RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Fluticasone Teva, 27,5 mikrogrammi/mõõtannus, ninasprei suspensioon

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks mõõtannus sisaldab 27,5 mikrogrammi flutikasoonfuroaati.

INN Fluticasonum furoas

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks mõõtannus sisaldab 8,25 mikrogrammi bensalkooniumkloriidi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Ninasprei, suspensioon.

Valge suspensioon.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Allergilise riniidi sümptomite ravi täiskasvanutel, noorukitel ja lastel (6-aastased ja vanemad).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ja vanemad) Soovitatav algannus on kaks mõõtannust (27,5 mikrogrammi flutikasoonfuroaati annuse kohta) kummassegi ninasõõrmesse üks kord ööpäevas (ööpäevane koguannus 110 mikrogrammi).

Kui on saavutatud piisav kontroll haigusnähtude üle, võib säilitusraviks vähendada annust ühe pihustuseni kummassegi ninasõõrmesse üks kord ööpäevas (ööpäevane koguannus 55 mikrogrammi). Annust tuleb tiitrida väikseima annuseni, mis säilitab efektiivse kontrolli haigusnähtude üle.

Lapsed (6...11-aastased) Soovitatav algannus on üks mõõtannus (27,5 mikrogrammi flutikasoonfuroaati annuse kohta) kummassegi ninasõõrmesse üks kord ööpäevas (ööpäevane koguannus 55 mikrogrammi).

Patsiendid, kellel ei piisa ühest annusest kummassegi ninasõõrmesse üks kord ööpäevas (ööpäevane koguannus 55 mikrogrammi), võivad manustada kaks annust kummassegi ninasõõrmesse üks kord ööpäevas (ööpäevane koguannus 110 mikrogrammi). Kui on saavutatud piisav kontroll haigusnähtude üle, on soovitatav annuse vähendamine ühe pihustuseni kummassegi ninasõõrmesse üks kord ööpäevas (ööpäevane koguannus 55 mikrogrammi).

Täieliku terapeutilise kasu saamiseks on soovitatav ravimi regulaarne kasutamine. Toime algust on täheldatud juba 8 tundi pärast esimest manustamist. Siiski võib maksimaalne toime saabuda pärast

mitu päeva kestnud ravi ning patsienti tuleb teavitada sellest, et sümptomid paranevad ravimi pideval regulaarsel kasutamisel (vt lõik 5.1). Ravi kestus peab piirduma perioodiga, mis vastab kokkupuutele allergeeniga.

Alla 6 aasta vanused lapsed Fluticasone Teva ohutus ja efektiivsus alla 6 aasta vanustel lastel ei ole tõestatud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõikudes 5.1 ja 5.2, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda.

Eakad patsiendid Nendel patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus Nendel patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2).

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada (vt lõik 5.2).

Manustamisviis Fluticasone Teva ninasprei on ette nähtud ainult nasaalseks manustamiseks.

Enne kasutamist tuleb ninaspreid loksutada ja seejärel eemaldada kaitsekate. Ninasprei ettevalmistamiseks esmakordseks kasutamiseks tuleb pihustada vähemalt 6 annust õhku (kuni tekib peen udu), hoides ninaspreid püstises asendis. Uus ettevalmistus (ligikaudu 6 annuse pihustamine õhku, kuni tekib peen udu) on vajalik ainult juhul, kui kate on olnud lahti 5 päeva või ninaspreid ei ole kasutatud 30 või enam päeva.

Pärast igat kasutamist tuleb otsik puhastada ja kaitsekate sulgeda.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kortikosteroidide süsteemsed toimed Võivad tekkida nasaalse kortikosteroidi süsteemsed toimed, eriti suurte annuste pikaajalisel kasutamisel. Need toimed tekivad palju väiksema tõenäosusega kui suukaudsete kortikosteroidide puhul ning võivad erinevate patsientide ja kortikosteroidpreparaatide puhul varieeruda. Võimalikud süsteemsed toimed võivad olla Cushingi sündroom, Cushingi sündroomile sarnased sümptomid, neerupealiste supressioon, kasvupeetus lastel ja noorukitel, katarakt, glaukoom ja harvem mitmesugused psühholoogilised või käitumuslikud muutused, sealhulgas psühhomotoorne hüperaktiivsus, unehäired, ärevus, depressioon või agressiivsus (eriti lastel). Ravi nasaalsete kortikosteroidide soovitatust suuremate annustega võib viia kliiniliselt olulise neerupealiste supressiooni tekkeni. Kui on tõendeid soovitatust suuremate annuste kasutamisest, tuleb kaaluda süsteemse kortikosteroidi täiendavat manustamist stressiperioodidel või plaaniliste operatsioonide puhul. Flutikasoonfuroaadi annust 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas ei seostatud hüpotaalamuse- hüpofüüsi-adrenaalse (HPA) telje supressiooniga täiskasvanutel, noorukitel või lastel. Siiski tuleb intranasaalse flutikasoonfuroaadi annust vähendada väikseima efektiivse annuseni, mis tagab kontrolli riniidi sümptomite üle. Nagu kõigi intranasaalsete kortikosteroidide puhul, tuleb arvesse võtta kortikosteroidide kogu süsteemset toimet, kui samaaegselt kasutatakse mis tahes muud kortikosteroidravi. Kui on põhjust kahtlustada neerupealiste funktsiooni häiret, peab olema ettevaatlik patsientide süsteemselt steroidravilt flutikasoonfuroaadile üleviimisel.

Nägemishäired Süsteemsete ja paiksete kortikosteroidide kasutamisel võivad tekkida nägemishäired. Kui patsiendil tekivad sümptomid, nagu hägune nägemine või muud nägemishäired, tuleb kaaluda patsiendi suunamist silmaarsti juurde võimalike põhjuste hindamiseks, milleks võivad olla katarakt, glaukoom või harvaesinevad haigused, näiteks tsentraalne seroosne korioretinopaatia, millest on teatatud pärast süsteemsete ja paiksete kortikosteroidide kasutamist.

Kasvupeetus Nasaalsete kortikosteroidide kasutamisel lubatud annustes on lastel teatatud kasvupeetusest. Lastel, kes said ühe aasta jooksul ravi flutikasoonfuroaadiga annuses 110 mikrogrammi ööpäevas, on täheldatud kasvu aeglustumist (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Seetõttu tuleb lastel kasutada väikseimat võimalikku efektiivset annust, mis tagab piisava kontrolli haigusnähtude üle (vt lõik 4.2). Soovitatav on kasvu regulaarne jälgimine lastel, kes saavad pikaajalist ravi nasaalsete kortikosteroididega. Kui kasv aeglustub, tuleb raviplaan üle vaadata eesmärgiga vähendada nasaalse kortikosteroidi annust, võimalusel väikseima efektiivse annuseni, mis tagab kontrolli haigusnähtude üle. Lisaks tuleb kaaluda patsiendi suunamist pediaatri konsultatsioonile (vt lõik 5.1).

Ritonaviiri saavad patsiendid Ritonaviiri samaaegne manustamine ei ole soovitatav flutikasoonfuroaadi süsteemse ekspositsiooni suurenemise riski tõttu (vt lõik 4.5).

Abiained Ravim sisaldab bensalkooniumkloriidi. Pikaajaline kasutamine võib põhjustada ninalimaskesta turset.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Koostoimed CYP3A inhibiitoritega Flutikasoonfuroaat metaboliseerub kiiresti ulatuslikul esmasel maksapassaažil, mida vahendab tsütokroom P450 3A4.

Ühe teise CYP3A4 vahendusel metaboliseeruva glükokortikoidi (flutikasoonpropionaat) kasutamisel saadud andmete põhjal ei ole soovitatav ritonaviiri samaaegne manustamine, kuna esineb flutikasoonfuroaadi süsteemse ekspositsiooni suurenemise risk.

Flutikasoonfuroaadi manustamisel koos tugevatoimeliste CYP3A inhibiitoritega (sh kobitsistaati sisaldavad ravimid) peab olema ettevaatlik, sest võib eeldada süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski. Koosmanustamist tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu kaalub üles kortikosteroidi süsteemsete kõrvaltoimete suurenenud riski ning sellisel juhul tuleb patsiente jälgida kortikosteroidi süsteemsete kõrvaltoimete suhtes. Intranasaalse flutikasoonfuroaadi ja tugevatoimelise CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli koostoime uuringus oli flutikasoonfuroaadi kontsentratsioon määratav rohkematel patsientidel ketokonasooli (6 patsiendil 20-st) kui platseebo rühmas (ühel patsiendil 20-st). See väike ekspositsiooni suurenemine ei põhjustanud 24-tunni seerumi kortisoolitaseme statistiliselt olulist erinevust kahe rühma vahel. Ensüümi indutseerimise ja inhibeerimise andmed näitavad, et kliiniliselt kasutatavate intranasaalsete annuste puhul puudub isegi teoreetiline risk metaboolsete koostoimete tekkeks flutikasoonfuroaadi ja teiste ravimite tsütokroom P450 vahendatud metabolismi vahel. Seetõttu ei ole läbi viidud kliinilisi uuringuid, et hinnata flutikasoonfuroaadi koostoimeid teiste ravimitega.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Flutikasoonfuroaadi kasutamise kohta rasedatel ei ole piisavalt andmeid. Loomkatsetes on glükokortikosteroidid põhjustanud väärarenguid, sh suulaelõhe, ja intrauteriinset kasvupeetust. See ei ole tõenäoline soovitatavate nasaalsete annuste kasutamisel inimestel, mis viib minimaalse süsteemse ekspositsiooni tekkeni (vt lõik 5.2). Flutikasoonfuroaati tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui ravist saadav kasu emale ületab võimalikud ohud lootele või lapsele.

Imetamine Ei ole teada, kas nasaalselt manustatud flutikasoonfuroaat eritub inimese rinnapiima. Flutikasoonfuroaadi manustamist rinnaga toitvatele naistele tuleb kaaluda vaid juhul, kui oodatav kasu emale on suurem võimalikust ohust lapsele.

Fertiilsus Puuduvad andmed toime kohta fertiilsusele inimestel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Fluticasone Teva ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Flutikasoonfuroaadiga ravi ajal kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimed on ninaverejooks, ninalimaskesta haavandid ja peavalu. Kõige tõsisemad kõrvaltoimed on harva teatatud ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia (vähem kui 1 juhtum 1000 patsiendi kohta).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Sesoonse ja aastaringse allergilise riniidi korral kasutatud flutikasoonfuroaadi ohutuse ja efektiivsuse uuringutes sai ravi üle 2700 patsiendi. Sesoonse ja aastaringse allergilise riniidi korral läbi viidud flutikasoonfuroaadi ohutuse ja efektiivsuse uuringutes ravi saanud laste seas olid 243 patsienti vanuses 12 kuni < 18 aastat, 790 patsienti vanuses 6 kuni < 12 aastat ja 241 patsienti vanuses 2 kuni < 6 aastat.

Kõrvaltoimete esinemissageduse määramiseks kasutati andmeid suurtest kliinilistest uuringutest. Kasutatakse järgmist esinemissageduse klassifikatsiooni: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Immuunsüsteemi häired Harv Ülitundlikkusreaktsioonid, sh anafülaksia, angioödeem, lööve ja urtikaaria Närvisüsteemi häired Sage Peavalu Teadmata Düsgeusia, ageusia, anosmia Silma kahjustused Teadmata Mööduvad muutused silmades (vt „Kliiniline kogemus“), hägune nägemine Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Väga sage *Ninaverejooks Sage Ninalimaskesta haavandid, düspnoe** Aeg-ajalt Valu ninas, ebamugavustunne ninas (sh põletustunne, ärritusnähud ja Väga harv Ninavaheseina perforatsioon Teadmata Bronhospasm, düsfoonia, afoonia Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused (lapsed) Teadmata ***Kasvupeetus (vt „Kliiniline kogemus“)

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Ninaverejooks *Ninaverejooks oli üldiselt kerge kuni keskmise raskusega. Täiskasvanutel ja noorukitel oli ninaverejooksu esinemissagedus suurem pikaajalise (üle 6 nädala) kui lühiajalise (kuni 6 nädalat) kasutamise korral.

Süsteemsed toimed Tekkida võivad nasaalsete kortikosteroidide süsteemsed toimed, eriti kui neid kasutatakse pikaajaliselt suurtes annustes (vt lõik 4.4). Nasaalseid kortikosteroide saavatel lastel on kirjeldatud kasvupeetust.

**Düspnoe juhtudest teatati flutikasoonfuroaadi kliinilistes uuringutes rohkem kui 1%-l patsientidest; sarnast esinemissagedust täheldati ka platseeborühmades.

Lapsed Ravimi ohutus alla 6 aasta vanustel lastel ei ole piisavalt tõestatud. Lastel täheldatud kõrvaltoimete sagedus, tüüp ja raskus on sarnased täiskasvanutel täheldatuga.

Ninaverejooks *Laste kuni 12-nädalase kestusega kliinilistes uuringutes oli ninaverejooksu esinemissagedus sarnane flutikasoonfuroaati ja platseebot saanud patsientidel.

Kasvupeetus ***Üheaastases kliinilises uuringus, kus hinnati 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas flutikasoonfuroaati saanud puberteedieelses eas laste kasvu, täheldati kasvukiiruse keskmist ravierinevust -0,27 cm aastas võrreldes platseeboga (vt „Kliiniline efektiivsus ja ohutus“).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Biosaadavuse uuringus manustati kuni 2640 mikrogrammi suuruseid ööpäevaseid intranasaalseid annuseid kolme päeva jooksul ilma, et oleks ilmnenud soovimatuid süsteemseid reaktsioone (vt lõik 5.2).

Äge üleannustamine ei vaja tõenäoliselt muud ravi peale jälgimise.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: nasaalsed preparaadid, kortikosteroidid; ATC-kood: R01AD12.

Toimemehhanism Flutikasoonfuroaat on sünteetiline trifluoreeritud kortikosteroid, millel on väga suur afiinsus glükokortikoidretseptorite suhtes ja tugev põletikuvastane toime.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Sesoonne allergiline riniit täiskasvanutel ja noorukitel Kõigis neljas uuringus vähendas flutikasoonfuroaadi ninasprei 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas platseeboga võrreldes oluliselt ninasümptomite (ninavoolus, ninakinnisus, aevastamine ja sügelus ninas) ning silmasümptomite (silmade sügelus/kipitus, pisaravool ja punetus) esinemist. Üks kord ööpäevas manustamisel püsis toime kogu 24-tunnise manustamisperioodi jooksul.

Ravitoime algust täheldati juba 8 tundi pärast esimest manustamist, toime tugevnes järgnevate päevade jooksul. Flutikasoonfuroaadi ninasprei toimel paranes kõigis neljas uuringus oluliselt üldise ravitoime tajumine patsientide poolt ja patsientide haigusega seotud elukvaliteet (rinokonjunktiviidi elukvaliteedi küsimustik – RQLQ, Rhinoconjunctivitis Quality of Life Questionnaire).

Aastaringne allergiline riniit täiskasvanutel ja noorukitel Flutikasoonfuroaadi ninasprei manustamisel annuses 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas vähenesid platseeboga võrreldes oluliselt ninasümptomid ning paranes üldise ravitoime tajumine patsientide poolt kolmes uuringus. Ühes uuringus vähenesid flutikasoonfuroaadi ninasprei manustamisel annuses 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas platseeboga võrreldes oluliselt silmasümptomid ja paranes patsientide haigusega seotud elukvaliteet (RQLQ). Üks kord ööpäevas manustamisel püsis toime kogu 24-tunnise manustamisperioodi jooksul.

Kaheaastases uuringus, mille eesmärk oli hinnata flutikasoonfuroaadi (110 mikrogrammi üks kord ööpäevas ninasprei) ohutust silmadele, said aastaringse allergilise riniidiga täiskasvanud ja noorukid flutikasoonfuroaati (n = 367) või platseebot (n = 181). Esmaste tulemusnäitajate osas [aeg tagumise subkapsulaarse hägususe suurenemiseni (≥ 0,3 algväärtusest läätse hägususe klassifikatsioonisüsteemi põhjal, versioon III (LOCS [Lens Opacities Classification System] III aste)) ja aeg silmasisese rõhu tõusuni (≥ 7 mmHg algväärtusest)] puudus statistiliselt oluline erinevus kahe grupi vahel. Tagumise subkapsulaarse hägususe suurenemist (≥ 0,3 algväärtusest) esines sagedamini 110 mikrogrammi flutikasoonfuroaadiga ravitud isikutel [14 (4%)] võrreldes platseeboga [4 (2%)] ning see oli mööduva iseloomuga kümnel flutikasoonfuroaadi rühma ja kahel platseeborühma kuulunud isikul. Silmasisese rõhu tõusu (≥ 7 mmHg algväärtusest) esines sagedamini 110 mikrogrammi flutikasoonfuroaadiga ravitud isikutel: seitsmel isikul (2%), kes said 110 mikrogrammi flutikasoonfuroaati üks kord ööpäevas, ja ühel platseebot saanud isikul (< 1%). Need juhud olid mööduva iseloomuga kuuel flutikasoonfuroaadi rühma ja ühel platseeborühma kuulunud isikul. 52. ja 104. nädalal jäid 95%-l mõlema ravirühma isikutest tagumise subkapsulaarse hägususe väärtused ± 0,1 piiridesse võrreldes algväärtustega kummagi silma puhul ning 104. nädalal oli ≤ 1%-l mõlema ravirühma isikutest tagumine subkapsulaarne hägusus suurenenud ≥ 0,3 algväärtusest. 52. ja 104. nädalal jäid enamikel isikutel (> 95%) silmasisese rõhu väärtused ± 5 mmHg piiridesse algväärtusest. Tagumise subkapsulaarse hägususe suurenemise või silmasisese rõhu tõusuga ei kaasnenud kõrvaltoimetena katarakti ega glaukoomi.

Lapsed

Sesoonne ja aastaringne allergiline riniit lastel Lastele soovitatav annustamine põhineb allergilise riniidiga lastelt saadud efektiivsuse andmete hindamisel. Sesoonse allergilise riniidi korral oli flutikasoonfuroaadi ninasprei annuses 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas efektiivne, kuid ühegi tulemusnäitaja osas ei täheldatud olulisi erinevusi flutikasoonfuroaadi ninasprei 55 mikrogrammi üks kord ööpäevas ja platseebo vahel. Aastaringse allergilise riniidi korral tagas flutikasoonfuroaadi ninasprei annuses 55 mikrogrammi üks kord ööpäevas 4-nädalase ravi kestel ühtlasema toime kui 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas. Sama uuringu 6 ja 12 nädala jooksul läbi viidud post-hoc analüüs ja 6-nädalane HPA telje ohutuse uuring toetasid flutikasoonfuroaadi ninasprei 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas efektiivsust. 6-nädalases uuringus, mis hindas flutikasoonfuroaadi ninasprei 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas toimet neerupealiste funktsioonile 2...11 aasta vanustel lastel, ilmnes olulise toime puudumine 24-tunni seerumi kortisoolisisaldusele platseeboga võrreldes. Randomiseeritud topeltpimedas paralleelsete rühmadega mitmekeskuselises üheaastases platseebokontrolliga kliinilises kasvu-uuringus hinnati stadiomeetri abil 110 mikrogrammi ööpäevas manustatud flutikasoonfuroaadi ninasprei toimet kasvukiirusele 474 puberteedieelses eas lapsel (tüdrukute vanus 5...7,5 aastat ja poiste vanus 5...8,5 aastat). 52-nädalase raviperioodi jooksul oli keskmine kasvukiirus aeglasem flutikasoonfuroaati saanud patsientidel (5,19 cm aastas) platseebot saanud patsientidega võrreldes (5,46 cm aastas). Keskmine ravierinevus oli -0,27 cm aastas [95% CI - 0,48...-0,06].

Sesoonne ja aastaringne allergiline riniit lastel (vanuses alla 6 aasta) Ohutuse ja efektiivsuse uuringud viidi läbi kokku 271 nii sesoonse kui aastaringse allergilise riniidiga patsiendil vanuses 2...5 aastat, kellest 176 last said flutikasoonfuroaati.

Nendel patsientidel ei ole ravimi ohutus ja efektiivsus kindlaks tehtud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Flutikasoonfuroaat imendub mittetäielikult ning läbib ulatusliku esmase passaaži maksas ja sooles, mille tulemusena on süsteemne ekspositsioon tähtsusetu. 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas intranasaalse manustamise tulemusena ei saavutata tavaliselt määratavat plasmakontsentratsiooni (< 10 pg/ml). Intranasaalse flutikasoonfuroaadi absoluutne biosaadavus on 0,50%, seega on 110 mikrogrammi manustamise järgselt flutikasoonfuroaadi süsteemne saadavus alla 1 mikrogrammi (vt lõik 4.9).

Jaotumine Flutikasoonfuroaadi seonduvus plasmavalkudega on üle 99%. Flutikasoonfuroaat jaotub laialdaselt, tasakaalukontsentratsiooni faasi jaotusruumala on keskmiselt 608 l.

Biotransformatsioon Flutikasoonfuroaat eemaldatakse kiiresti (plasma kogukliirens 58,7 l/h) süsteemsest vereringest, maksas metaboliseerub ravim tsütokroom P450 ensüümi CYP3A4 vahendusel inaktiivseks 17beeta-karboksüülmetaboliidiks (GW694301X). Metabolism toimub põhiliselt S-fluorometüülkarbotioaadi rühma hüdrolüüsi teel, mille tulemusena moodustub 17beeta-karboksüülhappe metaboliit. In vivo uuringutes ei ole ilmnenud furoaadi rühma eraldumist, et moodustuks flutikasoon.

Eritumine Suukaudse ja intravenoosse manustamise järgselt toimus eliminatsioon peamiselt fekaalsel teel, mis näitab flutikasoonfuroaadi ja tema metaboliitide eritumist sapiga. Intravenoosse manustamise järgselt oli eliminatsiooni faasi poolväärtusaeg keskmiselt 15,1 tundi. Uriiniga eritus ligikaudu 1% suukaudselt manustatud ja 2% intravenoosselt manustatud annusest.

Lapsed Enamikul patsientidest ei ole flutikasoonfuroaadi sisaldus määratav (< 10 pg/ml) pärast 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas intranasaalset manustamist. Ravimi sisaldus oli määratav 15,1% lastest pärast 110 mikrogrammi üks kord ööpäevas ning vaid 6,8% lastest pärast 55 mikrogrammi üks kord ööpäevas intranasaalset manustamist. Puudusid tõendid flutikasoonfuroaadi suurema määratava sisalduse kohta väiksematel lastel (alla 6 aasta vanused). Flutikasoonfuroaadi mediaanne kontsentratsioon oli 18,4 pg/ml 2...5-aastastel ja 18,9 pg/ml 6...11-aastastel lastel, kellel on ravimi sisaldus määratav pärast 55 mikrogrammi manustamist. 110 mikrogrammi manustamise järgselt oli keskmine kontsentratsioon 14,3 pg/ml ja 14,4 pg/ml vastavalt 2…5-aastastel ja 6…11-aastastel lastel, kellel oli ravimi sisaldus määratav. Väärtused on sarnased täiskasvanutel (12+) saadud väärtustega: määratava ravimisisaldusega isikutel oli mediaanne kontsentratsioon 15,4 pg/ml ja 21,8 pg/ml vastavalt 55 mikrogrammi ja 110 mikrogrammi manustamise järgselt. Eakad Farmakokineetilised andmed on saadud vaid väikeselt arvult eakatelt patsientidelt (≥ 65 aasta, n = 23/872; 2,6%). Puudusid tõendid flutikasoonfuroaadi määratava sisalduse suurema esinemissageduse kohta eakatel patsientidel nooremate patsientidega võrreldes.

Neerukahjustus Pärast intranasaalset manustamist ei ole flutikasoonfuroaat määratav tervete vabatahtlike uriinis. Alla 1% annusega seotud materjalist eritub uriiniga ning seetõttu ei ole oodata neerukahjustuse mõju flutikasoonfuroaadi farmakokineetikale.

Maksakahjustus

Puuduvad andmed intranasaalse flutikasoonfuroaadi kasutamise kohta maksakahjustusega patsientidel. Maksakahjustusega isikutele flutikasoonfuroaadi (flutikasoonfuroaadina või flutikasoonfuroaadi/vilanteroolina) inhalatsiooni teel manustamise järgselt saadud andmed kehtivad ka intranasaalse manustamise puhul. Uuringus, kus mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh B) patsientidele manustati suukaudselt inhaleeritava flutikasoonfuroaadi 400 mikrogrammine üksikannus, suurenesid C (42%) ja AUC (172%) ning vähenes mõõdukalt kortisoolisisaldus (keskmiselt max (0-∞) 23%) tervete isikutega võrreldes. Pärast suukaudselt inhaleeritava flutikasoonfuroaadi/vilanterooli korduvat manustamist 7 päeva jooksul täheldati mõõduka või raske maksakahjustusega (Child-Pugh B või C) isikutel flutikasoonfuroaadi süsteemse ekspositsiooni suurenemist (keskmiselt kaks korda, mõõdetuna AUC järgi) võrreldes tervete isikutega. Flutikasoonfuroaadi süsteemse ekspositsiooni (0-24) suurenemist mõõduka maksakahjustusega isikutel (flutikasoonfuroaat/vilanterool 200/25 mikrogrammi) seostati seerumi kortisoolisisalduse keskmise 34% vähenemisega võrreldes tervete isikutega. Raske maksakahjustusega isikutel puudus mõju seerumi kortisoolisisaldusele (flutikasoonfuroaat/vilanterool 100/12,5 mikrogrammi). Nende leidude põhjal ei eeldata selles patsiendipopulatsioonis pärast 110 mikrogrammi intranasaalse flutikasoonfuroaadi manustamist, et keskmine prognoositav ekspositsioon põhjustab kortisooli supressiooni.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Üldise toksilisuse uuringute leiud olid sarnased teiste glükokortikosteroidide puhul täheldatud leidudega ning need on seotud farmakoloogilise toime tugevnemisega. Need leiud ei ole tõenäoliselt olulised soovitatavate nasaalsete annuste kasutamisel inimestel, mille tulemusena tekkiv süsteemne ekspositsioon on minimaalne. Tavapärastes genotoksilisuse uuringutes ei ole täheldatud flutikasoonfuroaadi genotoksilisi toimeid. Lisaks ei täheldatud kaheaastastes ravimi inhalatsiooni teel manustamise uuringutes rottidel ja hiirtel raviga seotud kasvajate esinemissageduse suurenemist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Glükoos Mikrokristalliline tselluloos (E460) Naatriumkarmelloos (E466) Polüsorbaat 80 (E433) Bensalkooniumkloriid Dinaatriumedetaat Süstevesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat Kasutamisaegne kõlblikkusaeg: 2 kuud

6.4 Säilitamise eritingimused

Mitte hoida külmkapis. Mitte lasta külmuda. Hoida kork alati peal.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

12 ml III tüüpi merevaigukollane klaaspudel, millel on pihustuspump (polüpropüleen/alumiinium), aplikaator (annustaja) ja kaitsekork.

Ravimpreparaat on müügil ühes pakendi suuruses: ühes pudelis on 120 mõõtannust.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Teva B.V. Swensweg 5 2031GA Haarlem Holland

8. MÜÜGILOA NUMBER

1155324

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.05.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Märts 2025