RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Heparin Sodium Auxilia 5000 RÜ/ml süste-/infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml lahust sisaldab 5000 RÜ naatriumhepariini. 1 ampull (5 ml lahust) sisaldab 25 000 RÜ naatriumhepariini. Molekulmass: 8000...25 000 D. INN: Heparinum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Süste-/infusioonilahus. Selge ja värvitu kuni kergelt kollakas lahus, mis ei sisalda nähtavaid osakesi. pH: 6,5...7,5

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Kopsuemboolia ja süvaveeni tromboos; dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon; ekstrakorporaalne vereringe; müokardiinfarkt:

• korduva infarkti profülaktika ja ravi;
• tromboosi profülaktika pärast müokardiinfarkti ägedat staadiumi.

Ravim on näidustatud täiskasvanutele ja lastele alates 1 aasta vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annus sõltub patsiendi vanusest, kehakaalust, üldseisundist ja ravivastusest ning ennekõike hüübimisväärtustest: aktiveeritud osalise tromboplastiini aeg (aPTT), trombiini aeg ja täisvere

hüübimisaeg. Kõige tavalisem kontrollimeetod on aPTT määramine. Kui hepariini manustatakse terapeutilistes annustes, peaks aPTT olema normist 1,5...2,5 korda kõrgem.

Maksa- ja neerupuudulikkusega patsiendid Maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel on tavaliselt vajalik annust vähendada.

Täiskasvanutele kehtivad järgmised annustamisjuhised:

Kopsuemboolia ja süvaveeni tromboos Täiskasvanud Antikoagulantravi Heparin Sodium Auxilia alustatakse normaalkaalus täiskasvanutel intravenoosse boolussüstena annusega 5000 RÜ. Eelistatult jätkatakse pideva infusiooniga, annuses 14...18 RÜ/kg kehakaalu kohta tunnis. Kui pidev infusioon ei ole võimalik, võib läbi viia vahelduva intravenoosse ravi 5000 kuni 10 000 RÜ-ga 4-tunniste intervallidega.

Ravi peaks kestma vähemalt 5 päeva või seda tuleks jätkata, kuni on saavutatud piisav suukaudne antikoagulatsioon. Seejärel jätkatakse antikoagulantravi tavaliselt 3 kuni 6 kuud.

Lapsed (>1 aastased): Ravi alustatakse i.v. boolussüstiga annuses 50...75 RÜ/kg kehakaalu kohta ja jätkatakse pideva infusiooniga annuses 15...25 RÜ/kg kehakaalu kohta tunnis. Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon (DIK) Hemostaasi süsteemi intravaskulaarse aktiveerimise võivad käivitada mitmed põhihaigused. Ägedatel juhtudel iseloomustab kliinilist pilti tugev šokisündroom koos suurenenud kalduvusega veritsusele. Heparin Sodium Auxilia ravimise üldisi juhiseid koagulatsiooni häiretesse sekkumiseks võib anda ainult algstaadiumis ja profülaktiliseks kasutamiseks. Tuleb märkida, et seda tüüpi ravi tuleb läbi viia ainult spetsialiseeritud osakondades. Individuaalselt vajalik annus sõltub muu hulgas trombotsüütide arvust, aPTT-st, trombiini ajast, fibrinogeeni määramisest ja fibriini/fibrinogeeni laguproduktide tuvastamisest.

Täiskasvanud Pärast algannust 2000...5000 RÜ, manustatakse hepariini pideva infusioonina i.v. 12...18 RÜ/kg kehakaalu kohta tunnis. Lapsed Lastele (>1 aastased) manustatakse ravi alustamisel i.v. boolussüst annusega 30 RÜ/kg kehamassi kohta ja jätkatakse pideva infusioonina annuses 15 RÜ/kg kehakaalu kohta tunnis.

Ekstrakorporaalne vereringe Heparin Sodium Auxilia kasutamisel ekstrakorporaalses vereringes eristatakse kahte rakendusala: antikoagulatsioon kehavälise vereringega teostatava operatsiooni korral ja ekstrakorporaalne dialüüs tehisneeruseadmetes. Hepariin ei läbi tavaliselt dialüüsimembraani ega ka hemofiltratsioonimembraani. Elutegevust alalhoidvad seadmed Järgmist teavet saab võtta ainult juhendina, kuna ravimi täpne vajaminev kogus sõltub operatsiooni kestusest ja kasutatava masina tüübist.

Enne ekstrakorporaalse vereringe algust manustatakse patsiendile intravenoosselt 300 RÜ hepariini/kg kehakaalu kohta. Hepariini lisamisel masina täitmiseks verega on annus 2500 RÜ/500 ml vere kohta. Kui kasutatakse erinevat perfusioonivedelikku, manustatakse alguses 400 RÜ/kg kehakaalu kohta ja kui operatsioon kestab kauem, manustatakse 50% algannusest 60 minuti pärast. Pärast ekstrakorporaalse vereringe lõpetamist tuleb hepariini toime neutraliseerida protamiinsulfaadi või

protamiinvesinikkloriidiga (10 mg protamiinvesinikkloriidi neutraliseerib 1000 RÜ hepariini). Pärast protamiini manustamist tuleb trombiini aega kontrollida 1 tunni vältel iga 15 minuti järel, seejärel kaks korda 3-tunniste intervallidega. Kui trombiiniaeg peaks uuesti suurenema patoloogilises vahemikus olevate väärtusteni, tuleb uuesti manustada pool protamiinsulfaadi või protamiinvesinikkloriidi annusest.

Ekstrakorporaalne dialüüs Vajalik hepariini kogus sõltub dialüüsi kestusest ja tüübist (üldine või regionaalne hepariniseerimine), kasutatava masina tüübist, aluseks olevast näidustusest ja patsiendi hüübimisseisundist. Nendel põhjustel ei saa annuse kohta üldist teavet anda. Hepariniseerimine tuleb siiski läbi viia selliselt, et manustatav kontsentratsioon oleks 1 RÜ/ml vere kohta, mida peetakse piisavaks, et vältida torusüsteemis hüübimisprotsesse. Hüübimisanalüüside läbiviimine on soovitatav enne dialüüsi ja 30 minuti pärast seda ning seejärel pooleteisetunniste (1,5 tundi) intervallidega: aPTT määramine, trombiini aeg, fibrinogeeni määramine, trombotsüütide arv, antitrombiin III määramine. Regionaalse hepariniseerimise korral, kus dialüsaatori venoossest toruosast tagasi voolav veri neutraliseeritakse protamiini abil, on soovitatav kontrollida organismi ja dialüsaatori vere rekaltsifitseerumise aega. Viimase väärtus peaks olema umbes 5 minutit. Müokardiinfarkt Infarkti kordumise profülaktika ja ravi infarktiohu korral Näidustatud on järgmine ravirežiim: 12...24 RÜ/kg kehakaalu kohta tunnis pideva infusioonina või kui pidev infusioon ei ole võimalik, 10 000...15 000 RÜ vahelduvalt intravenoosselt iga 6 tunni järel. Tromboosi profülaktika alustamine väikestes annustes pärast müokardiinfarkti ägedat staadiumi Profülaktika alustamiseks väikestes annustes manustatakse 5000 RÜ Heparin Sodium Auxilia subkutaanselt ning lisaks intravenoosselt veel 5000 RÜ, et vältida toime viivitatud avaldumist pärast subkutaanset sildamisravi. Seejärel jätkatakse subkutaanselt 5000 RÜ manustamisega 8...12-tunniste intervallidega.

Manustamisviis Intravenoosne. Intravenoosseks süstimiseks või intravenoosseks infusiooniks pärast lahjendamist. Heparin Sodium Auxilia võib manustada pideva infusioonina (perfuusor) koos 5% glükoosi- või 0,9% naatriumkloriidi lahusega. Pideva infusiooni eelised on ühtlasem plasmakontsentratsioon ja annuse kokkuhoid. Vahelduvat intravenoosset süstimist kasutatakse eriti rahututel patsientidel või patsientidel, kellele on rohke vedeliku tarbimine ohtlik.

4.3 Vastunäidustused

Heparin Sodium Auxilia 5000 RÜ/ml ei tohi kasutada järgmistel juhtudel:

• ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• hepariiniallergia, sealhulgas anamneesis kinnitatud või kahtlustatav immunoloogiliselt

põhjustatud hepariin-indutseeritud trombotsütopeenia (HIT);

• teadaolev ülitundlikkus klorobutanooli suhtes;
• hemorraagilised diateesid (nt hemofiilia, trombotsütopeenia);
• verejooks seedetraktist, kopsudest, neerudest või äge koljusisene verejooks;
• raske maksa-, kõhunäärme- või neeruhaigus;
• haigused, mille puhul kahtlustatakse vaskulaarsüsteemi kahjustust: seedetrakti rohked haavandilised haigused; vistseraalne kartsinoom; kesknärvisüsteemi ja silma kirurgilised sekkumised;

• diabeetiline proliferatiivne retinopaatia; entsefalomalaatsia; ravile allumatu raske hüpertensioon; suurenenud kapillaaride läbilaskvusega patsiendid; bakteriaalne endokardiit;
• aktiivne tuberkuloos;
• abordioht.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Tuleb olla ettevaatlik eesnäärme punktsioonil või protseduuridel, selgroo punktsioonil, spinaalanesteesia ja aju tromboosi korral.

Tuleb olla ettevaatlik suhkurtõve, neerufunktsiooni häirete korral või samaaegsel ravil preparaatidega, mis suurendavad kaaliumi taset seerumis. Näidustatud on seerumi kaaliumisisalduse kontrollimine (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Suukaudsete antikoagulantide või muude ravimite võtmisel, mis võivad suurendada hepariini hüübimisvastast toimet, tuleb rakendada ettevaatust (vt lõik 4.5).

Trombotsüütide kontroll tuleb läbi viia enne ravi algust, esimesel päeval pärast hepariinravi algust ja ravi ajal, eriti 6. ja 14. päeva vahel pärast ravi algust. Hepariinravi tuleb läbi viia väikeste intervallidega. Kui trombotsüütide arv langeb järsult (vt lõik 4.8), tuleb ravi viivitamatult lõpetada.

Sellistel juhtudel on vaja kiiresti selgitada välja, kas tegu on immunoloogiliselt põhjustatud hepariin- indutseeritud trombotsütopeeniaga (II tüüpi HIT). Sel juhul tuleb patsienti teavitada, et hepariinravi (isegi mitte madalmolekulaarse hepariiniga) võib läbi viia kunagi hiljem. Kui kahtlustatakse II tüüpi hepariin-indutseeritud trombotsütopeeniat, tuleb hepariinravi viivitamatult katkestada.

Kui patsienti on trombemboolse haiguse raviks ravitud hepariiniga või kui hepariin-indutseeritud trombotsütopeenia tagajärjel on tekkinud trombemboolilised tüsistused, tuleb hepariini asemel kasutada teisi antitrombootilisi aineid (nt danaparoid, lepirudiin).

Immunoloogiliselt indutseeritud hepariin-indutseeritud trombotsütopeenia (II tüüp) ilmnemisel ei saa hemodialüüsi ravi enam hepariniseerimisega jätkata ja võib-olla tuleb patsient üle viia alternatiivsele neeruasendusravile. Üle 60-aastastel patsientidel võib hepariinist tingitud verejooksude esinemissagedus olla suurem.

Esimese 36 tunni jooksul pärast sünnitust tuleb olla eriti ettevaatlik.

Vererõhu tõusu tuleb pidevalt jälgida.

Ravi alguses võib tekkida kerge, mööduv trombotsütopeenia (I tüüp), trombotsüütide arvuga vahemikus 80 000/μl ja 150 000/μL. Tüsistusi tavaliselt ei esine ja seetõttu võib ravi jätkata. Immunoloogiliselt indutseeritud trombotsütopeenia (II tüüpi HIT) esinemus on tõsisem. Seda trombotsütopeenia vormi tuleb eeldada, kui trombotsüütide arv langeb väärtuseni <80 000/μl või kui see langeb kiiresti kuni 50% algväärtusest. Nendel patsientidel, kes ei ole sensibiliseeritud, algab trombotsüütide langus tavaliselt 6...14 päeva pärast ravi algust; sensibiliseeritud patsientide puhul võib see ilmneda mõne tunni jooksul (vt lõik 4.4). HIT esinemissagedus täiskasvanutel on 1...5%, sõltuvalt kasutatava hepariini tüübist ja uuritud populatsioonist. 30...80% HIT-ga patsientidest areneb

arteriaalne või venoosne tromboos ja suremuse risk on suur. Võivad tekkida fibriinist ja trombotsüütidest pärinevad trombid (“valge trombi sündroom”), mille tagajärjeks on elundi infarktid, naha nekroos, jäsemete gangreen, ajuinsuldid, venoosne trombemboolia ja harvemini verejooks (petehhiad, veriroe, operatsioonijärgne verejooks). Rasketel juhtudel võib tekkida tarbimiskoagulopaatia.

Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ühes milliliitris, see tähendab põhimõtteliselt “naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Võimalik on toime kliiniliselt oluline tugevnemine ja verejooksu riski suurenemine, kui kasutatakse järgmisi ravimeid: mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (MSPVA’d, nt fenüülbutasoon, indometatsiin), trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid (nt atsetüülsalitsüülhape, dipüridamool), suukaudsed antikoagulandid (kumariini derivaadid, sulfinaas, deksonolüütikumid), ravimid, nagu nt probenetsiid, etakrüünhape, valproehape, suurtes annustes penitsilliin i.v., mõned tsefalosporiinid ja tsütostaatikumid. Antitrombiin III kontsentraat põhjustab samuti hepariini toime tugevnemist.

Toimet võivad nõrgendada askorbiinhape, antihistamiinid, digitaalis, nikotiin, tetratsükliinid, fenotiasiinid. Plasmavalkude sidumiskohast tõrjutakse välja järgmised ained: fenütoiin, kinidiin, propranolool, bensodiasepiinid, bilirubiin.

Leeliselised ravimid (nt kiniin, tritsüklilised antidepressandid) võivad põhjustada soola moodustumist ja vastastikust toime nõrgenemist.

Samaaegset ravi seerumi kaaliumitaset suurendavate ravimitega (nt kaaliumi säästvad diureetikumid, AKE-inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid) tohib teostada ainult eriti hoolika meditsiinilise järelevalve all (vt ka lõik 4.4).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus ja imetamine

Puuduvad tõendid selle kohta, et hepariini kasutamine raseduse ajal põhjustab väärarenguid (vt ka lõik 5.3). Hepariin ei läbi platsentat ega eritu rinnapiima; hepariini saavaid rasedaid naisi ja imetavaid emasid tuleb siiski hoolikalt jälgida.

Igapäevaselt, mitme kuu jooksul manustatavad hepariini suuremad annused võivad suurendada rasedatel või imetavatel naistel osteoporoosi riski (vt lõik 4.8).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Heparin Sodium Auxilia ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Naatriumhepariini võimalikud kõrvaltoimed

Hepariinravi ajal võib suurenenud kalduvuse tõttu verejooksule tekkida elundi veritsus (nt kusepõis või harvem neerupealise koor); esinemissagedus on 5...15%. Lisaks võivad süstekohtades tekkida naha ja limaskesta veritsused, samuti hematoomid.

Süstekoha väikesed lokaalsed hematoomid on suhteliselt tavalised ja ei vaja ravi. Mõõduka verejooksu korral on hepariini lühikese poolväärtusaja tõttu tavaliselt piisav hepariinravi lõpetamine. Tõsise verejooksu korral on vajalik hepariini toime kohene eemaldamine protamiini abil (vt lõik 4.9).

Kõrvaltoimete esinemissageduse hindamisel kasutatakse järgmisi kategooriaid:

Väga sage (≥ 1/10) Sage (≥ 1/100 kuni <1/10) Aeg-ajalt (≥1 / 1000 kuni <1/100) Harv (≥1 / 10 000 kuni <1/1000) Väga harv (<1/10 000) Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel) Vere ja lümfisüsteemi häired

Sage kuni väga sage

Harv Harvadel juhtudel esineb eosinofiiliat.

Immuunsüsteemi häired Harv Allergilised reaktsioonid, nagu nohu ja pisaravool, nõgeslööve, peavalu, artralgia, palavik, õhupuudus, vererõhu langus, bronhiaalastma ja kollaps.

Väga harv Võib tekkida anafülaktiline šokk.

Endokriinsed häired

Harv Harva esineb neerupealiste verejooksu tagajärjel neerupealiste puudulikkust. Ainevahetus- ja toitumishäired

Harv Harvadel juhtudel võib ravi põhjustada hüperkaleemia ja metaboolse atsidoosiga hüpoaldosteronismi, eriti neerufunktsiooni kahjustuse ja suhkurtõvega patsientidel.

Vaskulaarsed häired

Harv Hepariinravi ajal on harvadel juhtudel täheldatud veresoonte spasme ja vererõhu tõusu. Seedetrakti häired

Teadmata Täheldati seedetrakti verejooksu, veriroed, iiveldust ja oksendamist.

Maksa- ja sapiteede häired

Sage Transaminaaside aktiivsuse suurenemine.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused

Harv Harvadel juhtudel esineb alopeetsiat, kuid see on pöörduv.

Teadmata Hepariini kasutamine võib põhjustada naha ja limaskesta veritsust, samuti eksanteemi.

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Teadmata Fraktsioneerimata hepariini suuremate annuste kasutamine mitme kuu jooksul võib põhjustada luutiheduse vähenemist. Kuni 2% juhtudest võib areneda osteoporootiline luumurd. Neerude ja kuseteede häired

Teadmata Veritsus urogenitaaltraktis.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired

Väga harv Üksikjuhtudel on teatatud priapismi esinemisest. Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid

Sage Valu ja koereaktsioonid (turse, põletik, punetus, sügelus ja väikesed verevalumid) süstekohas.

Harv Naha nekroos ja verejooks süstekohas, samuti veritsus haavadest.

Uuringud Teadmata Kliinilised-keemilised reaktsioonid: võimalik on vabade rasvhapete ja türoksiini sisalduse suurenemine, samuti pöörduv kaaliumipeetus ja HDL-kolesterooli vähenemine. Veresuhkru väärtuste ja bromosulfaantesti valetulemused.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Hepariini üleannustamine põhjustab hüpokoagulatsiooni ja seeläbi suurenenud veritsusriski. Veritsus toimub enamasti naha ja limaskestade, haavade, seedetrakti ja urogenitaaltraktide kaudu.

Kerge, eluliselt mitteohtliku veritsuse korral vähendatakse hepariini annust või vajadusel katkestatakse hepariinravi.

Tõsise, eluohtliku verejooksu korral manustatakse hepariini toime neutraliseerimiseks antidoodina protamiinsulfaati või protamiinvesinikkloriidi. Reeglina neutraliseerib 1 mg protamiin 100 RÜ hepariini mõju.

Protamiini võib manustada ainult range kliinilise ja laboratoorse järelevalve all. Lisateavet leiate kasutatava antidoodi tootekirjeldusest.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: tromboosivastased ained, hepariini rühm, ATC-kood: B01AB01 Heparin Sodium Auxilia on kõrgpuhastatud Na mukoidiini polüsulfaat, millel on antikoagulantne toime ja mis ründab mitmeid hüübimissüsteemi punkte. Antikoaguleeriva toime eest vastutab pentasahhariid, mis seondub antitrombiini (AT) kõrge afiinsusega sidumiskohtadega. Fraktsioneerimata hepariin moodustab AT ja trombiiniga (F IIa) kolmepoolsed kompleksid, mille tagajärjel toimub trombiini inaktiveerimine AT poolt - mis tavaliselt toimub suhteliselt aeglaselt - umbes 1000 korda kiiremini. Hepariin-AT kompleks soodustab ka F Xa, IXa, XIa ja XIIa inaktiveerimist. Fraktsioneerimata hepariini anti-F Xa aktiivsuse ja F IIa-vastase toime suhe on 1:1. Suuremates kontsentratsioonides seondub hepariin hepariini II kofaktoriga ja inaktiveerib seega trombiini teise mehhanismi kaudu. Hepariini suured molekulmassid võivad vereliistakute tööd pärssida. Lisaks stimuleerib hepariin endoteeli rakke, seondub mittespetsiifiliselt erinevate plasma- ja trombotsüütide valkudega (nt von Willebrandi faktor), pärsib silelihasrakkude proliferatsiooni, aktiveerib osteoklaste ja vabastab veresoonte seinast lipoproteinaasi, eemaldades seeläbi eksogeensed triglütseriidid, mis sisalduvad peamiselt külomikronites.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Väljendunud polaarsuse ja suhteliselt suure molaarmassi tõttu imendub hepariin soolestikus vaid minimaalselt ja seetõttu kasutatakse seda ainult parenteraalselt. Toime algab kohe pärast intravenoosset süstimist.

Jaotumine Seondumine plasmavalkudega on kõrge. Retikuloendoteliaalne süsteem omastab kiiresti hepariini, seob endoteelirakkude ja makrofaagidega ning depolümeriseerib (kiire, küllastatav mehhanism). Plasma poolväärtusaeg sõltub annusest ja varieerub vahemikus 1 tund (100 RÜ/kg) kuni 2,5 tundi (400 RÜ/kg). Biotransformatsioon Hepariin lagundatakse heparinaasi toimel peamiselt maksas.

Eritumine Hepariin eritub neerude kaudu peamiselt metaboliseeritud kujul (aeglasem, küllastumata mehhanism). Pärast suurte annuste intravenoosset manustamist eritub uriiniga muutumatul kujul siiski kuni 50%. Normaalse neerufunktsiooniga on eliminatsiooni poolväärtusaeg 1,5 tundi. 8...12 tunni pärast väheneb plasmatase määramatuks. Hepariin ei ole dialüüsitav. Lineaarsus/mittelineaarsus Hepariini antikoagulantne toime pärast terapeutilisi annuseid on mittelineaarne, suurenevate annuste korral suureneb toime intensiivsus ja kestus ebaproportsionaalselt.

Hepariin ei läbi platsentaarbarjääri ega eritu rinnapiima.

Kineetika patsientide erirühmades

Maksa- ja neerufunktsiooni tõsine kahjustus võib hepariini poolväärtusaega pikendada.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Oluliselt suurenenud annuste korral on hepariin põhjustanud verejooksu ja hematoome. 6-kuulises uuringus koertel ilmnesid osteoporootilised toimed. Hepariin pikendab haavade paranemist, luumurdude paranemist ja luu rekaltsifikatsiooni. Hepariini tumorigeense potentsiaali uuringuid ei ole läbi viidud. Reproduktsioonitoksilisuse ja genotoksilisuse uuringud ei näidanud inimestele erilist ohtu.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Naatriumdivesinikfosfaatdihüdraat Veevaba dinaatriumvesinikfosfaat Soolhape (pH kohandamiseks) Naatriumhüdroksiid (pH kohandamiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Seda ravimpreparaati ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida ampull välispakendis, valguse eest kaitstult. Pärast esmast avamist ja lahjendamist kasutada kohe.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

5 ml läbipaistvad klaasampullid (tüüp I). Karbis on 5 ampulli.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Lahuse väljatõmbamisel ampullist tuleb järgida aseptika nõudeid.

Ravimit võib lahjendada 5% glükoosi- või 0,9% naatriumkloriidi lahusega. Enne kasutamist tuleb ravimit visuaalselt hinnata. Kasutada võib ainult selgeid lahuseid, milles ei esine nähtavaid osakesi. Ainult ühekordseks kasutamiseks.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Gilvasan Pharma GmbH Gumpendorfer Strasse 83-85/2 Mariahilf, Vienna, 1060 Austria

8. MÜÜGILOA NUMBER

1154824

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 29.05.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2026