RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Ibuliq 400 mg pehmekapslid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks pehmekapsel sisaldab 400 mg ibuprofeeni. INN. Ibuprofenum

Teadaolevat toimet omav abiaine:

Üks pehmekapsel sisaldab 72,4 mg osaliselt dehüdreeritud vedelat sorbitooli (E420). Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Pehmekapsel. Ovaalne (ligikaudu 16 mm x 10 mm) värvitu või kergelt kollane želatiinist pehmekapsel, mis sisaldab läbipaistvat lahust.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Ibuliq 400 mg on näidustatud täiskasvanutele ja üle 12-aastastele noorukitele. Nõrga kuni mõõduka valu (nt peavalu, hambavalu, menstruatsioonivalu, lihasevalu (kontraktuurid) või seljavalu) sümptomaatiline ravi.

Palavik.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Sümptomite leevendamiseks tuleb kasutada väikseimat toimivat annust lühima võimaliku aja jooksul (vt lõik 4.4).

Annustamine

Täiskasvanud ja üle 12-aastased noorukid (noorukid kehakaaluga üle 40 kg) Üks 400 mg annus (1 kapsel) tuleb võtta vajadusel iga 6...8 tunni järel. 24 tunni jooksul ei tohi võtta rohkem 1200 mg.

Üle 65 aasta vanused patsiendid Annust tuleb hinnata, kuna võib olla vajalik tavalist annust vähendada.

Neeru-, maksa- ja südamekahjustusega patsiendid Vajalik on annuse vähendamine (vt lõik 4.4). Ibuprofeeni ei tohi kasutada raske neeru-, maksa- või südamepuudulikkusega patsientidel (vt lõik 4.3).

Manustamisviis Suukaudne. Pehmekapslit ei tohi närida.

Ibuliqi tuleb võtta koos toiduga, eelkõige kui esinevad seedehäired.

Maokahjustuste vältimiseks ei soovitata ibuprofeeni võtta koos alkoholiga. Kui ibuprofeeni kasutavad patsiendid, kes sageli tarvitavad alkoholi (3 või enam alkohoolset jooki (õlu, vein, liköör) ööpäevas), võib see põhjustada maoveritsust.

Kui 12 kuni 18 aasta vanuste noorukitel on seda ravimit vaja kasutada kauem kui 3 päeva või kui sümptomid süvenevad, tuleb konsulteerida arstiga.

Kui täiskasvanutel kestab valu kauem kui 5 päeva, palavik kestab kauem kui 3 päeva, valu süveneb või palavik tõuseb või tekivad muud sümptomid, tuleb kliinilist olukorda hinnata.

4.3 Vastunäidustused

• ülitundlikkus ibuprofeeni, teiste MSPVA-de või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• patsiendid, kellel on varem esinenud ülitundlikkusreaktsioone (nt astma, riniit, angioödeem või urtikaaria) atsetüülsalitsüülhappele või teistele mittesteroidsetele põletikuvastastele ainetele (MSPVA-d);
• äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või veritsuse juhtu);
• seedetrakti veritsus või perforatsioon anamneesis, mis on seotud MSPVA raviga;
• aktiivse põletikulise soolehaigusega patsiendid;
• raske neerukahjustusega patsiendid (vt lõik 4.4);
• raske maksakahjustusega patsiendid (vt lõik 4.4);
• hemorraagilise diateesi või muude koagulatsioonihäiretega patsiendid;
• raske südamepuudulikkusega patsiendid (NYHA IV klass);
• raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõrvaltoimete vähendamiseks tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust lühima aja jooksul, mis on vajalik sümptomite kontrolli alla saamiseks (vt lõik 4.2 ja allpool toodud seedetrakti ning südame- veresoonkonnaga seotud riskid).

Seedetraktiga seotud riskid MSPVA-sid tuleb manustada ettevaatusega patsientidele, kellel on esinenud seedetrakti haigusi (haavandiline koliit, Crohni tõbi), sest need haigused võivad ägeneda (vt lõik 4.8).

MSPVA-de kasutamisega seoses on teatatud surmaga lõppeda võivatest seedetrakti verejooksudest, haavandumistest ja perforatsioonidest, mis võivad tekkida mis tahes ajal ravi käigus, koos hoiatavate sümptomite ja varem esinenud seedetrakti häiretega või ilma nendeta.

Seedetrakti veritsuse, haavandumise või perforatsiooni risk tõuseb MSPVA-de suuremate annuste manustamisel patsientidele, kellel on anamneesis haavand, eriti kui see on tüsistunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3), samuti eakatel. Need patsiendid peavad alustama ravi väikseima saadaoleva annusega.

Sellistel patsientidel ja ka patsientidel, kes vajavad samal ajal ravi väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappe või teiste toimeainetega, mis tõenäoliselt suurendavad seedetrakti häirete riski (vt allpool ja lõik 4.5), tuleb kaaluda kombinatsioonravi koos magu kaitsvate ainetega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Patsiendid, kellel on anamneesis seedetrakti mürgistusnähud, eriti eakad, peavad teatama mis tahes ebatavalistest seedetrakti sümptomitest (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ravi algfaasis.

Tuleb olla ettevaatlik, kui patsient tarvitab samal ajal ravimeid, mis võivad haavandumise või veritsuse riski suurendada, näiteks suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid nagu varfariin, selektiivsed

serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või trombotsüütide agregatsiooni inhibeerivad ained nagu aspiriin (vt lõik 4.5).

Kui ibuprofeeni saaval patsiendil tekib seedetrakti veritsus või haavandumine, tuleb ravi kohe katkestada (vt lõik 4.3).

Patsientidele, kellel on anamneesis seedetrakti haigus (haavandiline koliit, Crohni tõbi), tuleb MSPVA- sid manustada ettevaatlikult, sest nende haigus võib ägeneda (vt lõik 4.8).

Südame-veresoonkonna ja ajuveresoonkonnaga seotud riskid Südame-veresoonkonna häirete ennetamiseks ei tohi ületada maksimaalset ööpäevast annust 1200 mg.

Enne ravi alustamist tuleb olla ettevaatlik (pidada nõu arsti või apteekriga) patsientide puhul, kellel on anamneesis hüpertensioon ja/või südamepuudulikkus, kuna MPSVA raviga seoses on teatatud vedelikupeetusest, hüpertensioonist ja tursetest.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalsete trombootiliste kahjustuste (nt müokardiinfarkt või insult) riski vähese suurenemisega. Üldiselt ei näita epidemioloogilised uuringud, et väikeses annuses ibuprofeen (nt ≤ 1200 mg ööpäevas) oleks seotud arteriaalsete trombootiliste kahjustuste suurenenud riskiga.

Ravile allumatu hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse (NYHA II...III), kindlaks tehtud südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või ajuveresoonkonna haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida ainult pärast hoolikat kaalumist ning vältida tuleb suuri annuseid (2400 mg ööpäevas).

Hoolikalt tuleb kaaluda ka enne pikaajalise ravi alustamist südame-veresoonkonna haiguste riskiteguritega (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) patsientidel, eriti kui on vajalikud suured ibuprofeeni annused (2400 mg ööpäevas).

Ibuliqiga ravitud patsientidel on teatatud Kounise sündroomi juhtudest. Kounise sündroom on määratletud kui allergilise või ülitundlikkusreaktsiooni põhjustatud kardiovaskulaarsed sümptomid, mis on seotud pärgarterite ahenemisega ja võivad viia müokardiinfarkti tekkeni.

Nahaga seotud riskid Rasked nahakõrvaltoimed (severe cutaneous adverse reaction, SCAR) Seoses ibuprofeeni kasutamisega on teatatud rasketest nahakõrvaltoimetest (SCAR), sh eksfoliatiivne dermatiit, multiformne erüteem, Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS-sündroom) ja äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (acute generalized exanthematous pustulosis, AGEP), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Enamik reaktsioonidest tekkis esimese kuu jooksul. Kui tekivad neile reaktsioonidele viitavad nähud ja sümptomid, siis tuleb ibuprofeeni kasutamine kohe lõpetada ja kaaluda (vajaduse korral) alternatiivset ravi. Neeru- ja (või) maksapuudulikkus Patsientidel, kellel on anamneesis maksa- või neeruhaigus, tuleb ibuprofeeni kasutada ettevaatlikult, eriti kui nad saavad samal ajal ravi diureetikumidega, kuna tuleb arvestada, et prostaglandiinide pärssimine võib põhjustada vedelikupeetust ja neerufunktsiooni halvenemist. Ravimi manustamisel sellistele patsientidele tuleb ibuprofeeni annus hoida võimalikult väike ja neerufunktsiooni tuleb regulaarselt jälgida (vt lõigud 4.3 ja 4.8).

Vedelikupuuduse korral tuleb tagada piisav vedelike tarbimine. Vedelikupuuduses noorukitel esineb neerukahjustuse risk.

Üldiselt võib valuvaigistite regulaarne tarvitamine, eriti erinevate valuvaigistavate ainete kooskasutamine, põhjustada püsiva neerukahjustuse, mis võib viia neerupuudulikkuseni (analgeetiline nefropaatia). Selle reaktsiooni tekkerisk on suur eakatel ja neerupuudulikkuse, südamepuudulikkuse ja

maksatalitluse häiretega patsientidel ning neil kes saavad ravi diureetikumide või AKE inhibiitoritega. MSPVA ravi lõpetamisel ravieelne seisund enamasti taastub.

Nagu teised MSPVA-d, tõstab ka ibuprofeen kergelt ja mööduvalt mõnesid maksanäitajaid, samuti tõstab oluliselt transaminaaside taset (ASAT ja ALAT). Kui need näitajad tõusevad olulisel määral, tuleb ravi lõpetada (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

Infektsiooni sümptomite varjamine Ibuliq võib varjata infektsiooni sümptomeid, mistõttu võib sobiva ravi alustamine hilineda ja infektsiooni tagajärjed süveneda. Seda on täheldatud ambulatoorselt ravitava bakteriaalse pneumoonia ja tuulerõugete bakteriaalsete tüsistuste puhul. Kui Ibuliqi manustatakse infektsiooniga seotud palaviku alandamiseks või valu leevendamiseks, on soovitatav infektsiooni kulgu jälgida. Ambulatoorsel ravil patsiendid peavad sümptomite püsimisel või süvenemisel pidama nõu arstiga.

Eakad patsiendid Eakatel esineb MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimeid sagedamini, eriti seedetrakti veritsust ja perforatsiooni, mis võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.2).

Muu Nagu teiste MSPVA-de puhul, võivad allergilised reaktsioonid (nt anafülaktilised/anafülaktoidsed reaktsioonid) tekkida ka ravimiga varem kokku puutumata.

Hingamisteede häired Patsientidel, kellel on või on varem olnud bronhiaalastma või allergiline haigus, võib tekkida bronhospasm (vt lõik 4.3).

Süsteemne erütematoosne luupus (SEL) ja sidekoehaiguse segavorm Ibuprofeeniga ravi saavatel patsientidel on väga harvadel juhtudel täheldatud aseptilist meningiiti. Kuigi see tekib suurema tõenäosusega patsientidel, kellel on süsteemne erütematoosne luupus (SEL) ja sellega seotud sidekoehaigused, on sellest teatatud ka patsientidel, kellel ei ole kaasuvat kroonilist haigust, seega tuleb sellega ravimi manustamisel arvestada (vt lõik 4.8).

Lapsed Dehüdreeritud lastel ja noorukitel esineb neerukahjustuse risk.

Teised MSPVA-d Ibuprofeeni kasutamist koos teiste MSPVA-dega, sealhulgas tsüklooksügenaas-2 (COX-2) selektiivsete inhibiitoritega, tuleb vältida (vt lõik 4.5). MSPVA-d võivad varjata infektsiooni nähtusid või sümptomeid (palavik, valu ja turse).

Pikaajaliselt ibuprofeeniga ravi saavatel patsientidel tuleb ettevaatusabinõuna jälgida neerutalitlust, maksatalitlust, hematoloogilisi näitajaid ja täisvere koostist.

Kui ravimit manustatakse patsiendile vahetult pärast ulatuslikku kirurgilist protseduuri, on vajalik meditsiiniline erijälgimine.

Pikaajalisel ravil suurtes annustes valuvaigistitega võivad tekkida peavalud, mida ei tohi ravida ravimi suuremate annuste manustamisega.

Erandlikult võivad tuulerõuged olla raskete nahainfektsioonide ja pehmete kudede tüsistuste põhjuseks. Ei saa välistada, et MSPVA-d võivad neid infektsioone süvendada. Seetõttu ei tohi ibuprofeeni tuulerõugete korral manustada.

Ägeda vahelduva porfüüria puhul võib ibuprofeeni kasutada ainult pärast hoolikat kasu/riski hindamist.

Muud märkused On tõendeid, et tsüklooksügenaasi/prostaglandiini sünteesi inhibeerivad ravimid vähendavad naiste fertiilsust, mõjutades ovulatsiooni. Ravi lõpetamisel on see toime mööduv (vt lõik 4.6).

Abiainete hoiatused Ravim sisaldab kaaliumi vähem kui 1 mmol (39 mg) ühes kapslis, see tähendab põhimõtteliselt „kaaliumivaba“.

Ravim sisaldab 72,4 mg sorbitooli (vedela, osaliselt veevaba sorbitoolina) ühes kapslis, mis vastab 1,03 mg/kg.

Mõju laborianalüüsidele

• veritsusaeg (võib ravi lõpetamisel pikeneda ühe päeva võrra).
• vere glükoosisisaldus (võib langeda).
• kreatiniini kliirens (võib väheneda).
• hematokrit või hemoglobiin (võib tõusta).
• uurea sisaldus veres ja kreatiniini ning kaaliumi sisaldus vereseerumis (võivad tõusta).
• maksatalitluse analüüsid: transaminaaside aktiivsus tõuseb.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Üldiselt tuleb MSPVA-sid kasutada ettevaatusega, kui neid kasutatakse koos teiste ravimitega, mis võivad seedetrakti haavandumise, seedetrakti veritsuse või neerutalitluse häire riski suurendada.

Vältida tuleb ibuprofeeni kasutamist koos järgmiste ravimitega:

• atsetüülsalitsüülhape: üldiselt ei soovitata ibuprofeeni ja atsetüülsalitsüülhapet koos manustada,

kuna kõrvaltoimed võivad süveneda. Eksperimentaaluuringute andmed näitavad, et väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappega koosmanustamisel võib ibuprofeen võistlevalt inhibeerida viimase toimet trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi nende andmete ekstrapoleerimisel kliinilisse olukorda esineb ebaselgusi, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste südant kaitsvat toimet. Aeg-ajalt ibuprofeeni kasutamisel ei peeta kliiniliselt olulist toimet tõenäoliseks (vt lõik 5.1).

• teised MSPVA-d, sealhulgas selektiivsed tsüklooksügenaas-2e inhibiitorid: vältige kahe või

enama MSPVA (sealhulgas aspiriin) kooskasutamist, kuna see võib tõsta kõrvaltoimete riski (vt lõik 4.4). Ibuprofeeni tuleb kasutada ettevaatusega koos järgmiste ravimitega:

• trombotsüütide agregatsiooni pärssijad ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid

(SSRI-d): suurenenud risk seedetrakti verejooksude tekkeks (vt lõik 4.4). MSPVA-sid ei tohi manustada koos tiklopidiiniga, kuna esineb trombotsüütide talitlust inhibeeriva toime tugevnemise risk;

• antikoagulandid: MSPVA-d võivad tugevdada antikoagulantide (nt varfariin) toimet (vt lõik 4.4).
• mifepristoon: MSPVA-sid ei tohi kasutada 8...12 päeva pärast mifepristooni manustamist, sest

MSPVA-d võivad mifepristooni toimet vähendada;

• hüdantoiinid ja sulfoonamiidid: nende ainete mürgine toime võib süveneda. Samaaegne ravi

ibuprofeeniga võib tõsta fenütoiini taset vereplasmas;

• liitium: MSPVA-d võivad tõsta liitiumisisaldust vereplasmas, võimalik, et renaalse kliirensi

vähendamise teel. Koosmanustamist tuleb vältida, välja arvatud juhul, kui ravi ajal jälgitakse liitiumisisaldust. Tuleb kaaluda liitiumi annuse vähendamist;

• metotreksaat annuses 15 mg nädalas või suuremas annuses : kui MSPVA-sid ja metotreksaati

manustatakse 24-tunnise ajavahemiku sees, võib metotreksaadi tase vereplasmas tõusta (näib, et MSPVA-de toimel võib neerukliirens väheneda), mille tulemusel tõuseb metotreksaadi mürgisuse risk. Seetõttu tuleb suuri metotreksaadi annuseid saavatel patsientidel vältida ibuprofeeni kasutamist;

• metotreksaat väikeses annuses, vähem kui 15 mg/nädalas: ibuprofeen tõstab metotreksaadi

sisaldust. Kasutamisel koos väikeses annuses metotreksaadiga tuleb metotreksaadi sisaldust patsiendi veres hoolega jälgida, eriti esimesel paaril samaaegse manustamise nädalal. Neerutalitluse mis tahes

halvenemise korral ja eakate patsientide puhul on samuti vajalik patsienti tähelepanelikumalt jälgida, samuti tuleb neerutalitlust jälgida selleks, et ennetada metotreksaadi kliirensi edasist langust;

• südameglükosiidid (digoksiin): MSPVA-d võivad süvendada südamepuudulikkust, vähendada

glomerulaarfiltratsiooni ja suurendada glükosiidide sisaldus vereplasmas. MSPVA-d võivad tõsta digoksiini sisaldust vereplasmas, suurendades seeläbi digoksiinimürgistuse riski;

• pentoksüfülliin: patsientidel, kes saavad ravi ibuprofeen koos pentoksüfüliiniga, võib suureneda

veritsuse risk, seega soovitatakse neil jälgida veritsusaega;

• probenetsiid ja sulfinpürasoon: võivad tõsta ibuprofeeni sisaldust vereplasmas. Selle koostoime

põhjuseks võib olla inhibeeriv toime neerude tubulaarsekretsioonile ja glükurokonjugatsioonile ning võib olla vajalik muuta ibuprofeeni annust;

• kinoloonantibiootikumid: loomkatsete andmed näitavad, et MSPVA-d võivad suurendada

kinoloonantibiootikumidega seotud krampide tekkeriski. MSPVA-sid ja kinoloone tarvitavatel patsientidel võib olla suurem risk krampide tekkimiseks;

• tiasiidid, tiasiidiga seotud ained, lingudiureetikumid ja kaaliumit säästvad diureetikumid:

MSPVA-d võivad nende ravimite diureetilist toimet pärssida. MSPVA ja diureetikumi samaaegne kasutamine võib suurendada MSPVA-de põhjustatud nefrotoksilisuse riski, kuna nende koostoimel väheneb verevool neerudes. Nagu ka teiste MSPVA-de puhul, võib samaaegne ravi kaaliumi säästvate diureetikumidega olla seotud kaaliumisisalduse suurenemisega ja seetõttu on vajalik jälgida selle iooni sisaldust vereplasmas;

• Sulfonüüluuread: MSPVA-d võivad tugevdada sulfonüüluureate hüpoglükeemilist toimet,

tõrjudes nende seondumist plasmavalkudega. Võib olla vajalik nende ravimite annust muuta;

• tsüklosporiin, takroliimus: samaaegne manustamine koos MSPVA-dega võib suurendada

nefrotoksilisuse riski, kuna prostaglandiinide sünteesimine neerudes väheneb. Samaaegsel manustamisel tuleb neerutalitlust hoolega jälgida;

• antihüpertensiivsed ravimid (AKE-inhibiitorid ja angiotensiin II antagonistid) ja diureetikumid:

kuna MSPVA-d võivad nende ravimite toimet vähendada. Mõnedel neerutalitluse langusega patsientidel (nt vedelikupuuduses või eakad patsiendid, kelle neerutalitlus on langenud) võib AKE-inhibiitori või angiotensiin-II antagonisti ja tsüklooksügenaasi inhibeerivate ainete koosmanustamine põhjustada neerutalitluse languse süvenemise, sealhulgas võimaliku ägeda neerupuudulikkuse, mis on tavaliselt pöörduv. Neid koostoimeid tuleb arvestada, kui patsient tarvitab samaaegselt koksiidi ja AKE- inhibiitoreid või angiotensiin-II antagoniste. Seetõttu tuleb sellist kombinatsiooni manustada ettevaatlikult, eriti eakatele patsientidele. Patsiendid peavad tarbima piisavalt vedelikke ja pärast kombinatsioonravi alustamist ning seejärel korrapäraselt tuleb kaaluda vajadust jälgida neerutalitlust. Diureetikumid võivad suurendada MSPVA-de nefrotoksilisuse riski;

• trombolüütilised ained: võivad tõsta verejooksu riski;
• zidovudiin: MSPVA-de manustamisel koos zidovudiiniga on suurenenud risk hematoloogilise

toksilisuse tekkeks. On tõendeid selle kohta, et samal ajal zidovudiini ja ibuprofeeni saavatel HIV- positiivsetel hemofiiliahaigetel patsientidel suureneb hemartrooside ja hematoomide tekkerisk.

• aminoglükosiidid: MSPVA-d võivad vähendada aminoglükosiidide eritumist;
• taimsed preparaadid: Hõlmikpuu (Ginko biloba) võib koos MSPVA-dega võimendada veritsuse

riski;

• kortikosteroidid: seedetrakti veritsuse või haavandumise riski suurenemine (vt lõik 4.4);
• trombotsüütide agregatsiooni inhibeerivad ained ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde

inhibiitorid (SSRI-d): võivad suurendada seedetrakti veritsuse riski (vt lõik 4.4);

• toit: ibuprofeeni manustamine koos toiduga aeglustab imendumist (vt lõik 5.2);
• baklofeen: ibuprofeen võib baklofeeni toksilisust suurendada, kuna baklofeen võib ibuprofeenist

põhjustatud neerupuudulikkuse tõttu organismi kuhjuda;

• ioonvahetusvaigud: ibuprofeeni manustamine koos ioonvahetusvaikudega (kolestüramiin)

põhjustab ibuprofeeni imendumise ja tõenäoliselt ka toime vähenemise, kuna seob ravimi vaigu anioonsete osade külge;

• takriin: ibuprofeeni manustamine koos takriiniga tõstab takriini mürgisust ja põhjustab

deliiriumiepisoode, kuna ibuprofeen võib tõrjuda takriini seondumist plasmavalkudega;

• CYP2C9 inhibiitorid: ibuprofeeni samaaegne manustamine koos CYP2C9 inhibiitoritega võib

suurendada vastuvõtlikkust ibuprofeenile (CYP2C9 substraat). Uuring vorikonasooli ja flukonasooliga (CYP2C9 inhibiitorid) näitas ligikaudu 80...100% vastuvõtlikkuse suurenemist S(+)-ibuprofeenile. Kui samaaegselt manustatakse tugevatoimelisi CYP2C9 inhibiitoreid, tuleb kaaluda ibuprofeeni annuse vähendamist, eriti kui suures annuses ibuprofeeni manustatakse koos vorikonasooli või flukonasooliga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib kahjulikult mõjutada rasedust ja/või embrüo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed näitavad, et prostaglandiini sünteesi inhibiitorite kasutamine raseduse varases faasis suurendab raseduse katkemise ja südame väärarendite ning gastroskiisi riski. Südame-veresoonkonna väärarendite absoluutne risk suurenes vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. Arvatakse, et risk suureneb annuse suurenedes ja ravi pikenedes.

Loomadel põhjustab prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamine tiinuse katkemise suurenenud riski implantatsiooni eel ja selle järel, samuti loote/embrüo hukkumist. Peale selle on teatatud erinevate väärarendite, sealhulgas südame-veresoonkonna väärarendite suurenenud esinemissagedusest loomadel, kellele manustati organogeneesi perioodil prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid.

Alates 20. rasedusnädalast võib ibuprofeeni kasutamine põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravi ibuprofeeniga teisel trimestril, mis enamikul juhtudest taandus pärast ravi lõpetamist. Seetõttu ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril ibuprofeeni manustada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Kui ibuprofeeni kasutab naine, kes soovib rasestuda, või seda kasutatakse raseduse esimesel ja teisel trimestril, peab annus olema võimalikult väike ja ravi kestus võimalikult lühike. Alates 20. rasedusnädalast tuleb pärast raseda mõnepäevast kokkupuudet ibuprofeeniga kaaluda loote sünnieelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb ibuprofeeni kasutamine lõpetada.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada: lootel

• kardiopulmonaalne toksilisus (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);
• neerutalitluse häired (vt eespool);

ning emal ja vastsündinul

• veritsusaja võimalik pikenemine (agregatsioonivastane toime, mis võib avalduda ka väga väikeste annuste juures);
• emaka kontraktsioonide inhibeerimine, mis põhjustab sünnituse edasilükkumist või pikenemist.

Seetõttu on ibuprofeen raseduse kolmandal trimestril vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 5.3). Imetamine Ibuprofeen ja selle metaboliidid võivad väga väikeses koguses imenduda rinnapiima. Teadaolev kahjulik toime imikutele puudub, seetõttu ei pea kerge või mõõduka ravi ja palaviku lühiajalise ravi korral soovitatud annustega imetamist katkestama.

Fertiilsus On mõned andmed selle kohta, et ravimid, mis pärsivad tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi, võivad kahjustada naise fertiilsust, mõjutades ovulatsiooni ja neid ei soovitata kasutada naistel, kes üritavad rasestuda. Ravi lõpetamisel on see toime pöörduv. Kui ibuprofeeni kasutatakse naistel, kes soovivad rasestuda, tuleb kasutada kõige väiksemaid annuseid võimalikult lühikest aega. Naistel, kellel on raskusi rasestumisega või kellel on käimas viljakusuuringud, tuleb kaaluda selle ravimi kasutamise lõpetamist.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kui ibuprofeeni manustatakse ühekordse annusena või lühiajaliselt, ei mõjuta Ibuliq 400 mg pehmekapslid autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet või on see ebaoluline. Patsiendid, kellel esineb ibuprofeeni tarvitamise ajal pearinglus, vertiigo, nägemishäired või muud kesknärvisüsteemi häired, peavad hoiduma autojuhtimisest ja masinate käsitsemisest.

4.8 Kõrvaltoimed

Järgnev kõrvaltoimete loetelu sisaldab kõiki ibuprofeeni raviga teadaolevaid kõrvaltoimeid, ka neid, mis on tekkinud suurte annuste puhul ja reumaatiliste haigustega patsientide pikaajalisel ravil. Kindlaks tehtud esinemissagedused, mis on väga harvadest teatatud juhtumitest sagedasemad, viitavad suukaudsete ravimvormide lühiajalisele kasutamisele ööpäevastes annustes kuni maksimaalse soovitatud annuseni 1200 mg.

Tuleb märkida, et järgnevad kõrvaltoimed on enamasti annussõltuvad ja erinevad isikuti.

Kõige sagedamini täheldatud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga.

Võivad tekkida, eriti eakatel patsientidel, maohaavandid, perforatsioon või seedetrakti veritsus, mis võivad mõnel juhul lõppeda surmaga (vt lõik 4.4).

Teatatud on ka iiveldusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, kõhupuhitusest, kõhukinnisusest, düspepsiast, kõhuvalust, veriroest, verioksest, haavandilisest stomatiidist, koliidi ja Crohni tõve ägenemisest (vt lõik 4.4.). Gastriidi esinemissagedus on harvem.

MSPVA raviga seoses on teatatud tursetest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest. Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamine, eriti suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalse tromboosi (nt müokardiinfarkt või insult) riski vähese suurenemisega.

MSPVA-de manustamisega samaaegselt on kirjeldatud infektsiooniga seotud põletiku ägenemist (nt nekrotiseeriva fastsiidi kujunemine). See võib olla seotud nende ravimite toimemehhanismiga.

Allpool on loetletud organsüsteemi klassi ja esinemissageduse alusel ibuprofeeni kasutamisega seostatud kõrvaltoimed. Esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas esinemissageduse rühmas on kõrvalnähud esitatud raskuse vähenemise järjekorras.

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Väga harv Kirjeldatud on infektsiooniga seotud ägedat Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Vereloomehäired (aneemia, leukopeenia, Psühhiaatrilised häired Väga harv Psühhootilised reaktsioonid, depressioon. Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt Ülitundlikkusreaktsioonid, mis hõlmavad 1:

Närvisüsteemi häired Teadmata Peavalu, pearinglus, unetus, ärrituvus, Silma kahjustused Aeg-ajalt Nägemishäired. Kõrva ja labürindi kahjustused Harv Tinnitus. Südame häired Väga harv Südamepuudulikkus, südamepekslemine ja Vaskulaarsed häired Väga harv Hüpertensioon, vaskuliit. Seedetrakti häired Sage Seedetrakti kaebused nagu kõhuvalu, iiveldus Maksa ja sapiteede häired Väga harv Maksatalitluse häire, maksakahjustus (eriti Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Erinevad nahalööbed. kahjustused Väga harv Rasked nahakõrvaltoimed (SCAR) (sh Neerude ja kuseteede häired Harv Neerustruktuuride kahjustus (neeru Uuringud Harv Vähenenud hemoglobiinisisaldus. 1 Ibuprofeeni ravi järel on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest. Need võivad olla (a) mittespetsiifilised allergilised reaktsioonid ja anafülaksia; (b) hingamisteede reaktiivsus, sealhulgas astma, astma ägenemine, bronhospasm või hingeldus; (c) erinevad nahahäired, sealhulgas eri tüüpi lööbed, sügelus, urtikaaria, purpur, angioödeem ning harvem eksfoliatiivsed ja bulloossed dermatoosid (sealhulgas epidermise nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom ja multiformne erüteem).

2 Ravimist põhjustatud aseptilise meningiidi patogeenne mehhanism ei ole lõplikult selge. Kuid olemasolevad andmed MSPVA-dega seotud aseptilise meningiidi kohta osutavad ülitundlikkusreaktsioonile (kuna esineb ajaline seos ravimi sissevõtmisega ja sümptomid kaovad pärast ravimi tarvitamise lõpetamist). Oluline on märkida, et üksikuid aseptilise meningiidi sümptomite (nt

kaela jäikus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik või desorienteeritus) juhtusid on täheldatud ibuprofeeniravil patsientidel, kellel on kaasuvad autoimmuunhaigused (nt süsteemne erütematoosne luupus, sidekoehaiguse segavorm).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Enamik üleannustamise juhtumeid on olnud asümptomaatilised. Sümptomite tekke risk on suurem, kui ibuprofeeni annused ületavad 80...100 mg/kg.

Üleannustamise korral ilmnevad sümptomid tavaliselt 4 tunni jooksul. Kõige sagedasemad on kerged sümptomid, sealhulgas kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, letargia, unisus, peavalu, nüstagm, tinnitus ja ataksia. Harva on ilmnenud mõõdukad või rasked sümptomid, nagu seedetrakti veritsus, hüpotensioon, hüpotermia, metaboolne atsidoos, krambihood, neerutalitluse muutused, kooma, hingeldus/äge düspnoesündroom täiskasvanutel ja mööduvad apnoe episoodid (lastel pärast suurte koguste allaneelamist).

Raske mürgistuse korral võib tekkida metaboolne atsidoos.

Ravi Ravi peab olema sümptomaatiline ja toetav ning hõlmama hingamisteede avatuna hoidmist ja südametöö ning elutähtsate näitajate jälgimist, kuni need stabiliseeruvad. Spetsiifilist antidooti ei ole. Kui on tarvitatud koguseid, mis tõenäoliselt sümptomeid ei tekita (vähem kui 50 mg/kg ibuprofeeni), võib seedetrakti vaevuste vähendamiseks manustada vett.

Kui patsient pöördub arsti poole ühe tunni jooksul pärast tõenäoliselt mürgise koguse allaneelamist, kaaluda aktiivsöe suukaudset manustamist. Mao tühjendamist maoloputusega tuleb kaaluda ainult 60 minuti jooksul pärast allaneelamist. Sellest tulenevalt võib maoloputust kaaluda ainult juhul, kui patsient on alla neelanud eluohtliku koguse ravimit ja ravimi allaneelamisest ei ole möödunud rohkem kui 60 minutit. Selliste abinõude nagu forsseeritud diurees, hemodialüüs või hemoperfusioon kasu on kaheldav, kuna ibuprofeen seondub tugevalt plasmavalkudega. Soovitatavast suuremate annuste pikaajaline kasutamine või üleannustamine võib põhjustada renaalset tubulaarset atsidoosi ja hüpokaleemiat.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline grupp: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, propioonhappe derivaadid, ATC kood: M01AE01

Toimemehhanism Ibuprofeen on mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA), millel on valuvaigistavad ja palavikku alandavad omadused ja mis toimib prostaglandiinide sünteesi ennetavalt, erinevate tsüklooksügenaasi (COX) isovormide võistleva ja pöörduva inhibeerimise teel, nii perifeerias kui ka kesknärvisüsteemis.

MSPVA-de valuvaigistav toime on seotud prostaglandiini ülemäärase tootmise pärssimisega. Prostaglandiinidel on oluline sensibiliseeriv toime perifeersetele notsitseptiivsetele segmentidele, võimendades bradükiniini valupõhjustavat toimet. Kesknärvisüsteemis suudab ibuprofeen inhibeerida

COX-3 sünteesi (loetakse COX-1 katalüütiliseks fraktsiooniks), mis on prostaglandiini kõige levinum isovorm kesknärvisüsteemis.

Põletikuvastane toime on seotud ka prostaglandiini sünteesi inhibeerimisega, kuna põletikureaktsiooniga kaasneb alati erinevate tugeva veresooni laiendava toimega prostanoidide vabanemine, mis põhjustavad prekapillaarsete arterioolide laienemist ja sellest tulenevalt iseloomulikku punast nahavärvust põletikulistes piirkondades. Lisaks tugevdavad need bradükiniini ja histamiini toimet veresoonte läbitavusele, mis soodustab iseloomuliku põletikulise turse teket.

Palavikuvastane toime on seotud PGE sünteesi inhibeerimisega hüpotaalamuses. Lisaks sellele inhibeerib ibuprofeen tagasipööratavalt trombotsüütide agregatsiooni.

Eksperimentaaluuringute andmed näitavad, et väikeses annuses atsetüülsalitsüülhappega koosmanustamisel võib ibuprofeen võistlevalt inhibeerida viimase toimet trombotsüütide agregatsioonile. Mõned farmakodünaamilised uuringud näitavad, et kui 400 mg ibuprofeeni ühekordne annus võeti 8 tundi enne või 30 minuti jooksul pärast toimeainet koheselt vabastava atsetüülsalitsüülhappe annuse (81 mg) manustamist, vähenes atsetüülsalitsüülhappe toime tromboksaani moodustumisele või trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi nende andmete ekstrapoleerimisel kliinilisse olukorda esineb ebaselgusi, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste südant kaitsvat toimet. Aeg-ajalt ibuprofeeni kasutamisel ei peeta kliiniliselt olulist toimet tõenäoliseks (vt lõik 4.5).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Ibuprofeeni farmakokineetika on lineaarne.

Imendumine Ibuliq 400 mg pehmed geelkapslid koosnevad želatiinkestast, mille sees on hüdrofiilses lahustis lahustatud 400 mg ibuprofeeni. Allaneelamisel laguneb želatiinkest maomahlade toimel ja lahustatud ibuprofeen vabastatakse kohe imendumiseks. Maksimaalse plasmakontsentratsiooni mediaan saavutatakse ligikaudu 30 minutit pärast manustamist, kui ravim võetakse sisse tühja kõhuga.

Farmakokineetiline uuring näitas, et keskmine maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutati ühe 400 mg ibuprofeeni kapsliga kiiremini (32,5 minutiga) kui kahe tableti 200 mg ibuprofeeniga (90 minutiga). See uuring näitas ka, et kapslis ibuprofeenil on sama imendumiskiirus kui tablettidel, seega loetakse need ravimid terapeutiliselt samaväärseteks. Toiduga koos manustades võib maksimaalne plasmakontsentratsioon saabuda hiljem.

Eritumine

Eritumise poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi. Ibuprofeen metaboliseeritakse maksas kaheks metaboliidiks, millel puudub farmakoloogiline toime. Ibuprofeen ja selle metaboliidid konjugeeritakse osaliselt glükuroonhappega. Ibuprofeen eritub peamiselt neerude kaudu ja valdavalt uriiniga, 90% glükuroonhappega konjugeeritud mitteaktiivsete metaboliitidena ja 10% muutumatul kujul. Ravim on peaaegu täielikult eritunud 24 tundi pärast viimase annuse manustamist.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Ibuprofeen ei olnud eri loomaliikidele teratogeenne. Ka mutageensuse ja kantserogeensuse uuringute tulemused on olnud negatiivsed. Mõnedes loomade sigimisuuringutes on täheldatud düstookiat ja sünnitegevuse hilinemist, mis on seotud MSPVA-de prostaglandiinide sünteesi pärssiva toimega.

Ibuprofeen võib küülikutel pärssida ovulatsiooni ja põhjustada implantatsioonihäireid erinevatel loomaliikidel (küülik, rott, hiir). Eksperimentaaluuringud rottidel ja küülikutel on näidanud, et ibuprofeen läbib platsentat. Pärast emasloomale mürgiste annuste manustamist täheldati rottide järglastel väärarendite (vatsakeste vaheseina defektid) esinemuse suurenemist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kapsli sisu Makrogool 600 Kaaliumhüdroksiid Puhastatud vesi

Kapsli kest Želatiin Osaliselt dehüdreeritud vedel sorbitool (E420) Puhastatud vesi Keskmise ahelaga triglütseriidid

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 30 °C.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Ibuliq on pakendatud blisterpakenditesse. Blisterpakendid Läbipaistmatu PVC/PVdC/alumiinium blisterpakend Pakendis on 10 pehmekapslit. Pakendis on 20 pehmekapslit. Pakendis on 30 pehmekapslit.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

UAB „NVT“, Sodų g. 1, Linksmakalnio k.Kauno raj., 53290 Leedu

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

1088322

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.12.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Juuli 2025