Näidustus: Skisofreenia. Bipolaarne häire: - bipolaarse häirega seotud mõõdukas kuni raske mania episood; - bipolaarse häirega seotud depressiooni episood; - mania või depressiooni episoodide retsidiivide ennetamine bipolaarse häirega patsientidel, kes on eelnevalt allunud kvetiapiinravile.

õhukese polümeerikattega tablett (25mg)

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigussümptomid on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Kventiax ja milleks seda kasutatakse

Kventiaxi toimeaine on kvetiapiin. See kuulub antipsühhootikumideks nimetatavate ravimite gruppi. Kventiaxi kasutatakse mitmete haiguste raviks, näiteks

• Bipolaarne depressioon: kui te tunnete ennast kurvana. Te võite leida, et olete masenduses, tunnete süüd, teil on energiapuudus, söögiisu kaotus ja/või te ei saa magada.
• Mania: te võite tunda ennast ülemääraselt erutununa, kõrgendatud meeleolus, ärritunud, entusiastlikuna või hüperaktiivsena või teie otsustusvõime on vähenenud, te võite olla agressiivne või segaduses.
• Skisofreenia: te võite kuulda või tunnetada asju, mida tegelikult ei ole, uskuda asju, mis ei ole tõesed või tunda ebaharilikke kahtlusi, rahutust, segasust, süüd, pinget või masendust.

Teie arst võib jätkata ravi Kventiaxiga, isegi kui tunnete ennast paremini.

2. Mida on vaja teada enne Kventiaxi võtmist

Kventiaxi ei tohi võtta

• kui olete kvetiapiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline,
• kui te võtate mõnda järgmistest ravimitest: teatud HIV ravimid; asooli tüüpi ravimid (seenevastased ravimid); erütromütsiin või klaritromütsiin (infektsioonide raviks); nefasodoon (depressiooni raviks).

Kui te ei ole kindel, konsulteerige oma arsti või apteekriga enne Kventiaxi võtmist.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Kventiaxi kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga:

• kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on või on olnud probleeme südamega, näiteks südame rütmihäired, südamelihase nõrgenemine või südamelihase põletik või kui te võtate ravimeid, mis võivad mõjutada südame löögisagedust;
• kui teil on madal vererõhk;
• kui teil on olnud ajurabandus, eriti kui olete eakas;
• kui teil on maksaprobleeme;
• kui teil on varem esinenud tõmblusi (krambihood);
• kui teil on suhkurtõbi või teil on risk suhkurtõve tekkeks. Sellisel juhul võib teie arst kontrollida Kventiaxi võtmise ajal teie veresuhkru taset;
• kui te teate, et valgete vereliblede hulk teie veres on olnud madal (see võis, kuid ei pruukinud olla põhjustatud teistest ravimitest);
• kui te olete eakas ja teil on dementsus (ajufunktsiooni halvenemine). Sellisel juhul ei tohi Kventiaxi võtta, sest selle grupi ravimid nagu Kventiax, võivad dementsusega eakatel inimestel suurendada insuldi riski või mõnedel juhtudel surma riski;
• kui te olete eakas ja teil on Parkinsoni tõbi/parkinsonism;
• kui teil või kellelgi teie pereliikmetest on esinenud trombe (verehüübed), kuna seda tüüpi ravimid võivad olla seotud trombide tekkega;
• kui teil on või on olnud lühiajalist hingamispeetust tavapärase ööune ajal (nn uneapnoe) ja te kasutate ravimeid, mis aeglustavad normaalset ajuaktiivsust (depressandid);
• kui teil on või on olnud seisund, mille korral te ei saa kusepõit täielikult tühjendada (kusepeetus), teil on eesnäärme suurenemine, soolesulgus või silma siserõhu tõus. Mõnikord võivad neid seisundeid põhjustada ravimid (nn antikolinergikumid), mis mõjutavad närvirakkude talitlust teatud haigusseisundite korral;
• kui teil on kunagi esinenud alkoholi ja ravimite kuritarvitamist;
• kui teil on depressioon või muud seisundid, mida ravitakse antidepressantidega. Nende ravimite kasutamisel koos Kventiaxiga võib tekkida serotoniinisündroom, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund (vt „Muud ravimid ja Kventiax“).

Rääkige viivitamatult oma arstile, kui teil tekib pärast Kventiaxi kasutamist midagi alljärgnevast:

• kombinatsioon palavikust, tugevast lihasjäikusest, higistamisest või teadvuse taseme langusest (häire, mida nimetatakse "maliigne neuroleptiline sündroom"). Te võite vajada kiiret arstiabi;
• kontrollimatud liigutused, peamiselt näos või keeles;
• pearinglus või tugev unisus. See võib suurendada juhuslike vigastuste (kukkumised) riski eakatel patsientidel;
• tõmblused (krambihood);
• kauakestev ja valulik erektsioon (priapism);
• kiire ja ebaregulaarne südame löögisagedus, isegi rahuolekus, südamepekslemine, hingamisprobleemid, valu rindkeres või seletamatu väsimus. Arst peab teie südant kontrollima ja vajaduse korral teid viivitamata kardioloogi juurde suunama.

Seda tüüpi ravim võib põhjustada selliseid seisundeid. Teatage esimesel võimalusel oma arstile, kui teil tekib:

• palavik, gripilaadsed haigusnähud, kurguvalu või mõni muu infektsioon, sest see võib olla tingitud valgeliblede hulga tugevast vähenemisest veres. Võib juhtuda, et ravi Kventiaxiga tuleb katkestada ja alustada vastavat ravi.
• kõhukinnisus koos pideva kõhuvaluga või kõhukinnisus, mis ei möödu raviga. See võib tekitada tõsist soolesulgust.

Enesetapumõtted ja depressiooni süvenemine Kui olete masenduses, võivad teil mõnikord esineda enesevigastamise- või enesetapumõtted. Need võivad tugevneda ravi esmakordsel alustamisel, kuna kõigi nende ravimite korral võtab toime saabumine aega, tavaliselt ligikaudu kaks nädalat, kuid mõnikord kauem. Need mõtted võivad tugevneda ka juhul, kui te lõpetate oma ravimi võtmise järsult. Sellised mõtted on tõenäolisemad, kui olete noor täiskasvanu. Kliiniliste uuringute andmetel on alla 25-aastastel noortel depressiooniga täiskasvanutel suurem risk suitsidaalsete mõtete ja/või suitsidaalse käitumise esinemiseks.

Alati, kui teil tekivad enesevigastamise- või enesetapumõtted, pöörduge otsekohe oma arsti poole või

minge haiglasse. Teile võib olla kasulik, kui räägite sugulase või lähedase sõbraga, et teil on depressioon, ja palute neid lugeda seda infolehte. Te võite neid paluda, et nad ütleksid teile, kui nad arvavad, et teie depressioon süveneb, või kui nad on mures muutuste pärast teie käitumises. Rasked naha kõrvaltoimed Selle ravimi kasutamisel on väga harva teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, mis võivad olla

eluohtlikud või lõppeda surmaga. Nendeks võivad olla:

• Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), laiaulatuslik nahalööve koos villide ja naha koorumisega, enamasti suu, nina, silmade ja suguelundite ümber;
• toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), tõsisem nahareaktsiooni vorm, mis põhjustab ulatuslikku naha koorumist;
• eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS), mille korral esinevad gripilaadsed sümptomid koos nahalööbe, palaviku, turses lümfisõlmede ja kõrvalekalletega vereanalüüsides (sealhulgas valgete vereliblede taseme tõus (eosinofiilia) ja maksaensüümide taseme tõus veres);
• äge generaliseerunud eksantematoosne pustuloos (AGEP), väikesed mädaga täidetud villid;
• multiformne erüteem (EM), nahalööve sügelevate punaste asümmeetriliste laikudega.

Kui teil tekivad sellised sümptomid, lõpetage Kventiaxi kasutamine ja pöörduge kohe oma arsti poole või otsige meditsiinilist abi.

Kehakaalu tõus Kventiaxi võtvatel patsientidel on täheldatud kehakaalu tõusu. Te peate koos arstiga regulaarselt kontrollima teie kehakaalu.

Lapsed ja noorukid Kventiaxi ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Muud ravimid ja Kventiax Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Ärge võtke Kventiaxi, kui te võtate juba mõnda järgnevatest ravimitest.

• Mõned HIV ravimid.
• Asooli tüüpi ravimid (seeninfektsioonide raviks).
• Erütromütsiin või klaritromütsiin (infektsioonide raviks).
• Nefasodoon (depressiooni raviks).

Rääkige oma arstile, kui te võtate mõnda alljärgnevatest ravimitest.

• Epilepsia ravimid (nt fenütoiin või karbamasepiin).
• Kõrgvererõhutõve ravimid.
• Barbituraadid (uneprobleemide korral).
• Tioridasiin või liitium (teised antipsühhootilised ravimid).
• Ravimid, mis võivad mõjutada südame löögisagedust, näiteks ravimid, mis võivad tekitada elektrolüütide tasakaalu häireid (kaaliumi või magneesiumi vähesus), nagu diureetikumid (vett väljutavad tabletid) või teatud antibiootikumid (infektsioonivastased ravimid).
• Kõhukinnisust põhjustavad ravimid.
• Ravimid (nn antikolinergikumid), mis mõjutavad närvirakkude talitlust teatud haigusseisundite korral.
• Antidepressandid. Neil ravimitel võib olla koostoimeid Kventiaxiga ja teil võivad tekkida näiteks järgmised sümptomid: lihaste, sealhulgas silmalihaste tahtmatud rütmilised kokkutõmbed, erutus, hallutsinatsioonid, kooma, liigne higistamine, värinad, ülemäärased refleksid, suurenenud lihaspinge, kehatemperatuur üle 38 °C (serotoniinisündroom). Nende sümptomite tekkimisel võtke ühendust arstiga.

Enne kui te lõpetate mõne oma ravimi võtmise, konsulteerige kõigepealt oma arstiga.

Kventiax koos toidu, joogi ja alkoholiga

• Kventiaxi võib võtta koos toiduga või ilma.
• Olge alkoholi tarbimisel ettevaatlik. Kventiaxi ja alkoholi kombineeritud toime võib muuta teid uimaseks.
• Ärge jooge greipfruudi mahla, kui te võtate Kventiaxi. See võib mõjutada ravimi toimet.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga. Raseduse ajal ei tohi te Kventiaxi võtta ilma eelnevalt oma arstiga nõu pidamata. Kui te toidate last rinnaga, ei tohi te Kventiaxi võtta.

Vastsündinutel, kelle emad on raseduse viimase trimestri ajal (raseduse kolme viimase kuu jooksul) kasutanud Kventiaxi, võivad ilmneda järgnevad sümptomid, mis võivad olla tingitud ravimi ärajätmisest: värisemine, lihasjäikus ja/või nõrkus, unisus, erutus, hingamishäired ja söömisraskused. Kui teie lapsel esineb mõni neist sümptomitest, võtke ühendust oma arstiga.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Teie tabletid võivad teid muuta uniseks. Ärge juhtige autot ega käsitsege mingeid tööriistu ega masinaid enne, kui teate, kuidas ravim teid mõjutab.

Kventiax sisaldab laktoosi ja naatriumi Kventiax sisaldab laktoosi, mis on teatud tüüpi suhkur. Kui teie arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid, peate te enne selle ravimi kasutamist konsulteerima oma arstiga. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

Toime ravimite määramisele uriinis Kui teil tuleb Kventiaxi võtmise ajal anda uriini analüüs ainete skriiningtestiks, võivad mõned analüüsimeetodid anda positiivse vastuse metadooni või tritsükliliste antidepressantide (teatud depressiooniravimite) suhtes, vaatamata sellele, et te ei pruukinud metadooni ega tritsüklilisi antidepressante võtta. Kui see peaks juhtuma, saab teostada spetsiifilisema analüüsi.

3. Kuidas Kventiaxi kasutada

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Täpse algannuse otsustab teie arst. Ravimi säilitusannus (igapäevane annus) sõltub teie haigusest ja vajadustest, kuid tavaliselt jääb vahemikku 150 mg ja 800 mg.

• Tablette tuleb võtta kas üks kord ööpäevas enne magamaminekut või kaks korda ööpäevas, sõltuvalt teie haigusest.
• Neelake tabletid alla tervelt, joogiveega.
• Tablette võib võtta koos toiduga või ilma.
• Ärge jooge greipfruudimahla, kui te võtate Kventiaxi. See võib mõjutada ravimi toimet.
• Ärge lõpetage ravimi võtmist isegi siis, kui tunnete end paremini, enne kui teie arst on seda teile öelnud.

Maksaprobleemid Kui teil on maksaprobleeme, võib arst teie annust muuta.

Eakad Kui te olete eakas, võib arst teie annust muuta.

Kasutamine lastel ja noorukitel

Kventiaxi ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel. Kui te võtate Kventiaxi rohkem, kui ette nähtud

Kui te võtate Kventiaxi rohkem, kui arst on määranud, võite muutuda uniseks, tunda pearinglust ja ebaloomulikku südame löögisagedust. Võtke otsekohe ühendust oma arsti või lähima haiglaga. Võtke Kventiaxi tabletid endaga kaasa. Kui te unustate Kventiaxi võtta Kui te unustate annuse võtmata, võtke see niipea, kui see teile meenub. Kui on juba peaaegu järgmise

annuse võtmise aeg, oodake selle ajani. Ärge võtke kahekordset annust, kui tablett jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Kventiaxi võtmise Kui te lõpetate Kventiaxi võtmise järsult, võib teil tekkida võimetus magada (unetus) või võite tunda iiveldust või teil võib esineda peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus või ärrituvus. Enne ravi lõpetamist võib arst teil soovitada annust järk-järgult vähendada. Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Väga sage: võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st

• Pearinglus (võib põhjustada kukkumisi), peavalu, suukuivus.
• Unisus (see võib aja jooksul kaduda, kui te jätkate Kventiax tablettide võtmist) (võib põhjustada kukkumisi).
• Ärajätusümptomid (haigusnähud, mis tekivad Kventiax ravi katkestamisel), siia kuuluvad võimetus magada (unetus), iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus ja ärrituvus. Soovitatav on ravimi võtmine lõpetada järk-järgult 1...2 nädala jooksul.
• Kehakaalu suurenemine.
• Ebanormaalsed lihaste liigutused. Nende hulka kuuluvad raskused lihaste liigutuste alustamisel, värisemine, rahutus või jäikuse tunne lihastes (ilma valuta).
• Teatud rasvade taseme muutused veres (triglütseriidid ja üldkolesterool).

Sage: võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st

• Kiire südame löögisagedus.
• Tunne, et teie süda lööb tugevalt, kiiresti või jätab lööke vahele.
• Kõhukinnisus, maoärritus (seedehäire).
• Nõrkustunne.
• Käte või jalgade turse.
• Vererõhu langus püsti tõustes. Võib põhjustada pearinglust või minestustunnet (võib põhjustada kukkumisi).
• Veresuhkru väärtuste tõus.
• Hägune nägemine.
• Ebatavalised unenäod ja hirmuunenäod.
• Näljatunne.
• Ärritustunne.
• Kõne- ja keelehäire.
• Enesetapumõtted ja depressiooni süvenemine.
• Õhupuudus.
• Oksendamine (peamiselt eakatel).
• Palavik.
• Kilpnäärmehormoonide taseme muutused veres.

• Teatud tüüpi vererakkude hulga vähenemine.
• Maksaensüümide aktiivsuse suurenemine veres.
• Prolaktiini nimelise hormooni taseme tõus veres. Prolaktiini taseme tõus veres võib harvadel juhtudel põhjustada: meestel ja naistel rindade turset ja ootamatut eritist rinnast. naistel menstruatsioonide ärajäämist või menstruaaltsükli häireid.

Aeg-ajalt: võivad mõjutada kuni 1 inimest 100-st

• Tõmblused või krambihood.
• Allergilised reaktsioonid, mis võivad hõlmata kõrgenenud muhkude (kuplade) teket, naha turset ja turset suu ümbruses.
• Ebameeldiv tunne jalgades (nimetatakse ka rahutute jalgade sündroom).
• Neelamisraskused.
• Kontrollimatud liigutused, peamiselt näos või keeles.
• Seksuaalfunktsiooni häire.
• Suhkurtõbi.
• Muutused südame elektrilises aktiivsuses, mis on nähtav EKG-l (QT intervalli pikenemine).
• Tavapärasest aeglasem südame löögisagedus, mis võib tekkida ravi alguses ning võib olla seotud madala vererõhu ja minestamisega.
• Raskused urineerimisel.
• Minestamine (võib põhjustada kukkumist).
• Ninakinnisus.
• Punaste vereliblede hulga vähenemine.
• Naatriumisisalduse langus veres.
• Olemasoleva diabeedi ägenemine.
• Segaduses olek.

Harv: võivad mõjutada kuni 1 inimest 1000-st

• Kõrge kehatemperatuuri (palavik), higistamise, lihasjäikuse, end väga unisena tundmise või minestamise kombinatsioon (häiret nimetatakse "maliigne neuroleptiline sündroom").
• Naha ja silmade muutumine kollaseks (kollatõbi).
• Maksapõletik (hepatiit).
• Kauakestev ja valulik erektsioon (priapism).
• Rinnanäärmete turse ja ootamatu rinnapiima teke (galaktorröa).
• Menstruaaltsükli häired.
• Verehüübed veenides, eriti jalaveenides (tunnusteks on jala turse, valu ja punetus), mis võivad vereringega sattuda kopsudesse, põhjustades valu rindkeres ja hingamisraskust. Kui te märkate neid sümptomeid, pöörduge kohe arsti poole.
• Kõndimine, rääkimine, söömine või muu tegevus magamise ajal.
• Kehatemperatuuri langus (hüpotermia).
• Kõhunäärmepõletik.
• Seisund (nimetusega "metaboolne sündroom"), mille korral võib teil esineda kombinatsioon kolmest või enamast järgnevast nähust: kõhu rasvakihi paksenemine, "hea kolesterooli" (HDL- kolesterool) taseme langus, triglütseriidide (teatud tüüpi rasvad) taseme tõus veres, kõrge vererõhk ja kõrge veresuhkur.
• Kombinatsioon palavikust, gripilaadsetest nähtudest, kurguvalust või mõnest muust infektsioonist vere valgeliblede arvu äärmise vähesusega. Seda seisundit nimetatakse agranulotsütoosiks.
• Soolesulgus.
• Vere kreatiniinfosfokinaasi sisalduse tõus (aine pärineb lihastest).

Väga harv: võivad mõjutada kuni 1 inimest 10000-st

• Raskekujuline lööve, villid või punased laigud nahal.
• Raskekujuline allergiline reaktsioon (nimetatakse anafülaksia), mis võib põhjustada hingamisraskust või šokki.
• Kiiresti kujunev nahaturse, tavaliselt silmade, huulte ja kurgu ümbruses (angioödeem).
• Tõsine haigestumine koos villidega nahal, suus, silmadel ja suguelunditel (Stevensi-Johnsoni

sündroom). Vt lõik 2.

• Antidiureetilise hormooni (kontrollib uriini kogust) ebaõige eritumine.
• Lihaskiudude lagunemine ja valu lihastes (rabdomüolüüs).

Teadmata: esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel

• Nahalööve koos asümmeetriliste punaste laikudega (multiformne erüteem). Vt lõik 2.
• Äkki tekkinud naha punetus koos väikeste mädavillidega (väikesed valge/kollase vedelikuga täidetud villid) erinevates keha piirkondades, mida tuntakse ka ägeda generaliseerunud eksantematoosse pustuloosina (AGEP). Vt lõik 2.
• Tõsine, äkki tekkinud allergiline reaktsioon sümptomitega, nagu palavik ning villide tekkimine nahale ja naha koorumine (toksiline epidermaalne nekrolüüs). Vt lõik 2.
• Ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS), mille korral esinevad gripilaadsed sümptomid koos lööbe, palaviku, lümfisõlmede suurenemise ja kõrvalekalletega vereanalüüsides (sealhulgas suurenenud valgeliblede arv (eosinofiilia) ja maksaensüümide aktiivsus veres). Vt lõik 2.
• Ärajätusümptomid võivad tekkida vastsündinutel, kelle emad on raseduse ajal kasutanud Kventiaxi.
• Insult.
• Südamelihase häire (kardiomüopaatia).
• Südamelihase põletik (müokardiit).
• Veresoonte põletik (vaskuliit), sageli koos väikestest punastest või lilladest kühmudest nahalööbega.

Ravimite rühm, kuhu Kventiax kuulub, võib põhjustada südame rütmihäireid, mis võivad olla tõsised ning rasketel juhtudel lõppeda surmaga.

Mõned kõrvaltoimed ilmnevad ainult vereanalüüsis. Nendeks on teatud rasvade (triglütseriidid ja üldkolesterool) või suhkru sisalduse muutused veres, kilpnäärmehormoonide taseme muutused veres, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, teatud tüüpi vererakkude hulga vähenemine, punaliblede hulga vähenemine, lihastest vabanenud kreatiniinfosfokinaasi hulga suurenemine veres, naatriumisisalduse vähenemine veres ja prolaktiini nimelise hormooni taseme tõus veres. Prolaktiini taseme tõus võib harvadel juhtudel põhjustada:

• meestel ja naistel rindade turset ja ootamatut eritist rinnast;
• naistel menstruatsiooni puudumist või menstruaaltsükli häireid.

Teie arst võib teil paluda teha aeg-ajalt vereanalüüse.

Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Samad kõrvaltoimed, mis võivad esineda täiskasvanutel, võivad tekkida ka lastel ja noorukitel. Järgnevaid kõrvaltoimeid on täheldatud lastel ja noorukitel sagedamini või neid ei ole täheldatud täiskasvanutel.

Väga sage: võivad mõjutada rohkem kui 1 inimest 10-st

• Prolaktiini (teatud hormoon) taseme tõus veres. See võib harvadel juhtudel põhjustada: poisslastel ja tütarlastel rinnanäärmete turset ja ootamatut eritist rinnast; tütarlastel menstruaaltsükli ärajäämist või ebaregulaarsust.
• Söögiisu tõus.
• Oksendamine.
• Ebanormaalsed lihaste liigutused. Siia hulka kuuluvad raskused lihaste liigutuste alustamisel, värisemine, rahutus või lihasjäikus ilma valuta.
• Vererõhu tõus.

Sage: võivad mõjutada kuni 1 inimest 10-st

• Nõrkustunne, minestamine (võib põhjustada kukkumist).
• Ninakinnisus.
• Ärrituvus.

Kõrvaltoimetest teatamine

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Kventiaxi säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud pakendile, purgile või blistrile pärast „EXP“. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi. HDPE tabletipurk

Kõlblikkusaeg pärast avamist on 3 kuud. Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada

ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Kventiax sisaldab

• Toimeaine on kvetiapiin. Iga tablett sisaldab 25 mg, 100 mg, 200 mg või 300 mg kvetiapiini (kvetiapiinhemifumaraadina).
• Teised koostisosad on Tableti sisus laktoosmonohüdraat, kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat, mikrokristalliline tselluloos, povidoon, naatriumtärklisglükolaat (tüüp A), magneesiumstearaat. Tableti kattes hüpromelloos, titaandioksiid (E171), makrogool 4000, kollane raudoksiid (E172) (ainult 25 mg ja 100 mg tabletid), punane raudoksiid (E172) (ainult 25 mg tabletid). Vt lõik 2 „Kventiax sisaldab laktoosi ja naatriumi“.

Kuidas Kventiax välja näeb ja pakendi sisu Kventiax 25 mg tabletid on ümmargused, kahvatupunased, kaarja servaga õhukese polümeerikattega tabletid. Kventiax 100 mg tabletid on ümmargused, pruunikaskollased õhukese polümeerikattega tabletid. Kventiax 200 mg tabletid on ümmargused, valged õhukese polümeerikattega tabletid. Kventiax 300 mg tabletid on kapslikujulised, valged õhukese polümeerikattega tabletid.

Kventiaxi õhukese polümeerikattega tabletid on blistritena karpides 6 (ainult 25 mg tabletid), 10, 20, 30, 30 x 1, 50, 60, 90, 98, 100, 100 x 1, 120 (300 mg tabletid), 180 tabletti (300 mg tabletid) ja HDPE- tabletipurgis 250 tabletti (100 mg ja 200 mg tabletid). Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja Müügiloa hoidja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Tootjad KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6

8501 Novo mesto

Sloveenia KRKA - FARMA d.o.o.

V. Holjevca 20/E 10450 Jastrebarsko Horvaatia Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn Tel. 6671654 Infoleht on viimati uuendatud aprillis 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Kventiax 25 mg õhukese polümeerikattega tabletid Kventiax 100 mg õhukese polümeerikattega tabletid Kventiax 200 mg õhukese polümeerikattega tabletid Kventiax 300 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 25 mg, 100 mg, 200 mg või 300 mg kvetiapiini (kvetiapiinhemifumaraadina)

INN. Quetiapinum

Teadaolevat toimet omavad abiained

Laktoos 4,28 mg 17,10 mg 34,20 mg 51,30 mg Naatrium < 23 mg < 23 mg < 23 mg < 23 mg

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

25 mg tabletid on ümmargused, õrnpunased ümarate servadega õhukese polümeerikattega tabletid. 100 mg tabletid on ümmargused, kollakaspruunid õhukese polümeerikattega tabletid. 200 mg tabletid on ümmargused, valged õhukese polümeerikattega tabletid. 300 mg tabletid on kapslikujulised, valged õhukese polümeerikattega tabletid.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Skisofreenia. Bipolaarne häire:

• bipolaarse häirega seotud mõõdukas kuni raske mania episood;
• bipolaarse häirega seotud depressiooni episood;
• mania või depressiooni episoodide retsidiivide ennetamine bipolaarse häirega patsientidel, kes on eelnevalt allunud kvetiapiini ravile.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Igale näidustusele vastab erinev annustamisskeem. Seetõttu tuleb veenduda, et patsiendid saavad aru oma seisundile vastavast õigest annustamisest.

Täiskasvanud Skisofreenia ravi Skisofreenia raviks tuleb Kventiaxi manustada kaks korda ööpäevas. Ööpäevane koguannus on esimesel

neljal ravipäeval järgmine: esimesel päeval 50 mg, teisel päeval 100 mg, kolmandal päeval 200 mg ja

neljandal päeval 300 mg. Alates neljandast päevast tuleb annust tiitrida toimiva annuseni, mis tavaliselt on 300...450 mg ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja ravimi taluvusest võib annust kohandada vahemikus 150...750 mg ööpäevas. Bipolaarse häirega seotud mõõdukate kuni raskete mania episoodide ravi Bipolaarse häirega seotud mania episoodide raviks tuleb Kventiaxi manustada kaks korda ööpäevas.

Esimesel neljal ravipäeval on ööpäevane koguannus järgmine: esimesel päeval 100 mg, teisel päeval 200 mg, kolmandal päeval 300 mg ja neljandal päeval 400 mg. Edasi võib annuseid kuuendaks ravipäevaks suurendada maksimaalselt 800 mg-ni ööpäevas, kuid suurendamisintervall võib olla maksimaalselt 200 mg ööpäevas. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja ravimi taluvusest võib annust kohandada vahemikus 200...800 mg ööpäevas. Tavaline efektiivsete annuste vahemik on 400...800 mg ööpäevas.

Bipolaarse häirega seotud depressiooni episoodide ravi Kventiaxi manustatakse üks kord ööpäevas, enne magamaminekut. Esimesel neljal ravipäeval on ööpäevane koguannus järgmine: 50 mg (1. päev), 100 mg (2. päev), 200 mg (3. päev) ja 300 mg (4. päev). Soovituslik ööpäevane annus on 300 mg. Kliinilistes uuringutes ei täheldatud 600 mg grupis täiendavat kasu võrreldes 300 mg grupiga (vt lõik 5.1). 600 mg annusest võivad kasu saada üksikud patsiendid. Suuremaid annuseid kui 300 mg võivad määrata arstid, kes on kogenud bipolaarse häire ravis. Kliinilistes uuringutes on näidatud, et üksikutel patsientidel võib vähese taluvuse korral kaaluda annuse vähendamist kuni minimaalselt 200 mg.

Bipolaarse häire retsidiivide ennetamine Bipolaarse häirega seotud mania, segatüüpi või depressiivsete episoodide retsidiivide ennetamiseks tuleb patsientidel, kellel on ilmnenud ravivastus kvetiapiini ravile ägeda bipolaarse häire korral, jätkata ravi samas annuses. Sõltuvalt patsiendi ravivastusest ja taluvusest kohandatakse annust vahemikus 300...800 mg ööpäevas, jaotatuna kaheks osaks. Oluline on, et säilitusravis kasutatakse madalaimat efektiivset annust. Eakad

Nii nagu teisi antipsühhootilisi ravimeid, tuleb ka Kventiaxi manustada eakatele ettevaatusega, eeskätt ravi alguses. Sõltuvalt individuaalsest ravivastusest ja taluvusest võib eakatel patsientidel olla annuse tiitrimise periood pikem ja päevane raviannus väiksem kui noorematel patsientidel. Eakatel patsientidel oli kvetiapiini keskmine plasmakliirens 30...50% väiksem, võrreldes nooremate patsientidega. Üle 65-aastastel bipolaarse häire raames esineva depressiivse episoodiga patsientidel ei ole efektiivsust ja ohutust hinnatud.

Lapsed Kventiax ei ole soovitatav kasutamiseks lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad andmed, mis toetaksid selle kasutamist antud vanuserühmas. Saadaolevad andmed platseebokontrolliga kliinilistest uuringutest on toodud lõikudes 4.4, 4.8, 5.1 ja 5.2.

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Maksakahjustus Kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas. Seetõttu tuleb patsientidel, kellel teadaolevalt esineb maksakahjustus, kasutada ravimit ettevaatusega, eriti esialgse annuse tiitrimise perioodil. Maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi alustada annusega 25 mg ööpäevas. Annust tuleb iga päev suurendada 25...50 mg kaupa kuni jõutakse toimiva annuseni, mis sõltub individuaalse patsiendi kliinilisest ravivastusest ning taluvusest.

Manustamisviis Kventiaxi võib manustada koos toiduga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Samaaegne ravi tsütokroom P450 3A4 inhibiitoritega, nt HIV-proteaasi inhibiitorid, asoolide rühma

antifungaalsed preparaadid, erütromütsiin, klaritromütsiin või nefasodoon (vt ka lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kuna Kventiaxil on mitmeid näidustusi, tuleb tähelepanu pöörata ohutusalasele teabele, mis on seotud patsiendi diagnoosi ja manustatava annusega.

Lapsed Kvetiapiin ei ole soovitatav kasutamiseks lastel ja alla 18-aastastel noorukitel, kuna puuduvad andmed,

mis toetaksid kasutamist antud vanuserühmas. Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on ilmnenud, et lisaks täiskasvanutel tuvastatud ohutusandmetele (vt lõik 4.8), tekkisid teatud kõrvaltoimed lastel ja noorukitel sagedamini kui täiskasvanutel (söögiisu tõus, prolaktiini taseme tõus seerumis, oksendamine, riniit ja sünkoop) või võisid lastel ja noorukitel erinevalt väljenduda (ekstrapüramidaalsed sümptomid ja ärrituvus) ning teatati ühest kõrvaltoimest, mida varasemates täiskasvanuid hõlmanud uuringutes ei olnud tekkinud (vererõhu tõus). Lastel ja noorukitel on tekkinud ka kilpnäärmefunktsiooni testides muutusi. Lisaks ei ole uuritud kvetiapiini pikaajalise ravi (enam kui 26 nädalat) ohutust ja toimet kasvule ning küpsemisele. Andmed pikaajalise toime kohta kognitiivsele ja käitumuslikule arengule puuduvad. Skisofreenia, bipolaarse mania ja bipolaarse depressiooni diagnoosiga lapsi ja noorukeid hõlmanud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes ilmnes, et kvetiapiini rühmas esines sagedamini ekstrapüramidaalseid sümptomeid võrreldes kontrollrühmaga (vt lõik 4.8).

Suitsiid/suitsidaalsed mõtted või kliiniline halvenemine Bipolaarse häirega seotud depressioon on seotud suurenenud riskiga suitsidaalsete mõtete, enesekahjustuse ja suitsiidi (suitsiidiga seotud juhtumid) esinemiseks. Risk püsib kuni märkimisväärse remissiooni saabumiseni. Kuna paranemine ei pruugi avalduda mõne esimese ravinädala jooksul või kauemgi, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni selline paranemine on avaldunud. Üldise kliinilise kogemuse järgi võib suitsiidirisk paranemise algfaasides suureneda. Kvetiapiini ravi järsul lõpetamisel peavad arstid lisaks kaaluma potentsiaalset riski suitsiidiga seotud

juhtumite esinemiseks, seda teadaolevate riskifaktorite tõttu mille tarvis haigust ravitakse. Ka teised psühhiaatrilised seisundid, mida ravitakse kvetiapiiniga, võivad olla seotud suitsiidiga seotud juhtumite tõusnud riskiga. Lisaks võivad need seisundid kaasuda depressioonile. Seetõttu tuleb depressiooniga patsientide ravimisel rakendatavaid abinõusid kasutada ka teiste psühhiaatriliste seisundite korral. Patsientidel, kellel on anamneesis suitsiidiga seotud juhtumid või kes väljendavad olulisel määral suitsiidiga seotud mõtteid enne ravi algust, on suurem risk suitsidaalseteks mõteteks või suitsiidikatseteks, mistõttu neid peab ravi ajal hoolikalt jälgima. Depressioonivastast ravi saavate psühhiaatriliste seisunditega täiskasvanud patsientide platseebokontrolliga kliiniliste uuringute metaanalüüsis ilmnes riski tõus suitsidaalseks käitumiseks depressioonivastaste ravimite rühmas alla 25-aastastel patsientidel võrreldes platseeboga. Koos medikamentoosse raviga tuleb rakendada patsientide, eriti kõrgesse riskirühma kuuluvate patsientide, hoolikat jälgimist, eriti ravi alguses ja annuse muutmisel. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest tähele panna kliinilist halvenemist, suitsidaalset käitumist või mõtteid ja ebatavaliseks muutunud käitumist ning vajadusest selliste tunnuste ilmnemisel kohe arstiabi otsida.

Lühiaegsetes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes sügava depressiooni episoodidega bipolaarse häirega patsientidel täheldati suurenenud riski suitsiidiga seotud juhtude esinemiseks (nooremad kui 25- aastased) täiskasvanud patsientidel, kes said ravi kvetiapiiniga, võrreldes nendega, keda raviti platseeboga (vastavalt 3,0% vs 0%). Kvetiapiiniga läbi viidud populatsioonipõhine retrospektiivne uuring sügava depressioonihäirega patsientide raviks näitas enesevigastamise ja enesetapu suurenenud

riski 25...64-aastastel patsientidel, kellel ei esinenud anamneesis enesevigastamist kvetiapiini

kasutamisel koos teiste antidepressantidega. Metaboolne risk

Kuna kliinilistes uuringutes on täheldatud riski metaboolse profiili halvenemiseks, sh muutused kehakaalus, vere glükoosi- (vt hüperglükeemia) ja -lipiididesisalduses, tuleb patsientide metaboolseid parameetreid hinnata ravi alustamisel; ravi jooksul tuleb muutusi parameetrites regulaarselt kontrollida. Muutusi nendes parameetrites tuleb kliiniliselt adekvaatselt ravida (vt ka lõik 4.8). Ekstrapüramidaalsed sümptomid Platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes bipolaarse häirega seotud depressiooni episoodiga täiskasvanud patsientidel seostus kvetiapiin ekstrapüramidaalsete sümptomite (EPS) esinemissageduse suurenemisega platseeboga võrreldes (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Kvetiapiini kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, mida iseloomustab subjektiivselt ebameeldiv või häiriv rahutus ning vajadus liikuda, millega sageli kaasneb võimetus rahulikult istuda või seista. Kõige tõenäolisemalt ilmneb see ravi esimeste nädalate jooksul. Patsientidel, kes kogevad neid sümptomeid, võib annuse suurendamine olla kahjulik.

Tardiivne düskineesia Tardiivdüskineesia nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb kaaluda kvetiapiini annuse vähendamist või ravi katkestamist. Tardiivse düskineesia sümptomid võivad pärast ravi katkestamist halveneda või isegi alles siis avalduda (vt lõik 4.8).

Somnolentsus ja pearinglus Ravi kvetiapiiniga on seostatud somnolentsuse ja sarnaste sümptomitega, nt sedatsiooniga (vt lõik 4.8). Bipolaarse depressiooniga patsientide ravi kliinilistes uuringutes algas see tavaliselt esimese 3 ravipäeva jooksul ja oli ülekaalukalt kerge kuni mõõduka tugevusega. Patsiendid, kellel esineb tugev somnolentsus, võivad vajada sagedasemat kontakti vähemalt 2 nädala jooksul pärast somnolentsuse avaldumist või kuni sümptomid taanduvad, ning vajalik võib olla kaaluda ravi katkestamist.

Ortostaatiline hüpotensioon Ravi kvetiapiiniga on seostatud ortostaatilise hüpotensiooni ja sellega seotud pearinglusega (vt lõik 4.8), mis sarnaselt unisusele tekib tavaliselt esmase annuse tiitrimise perioodil. Eriti eakatel võib seetõttu tekkida rohkem õnnetusi (kukkumised). Seetõttu peavad patsiendid olema tähelepanelikud, kuni nad on teadlikud ravimi võimalikest toimetest. Kvetiapiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes teadaolevalt põevad kardiovaskulaarset või tserebrovaskulaarset haigust või kel esinevad muud eelsoodumused hüpotensiooniks. Ortostaatilise hüpotensiooni korral tuleb kaaluda annuse vähendamist või ettevaatlikumat annuse suurendamist, eriti teadaoleva kardiovaskulaarse haigusega patsientidel.

Uneapnoe sündroom Kvetiapiini kasutavatel patsientidel on teatatud uneapnoe sündroomist. Kvetiapiini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel on uneapnoe anamneesis või on selle tekkerisk tõusnud, nt ülekaalu/rasvumise tõttu või meessoost patsientidel ning kes saavad samaaegset ravi kesknärvisüsteemi depressandiga.

Krambihood Kontrolliga kliinilistes uuringutes ei täheldatud kvetiapiiniga ravitud patsientidel ja neil, kes said platseebot, erinevusi krambihoogude esinemissageduse osas. Puuduvad andmed krambihoogude esinemissageduse kohta patsientidel, kellel on anamneesis krambihooge esinenud. Nagu teiste antipsühhootikumide korral, soovitatakse ka kvetiapiini manustamisel olla eriliselt tähelepanelik, kui ravitakse patsiente kellel on anamneesis krambihood (vt lõik 4.8).

Maliigne neuroleptiline sündroom Antipsühhootilise raviga, kaasa arvatud kvetiapiiniga, on seostatud maliigse neuroleptilise sündroomi teket (vt. lõik 4.8). Selle kliiniliste nähtude hulka kuuluvad hüpertermia, vaimse seisundi muutused,

lihasrigiidsus, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus ja kreatiinfosfokinaasi väärtuste tõus. Sellisel

juhul tuleb ravi kvetiapiiniga katkestada ja määrata vajalik ravi. Serotoniinisündroom

Kventiaxi samaaegsel manustamisel teiste serotonergiliste ainetega, näiteks MAO inhibiitorite, selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI), serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitorite (SNRI) või tritsükliliste antidepressantidega, võib tekkida serotoniinisündroom, mis on potentsiaalselt eluohtlik seisund (vt lõik 4.5). Kui samaaegne ravi teiste serotonergiliste ainetega on kliiniliselt vajalik, on soovitatav patsienti hoolikalt jälgida, eriti ravi alustamisel ja annuse suurendamisel. Serotoniinisündroomi sümptomiteks võivad olla vaimse seisundi muutused, autonoomne ebastabiilsus, neuromuskulaarsed häired ja/või seedetrakti sümptomid. Serotoniinisündroomi kahtluse korral tuleb kaaluda olenevalt sümptomite raskusest annuse vähendamist või ravi lõpetamist. Raske neutropeenia ja agranulotsütoos

Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on teatatud raskest neutropeeniast (neutrofiilide arv < 0,5 x 109/l). Enamik raske neutropeenia juhtudest on tekkinud kvetiapiini ravi esimese paari kuu jooksul. Kindlat seost annusega ei täheldatud. Turuletulekujärgselt on ilmnenud mõned surmlõppega juhud. Neutropeenia tekke võimalike riskitegurite hulka kuuluvad eelnev madal leukotsüütide väärtus (white blood cell, WBC) ning ravim-indutseeritud neutropeenia anamneesis. Siiski, agranulotsütoosi on esinenud ilma teadaolevate riskiteguriteta patsientidel. Ravi kvetiapiiniga tuleb katkestada patsientidel, kellel neutrofiilide väärtus on < 1,0 x 109/l. Patsiente tuleb jälgida infektsiooninähtude ja -sümptomite suhtes ning kontrollida neutrofiilide väärtust (kuni see tõuseb üle 1,5 x 109/l) (vt lõik 5.1). Neutropeenia võimalusega tuleb arvestada patsientide puhul, kellel tekib infektsioon või palavik (eriti juhul kui selged soodustavad tegurid puuduvad) ja seda tuleb ravida vastavalt kliinilisele seisundile. Patsiente tuleb teavitada, et nad teataksid koheselt arstile, kui märkavad haigustunnuseid/sümptomeid, mis viitavad agranulotsütoosile või infektsioonile (nt palavik, nõrkus, letargia või kurguvalu) ükskõik millises Kventiaxi ravi etapis. Nendel patsientidel tuleb koheselt kontrollida leukotsüütide hulka ja neutrofiilide hulka, eriti predisponeerivate tegurite puudumisel.

Antikolinergilised (muskarinergilised) toimed Norkvetiapiinil, kvetiapiini aktiivsel metaboliidil, on mõõdukas kuni tugev afiinsus mitme muskariinretseptori alatüübi suhtes. See soodustab antikolinergilisi toimeid peegeldavate kõrvaltoimete teket kvetiapiini kasutamisel soovitatud annuses, kui seda kasutatakse samaaegselt muu antikolinergilist toimet omava raviga või üleannustamise korral. Kvetiapiini tuleb kasutada ettevaatusega patsientidel, kes saavad antikolinergilise (muskariinse) toimega ravimeid. Kvetiapiini tuleb ettevaatusega kasutada patsientidel, kellel esineb või on esinenud kusepeetus, kliiniliselt oluline eesnäärme hüpertroofia, soolesulgus või sellele lähedane seisund, silma siserõhu tõus või kitsanurga glaukoom (vt lõigud 4.5, 4.8, 5.1 ja 4.9). Koostoimed Vt ka lõik 4.5. Kvetiapiini samaaegsel manustamisel tugevate maksaensüümide indutseerijatega, nagu karbamasepiin või fenütoiin, võib kvetiapiini plasmakontsentratsioon oluliselt langeda, mis võib mõjutada kvetiapiini ravi efektiivsust. Maksaensüüme indutseerivaid ravimeid kasutavate patsientide puhul tuleb enne ravi algust kvetiapiiniga kaaluda kvetiapiini ravist saadava kasu ja maksaensüüme indutseerivate ravimite katkestamisega seotud võimalike riskide vahekorda. On oluline teada, et igasugused muutused maksaensüümide indutseerijate kasutamisel on järk-järgulised. Vajadusel tuleb maksaensüüme indutseerivad ravimid asendada mitteindutseerivate toimeainetega (nt naatriumvalproaat).

Kehakaal Kvetiapiiniga ravi saanud patsientidel on teatatud kehakaalu tõusust, seda tuleb jälgida ja sellega tegeleda vastavalt kasutatud antipsühhootikumide ravijuhistele (vt lõigud 4.8 ja 5.1).

Hüperglükeemia

Harva on teatatud hüperglükeemiast ja/või suhkurtõve avaldumisest või ägenemisest, mis aeg-ajalt võib

olla seotud ketoatsidoosi või koomaga, sealhulgas üksikute surmlõppega juhtudega (vt lõik 4.8). Mõnedel juhtudel on eelnevalt tõusnud kehakaal, mis võib olla predisponeeriv tegur. Vastavalt kasutatud antipsühhootikumide ravijuhistele on soovitav vastav kliiniline jälgimine. Antipsühhootikumidega, sealhulgas kvetiapiiniga, ravitud patsiente tuleb jälgida hüperglükeemia nähtude ja sümptomite suhtes (nagu polüdipsia, polüuuria, polüfaagia ja nõrkus) ning suhkurtõvega patsiente või patsiente, kellel on suhkurtõve riskitegurid tuleb regulaarselt jälgida vereglükoosi kontrolli halvenemise osas. Regulaarselt tuleb mõõta kehakaalu. Lipiidid

Kvetiapiini kliinilistes uuringutes on täheldatud triglütseriidide, LDL ja üldkolesterooli taseme tõusu ja HDL kolesterooli taseme langust (vt lõik 4.8). Lipiidide taseme muutusi tuleb ravida vastavalt sellealastele ravijuhistele. QT-intervalli pikenemine Kliinilistes uuringutes ja kasutamisel vastavalt ravimi omaduste kokkuvõttes antud soovitustele, ei esinenud seoses kvetiapiini raviga QT-intervalli absoluutväärtuse püsivat suurenemist. Turuletulekujärgselt on teatatud QT-intervalli pikenemisest raviannuste (vt lõik 4.8) ja üleannustamise korral (vt lõik 4.9). Nagu teistegi antipsühhootikumide kasutamisel, tuleb olla ettevaatlik kvetiapiini määramisel patsientidele, kellel on kardiovaskulaarne haigus või perekonna anamneesis QT-intervalli pikenemine. Ettevaatust tuleb rakendada ka kvetiapiini määramisel koos ravimitega, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli või samaaegselt neuroleptikumidega, eeskätt eakatel, kaasasündinud pika QT- sündroomiga, südame paispuudulikkuse, südame hüpertroofia, hüpokaleemia või hüpomagneseemiaga patsientidel (vt lõik 4.5).

Kardiomüopaatia ja müokardiit Kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgselt on esinenud kardiomüopaatiat ja müokardiiti (vt lõik 4.8). Patsientidel, kellel kahtlustatakse müokardiiti või kardiomüopaatiat, tuleb kaaluda kvetiapiini ravi katkestamist.

Rasked naha kõrvaltoimed Kvetiapiini raviga seoses on väga harva teatatud rasketest naha kõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN), ägedast generaliseerunud eksantematoossest pustuloosist (acute generalized exanthematous pustulosis, AGEP), multiformsest erüteemist (erythema multiforme, EM) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või fataalsed. Raskete naha kõrvaltoimete korral esinevad tavaliselt üks või enam järgmistest sümptomitest: ulatuslik nahalööve, mis võib sügeleda või olla koos pustulitega, eksofoliatiivne dermatiit, palavik, lümfadenopaatia ja võimalik eosinofiilia või neutrofiilia. Enamik nendest reaktsioonidest ilmnesid 4 nädala jooksul pärast ravi alustamist kvetiapiiniga, mõned DRESS sümptomid ilmnesid 6 nädala jooksul pärast ravi alustamist kvetiapiiniga. Nendele rasketele nahareaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb kvetiapiini manustamine kohe katkestada ja kaaluda alternatiivset ravi.

Ärajätureaktsioonid Kvetiapiini ravi järsu katkestamise järel on kirjeldatud ägedaid ärajätusümptomeid, nagu unetus, iiveldus, peavalu, diarröa, oksendamine, pearinglus ja ärrituvus. Seetõttu on soovitatav ravi katkestada järk-järgult vähemalt ühe- kuni kahenädalase perioodi jooksul (vt lõik 4.8).

Dementsusega seotud psühhoosiga eakad patsiendid Kvetiapiin ei ole näidustatud dementsusega seotud psühhoosi raviks. Dementsete patsientide seas läbiviidud randomiseeritud platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes on mõnede atüüpiliste antipsühhootikumide kasutamisel leitud ajuveresoonkonna kõrvaltoimete tekkeriski ligikaudu kolmekordne tõus. Nende kõrvaltoimete sagenemise põhjused ei ole teada. Kõrgenenud riski ei saa välistada ka teiste antipsühhootikumide või teiste patsiendipopulatsioonide puhul. Kvetiapiini kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kui patsiendil on suurenenud risk insuldi tekkeks.

Atüüpiliste antipsühhootikumidega teostatud uuringute meta-analüüsis leiti, et dementsusega seotud psühhoosiga eakatel patsientidel on tõusnud risk suremusele, võrreldes platseeboga. Kahes selles populatsioonis läbi viidud 10-nädalases platseebokontrolliga kvetiapiini uuringus (n = 710; keskmine vanus: 83 aastat; vanusevahemik: 56...99 aastat) oli suremus kvetiapiiniga ravi saanutel 5,5% ning platseebo rühmas 3,2%. Nendes uuringutes esinenud surmajuhtudel olid erinevad põhjused, mis olid kooskõlas selles populatsioonis oodatava suremuspõhjuste struktuuriga. Parkinsoni tõvega/parkinsonismiga eakad patsiendid Kvetiapiiniga läbi viidud populatsioonipõhine retrospektiivne uuring maniakaal-depressiivse häirega patsientide raviks näitas kvetiapiini kasutamise ajal surma riski suurenemist üle 65-aastastel patsientidel. Antud seos ei ilmnenud, kui Parkinsoni tõvega patsiendid olid analüüsist eemaldatud. Kvetiapiini määramisel Parkinsoni tõvega eakatele patsientidele tuleb olla ettevaatlik.

Düsfaagia Kvetiapiini kasutamisel on teatatud düsfaagiast (vt lõik 4.8). Aspiratsioonipneumoonia riskiga patsientidel tuleb kvetiapiini kasutada ettevaatusega.

Kõhukinnisus ja soolesulgus Kõhukinnisus on riskitegur soolesulguse tekkeks. Kvetiapiini kasutamisel on teatatud kõhukinnisuse ja soolesulguse tekkest (vt lõik 4.8). See hõlmab ka fataalse lõppega juhtusid suurema soolesulguse riskiga patsientide seas, kaasa arvatud need, kes kasutavad mitmeid soolemotoorikat aeglustavaid ravimeid ja/või ei teata oma kõhukinnisusest. Kõhukinnisuse/soolesulgusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida ning rakendada intensiivset ravi.

Venoosne trombemboolia (VTE) Antipsühhootikumide kasutamisel on teatatud venoosse trombemboolia (VTE) juhtudest. Kuna antipsühhootikume kasutavatel patsientidel esineb tihti VTE omandatud riskitegureid, tuleb kõik võimalikud VTE riskitegurid identifitseerida kvetiapiiniga alustamise eelselt ning jooksvalt ravi ajal, samuti tuleb tarvitusele võtta VTE ennetavad abinõud.

Pankreatiit Pankreatiiti on täheldatud kliinilistes uuringutes ja turuletulekujärgse kasutamise käigus. Ehkki kõigil juhtudel ei kaasnenud riskitegureid, oli turuletulekujärgsete teadete alusel paljudel patsientidel siiski tegureid, mis teadaolevalt on seotud pankreatiidi tekkega, nagu tõusnud triglütseriidide tase (vt lõik 4.4), sapikivid ja alkoholi tarvitamine.

Lisainformatsioon Andmed kvetiapiini kohta kombinatsioonis divalproeksi või liitiumiga akuutsete mõõdukate kuni raskete mania episoodide puhul on piiratud; siiski oli kombinatsioonravi hästi talutav (vt lõigud 4.8 ja 5.1). Andmed näitasid aditiivseid toimeid 3. ravinädalal.

Väärkasutus ja kuritarvitamine On teatatud väärkasutuse ja kuritarvitamise juhtudest. Kvetiapiini määramisel patsientidele, kellel esineb anamneesis alkoholi või ravimite kuritarvitamine, tuleb rakendada ettevaatust.

Laktoos Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Naatrium Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi tabletis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Toimides eelkõige kesknärvisüsteemi, tuleb kvetiapiini kasutada ettevaatusega, kui seda

kombineeritakse teiste tsentraalselt toimivate ravimite ja alkoholiga. Kvetiapiini kasutamisel kombinatsioonis serotonergiliste ravimitega, näiteks MAO inhibiitorite,

selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI), serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitorite (SNRI) või tritsükliliste antidepressantidega, tuleb olla ettevaatlik potentsiaalselt eluohtliku seisundi serotoniinisündroomi tekkimise riski suurenemise tõttu (vt lõik 4.4). Ettevaatlik tuleb olla kvetiapiini manustamisel patsientidele, kes saavad muud antikolinergilise (muskariinse) toimega ravi (vt lõik 4.4).

Tsütokroom P450 (CYP) 3A4 on ensüüm, mis peamiselt osaleb tsütokroom P450 vahendatud kvetiapiini metabolismis. Koostoime uuringus tervetel vabatahtlikel põhjustas kvetiapiini (annuses 25 mg) ja

ketokonasooli, CYP3A4 inhibiitoriga koosmanustamine kvetiapiini AUC taseme 5...8-kordset kõrgenemist. Sellest lähtuvalt on kvetiapiini ja CYP3A4 inhibiitorite koosmanustamine vastunäidustatud. Samuti ei ole soovitatav kasutada kvetiapiini samaaegselt greipfruudimahlaga.

Mitmekordse annusega uuringus hinnati patsientidel kvetiapiini farmakokineetikat, kui seda manustati enne ja pärast ravi karbamasepiiniga (tuntud maksaensüümide indutseerija); karbamasepiini samaaegne manustamine suurendas oluliselt kvetiapiini kliirensit. See põhjustas (AUC muutuse põhjal hinnatuna) kvetiapiini süsteemsete kontsentratsioonide langust keskmiselt 13%, võrreldes ekspositsiooniga kvetiapiini manustamisel üksinda; siiski täheldati mõnedel patsientidel suuremat toimet. Selle koostoimega võib kaasneda plasmakontsentratsiooni langus, mistõttu võib väheneda kvetiapiini ravi efektiivsus. Kvetiapiini ja fenütoiini (teine mikrosomaalse ensüümi inhibiitor) samaaegne manustamine põhjustas kvetiapiini kliirensi tugeva suurenemise ligikaudu 450%. Patsientidel, kes saavad maksa ensüümide indutseerijat, võib ravi kvetiapiiniga alustada ainult juhul kui arst leiab, et kvetiapiinist saadav kasu kaalub üles maksaensüümide indutseerija ärajätmisega seonduvad riskid. On oluline teada, et igasugused muutused maksaensüümide indutseerijate kasutamisel on järk-järgulised. Vajadusel tuleb maksaensüümide indutseerijad asendada mitteindutseerivate toimeainetega (nt naatriumvalproaat) (vt lõik 4.4).

Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud oluliselt pärast samaaegset kasutamist antidepressantide impramiini (tuntud CYP2D6 inhibiitor) või fluoksetiiniga (tuntud CYP3A4 ja CYP2D6 inhibiitor).

Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud oluliselt pärast üheaegset manustamist antipsühhootiliste ravimite risperidooni või haloperidooliga. Kvetiapiini ja tioridasiini samaaegne kasutamine põhjustas kvetiapiini kliirensi suurenemise keskmiselt 70%.

Kvetiapiini farmakokineetilised omadused ei muutunud samaaegsel manustamisel tsimetidiiniga.

Liitiumi farmakokineetilised omadused ei muutunud, kui seda kasutati samaaegselt kvetiapiiniga. 6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kombinatsiooni võrdluses platseebo ja toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel täiskasvanud patsientidel, täheldati ekstrapüramidaalsümptomite (eriti treemor), unisuse ja kehakaalu tõusu esinemissageduse suurenemist liitiumi täiendavalt võtvas rühmas võrreldes platseebot täiendavalt võtva rühmaga (vt lõik 5.1).

Naatriumvalproaadi ja kvetiapiini farmakokineetilised omadused jäid samaaegsel kasutamisel kliiniliselt olulisel määral muutumatuks. Retrospektiivses uuringus lastel ja noorukitel, kes olid saanud raviks valporaati, kvetiapiini või mõlemat, leiti kombineeritud ravirühmas suurem leukopeenia ja neutropeenia esinemissagedus võrreldes monoteraapia rühmadega.

Ametlikke uuringuid koostoimete kohta sagedamini kasutatavate kardiovaskulaarsete ravimitega ei ole läbi viidud.

Kvetiapiini samaaegsel kasutamisel ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad elektrolüütide tasakaalu

häireid või QT-intervalli pikenemist, tuleb rakendada ettevaatust. Kvetiapiini kasutanud patsientidel on saadud valepositiivseid tulemusi metadooni ja tritsükliliste

antidepressantide määramisel ensüümimmunoloogilisel meetodil. Soovitav on kinnitada küsitava väärtusega immunoloogilise uuringu tulemused sobival kromatograafilisel meetodil.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Esimene trimester Mõõdukast hulgast avaldatud andmetest kvetiapiiniga ravi saanud naiste kohta (st 300 kuni 1000 raseda andmed), sh üksikjuhud ja mõned vaatlusuuringud, ei ilmne ravi tõttu suurenenud riski loote väärarengute tekkeks. Kõigi olemasolevate andmete põhjal ei saa siiski kindlaid järeldusi teha. Loomkatsed on näidanud kahjulikku toimet reproduktiivsusele (vt lõik 5.3). Seetõttu tohib kvetiapiini kasutada raseduse korral vaid siis, kui loodetav kasu ületab võimalikud ohud. Kolmas trimester Vastsündinud, kes on raseduse kolmandal trimestril olnud eksponeeritud antipsühhootikumidele (kaasa arvatud kvetiapiin) on risk sünnitusjärgsete kõrvaltoimete tekkeks, nagu ekstrapüramidaal ja/või ärajätu sümptomid, mille raskusaste ja kulg võivad erineda. On teateid agiteeritusest, hüpertooniast, hüpotooniast, treemorist, somnolentsusest, respiratoorsest distressist või söömishäiretest. Seetõttu tuleb vastsündinuid hoolikalt jälgida.

Imetamine Tuginedes väga piiratud hulgale avaldatud andmetele kvetiapiini imendumise kohta rinnapiima, näib kvetiapiini imendumine terapeutiliste annuste juures olevat kõikuv. Kindlate andmete puudumise tõttu tuleb otsustada rinnaga toitmise katkestamine või ravi katkestamine Kventiaxiga, arvestades imetamise kasu lapsele ning ravi kasu naisele.

Fertiilsus Kvetiapiini toimet inimese fertiilsusele ei ole hinnatud. Rottidel ilmnesid prolaktiini kontsentratsiooni tõusust tingitud kõrvaltoimed, kuid need ei ole otseselt ülekantavad inimestele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Kvetiapiin toimib eeskätt kesknärvisüsteemile, mistõttu võib kvetiapiin mõjutada vaimset tähelepanu nõudvaid tegevusi. Seetõttu tuleb hoiatada patsiente, et nad ei juhiks autot ega kasutaks masinaid, kuni pole teada nende individuaalne tundlikkus ravimile.

4.8 Kõrvaltoimed

Kvetiapiini kõige sagedamini (≥ 10%) teatatud kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, peavalu, suukuivus, ärajätu- (katkestus)-sümptomid, triglütseriidide taseme tõus seerumis, üldkolesterooli (peamiselt LDL- kolesterooli) taseme tõus veres, HDL-kolesterooli taseme langus, kehakaalu tõus, hemoglobiini taseme langus ja ekstrapüramidaalsed sümptomid. Seoses kvetiapiini raviga on teatatud rasketest nahareaktsioonidest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), epidermise toksiline nekrolüüs (TEN), ravimireaktsioon eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS).

Kvetiapiini raviga seotud kõrvaltoimete esinemissagedused on märgitud allolevasse tabelisse (Tabel 1) vastavalt Council for International Organizations of Medical Sciences (CIOMS III Working Group

1995) soovitustele.

Tabel 1 Kvetiapiini raviga seotud kõrvaltoimed Kõrvaltoimete esinemissagedus on esitatud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata

(ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi Kõrvaltoime klass Vere ja lümfisüsteemi häired Väga sage: hemogobiini taseme langus 22 Sage: leukopeenia 1,28, neutrofiilide arvu langus, eosinofiilide arvu tõus 27 Aeg-ajalt: trombotsütopeenia, aneemia, trombotsüütide arvu langus 13, neutropeenia1 Harv: agranulotsütoos 26 Immunsüsteemi häired Aeg-ajalt: ülitundlikkus (kaasa arvatud allergilised nahareaktsioonid) Väga harv: anafülaktiline reaktsioon 5 Endokriinsüsteemi häired Sage: hüperprolaktineemia15, üldise T langus24, vaba T langus25, üldise T langus24, Aeg-ajalt: vaba T langus24, hüpotüroidism 21 Väga harv: antidiureetilise hormooni liignõristus Ainevahetus- ja toitumishäired Väga sage: seerumi triglütseriidide taseme suurenemine10,30, üldkolesterooli suurenemine Sage: söögiisu suurenemine, vere glükoosisisalduse tõus hüperglükeemilisele Aeg-ajalt: hüponatreemia19, suhkurtõbi1,5, olemasoleva diabeedi ägenemine Harv: metaboolne sündroom29. Psühhiaatrilised häired Sage: ebatavalised unenäod ja hirmuunenäod, suitsiidimõtted ja suitsidaalne Harv: somnambulism ja sellega seotud käitumine, nagu unes rääkimine ja unega Närvisüsteemi häired Väga sage: pearinglus4, 16, peavalu, unisus2, 16,ekstrapüramidaalsed sümptomid 1, 21 Sage: düsartria Aeg-ajalt: krambihood1, rahutute jalgade sündroom, tardiivne düskineesia1, 5,sünkoop4,16, Südame häired Sage: tahhükardia4, palpitatsioonid23 Aeg-ajalt: QT-intervalli pikenemine1,12,18, bradükardia32 Teadmata: kardiomüopaatia, müokardiit Silma kahjustused Sage: hägune nägemine Vaskulaarsed häired Sage: ortostaatiline hüpotensioon4, 16 Harv: venoosne trombemboolia1 Teadmata: insult33 Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage: düspnoe 23 Aeg-ajalt riniit Seedetrakti häired Väga sage: suu kuivus Sage: düspepsia, kõhukinnisus, oksendamine25 Aeg-ajalt: düsfaagia7 Harv: pankreatiit 1,soolesulgus/iileus Maksa ja sapiteede häired

Sage: seerumi alaniinaminotransferaasi (ALAT) aktiivsuse tõus3, gamma-GT taseme Aeg-ajalt seerumi aspartaataminotransferaasi (ASAT) aktiivsuse tõus3 Harv: ikterus5, hepatiit Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga harv: angioödeem5, Stevensi-Johnsoni sündroom5 Teadmata: toksiline epidermaalne nekrolüüs, multiformne erüteem, äge generaliseerunud Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga harv: rabdüomüoloos Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt kusepeetus Rasedus, sünnitusjärgsed ja perinataalsed seisundid Teadmata: ravimi ärajätusündroom vastsündinul 31 Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Aeg-ajalt: seksuaalne düsfunktsioon Harv: priapism, galaktorröa, rinnanäärmete turse, menstruaaltsükli häired Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Väga sage: ärajätu- (katkestamis-) sümptomid1, 9 Sage: kerge asteenia, perifeerne turse, ärrituvus, püreksia Harv: maliigne neuroleptiline sündroom1, hüpotermia Uuringud Harv: vere kreatiinfosfokinaasi taseme tõus14

1. Vt lõik 4.4. 2. Esimesel kahel ravinädalal võib tavaliselt ilmneda somnolentsus, mis üldiselt ravi jätkudes möödub. 3. Mõnedel patsientidel, kellele manustati kvetiapiini, on täheldatud seerumi transaminaaside (ALAT, ASAT) või gamma-GT tasemete asümptomaatilist tõusu (nihkega normaalsest kuni > 3 x ULN igal ajal). Need tõusud on tavaliselt kvetiapiini ravi jätkumisel pöörduvad. 4. Nagu ka teiste alfa -adrenoretseptoreid blokeerivate antipsühhootikumide kasutamisel, võib sageli kvetiapiini kasutamisega kaasneda pearingluse, tahhükardia ja mõnedel patsientidel teadvusekaotusega kulgev ortostaatiline hüpotensioon, eriti ravi alguses, ravimi tiitrimise perioodil (vt lõik 4.4). 5. Loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus põhineb ainult ravimi turuletulekujärgsetel andmetel. 6. Tühja kõhu vere glükoosisisaldus ≥ 126 mg/dl (≥ 7,0 mmol/l) või täis kõhu vere glükoosisisaldus ≥ 200 mg/dl (≥ 11,1 mmol/l) vähemalt ühel juhul. 7. Düsfaagia esinemissageduse tõus kvetiapiini rühmas võrreldes kontrollrühmaga ilmnes ainult bipolaarse depressiooni kliinilistes uuringutes. 8. Aluseks on kehakaalu tõus ≥ 7% algväärtusest. Esineb enamasti esimestel ravinädalatel täiskasvanutel. 9. Monoteraapia akuutsetes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes ravi katkestamisega kaasnevate sümptomite hindamiseks täheldati kõige sagedamini järgmisi ärajätusümptomeid: unetus, iiveldus, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, pearinglus ja ärrituvus. Nende reaktsioonide esinemissagedus vähenes oluliselt ühe nädala jooksul pärast ravi katkestamist. 10. Triglütseriidid ≥ 200 mg/dl (≥ 2,258 mmol/l) (≥ 18-aastased patsiendid) või ≥ 150 mg/dl (≥ 1,694 mmol/l) (< 18-aastased patsiendid) vähemalt ühel korral. 11. Kolesterool ≥ 240 mg/dl (≥ 6,2064 mmol/l) (≥ 18-aastased patsiendid) või ≥ 200 mg/dl (≥ 5,172 mmol/l) (< 18- aastased patsiendid) vähemalt ühel korral. Väga sageli on täheldatud LDL kolesterooli tõusu ≥ 30 mg/dl (≥ 0,769 mmol/l). Kirjeldatud taseme tõusuga patsientide keskmine muutus oli 41,7 mg/dl (≥ 1,07 mmol/l). 12. Vt tekst allpool. 13. Trombotsüütide väärtus ≤ 100 x 109/l vähemalt ühel korral. 14. Kliiniliste uuringute kõrvaltoimete teatiste alusel ei seostunud vere kreatiinfosfokinaasi tõus neuroleptilise maliigse sündroomiga. 15. Prolaktiini tase (> 18-aastased patsiendid): > 20 mikrogrammi/l (> 869,56 pmol/l) meestel; > 30 mikrogrammi/l (> 1304,34 pmol/l) naistel, sõltumata ajahetkest. 16. Võib põhjustada kukkumisi.

17. HDL kolesterool: < 40 mg/dl (1,025 mmol/l) meestel, < 50 mg/dl (1,282 mmol/l) naistel, sõltumata ajahetkest. 18. Patsientide hulk, kellel ilmnes QT nihe väärtustelt < 450 msek väärtustele ≥ 450 msek, kusjuures tõus oli ≥ 30 msek. Kvetiapiini platseebokontrolliga uuringutes oli kliiniliselt olulise tasemega nihkega patsientide keskmine hulk ning keskmine muutus sarnased kvetiapiini ning kontrollrühmas. 19. Vähemalt ühel juhul nihkumine > 132mmol/L kuni ≤ 132 mmol/L. 20. Suitsiidimõtetest ja suitsidaalsest käitumisest on teatatud kvetiapiini ravi ajal või vahetult pärast ravi lõpetamist (vt lõigud 4.4 ja 5.1). 21. Vt lõik 5.1. 22. Vähenenud hemoglobiini tase ≤ 13 g/dl (8,07 mmol/l) meestel, ≤ 12 g/dl (7,45 mmol(l) naistel leiti 11% kvetiapiini kasutanud patsientidel vähemalt ühel korral kõikides, sealhulgas avatud uuringutes. Neil patsientidel oli keskmine maksimaalne hemoglobiini taseme vähenemine sõltumata ajahetkest -1,50 g/dl. 23. Need teated esinesid tihti tahhükardia, pearingluse, ortostaatilise hüpotensiooni ja/või kaasuva südame/hingamisteede haiguse korral. 24. Lähtudes normaalsest nihkest potentsiaalselt olulise kliinilise väärtuseni peale algväärtust kõikides uuringutes sõltumata ajahetkest. Nihked üldises T , vabas T , üldises T ja vabas T on seletatud kui < 0,8 x LLN (pmol/L) ja nihe TSH puhul on > 5 mIU/L sõltumata ajahetkest. 25. Tuginedes oksendamise sageduse tõusule eakatel patsientidel (≥ 65 aastased). 26. Tuginedes neutrofiilide nihkest algtasemelt ≥ 1,5 x 109/L tasemele < 0,5 x 109/L mõõdetuna mis iganes ajahetkel ravi ajal ja põhinedes raske neutropeeniaga (< 0,5 x 109/L) ning infektsiooniga patsientidele kõikides kvetiapiini kliinilistes uuringutes (vt lõik 4.4). 27. Lähtudes normaalsest nihkest potentsiaalselt olulise kliinilise väärtuseni peale algväärtust kõikides uuringutes igal ajahetkel. Eosinofiilide nihe on defineeritud kui > 1 x 109 rakku/L sõltumata ajahetkest. 28. Lähtudes normaalsest nihkest potentsiaalselt olulise kliinilise väärtuseni peale algväärtust kõikides uuringutes igal ajahetkel. Valgete vereliblede nihe on defineeritud kui ≤ 3 x 109 rakku/L sõltumata ajahetkest. 29. Lähtudes metaboolse sündroomi kõrvaltoimete teadetest kõikides kvetiapiini kliinilistes uuringutes. 30. Mõningatel patsientidel täheldati kliinilistes uuringutes kehakaalu, vere glükoosisisalduse ja lipiidide rohkem kui ühe metaboolse faktori halvenemist (vt lõik 4.4). 31. Vt lõik 4.6. 32. Võib esineda ravi alustamisel või peagi pärast seda ning sellega võivad kaasneda hüpotensioon ja/või sünkoop. Esinemissageduse aluseks on kõrvaltoimete teatised bradükardia kohta ning sellega sarnased juhud kõigis kvetiapiini kliinilistes uuringutes. 33. Tuginedes ühel randomiseerimata retrospektiivsel epidemioloogilisel uuringul. Seoses neuroleptikumide kasutamisega on teatatud QT-intervalli pikenemise, ventrikulaarse arütmia, seletamatu äkksurma, südameseiskuse ja torsade de pointes’ juhtudest, mida peetakse ravimirühmaga seotud toimeteks. Lapsed Ülalkirjeldatud täiskasvanutel ilmnenud kõrvaltoimed võivad ilmneda ka lastel ja noorukitel. Järgnevas tabelis on toodud kõrvaltoimed, mis laste ja noorukite (10...17-aastased) seas võivad ilmneda sagedamini kui täiskasvanute seas või mida täiskasvanutel ei ole kirjeldatud. Tabel 2 Lastel ja noorukitel esinevad kvetiapiini raviga seotud kõrvaltoimed, mida esineb sagedamini kui täiskasvanutel või mida ei ole täiskasvanute hulgas esinenud Kõrvaltoimete esinemissagedused on esitatud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000) ja väga harv (< 1/10 000).

Endokriinsüsteemi häired Väga sage: prolaktiinitaseme tõus 1 Ainevahetus- ja toitumishäired Väga sage: söögiisu tõus

Närvisüsteemi häired Väga sage: ekstrapüramidaalsed sümptomid 3,4 Sage sünkoop Vaskulaarsed häired Väga sage: vererõhu tõus2

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage: riniit Seedetrakti häired Väga sage: oksendamine Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: ärrituvus 3

1. Prolaktiini tase (< 18-aastased patsiendid): > 20 mikrogrammi/l (> 869,56 pmol/l) noormeestel; > 26 mikrogrammi/l (> 1130,428 pmol/l) tütarlastel, sõltumata ajahetkest. Prolaktiini sisalduse tõus tasemeni > 100 mikrogrammi/l ilmnes vähem kui 1% patsientidest. 2. Kahes akuutses (3…6 nädalat) laste ja noorukite platseebokontrolliga kliinilises uuringus täheldatud vererõhu normväärtuste muutused (vastavalt Rahvusliku Terviseinstituudi kriteeriumidele) või tõus > 20 mmHg (süstoolne) või > 10 mmHg (diastoolne), sõltumata ajahetkest. 3. Tähelepanu: esinemissagedus on võrdne täiskasvanute kõrvaltoime sagedusega, kuid laste ja noorukite ärrituvust võib seostada teistsuguste kliiniliste järelmõjudega kui täiskasvanutel. 4. Vt lõik 5.1.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üldiselt kuuluvad registreeritud üleannustamisjuhtumite hulka ravimi teadaolevate farmakoloogiliste toimete tugevnemisest tingitud sümptomid, nagu unisus ja sedatsioon, tahhükardia, hüpotensioon ja antikolinergilised toimed. Üleannustamine võib põhjustada QT-aja pikenemist, krambihooge, epilepsiahoogu, rabdomüolüüsi, hingamispeetust, kusepeetust, segasust, deliiriumi ja/või agiteeritust, koomat ja surma. Varasemalt teadaoleva raske kardiovaskulaarse haigusega patsientidel võib üleannustamise sümptomite risk olla suurem (vt lõik 4.4, Ortostaatiline hüpotensioon).

Üleannustamise ravi Kvetiapiinile ei ole spetsiifilist antidooti. Raskete nähtude korral tuleb kaaluda mitme ravimi koostoime võimalust ning sel juhul soovitatakse teostada intensiivravi protseduure, mis hõlmavad hingamisteede vabastamist ja säilitamist, küllaldase oksügenisatsiooni ja ventilatsiooni tagamist ning samuti kardiovaskulaarsüsteemi jälgimist ja toetust. Avaldatud kirjanduse alusel võib deliiriumis ja agiteeritud patsiente ning selget antikolinergilist sündroomi ravida füsostigmiiniga annuses 1…2 mg (EKG pidevmonitooringu tingimustes). Seda ei saa soovitada standardravina, kuna füsostigmiin võib avaldada negatiivset mõju südame elektrijuhtivusele. Füsostigmiini võib kasutada, kui EKG-s ei ole muutusi. Füsostigmiini ei tohi kasutada rütmihäirete, kardiaalse blokaadi (kõik astmed) või QRS-kompleksi laienemise korral. Kuigi ravimi imendumise takistamist üleannustamise korral ei ole spetsiaalselt uuritud, on raske mürgistuse korral näidustatud maoloputus, võimalusel ühe tunni jooksul ravimi sissevõtmisest. Kaaluda tuleb aktiivsöe manustamist. Kvetiapiini üleannustamise korral tuleb kõrgenenud vererõhu raviks kasutusele võtta sobivad meetmed, nagu intravenoosne vedelikteraapia ja/või sümpatomimeetilised ained. Vältida tuleb epinefriini ja dopamiini kasutamist, kuna beeta-stimulatsioon võib hüpotensiooni sügavamaks muuta, seda kvetiapiini tekitatud alfa-blokaadi tõttu. Hoolikas meditsiiniline järelevalve ja jälgimine peab jätkuma kuni patsiendi paranemiseni.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: antipsühhootilised ained; diasepiinid, oksasepiinid ja tiasepiinid, ATC- kood: N05AH04

Toimemehhanism Kvetiapiin on atüüpiline antipsühhootiline aine. Kvetiapiin ning selle aktiivne metaboliit inimplasmas, norkvetiapiin, toimivad laia neuromediaatorite retseptorite spektrisse. Kvetiapiin ja norkvetiapiin ilmutavad kõrgemat afiinsust serotoniini (5HT ) ja dopamiini D - ja D -retseptorite suhtes ajus. Arvatavasti vastutab selline retseptori antagonisti kombinatsioon kõrge selektiivsusega 5HT suhtes, võrreldes D -retseptoritega, kvetiapiini kliiniliste antipsühhootiliste omaduste ja vähem väljendunud ekstrapüramidaalsete sümptomite põhjustamise eest. Kvetiapiin ja norkvetiapiin ei oma piisavat afiinsust bensodiasepiinretseptorite suhtes, kuid omavad kõrget afiinsust histaminergiliste ja adrenergiliste alfa -retseptorite suhtes ning mõõdukat afiinsust adrenergiliste alfa -retseptorite suhtes. 1 2 Kvetiapiinil on samuti madal afiinsus või puudub see täiesti muskariinretseptorite suhtes, samal ajal kui norkvetiapiin omab mõõdukat kuni kõrget afiinsust mitmete muskariinretseptorite suhtes, mis võib selgitada antikolinergilisi (muskariinseid) toimeid. Norepinefriini transportijavalgu (NET) pärssimine ja norkvetiapiini osaline agonism 5HT -retseptorite lokatsioonides võib olla aluseks kvetiapiini antidepressiivsele toimele. Farmakodünaamilised toimed Kvetiapiini aktiivsus on kinnitust leidnud antipsühhootilist aktiivsust uurivates, nt tingitud hoidumise katsetes. See pärsib ka dopamiini agonistide toimet, mõõdetuna nii käitumuslikult kui elektrofüsioloogiliselt ja suurendab dopamiini metaboliitide kontsentratsiooni, mis on D -retseptori blokaadi neurokeemiliseks tõenduseks. Prekliinilistes testides, mis võimaldavad teha järeldusi ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete kohta, esineb kvetiapiinil ebatüüpiline profiil, mis erineb standardsetest antipsühhootikumidest. Kvetiapiin ei põhjusta pärast korduvat manustamist D -retseptori ülitundlikkust. Efektiivselt D -retseptoreid blokeerivates annustes põhjustab kvetiapiin ainult nõrka katalepsiat. Korduval manustamisel esineb kvetiapiinil selektiivsus limbilise süsteemi suhtes, põhjustades depolarisatsiooniblokaadi mesolimbilistes neuronites, kuid mitte nigrostriaalsetes dopamiini sisaldavates neuronites. Ühekordselt või korduvalt manustataval kvetiapiinil on minimaalne toime düstoonia vallandamisele Cebus-ahvidel kas koos haloperidooli sensitisatsiooniga või ilma (vt lõik 4.8). Kliiniline efektiivsus Skisofreenia Kolm skisofreeniaga patsientidel teostatud platseebokontrolliga uuringut, milles kasutati erinevaid kvetiapiini annuseid, ei leidnud mingeid erinevusi kvetiapiini- ja platseeborühmade vahel ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete esinemissageduses või antikolinergiliste lisaravimite samaaegses kasutamises. Ühes platseebokontrolliga uuringus, kus kasutati kvetiapiini fikseeritud annuseid vahemikus 75…750 mg ööpäevas, ei esinenud mingeid erinevusi kvetiapiini ja platseeboga ravitud rühmades ekstrapüramidaalsete kõrvaltoimete esinemissageduse või antikolinergiliste lisaravimite kasutamise osas. Toimeainet kiiresti vabastava kvetiapiini pikaajalist efektiivsust skisofreenia retsidiivide ärahoidmisel ei ole tõestatud kinnitatud pimendatud uuringutega. Avatud uuringutes oli skisofreeniaga patsientidel kvetiapiin efektiivne kliinilise paranemise säilitamisel ravi jätkamise perioodil neil patsientidel, kes olid allunud esialgsele ravile, mis näitab teatavat pikaajalist efektiivsust. Bipolaarne häire Neljas platseebokontrolliga kliinilises uuringus, millest kahes kasutati kvetiapiini monoteraapiana ja kahes kvetiapiini kombinatsioonis liitiumi või divalproeksiga, hinnati kvetiapiini annuseid kuni 800 mg ööpäevas mõõdukate kuni raskete mania episoodide ravis. Kvetiapiini ja platseeboga ravitud rühmade vahel ei esinenud ekstrapüramidaalsete sümptomite sageduse või antikolinergiliste lisaravimite kasutamise osas erinevusi. Kahes uuringus mõõdukate kuni raskete mania episoodidega patsientidel leiti, et kvetiapiin

monoteraapiana oli platseebost efektiivsem mania sümptomite vähendamisel pärast 3. ja 12. nädalat.

Praegusel hetkel puuduvad kvetiapiini efektiivsuse pikaajaliste uuringute tulemused mania või depressiivsete episoodide profülaktikas. Olemas on piiratud andmed 3- ja 6-nädalasest uuringust kvetiapiini kasutamise kohta kombinatsioonis divalproeksi või liitiumiga mõõdukate kuni raskete mania episoodide ravis; kombineeritud ravi oli siiski hästi talutav. Uuringu andmed näitasid aditiivset toimet 3. ravinädalal. Teises uuringus ei leitud mingeid aditiivseid toimeid 6. ravinädalal.

Keskmine kvetiapiini annus ravile allunute viimasel ravinädalal oli ligikaudu 600 mg ööpäevas ja ligikaudu 85% ravile allunutest said ööpäevast annust vahemikus 400…800 mg.

8 nädalat kestnud 4 kliinilises uuringus mõõduka kuni raske depressiooni episoodiga I või II tüüpi bipolaarse häirega patsientidel ületas toimeainet kiiresti vabastav kvetiapiin 300 mg ja 600 mg märkimisväärselt platseeboga ravitud patsiente asjakohaste tulemusnäitajate osas: keskmine MADRS- skaala tulemuse paranemine ning vähemalt 50% MADRS kogupunktisumma paranemine võrreldes algtasemega. Toime ulatus ei erinenud toimeainet kiiresti vabastava kvetiapiini 300 mg või 600 mg annust saanud patsientide vahel.

Nendest uuringutest kahe jätkufaasis näidati, et patsientidel, kellel esines ravivastus toimeainet kiiresti vabastava kvetiapiini 300 või 600 mg suhtes, oli pikaajaline ravi platseeboraviga võrreldes efektiivne depressiooni sümptomite suhtes, kuid mitte mania sümptomite suhtes. Kahes retsidiivide vältimise uuringus, kus mania, depressiooni või segameeleolu episoodidega

patsientidel hinnati kvetiapiini kombinatsioonis meeleolu stabilisaatoritega, pikendas kombinatsioon kvetiapiiniga aega mistahes meeleoluintsidendi (mania, segatüüpi või depressiooni) retsidiivini rohkem kui monoteraapia meeleolu stabiliseerijatega. Kvetiapiini manustati kaks korda päevas koguannusega 400…800 mg ööpäevas kombinatsioonravis liitiumi või valproaadiga. 6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja toimeainet prolongeeritult vabastava

kvetiapiini kombinatsiooni võrdluses platseebo ja toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, oli erinevus keskmises YMRS-skaala (Young Mania Rating Scale) tulemuse paranemises 2,8 punkti parem täiendavat liitiumi saavas rühmas; protsentuaalne erinevus ravile vastanute (50% paranemine algtasemest YMRS-skaalal) vahel oli 11% (79% täiendavat liitiumi saavas rühmas võrreldes 68% kontrollrühmas).

Ühes pikaajalises (ravi kestus kuni kaks aastat) retsidiivide ennetamise uuringus, mis viidi läbi mania, segatüüpi või depressiooni episoodide patsientide hulgas, leiti, et kvetiapiin pikendas aega mistahes meeleoluhäireni (mania, segatüüpi või depressioon) paremini kui platseebo I tüüpi bipolaarse häirega patsientidel. Meeleoluhäirega patsientide hulk oli vastavalt 91 (22,5%) kvetiapiini rühmas, 208 (51,5%) platseebo rühmas ning 95 (26,1%) liitiumi ravirühmas. Kvetiapiinile ravivastuse andnud patsientide kohta ilmnes, et üleminek liitiumi ravile ei olnud seotud aja pikenemisega meeleoluhäire retsidiivini, võrreldes patsientidega, kes jätkasid ravi kvetiapiiniga.

Kliinilised uuringud on näidanud, et kvetiapiin on efektiivne skisofreenia ja mania korral, manustatuna kaks korda ööpäevas, ehkki kvetiapiini farmakokineetiline poolväärtusaeg on ligikaudu 7 tundi. Seda on hiljem kinnitanud positronemissioontomograafia (PET) uuringu andmed, mis näitas, et kvetiapiin seondub 5HT - ja D - retseptoritega kuni 12 tunni jooksul. 800 mg ületavate ööpäevaste annuste ohutust 2 2 ja efektiivsust ei ole uuritud. Kliiniline ohutus Skisofreenia ja bipolaarse mania lühiajalistes platseebokontrolliga uuringutes oli ravist tingitud ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissagedus samasugune nagu platseebo puhul (skisofreenia: 7,8% kvetiapiini ja 8,0% platseebo puhul; bipolaarne mania: 11,2% kvetiapiini ja 11,4% platseebo puhul). Maniakaal-depressiivse häire (MDD) ja bipolaarse depressiooni lühiajalistes platseebokontrolliga kliinilistes uuringutes esines kvetiapiiniga ravi saanud patsientidel ekstrapüramidaalseid sümptomeid sagedamini kui platseebot saanutel. Lühiajalistes platseebokontrolliga bipolaarse depressiooni uuringutes oli ravist tingitud ekstrapüramidaalsete

sümptomite esinemissagedus kvetiapiini rühmas 8,9%, võrreldes 3,8%-ga platseeborühmas.

Lühiajalistes platseebokontrolliga monoteraapia kliinilistes uuringutes depressiooniga patsientidel oli ravist tingitud ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissagedus toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini rühmas 5,4% ja platseeborühmas 3,2%. Lühiajalistes platseebokontrolliga monoteraapia kliinilistes uuringutes eakatel depressiooniga patsientidel oli ravist tingitud ekstrapüramidaalsete sümptomite esinemissagedus toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini rühmas 9,0% ja platseeborühmas 2,3%. Nii bipolaarse depressiooni kui ka MDD puhul ei ületanud üksikute kõrvaltoimete (nt akatiisia, ekstrapüramidaalne häire, treemor, düskineesia, düstoonia, rahutus, tahtmatud lihaskontraktsioonid, psühhomotoorne hüperaktiivsus ja lihasrigiidsus) esinemissagedus üheski ravirühmas 4%. Lühiajalistes fikseeritud annusega (50…800 mg ööpäevas) platseebokontrolliga uuringutes (kestusega 3...8 nädalat) jäi keskmine kehakaalu tõus kvetiapiini ravi patsientidel vahemikku 0,8 kg annuse 50 mg

ööpäevas puhul kuni 1,4 kg annuse 600 mg ööpäevas puhul (kusjuures 800 mg ööpäevase annusega oli kaalutõus väiksem), võrreldes 0,2 kg-ga platseeboravi saanud patsientidel. Patsientide protsentuaalne osakaal, kes võtsid juurde ≥ 7% kehakaalust, jäi vahemikku 5,3% ööpäevase annuse 50 mg puhul kuni 15,5% ööpäevase annuse 400 mg puhul (kusjuures ööpäevaste annustega 600 mg ja 800 mg oli kaalutõus väiksem), võrreldes 3,7%-ga platseeboravi saanud patsientidel.

6-nädalases randomiseeritud uuringus, milles uuriti liitiumi ja toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kombinatsiooni võrdluses platseebo ja toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini kombinatsiooniga ägedat maniat põdevatel patsientidel, ilmnes, et toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini ja liitiumi kombinatsiooni kasutamisel tekkis rohkem kõrvaltoimeid (63%, võrreldes 48% toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini ja platseebo korral). Ohutusalased tulemused näitasid ekstrapüramidaalsümptomite suuremat sagedust: 16,8% täiendavat liitiumi saavas rühmas ja 6,6% kontrollrühmas, millest enamuse moodustasid treemori juhud, vastavalt 15,6% täiendavat liitiumi saavas rühmas ja 4,9% kontrollrühmas. Unisuse sagedus oli kõrgem toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini ja liitiumi rühmas (12,7%) võrreldes toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiini ja platseebo rühmaga (5,5%). Lisaks ilmnes, et täiendavat liitiumi saavas rühmas oli rohkem kehakaalu tõusuga (≥ 7%) patsiente (8,0%) kui kontrollrühmas (4,7%).

Pikemaajalistes retsidiivi ennetamise uuringutes viidi läbi avatud faas (kestusega 4...36 nädalat), mille jooksul patsiendid said raviks kvetiapiini, millele järgnes randomiseeritud ärajätuperiood, mille jooksul patsiendid said juhuvaliku alusel kvetiapiini või platseebot. Kvetiapiinile randomiseeritud patsientidel oli keskmine kehakaalu tõus avatud perioodil 2,56 kg ja randomiseerimisperioodi 48. nädalaks oli keskmine kehakaalu tõus 3,22 kg võrreldes avatud faasi eelsega. Patsientidel, kes olid randomiseeritud platseeborühma, oli keskmine kehakaalu tõus avatud perioodil 2,39 kg ja randomiseerimisperioodi 48. nädalaks oli keskmine kehakaalu tõus 0,89 kg võrreldes avatud faasi eelsega.

Platseebokontrolliga uuringutes eakatel dementsusega seotud psühhoosiga patsientidel ei olnud tserebrovaskulaarsete kõrvaltoimete esinemissagedus 100 patsient-aasta kohta kvetiapiiniga ravi saanud patsientidel suurem kui platseebot saanutel.

Kõigis lühiajalistes platseebokontrolliga monoteraaapia uuringutes patsientidel, kellel neutrofiilide algväärtus oli ≥ 1,5 x 109/l, oli vähemalt ühekordse neutrofiilide väärtuse < 1,5 x 109/l esinemissagedus kvetiapiiniga ravi saanud patsientidel 1,9%, võrreldes 1,5%-ga platseebot saanud patsientidel. Nihke > 0,5...< 1,0 x 109/l esinemissagedus oli kvetiapiiniga ravi saanud patsientidel (0,2%) samasugune nagu platseeboravi saanutel. Kõikides kliinilistes uuringutes (platseebokontrolliga avatud, aktiivne võrdlev uuring; patsientidel, kellel neutrofiilide algväärtus oli ≥ 1,5 x 109/l) oli vähemalt ühekordse neutrofiilide väärtuse < 1,5 x 109/l esinemissagedus kvetiapiiniga ravi saanud patsientidel 2,9% ja < 0,5 x 109/l esinemissagedus kvetiapiiniga ravi saanutel oli 0,21%.

Ravi kvetiapiiniga on seostatud vähese annusest sõltuva kilpnäärme hormoonide taseme langusega. TSH nihete esinemissagedus oli kvetiapiini puhul 3,2% versus platseebo puhul 2,7%. Retsiprooksete, potentsiaalselt kliiniliselt oluliste nihete esinemissagedus nii T , T kui TSH puhul oli nendes uuringutes harv ja täheldatud muutused kilpnäärme hormonaalses tasemes ei põhjustanud kliiniliste sümptomitega

väljendunud hüpotüreoidismi.

Üld- ja vaba T vähenemine oli maksimaalne kvetiapiini ravi esimese kuue nädala jooksul, kusjuures pikaajalisel ravil edasist langust ei esinenud. Ligikaudu 2/3 juhtudest kaasnes kvetiapiini ravi lõpetamisega üld- ja vaba T -le avaldatud toime kadumine, sõltumatult ravi kestusest. Kae/läätse läbipaistmatus Kliinilistes uuringutes, milles hinnati kvetiapiini (200...800 mg ööpäevas) versus risperidooni (2...8 mg ööpäevas) kataraktogeenset potentsiaali skisofreenia või skisoafektiivse häirega patsientidel, ei olnud patsientide protsentuaalne osakaal, kellel suurenes läätse läbipaistmatuse aste, vähemalt 21-kuulise ravi järel kvetiapiini puhul suurem kui risperidooni puhul (vastavalt 4% ja 10%). Lapsed

Kliiniline efektiivsus Kvetiapiini efektiivsust ja ohutust uuriti 3-nädalases kontrollitud uuringus mania patsientidel (n = 284 USA patsienti, 10...17-aastased). Ligikaudu 45% patsientidest oli kaasuvaks diagnoosiks ADHD. Lisaks viidi läbi 6-nädalane platseebokontrolliga uuring skisofreenia patsientidel (n = 222, 13...17-aastased). Mõlemast uuringust jäeti välja patsiendid, kellel teadaolevalt puudus ravivastus kvetiapiinile. Ravi kvetiapiiniga alustati annuses 50 mg ööpäevas, 2. päeval tõsteti seda 100 mg-ni ööpäevas, mille järel annus titreeriti eesmärkannuseni (mania 400…600 mg ööpäevas; skisofreenia 400…800 mg ööpäevas) 100 mg annuste kaupa ööpäevas, mis olid jaotatud kahele või kolmele manustamiskorrale. Mania uuringus oli vähimruutude keskmine muutus algväärtusest YMRS koguskooris (aktiivravi ja platseeborühma vahe) -5,21 kvetiapiini 400 mg ööpäevas ja -6,56 kvetiapiini 600 mg ööpäevas. Ravivastusega (YMRS paranemine ≥ 50%) patsientide hulk oli 64% kvetiapiini 400 mg ööpäevas annuse rühmas, 58% 600 mg ööpäevas annuse rühmas ja 37% platseebo rühmas. Skisofreenia uuringus oli vähimruutude keskmine muutus algväärtusest PANSS koguskooris (aktiivravi

ja platseeborühma vahe) -8,16 kvetiapiini 400 mg ööpäevas ja -9,29 kvetiapiini 800 mg ööpäevas. Kvetiapiin madalas (400 mg ööpäevas) ega kõrges (800 mg ööpäevas) annuses ei osutunud efektiivsemaks platseebost, mõõdetuna ravivastusega (≥ 30% vähenemine algväärtusest PANSS koguskooril) patsientide hulga kaudu. Kõrgemad annused andsid tulemuseks madalama ravivastuse määra nii mania kui skisofreenia puhul. Kolmandas lühiajalises platseebokontrolliga monoteraapia uuringus toimeainet prolongeeritult vabastava kvetiapiiniga bipolaarse depressiooni diagnoosiga lastel ja noorukitel (10…17-aastased) ei ilmnenud ravimi efektiivsust. Selles vanuserühmas puuduvad andmed toime säilitamise ja retsidiivide ennetamise kohta.

Kliiniline ohutus Ülalkirjeldatud lühiajalistes laste uuringutes kvetiapiiniga oli ekstrapüramidaalsümptomite summeeritud sagedus skisofreenia uuringus 12,9% kvetiapiini ning 5,3% kontrollrühmas, bipolaarse mania uuringus 3,6% kvetiapiini ja 1,1% kontrollrühmas ning bipolaarse depressiooni uuringus 1,1% kvetiapiini ja 0% kontrollrühmas. Kehakaalu tõus üle 7% algväärtusest ilmnes 17% patsientidest ravirühmas ja 2,5% kontrollrühmas skisofreenia ja bipolaarse mania uuringutes, samuti 13,7% ravirühmas ja 6,8% kontrollrühmas bipolaarse depressiooni uuringus. Suitsiidiga seotud sündmuste sagedus skisofreenia uuringus oli ravi- ja kontrollrühmas vastavalt 1,4% ja 1,3%; bipolaarse mania uuringus vastavalt 1,0% ja 0% ning bipolaarse depressiooni uuringus vastavalt 1,1% ja 0%. Samas uuringus ilmnes kahel patsiendil kaks lisasündmust uuringu pikendatud järelfaasis; üks patsientidest kasutas sel ajal kvetiapiini.

Pikaajaline ohutus 26-nädalasest avatud lühiajaliste uuringute pikendusfaasist (n = 380 patsienti), milles kasutati kvetiapiini paindlikku annnustamist 400…800 mg ööpäevas, saadi täiendavaid ohutusandmeid. Lastel ja noorukitel teatati vererõhu tõusust; lastel ja noorukitel ilmnes söögiisu tõus, ekstrapüramidaalsed sümptomid ja prolaktiini seerumi taseme tõus sagedamini kui täiskasvanud patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 4.8). Seoses kehakaalu tõusu uuringutega: pikaajaliste kasvuga seotud muutuste sedastamiseks kasutati

standardhälvet 0,5 ja enam kehamassiindeksi algväärtusest kliiniliselt olulise muutuse mõõdikuna;

18,3% vähemalt 26 nädalat kvetiapiiniga ravi saavatest patsientidest täitsid selle kriteeriumi.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Kvetiapiin imendub pärast suukaudset manustamist hästi ja metaboliseerub ulatuslikul määral. Toiduga

manustamine ei mõjusta oluliselt kvetiapiini biosaadavust. Aktiivse metaboliidi norkvetiapiini maksimaalsed püsikontsentratsiooni molaarsed kontsentratsioonid moodustavad 35% kvetiapiini omast. Kvetiapiini ja norkvetiapiini farmakokineetika on lineaarne kogu soovitatava annuse lõikes. Jaotumine Kvetiapiini seonduvus plasmavalkudele on ligikaudu 83%.

Biotransformatsioon Kvetiapiin metaboliseerub maksas suurel määral, sealjuures moodustab radioaktiivselt märgistatud kvetiapiini kasutamisel toimeaine ise muutumatul kujul vähem kui 5% kogu uriini või väljaheitega erituvast kogusest. In vitro katsed tõestasid, et CYP3A4 on tähtsaim isoensüüm, mis osaleb kvetiapiini tsütokroom P450 vahendatud metabolismis. Norkvetiapiin moodustub ning elimineeritakse põhiliselt CYP3A4 vahendusel. Ligikaudu 73% radioaktiivselt märgistatud materjalist eritus uriiniga ja 21% väljaheitega. On leitud, et kvetiapiin ja mitmed tema metaboliidid (kaasa arvatud norkvetiapiin) on in vitro inimese ensüümi tsütokroom P450 1A2, 2C9, 2C19, 2D6 ja 3A4 alavormide nõrgad inhibiitorid. In vitro CYP pärssiv toime ilmneb alles ligikaudu 5...50 korda kõrgemate kontsentratsioonide korral kui tavalises annustevahemikus 300...800 mg ööpäevas inimesele. Tuginedes nendele in vitro uuringute tulemustele, on ebatõenäoline, et kvetiapiini ja teiste ravimite koosmanustamine põhjustab kliiniliselt olulist teise ravimi tsütokroom P450-st vahendatud metabolismi pärssimist. Loomkatsetest on näha, et kvetiapiin võib indutseerida tsütokroom P450 ensüüme. Psühhootilistel patsientidel teostatud spetsiifilistes koostoimeuuringutes ei ole aga kvetiapiini manustamise järgselt tsütokroom P450 aktiivsuse suurenemist täheldatud.

Eritumine Kvetiapiini ja norkvetiapiini eliminatsiooni piirväärtusajad on vastavalt ligikaudu 7 h ja 12 h. Vaba kvetiapiini ja inimplasma aktiivse metaboliidi norkvetiapiini keskmised molaarsed annusefraktsioonid erituvad uriiniga vähem kui 5%.

Patsientide erigrupid

Sugu Kvetiapiini farmakokineetika meestel ja naistel ei erine.

Eakad Kvetiapiini keskmine kliirens eakatel on ligikaudu 30...50% võrra madalam kui täiskasvanutel vanuses 18...65 eluaastat.

Neerukahjustus Kvetiapiini keskmine plasmakliirens oli raske neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens < 30 ml/min/1,73 m2) ligikaudu 25% võrra väiksem kui kahjustuseta isikutel, kuid kliirensi väärtused jäid normi piiresse.

Maksakahjustus Kvetiapiini keskmine plasmakliirens teadaoleva maksakahjustusega patsientidel (stabiilne alkohoolne tsirroos) oli ligikaudu 25% väiksem. Kuna kvetiapiin metaboliseerub ulatuslikult maksas, võib maksakahjustusega patsientidel eeldada kõrgeid plasmakontsentratsioone. Nendel patsientidel võib vajalikuks osutuda annuse kohandamine (vt lõik 4.2).

Lapsed

Farmakokineetilised andmed pärinevad 9-lt 10…12-aastaselt lapselt ning 12 noorukilt, kes said kvetiapiini säilitusravi annuses 400 mg kaks korda ööpäevas. Pärast tasakaalukontsentratsiooni saavutamist sarnanes kvetiapiini plasmakontsentratsioon lastel ja noorukitel (10…17-aastased) täiskasvanute omale, kuigi C lastel oli täiskasvanutel registreeritud vahemiku ülaosas. Aktiivse metaboliidi, norkvetiapiini, AUC ja C olid kõrgemad, vastavalt lastel ligikaudu 62% ja 49% (10…12- aastased) ning 28% ja 14% noorukitel (13…17-aastased), võrreldes täiskasvanutega.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Mitmetes in vitro ja in vivo genotoksilisuse uuringutes ei leitud tõendeid genotoksilisuse kohta. Katseloomadel täheldati kliiniliselt olulise ekspositsioonitaseme juures järgnevaid muutusi, mida ei ole veel kinnitatud pikaajaliste kliiniliste uuringutega. Rottide kilpnäärmes on leitud pigmendiladestusi; Cynomolgus’e liigi ahvidel on täheldatud follikulaarsete kilpnäärmerakkude hüpertroofiat koos T plasmakontsentratsiooni, hemoglobiini kontsentratsiooni ja punavereliblede ning valgevereliblede arvu vähenemisega; koertel leiti läätse läbipaistmatust ja kaed (kae/läätse läbipaistmatuse kohta vt lõik 5.1). Embrüofetaalse toksilisuse uuringutes küülikutel leiti loodete karpaal/tarsaalpainutuse suurenemist. See toime esines koos ilmsete emapoolsete toimetega, nagu kehakaaluiibe pidurdumine. Need toimed ilmnesid emasloomade ravimiekspositsioonide juures, mis olid sarnased või veidi kõrgemad inimestel kasutatavast maksimaalsest raviannusest. Leiu tähtsus inimestele on teadmata. Fertiilsusuuringutes ilmnesid rottidel isasloomade fertiilsuse vähene langus, pseudotiinus, diestruse pikenemine, prekoitaalse intervalli vähenemine ja tiinuste arvu vähenemine. Need on prolaktiini kontsentratsiooni tõusust tingitud kõrvaltoimed ning ei ole hormonaalsüsteemide erinevuse tõttu inimestele otseselt olulised.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu Laktoosmonohüdraat Kaltsiumvesinikfosfaatdihüdraat Mikrokristalliline tselluloos Povidoon Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A) Magneesiumstearaat

Tableti kate Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Makrogool 4000 Kollane raudoksiid (E172) – ainult 25 mg ja 100 mg tablettides Punane raudoksiid (E172) – ainult 25 mg tablettides

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat.

HDPE tabletipurk

Pärast esmakordset avamist on kõlblikkusaeg 3 kuud.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVC-alumiinium blisterpakend: 6 (ainult 25 mg tabletid), 10, 20, 30, 30 x 1, 50, 60, 90, 98, 100,

100 x 1, 120 (ainult 300 mg tabletid), 180 (ainult 300 mg tabletid) või 240 (ainult 300 mg tabletid) tabletti karbis. Polüetüleenist (HDPE) plastikpurk: 250 tabletti (ainult 100 mg ja 200 mg tabletid) karbis. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

8. MÜÜGILOA NUMBRID

Kventiax, 25 mg: 558307

Kventiax, 100 mg: 557907 Kventiax, 200 mg: 558207 Kventiax, 300 mg: 558007

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.09.2007 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 05.02.2013

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2025