Isoptin retard - toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (240mg)

ISOPTIN RETARD
toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (240mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Isoptin retard 120 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Isoptin retard 240 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Verapamiilvesinikkloriid

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Isoptin retard ja milleks seda kasutatakse
2. Mida on vaja teada enne Isoptin retard’i võtmist
3. Kuidas Isoptin retard’i võtta
4. Võimalikud kõrvaltoimed
5. Kuidas Isoptin retard’i säilitada
6. Pakendi sisu ja muu teave
7. Mis ravim on Isoptin retard ja milleks seda kasutatakse

Isoptin retard kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse kaltsiumikanali blokaatoriteks.

Isoptin retard’i kasutatakse järgmistel juhtudel:

Mida on vaja teada enne Isoptin retard’i võtmist

• Stenokardia raviks.
• Supraventrikulaarsete tahhüarütmiate raviks (teatud tüüpi südametegevuse kiirenemine).
• Kõrgvererõhutõve (hüpertensioon) raviks.

Ärge võtke Isoptin retard’i:

• kui olete verapamiilvesinikkloriidi või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui arst on teile öelnud, et teil on kardiogeenne šokk;
• kui arst on teile öelnud, et teil on tüsistustega südameinfarkt (aeglane südame löögisagedus, madal vererõhk või vasaku vatsakese häire (teie südame vasak pool pumpab verd halvasti));
• kui arst on teile öelnud, et teil on raske impulsi ülejuhtehäire, nt II või III astme sinuatriaalne või atrioventrikulaarne blokaad (välja arvatud juhul kui teil on südamestimulaator);
• kui arst on teile öelnud, et teil on siinussõlme nõrkuse sündroom (välja arvatud juhul kui teil on südamestimulaator);
• kui arst on teile öelnud, et teil on südamepuudulikkus koos vähenenud väljutusfraktsiooniga, mis on alla 35% ja/või kopsu kiilrõhk üle 20 mmHg (välja arvatud juhul kui see on tekkinud sekundaarselt supraventrikulaarsele tahhükardiale, mis allub verapamiilravile);
• kui arst on teile öelnud, et teil on kodade virvendus ja/või laperdus koos WPW või Lown GanongLevine sündroomiga;
• kui te võtate teatud südemehaiguste raviks ivabradiini sisaldavat ravimit.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud

Enne Isoptin retard’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui arst on teile öelnud, et teil on südame blokaad, I astme AV blokaad, bradükardia või asüstoolia;
• kui te võtate rütmihäirevastaseid ravimeid, beetablokaatoreid või digoksiini (südame rütmihäirete ravimid), või HMGCoA reduktaasi inhibiitoreid (teatud ravimid, mis langetavad kolesterooli taset, nn statiinid);
• kui arst on teile öelnud, et teil on südamepuudulikkus ja väljutusfraktsioon ületab 35%;
• kui arst on teile öelnud, et teil on raske maksafunktsiooni kahjustus (vt lõik 3 „Kuidas Isoptin retard’i võtta“);
• kui teil on närvisüsteemi haigus (nt myasthenia gravis, EatonLambert’i sündroom või kaugelearenenud Duchenne’i lihasdüstroofia);
• kui arst on teile öelnud, et teil on neerufunktsiooni kahjustus.

Rinnavaluga patsientidele, kellel on olnud südameatakk (müokardi infarkt), ei tohi Isoptin retard’i manustada varem kui 7 päeva pärast ägedat infarkti.

Muud ravimid ja Isoptin retard

Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, kaasa arvatud mõnda järgnevatest ravimitest:

• kõik südame löögisageduse või vererõhu kontrollimiseks mõeldud ravimid. Need ravimid võivad põhjustada liigset vererõhu langust või südame löögisageduse aeglustumist;
• digoksiin või digitoksiin ning kui Isoptin retard’i kasutamise ajal muutub teie nägemine häguseks või näete kõike kollakalt. Sellisel juhul peab arst esimesel võimalusel vähendama teile manustatava digoksiini või digitoksiini annust;
• ravimid, mida kasutatakse pärast elundisiirdamist äratõukereaktsioonide peatamiseks. Arst võib teile aegajalt teha vereanalüüse;
• karbamasepiin, liitium, teofülliin, prasosiin, terasosiin, tsüklosporiin, midasolaam, buspiroon, imipramiin, almotriptaan, suhkurtõvevastased ravimid, klaritromütsiin, erütromütsiin, telitromütsiin, HIVvastased ravimid, sulfiinpürasoon, rifampiin, kolhitsiin, fenütoiin või fenobarbitaal, teatud vere kolesteroolisisaldust vähendavad ravimid (statiinid), teatud lihaslõõgastid (müorelaksandid) või atsetüülsalitsüülhape (aspiriin);
• dabigatraan (verehüüvete tekke vältimiseks kasutatav ravim).

Kui teil seisab ees operatsioon, mille käigus kasutatakse anesteesiat, öelge kirurgile, et te kasutate Isoptin retard’i.

Veeni manustatavate beetablokaatorite (teatud ravimid) kasutamisest tuleb Isoptin retard’iga teostatava ravi ajal hoiduda (välja arvatud intensiivravi korral).

Isoptin retard koos toidu ja joogiga

Ravi ajal tuleks hoiduda greipi sisaldavate toitude ning jookide tarvitamisest. Isoptin retard võib tugevdada alkoholi toimet.

Öelge oma arstile, kui te kasutate liht-naistepuna.

Rasedus ja imetamine

Enne ravimi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Raseduse ja imetamise ajal hoiduge Isoptin retard’i kasutamisest, välja arvatud juhul kui ravimi kasutamiseks on väga tõsine põhjus.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine

Ravi ajal Isoptin retard’iga ärge juhtige autot ega käsitsege aparaate või masinaid, kuna see ravim võib mõjutada teie võimet juhtida autot või käsitseda masinaid ohutult; seda ka siis, kui ravimit kasutatakse nii nagu ette nähtud. See kehtib eriti juhul kui joote alkoholi Isoptin retard’i kasutamise ajal.

Kuidas Isoptin retard’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Kõigi näidustuste korral jääb keskmine annus vahemikku 240…360 mg. Pikaajalise ravi korral ei tohi ööpäevane annus ületada 480 mg, kuigi suuremaid annuseid võib lühiajaliseks raviks kasutada. Tabletid tuleb alla neelata tervelt (mitte närida ega imeda) koos piisava koguse vedelikuga ja soovitatavalt söögi ajal või kohe pärast seda.

Seda ravimit võib kasutada määramata aja jooksul.

Isoptin retard 120 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide soovitatavad annused (120 mg verapamiilvesinikkloriidi):

Kõrgvererõhutõbi, südame isheemiatõbi,paroksüsmaalne supraventrikulaarne tahhükardia (teatud tüüpi südametegevuse kiirenemine), kodade laperdus ja/või virvendus:

Ööpäevased annused täiskasvanutel ja üle 50 kg kehakaaluga noorukitel:

Soovitatavaks annuseks on 240 kuni 480 mg verapamiilvesinikkloriidi manustatuna 2 eraldi annusena. 1…2 Isoptin retard 120 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti kaks korda ööpäevas (vastab 240…480 mg verapamiilvesinikkloriidile ööpäevas).

Isoptin retard, 240 mg toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide soovitatavad annused (240 mg verapamiilvesinikkloriidi):

Kõrgvererõhutõbi, südame isheemiatõbi, paroksüsmaalne supraventrikulaarne tahhükardia (teatud tüüpi südametegevuse kiirenemine), kodade laperdus ja/või virvendus:

Ööpäevased annused täiskasvanutel ja üle 50 kg kehakaaluga noorukitel:

Soovitatavaks annuseks on 240 kuni 480 mg verapamiilvesinikkloriidi manustatuna 2 eraldi annusena. ½…1 Isoptin retard, 240 mg toimeainet prolongeeritult vabastav tablett kaks korda ööpäevas (vastab 240…480 mg verapamiilvesinikkloriidile ööpäevas).

Kui te võtate Isoptin retard’i rohkem kui ette nähtud

Üleannustamise sümptomid

Ka väikestesse üleannustamistesse tuleb suhtuda tõsiselt. Pöörduge otsekohe oma arsti poole või lähima haigla esmaabiosakonda.

Isoptin retard’i üleannustamise sümptomid sõltuvad manustatud kogusest ja ajast, mille möödudes alustati esmaabivõtete kasutamist, samuti vanusega seotud südamelihase kontraktiilsusest.

Raske üleannustamise puhul on täheldatud järgmisi sümptomeid: teadvuse hämardumine, isegi kooma; vererõhu järsk langus, südame löögisageduse ebaharilik kiirenemine või aeglustumine või kardiogeenne šokk. Esineda võib ka teisi sümptomeid.

Üleannustamise ravi

Peamisteks eesmärkideks on liigse ravimi eemaldamine organismist ja normaalse südame löögisageduse taastamine. Arst võib alustada erakorralist ravi, sh südamestimulaatoriga, südamemassaaži, kunstlikku hingamist või ravimite manustamist.

Kui te unustate Isoptin retard’i võtta

Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Isoptin retard’i võtmise

Pikaajalist ravi Isoptin retard’iga ei tohi lõpetada järsult. Annust soovitatakse vähendada järk-järgult.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kõrvaltoimete hulka võivad kuuluda: väga kiire või väga aeglane südame löögisagedus, südamepekslemine, pearinglus, peavalu, madal vererõhk, iiveldus, kõhukinnisus, kõhuvalu, unisus,

peapööritus (vertiigo) ning higistamine. Võib esineda ka kahjustusi või haavandeid suus ja nahal. Mõnedel patsientidel on esinenud krampe, kihelust, nõgestõbe või hingamisraskusi.

Te võite täheldada ka järgmisi kõrvaltoimeid: väsimus, tuimus, surin, värin, punastamine, naha punetus soojatundega, kohin kõrvus. Need sümptomid peaksid kaduma pärast Isoptin retard’i ärajätmist. Teil võib esineda turseid pahkluude piirkonnas. Samuti võite te täheldada lihasnõrkust, lihas- või liigesevalu, iiveldust, oksendamist, löövet, igemete kasvamist hammaste peale, juuste väljalangemist ning päikesepõletusele sarnanevat nahapunetust.

Kui teil on haigus nimega myasthenia gravis või mõni teine närve ja lihaseid mõjutav haigus, võivad selle sümptomid süveneda.

Aeg-ajalt võib tekkida südamepuudulikkus või olemasoleva südamepuudulikkuse süvenemine. Aeg-ajalt võivad tekkida ka ülemäärane vererõhu langus ja/või püstitõusmisel tekkivast vererõhu langusest tingitud pearinglus.

Teadmata sagedusega võivad esineda neerupuudulikkus, hüperkaleemia ja düspnoe.

Märkus

Kui teil on südamestimulaator, võib Isoptin retard’i kasutamise ajal osutuda vajalikuks selle kohandamine.

Teatage otsekohe oma arstile, kui teil ilmneb näo, silmalaugude, keele või kõri turse.

Öelge oma arstile niipea kui võimalik, kui te märkate, et teie nahk või silmad muutuvad kollakaks või teie kõht muutub valulikuks.

Harva on täheldatud impotentsust. Eakatel patsientidel on pärast pikaajalist ravikuuri väga harvadel juhtudel täheldatud rinnanäärmete suurenemist (meestel), mis kõigil registreeritud juhtudel pärast ravi lõpetamist taandus.

Öelge oma arstile, kui teil tekib piimaeritus rindadest. Ülaltoodu ei ole kõrvaltoimete täielik nimekiri.

Märkus patsientidele, kes juhivad mootorsõidukeid või käsitsevad masinaid

See ravim võib mõjutada teie võimet juhtida autot või käsitseda masinaid ohutult, seda ka siis, kui ravimit kasutatakse nii nagu ette nähtud. See kehtib eriti juhul kui joote samal ajal alkoholi.

Kõrvaltoimetest teavitamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

Kuidas Isoptin retard’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas visata ära ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

Pakendi sisu ja muu teave

Mida Isoptin retard sisaldab:

• Toimeaine on verapamiilvesinikkloriid.
• Teised koostisosad on:

Isoptin retard 120 mg

Puhastatud vesi, hüpromelloos, makrogool 400, makrogool 6000, magneesiumstearaat, mikrokristalliline tselluloos, montaanglükoolvaha, naatriumalginaat, povidoon (konstant C = 30), talk, titaandioksiid (E171).

Isoptin retard, 240 mg

Kinoliinkollase alumiiniumisool (E104) ja indigokarmiini alumiiniumisool (E132), puhastatud vesi, hüpromelloos, makrogool 400, makrogool 6000, magneesiumstearaat, mikrokristalliline tselluloos, montaanglükoolvaha, naatriumalginaat, povidoon (konstant C = 30), talk, titaandioksiid (E171).

Kuidas Isoptin retard välja näeb ja pakendi sisu

Isoptin retard 120 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on ümmargused valged kaksikkumerad tabletid, mille ühele küljele on reljeefselt kirjutatud sõna „KNOLL“ ning teisele küljele „120 SR“.

Originaalpakend sisaldab 20 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (10 tabletti blistris) või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (20 tabletti blistris).

Isoptin retard, 240 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on piklikud kahvaturohelised poolitusjoonega tabletid, mille ühele küljele on reljeefselt joonistatud kaks Knoll’i logo (kolmnurka). Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Originaalpakend sisaldab 20 või 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (10 tabletti blistris).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja

Müügiloa hoidja

Mylan Healthcare GmbH Freundallee 9A

30173 Hannover Saksamaa

Tootja

AbbVie Deutschland GmbH & Co. KG

Knollstrasse, 67061 Ludwigshafen

Saksamaa

või

FAMAR A.V.E.

Anthoussa Plant

Anthoussa Avenue 7

Anthoussa Attiki 15344

Kreeka

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

BGP Products Switzerland GmbH Eesti filiaal Liivalaia 13/15

10118 Tallinn

Tel: + 372 6363 052

Infoleht on viimati uuendatud oktoobris 2017.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Isoptin retard 120 mg, toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

Isoptin retard, 240 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Isoptin retard 120 mg:

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 120 mg verapamiilvesinikkloriidi.

Isoptin retard 240 mg:

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 240 mg verapamiilvesinikkloriidi.

INN. Verapamili hydrochloridum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett.

Isoptin retard 120 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on ümmargused valged kaksikkumerad tabletid, mille ühele küljele on reljeefselt kirjutatud „KNOLL“ ning teisele küljele „120 SR“.

Isoptin retard 240 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid on piklikud kahvaturohelised poolitusjoonega tabletid, mille ühel küljel on reljeefselt kujutatud kaks Knoll’i logo (kolmnurka). Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Arteriaalne hüpertensioon. Stenokardia. Supraventrikulaarsed tahhüarütmiad.

Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Verapamiili annust kohandatakse individuaalselt vastavalt haiguse raskusastmele. Pikaajaline kliiniline kogemus on näidanud, et keskmine annus jääb kõigi näidustuste korral vahemikku 240…360 mg. Pikaajalise ravi korral ei tohi ööpäevane annus ületada 480 mg, kuigi suuremaid annuseid saab lühiajalise ravi puhul kasutada. Ravi kestus ei ole piiratud. Pärast verapamiili pikaajalist kasutamist ei tohi ravi lõpetada järsku. Annust on soovitatav vähendada järk-järgult.

Täiskasvanud ja üle 50 kg kehakaaluga noorukid

Hüpertensioon: Soovitatav ööpäevane annus on vahemikus 240 mg kuni 480 mg verapamiili, mis manustatakse 2 eraldi annusena.

Stenokardia: Soovitatav ööpäevane annus on vahemikus 240 mg kuni 480 mg verapamiili, mis manustatakse 2 eraldi annusena.

Paroksüsmaalne supraventrikulaarne tahhükardia, kodade laperdus ja/või virvendus:

Ööpäevased annused: Soovitatav ööpäevane annus on vahemikus 240 mg kuni 480 mg verapamiili, mis manustatakse 2 eraldi annusena.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus

Verapamiili kasutamisel tuleb olla ettevaatlik ning neerufunktsiooni kahjustusega patsientide ravi peab toimuma hoolika jälgimise all (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus

Maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel on ravimite metabolism vähemal või suuremal määral aeglustunud sõltuvalt maksafunktsiooni häire raskusest, mistõttu on võimalik verapamiili toime tugevnemine ja pikenemine. Seega tuleb maksafunktsiooni kahjustusega patsientide annuseid kohandada erilise ettevaatusega ning ravi alguses manustada väikseid annuseid (vt lõik 4.4).

Eakad

Annustamise erisoovitused puuduvad, välja arvatud maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel, kelle puhul on annustamisel vajalik eriline ettevaatus, kuna ravimi metabolism on aeglustunud.

Manustamisviis

Ainult suukaudne. Tabletid tuleb alla neelata tervelt (mitte närida ega imeda), koos piisava koguse vedelikuga ja eelistatult söögi ajal või kohe pärast seda.

Vastunäidustused

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

• Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes;
• Kardiogeenne šokk;
• Komplikatsioonidega (bradükardia, hüpotensioon, südame vasaku poole puudulikkus) südamelihase infarkti äge faas;
• Rasked erutusjuhtehäired, nt II või III astme sinuatriaalne või atrioventrikulaarne (AV) blokaad (välja arvatud funktsioneeriva südamestimulaatoriga patsiendid);
• Siinussõlme nõrkuse sündroom (välja arvatud funktsioneeriva südamestimulaatoriga patsiendid);
• Südamepuudulikkus ja väljutusfraktsiooni vähenemine alla 35% ja/või kopsu kiilrõhk üle 20 mmHg (välja arvatud juhul kui see on tekkinud sekundaarselt supraventrikulaarsele tahhükardiale, mis allub verapamiilravile);
• Kodade virvendus ja/või laperdus lisajuhteteede olemasolul (nt WolffParkinsonWhite (WPW), LownGanongLevine sündroomid). Neil patsientidel kaasneb verapamiili manustamisega risk ventrikulaarse tahhüarütmia, sh ventrikulaarse fibrillatsiooni tekkeks;
• Samaaegne veenisisese beetablokaatorite manustamine on vastunäidustatud patsientidel, kes saavad suukaudset ravi verapamiiliga (välja arvatud intensiivravi patsientidel, vt lõik 4.4);
• Kombinatsioon koos ivabradiiniga (vt lõik 4.5).

Südameblokaad / I astme AV blokaad / Bradükardia (alla 50 löögi minutis) / Asüstoolia

Verapamiilvesinikkloriid mõjutab AV ja SA sõlmesid ning pikendab AV juhteaega. Kasutada ettevaatusega, sest teise või kolmanda astme AV blokaadi (vastunäidustus) või uni-, bi- või trifastsikulaarsete His’i kimbu blokaadide avaldumine nõuab verapamiilvesinikkloriidi järgmiste annuste manustamisest loobumist ning vajadusel sobiva ravi alustamist.

Verapamiilvesinikkloriid mõjutab AV ja SA sõlmesid ning harvadel juhtudel võib indutseerida teise või kolmanda astme AV blokaadi, bradükardiat ning äärmisel juhul asüstooliat. See on tõenäolisem selliste patsientide puhul, kellel on siinussõlme nõrkuse sündroom (SA sõlme haigus), mis esineb sagedamini vanemaealistel patsientidel.

Asüstoolia teke teistel patsientidel kui siinussõlme nõrkusega isikud on tavaliselt lühiajaline (kestusega mõned sekundid või vähem), spontaanselt taastuva AV sõlme rütmiga või normaalse siinusrütmiga. Kui rütmi taastumine ei toimu kiiresti, tuleb otsekohe alustada sobivat ravi (vt lõik 4.8).

Antiarütmikumid, beetablokaatorid

Kardiovaskulaatsete toimete kahepoolne tugevnemine (kõrgema astme AV blokaad, kõrgema astme südame löögisageduse aeglustumine, südamepuudulikkuse teke ja hüpotensiooni süvenemine). Samaaegselt timolooli (beetaadrenergiline blokaator) sisaldavaid silmatilku ja suukaudset verapamiil kasutavatel patsientidel on täheldatud asümptomaatilist bradükardiat (36 lööki minutis) koos atriaalsõlme lonkava rütmiga.

Intravenoosselt manustatavate beetablokaatorite kasutamisest tuleb verapamiilvesinikkloriidiga teostatava ravi ajal hoiduda (välja arvatud intensiivravi korral).

Digoksiin

Kui verapamiili manustatakse samaaegselt digoksiiniga, tuleb digoksiini annust vähendada (vt lõik 4.5).

Südamepuudulikkus

Südamepuudulikkusega patsientidel, kelle väljutusfraktsioon on üle 35%, tuleb enne verapamiilravi alustamist tagada kompenseeritud seisund ning nende ravi peab olema adekvaatne.

Hüpotensioon (süstoolne vererõhk alla 90 mmHg)

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid (statiinid)

Vt lõik 4.5.

Neuromuskulaarse ülekande häired

Verapamiili kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kui patsiendil on haigus, mis mõjutab neuromuskulaarset ülekandemehhanismi (myasthenia gravis, Lambert-Eaton’i sündroom, kaugelearenenud Duchenne’i lihasdüstroofia).

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus

Ligikaudu 70% manustatud verapamiilist eritub metaboliitidena uriini. Kuigi võrdlevad uuringud on üldiselt näidanud, et neerufunktsiooni kahjustus ei mõjuta verapamiili farmakokineetikat lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidel, on siiski soovitatav neil patsientidel verapamiili kasutada ettevaatusega ning neid tuleb hoolikalt jälgida.

Verapamiil ei ole eemaldatav hemodialüüsi teel.

Maksakahjustus

Kasutada ettevaatusega raske maksakahjustusega patsientidel (vt ka lõik 4.2 „Maksakahjustus“).

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

In vitro metabolismi uuringud viitavad, et verapamiilvesinikkloriid metaboliseerub tsütokroom P450 CYP3A4, CYP1A2, CYP2C8, CYP2C9 ja CYP2C18 vahendusel. On näidatud, et verapamiil inhibeerib ensüümi CYP3A4 ja P-glükoproteiini (P-gp). Teatatud on kliiniliselt olulistest koostoimetest, kus ensüümi CYP3A4 inhibiitorid suurendasid verapamiili plasmakontsentratsiooni ning CYP3A4 indutseerijad langetasid seda – seetõttu tuleb patsiente jälgida ravimite koostoimete suhtes.

Alljärgnevas tabelis on loetletud farmakokineetiliste põhjustega potentsiaalsed ravimite koostoimed:

Samaaegselt manustatav ravim	Võimalik toime verapamiili	Kommentaar
	või kaasuva ravimi suhtes

Alfa-blokaatorid

Prasosiin	↑prasosiini Cmax (~40%),	Aditiivne hüpotensiivne toime.
	poolväärtusaeg ei muutu
Terasosiin	↑terasosiini AUC (~24%) ning
	Cmax (~25%)
Antiarütmikumid
Flekainiid	minimaalne toime flekainiidi	Vt lõik 4.4.
	plasmakliirensile (<~10%);
	verapamiili plasmakliirens ei
	muutu
Kinidiin	↓kinidiini oraalne kliirens	Hüpotensioon.
	(~35%)	Hüpertroofilise obstruktiivse
		kardiomüopaatiaga patsientidel
		on võimalik kopsuturse
		esinemine.
Astmavastased ravimid
Teofülliin	↓nii oraalne kui süsteemne	Suitsetajatel oli kliirensi langus
	kliirens (~20%)	väiksem (~11%).
Antikonvulsandid/epilepsiavastased ained
Karbamasepiin	ravile raskesti alluva osalise	Karbamasepiini taseme tõus.
	epilepsiaga patsientidel ↑	Seetõttu võivad avalduda
	karbamasepiini AUC (~46%)	karbamasepiini kõrvaltoimed
		nagu diploopia, peavalu, ataksia
		või pearinglus.
Fenütoiin	↓verapamiili kontsentratsioon
	plasmas
Antidepressandid
Imipramiin	↑imipramiini AUC (~15%)	Puudub toime aktiivse
		metaboliidi desipramiini
		kontsentratsioonile.
Diabeedivastased ravimid
Glibenklamiid	↑Glibenklamiidi Cmax (~28%),
	AUC (~26%)
Podagravastased ravimid
Kolhitsiin	↑kolhitsiini AUC (~2,0 korda)	Vähendage kolhitsiini annust (vt
	ja Cmax (~1,3 korda)	kolhitsiini ravimi omaduste
		kokkuvõte)
Infektsioonivastased ained
Klaritromütsiin	verapamiili sisalduse võimalik ↑
Erütromütsiin	verapamiili sisalduse võimalik ↑
Rifampitsiin	↓verapamiili AUC (~97%),	Vererõhku alandav toime võib
	Cmax (~94%) ning suukaudne	olla vähenenud.
	biosaadavus (~92%)
Telitromütsiin	verapamiili sisalduse võimalik ↑
Kasvajavastased ravimid
Doksorubitsiin	Verapamiili suukaudsel	Väikeserakulise kopsuvähiga
	manustamisel ↑doksorubitsiini	patsientidel
	AUC (104%) ja Cmax (61%)
	Verapamiili intravenoossel	Progresseeruva kasvajaga
	manustamisel doksorubitsiini	patsientidel
	farmakokineetikas
	märkimisväärset muutust ei ole
Barbituraadid
Fenobarbitaal	↑verapamiili oraalne kliirens
	(~5 korda)

Bensodiasepiinid ja teised anksiolüütikumid

Buspiroon	↑buspirooni AUC ja Cmax
	(~3,4 korda)
Midasolaam	↑midasolaami AUC (~3 korda)
	ja Cmax (~2 korda)
Beeta-blokaatorid
Metoprolool	stenokardiaga patsientidel ↑	Vt lõik 4.4.
	metoprolooli AUC (~32,5%) ja
	Cmax (~41%)
Propranolool	stenokardiaga patsientidel ↑
	propranolooli AUC (~65%) ja
	Cmax (~94%)
Südameglükosiidid
Digitoksiin	↓digitoksiini totaalne kliirens
	organismis (~27%) ning
	ekstrarenaalne kliirens (~29%)
Digoksiin	Tervetel vabatahtlikel	Vähendage digoksiini annust.
	↑digoksiini Cmax (~44%),
	↑digoksiini C12h (~53%),
	↑digoksiini Css (~44%) ja
	↑digoksiini AUC (~52%)
H2-retseptori antagonistid
Tsimetidiin	↑nii R- (~25%) kui S- (~40%)
	verapamiili AUC ning vastavalt
	↓R- ja S-verapamiili kliirens
Immunoloogilised /immunosupressiivsed preparaadid
Tsüklosporiin	↑tsüklosporiini AUC, Css ja
	Cmax (~45%)
Everoliimus	everoliimus: ↑AUC	Võimalik, et tuleb määrata
	(~3,5 korda) ja ↑Cmax	everoliimuse kontsentratsioone
	(~2,3 korda); verapamiil: ↑	ja kohandada annuseid.
	Ctrough (~2,3 korda)
Siroliimus	siroliimus: ↑AUC (~2,2 korda);	Võimalik, et tuleb määrata
	S-verapamiil: ↑AUC	siroliimuse kontsentratsioone ja
	(~1,5 korda)	kohandada annuseid.
Takroliimus	takroliimuse sisalduse
	võimalik ↑
Lipiidide sisaldust vähendavad ravimid (HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid)
Atorvastatiin	atorvastatiini sisalduse	Täiendav informatsioon on
	võimalik ↑	toodud allpool.
	verapamiili AUC ↑43% võrra
Lovastatiin	lovastatiini sisalduse võimalik ↑
	↑verapamiili AUC (~63%) ja
	Cmax (~32%)
Simvastatiin	↑simvastatiini AUC (~2,6
	korda) ja Cmax (~4,6 korda)
Serotoniiniretseptorite agonistid
Almotriptaan	↑almotriptaani AUC (~20%) ja
	↑Cmax (~24%)
Urikosuurilised preparaadid
Sulfiinpürasoon	↑verapamiili oraalne kliirens	Vererõhku langetav toime võib
	(~3 korda)	väheneda.
	↓biosaadavus (~60%)
Antikoagulandid

Dabigatraan	Suukaudse verapamiili	Verapamiili kombineerimisel
	manustamisel koos	dabigatraaneteksilaadiga on
	dabigatraaneteksilaadiga (150	vajalik hoolikas kliiniline
	mg) (P-gp substraat) suurenesid	jälgimine, eriti veritsuse tekke
	dabigatraani maksimaalne	korral, mis on tõenäolisem
	kontsentratsioon (Cmax) ja	kerge kuni mõõduka
	kõvera alune pindala (AUC),	neerukahjustusega patsientidel.
	aga selle muutuse suurusjärk
	erineb olenevalt verapamiili
	manustamise ajast ja
	ravimvormist. 240 mg
	verapamiili toimeainet
	aeglustatult vabastava
	ravimvormi manustamisel koos
	dabigatraaneteksilaadiga
	suurenes dabigatraani
	kontsentratsioon (Cmax suurenes
	ligikaudu 90% ja AUC
	ligikaudu 70%).
Teised südamesse toimivad ravimid
Ivabradiin	Samaaegne kasutamine koos	Vt lõik 4.3.
	ivabradiiniga on
	vastunäidustatud verapamiili
	täiendava südame löögisageduse
	alandamise tõttu.
Teised
Greibimahl	↑R- (~49%) ja S- (~37%)	Eliminatsiooni poolväärtusaeg
	verapamiili AUC	ja renaalne kliirens ei muutu.
	↑R- (~75%) ja S- (~51%)	Verapamiilravi ajal ei tohiks
	verapamiili Cmax
		greibimahla juua.
Liht-naistepuna (Hypericum	↓R- (~78%) ja S- (~80%)
perforatum)	verapamiili AUC ning
	samasugune langus on
	täheldatav ka Cmax puhul

HIV ravis kasutatavad viirusevastased ained

Kuna mõned HIV ravis kasutatavad viirusevastased ained (nt ritonaviir) inhibeerivad verapamiili metabolismi, võib viimase plasmakontsentratsioon suureneda. Sellisel juhul tuleb olla ettevaatlik või vähendada verapamiili annuseid.

Liitium

Samaaegsel ravil verapamiiliga on teatatud suurenenud tundlikkusest liitiumi toimele (neurotoksilisusest), mis esines nii seerumi liitiumisisalduse suurenemisel kui ka muutumatute liitiumi tasemete juures. Samas on verapamiili lisamine ravile põhjustanud liitiumi seerumitaseme langust patsientidel, kes said stabiilsetes annustes pikemaajalist suukaudset liitiumravi. Mõlemat ravimit kasutavaid patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Neuromuskulaarsed blokaatorid

Kliinilised ja loomkatsete andmed kinnitavad, et verapamiil võib võimendada neuromuskulaarsete blokaatorite (kuraare tüüpi ja depolariseerivad ained) toimet. Võimalik, et nende ravimite samaaegsel kasutamisel tekib vajadus vähendada verapamiili annust ja/või neuromuskulaarse blokaatori annust.

Intravenoosne dantroleen: antud lihaslõõgasti intravenoosne manustamine samaaegselt koos verapamiiliga on potentsiaalselt ohtlik (võib põhjustada loomadel fataalset ventrikulaarset fibrillatsiooni) ning ei ole seetõttu soovitatav.

Atsetüülsalitsüülhape

Suurenenud kalduvus veritsemisele.

Etanool (alkohol)

Verapamiil aeglustab etanooli metabolismi, mis suurendab etanooli sisaldust plasmas ja tugevdab alkoholi toimet.

HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid (statiinid)

Patsientidel, kes kasutavad verapamiili, tuleks HMG-CoA reduktaasi inhibiitoritega (nt simvastatiin, atorvastatiin või lovastatiin) teostatavat ravi alustada madalaima võimaliku annusega ning annust suurendada tiitrimise teel. Kui verapamiilravi alustatakse patsientidel, kes juba kasutavad HMG-CoA reduktaasi inhibiitoreid (nt simvastatiini, atorvastatiini või lovastatiini), tuleks kaaluda statiini annuse vähendamist ja selle uut tiitrimist vastavalt plasma kolesteroolisisaldusele.

Fluvastatiin, pravastatiin ja rosuvastatiin ei metaboliseeru CYP3A4 kaudu ja seetõttu on nende koostoimed verapamiiliga vähem tõenäolised.

Antihüpertensiivsed ravimid, diureetikumid ja vasodilataatorid

Hüpotensiivse toime tugevnemine.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Verapamiili kasutamise kohta rasedatel puuduvad piisavad hästikontrollitud uuringuandmed. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Et loomadel läbi viidud reproduktiivsuse uuringute tulemused ei ole alati inimestele ülekantavad, siis tohib seda ravimit raseduse ajal kasutada üksnes selge vajaduse korral (vt lõik 5.3).

Imetamine

Verapamiil läbib platsentaarbarjääri ja on määratav nabaväädi veenidest sünnituse ajal võetud veres (kontsentratsioonid plasmas vastavad 20…92%-le ravimi kontsentratsioonist ema vereplasmas).

Kahjulikke toimeid vastsündinutele ei täheldatud, kui ravimit kasutati lühikese aja jooksul enne sünnitust. Samas on selliste juhtumite arv liiga väike, et tõestada ravimi kasutamise ohutust. Puuduvad kogemused ravimi kasutamisega raseduse esimesel ja teisel trimestril.

Verapamiil/metaboliidid erituvad rinnapiima. Piiratud hulk andmeid inimeste kohta näitab, et suukaudsel manustamisel imikuni jõudev annus on madal (0,1…1% ema suukaudsest annusest). Riski vastsündinule/imikule ei saa siiski välistada. Tulenevalt tõsiste kõrvaltoimete tekkeriskist rinnaga toidetavatel imikutel, tohib verapamiili raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui see on emale tingimata vajalik.

Toime reaktsioonikiirusele

Hüpertensioonivastase toime tõttu võib verapamiil, sõltuvalt patsiendi individuaalsest tundlikkusest, mõjutada reaktsioonikiirust sel määral, et kahjustab sõidukijuhtimise, masinate käsitsemise ja ohtlikes tingimustes töötamise võimet. See kehtib rohkem ravi alustamisel, pärast annuse suurendamist, üleminekul teiselt ravimilt ning koostoimes alkoholiga. Verapamiil võib suurendada vere alkoholisisaldust ja aeglustada selle eliminatsiooni. Seetõttu võib alkoholi toime olla tavapärasest tugevam.

Kõrvaltoimed

Märkus

Südamestimulaatoriga patsientidel võib ravikuur verapamiiliga suurendada tundlikkuse ja kiiruse läve.

Järgnevatest kõrvaltoimetest on teatatud verapamiili kliinilistes uuringutes, turuletulekujärgsel kasutamisel või IV faasi kliinilistes uuringutes ning need on loetletud all tabelis organsüsteemi

klasside kaupa. Esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Kõige sagedamini teatatud kõrvaltoimeteks olid peavalu, pearinglus, seedetrakti häired: iiveldus, kõhukinnisus ja kõhuvalu, samuti bradükardia, tahhükardia, palpitatsioonid, hüpotensioon, õhetus, perifeersed tursed ja väsimus.

Verapamiili kõrvaltoimed, millest on teatatud kliiniliste uuringute ja turuletulekujärgse järelevalve raames.

MedDRA	Sage	Aeg-ajalt	Harv	Teadmata
organsüsteemi klass
Immuunsüsteemi				Ülitundlikkus, erüteem
häired
Ainevahetus- ja				Glükoositalumatus,
toitumishäired				hüperkaleemia
Närvisüsteemi häired	Pearinglus,		Paresteesia,	Ekstrapüramidaalne
	peavalu		treemor	häire, paralüüs
				(tetraparees), krambid
Psühhiaatrilised			Unisus
häired
Kõrva ja labürindi			Tinnitus	Vertiigo
kahjustused
Südame häired	Bradükardia	Palpitatsioonid,		Atrioventrikulaarne
		tahhükardia		blokaad (I, II, III aste),
				südamepuudulikkus,
				siinusseiskus,
				siinusbradükardia,
				asüstoolia
Vaskulaarsed häired	Õhetus,
	hüpotensioon
Respiratoorsed,				Bronhospasm, düspnoe
rindkere ja
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired	Kõhukinnisus,	Kõhuvalu	Oksendamine	Ebamugavustunne
	iiveldus			kõhus, igemete
				hüperplaasia, iileus,
				kõhupuhitus
Naha ja nahaaluskoe			Hüperhidroos	Angioödeem, Stevensi-
kahjustused				Johnsoni sündroom,
				multiformne erüteem,
				alopeetsia, sügelus,
				kihelus, purpur,
				maakulopapulaarne
				lööve, urtikaaria
Lihas-skeleti ja				Liigesevalu, lihasnõrkus,
sidekoe kahjustused				lihasvalu
Neerude ja kuseteede				Neerupuudulikkus
häired
Reproduktiivse				Erektsioonihäire,
süsteemi ja				galaktorröa,
rinnanäärme häired				günekomastia
Üldised häired ja	Perifeersed	Väsimus
manustamiskoha	tursed
reaktsioonid

Uuringud				Vere prolaktiinisisalduse
				suurenemine,
				maksaensüümide
				aktiivsuse tõus

1. Esines üks turustamisjärgne teavitus paralüüsist (tetraparees), mida seostatakse verapamiili ja kolhitsiini kooskasutamisega. Selle põhjustajaks võis olla kolhitsiin, mis läbis hematoentsefaalbarjääri tänu verapamiili CYP3A4 ja P-gp-d inhibeerivale toimele (vt lõik 4.5).

Üksikjuhtudel on teatatud myasthenia gravis’est, Eaton-Lamberti sündroomist ja kaugelearenenud Duchenne’i lihasdüstroofiast.

Väga harvadel juhtudel esines naha ja/või limaskestaveritsusi, mis avaldusid petehhiatena. Üksikjuhtudel on teatatud nahareaktsioonidest, mis meenutavad päikesepõletust (fotodermatiit).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Sümptomid

Verapamiili üleannustamise sümptomid sõltuvad manustatud kogusest, ajast, mille möödudes alustati esmaabivõtete kasutamist ja müokardi kontraktsioonivõimest (sõltub vanusest).

Järgnevaid sümptomeid on täheldatud verapamiili raske üleannustamise puhul:

Teadvusehäired kuni koomani, vererõhu järsk langus, bradükardia (kuni raskekujulise AV-blokaadi ja siinussõlme seiskuseni), stuupor, tahhükardia, hüperglükeemia, hüpokaleemia, metaboolne atsidoos, hüpoksia, kardiogeenne šokk kopsutursega.

Üleannustamise tõttu on esinenud ka surmajuhtumeid.

Üleannustamise ravi

Peamised terapeutilised eesmärgid on raviaine eemaldamine organismist ja stabiilse kardiovaskulaarse funktsiooni taastamine.

Rakendatavad terapeutilised meetmed sõltuvad manustamisest möödunud ajast ja manustamisviisist ning samuti tekkinud sümptomitest ning nende raskusastmest. Arst peaks meeles pidama, et üleannustamise korral suure koguse toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega, võib toimeaine vabanemine ja imendumine seedetraktist võtta rohkem kui 48 tundi.

Seetõttu soovitatakse maoloputust ka 12 tundi pärast ravimi manustamist või veelgi hiljem, kui ei ole täheldatud soolemotoorikat (soolehääled). Kui kahtlustatakse üleannustamist toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega, võib rakendada mitmeid ravimeetmeid, nt oksendamise esile kutsumine, mao- ja peensoole loputus, mida jälgitakse endoskoobiga, soolte tühjendamine, lahtistite manustamine ja klistiir ülenevas käärsooles.

Hemodialüüs ei ole soovitatav, sest verapamiil ei ole dialüüsitav. Hemofiltratsiooni ning (võimalusel) plasmafereesi (kaltsiumikanali blokaatorid seonduvad tugevalt plasmavalkudega) siiski soovitatakse.

Soovitatavad on üldised intensiivravi elustamisvõtted, nagu ekstratorakaalne südamemassaaž, kunstlik hingamine, defibrillatsioon ja/või kardiostimulaator.

Spetsiifilised abinõud

Kardiodepresiivsete toimete, nagu hüpotensiooni ja bradükardia, kõrvaldamine.

Bradükardiat ravitakse sümptomaatiliselt atropiini ja/või beeta-sümpatomimeetikumidega (isoprenaliin, ortsiprenaliin). Eluohtliku bradükardia puhul on nõutav ajutine kardiostimulaator.

Spetsiifiline antidoot on kaltsium, nt 10...20 ml 10% kaltsiumglükonaadi lahust intravenoosselt (2,25...4,5 mmol); vajadusel korrata või manustada tilkinfusioonina (nt 5 mmol/tunnis).

Hüpotensiooni kui kardiogeense šoki ja arteriaalse vasodilatatsiooni tagajärge ravitakse dopamiini (kuni 25 µg/kg kehakaalu kohta/min), dobutamiini (kuni 15 µg/kg kehakaalu kohta/min), adrenaliini või noradrenaliiniga. Nende ravimite annustamine sõltub vaid toimest, mida soovitakse saavutada. Asüstoolia puhul rakendatakse tavapäraseid võtteid, sh beeta-adrenergilist stimuleerimist (nt isoproterenoolvesinikkloriid). Seerumi kaltsiumi taseme peab hoidma normi ülemisel piiril või kergelt üle normi. Üleannustamise ravi algfaasis asendatakse arteriaalse vasodilatatsiooni tõttu lisaks vedelikku (Ringeri või naatriumkloriidi lahusega).

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: selektiivsed kaltsiumikanali blokaatorid otsese toimega südamesse, fenüülalküülamiini derivaadid, ATC-kood: C08DA01.

Verapamiil pärsib kaltsiumi (ja võimalik, et ka naatriumi) ioonide sissevoolu läbi aeglaste kanalite konduktsiooni- ja kontraktsioonivõimelistesse südamelihase rakkudesse ja veresoonte silelihasrakkudesse. Verapamiili arütmiavastane toime on ilmselt tingitud selle mõjust aeglastele kanalitele südame erutusjuhtesüsteemi rakustikus.

Sinuatriaalse (SA) ja atrioventrikulaarse (AV) sõlme elektriline aktiivsus sõltub suurel määral kaltsiumi ioonide sissevoolust läbi aeglaste kanalite. Pärssides selle sissevoolu, aeglustab verapamiil impulsi edasikandumist AV sõlmes ning pikendab efektiivset refraktaarset faasi AV sõlmes vastavalt sellele kiirusele. Selle toime tagajärjel aeglustub ventrikulaarne sagedus kodade laperduse ja/või kodade virvenduse ja kiire ventrikulaarse vastusega patsientidel. Takistades impulsi korduvat sisenemist AV sõlme, võimaldab verapamiil taastada normaalse siinusrütmi paroksüsmaalsete supraventrikulaarsete tahhükardiatega (PSVT), sh Wolff-Parkinson-White (WPW) sündroomiga patsientidel. Verapamiilil puudub toime konduktiivsusele lisajuhteteedes.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Verapamiil ei muuda normaalset kodade aktsioonipotentsiaali või intraventrikulaarset konduktsiooniaega, kuid vähendab amplituudi, depolarisatsioonikiirust ja juhtivust pärsitud atriaalsetes kiududes.

Katsetes isoleeritud küülikusüdamel leiti, et verapamiili kontsentratsioonid, mis märgatavalt mõjutasid SA sõlme kiudusid või AV sõlme ülemise ja keskmise osa kiudusid, omasid vaid väga vähest toimet AV sõlme alumise (NH) regiooni kiududele ning ei omanud toimet kodade aktsioonipotentsiaalidele ega Hisi kimbu kiududele.

Verapamiil ei indutseeri perifeerset arteriaalset spasmi, ei muuda seerumis totaalse kaltsiumi taset. Verapamiil vähendab järelkoormust ja südamelihase kontraktiilsust. Enamikul patsientidest, sh orgaanilise südamehaiguse korral, põhineb verapamiili negatiivne inotroopne toime järelkoormuse vähendamisel ning kardiaalne indeks tavaliselt ei vähene, kuid mõõduka kuni raskekujulise südamefunktsiooni kahjustusega patsientidel (kopsu kiilrõhk üle 20 mmHg, väljutusfraktsioon alla 30%) võib täheldada südamepuudulikkuse akuutset halvenemist.

Farmakokineetilised omadused

Verapamiilvesinikkloriid on ratseemiline segu, mis koosneb võrdsetes osades R-enantiomeerist ja S- enantiomeerist. Verapamiili metabolism on ulatuslik. Norverapamiil on üks 12-st uriinist tuvastatud metaboliidist, mis katab 10…20% verapamiili farmakoloogilisest toimest ning moodustab 6% eritunud ravimist. Norverapamiili ja verapamiili tasakaaluseisundi plasmakontsentratsioonid on sarnased. Korduval üks kord ööpäevas annustamisel saabub tasakaaluseisund kolme kuni nelja päevaga.

Imendumine

Pärast suukaudset manustamist imendub peensoolest kiiresti rohkem kui 90% verapamiilist. Verapamiili toimeainet kiiresti vabastava ravimvormi ühekordse annuse manustamise järgselt on muutumatu ühendi keskmine süsteemne biosaadavus 22% ning verapamiili toimeainet modifitseeritult vabastava ravimvormi puhul on see ligikaudu 33%, mis tähendab ekstensiivset maksa esmapassaaži metabolismi.

Korduval manustamisel suureneb biosaadavus ligikaudu kahekordselt. Verapamiili maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub üks kuni kaks tundi pärast toimeainet kiiresti vabastavate tablettide manustamist ja neli kuni viis tundi pärast toimeainet modifitseeritult vabastavate tablettide manustamist.

Norverapamiili maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub vastavalt ligikaudu üks või viis tundi pärast toimeainet kiiresti või modifitseeritult vabastava ravimvormi manustamist. Toit ei mõjuta verapamiili biosaadavust.

Jaotumine

Verapamiil jaotub laialdaselt kudedesse, jaotusmahuga 1,8…6,8 l/kg tervetel isikutel. Verapamiili seonduvus plasmavalkudele on ligikaudu 90%.

Biotransformatsioon

Verapamiil metaboliseerub ulatuslikult. In vitro metabolismi uuringutes on tõestatud, et verapamiil metabolism toimub tsütokroom P450 CYP3A4, CYP1A2, CYP2C8, CYP2C9 ja CYP2C18 vahendusel. Tervetel meestel läbib suukaudselt manustatud verapamiilvesinikkloriid ulatusliku metabolismi maksas, tuvastatud on 12 metaboliiti, enamik neist aga marginaalsetes kogustes. Peamised metaboliidid on mitmesugused N ja O-dealküülitud verapamiili produktid. Tekkinud metaboliitidest on vaid norverapamiilil vähene farmakoloogiline toime (võrreldes algühendiga umbes 20%), mida täheldati koertel läbi viidud uuringus.

Eliminatsioon

Intravenoosse manustamise järgselt toimub verapamiili eliminatsioon bieksponentsiaalselt, kiire varajase jaotusfaasiga (poolväärtusaeg ligikaudu neli minutit) ja aeglasema terminaalse eliminatsioonifaasiga (poolväärtusaeg kaks kuni viis tundi). Suukaudse manustamise järel on eliminatsiooni poolväärtusaeg kolm kuni seitse tundi. Ligikaudu 50% manustatud annusest eritub renaalselt 24 tunni jooksul, 70% viie ööpäeva jooksul. Kuni 16% annusest eritub roojaga. Ligikaudu 3...4% renaalselt eritunud ravimist eritub muutumatul kujul. Verapamiili kogukliirens on peaaegu samaväärne maksa verevooluga, ligikaudu 1 l/h/kg (vahemikus 0,7…1,3 l/h/kg).

Patsientide erirühmad

Geriaatriline kasutamine: Vananemine mõjutab verapamiili farmakokineetikat hüpertensiooniga patsientidel. Eliminatsiooni poolväärtusaeg võib eakatel pikeneda. On leitud, et verapamiili hüpertensioonivastane toime ei ole vanusega seotud.

Neerupuudulikkus: Neerufunktsiooni kahjustus ei mõjuta verapamiili farmakokineetikat, nagu on näidanud võrdlevad uuringud lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsientidel ja tervete neerudega isikutel. Verapamiil ja norverapamiil ei ole olulisel määral hemodialüüsitavad.

Maksapuudulikkus: Verapamiili poolväärtusaeg on maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel pikenenud, mis tuleneb oraalse kliirensi aeglustumisest ja suuremast jaotusruumalast.

Prekliinilised ohutusandmed

Küülikutel ja rottidel viidi läbi reproduktsiooniuuringud verapamiili suukaudsete annustega, mis ületasid inimese ööpäevaseid suukaudseid annuseid vastavalt kuni 1,5 (15 mg/kg ööpäevas) ja 6 (60 mg/kg ööpäevas) korda. Ravimil ei leitud teratogeenseid toimeid. Rottidele oli see inimese

annusega võrreldes mitmekordne ekspositsioon siiski embrüotsiidne ning põhjustas mahajäämust loote kasvus ja arengus, ilmselt tänu emasloomadel tekkinud kõrvaltoimetele, mis peegeldusid

emasloomade kaaluiibe vähenemises. Rottidel põhjustasid sellised suukaudsed annused ka hüpotensiooni.

Siiski puuduvad samas piisavad ja hästikontrollitud uuringud rasedatel.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Isoptin retard 120 mg:

Puhastatud vesi, hüpromelloos, makrogool 400, makrogool 6000, magneesiumstearaat, mikrokristalliline tselluloos, montaanglükoolvaha, naatriumalginaat, povidoon (konstant C = 30), talk, titaandioksiid (E171).

Isoptin retard 240 mg:

Kinoliinkollase alumiiniumisool (E104) ja indigokarmiini alumiiniumisool (E132), puhastatud vesi, hüpromelloos, makrogool 400, makrogool 6000, magneesiumstearaat, mikrokristalliline tselluloos, montaanglükoolvaha, naatriumalginaat, povidoon (konstant C = 30), talk, titaandioksiid (E171).

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

Isoptin retard 120 mg: 2 aastat

Isoptin retard 240 mg: 3 aastat

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Isoptin retard 120 mg:

Pakend sisaldab 20 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (10 tabletti blistris). Pakend sisaldab 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (20 tabletti blistris).

Isoptin retard 240 mg:

Pakend sisaldab 20 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (10 tabletti blistris). Pakend sisaldab 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti (10 tabletti blistris).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Mylan Healthcare GmbH

Freundallee 9A

30173 Hannover

Saksamaa

MÜÜGILOA NUMBRID

Isoptin retard 120 mg: 127796

Isoptin retard 240 mg: 135996

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Isoptin retard 120 mg:

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 20.03.1996

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011

Isoptin retard 240 mg:

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 04.06.1996

Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 13.12.2011

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

oktoober 2017