid, kelle kohta olid olemas seroloogilised andmed, kes vastasid protokollinõuetele ning kellelt olid kogutud seerumi proovimaterjalid vastuvõetavas päevavahemikus. n=analüüsis kasutatud uuritavate arv. CI=usaldusintervall; GMT=tiitri geomeetriline keskmine; PRNT=lüüsilaike vähendav neutralisatsiooni uuring Protokollis 016 kasutati proovimaterjalide gammakiiritamist, et vähendada laboritöötajate nakatumisriski metsikut tüüpi Ebola viirusega. §ühekordse annuse rühm

Kliiniline immunogeensus korduva annuse saanud uuritavatel

Kuigi lastel ja noorukitel (n = 207) ning täiskasvanutel (n = 222) täheldati antikehavastuste suurenemist pärast 56. päeval manustatud Ervebo teist annust (Protokoll 015 ja Protokoll 016), ei olnud antikehatiitrid 12 kuud pärast vaktsineerimist suuremad võrreldes antikehatiitritega, mida täheldati pärast ühekordset annust (n = 426 lapsed ja noorukid, n = 507 täiskasvanud).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ei kohaldata.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisuse ning reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Ervebo manustamisel emastele rottidele tuvastati loodetel ja järglastel vaktsiini viiruse vastased antikehad, tõenäoliselt oli põhjuseks transmissioon platsenta kaudu tiinuse ajal ja emalt antikehade saamine laktatsiooniperioodil (vt lõik 4.6). Ervebo manustamine emastele rottidele ei mõjutanud paaritumiskäitumist, fertiilsust ega embrüo/loote arengut.

Ervebo manustamine emastele rottidele ei mõjutanud järglaste arengut ega käitumist.

Keskkonnariski hindamine

Vaktsiini viirus on geneetiliselt muundatud organism (GMO). Vaktsiini võimaliku mõju hindamiseks inimeste tervisele ja keskkonnale viidi läbi keskkonnariski hindamine. Kuna vaktsiin põhineb VSV-l, mis on teadaolev kariloomade (nt hobused, veised, sead) patogeen, siis hõlmas riskihindamine liike, mis on asjakohased selle vaktsiini aluseks oleva metsikut tüüpi (wild type, wt) VSV puhul. Mitte-inimprimaatidel läbi viidud biojaotuvuse uuringus leiti vaktsiini viiruse RNA-d lümfoidelundites kuni 112 päeva pärast vaktsineerimist. Kuid viirus tuvastati vaid 1. päeval ning püsivalt infitseerivat viirust ei tuvastatud ühelgi järgnevatest mõõtmiskordadest (56., 84. ja 112. päev).

Põhinedes viiruse mööduva levimise andmetel täiskasvanute ning 1-aastaste ja vanemate laste (n=5 1- kuni < 3-aastased lapsed) hulgas, mitte-inimprimaatide toksilisuse uuringu tulemustel ja horisontaalse transmissiooni puudumisel sigadele, peetakse Ervebo üldist riski inimeste tervisele ja keskkonnale ebaoluliseks. Ettevaatusabinõuna peavad vaktsineeritud ja hooldajad siiski vältima kariloomade kokkupuudet vaktsiini saanud isiku vere ja kehavedelikega vähemalt 6 nädala jooksul pärast vaktsineerimist, et ära hoida teoreetilist riski vaktsiini viiruse levikuks. Vaktsineeritud väikelaste puhul tuleb vähemalt 6 nädala jooksul pärast vaktsineerimist võimalusel kasutatud mähkmeid pesta sobivate pesuainete või desinfektantidega; ühekordsed mähkmed tuleb panna kahekordsesse plastkotti ja visata ära koos olmejäätmetega. Inimesed, kellel tekib pärast vaktsineerimist vesikulaarne lööve, peavad katma villid sidemega, kuni villid on paranenud. Vaktsineerimiskoha ja kõik villid peab katma sobiva sidemega (nt haavaplaaster või marli ja teip), mis on füüsiliseks kaitsekihiks, et vältida vahetut kokkupuudet villidest pärineva vedelikuga (vt lõik 4.2). Sideme võib eemaldada, kui haavast ei eritu nähtavalt vedelikku. Tuleb tagada, et kariloomad ei puutuks kokku meditsiiniliste jäätmete ja teiste puhastusmaterjalidega, vältimaks soovimatut kokkupuudet kariloomadega.

Lisateave: vt lõigud 4.4 ja 6.6.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Rekombinantne humaanseerumalbumiin Trometamool Süstevesi Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks)

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida ja transportida sügavkülmas -80 °C...-60 °C.

Vaktsiin tuleb ära kasutada kohe pärast ülessulamist, kuid ravimi kasutamisaegne stabiilsus on tõestatud 14 päeva jooksul temperatuuril 2 °C...8 °C. 14 päeva möödumisel peab vaktsiini ära

kasutama või see tuleb hävitada. Sügavkülmast väljavõtmisel peab vaktsiini pakendile märkima nii külmkapist väljavõtmise kuupäeva kui ka tähtaja, kaua võib ravimit kasutada [pakendi märgistusel oleva kõlblikkusaja (EXP) asemele]. Üles sulanud vaktsiini ei tohi uuesti külmutada.

Hoidke viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

1 ml lahust üheks annuseks (I tüüpi klaasist) viaalis, millel on (klorobutüülist) punnkork ja eemaldatava kattega alumiiniumümbris.

Pakendi suurus: 10 viaali.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kui võimalik, tuleb silma loputamisel kasutatud vedelikud kokku koguda ja enne kanalisatsiooni valamist dekontamineerida. Kasutamata vaktsiin või jäätmematerjal tuleb hävitada nõuetekohaselt kooskõlas institutsiooniliste eeskirjadega geneetiliselt muundatud organismide või bioloogiliselt ohtlike jäätmete hävitamiseks. Purunemise/lekkimise korral on tõendatud, et desinfektandid, nagu aldehüüdid, alkoholid ja detergendid vähendavad viiruse infitseerimisvõimet juba mõne minutiga.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/19/1392/001

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 11. november 2019 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 17. september 2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel: https://www.ema.europa.eu.

A. BIOLOOGILIS(T)E TOIMEAINE(TE) TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. BIOLOOGILIS(T)E TOIMEAINE(TE) TOOTJA JA RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

Bioloogilis(t)e toimeaine(te) tootja nimi ja aadress

Burgwedel Biotech GmbH Im Langen Felde 5 30938 Burgwedel Saksamaa Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress

Burgwedel Biotech GmbH Im Langen Felde 5 30938 Burgwedel Saksamaa

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Retseptiravim.

Vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ artiklile 114 vabastab ravimipartii ametlikuks kasutamiseks riiklik laboratoorium või selleks eesmärgiks määratud laboratoorium.

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

VÄLISPAKEND - PAKENDIS 10 VIAALI

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ervebo süstelahus Zaire’ Ebola viiruse vaktsiin (rVSV∆G-ZEBOV-GP, elus)

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks annus (1 ml): Zaire’ Ebola viiruse vaktsiin (rVSV∆G-ZEBOV-GP, elus nõrgestatud) ≥ 72 miljonit lüüsilaiku moodustavat ühikut

3. ABIAINED

Rekombinantne humaanseerumalbumiin, trometamool, süstevesi, vesinikkloriidhape, naatriumhüdroksiid. Lisateavet vt pakendi infolehest.

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Süstelahus 10 viaali

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Intramuskulaarne Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

Hoida ja transportida sügavkülmas -80 °C...-60 °C. Ärge sulatage ravimit külmkapis. Mitte lasta uuesti külmuda.

Hoida viaal välispakendis, valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

See ravimpreparaat sisaldab geneetiliselt muundatud organisme. Kasutamata vaktsiin või jäätmematerjal tuleb hävitada nõuetekohaselt kooskõlas institutsiooniliste eeskirjadega geneetiliselt muundatud organismide või bioloogiliselt ohtlike jäätmete hävitamiseks.

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

Merck Sharp & Dohme B.V. Waarderweg 39 2031 BN Haarlem Holland

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/19/1392/001 - pakendis 10

13. PARTII NUMBER

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-VÖÖTKOOD

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

MINIMAALSED ANDMED, MIS PEAVAD OLEMA VÄIKESEL VAHETUL SISEPAKENDIL

VIAALI ETIKETT

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS JA MANUSTAMISTEE(D)

Ervebo süstelahus rVSV∆G-ZEBOV-GP, elus

2. MANUSTAMISVIIS

3. KÕLBLIKKUSAEG

4. PARTII NUMBER

5. PAKENDI SISU KAALU, MAHU VÕI ÜHIKUTE JÄRGI

1 annus – 1 ml

6. MUU

See ravimpreparaat sisaldab GMO-d.