RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Metoprolol Orion 23,75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Metoprolol Orion 47,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Metoprolol Orion 95 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Metoprolol Orion 190 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Metoprolol Orion 23,75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 23,75 mg metoproloolsuktsinaati, mis vastab 25 mg metoprolooltartraadile.

Metoprolol Orion 47,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 47,5 mg metoproloolsuktsinaati, mis vastab 50 mg metoprolooltartraadile.

Metoprolol Orion 95 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 95 mg metoproloolsuktsinaati, mis vastab 100 mg metoprolooltartraadile.

Metoprolol Orion 190 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 190 mg metoproloolsuktsinaati, mis vastab 200 mg metoprolooltartraadile.

INN. Metoprololum

Teadaolevat toimet omav abiaine 23,75 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 12,1 mg laktoosi (monohüdraadina). 47,5 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 24,3 mg laktoosi (monohüdraadina). 95 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 48,5 mg laktoosi (monohüdraadina). 190 mg: Üks toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab 97,1 mg laktoosi (monohüdraadina).

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett (tablett)

Metoprolol Orion 23,75 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Valged kuni valkjad ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, suurusega ligikaudu 8,5 x 4,5 mm. Tableti ühel küljel on poolitusjoonest ühel pool pimetrükis „C“ ning teisel pool poolitusjoont on „69“. Tableti teisel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Metoprolol Orion 47,5 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Valged kuni valkjad ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, suurusega ligikaudu 12,0 x 6,0 mm. Tableti ühel küljel on poolitusjoonest ühel pool pimetrükis „C“ ning teisel pool poolitusjoont on „68“. Tableti teisel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Metoprolol Orion 95 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Valged kuni valkjad ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, suurusega ligikaudu 14,0 x 8,0 mm. Tableti ühel küljel on poolitusjoonest ühel pool pimetrükis „C“ ning teisel pool poolitusjoont on „67“. Tableti teisel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

Metoprolol Orion 190 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad tabletid Valged kuni valkjad ovaalsed kaksikkumerad õhukese polümeerikattega tabletid, suurusega ligikaudu 18,5 x 9,5 mm. Tableti ühel küljel on poolitusjoonest ühel pool pimetrükis „C“ ning teisel pool poolitusjoont on „66“. Tableti teisel küljel on poolitusjoon. Poolitusjoon on ainult poolitamise kergendamiseks, et hõlbustada ravimi allaneelamist, mitte tableti võrdseteks annusteks jagamiseks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Täiskasvanud

• Arteriaalne hüpertensioon.
• Stenokardia.
• Südame rütmihäired, eriti supraventrikulaarne tahhükardia.
• Müokardiinfarkti järgne säilitusravi.
• Palpitatsioonid ilma orgaanilise südamehaiguseta.
• Migreeni profülaktika.
• Stabiilne sümptomaatiline südamepuudulikkus (NYHA II...IV), vasaku vatsakese väljutusfraktsioon < 40%, kombinatsioonis teiste südamepuudulikkuse ravimitega (vt lõik 5.1).

Lapsed ja noorukid vanuses 6 kuni 18 aastat

• Arteriaalne hüpertensioon.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Metoprolol Orioni tuleb võtta üks kord ööpäevas kas koos toiduga või tühja kõhuga. Metoprolol Orion toimeainet prolongeeritult vabastav tablett tuleb alla neelata tervelt või poolitatult, seda ei tohi närida ega purustada. Tablett tuleb võtta koos vedelikuga (vähemalt pool klaasi).

Bradükardia vältimiseks tuleb annuseid kohandada individuaalselt vastavalt järgmistele juhistele:

Hüpertensioon Kerge kuni mõõduka hüpertensiooniga patsientidele 47,5 mg üks Stenokardia 95...190 mg üks kord ööpäevas. Arütmiad 95...190 mg üks kord ööpäevas. Säilitusravi pärast 190 mg üks kord ööpäevas. müokardiinfarkti Palpitatsioonidega seotud 95 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust suurendada funktsionaalsed 190 mg-ni ööpäevas. südameprobleemid Migreeni profülaktika 95...190 mg üks kord ööpäevas. Stabiilne sümptomaatiline Metoprolol Orioni annus määratakse individuaalselt patsientidele, südamepuudulikkus kellel on stabiilne sümptomaatiline südamepuudulikkus, mis on

Neerupuudulikkus Annuse kohandamine ei ole vajalik. Maksapuudulikkus Maksatsirroosiga patsientidel ei ole tavaliselt vaja annust kohandada, sest ainult väike osa (5...10%) metoproloolist seondub valkudega. Annuse vähendamist tuleb kaaluda raske maksapuudulikkuse korral, nt šundioperatsiooni läbinud patsientide ravis.

Eakad patsiendid Annuse kohandamine ei ole vajalik. Üle 80-aastaste isikute kohta ei ole piisavalt andmeid. Annuse suurendamisel tuleb rakendada erilisi ettevaatusabinõusid.

Lapsed Soovitatav algannus hüpertensiooniga lastele vanuses 6 aastat ja vanemad on 0,5 mg/kg Metoprolol Orioni (0,48 mg/kg metoproloolsuktsinaati) üks kord ööpäevas. Lõplik manustatud annus milligrammides peab olema võimalikult lähedane arvutatud annusele (mg/kg). Patsientidel, kellel puudub ravivastus annusele 0,5 mg/kg, võib annust suurendada kuni 1,0 mg/kg (0,95 mg/kg metoproloolsuktsinaati), kuid annus ei tohi ületada 50 mg (47,5 mg metoproloolsuktsinaati). Kui Metoprolol Orion toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettidega ei ole võimalik annust saavutada, võib kasutada mõnda teist turul olevat sobivat metoprolooli toimeainet prolongeeritult vabastavat preparaati. Patsientidel, kellel puudub ravivastus annusele 1,0 mg/kg, võib annust suurendada maksimaalse ööpäevase annuseni 2,0 mg/kg (1,9 mg/kg metoproloolsuktsinaati). Annuseid, mis ületavad 200 mg (190 mg metoproloolsuktsinaati) üks kord ööpäevas, ei ole lastel ja noorukitel uuritud.

Ohutust ja efektiivsust alla 6-aastastel lastel ei ole uuritud. Seetõttu ei ole Metoprolol Orion selles vanuses lastel soovitatav.

4.3 Vastunäidustused

• II või III astme AV-blokaad;
• kompenseerimata südamepuudulikkusega patsiendid (kopsuturse, hüpoperfusioon või hüpotensioon) ja patsiendid, kes saavad pidevat või vahelduvat inotroopset ravi (beeta- adrenoretseptori agonism);
• kliiniliselt oluline siinusbradükardia;
• siinussõlme nõrkuse sündroom (välja arvatud juhul, kui on paigaldatud püsiv südamestimulaator);
• kardiogeenne šokk;
• raske perifeersete arterite haigus;
• metaboolne atsidoos.

Metoprolooli ei tohi manustada patsientidele, kellel kahtlustatakse ägedat müokardiinfarkti ja kelle südame löögisagedus on < 45 lööki minutis, PQ-intervall > 0,24 sekundit või süstoolne vererõhk < 100 mmHg.

Ülitundlikkus toimeaine, teiste beetablokaatorite või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Verapamiili tüüpi kaltsiumikanali blokaatoreid ei tohi beetablokaatoritega ravitavatele patsientidele intravenoosselt (i.v.) manustada.

Beetablokaatoreid tuleb astmaga patsientidele manustada ettevaatusega. Kui astmaatiline patsient kasutab samaaegselt beeta -agonisti (tablettide või inhalatsioonina) ja alustab ravi metoprolooliga, tuleb beeta -agonisti annust jälgida ja vajadusel suurendada. Metoprolol Orioniga ravi mõjutab beeta - 2 2 retseptoreid siiski vähem kui traditsioonilised beeta -selektiivsete beetablokaatorite tabletivormid. Metoprolool võib kahjustada diabeedi ravi ja varjata hüpoglükeemia sümptomeid, kuid risk on väiksem kui mitteselektiivsete beetablokaatorite puhul. Beetablokaatorid võivad sulfonüüluureatega koosmanustamisel suurendada raske hüpoglükeemia riski. Diabeediga patsientidele tuleb soovitada hoolikalt jälgida veresuhkru taset (vt lõik 4.5). AV-juhtivuse häired süvenevad Metoprolol Orioniga ravi ajal väga harva (võimalik AV-blokaad). Kui patsiendil tekib progresseeruv bradükardia, tuleb Metoprolol Orioni annust vähendada või ravi järk-järgult lõpetada. Metoprolool võib oma hüpotensiivse toime tõttu süvendada perifeerse vaskulaarse haiguse sümptomeid.

Kui metoprolooli määratakse feokromotsütoomiga patsiendile, peab patsient samaaegselt kasutama alfablokaatorravi.

Beetablokaatorravi võib potentsiaalselt varjata türeotoksikoosi sümptomeid.

Beetablokaatorid võivad psoriaasi süvendada või põhjustada psoriaasi teket.

Beetablokaatorravi ei tohi järsku lõpetada. Ravi lõpetamisel tuleb seda võimaluse korral teha järk- järgult vähemalt kahe nädala jooksul, vähendades annust poole võrra lõppannuseni pool 23,75 mg tabletist. Seda lõppannust tuleb manustada vähemalt 4 päeva kuni ravi täieliku lõpetamiseni. Sümptomite tekkimisel tuleb annust vähendada aeglasemalt. Beetablokaadi järsk lõpetamine võib süvendada südamepuudulikkust ja suurendada müokardiinfarkti ja äkksurma riski. Enne kirurgilist protseduuri tuleb anestesioloogi teavitada, et patsienti ravitakse beetablokaatoriga. Beetablokaatorravi lõpetamine patsientidel, kellele tehakse operatsioon, ei ole soovitatav. Mitte- südameoperatsioonile minevatel patsientidel tuleb vältida suurte metoprolooli annustega ravi järsku alustamist, kuna seda on seostatud bradükardia, hüpotensiooni ja insuldiga. Need võivad kõrge kardiovaskulaarse riskiga patsientidel lõppeda surmaga.

Beetablokaatoreid kasutavatel patsientidel võib tekkida raskem anafülaktiline šokk. Adrenaliiniga ravi ei anna beetablokaatoreid kasutavatel patsientidel alati oodatud terapeutilist toimet.

Abiained Ravim sisaldab laktoosi. Harvaesineva päriliku galaktoositalumatusega, täieliku laktaasipuudulikkusega või glükoos-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Metoprolool on CYP2D6 substraat. CYP2D6 inhibeerivad ravimpreparaadid võivad mõjutada metoprolooli plasmakontsentratsiooni. CYP2D6 inhibiitorid on näiteks kinidiin, terbinafiin, paroksetiin, fluoksetiin, sertraliin, tselekoksiib, propafenoon ja difenhüdramiin. Nende ravimite manustamise alustamisel metoprolooliga ravitavatele patsientidele võib olla vajalik metoprolooli annuse vähendamine.

Järgmisi kombinatsioone metoprolooliga tuleb vältida:

Barbituurhappe derivaadid: barbituraadid (uuritud pentobarbitaali suhtes) indutseerivad metoprolooli metabolismi ensüüminduktsiooni kaudu.

Propafenoon: kui propafenooniga ravi alustati neljal patsiendil, keda juba raviti metoprolooliga, suurenes metoprolooli plasmakontsentratsioon 2...5 korda ja kahel patsiendil tekkisid tüüpilised metoprolooliga seotud kõrvaltoimed. Koostoime kinnitati uuringus, milles osales kaheksa tervet uuringus osalejat. Koostoime on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et propafenoon, nagu ka kinidiin, pärsib metoprolooli metabolismi tsütokroom P450 2D6 kaudu. Kombinatsiooni on tõenäoliselt raske hallata, kuna propafenoonil on ka beetablokeerivad omadused.

Verapamiil: Verapamiili ja beetablokaatorite kombinatsioon (teatatud atenolooli, propranolooli ja pindolooli puhul) võib esile kutsuda bradükardiat ja vererõhu langust. Verapamiilil ja beetablokaatoritel on aditiivne inhibeeriv toime AV-juhtivusele ja siinussõlme funktsioonile.

Järgmiste kombinatsioonide korral metoprolooliga võib olla vajalik annuse kohandamine:

Amiodaroon: üks juhtumiuuring näitab, et amiodarooniga ravitud patsientidel võib samaaegse ravi korral metoprolooliga tekkida väljendunud siinusbradükardia. Amiodaroonil on äärmiselt pikk poolväärtusaeg (ligikaudu 50 päeva), mis tähendab, et koostoimed võivad tekkida ka pikka aega pärast preparaadi kasutamise lõpetamist.

I klassi antiarütmikumid: I klassi antiarütmikumidel ja beetablokaatoritel on aditiivne negatiivne inotroopne toime, mis võib põhjustada tõsiseid hemodünaamilisi kõrvaltoimeid patsientidel, kellel on vähenenud vasaku vatsakese funktsioon. Seda kombinatsiooni tuleb vältida siinussõlme nõrkuse sündroomi ja patoloogilise AV-juhtivuse korral. Koostoime on kõige paremini dokumenteeritud disopüramiidi puhul.

Mittesteroidsed põletikuvastased/reumavastased ained (MSPVA-d): MSPVA-tüüpi põletikuvastased ravimid neutraliseerivad beetablokaatorite antihüpertensiivset toimet. Uuringud on läbi viidud peamiselt indometatsiiniga. Arvatakse, et seda koostoimet sulindaki puhul ei esine. Diklofenaki uuringus ei suudetud sellist koostoimet näidata. Difenhüdramiin: difenhüdramiin vähendab (2,5 korda) metoprolooli kliirensit alfa- hüdroksümetoprolooliks CYP2D6 kaudu kiiretel hüdroksüülijatel. Metoprolooli toime tugevneb samaaegselt.

Digitaalise glükosiidid: digitaalise glükosiidid koos beetablokaatoritega võivad pikendada atrioventrikulaarset juhteaega ja esile kutsuda bradükardiat. Diltiaseem: diltiaseemil ja beetablokaatoritel on aditiivne inhibeeriv toime AV-juhtivusele ja siinussõlme funktsioonile. Kombinatsioonravi ajal diltiaseemiga on täheldatud väljendunud bradükardiat (juhtumite kirjeldused).

Epinefriin: on olemas kümmekond teatist väljendunud hüpertensiooni ja bradükardia kohta patsientidel, keda raviti mitteselektiivsete beetablokaatoritega (sh pindolooli ja propranolooliga) ja kellele manustati epinefriini (adrenaliini). Neid kliinilisi tähelepanekuid on kinnitatud uuringutes tervete uuringus osalejatega. Samuti on oletatud, et lokaalanesteesiana manustatud epinefriin võib intravaskulaarsel manustamisel neid reaktsioone esile kutsuda. Kardioselektiivsete beetablokaatorite korral peaks risk olema oluliselt väiksem.

Fenüülpropanoolamiin: fenüülpropanoolamiin (norefedriin) ühekordse 50 mg annusena võib tervetel uuringus osalejatel suurendada diastoolset vererõhku patoloogilisele tasemele. Üldiselt neutraliseerib propranolool fenüülpropanolamiini poolt esile kutsutud vererõhu tõusu. Beetablokaatorid võivad aga fenüülpropanolamiini suuri annuseid võtvatel patsientidel esile kutsuda paradoksaalseid hüpertensiivseid reaktsioone. Hüpertensiivseid kriise ainult fenüülpropanolamiiniga ravi ajal on kirjeldatud paaril juhul.

Kinidiin: kinidiin pärsib metoprolooli metabolismi nn kiirete hüdroksüülijate puhul (Rootsis üle 90%), mille tulemuseks on märkimisväärne plasmakontsentratsiooni suurenemine ja sellest tulenev beetablokaadi tugevnemine. Vastav koostoime võib tekkida ka teiste sama ensüümi (tsütokroom P450 2D6) kaudu metaboliseeritavate beetablokaatoritega.

Klonidiin: beetablokaatorid võivad klonidiini järsu ärajätmise korral tekkivat hüpertensiivset reaktsiooni süvendada. Kui samaaegne ravi klonidiiniga tuleb lõpetada, tuleb beetablokaatoriga ravi lõpetada mitu päeva enne klonidiiniga ravi lõpetamist.

Rifampitsiin: rifampitsiin võib indutseerida metoprolooli metabolismi, mille tulemuseks on plasmakontsentratsiooni vähenemine.

Patsiente, kes saavad samaaegselt ravi metoprolooli ja teiste beetablokaatoritega (nt silmatilgad) või MAO inhibiitoritega, tuleb hoolikalt jälgida. Inhaleeritavad anesteetikumid suurendavad beetablokaatoritega ravitavatel patsientidel kardiodepressiivset toimet. Beetablokaatoreid saavatel patsientidel võib olla vaja kohandada suukaudsete antidiabeetiliste ravimite annust. Beetablokaatorite samaaegne kasutamine sulfonüüluureatega võib suurendada raske hüpoglükeemia riski (vt lõik 4.4). Metoprolooli plasmakontsentratsioon võib suureneda samaaegsel manustamisel tsimetidiini või hüdralasiiniga.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Metoprolol Orion toimeainet prolongeeritult vabastavaid tablette ei tohi raseduse ega imetamise ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Nagu kõik antihüpertensiivsed ravimid, võivad ka beetablokaatorid põhjustada lootel, vastsündinul ja imikul kõrvaltoimeid (nt bradükardiat). Üldiselt vähendavad beetablokaatorid platsenta perfusiooni, mis on seotud kasvupeetuse, emakasisese surma, raseduse katkemise ja enneaegse sünnitusega. Seetõttu on soovitatav metoprolooliga ravitavate rasedate ja nende loodete asjakohane jälgimine.

Metoprolool eritub inimese rinnapiima, kuid Metoprolol Orioni tavapäraste terapeutiliste annuste korral ei ole oodata toimet rinnaga toidetavatele vastsündinutele/imikutele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Patsiendid peavad enne autojuhtimist või masinate käsitsemist olema teadlikud, kuidas Metoprolol Orion neid mõjutab, kuna ravi ajal metoprolooliga võib esineda pearinglust ja väsimust.

4.8 Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on üldiselt kerged ja mööduvad. Allpool loetletud kõrvaltoimed on esinenud kliinilistes uuringutes või kliinilisel kasutamisel, peamiselt seoses metoprolooltartraadi tablettide kasutamisega. Paljudel juhtudel ei ole põhjuslikku seost metoprolooliga kinnitatud.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000, sealhulgas üksikjuhud).

Südame häired Sage Bradükardia, palpitatsioonid

Aeg-ajalt Südamepuudulikkuse sümptomite mööduv ägenemine, Harv Südamehäired, südame rütmihäired

Vaskulaarsed häired Sage Tasakaaluhäired (mis mõnel üksikjuhul hõlmavad minestust),

Väga harv Gangreen patsientidel, kellel esinevad enne ravi rasked perifeersed

Närvisüsteemi häired Väga sage Väsimus

Sage Pearinglus, peavalu

Aeg-ajalt Paresteesia, lihaskrambid

Väga harv Maitsemeele muutus

Seedetrakti häired Sage Iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhukinnisus

Aeg-ajalt Oksendamine

Harv Suukuivus

Vere ja lümfisüsteemi häired Väga harv Trombotsütopeenia

Lihaste, luustiku ja sidekoe kahjustused Väga harv Artralgia

Maksa ja sapiteede häired Harv Kõrvalekalded maksafunktsiooni analüüside tulemustes

Väga harv Hepatiit

Ainevahetus- ja toitumishäired Aeg-ajalt Kehakaalu suurenemine

Psühhiaatrilised häired Aeg-ajalt Depressioon, keskendumisraskused, unisus või unetus,

Harv Ärevus, närvilisus, impotentsus ja muud seksuaalhäired

Väga harv Mälukaotus või -häired, segasus, hallutsinatsioonid

Hingamisteede, rindkere ja mediastiinumi häired

Sage Pingutusdüspnoe

Aeg-ajalt Bronhospasm

Harv Riniit

Silma kahjustused Harv Nägemishäired, silmade kuivus või ärritus, konjunktiviit

Kõrva ja labürindi kahjustused Väga harv Tinnitus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Aeg-ajalt Ekseem (psoriaasi tüüpi urtikaaria ja düstroofsed nahakahjustused),

Harv Juuste väljalangemine

Väga harv Valgustundlikkus, psoriaasi süvenemine

*0,4% sagedamini kui platseeborühmas uuringus, milles osales 46 000 ägeda müokardiinfarktiga patsienti. Madala šokiriski indeksiga patsientide alarühmas oli kardiogeense šoki esinemissagedus metoproloolirühmas 2,3% ja platseeborühmas 1,9%. Šokiriski indeks põhines iga patsiendi absoluutsel šokiriskil ja see saadi vanuse, soo, ajanihke, Killipi klassi, vererõhu, südame löögisageduse, EKG kõrvalekallete ja eelnevalt diagnoositud hüpertensiooni põhjal. Madala šokiriskiga patsientide rühm vastab patsientidele, kellele ägeda müokardiinfarkti korral on soovitatav metoprolool.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamise sümptomiteks võivad olla hüpotensioon, südamepuudulikkus, bradükardia, bradüarütmia, südamejuhtivuse häired ja bronhospasm.

Ravi Ravi tuleb läbi viia osakonnas, kus on võimalik tagada sobivad toetavad meetmed, jälgimine ja järelevalve.

Vajadusel võib kasutada maoloputust ja/või aktiivsütt.

Bradükardia ja juhtehäirete raviks kasutatakse atropiini, adrenotseptoreid stimuleerivaid aineid või südamestimulaatorit. Hüpotensiooni, ägedat südamepuudulikkust ja šokki tuleb ravida sobiva veremahu suurendamise, glükagooni süstimise (millele järgneb vajadusel glükagooni intravenoosne infusioon) ja adrenotseptoreid stimuleerivate ainete, näiteks dobutamiini, intravenoosse manustamisega ning vasodilatatsiooni korral alfa -retseptori agonistide lisamisega. Samuti võib kaaluda Ca2+ intravenoosset manustamist. Bronhospasmi saab tavaliselt bronhodilataatoritega tagasi pöörata.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: beetablokaatorid; selektiivsed beetablokaatorid, ATC-kood: C07AB02

Metoprolool on selektiivne beeta -retseptorite blokaator, st see blokeerib südames beeta -retseptoreid annustes, mis on oluliselt väiksemad kui beeta -retseptorite blokeerimiseks vajalikud. Metoproloolil on ebaoluline rakumembraani stabiliseeriv toime ja ei avalda osalist agonistlikku toimet. Metoprolool vähendab või blokeerib katehhoolamiinide (mis vabanevad eriti füüsilise ja vaimse stressi ajal) stimuleerivat toimet südamele. Metoprolool vähendab tahhükardiat, suurenenud südame minutimahtu ja suurenenud südame kontraktiilsust, mis tavaliselt tekivad katehhoolamiinide sisalduse ägeda suurenemise tagajärjel, ning alandab vererõhku. Kui endogeense adrenaliini tase on kõrge, on metoproloolil vererõhu reguleerimisele väiksem mõju kui mitteselektiivsetel beetablokaatoritel.

Metoprolol Orion toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide plasmakontsentratsioon ja efektiivsus (beeta -blokaad) on 24 tunni jooksul stabiilsemad kui selektiivsete beeta -retseptorite 1 1 blokaatorite tavapäraste tabletivormide puhul. Kuna plasmakontsentratsioonid on püsivad, on kliiniline beeta -selektiivsus parem kui selektiivsete beeta -retseptori blokaatorite tavapäraste tabletivormide puhul. Lisaks on minimaalne kontsentratsioonipiikidega seotud kõrvaltoimete (nt bradükardia ja jäsemete nõrkus) risk. Vajadusel võib metoprolooli kasutada koos beeta -agonistiga patsientidel, kellel on obstruktiivse kopsuhaiguse sümptomid. Terapeutilistes annustes koos beeta -agonistiga manustatud metoproloolil on beeta -vahendatud bronhodilatatsioonile väiksem mõju võrreldes mitteselektiivsete beetablokaatoritega. Metoprolooli mõju insuliini vabanemisele ja süsivesikute metabolismile on väiksem kui mitteselektiivsete beetablokaatorite puhul. Metoprolooliga ravi mõju hüpoglükeemiast põhjustatud kardiovaskulaarsetele reaktsioonidele on väiksem kui mitteselektiivsete beetablokaatorite puhul. Lühiajalised uuringud on näidanud, et metoprolool võib põhjustada triglütseriidide hulga mõningast suurenemist ja vabade rasvhapete vähenemist veres. Mõnel juhul on täheldatud HDL-taseme kerget vähenemist, ehkki vähemal määral kui mitteselektiivsete beetablokaatorite puhul. Pikaajalises, mitu aastat kestnud uuringus vähenes üldkolesterooli tase pärast metoprolooliga ravi märkimisväärselt. Elukvaliteet jääb samaks või paraneb metoprolooliga ravi ajal. On näidatud, et elukvaliteet paraneb, kui patsiente ravitakse müokardiinfarkti järgselt metoprolooliga. Metoprolooliga ravi on näidanud, et see parandab stabiilse sümptomaatilise südamepuudulikkusega patsientide elukvaliteeti. Lapsed 4-nädalases uuringus, milles osales 144 peamiselt essentsiaalse hüpertensiooniga last (vanuses 6 kuni 16 aastat), näidati, et metoprolool alandab süstoolset vererõhku 5,2 mmHg annuse 0,2 mg/kg puhul (p=0,145), 7,7 mmHg annuse 1,0 mg/kg puhul (p=0,027) ja 6,3 mmHg annuse 2,0 mg/kg puhul (p=0,049) maksimaalse annusega 200 mg ööpäevas, võrreldes 1,9 mmHg-ga platseebo puhul. Diastoolse vererõhu langus oli vastavalt 3,1 mmHg (p=0,655), 4,9 mmHg (p=0,280), 7,5 mmHg (p=0,017) ja 2,1 mmHg. Vanuse, Tanneri skaala või etnilise päritolu põhjal ei täheldatud vererõhu languses selgeid erinevusi.

Toime hüpertensioonile

Metoprolool vähendab hüpertensiooni nii seistes kui ka istudes. Ravi alguses võib metoprolool põhjustada mõneks tunniks kliiniliselt ebaolulist perifeerse vaskulaarse resistentsuse suurenemist. Pikaajalise ravi korral võib perifeerne resistentsus väheneda pöörduva arteriaalse hüpertroofia tõttu. Samuti on näidatud, et metoprolool vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat ning parandab pikaajalise ravi korral vasaku vatsakese diastoolset funktsiooni ja vatsakeste täitumist.

4-nädalases uuringus, milles osales 144 hüpertensiooniga last (vanuses 6 kuni 16 aastat), vähendas metoprolool annustes 1,0...2,0 mg/kg platseeboga korrigeeritud süstoolset vererõhku (4...6 mmHg võrra). Platseeboga korrigeeritud diastoolse vererõhu keskmine langus annuse 2,0 mg/kg juures oli 5 mmHg. Vanuse, Tanneri skaala või etnilise päritolu põhjal ei täheldatud vererõhu languses selgeid erinevusi.

On näidatud, et metoprolool vähendab kerge kuni mõõduka hüpertensiooniga patsientidel südamehaigustesse suremise riski, peamiselt seetõttu, et väheneb kardiovaskulaarse surma, surmaga lõppeva ja mittefataalse müokardiinfarkti ja insuldi risk.

Toime stenokardiale Stenokardiaga patsientidel on näidatud, et metoprolool vähendab nii valu rindkeres kui ka valutute isheemiliste hoogude arvu, kestust ja raskusastet ning parandab füüsilist funktsiooni.

Toime südamepuudulikkusele On näidatud, et metoprolool parandab prognoosi ja vähendab südamepuudulikkuse ägenemisest tingitud hospitaliseerimist patsientidel, kellel on südamepuudulikkusest põhjustatud sümptomid (NYHA II...IV) ja vähenenud väljutusfraktsioon (≤ 40%). Metoprolooliga ravi parandas ka väljutusfraktsiooni, vähendas vasaku vatsakese diastoolset ja süstoolset mahtu ning parandas NYHA klassi ja elukvaliteeti.

Uuringus MERIT-HF (3991 patsienti) kombineeriti metoprolooli südamepuudulikkuse standardraviga, st diureetikumi, AKE inhibiitori või hüdralasiiniga, kui AKE inhibiitorit ei talutud, pikatoimelise nitraadi või angiotensiin-II antagonistiga ja vajadusel glükosiidiga.

Allolev tabel näitab tulemusnäitajaid patsiendi-aasta kohta jälgimisperioodil.

Tulemusnäitaja Platseebo Metoprolool Kõigist põhjustest tingitud suremus 10,8% 7,3% Kõigist põhjustest tingitud suremus ja haiglaravi 46,4% 40,1% vajadus Kardiovaskulaarne suremus 11,2% 7,0%

Toime südamerütmile Kui patsiendil tekib supraventrikulaarne tahhükardia või kodade virvendus ja ventrikulaarsed ekstrasüstoolid, võib pulsi reguleerimiseks kasutada metoprolooli.

Toime müokardiinfarktile Kui patsiendil kahtlustatakse müokardiinfarkti või see on diagnoositud, vähendab metoprolool suremust peamiselt äkksurma riski vähenemise tõttu. Arvatakse, et see toime on tingitud metoprolooli ventrikulaarset arütmiat ennetavast toimest. Ventrikulaarset virvendust ennetav toime arvatakse põhinevat kahel mehhanismil. Metoprolool mõjutab aju tasandil vagusnärvi ja selle kaudu südame elektrilist stabiilsust. Lisaks vähendab metoprolool sümpaatilise närvisüsteemi isheemilist aktiivsust, põhjustades seeläbi soodsa muutuse kontraktiilsuses, pulsisageduses ja vererõhus. Nii varajane kui ka hiline sekkumine vähendavad suremust riskirühma kuuluvatel patsientidel, kellel on olemasolev südamehaigus, ja patsientidel, kellel on suhkurtõbi. On näidatud, et metoprolool vähendab ka mittefataalse infarkti kordumise riski. Toime palpitatsioonidele Metoprolooli võib kasutada südamefunktsiooni häiretega seotud palpitatsioonide raviks.

Toime migreenile Metoprolooli võib kasutada migreeni profülaktikaks.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine ja jaotumine Metoprolool imendub pärast suukaudset manustamist täielikult. Märkimisväärse esmase metabolismi tõttu on biosaadavus pärast ühekordset suukaudset annust ligikaudu 50%. Toimeainet prolongeeritult vabastavate tablettide biosaadavus on ligikaudu 20...30% madalam kui tavalistel tablettidel. See aga ei mõjuta oluliselt kliinilist efektiivsust, kuna südame löögisageduse hindamisel on AUC väärtused samad mis tavalistel tablettidel. Ainult väike osa metoproloolist, ligikaudu 5...10%, seondub plasmavalkudega. Iga Metoprolol Orion toimeainet prolongeeritult vabastav tablett sisaldab suures koguses aeglaselt lahustuvaid metoproloolsuktsinaadi graanuleid. Iga graanul on kaetud polümeerikattega, mis kontrollib metoprolooli vabanemiskiirust.

Toimeainet prolongeeritult vabastav tablett laguneb kiiresti ja graanulid hajuvad seedetrakti, kust metoprolool vabaneb pidevalt 20 tunni jooksul. Metoprolooli eliminatsiooni poolväärtusaeg on keskmiselt 3,5 tundi (vt „Biotransformatsioon ja eritumine“). Seega püsib metoprolooli plasmakontsentratsioon 24-tunnise annustamisintervalli jooksul konstantsena. Füsioloogilised tegurid, nagu pH ja peristaltika, ei mõjuta metoprolooli vabanemiskiirust.

Biotransformatsioon ja eritumine Metoprolool metaboliseerub maksas oksüdatsiooni teel peamiselt CYP2D6 vahendusel. Kolmel teadaoleval peamisel metaboliidil ei täheldatud kliiniliselt olulist beetaretseptoreid blokeerivat toimet.

Rohkem kui 95% suukaudsest annusest eritub uriiniga. Ligikaudu 5% annusest, üksikjuhtudel kuni 30%, eritub muutumatul kujul. Metoprolooli plasma eliminatsiooni poolväärtusaeg on keskmiselt 3,5 tundi (vahemik: 1...9 tundi). Üldine kliirens on ligikaudu 1 l/min.

Metoprolooli farmakokineetika eakatel patsientidel ei erine oluliselt nooremate patsientide omast. Neerupuudulikkusega patsientidel on metoprolooli süsteemne biosaadavus ja eritumine normaalne. Metaboliitide eritumine on aga aeglasem. Patsientidel, kelle glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) oli alla 5 ml/min, täheldati metaboliitide olulist akumuleerumist. See ei too aga kaasa metoprolooli beeta- retseptorite blokeeriva toime suurenemist.

Maksapuudulikkus ei mõjuta oluliselt metoprolooli farmakokineetikat, kuna ainult väike osa metoproloolist seondub valkudega. Kui patsiendil on aga raske maksatsirroos ja portokavaalne šunt, võib metoprolooli biosaadavus suureneda ja üldine kliirens väheneda. Portokavaalse šundiga patsientidel on üldine kliirens ligikaudu 0,3 l/min ja AUC väärtused on ligikaudu kuus korda kõrgemad kui tervetel inimestel. Metoprolooli farmakokineetiline profiil hüpertensiivsetel 6...17-aastastel lastel on sarnane eelnevalt kirjeldatud farmakokineetikaga täiskasvanutel. Suukaudse metoprolooli näiv kliirens (CL/F) suurenes lineaarselt kehakaaluga.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Olulised leiud puuduvad.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti tuum Mikrokristalliline tselluloos

Etüültselluloos Dibutüülsebatsaat Hüpromelloos Tributüülatsetüültsitraat Polüvinüülatsetaadi dispersioon 30% Talk Makrogool Povidoon Mikrokristalliline tselluloos ränidioksiidiga Laktoosmonohüdraat 75 osa ja mikrokristalliline tselluloos 25 osa Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

Tableti kate Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Makrogool Talk

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

2 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamise eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

PVDC/PVC-alumiinium blisterpakendid pappkarpides. Pakendi suurused: 10, 20, 30, 50, 60 ja 100 toimeainet prolongeeritult vabastavat tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

25 mg: 1268626 50 mg: 1270826 100 mg: 1269126 200 mg: 1269226

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 15.09.2026

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2026