Firmagon

 

LISA I

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

FIRMAGON 80 mg süstelahuse pulber ja lahusti

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks viaal sisaldab 80 mg degareliksi (atsetaadina). Pärast manustamiskõlblikuks muutmist sisaldab üks ml

lahust 20 mg degareliksi.

Abiainete täielik loetelu: vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süstelahuse pulber ja lahusti (pulber süstimiseks ja lahusti)

Pulber: valge kuni valkjas pulber.

Lahusti: selge, värvitu lahus.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

FIRMAGON on gonadotropiini vabastajahormooni (GnRH) antagonist, mis on näidustatud

kaugelearenenud hormoonsõltuva eesnäärmevähiga patsientide raviks.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Lähteannus Säilitusannus – igakuine annustamine

240 mg annustatuna kahe subkutaanse

süstena, milles kumbki sisaldab 120 mg

80 mg annustatuna ühe subkutaanse süstena

Esimene säilitusannus tuleb manustada üks kuu pärast lähteannuse manustamist.

Degareliksi raviefekti tuleb jälgida kliiniliste parameetrite ja prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) taseme

abil vereseerumis. Kliinilised uuringud on näidanud, et 96%-l patsientidest langeb testosterooni (T) tase

kohe pärast algannuse manustamist, saavutades 3 päeva järel meditsiinilisele kastratsioonile vastava

testosterooni taseme (T≤0,5 ng/ml) ning 100%-l patsientidest juhtub see ühe kuu möödudes. Pikaajaline

ravi säilitusannusega kuni 1 aasta jooksul näitab, et 97%-l patsientidest on püsivalt madal testosterooni

tase (T≤0,5 ng/ml).

Kui patsiendi reaktsioon ravile on optimaalsest väiksem, tuleb kontrollida, et kas testosterooni tase

vereseerumis jääb piisavalt madalale.

Kuna degareliks ei kutsu esile testosterooni kiiret vabanemist, ei ole ravi alustades vaja hormooni taseme

tõusu kaitseks lisada antiandrogeeni.

Manustamisviis

FIRMAGON tuleb enne manustamist muuta manustamiskõlblikuks.Manustamiskõlblikuks muutmise ja

manustamise juhiseid vt lõik 6.6.

AINULT subkutaanseks manustamiseks, seda ei tohi manustada intravenoosselt.

Ei soovitata intramuskulaarset manustamist, kuna seda ei ole uuritud.

FIRMAGON’i manustatakse subkutaanse süstena kõhu piirkonda. Süstekohta peab perioodiliselt

vahetama, nagu seda tehakse ka teiste subkutaanse süstena manustatavate ravimite puhul. Süste tuleb teha

piirkonda, kus patsiendi kehale ei avaldata survet (nt ei tohi süstida vöökoha, rihma ega roiete lähedusse).

Patsientide erirühmad

Eakad, maksa- või neerukahjustusega patsiendid:

Eakatel ning kerge või mõõduka raskusega maksa- või neerukahjustusega patsientidel ei ole vaja annust

kohandada (vt lõik 5.2). Raske maksa- või neerukahjustustega patsientide seas ei ole uuringuid tehtud ning

seetõttu peab ravimit manustama ettevaatusega (vt lõik 4.4).

Oluline näidustus FIRMAGON’i manustamiseks naistele, lastele ja noorukitele puudub.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või ükskõik millise abiaine suhtes.

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

On olemas andmed degareliksi efektiivsuse ja ohutuse kohta kuni üheaastase ravi korral.

Toime QT/QTc-intervallile

Pikaajaline androgeen-deprivatsioonravi võib pikendada QT-intervalli. Kinnitavas uuringus, kus võrreldi

FIRMAGON’i leuproreliiniga, tehti perioodiliselt (kord kuus) elektrokardiogramme. Mõlema ravimi

puhul esines QT/QTc-intervalli pikenemine üle 450 msek umbes 20%-l patsientidest ja üle 500 msek

vastavalt 1%-l patsientidest degareliksi puhul ja 2%-l patsientidest leuproreliini puhul (vt lõik 5.1).

FIRMAGON’i ei ole uuritud patsientidel, kel on anamnestiliselt korrigeeritud QT-intervall üle 450 msek;

patsientidel, kellel on anamneesis esinenud torsades de pointes või selle rütmihäire riskifaktorid ning

patsientidel, kes kasutavad ravimeid, mis võivad pikendada QT-intervalli. Seetõttu peavad arstid

põhjalikult hindama, kas FIRMAGON’ist saadav kasu kaalub üles potentsiaalse riski sellistel patsientidel

(vt lõike 4.5 ja 4.8).

Maksakahjustus

Teadaoleva või kahtlustatava maksakahjustusega patsiente ei ole kaasatud degareliksi pikaajalistesse

kliinilistesse uuringutesse. On täheldatud ALAT ja ASAT taseme kerget lühiaegset tõusu, millega ei

kaasnenud bilirubiini tõusu või kliinilisi sümptomeid. Teadaoleva või kahtlustatava maksakahjustusega

patsientide korral on ravi ajal soovitatav maksafunktsiooni jälgimine. Degareliksi farmakokineetikat on

uuritud pärast ühekordset intravenoosset manustamist kerge kuni keskmise maksakahjustustega

patsientidel (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus

Degareliksi ei ole uuritud raske neerukahjustusega patsientidel ja seetõttu tuleb ravimit kasutada

ettevaatusega.

Ülitundlikkus

Degareliksi ei ole uuritud patsientidel, kellel on esinenud ravimata raske astma, anafülaktilised

reaktsioonid või äge urtikaaria või angioödeem.

Luutiheduse muutused

Meditsiinikirjanduses on kirjeldatud luutiheduse langust kirurgiliselt kastreeritud või GnRH agonistidega

ravitud meestel. Võib eeldada, et kauakestev testosterooni supressioon võib mõjutada luutihedust. Ravi

korral degareliksiga ei ole luutihedust mõõdetud.

Glükoosi taluvus

On täheldatud glükoosi taluvuse vähenemist kirurgiliselt kastreeritud või GnRH agonistidega ravitud

meestel. Võib tekkida või süveneda diabeet, seeõttu võivad diabeetikud androgeen-deprivatsioonravi ajal

vajada sagedasemat veresuhkru sisalduse kontrollimist. Degareliksi toimet insuliini ja glükoosi tasemele ei

ole uuritud.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ametlikke koostoime uuringuid teiste ravimitega ei ole tehtud.

Kuna androgeen-deprivatsioonravi võib pikendada QTc-intervalli, siis tuleb hoolikalt hinnata degareliksi

kooskasutamist ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli või võivad põhjustada torsades de

pointes teket, näiteks nagu IA (nt kinidiin, prokaiinamiid) või III (nt amiodaroon, sotalool, dofetiliid,

ibutiliid) klassi antiarütmikumid, metadoon, tsisapriid, moksifloksatsiin, antipsühhootikumid jne (vt lõik

4.4).

Degareliks ei ole inimese CYP 450 süsteemi substraat ning in vitro uuringutes ei ole indutseerivat ega

inhibeerivat toimet CYP1A2, CYP2C8, CYP2C9, CYP2C19, CYP2D6, CYP2E1 või CYP3A4/5-le

olulisel määral ilmnenud. Seetõttu on kliiniliselt olulised farmakokineetilised koostoimed nende

isoensüümide kaudu metaboliseeruvate teiste ravimitega ebatõenäolised.

4.6 Rasedus ja imetamine

Puudub asjakohane näidustus FIRMAGON’i kasutamiseks naistel.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Degareliksi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Siiski võivad sellised sagedased kõrvaltoimed nagu kurnatus ja pearinglus mõjutada autojuhtimise ja

masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Kinnitavas III faasi uuringus (N=409) olid degareliksi tarvitamisel testosterooni supressiooni arvatava

füsioloogilise toime tõttu kõige sagedamini esinevateks kõrvaltoimeteks kuumahood, kaalu tõus

(kirjeldatud vastavalt 25%-l ja 7%-l ühe aasta jooksul ravi saanud patsientidest) või kõrvaltoimed

süstekohal. Esinesid lühiaegsed külmavärinad, palavik või gripitaoline haigus, mis ilmnesid mitu tundi

pärast manustamist (vastavalt 3%, 2% ja 1% patsientidest).

Manustamiskohal esinenud kõrvaltoimeteks olid peamiselt valu ja punetus ning neid kirjeldati vastavalt

28%-l ja 17%-l patsientidest. Harvem esines turset (6%), tihkestumist (4%) ja sõlmede teket (3%)

süstekohal. Nimetatud kõrvaltoimed ilmnesid peamiselt säilitusravi ajal annusega 80 mg, nende juhtude

esinemissagedus 100 süste kohta oli: 3 valujuhtu ning <1 punetuse, turse, sõlmede tekke ja süstekoha

tihkestumise juhtu. Kirjeldatud kõrvaltoimed olid enamjaolt mööduvad, kerge või mõõduka raskusega

ning põhjustasid väga vähe ravi katkestamise juhte (<1%).

Allpool loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus on defineeritud järgmist tava järgides:

väga sage (≥1/10), sage (≥1/100 kuni <1/10), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni <1/100). Igas esinemissageduse

grupis on kõrvaltoimed loetletud vastavalt tõsiduse kahanemisele.

*Testosterooni supressiooni teadaolev füsioloogiline tagajärg

Järgmised ravist tingitud reaktsioonid esinesid üksikutel patsientidel: febriilne neutropeenia,

südamelihaseinfarkt ja südame paispuudulikkus.

Laborianalüüside muutused

Laborianalüüside muutusi täheldati üheaastase ravi korral kinnitavas III faasi uuringus (N=409)

degareliksi ja võrdlusravimina kasutatud GnRH agonisti (leuproreliini) korral samas ulatuses.

Märkimisväärselt suurt (>3*ULN) maksa transaminaaside aktiivsuse (ALAT, ASAT ja GGT) tõusu

täheldati 2-6% patsientidest, kellel enne ravi oli vastavad näidud normis. Täheldati olulist

hematoloogiliste näitajate, hematokriti (≤0.37) ja hemoglobiini (≤115 g/l), langust vastavalt 40% ja

13-15% patsientidest, kellel enne ravi mõlema ravimiga oli vastavad näidud normis. On teadmata millisel

määral oli hematoloogiliste näitajate langus tingitud põhihaigusest eesnäärmevähist ja millisel määral

androgeen-deprivatsioonravist. Tavatult suuri kaaliumi (≥5.8 mmol/l), kreatiniini (≥177 μmol/l) ja BUN

(≥10.7 mmol/l) sisalduse väärtusi täheldati vastavalt 6%, 2% ja 15% degareliks-ravi saavatest ja 3%, 2%

ja 14% leuproreliin-ravi saavatest patsientidest, kellel enne ravi oli vastavad näidud normis.

Muutused EKG mõõtmistes

Muutusi EKG mõõtmistes täheldati üheaastase ravi korral kinnitavas III faasi uuringus (N=409)

degareliksi ja võrdlusravimina kasutatud GnRH agonisti (leuproreliini) korral samas ulatuses. Kolmel

patsiendil 409-st (<1%) degareliksi puhul ja neljal patsiendil 201-st (2%) 7,5 mg leuproreliini puhul oli

QTcF ≥ 500 msek. QTcF mediaanväärtuse pikenemine võrreldes algtasemega oli uuringu lõpuks

degareliksi puhul 12,0 msek ning leuproreliini puhul 16,7 msek.

4.9 Üleannustamine

Kliiniline kogemus degareliksi ägeda üleannustamise puhul tekkivate nähtudega puudub. Üleannustamise

korral tuleb patsienti jälgida ja vajadusel määrata vastav toetav ravi.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: hormoonide antagonistid ja nende sarnased ained, ATC kood: L02BX02

Degareliks on selektiivne gonadotropiini vabastajahormooni (GnRH) antagonist, mis seondub

konkureerivalt ja pöörduvalt hüpofüüsi GnRH retseptoritega, vähendades seetõttu kiiresti

gonadotropiinide, luteiniseeriva hormooni (LH) ja folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) vabanemist

ning vähendades seetõttu ka testosterooni (T) sekretsiooni munandite poolt. Eesnäärmevähk on

teadaolevalt tundlik androgeeni suhtes ning allub ravile, mis kõrvaldab androgeeni allika. Erinevalt GnRH

agonistidest ei indutseeri GnRH antagonistid pärast ravi algust LH-ga kiiret vabanemist koos edasise

testosterooni vabanemisega ning tuumori stimulatsiooni ja potentsiaalset sümptomaatilist ägenemist.

Degareliksi 240 mg üksikannus, mille järel manustatakse igakuiselt 80 mg säilitusannus, viib kiiresti LH,

FSH ja järgnevalt testosterooni kontsentratsiooni langusele. Sarnaselt testosterooniga langeb

dihüdrotestosterooni (DHT) plasmakontsentratsioon.

Degareliks on tõhus testosterooni taseme languse saavutamisel ja säilitamisel alla meditsiinilise

kastratsiooni taset 0,5 ng/ml. Igakuine säilitusannus 80 mg andis 97%-l patsientidest tulemuseks püsivalt

madala testosterooni taseme vähemalt ühe aasta jooksul. Testosterooni taseme mediaanväärtus pärast

üheaastast ravi oli 0,087 ng/ml (kvartiilide vahe 0,06-0,15) N=167.

Kinnitava III faasi uuringu tulemused

Degareliksi tõhusust ja ohutust hinnati avatud, mitmekeskuselises, randomiseeritud, aktiivse

võrdlusravimiga kontrollitud, paralleelgruppidega uuringus. Uuringus vaadeldi degareliksi kahe erineva

igakuise annustamisskeemi efektiivsust ja ohutust androgeen-deprivatsioonravi nõudva eesnäärmevähiga

patsientidel: algannuseks oli 240 mg (40 mg/ml), millele järgnesid igakuised 160 mg (40 mg/ml) või

80 mg (20 mg/ml) subkutaanselt manustatud annused võrreldes igakuiselt leuproreliini 7,5 mg

intramuskulaarselt manustatud annusega. 620 patsienti randomiseeriti ühte kolmest ravigrupist, kellest

uuringu lõpetas 504 patsienti (81%). Degareliksi 240/80 mg ravigrupis katkestasid uuringu 41 patsienti

(20%) võrreldes 32 patsiendiga (16%) leuproreliini grupis.

610-st ravi saanud patsientidest

• 31%-l oli lokaliseerunud eesnäärmevähk;

• 29%-l oli lokaalselt edasiarenenud eesnäärmevähk;

• 20%-l oli metastaseerunud eesnäärmevähk;

• 7%-l oli metastaaside olemasolu teadmata;

• 13%-l oli tehtud eelnevalt ravikavatsuslik operatsioon või kiiritusravi ning tõusnud PSA.

Võrdlusaluste gruppide demograafilised andmed olid sarnased. Vanuse mediaanväärtus oli 74 aastat

(vahemikus 47 kuni 98 aastat). Peamiseks eesmärgiks oli näidata, et degareliks on 12 kuud kestnud ravi

jooksul tõhus nii testosterooni madala taseme saavutamiseks kui ka säilitamiseks tasemel alla 0,5 ng/ml.

Valiti madalaim tõhus degareliksi säilitusannus 80 mg.

Testosterooni väärtuse (T) ≤0,5 ng/ml saavutamine seerumis

FIRMAGON on tõhus testosterooni taseme kiire languse saavutamises (vt tabel 2).

Tabel 2. Patsientide protsent, kes saavutasid pärast ravi algust testosterooni väärtuse T≤0,5 ng/ml.

Aeg Degareliks 240/80 mg Leuproreliin 7,5 mg

1. päev 52% 0%

3. päev 96% 0%

7. päev 99% 1%

14. päev 100% 18%

28. päev 100% 100%

Testosterooni kiire tõusu vältimine

Tõusu määratleti testosterooni väärtuse suurenemisega võrreldes algtasemega ≥15% esimese 2 nädala

jooksul.

Mitte ühelgi degareliksiga ravitud patsientidest ei tekkinud testosterooni tõusu; kolmandal päeval oli

keskmine testosterooni taseme langus 94%. Suuremal osal leuproreliiniga ravitud patsientidest tekkis

testosterooni tõus; kolmandal päeval oli keskmine testosterooni taseme tõus 65%. Erinevus oli statistiliselt

oluline (p<0,001).

Joonis 1. Testosterooni väärtuse protsentuaalne muutus algtaseme suhtes ravigrupis kuni 28. päevani

(mediaan ja kvartiilide vahele jäävad tulemused).

Uuringu esmaseks tulemusnäitajaks oli testosterooni supressiooni määrad pärast üheaastast ravi

degareliksi või või leuproreliiniga. Degareliksi kliinilist efekti võrreldes leuproreliini ja anti-androgeeniga

ravi algusfaasis ei tõendatud.

Pikaajaline toime

Edukaks ravivastuseks peeti uuringus meditsiinilise kastratsiooni saavutamist 28. päeval ning selle

säilitamist kuni 364 päeva, mille jooksul testosterooni kontsentratsioon ei olnud kõrgem kui 0,5 ng/ml.

*Kaplan-Meieri hinnangud grupi ulatuses

Prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) väärtuse languse saavutamine

Kliinilise uuringu programmi toimumise ajal ei mõõdetud otseselt kasvaja suurust, kuid kaudne tõhus

mõju kasvajale oli olemas, nagu on degareliksi puhul näha PSA taseme mediaanväärtuse langusest 95%

võrra 12 kuu järel.

PSA algtaseme mediaanväärtus uuringus oli:

• degareliksi 240/80 mg saanud patsientide grupis 19,8 ng/ml (kvartiilide vahe: P25 9,4 ng/ml, P75

46,4 ng/ml);

• 7,5 mg leuproreliini saanud patsientide grupis 17,4 ng/ml (kvartiilide vahe: P25 8,4 ng/ml, P75

56,5 ng/ml).

Testosterooni väärtuse protsentuaalne muutus algtasemest 0-st…28-nda päevani

Aeg (päevades) alates esimesest annusest

Protsentuaalne muutus

Ravigrupp Degareliks 240@40/80@20 Leuproreliin 7,5 mg

Joonis 2. PSA väärtuse protsentuaalne muutus algtaseme suhtes ravigrupis 56. päevani (mediaan ja

kvartiilide vahele jäävad tulemused).

Erinevus oli statistiliselt oluline (p<0,001) eeltäpsustatud analüüsi 14. päeval ning 28. päeval.

Prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) tase langes kaks nädalat pärast degareliksi annustamist 64%, ühe kuu

möödudes 85%, kolme kuu möödudes 95% ning jäi püsivalt madalale tasemele (umbes 97%) ühe

raviaasta jooksul.

56-st…364-nda päevani puudusid märkimisväärsed erinevused degareliksi ja võrdlusravimi poolt

esilekutsutud protsentuaalses muutuses võrreldes algtasemega.

Kinnitavas uuringus, kus võrreldi FIRMAGON’i leuproreliiniga, tehti perioodiliselt elektrokardiogramme.

Mõlema ravimi puhul esines QT/QTc-intervalli pikenemine üle 450 msek umbes 20%-l patsientidest.

Uuringu lõpuks oli mediaanväärtuse pikenemine algtasemega võrreldes FIRMAGON’i puhul 12,0 msek

ning leuproreliini puhul 16,7 msek.

Pärast üheaastast ravi FIRMAGON’iga täheldati 10%-l patsientidest degareliksi-vastaste antikehade teket.

Puudub viide, et antikehade moodustumine mõjutab FIRMAGON’i efektiivsust või ohutust peale

üheaastast ravi. Puuduvad andmed efektiivsuse ja ohutuse kohta seoses antikehade moodustumisega üle

aasta kestva ravi korral.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

240 mg degareliksi subkutaanse manustamise järel kontsentratsioonis 40 mg/ml eesnäärmevähiga

patsientidele pöördelise tähtsusega uuringus CS21 oli AUC0-28 päeval 635 (602-668) päev*ng/ml, Cmax oli

66.0 (61.0-71.0) ng/ml ja ilmnes tmax väärtuse juures 40 (37-42) tundi. Keskmised järgmise manustamise

eelsed kontsentratsioonid olid ligikaudu 11-12 ng/ml pärast lähteannuse manustamist ja 11-16 ng/ml

pärast 80 mg säilitusannuse manustamist kontsentratsioonis 20 mg/ml. Degareliks elimineeritakse

kahefaasiliselt ning lähtudes hinnangulisest populatsiooni farmakokineetika analüüsist on algannuse

terminaalse poolväärtusaja mediaanväärtus hinnanguliselt umbes 43 päeva või säilitusannusel 28 päeva.

Ravigrupp

Aeg (päevades) alates esimesest annusest

Degareliks 240@40/80@20 Leuproreliin 7,5 mg

Protsentuaalne muutus

PSA väärtuse protsentuaalne muutus algtasemest 0-st…56-nda päevani

Pikk poolväärtusaeg subkutaanse manustamise järel on tingitud degareliksi väga aeglasest vabanemisest

süstekoh(tade)s moodustunud degareliksi depoost. Ravimi farmakokineetikat mõjutab selle

kontsentratsioon süstelahuses. Seega kalduvad Cmax ja biosaadavus annuse kontsentratsiooni suurenemisel

vähenema, samal ajal kui poolväärtusaeg on pikenenud. Seepärast ei tohiks kasutada teisi annuse

kontsentratsioone peale soovitatute.

Jaotuvus

Jaotuvusmaht tervetel eakatel meestel on umbes 1 l/kg. Plasmavalkudega seonduvus on hinnanguliselt

umbes 90%.

Metabolism

Degareliks allub tavalisele peptiidsele lagunemisele maksapassaaži käigus ning eritub peamiselt

peptiidifragmentidena väljaheites. Subkutaanse manustamise järel ei ole mingeid olulisi metaboliite

plasmas avastatud. In vitro uuringud on näidanud, et degareliks ei ole inimese CYP450 süsteemi substraat.

Eritumine

Tervetel meestel eritus ühekordse intravenoosselt manustatud degareliksi annusest uriiniga umbes

20-30%, mis tähendab, et 70-80% eritub inimestel hepatobiliaarse süsteemi kaudu. Leiti, et tervetel

eakatel meestel on ühekordse intravenoosselt manustatud degareliksi annuse (0.864-49.4 μg/kg) kliirens

35-50 ml/h/kg.

Erigrupid:

Neerukahjustusega patsiendid

Neerukahjustusega patsientidel ei ole farmakokineetilisi uuringuid tehtud. Vaid umbes 20-30%

manustatud degareliksi annusest eritub neerude kaudu muutumatul kujul. Kinnitavast III faasi uuringust

pärinevate andmete populatsiooni farmakokineetika analüüs on näidanud, et kerge või mõõduka

neerukahjustusega patsientidel väheneb degareliksi kliirens umbes 23%. Seetõttu ei ole kerge või

mõõduka neerukahjustusega patsientidel annuse kohandamine vajalik. Andmeid raske neerukahjustusega

patsientide kohta on vähe ning seetõttu peab selles patsientide grupis manustama ravimit ettevaatusega.

Maksakahjustusega patsiendid

Degareliksi on uuritud farmakokineetilistes uuringutes kerge ja mõõduka maksakahjustusega patsientidel.

Tervete inimestega võrreldes puuduvad maksakahjustusega patsientidel märgid ravimi suurenenud

toimest. Kerge või mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole vaja annust kohandada. Raske maksa

düsfunktsiooniga patsientidel ei ole uuringuid tehtud ning seetõttu peab ravimit selles grupis manustama

ettevaatusega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Loomadel tehtud reproduktsiooniuuringud näitasid, et degareliks põhjustas isastel loomadel viljatust. See

on tingitud ravimi farmakoloogilisest toimest ning toime oli pöörduv.

Emastel loomadel tehtud reproduktsioonitoksilisuse uuringud kinnitasid degareliksi farmakoloogilistel

omadustel põhinevat mõju. Ravim tingis annusest sõltuva paaritumis- ja tiinestumisaja pikenemise,

kollaskehade arvu vähenemise, pre- ja postimplantatsiooni ebaõnnestumiste, abortide, loote varases

perioodis tekkinud surmajuhtude ja enneaegse sünnituse arvu suurenemise ning sünnitusaja kestuse

pikenemise.

Farmakoloogilise ohutuse, kroonilise toksilisuse, genotoksilisuse ja kartsinogeensuse prekliinilised

uuringud ei näidanud kahjulikku toimet inimestele. Nii in vitro kui ka in vivo uuringud ei näidanud

mingeid märke QT-intervalli pikenemisest.

Ägeda, alaägeda ja kroonilise toksilisuse uuringud rottidel ja ahvidel ei näidanud degareliksi subkutaansel

manustamisel toksilisust sihtorganitele. Ravimist tingitud lokaalset ärritust täheldati loomadel degareliksi

suurte annuste subkutaansel manustamisel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Pulber

Mannitool (E421)

Lahusti

Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi ravimit teiste ravimitega segada.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Pärast manustamiskõlblikuks muutmist

Manustamiskõlblikuks muudetud ravim püsib keemiliselt ja füüsikaliselt stabiilsena 2 tunni jooksul

temperatuuril 25ºC. Mikrobioloogilisest aspektist lähtudes, juhul kui manustamiskõlblikuks muutmine ei

välista mikrobiaalse saastumise ohtu, tuleks ravim kohe ära kasutada. Kui seda kohe ei kasutata, vastutab

enne kasutamist säilitamise aja ja tingimuste eest kasutaja.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Manustamiskõlblikuks muudetud ravimi säilitamistingimused: vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi klaasist viaalid bromobutüülkummist korgi ja alumiiniumist „flip-off“ kattega.

1 viaal 80 mg süstelahuse pulbriga

1 viaal 6 ml lahustiga

1 süstal (5 ml kahe märgistusjoonega 4,0 ml ja 4,2 ml )

2 viaali adapterit

1 nõel süstimiseks (25G 0,5 x 25 mm)

Pakendi suurused

Ühes pakendis sisaldub 1 viaal pulbriga, 1 viaal lahusega, 2 viaali adapterit ja 1 nõel.

Kolmene pakend sisaldab 3x ( 1 viaal pulbriga, 1 viaal lahusega, , 2 viaali adapterit ja 1 nõel).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded hävitamiseks puuduvad.

Kasutusjuhend:

süstelahuse valmistamise juhendeid tuleb hoolikalt jälgida.

Teiste kontsentratsioonide manustamine ei ole soovitav, kuna kontsentratsioon mõjutab geeli depoo

moodustumist. Manustamiskõlblikuks muudetud lahus peab olema selge vedelik, milles ei tohi olla

lahustumatuid osakesi.

HOIATUS:

• VIAALE EI TOHI LOKSUTADA

Pakend sisaldab 1 pulbri ja lahusti komplekti, mis tuleb subkutaanseks süsteks ette valmistada.

1. Eemaldage kate viaali adapteri pakendilt. Kinnitage

adapterid nii lahusti kui pulbriviaalile, vajutades adapterit

allapoole kuni teravik on surutud läbi kummikorgi ja

adapter plõksatab paigale.

2. Eemaldage süstla pakendilt kate. Kinnitage süstal lahusti

viaalile, keerates see adapteri külge.

3. Keerage viaal tagurpidi ja tõmmake sellest 4,2 ml

lahustit süstlasse.

Veenduge, et alati võtate sealt õige koguse lahustit,

sest lahusti kogus mõjutab lahustamist.

Eemaldage süstal adapteri küljest ja hävitage viaal

allesjäänud lahustiga.

4. Ühendage süstal pulbriviaaliga, keerates see adapteri

külge. Viige lahusti nüüd pulbriviaali. Hoides endiselt

süstla kinnitatuna adapteri külge, keerutage väga õrnalt

kuni lahus on selge ja ei sisalda lahustumata pulbrit või

osakesi. Kui pulber kleepub viaali külge vedeliku pinnast

kõrgemal, võib viaali kergelt kallutada. VAHU

MOODUSTUMISE VÄLTIMISEKS HOIDUGE VIAALI

LOKSUTAMISEST

Väikesed õhumullid vedeliku pinnal on lubatud.

Manustamiskõlblikuks muutmine võib võtta mõningatel

juhtudel aega kuni 15 minutit, kuid tavaliselt kulub selleks

paar minutit.

5. Keerake viaal tagurpidi ja – hoides seda vertikaalselt -

tõmmake sealt 4,0 ml lahust süstlasse süsti tegemiseks.

Veenduge, et alati võtate sealt õige koguse. Võib olla

on vajalik viaali pisut kallutada.

6. Eemaldage süstal viaali adapterilt ja kinnitage süstla külge nõel sügavaks subkutaanseks süsteks

mõeldud nõel. Eemaldage hoolikalt õhumullid.

7. Võtke kõhunahast kinni ning tõstke üles subkutaanne kude.

Tehke sügav subkutaanne süste. Selleks sisestage nõel

sügavalt ja vähemalt 45-kraadise nurgaga.

8. Süstige 4,0 ml FIRMAGON’i 80 mg annus kohe pärast süstelahuse valmistamist.*

9. Ärge süstige otse veeni. Tõmmake süstla kolbi sujuvalt tagasi kontrollimaks, kas süstlasse tuleb verd.

Vere ilmumisel süstlasse ei tohi ravimit enam kasutada. Lõpetage protseduur ja visake süstal koos

nõelaga ära (muutke patsiendi jaoks manustamiskõlblikuks uus annus).

Palun võtke arvesse:

- Süstida ei tohi piirkonda, kus patsiendi kehale avaldatakse survet, nt püksirihma või vöökoha ümber

või roiete lähedale.

* Manustamiskõlblikuks muudetud ravim püsib keemiliselt ja füüsikaliselt stabiilsena 2 tunni jooksul

temperatuuril 25ºC. Mikrobioloogilisest aspektist lähtudes, juhul kui manustamiskõlblikuks

muutmine ei välista mikrobiaalse saastumise ohtu, tuleks ravim kohe ära kasutada. Kui seda kohe ei

kasutata, vastutab enne kasutamist säilitamise aja ja tingimuste eest kasutaja.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Ferring Pharmaceuticals A/S

Kay Fiskers Plads 11

DK-2300 Copenhagen S

Taani

Tel: +45 88 33 88 34

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/08/504/001

EU/1/08/504/003

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

17/02/2009

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

{PP/KK/AAAA}

Täpne informatsioon selle ravimi kohta on kättesaadav Euroopa Ravimiameti kodulehel