RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Instillido 20 mg/ml geel

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml geeli sisaldab 20,1 mg lidokaiinvesinikkloriidi, mis vastab 21,5 mg lidokaiinvesinikkloriidmonohüdraadile.

Üks süstel 6 ml geeliga sisaldab 120,6 mg lidokaiinvesinikkloriidi.

Üks süstel 11 ml geeliga sisaldab 221,1 mg lidokaiinvesinikkloriidi.

INN. Lidocainum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Geel Selge, peaaegu värvitu steriilne geel. Geeli pH on 6,5.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Pindmine anesteesia ja libestamine:

• meestel ja naistel ureetra tsüstoskoopia, kateteriseerimise, ultraheliuuringu ja teiste ureetrasiseste protseduuride korral;
• proktoskoopia ja rektoskoopia korral.

Tsüstiidiga seotud valu sümptomaatiline ravi.

Ravim on näidustatud täiskasvanutele, noorukitele ja lastele alates 2 aasta vanusest.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Instillido kasutamisel samaaegselt teiste lidokaiini sisaldavate ravimitega tuleb võtta arvesse kõigi ravimvormidega kokku saadavat annust.

Tuleb juhinduda alltoodud annustamissoovitustest.

Annuse peab individuaalselt kohandama kogenud arst.

Annus varieerub olenevalt anesteesia manustamise piirkonnast, kudede vaskulaarsusest, individuaalsest taluvusest ja anesteesia meetodist. Suurte plasmasisalduste ja tõsiste kõrvaltoimete vältimiseks tuleb kasutada efektiivseks anesteesiaks vajalikku väikseimat annust.

Anesteesia saavutatakse olenevalt manustamise piirkonnast 5...15 minutiga. Anesteesia kestus on ligikaudu 20 kuni 30 minutit.

Annustamine

Täiskasvanud

Ureetra anesteesia

Meespatsiendid Piisavaks analgeesiaks meestel on tavaliselt vaja 20 ml geeli (ligikaudu 400 mg lidokaiinvesinikkloriidi). Geel manustatakse ureetrasse aeglaselt, kuni patsiendil tekib pingetunne (ligikaudu 10 ml). Seejärel paigaldatakse peenise otsale vähemalt 5 minutiks klamber ja pärast seda manustatakse geeli ülejäänud osa.

Kui anesteesia on eriti oluline, näiteks ultraheliuuringu või tsüstoskoopia ajal, manustatakse 10...20 ml (ligikaudu 200...400 mg lidokaiinvesinikkloriidi). Kui piisavat analgeesiat ei saavutata, võib manustada veel 10...20 ml (ligikaudu 200...400 mg lidokaiinvesinikkloriidi). Maksimaalset annust ligikaudu 800 mg lidokaiinvesinikkloriidi ei tohi ületada.

Anesteesiaks meestel ainult ureetra esiosas, näiteks kateteriseerimiseks (sealhulgas enese kateteriseerimine), piisab libestamiseks tavaliselt väikesest kogusest (5...10 ml, s.t ligikaudu 100...200 mg lidokaiinvesinikkloriidi).

Naispatsiendid Naistel kohandatakse manustatava geeli kogus ureetra individuaalse anatoomiaga.

Tavaliselt manustatakse kogu ureetra täitmiseks vähehaaval 5...10 ml geeli (ligikaudu 100...200 mg lidokaiinvesinikkloriidi). Soovi korral võib avale kanda veidi geeli ja vatitupsuga laiali kanda. Piisava anesteesia saamiseks tuleb jätta enne uroloogiliste protseduuride tegemist vähemalt 5 minutit aega.

Tsüstiidiga seotud valu sümptomaatiline ravi Piisavaks analgeesiaks on tavaliselt vajalik 10...20 ml geeli (ligikaudu 200...400 mg lidokaiinvesinikkloriidi).

Ravi algul manustatakse geeli tavaliselt üks kord ööpäevas ühe nädala jooksul. Seejärel otsustab arst kasutamise sageduse ja kestuse üle patsiendi sümptomite ja seisundi põhjal. Maksimaalne annus on 20 ml (ligikaudu 400 mg lidokaiinvesinikkloriidi) üks kord ööpäevas. Proktoskoopia ja rektoskoopia Piisavaks analgeesiaks on soovitatav manustada 10...20 ml geeli (ligikaudu 200...400 mg lidokaiinvesinikkloriidi) ja kanda väike kogus endoskoobile libestamiseks. Kasutamisel koos teiste lidokaiini sisaldavate ravimitega ei tohi lidokaiinvesinikkloriidi koguannus ületada ligikaudu 400 mg.

Pärasooles on imendumine eriti suur.

Maksimaalne annus

Täiskasvanud Annus sõltub manustamiskohast. Ohutu annus kasutamiseks ureetras ja põies on 40 ml geeli (ligikaudu 800 mg lidokaiinvesinikkloriidi). Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus täiskasvanutele on ligikaudu 800 mg lidokaiinvesinikkloriidi.

Lapsed

Alla 2 aasta vanused lapsed Instillido on alla 2-aastastele lastele vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Lapsed (2...12 aastat) ja noorukid (vanemad kui 12 aastat) Lidokaiinvesinikkloriidi geeli toime lastel (2...12 aastat) ja noorukitel (vanemad kui 12 aastat) ei ole piisavalt tõestatud ja seetõttu peab arst selle kasutamist hindama. Nende patsiendirühmade kohta ei saa konkreetseid annustamissoovitusi anda, kuid üldreeglina kohandatakse manustatava geeli kogus ureetra individuaalse anatoomiaga.

Lastel võib lidokaiini süsteemne imendumine suureneda ja seetõttu tuleb olla ettevaatlik.

Üldiselt ei tohi lastel vanuses 2 kuni 12 aastat ületada maksimaalset annust 2,9 mg/kg lidokaiinvesinikkloriidi (tabel 1).

Tabel 1. Instillido maksimaalne kogus (ml) arvutatud kehakaalu põhjal

[kg kehakaalu kohta] annus [ml]

Erirühmad

Neeru- või maksakahjustus Maksas toimuva ulatusliku esmase metabolismi ja neerude kaudu eritumise tõttu tuleb neeru- või maksakahjustusega patsientidel lidokaiini annuseid vähendada, et vältida metaboliitide potentsiaalset akumuleerumist (vt lõik 4.4).

Nõrgenenud, eakatele, ägeda haigusega patsientidele ja sepsisega patsientidele tuleb manustada olenevalt nende vanusest, kehakaalust ja füüsilisest seisundist vähendatud annuseid, sest nad võivad olla süsteemsete toimete suhtes tundlikumad lidokaiini suurenenud sisalduse tõttu veres pärast korduvaid annuseid (vt lõik 4.4).

Neil erirühmadel ei tohi ületada maksimaalset annust 2,9 mg/kg lidokaiinvesinikkloriidi. Manustamisviis Gradueeritud süstlid sisaldavad 6 ml või 11 ml geeli.

Süstli iga graduatsioonitähis vastab ligikaudu 1 ml geelile (20,1 mg lidokaiinvesinikkloriidi).

Uretraalne manustamine Kasutusjuhend Blisterpakend sisaldab steriilset süstlit. Ärge avage blistrit enne, kui olete valmis seda kasutama.

1. Puhastada ja desinfitseerida ureetra välisava. 2. Kui olete valmis kasutama, avage blister ja asetage süstel steriilsele pinnale. 3. Enne otsakorgi eemaldamist vajutada sulgurkorki vastu sõrme või muud puhast eset. Vajutage kolb sisse võimaliku takistuse eemaldamiseks. See aitab tagada süstli kerget ja ühtlast tühjenemist. 4. Eemaldada süstlilt otsakork. Süstel on nüüd kasutamiseks valmis. 5. Geeli tuleb manustada ureetrasse aeglaselt ja ühtlaselt. 6. Pärast geeli manustamist oodata mõni minut, kuni anesteesia täielikult toimima hakkab.

Anesteesia täielik toime tekib 5 kuni 15 minuti jooksul pärast täielikku manustamist.

Teiste raviviiside või protseduuride/uuringute puhul (intravesikaalne, rektaalne)

Kasutusjuhend 1. Kui olete valmis kasutama, avage blister ja asetage süstel steriilsele pinnale. 2. Enne otsakorgi eemaldamist vajutada sulgurkorki vastu sõrme või muud puhast eset. Vajutage kolb sisse võimaliku takistuse eemaldamiseks. See aitab tagada süstli kerget ja ühtlast tühjenemist. 3. Eemaldada süstlilt otsakork. Süstel on nüüd kasutamiseks valmis. 4. Anesteesia täielik toime tekib 5 kuni 15 minuti jooksul pärast täielikku manustamist.

Ühel manustamiskorral kasutamata jäänud geel tuleb ära visata.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
• Ülitundlikkus amiidide rühma kuuluvate paiksete anesteetikumide suhtes.
• Alla 2 aasta vanused lapsed.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Liigne imendumine Liiga suure annuse või lühikeste annusevaheliste intervallide korral võib suureneda plasmasisaldus ja tekkida tõsised kõrvaltoimed. Patsientidele tuleb anda juhis järgida rangelt soovitatud annust ja manustamisjuhiseid (tõsiste kõrvaltoimete ravi võib vajada elustamisvahendite, hapniku ja muude elustamisravimite kasutamist).

Imendumine haavapindadelt ja limaskestadelt on suhteliselt suur. Võimaliku olulise süsteemse imendumise tõttu koos toksilisuse sümptomite, näiteks krampide riski suurenemisega tuleb olla Instillido kasutamisel ettevaatlik manustamiskoha limaskesta traumadega ja/või sepsisega patsientidel.

Kui ureetra anesteesia ajal manustatakse soovitatud kogusest suurem kogus ja oluline geelikogus satub põide või kui ureetras on põletik ja haavandid, võib see üldjuhul suurendada lidokaiini imendumist ja seega põhjustada üleannustamist koos kesknärvisüsteemi ja südame-veresoonkonnaga seotud kõrvaltoimetega (vt ka lõik 4.9), eriti lastel ja eakatel patsientidel.

Kui annus või manustamine võib põhjustada suurt sisaldust veres, vajavad mõned patsiendid erilist tähelepanu potentsiaalselt ohtlike kõrvaltoimete ennetamiseks.

• Eakad patsiendid, üldise halva tervisliku seisundiga patsiendid ja sepsisega patsiendid (vt lõik 4.2).
• Epilepsiaga patsiendid.
• Bradükardiaga või südame-veresoonkonna funktsiooni kahjustustega patsiendid, sest nad võivad olla vähem suutelised kompenseerima amiidide rühma kuuluvate paiksete anesteetikumide põhjustatud atrioventrikulaarse juhtetee pikenemisega seotud funktsionaalseid muutusi.
• Südamepuudulikkusega või atrioventrikulaarse blokaadiga patsiendid.
• Šokiga patsiendid.
• Neerukahjustusega ja maksahaigusega patsiendid (vt lõik 4.2).
• Repiratoorse funktsiooni häirega patsiendid.
• Müasteeniaga patsiendid; nad on paiksete anesteetikumide suhtes eriti tundlikud.

Antiarütmikumid, III klass III klassi antiarütmikumidega (nt amiodaroon) ravitud patsiendid peavad olema hoolika järelevalve all ja tuleb kaaluda nende EKG jälgimist, sest südamega seotud toimed võivad olla aditiivsed (vt lõik 4.5).

Methemoglobineemia Seoses paiksete anesteetikumide kasutamisega on esinenud methemoglobineemia tekkimise juhtumeid. Glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudulikkusega ja päriliku või idiopaatilise methemoglobineemiaga patsiendid on toimeaine tõttu methemoglobineemia nähtude tekkimise suhtes vastuvõtlikumad. Glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaasi puudulikkusega patsientidel on antidoot metüleensinine methemoglobiini vähendamisel ebaefektiivne ja võib oksüdeerida hemoglobiini ennast, seetõttu ei saa metüleensinist raviks manustada.

Porfüüriaga patsiendid Lidokaiin võib olla porfürinogeenne ja seda võib kasutada ägeda porfüüriaga patsientidel ainult tugeva või kiireloomulise näidustuse korral ning hoolika jälgimise all. Kõigil porfüüriaga patsientidel tuleb kasutada sobivaid ettevaatusabinõusid.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed

Paiksed anesteetikumid ja struktuurilt amiidide rühma kuuluvatele paiksetele anesteetikumidele lähedased ained Instillidot ei tohi kasutada patsientidel, kes kasutavad lidokaiini või teisi paikseid anesteetikume või struktuurilt amiidide rühma kuuluvatele paiksetele anesteetikumidele lähedasi aineid, sest nende toksilised toimed on aditiivsed.

Antiarütmikumid I klassi antiarütmikumide (nt meksiletiin) kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest toksilised toimed on aditiivsed ja potentsiaalselt sünergiat tekitavad.

Lidokaiini ja III klassi antiarütmikumide (nt amiodaroon) vahelisi koostoimeid ei ole spetsiaalselt uuritud, kuid tuleb olla ettevaatlik (vt lõik 4.4).

Võimalike südamele avalduvate aditiivsete toimete tõttu tuleb olla ettevaatlik lidokaiini kasutamisel patsientidel, kes kasutavad teisi antiarütmikume, näiteks beetablokaatoreid (nt propranolool, metoprolool) või kaltsiumikanali antagoniste (nt diltiaseem, verapamiil).

Farmakokineetilised koostoimed Beetablokaatorid, tsimetidiin Beetablokaatorid (nt propranolool, metoprolool (vt ka eespool)) ja tsimetidiin (vt ka allpool)) vähendavad südame minutimahtu ja/või verevoolu maksas ning vähendavad seetõttu lidokaiini plasmakliirensit, pikendades selle eritumise poolväärtusaega. Seetõttu tuleb võtta arvesse lidokaiini võimalikku akumulatsiooni.

CYP 3A4 ja/või CYP 1A2 inhibiitorid Lidokaiini samaaegne manustamine CYP 3A4 ja/või CYP 1A2 inhibiitoritega võib kiirendada lidokaiini plasmakontsentratsioonide tekkimist. On esinenud näiteks erütromütsiini, fluvoksamiini, amiodarooni, tsimetidiini, proteaasi inhibiitorite (nt ritonaviir) plasmasisalduse suurenemist.

Lidokaiini paiksel kasutamisel on plasmakontsentratsioonid olulised ohutusest tulenevatel põhjustel (vt lõik 4.4). Kuid Instillido kasutamisel annustamissoovituste kohaselt on süsteemne kontsentratsioon väike ja seega ei ole eespool mainitud metaboolsed koostoimed eeldatavalt kliiniliselt olulised.

Methemoglobineemia Methemoglobiini tekkimist soodustavaid ravimeid (nt sulfoonamiidid, nitrofurantoiin, fenütoiin, fenobarbitaal) võtvatel patsientidel võib methemoglobineemia süveneda. See loetelu ei ole kõikehõlmav. Vt ka lõik 4.4.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Lidokaiini kasutamise kohta rasedatel on andmed piiratud. Lidokaiin läbib platsentaarbarjääri. Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele lidokaiini paiksel manustamisel esinevatel kontsentratsioonidel (vt lõik 5.3). Instillido kasutamist raseduse ajal võib kaaluda, kui see on kliiniliselt vajalik.

Imetamine Lidokaiin eritub rinnapiima, kuid kasutades Instillidot terapeutilistes annustes, ei ole oodata toimet rinnaga toidetavatele vastsündinutele/imikutele.

Fertiilsus Lidokaiini toime kohta inimese fertiilsusele andmed puuduvad. Loomkatsed ei ole näidanud kahjulikku toimet isaste ega emaste rottide fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Toimed autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele on ebatõenäolised, kuid neid ei saa individuaalse suurema tundlikkuse korral täielikult välistada.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kõrvaltoimete tekkimine pärast Instillido kasutamist on ebatõenäoline, kui ravimit kasutatakse soovituste kohaselt ja kasutatakse vajalikke ettevaatusabinõusid (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

Kõrvaltoimete kokkuvõte tabelina Esinemissagedus on määratletud järgmiste rühmadena: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Esinemissagedus

Immuunsüsteemi häired Ülitundlikkus, anafülaktiline reaktsioon, Harv Üldised häired ja Ärritus manustamiskohal Väga harv manustamiskoha reaktsioonid

Lidokaiin võib põhjustada süsteemsete kõrvaltoimete või ägeda mürgistuse sümptomeid, kui kiire imendumise või üleannustamise korral tekivad suured plasmasisaldused (vt lõik 4.9 „Üleannustamine“ ja lõik 5.1 „Farmakodünaamilised omadused“). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Süsteemse toksilisuse sümptomite tekkimisel on need samalaadsed kui pärast paiksete anesteetikumide teiste manustamisteede kaudu manustamist tekkivad sümptomid.

Üleannustamine võib avalduda kesknärvisüsteemi mööduva stimuleerimisena järgmiste varajaste sümptomitega: haigutamine, rahutus, pearinglus, iiveldus, oksendamine, düsartria, ataksia, kuulmis- ja nägemishäired. Mõõdukas toksilisus võib põhjustada ka lihaste tõmblusi ja krampe. Sellele võivad järgneda teadvuse kaotus, respiratoorne depressioon ja kooma. Väga raske toksilisuse korral võib eeldada müokardi kontraktsioonide vähenemise ja stimulatsiooni juhteteede hilinemise tõttu hüpotensiooni ja südame-veresoonkonna kollapsi tekkimist, millele järgnevad südame täielik blokaad ja südame seiskumine.

Ägeda toksilisuse ravi Kui paikse anesteetikumi manustamise ajal tekivad ägeda toksilisuse nähud, tuleb anesteetikumi manustamine kohe lõpetada.

Kesknärvisüsteemiga seotud sümptomeid (krambid, kesknärvisüsteemi depressioon) tuleb kohe ravida sobiva hingamisteede/respiratoorse toega ja krambivastaste ravimite manustamisega.

Vereringe seiskumise korral tuleb kohe alustada kardiopulmonaalset elustamist.

Eluliselt tähtis on optimaalne hapnikuga varustamine, ventilatsioon ja vereringe toetus, samuti atsidoosi ravi.

Südame-veresoonkonna depressiooni tekkimisel (hüpotensioon, bradükardia) tuleb kaaluda sobivat ravi intravenoossete vedelikega, vasopressorite, kronotroopsete ja/või inotroopsete ainetega.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: närvisüsteem, lokaalanesteetikumid, amiidid; ATC-kood: N01BB02

Instillido on steriilne geel paikseks limaskesta anesteesiaks.

Toimemehhanism/farmakodünaamilised toimed Lidokaiin on amiidide rühma kuuluv paikne anesteetikum. Instillido kutsub esile kohe tekkiva limaskestade sügava anesteesia. Endoskoopia ja kateteriseerimise puhul suurendab see ka sisestatavate materjalide libestamist. Instillido on eelkõige näidustatud ureetra anesteesiaks. Anesteetiline toime tekib tavaliselt kiiresti (5 minuti jooksul, olenevalt manustamispiirkonnast).

Lidokaiini toime paikse anesteetikumina põhineb Na+ sissevoolu inhibeerimisel närvikiududes, blokeerides pingest sõltuvaid Na+ kanaleid. Kuna see toime sõltub ümbritseva keskkonna pH-st (toimeaine esinemine laenguta aluse või katioonina), väheneb lidokaiini efektiivsus põletikulises piirkonnas.

Paiksed anesteetikumid võivad avaldada aju ja müokardi ergastuvatele limaskestadele sarnast toimet. Kui süsteemsesse vereringesse satub kiiresti suuri koguseid, tekivad kesknärvisüsteemi ja südame- veresoonkonna toksilisuse sümptomid ja nähud.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Lidokaiin võib imenduda pärast paikset manustamist limaskestadele, selle imendumiskiirus ja imenduv osa annusest sõltuvad manustatud kontsentratsioonist ja koguannusest, manustamiskohast ja kasutamise kestusest. Paiksed anesteetikumid imenduvad üldiselt kiiresti pärast paikset manustamist haava pinnale ja limaskestadele.

Lidokaiinvesinikkloriidi kontsentratsioonid veres pärast geeli manustamist tervesse ureetrasse ja põide annustes kuni ligikaudu 800 mg on üsna väikesed ja madalamad sisaldustest, mille korral võivad tekkida süsteemsed toimed või toksilisus.

Ureetra limaskesta kahjustused ja/või pinna suurenemine ureetra dilatatsiooni korral võivad lidokaiini imendumist kiirendada.

Jaotumine Lidokaiini intravenoossel manustamisel tervetele uuringus osalejatele on jaotusruumala 0,6 kuni 4,5 l/kg. Kaasnevate haiguste korral, nagu südamepuudulikkus, maksapuudulikkus või neerupuudulikkus, võib patsientidel jaotusruumala muutuda.

Lidokaiini seondumine plasmavalkudega sõltub ravimi kontsentratsioonist ning kontsentratsiooni suurenedes seonduv fraktsioon väheneb. Kontsentratsioonidel 1 kuni 4 mikrogrammi vaba alust 1 ml kohta seondub valkudega 60...80% lidokaiinist. Seondumine sõltub ka alfa-1-happe glükoproteiini (AAG) kontsentratsioonist plasmas; see on vaba lidokaiini siduv ägeda faasi valk. Pärast traumat, operatsiooni või põletusi võib, olenevalt patsiendi patofüsioloogilisest seisundist, AAG kontsentratsioon suureneda, mille tulemusena suureneb lidokaiini seondumine plasmavalkudega, kuid vastsündinutel ja maksakahjustusega patsientidel on AAG kontsentratsioonid väikesed, mistõttu lidokaiini seondumine plasmavalkudega märgatavalt väheneb.

Lidokaiin läbib hematoentsefaalbarjääri ja platsentaarbarjääri, eeldatavalt passiivse difusiooni teel.

Biotransformatsioon Lidokaiin läbib märgatava esmase metabolismi. Kokku ligikaudu 90% lidokaiinist metaboliseerub 4-hüdroksü-2,6-ksülidiiniks, 4-hüdroksü-2,6-ksülidiin glükuroniidiks ja vähemal määral aktiivseteks metaboliitideks monoetüülglütsiinksülidiidiks (MEGX) ja glütsiinksülidiidiks (GX). MEGX-il ja GX-il on lidokaiiniga sarnased farmakoloogilised/toksikoloogilised toimed, kuid väiksema tugevusega. Lidokaiin ja selle metaboliidid erituvad peamiselt neerude kaudu.

Eritumine Lidokaiini eritumise poolväärtusaeg on 1,6 tundi ja hinnanguline maksast ekstraheerimise suhtarv 0,65. Lidokaiini kliirens tuleneb peaaegu täielikult metabolismist maksas ja sõltub verevoolust maksas ja metaboliseerivate ensüümide aktiivsusest. Ligikaudu 90% intravenoosselt manustatud lidokaiinist eritub erinevate metaboliitidena ning vähem kui 10% eritub uriiniga muutumatul kujul. Peamine uriinis sisalduv metaboliit on 4-hüdroksü-2,6-dimetüülaniliini konjugaat, mis moodustab ligikaudu 70...80% uriiniga erituvast annusest. Erirühmad Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel võib poolväärtusaeg olla kahekordne või pikem. Raske südamepuudulikkusega patsientidel võib olla eritumise poolväärtusaeg olla pikem. Neerufunktsiooni kahjustus ei mõjuta lidokaiini kineetikat, kuid võib suurendada metaboliitide akumulatsiooni.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogiline ohutus Loomkatsetes põhjustas pärast lidokaiini manustamist suurtes annustes tekkinud toksilisus toimeid kesknärvisüsteemile ja südame-veresoonkonnale.

Genotoksilisus ja kartsinogeenne potentsiaal Genotoksilisuse katsed lidokaiiniga ei näidanud mutageenset potentsiaali. Kuid lidokaiini väheoluline metaboliit 2,6-ksülidiin, on näidanud in vitro ja in vivo genotoksilist potentsiaali. Lidokaiini kartsinogeensust ei ole uuritud. 2,6-ksülidiin on näidanud korduvate annustega prekliinilistes toksikoloogia uuringutes rottidel kartsinogeenset potentsiaali (ninakasvajad ja nahaalused kasvajad, samuti maksakasvajate esinemissageduse suurenemine). Kasvajate põhjustamiseks loomkatsetes oli vaja 2,6-ksülidiini suuri annuseid. Selle lidokaiini metaboliidi

kasvajaid põhjustava toime esinemise kliiniline olulisus pärast aeg-ajalt kasutamist paikse anesteetikumina ei ole teada.

Reproduktsiooni- ja arengutoksilisus Lidokaiin ei mõjutanud rottide reproduktsiooni uuringutes embrüo-loote arengut/teratogeensust lidokaiini annustes kuni 500 mg/kg ööpäevas. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes küülikutel tuvastati lidokaiinil toksiline toime embrüole või lootele s.c. annustes 25 mg/kg. Lidokaiinil ei täheldatud kahjustavat toimet isaste või emaste rottide fertiilsusele.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Hüpromelloos Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Puhastatud vesi

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida blistrid välispakendis, valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Instillido on saadaval steriilsetes süstlites, mis sisaldavad 6 ml või 11 ml geeli. Süstlid koosnevad polüpropüleenist (PP) silindrist ja kolvist ning bromobutüülkummist kolvikorgist ja sulgur-otsakorgist. Süstla otsa ei saa kinnitada nõela. Iga süstel on pakitud steriilsesse blisterpakendisse, mis koosneb polüpropüleenkilest ja katteta meditsiinilise paberi lehest.

Süstli iga graduatsioonitähis vastab ligikaudu 1 ml geelile (20,1 mg lidokaiinvesinikkloriidi).

Pakendi suurused: 10 süstlit, igas 6 ml geeli. 10 süstlit, igas 11 ml geeli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Ravim on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks. Süstel ja kasutamata jäänud geel tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Farco-Pharma GmbH

Gereonsmühlengasse 1-11 50670 Köln Saksamaa

8. MÜÜGILOA NUMBER

1098123

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 03.03.2023 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.05.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2026