RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Epipen, 150 mikrogrammi süstelahus pen-süstlis

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml sisaldab 0,5 mg adrenaliini (epinefriin). Üks annus (0,3 ml) sisaldab 150 mikrogrammi (0,15 mg) adrenaliini.

INN. Epinephrinum

Teadaolevat toimet omav abiaine: naatriummetabisulfit (E223) 0,5 mg/annuses.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus süstlis (pen-süstel). Läbipaistev ja värvitu lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ägedate allergiliste reaktsioonide (anafülaktiline šokk), mis on põhjustatud putukahammustusest või – pistest, toiduainetest, ravimitest ja teistest allergeenidest, samuti füüsilisest koormusest indutseeritud või idiopaatilise anafülaksia erakorraline ravi.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Lapsed Laste tavapärane annus on 0,01 mg/kg. Siiski võib raviarst määrata suurema või väiksema annuse, kaaludes põhjalikult iga individuaalse patsiendi puhul aset leidvate reaktsioonide tõsidust, mille vastu antud ravimit määratakse. Alla 150 mikrogrammi suurust annust ei ole võimalik Epipen pen-süstliga manustada. Arst peab kaaluma adrenaliini teiste süstitavate vormide kasutamist, kui väikestele lastele on vajalikud väiksemad annused. Lapsed ja noorukid kehakaaluga üle 30 kg* Tavaline annus on 300 mikrogrammi lihasesisese süstena. * Antud patsientidele on saadaval Epipen pen-süstlid, mis sisaldavad 300 mikrogrammi adrenaliini ühe annuse kohta.

Lapsed kehakaaluga 15 kg kuni 30 kg Tavaline annus on 150 mikrogrammi lihasesisese süstena.

Lapsed kehakaaluga alla 15 kg Epipeni sobivust tuleb hinnata individuaalselt. Lastele kehakaaluga alla 7,5 kg ei ole kasutamine soovitatav, välja arvatud juhul, kui on tegemist eluohtliku seisundi ning arsti poolse soovitusega.

Täiskasvanud

Tavaline annus on 300 mikrogrammi lihasesisese süstena.

Ette nähtud annus tuleb manustada kohe, kui ilmnevad anafülaksia sümptomid. Kui pärast ravimi manustamist kliinilised sümptomid ei parane või halvenevad, võib 5...15 minutit pärast esimest süstet manustada teise süste Epipen pen-süstliga. Soovituslik on igale patsiendile välja kirjutada kaks Epipen pen-süstlit, mida peaks kogu aeg endaga kaasas kandma.

Epipeni välja kirjutav arst peab olema kindel, et patsient mõistab kasutamise näidustusi ja oskab pen- süstlit õigesti kasutada. Seepärast peab raviarst patsiendile detailselt tutvustama patsiendi infolehe sisu, korrektset pen-süstli kasutamist ning võimalikke anafülaktilise šoki sümptomeid.

Manustamisviis Epipen on mõeldud koheseks manustamiseks patsientidele, kellel on suurenenud risk anafülaksia tekkeks, sh isikud, kellel on anamneesis anafülaktiline reaktsioon.

Intramuskulaarseks manustamiseks anterolateraalselt reide, mitte tuharasse. Pen-süstel on disainitud süstimiseks läbi riiete või otse läbi naha.

Vaata lõik 6.6 „Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks“.

Patsienti/abiandjat tuleb teavitada järgnevast pärast igakordset Epipeni kasutamist.

• Tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, seisundiks nimetada „anafülaksia“ isegi siis, kui patsiendi sümptomid hakkavad paranema (vt lõik 4.4).
• Teadvusel patsient peaks eelistatult lamama, jalad ülesse tõstetud, kuid hingamisraskuste korral tuleb istuda. Teadvuseta patsient tuleb keerata püsivasse küliliasendisse (recovery position).
• Kuni meditsiinilise abi saabumiseni peaks patsient jääma võimalusel kellegi järelevalve alla.

4.3 Vastunäidustused

Teadaolevalt ei ole absoluutseid vastunäidustusi Epipen pen-süstli kasutamiseks ägeda allergilise reaktsiooni korral.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõiki patsiente, kellele Epipen välja kirjutatakse, tuleb põhjalikult juhendada, millisel näidustusel Epipeni kasutada ning samuti demonstreerida korrektset kasutamist (vt lõik 6.6). Soovitav on Epipeni korrektset kasutamist õpetada ka patsiendi lähedastele (nt vanemad, hooldajad, õpetajad), juhuks kui abi on vaja hädaolukorras.

Patsienti tuleb juhendada helistama hädaabinumbril 112 kutsumaks kiirabi, seisundiks nimetada anafülaksia. Pärast esimese annuse manustamist tuleb koheselt otsida meditsiinilist abi anafülaktilise episoodi kulu jälgimiseks ning vajadusel edasise ravi osutamiseks. Pen-süstliga tuleb süstida reie anterolateraalsesse osasse. Patsiente tuleb juhendada mitte süstima tuharasse.

Kui süste teeb hooldaja, tuleb süstimise ajaks tagada patsiendi jala liikumatus, et minimeerida jala haavandumise, nõela kõverdumise või teiste vigastuste riski. Ravim on ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutatud pen-süstlit ei tohi mitte mingil tingimusel korduvalt kasutada.

Adrenaliini manustatakse tavaliselt äärmise ettevaatusega patsientidele, kellel on südamehaigus. Adrenaliini tohib määrata neile patsientidele, kuid ka neile, kes põevad diabeeti, hüpertüreoidismi, hüpertensiooni ja eakatele inimestele, vaid siis, kui potentsiaalne kasu kaalub üles võimalikud ohud. Pärast adrenaliini manustamist on risk kõrvaltoimete tekkeks järgmistel patsientidel: kellel esineb

raske neerukahjustus, eesnäärme adenoom, mis viib jääkuriini tekkeni, hüpokaltseemia ja hüpokaleemia.

Suletud nurga glaukoomiga patsientidel kutsub epinefriin esile pupilli laienemise (müdriaas), mis võib indutseerida suletud nurga glaukoomi ägenemisepisoodi, ahendades veelgi äravoolunurka.

Vastupidiselt, avatud nurga glaukoomi korral adrenaliin (epinefriin) vähendab silmasisest rõhku, vähendades vesivedeliku teket ja suurendades äravoolu trabekulaarse võrgustiku kaudu.

Parkinsoni tõvega patsientidel võib adrenaliin olla seotud Parkinsoni tõvele iseloomulike sümptomite, nagu näiteks jäikus ja värisemine, mööduva halvenemisega.

Patsienti/abiandjat tuleb informeerida bifaasilise anafülaksia võimalikust tekkest, mis väljendub esialgse paranemisega, millele järgneb mõne tunni pärast sümptomite kordumine.

Astmapatsientidel võib olla suurem risk raskete anafülaktiliste reaktsioonide tekkeks.

Juhuslikul kätesse või jalgadesse süstimisel on esinenud perifeerset isheemiat. Patsiendid võivad vajada ravi pärast juhuslikku süstimist.

Patsientidel, kellel on paks nahaalune rasvakiht, võib manustatud adrenaliin mitte jõuda lihaseni, mistõttu mõju on suboptimaalne (vt lõik 5.2). Vajalik võib olla teine süste teise Epipeniga (vt lõik 4.2).

Naatriummetabisulfit Epipen sisaldab naatriummetabisulfitit, mis võib tundlikel inimestel harva põhjustada raskeid ülitundlikkusreaktsioone, sealhulgas anafülaktilisi sümptomeid ja bronhospasmi, eriti neil, kellel on anamneesis astma. Patsiente, kellel esinevad eelpool mainitud seisundid, tuleb põhjalikult instrueerida, millistel asjaoludel tuleks Epipeni kasutada.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes annuses, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Patsiente tuleb hoiatada seotud allergeenide suhtes ning need tuleb võimalikult kiiresti määrata, et spetsiifilisi allergeene tulevikus vältida.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ettevaatusega tuleb Epipeni määrata patsientidele, kes kasutavad ravimpreparaate, mis võivad suurendada südame tundlikkust ja tekitada arütmiat, nt digitaalis ja kinidiin. Adrenaliini toimet võivad tugevdada tritsüklilised antidepressandid, monoaminooksüdaasi inhibiitorid (MAO-inhibiitorid) ja katehooloksimetüültransferraasi inhibiitorid (catechol-O-methyl transferase inhibitors, COMT- inhibiitorid), kilpnäärmehormoonid, teofülliin, oksütotsiin, parasümpatolüütikumid, teatud antihistamiinikumid (difenhüdramiin, kloorfeniramiin), levodopa ja alkohol.

Adrenaliin pärsib insuliini sekretsiooni ja sellest tulenevalt tõstab vere glükoosisisaldust. Seetõttu võib olla vajalik adrenaliini saavatel diabeetilistel patsientidel suurendada insuliini või oraalsete hüpoglükeemiliste ravimite annust.

Epinefriini alfa- ja beetastimuleerivad toimed võivad olla antagoniseeritud samaaegse ravi ajal alfa- ja beetaretseptorite blokaatorite või parasümpatomimeetiliste ainetega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Kliiniline kogemus rasedate ravis on piiratud. Adrenaliini tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu õigustab võimaliku riski lootele.

Imetamine Adrenaliin ei ole suukaudsel manustamisel omastatav. Adrenaliin, mis on eritunud rinnapiima, ei põhjusta oodatavalt mingit efekti rinnapiimatoidul imikule.

Fertiilsus Kuna adrenaliin on aine, mis esineb kehas, on ebatõenäoline, et sellel ravimil võiks olla kahjulik mõju viljakusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed, mida seostatakse adrenaliini alfa-ja beetaretseptorite aktiivsusega, võivad hõlmata sümptomeid, nagu tahhükardia ja hüpertensioon, aga ka kõrvaltoimeid kesknärvisüsteemile.

Kõrvaltoimete hindamisel kasutatakse järgnevaid esinemissageduse kategooriaid.

• Väga sage (≥ 1/10).
• Sage (≥ 1/100 kuni < 1/10).
• Aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100)
• Harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000).
• Väga harv (< 1/10 000).
• Teadmata (sagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteem Sagedus Kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Teadmata Süstekoha infektsioon * Psühhiaatrilised häired Teadmata Ärevus

Närvisüsteemi häired Teadmata Peavalu, pearinglus, värisemine Südame häired Harv Stress-kardiomüopaatia Vaskulaarsed häired Teadmata Hüpertensioon, kahvatus, perifeerne Respiratoorsed, rindkere ja Teadmata Hingamisraskused mediastiinumi häired Seedetrakti häired Teadmata Iiveldus, oksendamine Naha ja nahaaluskoe kahjustused Teadmata Liigne higistamine Üldised häired ja manustamiskoha Teadmata Asteenia reaktsioonid Vigastus, mürgistus ja protseduuri Teadmata Juhuslik nõelavigastus # tüsistused

* turuletulekujärgselt on harvadel juhtudel esinenud tõsiseid naha ja pehmete kudede infektsioone, sh nekrotiseeriv fastsiit ja müonekroos, mis on põhjustatud klostriidiumi poolt (gaasgangreen). # juhusliku süstimise tõttu tekkivate kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda südame löögisageduse kiirenemine, paiksed reaktsioonid, sh süstekoha kahvatus, külmus ja hüpoesteesia, või süstimiskoha vigastus, mille tagajärjel võib tekkida verevalum, verejooks, naha värvimuutus, erüteem või luustiku vigastus. Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamine või juhuslikult intravaskulaarselt süstitud adrenaliin võib järsku tõusnud vererõhu tõttu põhjustada aju hemorraagiat. Perifeerse vasokonstriktsiooni ja südame stimulatsiooni tõttu võib tekkida ka surmaga lõppev äge kopsuturse. Kopsuturset võib ravida alfablokaatoritega, nt fentolamiin. Südame rütmihäirete puhul võib raviks kasutada beetablokaatoreid.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: südametegevust stimuleerivad ravimid, v.a südameglükosiidid, adrenergilised ja dopaminenergilised ained; ATC kood: C01CA24.

Adrenaliin on katehhoolamiin, mis stimuleerib sümpaatilist närvisüsteemi (mõlemaid, nii alfa- kui beetaretseptoreid), mille tulemusena tõusevad südame löögisagedus, südame väljutusmaht kui ka koronaarne tsirkulatsioon. Mõjudes beetaretseptoritele bronhide silelihastes, lõõgastab adrenaliin bronhide silelihaseid, mille tulemusena leeveneb vilistav hingamine ja hingeldamine. Adrenaliin inaktiveeritakse kiiresti ning suurem osa manustatud annusest eritub organismist metaboliitidena koos uriiniga.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Adrenaliin on kehaomane aine, mida toodetakse neerupealiste säsis ja eritatakse vastuseks pingutusele või stressile. See muudetakse organismis kiiresti kahjutuks peamiselt ensüümide COMT ja MAO toimel. Maksas leidub neid ensüüme rikkalikult ning maks on oluline, kuid mitte hädavajalik kude adrenaliini inaktivatsiooniprotsessides. Enamus adrenaliini annusest eritatakse organismist metaboliitidena koos uriiniga.

Adrenaliini poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 2,5 minutit. Subkutaansel või intramuskulaarsel manustamisel võib siiski lokaalne vasokonstriktsioon aeglustada absorptsiooni, nii et toime tekib varjatult ja võib kesta palju kauem kui poolväärtusaja järgi arvestada võiks. Süstekoha ümbrust on soovitatav õrnalt masseerida.

Ühes ristuva ülesehitusega farmakokineetika uuringus 35 tervel isikul, kes jagati rühmadesse vastavalt reie nahaaluse rasvakihi paksusele ja kihitati soo järgi, tehti reie keskosa anterolateraalsesse piirkonda ühekordne 0,3 mg/0,3 ml süste Epipen pen-süstliga ning võrreldi lihaskihti manustamiseks kohandatud nõeltega manuaalsüstlaga manustatud annusega, Tulemused näitavad, et naissoost isikutel, kelle nahaalune rasvakiht oli paks (naha ja lihase vahekaugus maksimaalse surve korral > 20 mm), oli adrenaliini imendumiskiirus aeglasem, mis avaldus sellistel isikutel väiksema plasmakontsentratsioonina esimese kümne minuti jooksul pärast süstimist (vt lõik 4.4). Siiski oli adrenaliini ekspositsioon süstele järgneva 0...30 minuti jooksul (AUC ) kõigi rühmade isikutel Epipeniga manustamisel suurem kui süstlaga manustades. Oluline on märkida, et tervetel isikutel, kelle nahaalune kude on hästi verega varustatud, täheldatud suundumus kõrgemate adrenaliini plasmakontsentratsioonide poole pärast Epipeni kasutamist võrreldes käsitsi tehtud lihasesisese süstega, ei pruugi olla ülekantav patsientidele, kellel on tekkinud anafülaktiline šokk ja kellel võib esineda vere ümberjaotumist nahast jalalihastesse. Seetõttu tuleb arvestada võimalusega, et süstimise ajal võib nahas esineda veresoonte ahenemist. Samas oli selles uuringus individuaalne ja isikutevaheline varieeruvus suur ning seetõttu ei saa lõplikke järeldusi teha.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Puuduvad prekliinilised andmed, mis oleksid raviarstile olulised.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Naatriummetabisulfit (E223), Vesinikkloriidhape (pH kohandamiseks), Süstevesi.

6.2 Sobimatus

Adrenaliin ja tema soolad hävivad kiiresti lahustes, milles sisalduvad oksüdeerivad osakesed. Oksüdeerimisprotsessi on võimalik inhibeerida antioksüdantide juuresolekul. Kokkupuutel õhu või otsese valgusega muutub lahuse värv tumedamaks.

6.3 Kõlblikkusaeg

19 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda.

Kontrollida lahust perioodiliselt läbi vaateakna veendumaks, et lahus on selge ja värvitu. Visata pen- süstel minema ja asendada uuega, kui lahus on muutnud värvi või sisaldab osakesi või selle kõlblikkusaeg on möödas. Kõlblikkusaeg on märgitud pakendil ning pen-süstlit ei tohi kasutada pärast seda kuupäeva.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Vahetu pakend/sulgemissüsteem koosneb klaasist kolbampullist, mis on ühest otsast suletud kummikorgiga ja teisest otsast kummist membraaniga, mis on sisestatud alumiiniumist südamikku koos roostevabast terasest nõelaga. Klaasist kolbampull sisaldab ravimit.

Pen-süstli manustamisseadeldis Klaasist kolbampull Boorsilikaatklaas,I tüüpi

Membraan – Sulgeja PH 701/50/Must (butüülkummist kolb)

Nõel – Südamik – Ümbris Nõel: silikoonitud roostevabast terasest tüüp 304, kaitstud nõela pikkus on ligikaudu 13 mm. Südamik: anodeeritud alumiiniumsulam 3003. Ümbris: sünteetiline polüisopreen.

Pen-süstlis on 2 ml süstelahust. Iga pen-süstel väljutab ühe annuse (0,3 ml), milles on 150 mikrogrammi adrenaliini.

Pakendi suurused: 1 pen-süstel 2 x 1 pen-süstel

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Pen-süstel tuleb hävitada kohe pärast kasutamist.

Raviarst võib patsiendi instrueerimisel demonstreerida Epipeni õiget kasutamist „Epipen TRAINER“ abil (ei sisalda süstelahust ega nõela).

Epipen pen-süstel sisaldab 2 ml adrenaliini süstelahust 0,5 mg/ml, mis on disainitud väljastama ühe annusr (0,3 ml), milles on 150 mikrogrammi adrenaliini. Pärast kasutamist jääb pen-süstlisse 1,7 ml lahust.

Ärge eemaldage sinist kaitsekorki enne, kui olete valmis ravimit kasutama.

Mitte mingil juhul ärge pange Epipen pen-süstli oranži otsa enda pöidla, sõrme või käte vastu või lähedusse. On teatatud perifeerse isheemia esinemisest juhusliku kätte või sõrme süstimise tulemusena. Vaata lõik 4.4. Epipen pen-süstlit tuleb kasutada reie välisküljel. Süstal aktiveeritakse kohe, kui Epipen pen-süstli oranž ots satub kontakti naha või muu pinnaga.

Epipen pen-süstlid on disainitud lihtsaks kasutamiseks isikutele, kellel puudub varasem kogemus ning on seega esmaabivahend. Epipen pen-süstel tuleb suruda tugevalt ligikaudu 10 cm kaugusele reie välisküljest. Täpsem paigutus reie välimisel küljel ei ole vajalik. Kui Epipen on surutud vastu reit, vabaneb vedrumehhanismiga kolb, surudes varjatud nõela reielihasesse ning väljutades adrenaliiniannuse:

1. Haarakse Epipen tugevamasse kätte, nii et pöial oleks sinise ohutuskorgi lähedal. 2. Eemaldage sinine ohutuskork, tõmmates seda teise käega otse eemale. 3. Hoidke Epipen ligikaudu 10 cm kaugusel reie välisküljest. Süstla oranž otsik peab osutama reie väliskülje poole. 4. Suruge Epipen õige nurga all (90 kraadi) tugevalt reie väliskülje vastu. 5. Hoidke 3 sekundit süstalt paigal. Süste on nüüd teostatud ning pen-süstli vaateaken on varjatud. Epipen tuleb seejärel eemaldada (oranž nõelakate katab nõela) ja ohutult hävitada. 6. Masseerige süstekohta õrnalt 10 sekundit.

Epipen pen-süstlis võib esineda väike mull. See ei mõjuta toote kasutamist ega efektiivsust.

Kasutusjuhis on pakendis kaasas. Vt lõik 4.2 juhiseid, mida patsient/abiandja peaks tegema pärast igakordset Epipeni kasutamist.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Viatris Healthcare Limited Damastown Industrial Park Mulhuddart Dublin 15 DUBLIN Iirimaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

824013

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.10.2013 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.12.2018

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2025