RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml süstelahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml lahust sisaldab 50 mikrogrammi fentanüüli (fentanüültsitraadina). Üks 2 ml ampull sisaldab 100 mikrogrammi fentanüüli (fentanüültsitraadina). Üks 10 ml ampull sisaldab 500 mikrogrammi fentanüüli (fentanüültsitraadina).

INN. Fentanylum

Teadaolevat toimet omavad abiained 2 ml ampull sisaldab 7,08 mg (0,31 mmol) naatriumi. 10 ml ampull sisaldab 35,41 mg (1,54 mmol) naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahus.

Selge, värvitu süstelahus ilma nähtavate osakesteta. Lahuse pH on 4,0...7,0. Osmolaalsus on ligikaudu 285 mOsmol/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml on anesteesia opioidanalgeetikum: kasutamiseks üld- või lokaalanesteesia korral; kasutamiseks koos neuroleptikumiga.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml võib kasutada ainult tingimustes, kus on tagatud hingamisteede toimivuse jälgimine ja personal on võimeline jälgima hingamist (vt lõik 4.4).

Annustamine

Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml annus tuleb individuaalselt määrata vanuse, kehakaalu, füüsilise seisundi, kaasnevate patoloogiliste seisundite, kasutatavate ravimite ja kirurgilise protseduuri ning anesteesia tüübi kohta.

Täiskasvanud Induktsioonil süstitakse intravenoosselt tavaliselt 200 kuni 600 mikrogrammi (2,8...8,5 mikrogrammi/kg), mis vastab 4...12 ml-le. Üle 200-mikrogrammised annused tuleb manustada ainult koos ventileerimisega. Analgeesia säilitamiseks võib 30 kuni 45 minuti pärast manustada täiendavalt intravenoosselt 50 kuni 200 mikrogrammi (0,7..2,8 mikrogrammi/kg), mis vastab 1...4 ml-le.

Lapsed 12...17-aastased noorukid Järgida täiskasvanute annustamist.

2...11-aastased lapsed Lastel on induktsiooniks üldiselt soovitatav 1,25...2,5 mikrogrammi/kg kohta või 0,25...0,5 ml 10 kg kehamassi kohta. Analgeesia säilitamiseks võib iga 30...45 minuti tagant manustada täiendavalt intravenoosselt 0,25 ml 10 kg kehamassi kohta.

Alla 2-aastased lapsed Puuduvad kogemused fentanüüli kasutamisega alla 2-aastastel lastel.

Kasutamine lastel Spontaanselt hingavatel lastel võib analgeesia meetodit kasutada ainult anesteesia meetodi või sedatsiooni/analgeesia meetodina väljaõppinud personal tingimustes, kus äkki tekkinud lihasrigiidsust (mis vajab intubatsiooni) või apnoed (mis vajab ventileerimist) saab ravida (vt lõik 4.4).

Kasutamine eakatel Nagu ka teiste opioididega, tuleb algannust vähendada eakatel (> 65-aastased) ja nõrgestatud organismiga patsientidel. Algannuse toimet tuleb arvestada, kui määratakse järgnevaid annuseid.

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientidel tuleb kaaluda Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml annuse vähendamist ja neid patsiente tuleb hoolikalt jälgida fentanüüli toksilisuse suhtes (vt lõik 5.2).

Rasvunud patsiendid Rasvunud patsientidel on üleannustamise oht, kui annus arvutatakse kehamassi põhjal. Rasvunud patsientide (KMI > 30 kg/m2) annus tuleb määrata normaalkaalu järgi ja mitte ainult kehamassi põhjal. Edasine tiitrimine tuleb teha ettevaatlikult toime põhjal (vt lõik 5.2).

Manustamisviis

Manustada aeglaselt, 1...2 minuti jooksul, intravenoosselt.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete või teiste opioidide suhtes.

• Halb kopsufunktsioon ilma mehaanilise ventileerimiseta. Seda morfinomimeetiliste ainete hingamist pärssiva toime tõttu.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Fentanüüli võib kasutada ainult tingimustes, kus hingamisteede toimivuse jälgimine on tagatud ja personal on võimeline hingamist jälgima. Nagu ka teised tugevad opioidid, võib fentanüül pärssida hingamist ja see on annusest sõltuv. Oluline hingamise pärssimine tekib, kui fentanüüli manustatakse annuses üle 200 mikrogrammi (4 ml). Seda toimet saab neutraliseerida spetsiifilise opioidi antagonisti naloksooni manustamisega. Vajalik võib olla opioidi antagonisti annuse korduv manustamine, sest hingamise pärssimine võib kesta kauem kui opioidantagonisti toime. Sügava analgeesiaga kaasneb väljendunud hingamise pärssimine ja see võib püsida või taastekkida operatsioonijärgsel ajal. Seega on oluline, et patsiente jälgitakse hoolikalt. Kohe peavad kättesaadavad olema elustamisvahendid ja opioidi antagonistid. Hüperventilatsioon anesteesia ajal võib muuta patsiendi vastust CO -le ja mõjutada seega hingamist pärast operatsiooni. Tekkida võib lihasrigiidsus, mille tulemusena võib tekkida samuti hingamise pärssimine. Selle esinemist võib vähendada aeglase intravenoosse süstimisega (tavaliselt piisav väikeste annuste korral). Reaktsiooni saab ravida kunstliku hingamise, bensodiasepiinide eelneva manustamise ja vajadusel lihaslõõgastite manustamisega.

Fentanüüli manustamisel tuleb arvestada anafülaktilise reaktsiooni tekkimise võimalusega. Tekkida võivad mitteepileptilised müokloonsed reaktsioonid. Tekkida võivad bradükardia ja südameseiskus, kui patsiendile manustati liiga vähe antikolinergilist ainet või kui Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml manustati koos mittevagolüütilise lihaslõõgastiga. Bradükardiat saab ravida atropiiniga. Opioidid võivad põhjustada hüpotensiooni, eriti hüpovoleemilistel patsientidel. Stabiilse arteriaalse rõhu säilitamiseks tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid. Vältida tuleb opioidide kiireid boolussüste. Patsientidel, kellel on ajusisese rõhu langus, kaasneb keskmise arteriaalse rõhu ajutise langusega mõnikord lühiajaline perfusioonirõhu langus. Kroonilist opioidravi saavatel või opioidsõltuvusega patsientidel võib olla vajalik suurem annus. Annuse vähendamine on soovitatav eakatel ja nõrgestatud organismiga patsientidel. Opioide tuleb hoolikalt tiitrida patsientidel, kellel on anamneesis üks või enam järgmistest seisunditest: ravile allumatu hüpotüreoidism, kopsuhaigus, nõrgenenud kopsufunktsioon või alkoholism. Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidele tuleb annus määrata ettevaatusega võimaliku halvema metabolismi tõttu. Neerukahjustusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida fentanüüli toksilisuse suhtes. Dialüüsi tõttu võib fentanüüli jaotumine muutuda ja see võib mõjutada seerumikontsentratsiooni. Neid patsiente tuleb postoperatiivselt kauem jälgida.

• Kui Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml manustatakse koos neuroleptikumidega, peab arst

teadma mõlema ravimi spetsiifilisi omadusi, eriti erinevusi toimekestuses. Selle kombinatsiooni manustamisel on suurem risk hüpotensiooni tekkeks. Neuroleptikumid võivad põhjustada ekstrapüramidaalseid sümptomeid, mida saab ravida parkinsonismivastaste ravimitega. Parkinsonismivastaste ravimitega koosmanustamine võib suurendada tardiivse düskineesia riski.

• Nagu ka teiste opioididega, võib fentanüüli manustamisel antikolinergilise toime tõttu suureneda

rõhk sapiteedes ja täheldada võib Oddi sfinkteri spasme. Myasthenia gravis'ega patsientidel tuleb hoolikalt kaaluda teatud antikolinergiliste ja neuromuskulaarsete blokaatorite kasutamist enne üldanesteesiat ja selle ajal, kui fentanüüli manustatakse intravenoosselt.

• Ettevaatus on vajalik, kui Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml manustatakse koos ravimitega,

mis mõjutavad serotoniinergilist neurotransmitterite süsteemi. Võimalik eluohtlik serotoniinisündroom võib tekkida, kui samal ajal kasutatakse teisi serotoniinergilisi aineid, nagu selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) ja serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d) ning ravimeid, mis inhibeerivad serotoniini lagundamist [sh monoamiini oksüdaasi inhibiitorid (MAOI-d)]. See võib tekkida soovitatava annuse korral. Serotoniinisündroom võib hõlmata muutusi psühholoogilises seisundis (nt agiteeritus, hallutsinatsioonid, kooma), autonoomset ebastabiilsust (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia), neuromuskulaarseid häireid (nt hüperrefleksia, halb koordinatsioon, rigiidsus) ja/või seedetrakti sümptomeid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus). Serotoniinisündroomi kahtluse korral tuleb kiiresti kaaluda Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml kasutamise lõpetamist.

Tolerantsus ja opioidikasutamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus) Opioidide korduval manustamisel võib tekkida tolerantsus, füüsiline ja psühholoogiline sõltuvus. Opioidide korduval kasutamisel võib kujuneda opioidikasutamise häire (opioid use disorder, OUD). Opioidide kuritarvitamine või tahtlik väärtarvitamine võib põhjustada üleannustamist ja/või surma. Risk OUD tekkeks on suurem neil patsientidel, kellel on isiklikus või perekondlikus anamneesis (vanemad või õed-vennad) ainete kasutamise häire (sh alkoholitarvitamise häire), kes on käesolevalt tubaka kasutajad või patsientidel, kellel on isiklikus anamneesis teisi vaimse tervise häireid (nt depressioon, ärevus ja isiksusehäired). Ärajätusündroom Korduv manustamine lühikeste ajavahemike tagant ja pikema aja vältel võib põhjustada ärajätusündroomi teket pärast ravi lõpetamist ning selle nähud võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, ärevus, külmavärinad, treemor ja higistamine.

Lapsed

Spontaanselt hingavatel lastel võib analgeesia meetodit kasutada ainult anesteesia meetodi või sedatsiooni/analgeesia meetodina väljaõppinud personal tingimustes, kus äkki tekkinud lihasrigiidsust (mis vajab intubatsiooni) või apnoed (mis vajab ventileerimist) saab ravida.

Abiained Ravim sisaldab: 7,08 mg naatriumi 2 ml ampulli kohta, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“ . 35,41 mg naatriumi 10 ml ampulli kohta, mis on võrdne 1,78%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste ravimite toime fentanüülile

MAO inhibiitorid ja teised serotoniinergilised ained Fentanüüli ja MAO inhibiitorite koosmanustamine võib põhjustada paroksüsmaalset KNS-i stimulatsiooni ja hüpertensiooni. Samaaegset manustamist tuleb vältida ja võimalusel tuleb ravi MAO inhibiitoritega lõpetada vähemalt 2 nädalat enne ravi Fentanyl Kalceks’iga. Fentanüüli samaaegne manustamine koos serotoniinergilise ainega, nagu SSRI või SNRI, või MAO inhibiitoriga võib suurendada potentsiaalselt eluohtliku seisundi serotoniinisündroomi riski. Kui Fentanyl Kalceks’i ja SSRI, SNRI või MAO inhibiitori koosmanustamist ei saa vältida, tuleb patsienti jälgida serotoniinisündroomi sümptomite suhtes kogu koosmanustamise aja.

Ained, nagu barbituraadid, bensodiasepiinid, neuroleptikumid, halogeengaasid, gabapentinoidid (gabapentiin ja pregabaliin) või muud ained, millel on mitteselektiivne KNS-i depresseeriv toime (sh alkohol), võivad suurendada opioidide põhjustatud respiratoorset depressiooni. Kui patsiendile on neid aineid manustatud, võib vajalik fentanüüli annus olla väiksem kui tavaliselt.

Fentanüül on kiire kliirensiga aine ning metaboliseerub kiiresti ja ulatuslikult CYP3A4 kaudu. 200 mg itrakonasooli (tugev CYP3A4 inhibiitor) suukaudne manustamine iga päev 4 päeva jooksul ei mõjutanud märkimisväärselt intravenoosselt manustatava fentanüüli farmakokineetikat. Ritonaviiri (üks tugevamaid CYP3A4 inhibiitoreid) suukaudne manustamine vähendas intravenoosselt manustatava fentanüüli kliirensit 2/3 võrra, kuid suurimat plasmakontsentratsiooni ei mõjutanud ühekordne intravenoosne fentanüüli annus.

Flukonasooli või vorikonasooli koosmanustamine fentanüüliga võib suurendada ekspositsiooni fentanüülile ligikaudu 25...40%. Flukonasooli või vorikonasooli ja fentanüüli samaaegsel manustamisel tuleb patsiente hoolikalt jälgida ja vajadusel kohandada fentanüüli annust. Kui fentanüüli manustatakse ühekordse annusena, tuleb patsiente hoolikalt jälgida, kui neile manustatakse samal ajal tugevaid CYP3A4 inhibiitoreid, nagu ritonaviir. Pideval manustamisel võib olla vajalik fentanüüli annuse vähendamine, et ennetada fentanüüli kuhjumist, mis võib põhjustada pikemaajalist või hiljem väljendunud respiratoorset depressiooni.

Tsütokroom P450 3A4 (CYP3A4) indutseerijad Fentanüüli süste koos tugevate CYP3A4 indutseerijatega (nt karbamasepiin, fenütoiin) võib vähendada fentanüüli plasmakontsentratsiooni ja seega ka selle toimet. Patsiente tuleb hoolikalt jälgida vähenenud valuvastase toime suhtes, kui fentanüüli kasutatakse koos tugevate CYP3A4 indutseerijatega. Vajadusel tuleb kaaluda fentanüüli annuse suurendamist.

Fentanüüli toime teistele ainetele

Samaaegsel KNS-i depresseeriva toimega ainete manustamisel, sh opioidid, sedatiivid, uinutid, üldanesteetikumid, fenotiasiinid, rahustid, lihaslõõgastid, uinutava toimega antihistamiinikumid ja alkohol, võib esineda aditiivne depresseeriv toime ning sellistel juhtudel võib tekkida hüpoventilatsioon, hüpotensioon ja sügav uni või kooma. Seega vajab fentanüüli koosmanustamine eelnimetatud ainetega erihoolt ja patsiendi jälgimist.

Fentanüüli samaaegsel manustamisel suurenes etomidaadi plasmakontsentratsioon märkimisväärselt (2...3-kordselt). Samaaegsel manustamisel vähenes etomidaadi plasmakliirens ja jaotusruumala 2...3 korda, ilma poolväärtusaja muutuseta.

Fentanüüli ja intravenoosse midasolaami koosmanustamine suurendab midasolaami terminaalset plasma poolväärtusaega ja vähendab selle plasmakliirensit. Ekspositsioon midasolaamile suureneb ligikaudu 50%. Koostoime mehhanism on konkureeriv CYP3A4 inhibitsioon (vt lõik 5.2). Midasolaami ja fentanüüli samaaegsel manustamisel võib olla vajalik vähendada midasolaami annust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Võimaliku kahjuliku toime hindamiseks ei ole piisavalt andmeid Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml kasutamisel raseduse ajal. Fentanüül võib läbida platsentaarbarjääri raseduse varases järgus ja sünnituse ajal. Loomkatsetes on täheldatud ainult piiratud koguses andmeid reproduktiivtoksilisuse kohta (vt lõik 5.3). Võimalik risk inimesele ei ole teada. Fentanüüli ei tohi raseduse ajal kasutada, v.a juhul, kui see on rangelt näidustatud.

Manustamine sünnituse ajal (sh keisrilõige) ei ole soovitatav, sest fentanüül läbib platsentaarbarjääri ja ilmselt surub maha spontaanset hingamist vahetul sünnitusjärgsel perioodil. Kui fentanüüli manustatakse, peab kohe kättesaadav olema ventileerimise süsteem nii emale kui ka lapsele, kui neid peaks vaja minema. Lapse jaoks peab olema kogu aeg kättesaadav opioidi antagonist.

Imetamine Fentanüül eritub rinnapiima. Seega ei ole soovitatav imetada 24 tundi pärast fentanüüli manustamist või kasutada sel perioodil saadud rinnapiima. Seotud riske tuleb kaaluda võimaliku kahjuliku toime suhtes.

Fertiilsus Fentanüüli mõju kohta meeste või naiste fertiilsusele andmeid ei ole. Loomkatsetes on mõned uuringud näidanud väiksemat emasloomade fertiilsust annustes, mis olid emasloomale toksilised (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiendid ei tohi autot juhtida ega käsitseda masinaid mõnda aega (vähemalt 24 tundi) pärast Fentanyl Kalceks’i manustamist.

4.8 Kõrvaltoimed

Fentanüüli ohutust hinnati 376 isikul, kes osalesid 20 kliinilises uuringus, milles fentanüüli hinnati anesteetikumina. Need isikud said vähemalt ühe annuse fentanüüli ja koguti ohutuse andmed. Nende kliiniliste uuringute koondandmete põhjal olid kõige sagedasemad (≥ 5% esinemissagedus) kõrvaltoimed: iiveldus (26,1%), oksendamine (18,6%), lihasrigiidsus (10,4%), hüpotensioon (8,8%), hüpertensioon (8,8%), bradükardia (6,1%) ja sedatsioon (5,3%).

Need kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgselt teatatud kõrvaltoimed (sh ülaltoodud kõrvaltoimed) on jagatud organsüsteemide kaupa ja määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Tabel 1. Fentanüüliga teatatud kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Immuunsüsteemi Ülitundlikkus (sh häired anafülaktiline šokk, Psühhiaatrilised Eufooria Deliirium häired Närvisüsteemi häired Düskineesia Peavalu Krambid Silma kahjustused Nägemishäired Südame häired Bradükardia Südameseiskus Vaskulaarsed häired Hüpotensioon Flebiit Respiratoorsed, Larüngospasm Hüper- Respiratoorne rindkere ja Bronhospasm ventilatsioon depressioon mediastiinumi häired Apnoe Luksumine Seedetrakti häired Iiveldus Düsfaagia Naha ja nahaaluskoe Allergiline Sügelus kahjustused dermatiit Lihaste, luustiku ja Lihasrigiidsus sidekoe kahjustused Üldised häired ja Külmavärinad Ärajätusündroom (vt manustamiskoha Hüpotermia lõik 4.4) reaktsioonid Vigastus, mürgistus Postoperatiivne Anesteesiast ja protseduuri segasus tingitud tüsistused Neuroloogiline hingamisteede

Serotoniinisündroomi juhtudest on teatatud, kui fentanüüli sisaldavaid ravimeid manustati koos tugevate serotoniinergiliste ravimitega (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Nähud ja sümptomid Fentanüüli üleannustamine väljendub farmakoloogiliste toimete pikenemisega. Tekkida võib respiratoorne depressioon, mis võib olla bradüpnoest kuni apnoeni.

Seoses fentanüüli üleannustamisega on sedastatud toksilist leukoentsefalopaatiat.

Ravi Hüpoventilatsiooni või apnoe korral tuleb manustada hapnikku ja vajadusel rakendada ventileerimist. Respiratoorse depressiooni korral tuleb manustada opioidi antagonisti. See ei väldi otsesemate vastumeetmete rakendamist. Arvesse tuleb võtta opioidi antagonisti lühemat toimekestust kui fentanüülil. Vajalik võib olla opioidi antagonisti korduv manustamine. Kui respiratoorse depressiooniga kaasneb lihasrigiidsus, tuleb hingamise kergendamiseks vajadusel manustada lihaslõõgastit. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida. Säilitada tuleb kehatemperatuur ja piisav vedeliku tarbimine. Kui esineb raske või püsiv hüpotensioon, tuleb arvestada hüpovoleemiaga. Sellisel juhul tuleb manustada sobivaid parenteraalseid vedelikke.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: anesteetikumid, opioidanesteetikumid, ATC-kood: N01AH01.

Fentanüül on sünteetiline opioid μ-agonistliku farmakoloogilise toimega. Fentanüül on tugev opioidanalgeetikum. Fentanüüli võib kasutada analgeetilise lisavahendina üldanesteesias või ainult anesteetikumina. 100 mikrogrammisel annusel (2,0 ml) on sarnane valuvaigistav toime kui 10 mg morfiinil. Fentanüülil on kiire toime algus. Maksimaalne analgeetiline toime ja hingamise depressioon tekivad minutitega. Valuvaigistava toime keskmine kestus pärast kuni 100 mikrogrammist ühekordset annust on ligikaudu 30 minutit. Analgeesia sügavus on annusest sõltuv ja seda saab kohandada operatsiooni valutaseme järgi.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Jaotumine Pärast intravenoosset manustamist vähenevad fentanüüli plasmakontsentratsioonid kiiresti, jaotumise poolväärtusajad on ligikaudu 1 minut ja 15 minutit ning terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 8 tundi. Fentanüüli V (keskne jaotusruumala) on ligikaudu 15 l ja totaalne V (tasakaalukontsentratsiooni jaotusruumala) on ligikaudu 400 l. Fentanüül seondub plasmavalkudega ligikaudu 84% ulatuses. Biotransformatsioon Fentanüül metaboliseerub kiiresti, peamiselt maksas CYP3A4 kaudu. Fentanüülil ei ole aktiivseid metaboliite, peamine metaboliit on norfentanüül. Kliirens on ligikaudu 600 ml/min. In vitro uuringud midasolaami kui substraadina näitasid, et fentanüül inhibeerib CYP3A4. Eritumine Ligikaudu 75% manustatud annusest eritub 24 tunni jooksul uriiniga. Ligikaudu 10% uriiniga erituvast annusest on muutumatul kujul.

Patsientide erirühmad

Lapsed Intravenoosse manustamise järel on fentanüüli seostumine plasmavalkudega vastsündinutel väiksem kui täiskasvanutel. Enneaegsetel vastsündinutel on see suurem (ligikaudu 77%) kui ajalistel vastsündinutel (ligikaudu 62%). Kliirens kg kehakaalu kohta ja täielik jaotusruumala pärast fentanüüli intravenoosset manustamist on imikutel ja lastel suurem kui täiskasvanutel. Seetõttu võib olla vajalik suurem fentanüüli annus kg kohta. Vastsündinutel on terminaalne poolväärtusaeg pikem. CYP3A4 aktiivsus on sünni ajal väga väike, kuid suureneb sünni järel ja saavutab 30...40% täiskasvanute tasemest 1 kuu pärast sündi. Kliirensi, püsikontsentratsiooni jaotusruumalad ja terminaalne poolväärtusaeg eri vanuses lastel on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2. Kliirens, tasakaalukontsentratsiooni jaotusruumala ja terminaalne poolväärtusaeg lastel

Imikud 1...26 päeva pärast sündi Imikud 48...71 päeva pärast sündi Lapsed 3,17 ± 0,68 aastat Noorukid 12 ± 1,73 aastat * Tasakaalukontsentratsiooni kliirens ja jaotusruumala väärtused normaliseeritud kehamassi suhtes Neerukahjustus Andmed uuringust, milles fentanüüli manustati intravenoosselt neerusiirdamist saavatele patsientidele, näitavad, et selles patsientide rühmas võib fentanüüli kliirens olla vähenenud. Kui neerukahjustusega patsiendid saavad Fentanyl Kalceks 50 mikrogrammi/ml tuleb neid hoolikalt jälgida ja vajadusel annust vähendada (vt lõik 4.2). Täiskasvanud patsiendid põletushaavadega Pärast fentanüüli boolussüsti või lühiajalist intravenoosset infusiooni suurenes kliirens maksimaalselt 44% koos suurema jaotusruumalaga. Sellega kaasneb väiksem fentanüüli plasmakontsentratsioon. Seetõttu võib olla vajalik fentanüüli annuse suurendamine. Rasvunud patsiendid Suurema kehamassi korral on täheldatud suuremat totaalset fentanüüli kliirensit. Patsientidel KMI-ga > 30 kg/m2 suureneb kliirens ligikaudu 10% 10 kg lihasmassi kohta.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Nagu ka teised opioidid, näitas fentanüül in vitro uuringutes mutageenset toimet imetaja rakkude katsetes ainult tsütotoksilistes kontsentratsioonides koos metaboolse aktivatsiooniga. Närilistel ja bakterirakkudel ei näidanud fentanüül in vivo katsetes mutageenset toimet. Kaheaastases kantserogeensuse uuringus rottidel ei seostatud fentanüüli kasvajate suurema esinemissagedusega.

Mõned uuringud emastel rottidel näitasid vähenenud fertiilsust ja embrüote hukkumist. Need tulemused olid seotud toksilisusega emasloomadele ega olnud otsene ravimi toime arenevale embrüole. Ei olnud tõendeid teratogeensest toimest.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega.

6.3 Kõlblikkusaeg

4 aastat.

Pärast esmast avamist: toode tuleb kohe ära kasutada.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida originaalpakendis, valguse eest kaitstult. Mitte lasta külmuda.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

2 ml klaasist ampull, 10 ampulli pakendis. 10 ml klaasist ampull, 10 ampulli pakendis.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kui kasutatakse ainult osaliselt, ülejäänud lahus hävitada.

Kasutage sõrmekaitset ampulli avamisel.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AS KALCEKS Krustpils iela 71E, Rīga, LV-1057, Läti Tel.: +371 67083320 e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER

1045521

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.11.2021 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.01.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2024