RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Gabagamma 300 mg, kõvakapslid Gabagamma 400 mg, kõvakapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Gabagamma 300 mg, kõvakapslid: üks kõvakapsel sisaldab 300 mg gabapentiini. Gabagamma 400 mg, kõvakapslid: üks kõvakapsel sisaldab 400 mg gabapentiini.

INN. Gabapentinum

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks 300 mg kõvakapsel sisaldab 67,5 mg laktoosi. Üks 400 mg kõvakapsel sisaldab 90 mg laktoosi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Kõvakapsel

Gabagamma 300 mg kõvakapslid: kollased läbipaistmatud želatiinist kõvakapslid. Gabagamma 400 mg kõvakapslid: oranžid läbipaistmatud želatiinist kõvakapslid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Epilepsia

Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) täiendav ravi täiskasvanutel ja 6-aastastel ning vanematel lastel.

Partsiaalsete epilepsiahoogude (sekundaarse generalisatsiooniga või ilma) monoteraapia täiskasvanutel ja üle 12-aastastel noorukitel.

Perifeerne neuropaatiline valu Perifeerse neuropaatilise valu ravi täiskasvanutel, nt valulik diabeetiline polüneuropaatia ja postherpeetiline neuralgia.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Kõikide näidustuste puhul on ravi alustamiseks toodud tabelis 1 skeem annuse kohandamiseks, mida on soovitatav kasutada täiskasvanutel ja 12-aastastel ja vanematel noorukitel. Annustamisjuhised alla 12-aastastele lastele on toodud selles lõigus hiljem, erineva alapealkirja all.

Tabel 1 ANNUSTAMISSKEEM – ANNUSE KOHANDAMINE RAVI ALUSTAMISEL

1. päev 2. päev 3. päev

300 mg üks kord ööpäevas 300 mg kaks korda 300 mg kolm korda

Gabapentiinravi lõpetamine

Vastavalt kehtivale kliinilisele praktikale soovitatakse gabapentiinravi lõpetamisel seda teha järk- järgult, minimaalselt ühe nädala jooksul, näidustusest sõltumata. Epilepsia Epilepsia nõuab tavaliselt pikaajalist ravi. Annuse määrab raviarst sõltuvalt patsiendi individuaalsest taluvusest ja ravimi toimest.

Täiskasvanud ja noorukid Kliinilistes uuringutes oli efektiivne annus vahemikus 900...3600 mg ööpäevas. Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1 või manustades esimesel päeval 300 mg kolm korda ööpäevas. Seejärel võib annust sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib olla vajalik gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmaks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Pikaajalistes avatud kliinilistes uuringutes olid annused kuni 4800 mg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja et vältida võõrutuskrampide teket, ei tohi maksimaalne aeg kahe annuse manustamise vahel ületada 12 tundi. 6-aastased ja vanemad lapsed Algannus peab olema vahemikus 10...15 mg/kg ööpäevas ja efektiivne annus saavutatakse annuse kohandamisega ligikaudu 3 päeva jooksul. Gabapentiini efektiivne annus 6-aastastel ja vanematel lastel on 25...35 mg/kg ööpäevas. Pikaajalises kliinilises uuringus olid annused kuni 50 mg/kg ööpäevas hästi talutavad. Kogu ööpäevane annus tuleb jagada kolmeks üksikannuseks ja maksimaalne aeg annuste manustamise vahel ei tohi ületada 12 tundi.

Gabapentiinravi optimeerimiseks ei ole vaja jälgida gabapentiini plasmakontsentratsiooni. Lisaks võib gabapentiini kasutada koos teiste epilepsiavastaste ravimitega, ilma et see mõjutaks gabapentiini plasmakontsentratsiooni või teiste epilepsiavastaste ravimite seerumikontsentratsiooni. Perifeerne neuropaatiline valu

Täiskasvanud Ravi võib alustada annuse kohandamisega vastavalt tabelile 1. Alternatiivselt on algannus 900 mg ööpäevas, mis manustatakse kolme võrdseks jagatud annusena. Seejärel võib annust sõltuvalt patsiendi individuaalsest vastusest ja taluvusest suurendada 300 mg kaupa ööpäevas iga 2...3 päeva tagant kuni maksimaalse annuseni 3600 mg ööpäevas. Mõnedel patsientidel võib olla vajalik gabapentiini annuse aeglasem kohandamine. Minimaalne aeg jõudmaks annuseni 1800 mg ööpäevas on üks nädal, annuseni 2400 mg ööpäevas 2 nädalat ja annuseni 3600 mg ööpäevas 3 nädalat. Perifeerse neuropaatilise valu ravis, näiteks valuliku diabeetilise neuropaatia ja postherpeetilise neuralgia ravis, ei ole kliinilistes uuringutes efektiivsust ja ohutust uuritud üle 5-kuulise ravi korral. Kui patsiendil on perifeerset neuropaatilist valu vaja ravida kauem kui 5 kuud, peab raviarst hindama patsiendi kliinilist seisundit ja kindlaks tegema täiendava ravi vajaduse.

Soovitused kõigi näidustuste puhul Nõrga tervisega patsientidel (nt väike kehakaal, pärast elundi siirdamist jne) tuleb annust kohandada aeglasemalt, kasutades kas väiksema tugevusega annuseid või pikemaid vaheaegu annuse suurendamiste vahel.

Eakad patsiendid (üle 65-aastased) Eakatel patsientidel võib annust kohandada vanusest tingitud neerufunktsiooni alanemise tõttu (vt tabel 2). Unisus, perifeersed tursed ja asteenia võivad sagedamini esineda eakatel patsientidel.

Neerukahjustus Annust soovitatakse kohandada neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (vastavalt tabelile 2) ja/või hemodialüüsi saavatel patsientidel. Gabapentiini 100 mg kapsleid saab kasutada järgmiste annustamissoovitustega neerupuudulikkusega patsientidel: Tabel 2 GABAPENTIINI ANNUSTAMINE TÄISKASVANUTELE SÕLTUVALT NENDE NEERUFUNKTSIOONIST Kreatiniini kliirens (ml/min) Kogu ööpäevane annusa (mg ööpäevas) ≥ 80 900...3600 50...79 600...1800 30...49 300...900 15...29 150b ...600 < 15c 150b ...300 a Ööpäevane koguannus tuleb manustada kolme annusena. Neerukahjustusega patsientidel on annust vähendatud (kreatiniini kliirens < 79 ml/min). b 150 mg ööpäevane annus tuleb manustada 300 mg-na igal teisel päeval. c Patsientidel kreatiniini kliirensiga < 15 ml/min tuleb ööpäevast annust vähendada vastavalt kreatiniini kliirensile (nt patsientidele kreatiniini kliirensiga 7,5 ml/min tuleb anda pool sellest ööpäevasest annusest, mis antakse patsientidele kreatiniini kliirensiga 15 ml/min). Kasutamine hemodialüüsi saavatel patsientidel Hemodialüüsi saavatel anuuriaga patsientidel, kes ei ole kunagi varem saanud gabapentiini, on soovitatav gabapentiini küllastusannus 300...400 mg, seejärel soovitatakse manustada pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi 200...300 mg gabapentiini. Dialüüsivabadel päevadel ei tohi gabapentiini manustada.

Hemodialüüsi saavatel neerukahjustusega patsientidel peab gabapentiini säilitusannus põhinema tabelis 2 toodud annustamissoovitustel. Lisaks säilitusannusele soovitatakse pärast igat hemodialüüsi neljandat tundi manustada täiendav annus 200...300 mg.

Manustamisviis Suukaudseks manustamiseks. Gabapentiini võib võtta koos toiduga või ilma ja see tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga (nt klaasitäie veega).

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Rasked nahakõrvaltoimed (severe cutaneous adverse reaction, SCAR) Gabapentiiniga seoses on teatatud rasketest nahakõrvaltoimetest (SCAR), sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) ja ravimilööve koos eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Ravimi väljakirjutamisel tuleb patsiente nahareaktsioonide nähtudest ja sümptomitest teavitada ning nende tekke suhtes hoolikalt jälgida. Sellistele reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb ravi gabapentiiniga viivitamatult lõpetada ning kaaluda muud (asjakohast) ravi. Kui patsiendil on gabapentiini kasutamisel tekkinud tõsine reaktsioon, näiteks SJS, TEN või DRESS, siis ei tohi sellel patsiendil enam kunagi taasalustada ravi gabapentiiniga.

Anafülaksia Gabapentiin võib põhjustada anafülaksiat. Teatatud juhtumite puhul on esmaabi vajavate nähtude ja sümptomite hulka kuulunud hingamisraskused, huulte-, kõri- ja keeleturse ning hüpotensioon. Patsiente tuleb juhendada, et anafülaksia nähtude või sümptomite tekkimisel tuleb lõpetada gabapentiini kasutamine ja pöörduda viivitamatult arsti poole (vt lõik 4.8).

Suitsiidimõtted ja suitsidaalne käitumine Suitsiidimõtteid ja suitsiidaalset käitumist on esinenud erinevatel näidustustel antiepileptikume saavatel patsientidel. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-analüüs näitas, et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise risk suurenenud. Selle riski tekkemehhanism ei ole teada. Turuletulekujärgselt on gabapentiiniga ravitud patsientidel täheldatud suitsiidimõtteid ja suitsidaalset käitumist (vt lõik 4.8). Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada, et suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise tekke korral peavad nad pöörduma arsti poole. Patsiente peab jälgima suitsiidimõtete tekkimise ja suitsidaalse käitumise osas ja vajadusel rakendama vastavat ravi. Suitsiidimõtete või suitsidaalse käitumise korral tuleb kaaluda gabapentiini ravi lõpetamist.

Äge pankreatiit Kui patsiendil tekib gabapentiinravi ajal äge pankreatiit, tuleb kaaluda gabapentiini manustamise katkestamist (vt lõik 4.8). Krambid Kuigi ei ole teada, et gabapentiinravi lõpetamisel tekiksid krambid, võib krambivastaste ravimite manustamise järsk lõpetamine tekitada epilepsiahaigetel epileptilise seisundi (vt lõik 4.2).

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, võib mõnedel patsientidel gabapentiini kasutamisel suureneda krambihoogude sagedus või tekkida uut tüüpi krambihood.

Nagu teistegi epilepsiavastaste ravimite puhul, ei ole katsed lõpetada samaaegne teiste epilepsiavastaste ravimite kasutamine patsientidel, kellel on halb ravivastus rohkem kui ühe epilepsiavastase ravimi suhtes, et üle minna gabapentiini monoteraapiale, andnud eriti edukaid tulemusi. Gabapentiin ei ole tõhus primaarsete generaliseerunud krambihoogude ravis, nagu absentsid, ja võib mõnedel patsientidel seda tüüpi hooge isegi süvendada. Seetõttu tuleb absentse sisaldavate erinevat tüüpi krambihoogudega patsientidel gabapentiini kasutada ettevaatusega.

Gabapentiinravi ajal on tekkinud pearinglust ja unisust, mis võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumiste) esinemissagedust. Turuletulekujärgselt on teatatud ka segasusest, teadvusekaotusest ja vaimsetest häiretest. Seetõttu tuleb patsientidele soovitada olla ettevaatlik, kuni nad harjuvad ravimi võimalike toimetega.

Samaaegne kasutamine opioididega ja teiste kesknärvisüsteemi (KNS) depressantidega Patsiente, kes vajavad samaaegset ravi KNS-i depressantidega, sh opioididega, tuleb hoolikalt jälgida KNS pidurdusnähtude suhtes nagu somnolentsus, sedatsioon ja respiratoorne depressioon. Patsientidel, kes kasutavad samaaegselt gabapentiini ja morfiini, võivad gabapentiini kontsentratsioonid suureneda. Vastavalt tuleb vähendada gabapentiini või samaaegselt manustatavate KNS-i depressantide, sh opioidide annuseid (vt lõik 4.5). Gabapentiini määramisel samaaegselt opioididega tuleb KNS-i depressiooni riski tõttu olla ettevaatlik. Opioidide kasutajatega tehtud populatsioonipõhises vaatlevas piiratud juhtumipõhises kontrolluuringus seostati gabapentiini ja opioidide kooskasutamist opioididega seotud surma suurenenud riskiga võrreldes ainult opioidi kasutamisega (kohandatud riskisuhe 1,49 [95% usaldusvahemik 1,18…1,88; p < 0,001]).

Respiratoorne depressioon Gabapentiini on seostatud raske respiratoorse depressiooniga. Selle raske kõrvaltoime tekkerisk võib olla suurem patsientidel, kellel on hingamishäired, hingamiselundite või neuroloogiline haigus, neerukahjustus või kes kasutavad samaaegselt kesknärvisüsteemi depressante ja eakatel patsientidel. Nendel patsientidel võib olla vajalik annust kohandada.

Raskekujuline müasteenia Raskekujulise müasteeniaga patsientidel tuleb gabapentiini kasutada ettevaatusega, kuna gabapentiiniga on turuletulekujärgselt teatatud raskekujulise müasteenia ägenemise juhtudest. Eakad (üle 65-aastased) Süstemaatilisi uuringuid gabapentiiniga 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole läbi viidud. Ühes topeltpimedas uuringus neuropaatilise valuga patsientidel esines 65-aastastel ja vanematel patsientidel unisust, perifeerseid turseid ja asteeniat veidi suuremal määral kui noorematel patsientidel. Peale nende leidude ei ole kliinilised uuringud selle rühma patsientidel näidanud noorematest patsientidest erinevat kõrvaltoimete profiili.

Lapsed Pikaajalise (rohkem kui 36 nädalat) gabapentiinravi mõjusid õppimisele, intellektile ja laste ning noorukite arengule ei ole piisavalt uuritud. Seetõttu tuleb kaaluda pikaajalisest ravist saadava kasu ja sellise raviga seotud võimaliku riski suhet. Väärkasutamise ja kuritarvitamise potentsiaal ja sõltuvus Gabapentiin võib põhjustada ravimisõltuvust, mis võib tekkida ka raviannuste korral. Teatatud on väärkasutamisest ja kuritarvitamisest. Varem aineid kuritarvitanud patsientidel võib olla suurem risk gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkeks ning sellistel patsientidel tuleb gabapentiini kasutada ettevaatusega. Enne gabapentiini väljakirjutamist tuleb põhjalikult hinnata patsiendi riski väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse tekkeks.

Gabapentiiniga ravitavaid patsiente tuleb jälgida gabapentiini väärkasutamise, kuritarvitamise või sõltuvuse nähtude ja sümptomite, näiteks tolerantsuse tekkimise, annuse suurendamise ja ravimit juurde hankiva käitumise suhtes.

Võõrutussümptomid Pärast gabapentiini nii lühiajalise kui ka pikaajalise ravi katkestamist või annuse vähendamist on täheldatud võõrutussümptomeid (vt lõik 4.8). Patsienti tuleb sellest ravi alguses teavitada. Kõige sagedamini teatatud sümptomid on muuhulgas ärevus, unetus, iiveldus, valud, higistamine, treemor, peavalu, depressioon, ebatavalised aistingud, pearinglus ja halb enesetunne. Võõrutussümptomite teke võib osutada ravimisõltuvusele. Gabapentiini võtmise lõpetamisel või annuse vähendamisel on soovitatav teha seda järk-järgult vähemalt 1 nädala jooksul, näidustusest olenemata (vt lõik 4.2). Laboratoorsed uuringud Valepositiivseid tulemusi võib saada uriini üldvalgu poolkvantitatiivsel määramisel ribatestiga. Seetõttu soovitatakse selliseid positiivseid ribatesti tulemusi kontrollida erinevate analüütiliste meetoditega (nagu biureeditest, turbidimeetria või värvusreaktsioonid) või kasutada neid juba kohe alternatiivsete meetoditena.

Teadaolevat toimet omavad abiained Gabagamma kõvakapslid sisaldavad laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Gabapentiini ja KNS-i depressantide, sh opioidide samaaegsest manustamisest tingitud hingamise pärssimist, sedatsiooni ja surma on kirjeldatud nii spontaanselt teatatud kui ka kirjanduses avaldatud juhtumites. Mõningates teadetes märgiti gabapentiini ja opioidide kombinatsiooni eriti murettekitavaks

nõrgema tervisega patsientide, eakate, tõsise respiratoorse põhihaigusega patsientidel, polüfarmakoteraapia korral ja ravimite kuritarvitamishäiretega patsientide puhul.

Uuringus tervetel vabatahtlikel (N = 12), milles 2 tundi enne gabapentiini 600 mg kapsli manustamist anti patsientidele 60 mg kontrollitud vabanemisega morfiini kõvakapsel, suurenes gabapentiini keskmine AUC 44% võrra võrreldes gabapentiini manustamisega ilma morfiinita. Seetõttu tuleb patsiente, kes vajavad kaasnevat ravi opioididega, hoolikalt jälgida KNS pidurduse sümptomite suhtes nagu unisus, sedatsioon ja respiratoorne depressioon ning gabapentiini või opioidi annust tuleb vastavalt vähendada. Gabapentiinil ei ole leitud koostoimeid fenobarbitaali, fenütoiini, valproehappe või karbamasepiiniga.

Gabapentiini tasakaaluseisundi farmakokineetika on tervetel isikutel ja neid epilepsiavastaseid ravimeid saavatel epilepsiahaigetel ühesugune.

Gabapentiini manustamine koos noretindrooni ja/või etinüülöstradiooli sisaldavate suukaudsete rasestumisvastaste vahenditega ei mõjuta kummagi ravimi tasakaaluseisundi farmakokineetikat.

Gabapentiini manustamine koos alumiiniumi ja magneesiumi sisaldavate antatsiididega vähendab gabapentiini biosaadavust kuni 24%. Gabapentiini on soovitatav võtta vähemalt 2 tundi pärast antatsiidide manustamist. Gabapentiini eritumine neerude kaudu ei muutu manustamisel koos probenetsiidiga.

Gabapentiini neerude kaudu eritumise kerget vähenemist manustamisel koos tsimetidiiniga ei peeta kliiniliselt oluliseks.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Epilepsia ja epilepsiavastaste ravimite kasutamisega seotud üldine risk Fertiilses eas naistele ja eriti rasestuda planeerivatele ning rasedatele naistele tuleb anda eriarsti nõuandeid nii krambihoogudest kui ka epilepsiaravist põhjustatud võimaliku riski kohta lootele. Epilepsiavastase ravi vajadus tuleb ümber hinnata, kui naisel on plaanis rasestuda. Epilepsiaravi saavatel naistel ei tohi epilepsiavastast ravi järsku lõpetada, sest see võib põhjustada võõrutuskrampide teket, millel võivad olla tõsised tagajärjed nii emale kui ka lapsele. Sõltuvalt kasutatavatest epilepsiavastastest ravimitest tuleb võimaluse korral eelistada monoteraapiat, kuna ravimisel mitme epilepsiavastase ravimiga võib kaasneda suurem risk kaasasündinud väärarengute tekkeks kui monoteraapia puhul. Gabapentiiniga seotud risk Gabapentiin läbib inimese platsentat. Enam kui 1700 esimesel trimestril gabapentiiniga ravi saanud rasedat hõlmanud Põhjamaade vaatlusuuringus ei tuvastatud suuremat kaasasündinud väärarengute riski võrreldes ravi mittesaanud naiste lastega ning võrreldes pregabaliini, lamotrigiini ja pregabaliini või lamotrigiini saanud naiste lastega. Samuti ei täheldatud raseduse ajal gabapentiiniga ravi saanud naiste lastel suurenenud riski närvisüsteemi arenguhäirete tekkeks. Oli vähe tõendeid gabapentiiniga ravi saanud naiste vastsündinute madala sünnikaalu ja enneaegse sündimise, kuid mitte surnult sündimise, väikese gestatsiooni vanuse, madala Apgari skoori 5 minuti pärast ja mikrotsefaalia suurema riski kohta. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Gabapentiini võib kasutada raseduse esimesel trimestril, kui see on kliiniliselt vajalik.

Gabapentiiniga üsasiseselt kokku puutunud vastsündinutel on teatatud vastsündinu võõrutussündroomist. Samaaegne kokkupuude gabapentiini ja opioididega raseduse ajal võib suurendada vastsündinu võõrutussündroomi tekke riski. Vastsündinuid tuleb hoolikalt jälgida.

Imetamine Gabapentiin eritub rinnapiima. Et ravimi toime rinnalapsele ei ole teada, tuleb gabapentiini rinnaga toitvatele naistele manustada ettevaatusega. Gabapentiini tuleb kasutada rinnaga toitvatel naistel ainult siis, kui ravist saadav kasu on suurem kui risk.

Fertiilsus Loomkatsetes ei täheldatud mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Gabapentiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Gabapentiin avaldab toimet kesknärvisüsteemile ja võib esile kutsuda uimasust, pearinglust või teisi sarnaseid sümptomeid. Isegi kui need on vaid kerged või mõõdukad, võivad need kõrvaltoimed kujutada potentsiaalset ohtu autojuhtimisele või masinate käsitsemise võimele. See kehtib eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel.

4.8 Kõrvaltoimed

Epilepsia (lisaravi ja monoteraapia) ja neuropaatilise valu korral läbi viidud kliinilistes uuringutes esinenud kõrvaltoimed on toodud allpool olevas tabelis klassi ja esinemissageduse alusel: väga sage (≥ 1 /10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000). Kui kõrvaltoime esines kliinilistes uuringutes erinevate sagedustega, käsitleti seda suurima teadaoleva sagedusega.

Muud reaktsioonid, millest teatati turuletulekujärgselt, sagedus „teadmata“, on kirjas alltoodud nimekirjas kursiivis (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Igas esinemissageduse grupis on kõrvaltoimed toodud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Kõrvaltoimed Infektsioonid ja infestatsioonid Väga sage viirusinfektsioon Sage kopsupõletik, hingamisteede infektsioon, kuseteede infektsioon, Vere ja lümfisüsteemi häired Sage leukopeenia Teadmata trombotsütopeenia Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt allergilised reaktsioonid (nt urtikaaria) Teadmata ülitundlikkussündroom (süsteemne reaktsioon koos muutlike tunnustega, Ainevahetus- ja toitumishäired Sage isutus, söögiisu suurenemine Aeg-ajalt hüperglükeemia (enamasti suhkurtõvega patsientidel) Harv hüpoglükeemia (enamasti suhkurtõvega patsientidel) Teadmata hüponatreemia Psühhiaatrilised häired Sage vaenulikkus, segasus ja emotsionaalne labiilsus, depressioon, ärevus, Aeg-ajalt agitatsioon

Teadmata hallutsinatsioonid, suitsiidimõtted, ravimisõltuvus Närvisüsteemi häired Väga sage unisus, pearinglus, ataksia Sage krambid, hüperkineesiad, düsartria, amneesia, treemor, unetus, peavalu, Aeg-ajalt hüpokineesia, vaimsed häired Harv teadvuskaotus Teadmata muud liigutushäired (nt koreoatetoos, düskineesia, düstoonia) Silma kahjustused Sage nägemishäired, nt amblüoopia, diploopia Kõrva ja labürindi kahjustused Sage vertiigo Teadmata tinnitus Südame häired Aeg-ajalt palpitatsioonid Vaskulaarsed häired Sage hüpertensioon, vasodilatatsioon Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage düspnoe, bronhiit, farüngiit, köha, riniit Harv respiratoorne depressioon Seedetrakti häired Sage oksendamine, iiveldus, hammaste kahjustus, gingiviit, diarröa, kõhuvalu, Aeg-ajalt düsfaagia Teadmata pankreatiit Maksa ja sapiteede häired Teadmata hepatiit, ikterus Naha ja nahaaluskoe kahjustused Sage näoturse, purpur, mida kõige sagedamini täheldatakse füüsilisest traumast Teadmata Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Sage artralgia, müalgia, seljavalu, tõmblused Teadmata rabdomüolüüs, müokloonus, raskekujulise müasteenia ägenemine Neerude ja kuseteede häired Teadmata äge neerupuudulikkus, kusepidamatus Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Sage impotentsus Teadmata rindade hüpertroofia, günekomastia, seksuaalne düsfunktsioon (kaasa Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage väsimus, palavik Sage perifeersed tursed, ebanormaalne kõnnak, asteenia, valu, halb enesetunne, Aeg-ajalt generaliseerunud tursed Teadmata ärajätureaktsioonid*, valu rinnus. On teatatud äkksurma juhtumitest, kuid Uuringud Sage WBC (vere valgeliblede arvu) vähenemine, kehakaalu suurenemine Aeg-ajalt kõrgenenud maksafunktsiooni näitajad SGOT (ASAT), SGPT (ALAT) ja

Teadmata vere kreatiinfosfokinaasi tõus Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused Sage õnnetusvigastus, luumurd, marrastus Aeg-ajalt kukkumine * Pärast gabapentiini nii lühiajalise kui ka pikaajalise ravi katkestamist või annuse vähendamist on täheldatud võõrutussümptomeid. Võõrutussümptomid võivad tekkida varsti pärast ravi katkestamist või annuse vähendamist, tavaliselt 48 tunni jooksul (vt lõik 4.4).

Gabapentiinravi ajal on teatatud ägeda pankreatiidi juhtudest. Põhjuslik seos gabapentiiniga ei ole selge (vt lõik 4.4).

Lõppstaadiumis neerupuudulikkuse tõttu hemodialüüsi saavatel patsientidel on teatatud müopaatiast koos kreatiinkinaasi tõusnud tasemetega. Hingamisteede infektsioonide, keskkõrvapõletiku, krampide ja bronhiidi esinemist täheldati ainult lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes. Lisaks teatati lastel läbi viidud kliinilistes uuringutes sageli esinenud agressiivsest käitumisest ja hüperkineesiatest.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Gabapentiini üleannustamisel kuni 49 g ei ole täheldatud ägedat, eluohtlikku toksilisust. Üleannustamise sümptomiteks on pearinglus, kahelinägemine, arusaamatu kõne, uimasus, teadvuskaotus, letargia ja kerge kõhulahtisus. Kõik patsiendid tervenesid täielikult toetavate meetmete kasutamisel. Gabapentiini imendumise vähenemine annuse suurenedes võib piirata ravimi imendumist üleannustamise ajal ja vähendab seega üleannustamisest põhjustatud toksilisust.

Liigsed annused gabapentiini, eriti kombineerituna teiste kesknärvisüsteemi pärssivate ravimitega, võivad põhjustada koomat.

Gabapentiini saab organismist eemaldada hemodialüüsi abil, kuid tavaliselt ei ole see siiski vajalik. Raske neerukahjustusega patsientidel on hemodialüüs siiski näidustatud. Gabapentiini suukaudset letaalset annust ei olnud võimalik hiirtel ja rottidel kindlaks teha isegi nii suurte annustega kui 8000 mg/kg. Ägeda toksilisuse nähtudeks loomadel on ataksia, raskendatud hingamine, ptoos, hüpoaktiivsus või erutatus.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: teised analgeetikumid ja antipüreetikumid, ATC-kood: N02BF01 Toimemehhanism Mitmetes epilepsia loommudelites tungis gabapentiin täielikult ajukoesse ja hoidis ära krampide tekke. Gabapentiinil puudub afiinsus GABAA või GABAB retseptorite suhtes ning need ei mõjuta GABA metabolismi. See ei seondu teiste neurotransmitter-retseptoritega ajus ning ei mõjuta naatriumikanalite tegevust. Gabapentiin seondub kõrge afiinsusega voltaažsõltuvate kaltsiumikanalite alfa /delta- alaühikutega ning eeldatavasti võib just seondumine alfa /delta-alaühikutega osaleda gabapentiini krambivastases toimes loomadel. Ulatuslikes uuringutes ei ole leitud teisi sihtmärke kui alfa /delta- alaühik.

Mitmete prekliiniliste mudelite andmed näitavad, et gabapentiini farmakoloogilise toime vahendajaks võib olla seondumine alfa /delta-alaühikutega, mis vähendab eksitatoorsete neurotransmitterite vabanemist kesknärvisüsteemi piirkondades. Selline toime võib olla gabapentiini krambivastase mõju aluseks. Selliste gabapentiini toimete asjakohasus gabapentiini krambivastases toimes inimestele ei ole tõestatud. Gabapentiini efektiivsust on näidatud ka mitmetes prekliiniliste loomkatsete valumudelites. Gabapentiini spetsiifiline seondumine alfa /delta-alaühikutega põhjustab eeldatavasti mitmeid erinevaid toimeid, mis vastutavad valuvaigistava toime eest loommudelites. Gabapentiini analgeetiline toime võib avalduda seljaajus, aga ka kõrgemates peaaju keskustes tänu interaktsioonidele alanevates valupärssimisradades. Nende prekliiniliste omaduste tähendus inimesele kliinilistes situatsioonides on teadmata. Kliiniline efektiivsus ja ohutus Kliiniline uuring partsiaalsete epilepsiahoogude täiendava ravi kohta 3...12-aastastel lastel näitas gabapentiinigrupis võrreldes platseeboga arvulist, kuid statistiliselt ebaolulist erinevust 50% ravile reageerijate määras. Ravile reageerijate määra täiendav post hoc analüüs vanuse järgi ei näidanud vanuse statistiliselt olulist mõju ei pideva ega ka dihhotoomse tunnusena (3...5- ja 6...12-aastaste vanusegrupis). Kokkuvõte selle uuringu andmete täiendavast post hoc analüüsist on toodud allpool tabelis: Ravile reageerimine (≥ 50% paranemine) ja vanus MITT* populatsioonis Vanusekategooria Platseebo Gabapentiin P-väärtus

< 6-aastased 4/21 (19,0%) 4/17 (23,5%) 0,7362

6...12-aastased 17/99 (17,2%) 20/96 (20,8%) 0,5144

* Modifitseeritud ravikavatsusega-populatsioon defineeriti kui kõik patsiendid, kes randomiseeriti saama uuringuravimit ja kellel olid hindamist võimaldavad hoogude päevikud 28 päeva kohta nii algses kui ka topeltpimedas faasis.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Suukaudsel manustamisel saabub gabapentiini maksimaalne plasmakontsentratsioon 2...3 tunni jooksul. Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) annuse suurenedes väheneb. Absoluutne biosaadavus 300 mg kapsli manustamisel on ligikaudu 60%. Toit, sealhulgas suure rasvasisaldusega toit, ei oma kliiniliselt olulist toimet gabapentiini farmakokineetikale.

Gabapentiini farmakokineetikat ei mõjuta korduv manustamine. Kuigi gabapentiini plasmakontsentratsioonid olid kliinilistes uuringutes üldiselt vahemikus 2...20 µg/ml, ei võimalda need kontsentratsioonid ennustada ohutust ja efektiivsust. Farmakokineetilised parameetrid on toodud tabelis 3. Tabel 3: Kokkuvõte gabapentiini keskmistest (%CV) stabiilse taseme farmakokineetilistest parameetritest pärast manustamist iga 8 tunni järel. Farmakokineetiline 300 mg 400 mg 800 mg parameeter (N = 7) (N = 14) (N = 14) C (µg/ml) 4,02 (24) 5,74 (38) 8,71 (29) max t (hr) 2,7 (18) 2,1 (54) 1,6 (76) max T (hr) 5,2 (12) 10,8 (89) 10,6 (41) 1/2 AUC (0...8) μg•h/ml) 24,8 (24) 34,5 (34) 51,4 (27) Ae% (%) NA NA 47,2 (25) 34,4 (37)

C = maksimaalne stabiilse taseme plasmakontsentratsioon max t = aeg C –i saavutamiseni max max T = eliminatsiooni poolväärtusaeg 1/2 AUC(0...8) = stabiilse taseme pindala plasmakontsentratsiooni-aja kõvera all ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist Ae% = annuse protsent, mis eritub muutumatult uriini ajahetkest 0 kuni 8 tundi pärast annustamist NA = ei ole teada Jaotumine Gabapentiin ei seondu plasmavalkudega ja tema jaotusruumala on 57,7 liitrit. Epilepsiahaigetel on gabapentiini kontsentratsioon tserebrospinaalvedelikus ligikaudu 20% vastavast tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonist. Gabapentiini leidub rinnaga toitvate naiste rinnapiimas. Biotransformatsioon Gabapentiin inimorganismis ei metaboliseeru. Gabapentiin ei põhjusta ravimite metabolismi eest vastutavate maksaensüümide (maksa segafunktsionaalsed oksüdaasid) induktsiooni. Eliminatsioon Gabapentiin elimineeritakse muutumatult ainult neerude kaudu. Gabapentiini eliminatsiooni poolväärtusaeg on annusest sõltumatu ja ulatub 5…7 tunnini. Eakatel patsientidel ja kahjustatud neerufunktsiooniga patsientidel on gabapentiini plasmakliirens vähenenud. Gabapentiini eliminatsioonikonstant, plasmakliirens ja renaalne kliirens vähenevad proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga. Gabapentiini saab plasmast eemaldada hemodialüüsil. Kahjustatud neerufunktsiooniga ja hemodialüüsi saavatel patsientidel on soovitav annust korrigeerida (vt lõik 4.2).

Gabapentiini farmakokineetikat lastel hinnati 50-l tervel isikul vanuses 1 kuu kuni 12 aastat. Gabapentiini plasmakontsentratsioon > 5-aastastel lastel oli samasugune kui täiskasvanutel, arvestatuna mg/kg kohta.

Farmakokineetilises uuringus, millest võttis osa 24 tervet last vanuses 1 kuu kuni 48 kuud, täheldati üle 5-aastaste laste kohta olemasolevate andmetega võrreldes ligikaudu 30% madalamat ekspositsiooni (AUC), madalamat Cmax-i ja kõrgemat kliirensit kehakaalu kohta. Lineaarsus/mittelineaarsus Gabapentiini biosaadavus (imendunud osa manustatud annusest) väheneb annuse suurenedes, mis viitab mittelineaarsele farmakokineetikale, mis hõlmab biosaadavuse parameetreid (F), nt Ae (%), Cl/F, Vd/F. Eliminatsiooni farmakokineetikat (farmakokineetilised parameetrid, mis ei hõlma F-i nagu ClR ja t1/2), saab kõige paremini kirjeldada lineaarse farmakokineetikana. Gabapentiini tasakaalukontsentratsioon plasmas on ette ennustatav ühekordse annuse manustamise andmete põhjal.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Kartsinogenees Gabapentiini manustati toiduga hiirtele annuses 200 mg/kg, 600 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas ning rottidele 250 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas kahe aasta jooksul. Pankrease atsinaarrakkkasvajate esinemissageduse statistiliselt olulist suurenemist leiti suurimate manustatud annuste puhul vaid isastel rottidel. Maksimaalne plasmakontsentratsioon rottidel annusega 2000 mg/kg päevas on 10 korda suurem kui plasmakontsentratsioon inimestel annusega 3600 mg/kg päevas. Isaste rottide pankrease atsinaarrakk-kasvajate pahaloomulisuse aste on madal ja need ei mõjutanud elulemust, ei metastaseerunud ega tunginud ümbritsevasse koesse ning on samasugused kontrollgrupiga. Nendel isastel rottidel esinenud pankrese atsinaarrakk-kasvajate tähtsus kartsinogeensuseriskile inimestel on ebaselge.

Mutagenees

Gabapentiinil ei leitud genotoksilist toimet. Ta ei olnud mutageenne in vitro standardtestides, milles kasutati bakteri- või imetajarakke. Gabapentiin ei põhjusta kromosoomi struktuurseid aberratsioone imetajarakkudes in vitro või in vivo ning ei põhjusta mikrotuumade teket hamstrite luuüdis.

Toime fertiilsusele Rottidel ei täheldatud kõrvaltoimeid fertiilsusele või reproduktsioonile gabapentiini annustega kuni 2000 mg/kg (ligikaudu 5-kordne maksimaalne ööpäevane annus inimesel, arvestatuna mg/m2 kehapinna kohta). Teratogenees Gabapentiin ei suurendanud, võrreldes kontrollidega, väärarengute esinemissagedust hiirte, rottide ja küülikute järglastel annustes, mis olid vastavalt kuni 50, 30 ja 25 korda suuremad inimese ööpäevasest annusest 3600 mg (vastavalt 4, 5 või 8 korda suurem inimese ööpäevasest annusest, arvutatuna mg/m2 kohta).

Gabapentiin aeglustas kolju, lülisamba, esijäsemete ja tagajäsemete luustumist närilistel, mis viitab loote kasvupeetusele. Need toimed esinesid siis, kui tiinetele hiirtele manustati organogeneesi ajal suu kaudu gabapentiini annustes 1000 mg/kg või 3000 mg/kg päevas ning rottidele 2000 mg/kg enne paaritumist ja paaritumise ajal ning kogu tiinuse perioodil. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Toimeid ei täheldatud tiinetel hiirtel, kellele manustati 500 mg/kg päevas (ligikaudu 1/2 inimese ööpäevasest annusest, arvestatuna mg/m2 kohta).

Rottidel, kellele fertiilsuse ja üldise reproduktsioonitoksilisuse uuringus manustati 2000 mg/kg päevas, teratogeensuse uuringus 1500 mg/kg päevas ja perinataalse ning postnataalse toksilisuse uuringus 500 mg/kg, 1000 mg/kg ja 2000 mg/kg päevas, täheldati hüdroureetri ja/või hüdronefroosi suurenenud esinemissagedust. Nende leidude olulisus ei ole teada, kuid neid on seostatud arengupeetusega. Need annused on ligikaudu 1...5 korda suuremad inimesel kasutatavast annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta.

Teratogeensuse uuringus küülikutel täheldati implantatsioonijärgse loote surma esinemissageduse suurenemist, kui organogeneesi ajal manustati tiinetele küülikutele gabapentiini annustes 60 mg/kg, 300 mg/kg ning 1500 mg/kg päevas. Need annused on ligikaudu 0,3...8 korda suuremad inimesel kasutatavast ööpäevasest annusest 3600 mg, arvestatuna mg/m2 kohta. Ohutuse piirmäärad ei ole piisavad, et välistada nende toimete riski inimesel.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu: Laktoos Maisitärklis Talk Kapsli kest: Želatiin Titaandioksiid (E171)

Lisaks Gabagamma 300 mg kõvakapslis: Kollane raudoksiid (E172)

Lisaks Gabagamma 400 mg kõvakapslis: Kollane raudoksiid (E172) Punane raudoksiid (E172)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 ºC. Hoida originaalpakendis.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC/alumiinium blisterpakend.

Pakendi suurused: 10, 20, 30, 50, 90, 100, 200 (2 x 100), 250 kõvakapslit Haiglapakend: 500 (5 x 100), 1000 (10 x 100) kõvakapslit Üksikannuselised blistrid: 20 x 1, 60 x 1, 100 x 1 kõvakapslit Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Wörwag Pharma GmbH & Co. KG Flugfeld-Allee 24 71034 Böblingen Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Gabagamma 300 mg: 528606 Gabagamma 400 mg: 528506

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev 15.12.2006 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Veebruar 2026