Näidustus: Auraga või aurata migreenihoogude peavalu faasi akuutne ravi täiskasvanutel, kui ravi ühekomponendilise preparaadiga ei ole olnud piisav.

õhukese polümeerikattega tablett (85mg +500mg)

Pakendi infoleht: teave kasutajale

Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. − Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. − Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga. − Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased. − Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Migsun ja milleks seda kasutatakse

Migsun sisaldab kahte toimeainet: sumatriptaani ja naprokseennaatriumi. Sumatriptaan kuulub triptaanide ravimrühma (teise nimetusega serotoniiniretseptorite (5-HT1) agonistid) ja naprokseennaatrium kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA-d) ravimrühma.

Migsun’i kasutatakse täiskasvanutel peavalu raviks migreenihoogude ajal, kui ravi ühekomponendilise ravimiga on olnud ebapiisav. Migsun’i võib kasutada auraga või aurata migreenihoogude raviks (aura on hoole eelnev hoiatav tajuhäire, milleks on tavaliselt valgussähvatused, sakilised jooned, tähed või lained).

Arvatakse, et migreeniga kaasnevad peavalud tulenevad peas olevate veresoonte laienemisest. Sumatriptaan ahendab neid veresooni, leevendades sedasi migreenist põhjustatud peavalu, ja naprokseen vähendab valu.

2. Mida on vaja teada enne Migsun’i võtmist

Migsun’i ei tohi võtta

• kui olete sumatriptaani, naprokseeni või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline;
• kui teil on allergia või teil on varem esinenud allergilisi reaktsioone (sügelus, nahalööve) või astmale iseloomulikke sümptomeid (hingeldus) atsetüülsalitsüülhappe või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ainete suhtes (nt ibuprofeen, diklofenak või meloksikaam);
• kui teil esineb või on esinenud probleeme südamega, näiteks raske südamepuudulikkus, arterite ahenemine (isheemiline südamehaigus), valu rindkeres (stenokardia) või südamerabandus;
• kui teil on kõrge vererõhk. Kui teie raviarst nii otsustab, siis võite Migsun’i kasutada, kui teil on kergelt tõusnud vererõhk ja te saate selle vastu ravi;
• kui teil on olnud insult või mini-insult (teise nimega transitoorne isheemiline atakk ehk TIA), sest teil võib olla suurem risk insuldi tekkeks;
• kui teil esineb vereringehäire jalgades, mis põhjustab kõndimisel krambilaadset valu (perifeersete veresoonte haigus);
• kui teil on või on olnud mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand;

• kui teil esineb või on esinenud mittesteroidsete põletikuvastaste ainete tarvitamisel mao- või soolestiku veritsust;
• kui teil esineb tugev neerufunktsiooni langus;
• kui teil esineb mõõdukas või tugev maksafunktsiooni langus;
• kui te kasutate muid migreeniravimeid, sealhulgas selliseid, mis sisaldavad ergotamiini või sellesarnaseid ravimeid nagu metüsergiidmaleaat või mis tahes triptaane/5HT1-agoniste (nt naratriptaan või zolmitriptaan);
• kui te kasutate või olete 2 nädala jooksul kasutanud nn MAO-inhibiitoreid (nt moklobemiidi depressiooni raviks või selegiliini Parkinsoni tõve raviks);
• kui teil on raseduse viimane trimester.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Migsun’i võib kasutada ainult siis, kui teie peavalu on kindlasti migreenist tingitud. Kui peavalu on tavalisest erinev, pidage enne Migsun’i kasutamist nõu oma arstiga.

Enne Migsun’i võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui:

• teil esineb vereringehäireid kätes ja jalgades või ajus;
• teil esineb pärast Migsun’i tarvitamist valu rindkeres ja tunnete lühiajaliselt survetunnet. Need sümptomid võivad olla üsna intensiivsed ja kiirata ülespoole kurgu suunas. Väga harva võivad sellised sümptomid olla põhjustatud ravimi toimest südamele. Kui need ei taandu, võtke ühendust arstiga;
• te olete südamehaiguste riskirühmas; olete ahelsuitsetaja või kasutate nikotiinasendusravi (plaastrid või närimistabletid), eriti kui olete o menopausijärgses seisundis naine; o üle 40-aastane mees. Väga harva on pärast Migsun’i tarvitamist tekkinud rasked südamehaigused, isegi kui varem viiteid südamehaigusele ei esinenud. Kui te tunnete sellepärast muret, pidage nõu arstiga.
• teil esineb südame isheemiatõbi;
• teil esineb seletamatu kõhuvalu või aneemia (madal hemoglobiinisisaldus veres) või olete märganud verd oma väljaheites või teie väljaheide on musta värvi;
• teil esineb seedetrakti haigus (nt haavandiline koliit – colitis ulcerosa) või Crohni tõbi;
• teil esineb astma või allergia või teil on esinenud näo, huulte, silmade või keele turset või nohu või on esinenud ninapolüüpe;
• teil esineb vere hüübimishäire või veritsushäire;
• teil esineb epilepsia või muu haigus, mis muudab teid vastuvõtlikuks krambihoogudele;
• te olete ülitundlik teatud antibiootikumidele (sulfoonamiidid);
• teil esinevad südame-, neeru- või maksafunktsiooni häired;
• te olete eakas;
• teil on autoimmuunhaigus, nt süsteemne erütematoosne luupus (SLE).

Seoses naprokseeni kasutamisega on teatatud rasketest nahaga seotud kõrvaltoimetest, sealhulgas Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermaalne nekrolüüs, eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS). Lõpetage Migsun’i kasutamine ja pöörduge viivitamatult arsti poole, kui märkate mõnda nende raskete nahaga seotud kõrvaltoimete sümptomitest, mida on kirjeldatud lõigus 4.

Lapsed ja noorukid Ärge andke seda ravimit alla 18-aastastele lastele, kuna Migsun’i tõhusus ja ohutus selles vanuserühmas ei ole tõendatud.

Muud ravimid ja Migsun Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes muid ravimeid, sealhulgas käsimüügiravimeid ja taimseid ravimeid. Rääkige kindlasti arstile või apteekrile, kui te tarvitate:

• muid migreeniravimeid, mis sisaldavad ergotamiini ja triptaane / 5-HT1 retseptori agoniste. Neid ei tohi Migsun’iga samaaegselt tarvitada (vt lõik “Migsun’i ei tohi võtta”). Nende ravimite ja Migsun’i tarvitamise vahele peab jääma vähemalt 24 tundi;

• MAO-inhibiitoreid (nt moklobemiid depressiooni raviks või selegiliin Parkinsoni tõve raviks). Migsun’i võib tarvitada, kui on möödunud vähemalt kaks nädalat MAO-inhibiitorite tarvitamise lõpetamisest;
• SSRI-sid (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid) või SNRI-sid (serotoniini- noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid) depressiooni raviks. Nende ravimite tarvitamine koos Migsun’iga võib põhjustada serotoniinisündroomi (haigussümptomid, sealhulgas rahutus, segasusseisund, higistamine, hallutsinatsioonid, reflekside tugevnemine, lihasspasmid, külmavärinad, südame löögisageduse tõus ja värisemine). Kui teil esinevad sellised sümptomid, rääkige sellest kohe arstile;
• atsetüülsalitsüülhapet (aspiriin) ja teisi põletikuvastaseid valuvaigisteid;
• ravimeid, mis ennetavad verehüübimist ja trombide teket (nt varfariin, hepariin või klopidogreel), kuna nende ravimite tarvitamine koos Migsun’iga tõstab veritsusriski. Nimetatud ravimeid ei tohi koos Migsun’iga kasutada;
• metotreksaati (reumaatiliste haiguste või kasvajate raviks);
• digoksiini (südamehaiguste raviks);
• liitiumi (bipolaarse häire raviks). Migsun’i tarvitamine koos liitiumiga võib põhjustada serotoniinisündroomi;
• teatud immunosupresseeriva toimega ravimeid (nt tsüklosporiin ja takroliimus);
• liht-naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavaid taimseid preparaate. Selliste preparaatide tarvitamine võib süvendada Migsun’i kõrvaltoimeid.

Rasedus, imetamine ja viljakus Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Ärge võtke Migsun’i raseduse viimase 3 kuu jooksul, kuna see võib kahjustada teie sündimata last või põhjustada probleeme sünnitusel. See võib põhjustada teie sündimata lapsel neeru- ja südameprobleeme. See võib soodustada teil ja teie lapsel veritsuste teket ning põhjustada oodatust hilisemat või pikemaajalist sünnitust. Te ei tohi võtta Migsun’i raseduse esimese 6 kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ja teie arst on seda soovitanud. Kui te vajate ravi sel perioodil või ajal, kui te püüate rasestuda, tuleb kasutada väikseimat annust võimalikult lühikese aja jooksul. Alates 20. rasedusnädalast võib Migsun’i kasutamine, kui seda võetakse kauem kui paar päeva, tekitada teie sündimata lapsele neeruprobleeme, põhjustades last ümbritseva lootevee madalat taset (oligohüdramnioni) või veresoone (arterioosjuha) ahenemist lapse südames. Kui vajate ravi kauem kui paar päeva, võib arst soovitada täiendavat jälgimist. Imetamine Nii sumatriptaan kui ka naprokseen erituvad rinnapiima ja seetõttu ei tohi Migsun’i imetamise ajal kasutada. Ärge toitke last rinnaga vähemalt 12 tundi pärast Migsun'i kasutamist. Kui lüpsate selle aja jooksul rinnapiima välja, visake piim ära ja ärge andke seda oma lapsele.

Viljakus Migsun võib rasestumist raskendada. Kui te planeerite rasestuda või teil on raskusi rasestumisega, rääkige sellest oma arstile. Kui te kavatsete rasestuda, ei ole soovitatav Migsun’i kasutada.

Autojuhtimine ja masinate kasutamine Migsun või migreeni sümptomid võivad põhjustada unisust või pearinglust. Kui teil esinevad sellised nähud, ärge juhtige autot ega töötage masinatega.

Migsun sisaldab naatriumi Ravim sisaldab 60 mg naatriumi (söögisoola peamine koostisosa) igas tabletis. See on võrdne 3%-ga naatriumi maksimaalsest soovitatud ööpäevasest toiduga saadavast kogusest täiskasvanutel.

3. Kuidas Migsun’i võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, siis pidage nõu oma arsti või apteekriga. Ärge kasutage Migsun’i migreenihoo ennetamiseks – võtke seda alles pärast migreeninähtude tekkimist.

Täiskasvanud Soovitatud annus täiskasvanutele on üks tablett, mis tuleb võtta kohe, kui tunnete migreeninähte.

Kui peavalu naaseb või leeveneb ainult veidi, võite kahe tunni pärast võtta teise annuse. Ärge võtke 24 tunni jooksul rohkem kui kaks annust. Kui pärast esimest annust nähud üldse ei leevene, siis ärge võtke teist annust. Pidage esmalt nõu tervishoiutöötajaga.

Maksa- ja neeruprobleemidega patsiendid Kui teil on kerged maksa- või neeruprobleemid ja tarvitate ravimit Migsun, võite 24 tunni jooksul võtta ainult ühe tableti.

Eakad (üle 65-aastased) Migsun’i ei soovitata üle 65-aastastele eakatele.

Kasutamine lastel ja noorukitel Migsun’i ei soovitata alla 18-aastastele lastele ja noorukitele.

Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks. Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos veega. Ärge närige ega purustage tablette, kuna see võib mõjutada ravimi optimaalset imendumiskiirust. Tablette võib võtta söögiga või ilma. Toit ei mõjuta märkimisväärselt Migsun’i mõju.

Kui võtate Migsun’i rohkem, kui ette nähtud Ärge võtke 24 tunni jooksul rohkem kui kaks annust.

Ravimi üleannustamise sümptomid on samad, mis on loetletud 4. lõigus “Võimalikud kõrvaltoimed”. Kui olete ravimit võtnud rohkem, kui ette nähtud või kui lapsed on seda ravimit kogemata tarvitanud, võtke ühendust arsti või tervishoiuasutusega, et hinnata võimalikku ohtu ja saada nõu vajalike tegevuste osas. Kui teil on selle ravimi kasutamise osas küsimusi, pidage nõu arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Mõned teavitatud kõrvaltoimetest võivad olla põhjustatud migreenihoost.

Olulised kõrvaltoimed, millele tähelepanu pöörata: Lõpetage Migsun’i tarvitamine ja teavitage kohe arsti, kui teil tekivad järgmised kõrvaltoimed. Te võite vajada kohest arstiabi.

Tõsised mao- või soolestikuprobleemid, sealhulgas: Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100st):

• Maoveritsus, mis väljendub vereseguse või kohvipuru meenutavate tükkidega oksena.
• Veritsus soolestikust (pärakust), mis väljendub musta värvi kleepuva väljaheite või verise vedela väljaheitena.
• Haavandite või perforatsioonide teke maos või soolestikus, mis väljendub seedehäirete, kõhuvalu, palaviku, iivelduse või oksendamisena.

• Haavandilise koliidi või Crohni tõve süvenemine, mis väljendub valu, kõhulahtisuse, oksendamise ja kaalulangusena.

Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000st):

• Kõhunäärmeprobleemid, mis võivad väljenduda selga kiirguva tugeva kõhuvaluna.

Allergilised reaktsioonid, mis võivad väljenduda: Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000st):

• Kiiresti algav raske allergiline reaktsioon, mis põhjustab hingamisraskusi või pearinglust (anafülaksia).
• Näo-, keele- või kõriturse, neelamisraskused, nõgeslööve ja hingamisraskused (angioneurootiline turse).

Maksafunktsiooni häired, mis võivad väljenduda: Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000st):

• Väsimusena, isu kadumisena, iivelduse või oksendamisena, valuna või paistetusena kõhu ülemises parempoolses osas, tumedat värvi uriinina, heledat värvi väljaheitena ja naha või silmavalgete kollasusena (mürgistushepatiit).

Rasked nahalööbed, mille sümptomid on: Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000st):

• Algusfaasis gripilaadsed sümptomid (halb enesetunne, palavik, peavalu, köha ja liigesevalu), millele järgneb kiiresti kujunev punane või lilla nahalööve, valulikud villid ning naha koorumine ning võivad esineda ka villid suus, kurgus, silmades ja suguteedes (Stevensi- Johnsoni sündroom / toksiline epidermaalne nekrolüüs).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

• Ulatuslik lööve, kõrge kehatemperatuur, maksaensüümide aktiivsuse suurenemine, verehäired (eosinofiilia), lümfisõlmede suurenemine ja organismi muude elundite haaratus (eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon, mida nimetatakse ka DRESSiks). Vt ka lõik 2.
• Iseloomulik naha allergiline reaktsioon, mida nimetatakse fikseerunud ravimilööbeks ning mis tavaliselt kordub ravimiga korduval kokkupuutel sama(de)s kohas (kohtades) ja võib avalduda nahapunetuse ja -turse, ümarate ja ovaalsete laikude, villide, sügelusena.

Südameinfarkt, mille sümptomiteks võivad olla: Teadmata sagedusega (esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata):

• Valu rindkeres, mis võib kiirguda kaela ja õlgadesse ning vasakusse kätte.

Insult, mille sümptomiteks võivad olla: Teadmata sagedusega (esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata):

• Lihasnõrkus ja -tuimus, mis võib tekkida ainult ühel kehapoolel.
• Ootamatult muutunud lõhnataju, maitsemeel, kuulmine, nägemine ja segasusseisund.

Meningiit, mille sümptomiteks võivad olla: Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000st):

• Palavik, iiveldus või oksendamine, kaelakangestus, peavalu, valgustundlikkus ja segasusseisund (kõige sagedamini tekib isikutel, kellel on autoimmuunhaigused, näiteks süsteemne erütematoosne luupus).

Muud võimalikud kõrvaltoimed:

Väga sage (võib esineda enam kui 1 inimesel 10st):

• Ülakõhuvalu.
• Iiveldus, kõrvetised, kõhukinnisus.

Sage (võib esineda kuni 1 inimesel 10st):

• Pearinglus, surisev tunne, unisus, tajuhäired, peavalu, pearinglus.
• Nägemishäired.
• Kumin kõrvus, kuulmishäired.

• Südamepuudulikkuse süvenemine (turse, õhupuudus), ajutine vererõhu tõus (varsti pärast ravimi tarvitamist), kuumahood.
• Hingamisraskused.
• Iiveldus, oksendamine, seedehäired, kõhulahtisus, suu limaskesta põletik.
• Nahanähud (nt sügelus, lööve, punased täpid), verevalumid, suurenenud higistamine.
• Lihasvalu.
• Valu, kuuma- või külmatunne, surve-, pitsitus- või raskustunne, nõrkustunne, väsimus.

Aeg-ajalt (võivad esineda kuni 1 inimesel 100st):

• Kaaliumisisalduse tõus, vedelikupeetus (turse).
• Meeleolumuutused, depressioon, keskendumisraskused, mäluhäired, unehäired või ebatavalised unenäod.
• Krambihood/epilepsiahood.
• Ebaregulaarne südametöö (südamepekslemine).
• Tõusnud maksaensüümide ja bilirubiini väärtused (ikterus).
• Menstruaaltsükli häired.
• Janutunne.

Harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 1000st):

• Kuulmislangus.
• Vedeliku kogunemine kopsudesse.
• Astma süvenemine.
• Juuste väljalangemine.
• Nahk on tundlikum päikesele, villid ja nahamuutused (pseudoporfüüria).
• Lihasnõrkus, lihasvalu.
• Rindade valu.

Väga harv (võivad esineda kuni 1 inimesel 10 000st):

• Verega seotud häired, näiteks aneemia, valgevereliblede arvu muutused, trombotsüütide arvu langus, tavalisest erinev verepilt.
• Parkinsoni tõve süvenemine.
• Veresoonte põletik.
• Kopsupõletik.
• Süljenäärmete suurenemine.
• Väikesed muutused maksafunktsiooni analüüsides.
• Nahahaigus, mille korral esinevad punased sügelevad laigud, enamasti peopesades, jalataldadel ja näol (multiformne erüteem), nahahaiguste (nt lame lihhen, sõlmjas erüteem, süsteemne erütematoosne luupus) ägenemine.
• Veri või valk uriinis, neerufunktsiooni langus, neerupõletik (nefriit), muud neeruhaigused.

Teadmata sagedusega (esinemissagedust ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata):

• Ärevus.
• Tahtmatud liigutused (düstoonia), värisemine, nüstagm.
• Südamega seotud häired, näiteks südamelöökide kiirenemine, aeglustumine või rütmi muutus, valud rindkeres (stenokardia).
• Madal vererõhk, Raynaud' sündroom (haigusseisund, mille korral sõrmed ja varbad muutuvad valgeks ning tuimaks).
• Neelamisraskused.
• Liighigistamine.
• Kaelakangus, liigesvalu.
• Valu või valu süvenemine vigastatud või põletikus piirkonnas, palavik.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Migsun’i säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud etiketil ja karbil. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni või tavajäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Migsun sisaldab

• Toimeained on sumatriptaan (sumatriptaansuktsinaadina) ja naprokseennaatrium. Üks tablett sisaldab 119 mg sumatriptaansuktsinaati, mis vastab 85 mg sumatriptaanile ja 500 mg naprokseennaatriumi, mis vastab 457 mg naprokseenile.
• Teised koostisosad on kaltsiumvesinikfosfaat, mikrokristalliline tselluloos, naatriumkroskarmelloos, naatriumvesinikkarbonaat, povidoon, magneesiumstearaat, talk ja tableti katte koostisained (hüpromelloos, titaandioksiid (E171), triatsetiin, indigokarmiin alumiinium lakk (E132)).

Kuidas Migsun välja näeb ja pakendi sisu Migsun on kapslikujuline, sinist värvi õhukese polümeerikattega tablett (tablett), mille pikkus, laius ja kõrgus on 19 mm x 10 mm x 7 mm ja mille ühele küljele on pressitud „85/500“ ja teine külg on sile.

Pakendi suurused: Lapsekindla keeratava korgiga plastkonteiner: 9 tabletti. Iga konteiner sisaldab kuivatusainega (ränigeel) kapslit ja polüeteentereftalaadist (PET) vedru.

Blisterpakend: 3 ja 9 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil. Müügiloa hoidja Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

Tootja Orion Corporation Orion Pharma Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

Orion Corporation Orion Pharma Joensuunkatu 7 FI-24100 Salo Soome

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole: Orion Pharma Eesti OÜ Tel: + 372 66 44 550 E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Infoleht on viimati uuendatud septembris 2025.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Migsun 85 mg/500 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 119 mg sumatriptaansuktsinaati, mis vastab 85 mg sumatriptaanile, ja 500 mg naprokseennaatriumi, mis vastab 457 mg naprokseenile.

Teadaolevat toimet omav(ad) abiaine(d) Üks tablett sisaldab 60 mg naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett (tablett)

Kapslikujuline, sinist värvi õhukese polümeerikattega tablett, mille pikkus, laius ja kõrgus on 19 mm x 10 mm x 7 mm, ja mille ühele küljele on pressitud „85/500“ ja teine külg on sile.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Auraga või aurata migreenihoogude peavalu faasi akuutne ravi täiskasvanutel, kui ravi ühekomponendilise ravimiga ei ole olnud piisav .

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Migsun on näidustatud migreeni akuutseks raviks ja seda ei tohi kasutada profülaktilisel eesmärgil. Sumatriptaani/naprokseeni soovitatud annust ei tohi ületada.

Sumatriptaani/naprokseeni on soovitatav manustada võimalikult vara pärast migreenist tingitud peavalu algamist, aga see on tõhus ka siis, kui seda manustada peavalufaasi mistahes etapis.

Soovitatav annus täiskasvanutele on üks tablett 85 mg sumatriptaani/500 mg naprokseeni.

Kui patsiendil ei teki esimesele sumatriptaani/naprokseeni annusele ravivastust, ei tohi sama hoo ajal teist annust võtta. Kui patsiendil on esimesele annusele tekkinud ravivastus, aga haigusnähud tekivad taas, võib võtta teise annuse. Seda eeldusel, et kahe annuse vahel on vähemalt kaks tundi.

Maksimaalne soovitatav annus 24 tunni jooksul on 2 tabletti, mille võtmise vahele jääb vähemalt 2 tundi. Keskmiselt enam kui 5 migreenihoo ravimise ohutus 30-päevase perioodi jooksul ei ole kindlaks tehtud.

Lapsed Sumatriptaani/naprokseeni ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole tõestatud.

Eakad (üle 65-aastased) Sumatriptaani/naprokseeni ei ole eakatel uuritud ja selle ravimi kasutamine nimetatud vanuserühmal ei ole soovitatav. Eakatel esineb tõenäolisemalt vanusega seotud maksa- ja neerufunktsiooni langus.

Maksakahjustus Maksakahjustuse mõju sumatriptaani/naprokseeni farmakokineetikale ei ole uuritud. Sumatriptaani/naprokseeni tarvitamine on vastunäidustatud mõõduka ja raske (Child-Pugh klass B ja C) maksapuudulikkuse korral (vt lõik 4.3). Sumatriptaani/naprokseeni ei soovitata kasutada kerge maksakahjustusega patsientidel (Child-Pugh klass A). Kui kerge maksakahjustusega patsientidel on siiski vaja sumatriptaani/naprokseeni kasutada, võib 24 tunni jooksul võtta ainult ühe annuse ja patsienti tuleb ravi ajal jälgida.

Neerukahjustus Neerukahjustuse mõju sumatriptaani/naprokseeni farmakokineetikale ei ole uuritud. Sumatriptaani/naprokseeni tarvitamine on vastunäidustatud patsientidel, kelle glomerulaarfiltratsiooni kiirus (GFR) on väiksem kui 30 ml/min/1,73 m2 (vt lõik 4.3). Kerge või mõõduka neerukahjutusega patsiendid võivad 24 tunni jooksul võtta ainult ühe annuse ja ravi ajal tuleb jälgida neerufunktsiooni.

Manustamisviis Suukaudseks kasutamiseks. Migsun tabletid tuleb alla neelata tervelt koos veega. Tablette ei tohi poolitada, purustada ega närida, kuna see võib mõjutada ravimi optimaalset imendumiskiirust. Migsun tablette võib võtta koos söögiga või ilma.

4.3 Vastunäidustused

• Ülitundlikkus toimeainete või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Sumatriptaani/naprokseeni tarvitamine on vastunäidustatud patsientidel:

• kellel on raske südamepuudulikkus, anamneesis müokardiinfarkt või isheemiline südamehaigus, koronaarne vasospasm (Prinzmetali stenokardia), perifeerne vaskulaarhaigus või isheemilisele südamehaigusele iseloomulikud sümptomid või nähud;
• kellel on anamneesis isheemiline insult või transitoorne isheemiline atakk (TIA), sest neil patsientidel on suurem risk isheemilise insuldi tekkeks;
• kellel on varem esinenud ülitundlikkusreaktsioone (nt ninapolüübid, astma, nohu, angioödeem või urtikaaria) ibuprofeenile, aspiriinile või teistele mittesteroidsetele põletikuvastastele/valuvaigistavatele ainetele (MSPVA-d). Sellised reaktsioonid võivad lõppeda surmaga. Sellistel patsientidel on teatatud rasketest anafülaksialaadsetest reaktsioonidest naprokseenile;
• kellel on anamneesis seedetrakti ülaosa veritsus või perforatsioon, mis on seotud varasema MSPVA raviga;
• kellel on äge peptiline haavand või seedetrakti veritsus või on neid varem korduvalt esinenud (kaks või enam erinevat tõendatud haavandumise või veritsuse juhtu);
• kellel esineb mõõdukas ja raske hüpertensioon ja kerge ravile allumata hüpertensioon;
• kellel esineb raske neerukahjustus (glomerulaarfiltratsiooni kiirus, GRF < 30 ml/min/1,73 m2);
• kellel esineb mõõdukas ja raske maksakahjustus.

Sumatriptaani/naprokseeni ei tohi kasutada

• samal ajal ergotamiini või ergotamiini derivaatidega (sh metüsergiid) või mis tahes triptaani / 5- hüdroksütrüptamiini1 (5-HT1) retseptori agonistiga;
• samal ajal tagasipööratava toimega (nt moklobemiid) või selleta (nt selegiliin) monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (vt lõik 4.5);
• 2 nädala jooksul pärast MAO-inhibiitorite ravi lõpetamist (vt lõik 4.5);
• raseduse viimasel trimestril (vt lõik 4.6).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Sumatriptaani/naprokseeni võib kasutada ainult siis, kui migreeni diagnoos on kindel.

Sumatriptaan/naprokseen ei ole ette nähtud hemipleegilise, basilaarse ega oftalmopleegilise migreeni raviks.

Kui patsiendil on ebatüüpilised sümptomid või neil puudub sumatriptaani kasutamiseks sobiv diagnoos, siis tuleb enne sumatriptaani/naprokseeni ravi alustamist välistada võimalikud rasked neuroloogilised haigusseisundid (nt insult või transitoorne isheemiline atakk (TIA)).

Kõrvaltoimete vähendamiseks tuleb sümptomite leevendamisel kasutada madalaimat tõhusat annust kõige lühema vajaliku aja jooksul (vt lõik 4.2 ja alltoodud seedetrakti ja südame-veresoonkonnaga seotud riske). Pikaajalisel MSPVA-de ravil olevaid patsiente tuleb kõrvaltoimete tekkimise osas regulaarselt jälgida. Rahvusvahelise Peavaluühingu (International Headache Society – IHS) andmetel võib ägeda või sümptomaatilise migreeni ravimite regulaarne tarvitamine enam kui 9-l päeval kuus või enam kui 3 kuu jooksul soodustada ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu väljakujunemist. Enamasti see seisund kaob, kui ravimite liigtarvitamine lõpetatakse, aga mitte alati.

Mõju südame- ja ajuveresoonkonnale

Sumatriptaan Ravimi Migsun toimeaine sumatriptaan võib põhjustada ajuarterite vasospasmi. Sumatriptaani/naprokseeni kasutamine on vastunäidustatud patsientidel, kellel esineb ravile allumatu hüpertensioon, südame isheemiatõbi, südame rütmihäired ja kellel on esinenud müokardiinfarkt (vt lõik 4.3). Sumatriptaani/naprokseeni ei soovitata kasutada patsientidel, kellel on pereanamneesis südame isheemiatõbi või esinevad selle haiguse riskitegurid.

Sumatriptaan võib põhjustada mööduvaid sümptomeid nagu valu ja pitsitustunne rindkeres, mis võib olla tugev ja kiirata kurku (vt lõik 4.8). Kui leitakse, et need sümptomid viitavad südame isheemiatõvele, ei tohi sumatriptaani rohkem manustada ja tuleb läbi viia asjakohane läbivaatus. Sumatriptaani ei tohi enne südame-veresoonkonna seisundi hindamist anda patsientidele, kellel esinevad südame isheemiatõve riskitegurid, sealhulgas nendele, kes on ahelsuitsetajad või kes kasutavad nikotiinasendusravi (vt lõik 4.3). Erilist tähelepanu tuleb pöörata menopausijärgses seisundis naistele ja üle 40-aastastele meestele, kellel esinevad need riskitegurid. Selline seisundi hindamine ei pruugi aga tuvastada kõiki südamehaigusega patsiente. Väga harva on patsientidel, kellel ei kaasne südame-veresoonkonna haigust, tekkinud rasked südamega seotud haigusnähud.

Sumatriptaani tuleb ettevaatlikult manustada patsientidele, kellel on kerge ravile alluv hüpertensioon, kuna mõnedel patsientidel on tekkinud mööduvad vererõhu muutused ja perifeersete veresoonte vastupanu tõus (vt lõik 4.3).

Naprokseen Migsun toimeaine naprokseennaatrium on mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA). Mõnede MSPVA-de kasutamine on seotud südame-veresoonkonna kõrvalnähtude (nt müokardiinfarkt, insult või tromboosid) avaldumuse tõusuga, mis võivad põhjustada surma. Risk võib suureneda koos kasutamise kestusega. Südame-veresoonkonna haiguse või selle haiguse riskiteguritega patsientide risk võib olla suurem.

MSPVA-de (Migsun toimeaine naprokseennaatrium) kasutamine võib neerufunktsiooni abil annussõltuvalt soodustada naatriumipeetust, mis võib põhjustada vererõhu tõusu ja/või südame paispuudulikkuse teket.

Kliiniliste uuringute andmed ja epidemioloogilised andmed viitavad, et mõnede MSPVA-de kasutamine, eriti pikaajaliselt ja suurtes annuses, võib olla seotud mõnevõrra suurema tromboosiriskiga arterites (näiteks müokardiinfrakt või insult). Epidemioloogilised uuringud viitavad, et naprokseeni madalad annused (1000 mg ööpäevas) vähendavad seda riski, aga ei maanda seda täielikult.

Patsiente, kellel on ravile allumatu hüpertensioon, südame paispuudulikkus, kindlaks tehtud südame isheemiatõbi, perifeerne vaskulaarhaigus ja/või ajuveresoonte haigusseisund, võib naprokseeniga ravida ainult pärast hoolikat kaalumist. Samasugune kaalumine tuleb läbi viia enne pikaajalise ravi alustamist patsientidel, kellel esinevad südame-veresoonkonna haiguste riskitegurid (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet ja suitsetamine).

Seedetrakti veritsus, haavandumine ja perforatsioon

Naprokseen Kõigi MSPVA-de puhul on teatatud surmaga lõppeda võivatest seedetrakti veritsustest, haavandumisest ja perforatsioonist mistahes ravietapil, hoiatavate sümptomitega või ilma ja sõltumata sellest, kas varasemalt on raskeid seedetrakti kõrvaltoimeid esinenud.

Seedetrakti veritsuse, haavandumise ja perforatsiooni risk on suurem kõrgemate annuste ja varasema haavandumise korral, eriti kui sellega kaasnes veritsus ja perforatsioon (vt lõik 4.3), ja eakatel patsientidel. Sellised patsiendid peavad ravi alustama madalaima kättesaadava annusega. Nendel patsientidel tuleb kaaluda kombinatsioonravi seedetrakti kaitsvate ravimitega (nt misoprostool või prootonpumba inhibiitorid), samuti patsientidel, kes samaaegselt vajavad väikeses annuses atsetüülsalitsüülhapet või muid ravimeid, mis tõenäoliselt suurendavad seedetrakti kõrvaltoimete riski (vt lõik 4.5).

Patsiendid, kellel on varasemalt esinenud toksilist mõju seedetraktile, eriti eakad patsiendid, peavad ravi alguses teatama kõigist ebatavalistest kõhupiirkonna sümptomitest (eriti veritsusest). Ettevaatlik tuleb olla patsientide osas, kes samaaegselt tarvitavad ravimeid, mis võivad suurendada haavandumise või veritsuse riski, nt suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid nagu varfariin, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid ja trombotsüütide agregatsiooni pärssivaid ravimeid nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5). Kui naprokseeni tarvitaval patsiendil tekib seedetrakti veritsus või haavandumine, tuleb ravimi tarvitamine lõpetada (vt lõik 4.3). MSPVA-sid tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel on anamneesis seedetrakti haigused (haavandiline koliit, Crohni tõbi), kuna need seisundid võivad süveneda (vt lõik 4.8).

Serotoniinisündroom

Sumatriptaan Üksikutel juhtudel on turuletulekujärgselt teatatud serotoniinisündroomist pärast SSRI-de ja sumatriptaani tarvitamist (sh vaimse seisundi muutused, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus ja neuromuskulaarsed häired). Triptaanide ja SNRI-de samaaegse tarvitamise järel on teatatud serotoniinisündroomis. Kui sumatriptaani ja SSRI või SNRI samaaegne kasutamine on kliiniliselt põhjendatud, tuleb patsienti nõuetekohaselt jälgida (vt lõik 4.5).

Rasked nahaga seotud kõrvaltoimed

Naprokseen Naprokseeni raviga seoses on turuletulekujärgselt teatatud eksfoliatiivsest dermatiidist, Stevensi- Johnsoni sündroomist (SJS), toksilisest epidermaalsest nekrolüüsist (TEN) ning eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (DRESS), mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga (vt lõik 4.8). Risk nende reaktsioonide tekkeks näib olevat kõige suurem ravi alustamisel: enamikul juhtudest algas reaktsioon esimesel ravikuul. Nendele reaktsioonidele viitavate nähtude ja sümptomite ilmnemisel tuleb Migsun’i kasutamine kohe lõpetada. Kui patsiendil on Migsun’i kasutamisel tekkinud Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN) või eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS), ei tohi ravi Migsun’iga uuesti alustada ja see tuleb alaliselt lõpetada.

Hematoloogilised reaktsioonid

Naprokseen Naprokseen vähendab trombotsüütide agregatsiooni ja pikendab veritsusaega. Patsiente, kellel on hüübimishäired või kes tarvitavad ravimeid, mis segavad hemostaasi, tuleb naprokseeni sisaldavate ravimite manustamisel hoolega jälgida (vt lõik 4.5).

Krambihood

Sumatriptaan Sumatriptaani tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel on anamneesis krambihood või teised riskitegurid, mis muudavad nad krambihoogudele vastuvõtlikuks, kuna sumatriptaani tarvitamisega on teatatud krambihoogudest (vt lõik 4.8).

Ülitundlikkusreaktsioonid

Sumatriptaan Patsientidel, kellel esineb teadaolev ülitundlikkus sulfoonamiididele, võib sumatriptaani manustamise järel tekkida allergiline reaktsioon. Reaktsioonid võivad olla naha ülitundlikkusest (nt urtikaaria) kuni anafülaksiani. Risttundlikkuse andmed on vähesed, aga sumatriptaani manustamisel sellistele patsientidele tuleb olla ettevaatlik.

Naprokseen Eelsoodumuse korral võivad tekkida ülitundlikkusreaktsioonid. Anafülaktilised (anafülaktoidsed) reaktsioonid võivad tekkida nii patsientidel, kellel on anamneesis ülitundlikkus või kokkupuude atsetüülsalitsüülhappe, teiste MSPVA-de või naprokseeni sisaldavate ravimitega, kui ka neil, kellel see puudub. Sellised reaktsioonid võivad tekkida ka neil, kellel on anamneesis angioödeem, bronhospastiline reaktsioon (nt astma), nohu ja ninapolüübid. Anafülaktoidsed reaktsioonid, nagu anafülaksia, võivad lõppeda surmaga. Mõju neerudele

Naprokseen Vedelikupuudus põletikuvastase toimega valuvaigistite (st MSPVA-d) kasutamise ajal suurendab ägeda neerupuudulikkuse riski, seetõttu tuleb patsiendi võimalik vedelikupuudus kompenseerida enne ravi alustamist naprokseeniga. Nendel patsientidel, kellel on anamneesis märkimisväärne vedelikupuudus, tuleb naprokseeniga ravi alustada ettevaatlikult. Nagu teiste põletikuvastase toimega valuvaigistite korral, põhjustab ka pikaajaline ravi naprokseeniga neerude papillaarnekroosi ja muid patoloogilisi muutusi neerudes.

MSPVA-de manustamine võib põhjustada annussõltuva prostaglandiinide moodustamise vähenemise ja neerupuudulikkuse. Selline reaktsioon ohustab enim patsiente, kellel on neeru- või südamefunktsiooni langus, maksafunktsiooni häire, kes tarvitavad diureetikume, angiotensiini

konverteeriva ensüümi inhibiitoreid, angiotensiin II retseptorite antagoniste ja kes on eakad. Nendel patsientidel tuleb jälgida ka neerufunktsiooni (vt ka lõik 4.2).

Naprokseeni tarvitamisega seoses on teatatud neerufunktsiooni langusest, neerupuudulikkusest, ägedast interstitiaalsest nefriidist, hematuuriast, proteinuuriast, neerude papillaarnekroosist ja vahel ka nefrootilisest sündroomist.

Hingamisteede haigused

Naprokseen Ravimi manustamisel patsientidele, kellel esineb või on esinenud bronhiaalastma või allergia, tuleb olla ettevaatlik, kuna teadaolevalt põhjustavad NSAID-id sellistel patsientidel bronhospasmi.

Eakad

Naprokseen MSPVA-de kõrvaltoimed tekivad sagedamini eakatel ja/või kurnatud patsientidel, eriti seedetrakti verejooks ja perforatsioon, mis võib lõppeda surmaga (vt lõik 4.2). Nendel patsientidel ei ole MSPVA- de pikaajaline kasutamine soovitatav. Kui valikuks on pikaajaline ravi, tuleb neid patsiente regulaarselt läbi vaadata.

Kasutamine maksa- või neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel

Naprokseen Nagu ka teiste MSPVA-de korral, võivad muutused tekkida ühes või enamas maksafunktsiooni näitajas. Maksafunktsiooni häired võivad olla põhjustatud ülitundlikkusest, mitte otsesest mürgisusest. Selle ravimi, nagu ka teiste MSPVA-de osas on teatatud rasketest maksareaktsioonidest, sealhulgas ikterus ja hepatiit (mõnel juhul on hepatiit lõppenud surmaga). Teatatud on ristreaktiivsusest.

Neerupuudulikkusega patsientidele tuleb naprokseeni manustada erilise ettevaatlikkusega, seda eriti pikaajalise ravi korral. Tuleb tagada ka piisav diurees.

Vähenenud neeruperfusiooni korral soovitatakse enne naprokseeniga ravi alustamist ja selle ajal jälgida neerufunktsiooni.

Sumatriptaan Sumatriptaani tuleb ettevaatlikult manustada patsientidele, kelle seisund võib oluliselt mõjutada ravimite imendumist, metabolismi või eritamist, nt maksa- (Child-Pugh klass A või B; vt lõigud 4.2 ja 5.2) või neerufunktsiooni langus. Kombineerimine teiste MSPVA-dega

Naprokseen Naprokseeni sisaldavate ravimite kombineerimine teiste MSPVA-dega, sealhulgas tsüklooksügenaas-2 selektiivsete inhibiitoritega, ei ole soovitatav, kuna esineb kumulatiivne risk MSPVA-dega seotud tõsiste kõrvaltoimete tekkeks.

Toime silmadele

Naprokseen Üksikutel juhtudel on MSPVA-de (sh naprokseen) tarvitajad teavitanud nägemishäiretest (vt lõik 4.8), kuigi põhjuslikku seost ei ole tuvastatud. Patsientidele, kellel naprokseeniga ravi ajal tekivad nägemishäired, tuleb teha silmade- ja nägemiskontroll.

Teised hoiatused

Sumatriptaan Triptaanide ja liht-naistepuna (Hypericum perforatum) samaaegsel tarvitamisel võivad sageneda kõrvaltoimed.

Naprokseen Naprokseeni palavikku alandav ja põletikuvastane toime võib langetada palavikku ja vähendada põletikku, seega ei saa neid sümptomeid diagnoosimisel kasutada.

Mistahes peavaluravimi pikaajaline kasutamine võib muuta peavalud tugevamaks. Kui tekib selline olukord või selle tekkimist kahtlustatakse, tuleb arstiga nõu pidada ja ravi lõpetada. Ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu diagnoosi võib kahtlustada patsientidel, kellel esinevad hoolimata regulaarsest peavaluravimite tarvitamisest (või selle tõttu) sagedased või igapäevased peavalud.

Süsteemse erütematoosse luupuse (SLE) ja mitmete sidekoe haigustega patsientidel võib olla suurem risk aseptilise meningiidi tekkeks (vt lõik 4.8).

Mõnel patsiendil on teatatud kergest perifeersest tursest.

Ainevahetusuuringutes ei ole täheldatud naatriumipeetust, aga ei saa välistada, et teatud eeldatava südamefunktsiooni häirega patsientidel on selle kõrvaltoime tekkimise oht suurem.

Kui nahk muutub tundlikuks, tekivad villid või muud pseudoporfüüriale viitavad sümptomid, tuleb ravimi tarvitamine lõpetada ja patsienti hoolega jälgida.

Erandjuhtudel võib tuulerõugeviirus põhjustada nahal ja pehmetel kudedel raskeid nakkusnähte. Tänaseni ei saa välistada MSPVA-de panust selliste nakkuste tekkimises. Seetõttu on tuulerõugete korral soovitatav naprokseeni mitte kasutada.

Eakad patsiendid Suurte naprokseeni annuste manustamisel eakatele patsientidele tuleb olla ettevaatlik, kuna on andmeid selle kohta, et valkudega mitteseotud naprokseeni kogus nende organismis suureneb. Eakatel patsientidel tekivad MSPVA-de kõrvaltoimed sagedamini, eriti seedetrakti veritsus ja perforatsioon, mis võivad lõppeda surmaga (vt lõik 4.2).

Abiained Ravim sisaldab 60 mg naatriumi tabletis, mis on võrdne 3%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanul, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Migsun koostoimeid teiste ravimitega ei ole uuritud. Migsun koostoimed on eeldatavasti samad, mis mõlemal toimeainel eraldi.

Ergotamiin ja triptaan / 5-HT1 retseptori agonistid

Sumatriptaan Teadaolevalt põhjustavad ergotamiini sisaldavad ravimid pikenenud vasospastilisi reaktsioone. Kuna teooria põhjal need toimed kumuleeruvad, on ergotamiini sisaldavate või ergotamiini tüüpi ravimite (nt dihüdroergotamiini või metüsergiidi) tarvitamine 24 tunni jooksul pärast sumatriptaani/naprokseeni manustamist (vt lõik 4.3) vastunäidustatud.

Sumatriptaani/naprokseeni manustamist koos teiste 5-HT1-agonistidega ei ole migreenihaigetel hinnatud. Kuna 5-HT1-agonistidega koos manustamisel on pärgarteri vasospasmi risk teoreetiliselt suurem, peab nende ravimite manustamise vahele jääma vähemalt 24 tundi (vt lõik 4.3).

Monoamiini oksüdaasi inhibiitorid

Sumatriptaan Piiratud arvu patsientidega läbiviidud uuringutes on MAO-inhibiitorid vähendanud sumatriptaansuktsinaadi kliirensit, mis suurendab oluliselt süsteemset ekspositsiooni. Seetõttu on MAO-inhibiitoreid tarvitavatel patsientidel ja 2 nädalat pärast MAO-inhibiitorite tarvitamise lõpetamist (vt lõik 4.3) ravi sumatriptaani/naprokseeniga vastunäidustatud.

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid

Sumatriptaan Üksikutel juhtudel on müügiloa saamise järel teatatud pärast SSRI-de ja sumatriptaani tarvitamist serotoniinisündroomist (sh vaimse seisundi muutused, autonoomse närvisüsteemi ebastabiilsus ja neuromuskulaarsed häired). Serotoniinisündroomist on teatatud ka pärast triptaanide ja SNRI-de samaaegset tarvitamist (vt lõik 4.4.).

Naprokseen SSRI-de kombineerimisel MSPVA-dega suureneb seedetrakti veritsuse oht (vt lõik 4.4).

Antikoagulandid

Naprokseen MSPVA-de tarvitamist koos antikoagulantidega (sh varfariin ja hepariin) peetakse ohtlikuks, välja arvatud juhul, kui seda tehakse arsti otsese järelevalve all, kuna MSPVA-d võivad antikoagulantide toimet tugevdada (vt lõik 4.4).

Metotreksaat

Naprokseen Metotreksaadi samaaegsel manustamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna selle mürgisus võib suureneda, sest naprokseen, nagu ka teised MSPVA-d, vähendab loommudelites teadaolevalt metotreksaadi tubulaarsekretsiooni.

Südameglükosiidid

Naprokseen MSPVA-de manustamine samaaegselt südameglükosiididega, näiteks digoksiiniga, võib suurendada südameglükosiidide sisaldust plasmas. Samaaegse MSPVA-de ravi ajal ja pärast seda võib olla vajalik muuta südameglükosiidide annuseid ja jälgida hoolikalt patsiente. Liitium

Sumatriptaan Sumatriptaani ja liitiumi samaaegne kasutamine võib suurendada serotoniinisündroomi riski.

Naprokseen MSPVA-de kasutamise lõpetamisel või alustamisel on soovitatav jälgida liitiumi kontsentratsiooni plasmas, kuna see võib suureneda.

Tsüklosporiin

Naprokseen MSPVA-de samaaegsel manustamisel koos tsüklosporiiniga tuleb olla ettevaatlik, kuna nefrotoksilisuse risk on suurenenud.

Takroliimus

Naprokseen Kui MSPVA-sid manustatakse koos takroliimusega, on oht nefrotoksilisuse tekkeks.

Atsetüülsalitsüülhape

Naprokseen Kliinilised farmakodünaamilised andmed viitavad, et naprokseeni samaaegne tarvitamine koos atsetüülsalitsüülhappega kauem kui ühe päeva võib pärssida atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse toimet trombotsüütide aktiivsusele, ja see pärsitus võib kesta mitmeid päevi pärast naprokseeniga ravi lõpetamist. Selle vastastikuse toime kliiniline olulisus on teadmata.

Hüübimisvastased ained

Naprokseen MSPVA-de kombineerimisel hüübimisvastaste ainetega tõuseb seedetrakti veritsuse risk (vt lõik 4.4). Eksperimentaaluuringutes on leitud, et klopidrogeel suurendab naprokseenist põhjustatud verekaotust seedetraktist. Tõenäoliselt kehtib see kõikidele MSPVA-dele. MSPVA-sid ei tohi kombineerida tiklopidiiniga, kuna see pärsib trombotsüütide funktsiooni veelgi.

Laboriuuringud

Sumatriptaani/naprokseeni võimet tavaliste kliiniliste laboriuuringute tulemusi mõjutada ei ole uuritud.

Sumatriptaan Teadaolevalt ei mõjuta sumatriptaan tavaliste kliiniliste laboriuuringute tulemusi.

Naprokseen Ravi naprokseeniga soovitatakse ajutiselt katkestada 48 tundi enne neerupealsete funktsiooni analüüside tegemist, kuna naprokseen võib mõjutada osasid 17-ketosteroidide analüüse. Samamoodi võib naprokseen osasid 5-hüdroksüindool-äädikhappe uriinianalüüse mõjutada.

Naprokseen võib pärssida trombotsüütide agregatsiooni ja pikendada veritsusaega. Seda toimet tuleb veritsusaegade määramisel meeles pidada.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Naprokseen Prostaglandiinide sünteesi pärssimine võib rasedusele ja/või embrüo/loote arengule halvasti mõjuda. Epidemioloogiliste uuringute andmed viitavad, et prostaglandiinide sünteesi inhibiitorite kasutamine raseduse varases faasis suurendab raseduse katkemise, südame väärarendite ja gastroskiisi riski. Südame-veresoonkonna väärarendite absoluutne risk suurenes vähem kui 1% määralt 1,5% juurde. On kokku lepitud, et koos annuse ja ravi kestuse pikenemisega risk suureneb.

Alates 20. rasedusnädalast võib naprokseen põhjustada loote neerufunktsiooni häiretest tingitud oligohüdramnioni. See võib tekkida kohe pärast ravi alustamist ja on ravi lõpetamisel tavaliselt pöörduv. Lisaks on teatatud arterioosjuha ahenemisest pärast ravi MSPVA-dega teisel trimestril, millest enamik taandus pärast ravi lõpetamist.

Raseduse kolmandal trimestril võivad kõik prostaglandiinide sünteesi inhibiitorid põhjustada lootel:

• kardiopulmonaalset toksilisust (arterioosjuha enneaegne ahenemine/sulgumine ja pulmonaalne hüpertensioon);

• neerufunktsiooni häireid, mis võivad areneda oligohüdramnioniga neerupuudulikkuseks (vt eespool ja all).

Raseduse lõpus võivad emal ja lootel tekkida:

• veritsusaja pikenemine, agregatsioonivastane toime, mis võib tekkida isegi väga väikeste annuste korral;
• emaka kokkutõmmete pärsitus, mille tulemusel võib sünnitus kas edasi lükkuda või pikeneda.

Sumatriptaan Turuletulekujärgselt on sumatriptaani kasutamisest raseduse esimesel trimestri ajal kogutud andmeid enam kui 1000 naise kohta. Kuigi andmed ei ole kindlate järelduste tegemiseks piisavad, ei viita need kaasasündinud puuete suurenenud riskile. Kogemused sumatriptaani kasutamisega raseduse teisel ja kolmandal trimestril on vähesed.

Sumatriptaan/naprokseen Migsun’i ei tohi raseduse esimesel ja teisel trimestril kasutada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik. Kui Migsun’i kasutab naine, kes üritab rasestuda või kellel on raseduse esimene või teine trimester, tuleb kasutada võimalikult väikest annust ja ravi peab kestma võimalikult lühikest aega. Pärast mitmepäevast kokkupuudet naprokseeniga alates 20. rasedusnädalast tuleb kaaluda raseda sünnituseelset jälgimist oligohüdramnioni ja arterioosjuha ahenemise suhtes. Oligohüdramnioni või arterioosjuha ahenemise ilmnemisel tuleb Migsun’i kasutamine lõpetada. Migsun’i kasutamine raseduse kolmandal trimestril on vastunäidustatud (vt osa 4.3).

Imetamine

Teadete kohaselt Migsun’i mõlemad toimeained, sumatriptaan ja naprokseen erituvad rinnapiima. Sumatriptaan eritub rinnapiima, kusjuures imiku keskmine suhteline annus pärast sumatriptaani üksikannuse manustamist on < 4%. Nende ravimite võimalike kõrvaltoimete tõttu vastsündinutele tuleb Migsun’i kasutamist last rinnaga toitvatel emadel vältida. Rinnapiim, mis eritub vähemalt 12 tundi pärast ravi, tuleb ära visata.

Fertiilsus

Naprokseeni, nagu kõigi tsüklooksügenaasi/prostaglandiini inhibiitorite kasutamine, võib kahjustada viljakust ning seda ei soovitata naistele, kes püüavad rasestuda. Naistel, kellel on rasestumine raskendatud või kes läbivad viljatusega seotud uuringuid, tuleb kaaluda naprokseeniga ravi katkestamist.

4.7 Mõju autojuhtimise ja masinate kasutamise võimele

Uuringuid ravimi mõjust autojuhtimise ja masinate kasutamise võimele ei ole tehtud. Migsun võib põhjustada unisust ja pearinglust, mis võib mõjutada autojuhtimise ja masinate kasutamise võimet.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte Kuna Migsun sisaldab nii sumatriptaansuktsinaati kui ka naprokseennaatriumi, võivad selle kombinatsioonravimi mõned kõrvaltoimed olla sarnased mõlema toimeaine teadaolevatele kõrvaltoimetele.

5-HT1 agonistide, sh sumatriptaani kasutamisel on esinenud raskeid südamega seotud haigusnähte, millest mõned on lõppenud surmaga. Sellised juhtumid on väga harvad ja enamik neist on tekkinud patsientidel, kellel esinevad südame isheemiatõve riskitegurid. Teatatud nähud on muuhulgas olnud pärgarteri vasospasm, mööduv müokardi isheemia, müokardiinfarkt, ventrikulaarne tahhükardia ja vatsakeste fibrillatsioon (vt osad 4.3 ja 4.4).

NSAID-ide (sh naprokseeni) enimlevinud kõrvaltoimed on seotud seedetraktiga, millest kõige raskem on peptiline haavand verejooksuga või ilma selleta. Surmajuhtumid on esinenud eelkõige eakate vanusrühmas.

Sumatriptaani/naprokseeni kliinilistes uuringutes on täiskasvanutel enim teatatud järgmistest kõrvaltoimetest (avaldumus ≥ 2%): pearinglus, unisus, paresteesia, iiveldus, suukuivus, düspepsia, ebamugavustunne rinnus. Võrreldes mõlema toimeaine kindlaks tehtud ohutusprofiiliga ei tuvastatud sumatriptaani/naprokseeni ravi ajal ühtegi uut ohutusalast leidu.

Kõrvaltoimete tabel Kõrvaltoimete esinemissagedus on määratletud järgmiselt: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1 000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1 000); väga harv (< 1/10 000); teadmata (ei saa olemasolevate andmete põhjal hinnata).

Sumatriptaan

Organsüsteem Sage Harv Väga harv Teadmata Immuunsüsteemi Ülitundlikkus- häired reaktsioonid naha Psühhiaatrilised Ärevus häired Närvisüsteemi Pearinglus, Krambihood*, häired surisev tunne, värinad, düstoonia, Silma kahjustused Värelemine, Südame häired Bradükardia, Vaskulaarsed Mööduv vererõhu Hüpotensioon, häired suurenemine, mis Raynaud’ sündroom Respiratoorsed, Düspnoe rindkere ja

Organsüsteem Sage Harv Väga harv Teadmata mediastiinumi häired Seedetrakti häired Iiveldus ja Isheemiline koliit, Naha ja Liighigistamine nahaaluskoe kahjustused Lihaste, luustiku Müalgia Kaela jäikus, ja sidekoe liigesvalu kahjustused Reproduktiivse Rindade valu süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja Valu, kuuma- või Traumast manustamiskoha külmatunne, põhjustatud valu ja reaktsioonid surve- või põletiku Uuringud Aeg-ajalt on *Mõnel juhul on need tekkinud patsientidel, kellel on anamneesis krambihood või kaasuvad seisundid, mis soodustavad krambihoogude teket. Mõnel juhul on need toimed tekkinud ka patsientidel, kellel soodustavad tegurid puuduvad. **Nägemishäired võivad tekkida ka migreenihoost tingituna. ***On esinenud mõnel patsiendil, aga on ebaselge, kas see on seotud sumatriptaani või kaasuva seisundiga. Naprokseen

Organsüsteem Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Vere ja lümfi- eosinofiilia, süsteemiga trombotsüto- seotud häired peenia,

Organsüsteem Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Immuun- Ülitundlikkus- süsteemi häired reaktsioonid, Ainevahetus- ja Hüper- toitumis-häired kaleemia, Psühhiaatri- Meeleolu lised häired muutused, Närvisüsteemi Peavalu, Krambid Aseptiline häired pearinglus, meningiit, Silmade Nägemishäired kahjustused Kõrva ja Tinnitus, Kuulmislangus labürindi kuulmishäired kahjustused Südame Südame- Südame- häired*) puudulikkuse pekslemine Vaskulaarsed Vaskuliit häired*) Respiratoorsed, Kopsuturse, Eosinofiilne rindkere ja astma pneumoniit mediastiinumi süvenemine häired Seedetrakti Ülakõhu- Igemepõletik, Seedetrakti Siaaladeniit, häired**) valu, kõhulahtisus, haavandid, pankreatiit kõrvetised, oksendamine, verejooksud iiveldus, düspepsia, ja/või kõhu- perforatsioon kinnisus , veriroe,

Organsüsteem Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Väga harv Teadmata Maksa- ja Maksaensüü Toksiline sapiteede mide tõus, hepatiit häired ikterus Naha ja Sügelus, Juuste Lameda Eosinofiilia nahaaluskoe nahalööbed, väljalangemine, lihheni, sõlmja ja kahjustused urtikaaria, fotosensitiivsus, erüteemi ja süsteemsete Lihaste, Müalgia, luustiku ja lihasnõrkus sidekoe kahjustused Neerude ja Hematuuria, kuseteede neerupuudulikk häired us, glomerulo- Reproduktiivse Menstruaal- süsteemi ja tsükli häire rinnanäärme häired Üldised häired Väsimus Janutunne Püreksia ja manustamis- koha reaktsioonid Valitud kõrvaltoimete kirjeldus *) NSAID-raviga seoses on teatatud tursete tekkest, hüpertensioonist ja südamepuudulikkusest. Kliiniliste uuringute andmed ja epidemioloogilised andmed viitavad, et naprokseeni kasutamine, eriti pikaajaliselt ja suurtes annuses, võib olla seotud mõnevõrra suurema tromboosiriskiga arterites (näiteks müokardiinfrakt või insult). **) Seedetrakt: enim kõrvaltoimeid on seotud seedetraktiga. Tekkida võivad haavandid, perforatsioonid ja seedetrakti verejooks. Sellised seisundid võivad olla eluohtlikud, eriti eakatele. Naprokseeni kasutamise järel on teatatud iiveldusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, puhitusest, kõhukinnisusest, kõrvetistest, kõhuvalust, veriroest, verioksest, haavandilisest igemepõletikust ja koliidi või Crohni tõve ägenemisest. Gastriiti on esinenud harvem.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid

Naprokseeni üleannustamisega seotud sümptomid Sümptomiteks võivad olla iiveldus, oksendamine, valu kõhupiirkonnas, unisus, pearinglus, meeltesegadus, kõhulahtisus, maoverejooks, krambid (harva), mööduvad maksafunktsiooni muutused, hüpotrombineemia, neerupuudulikkus, apnoe ja metaboolne atsidoos.

Sumatriptaani üleannustamisega seotud sümptomid 400 mg suukaudset ja 16 mg subkutaanset annust ületavad annused ei ole seotud muude kõrvaltoimetega peale ravimi omaduste kokkuvõtte lõigus 4.8 nimetatute.

Naprokseeni üleannustamise ravi Sümptomaatiline ravi vastavalt vajadusele. Ühe tunni jooksul tuleks patsiendile manustada aktiivsüsi, et pärssida naprokseeni imendumist ja takistada enterohepaatilist tsirkulatsiooni.

Kuna naprokseen seondub suurel määral valkudega, ei vähenda hemodialüüs naprokseeni plasmakontsentratsiooni. Aga hemodialüüs võib siiski olla sobiv neerupuudulikkusega patsientidele, kes on tarvitanud naprokseeni. Hemodialüüs võib kiirendada naprokseeni peamise metaboliidi, 6-0- demetüülnaprokseeni, elimineerimist.

Seedetrakti tüsistuste ennetamiseks tuleb kaaluda H blokaatori või prootonpumba inhibiitori manustamist. Veenduda tuleb piisavas uriinierituses. Neeru- ja maksafunktsiooni tuleb hoolikalt jälgida. Vastavalt patsiendi kliinilisele seisundile võib olla vajalik rakendada ka muid ravimeetodeid. Sumatriptaani üleannustamise ravi Üleannustamise korral tuleb patsienti jälgida vähemalt 10 tunni jooksul ja vajadusel rakendada tavapäraseid toetavaid ravimeetodeid. Hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi mõju sumatriptaani plasmakontsetratsioonile on teadmata.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: migreenivastased preparaadid, selektiivsed serotoniini (5HT ) agonistid, ATC-kood: N02CC51 Toimemehhanism

Migsun on fikseeritud annusega kombinatsioon sumatriptaansuktsinaadist ja naprokseennaatriumist, mis mõlemad panustavad farmakoloogiliselt erinevate toimemehhanismidega migreenivalu leevendamisse.

Sumatriptaan Sumatriptaan on spetsiifiline ja selektiivne 5-hüdroksütrüptamiini 1D1 (5HT1D) retseptori agonist, millel puudub toime teistele 5HT-retseptori alaliikidele (5HT -5HT ). Veresoonte 5HT -retseptorid asuvad peamiselt ajuveresoontes ja need osalevad vasokonstriktsioonis. 1D Loomadel pärsib sumatriptaan selektiivselt verevoolu unearteris, aga ei muuda verevoolu ajus.

Unearter varustab verega ajuväliseid ja ajusiseseid kudesid, näiteks ajukelmeid, ja nende veresoonte laienemine ja/või tursumine on inimesel arvatavasti migreeni peamine tekkemehhanism. Lisaks viitavad loomadel tehtud uuringute tulemused, et sumatriptaan pärsib kolmiknärvi aktiivsust. Mõlemad toimed (ajuveresoonte konstriktsioon ja kolmiknärvi aktiivsuse pärssimine) võivad olla osa sumatriptaani migreenivastasest toimest inimesele.

Naprokseen Naprokseen on mittesteroidne põletikuvastane aine (MSPVA), millel on loomadel tehtud klassikaliste uuringute põhjal palavikku alandav toime. Naprokseenil on põletikuvastane toime ka eemaldatud neerupealistega loomadele, mis viitab, et selle toimet ei vahendata ajuripatsi- neerupealiste teljel.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Migsun’i efektiivsust auraga või aurata migreeni akuutses ravis täiskasvanutel demonstreeriti kahes keskses üksikannusega randomiseeritud topeltpimedas mitmekeskuselises paralleelrühmadega uuringus (uuring 1 ja uuring 2), milles kasutati platseebot ja igat üksikut toimeainet (sumatriptaan ja naprokseen) võrdlusravina. Nendesse kahte uuringusse kaasatud isikud olid valdavalt naised (87%) ja valgenahalised (88%) ning nende keskmine vanus oli 40 aastat (vahemikus 18... 65 aastat). Osalejaid juhendati ravima mõõduka kuni tugeva valuga migreeni 1 tabletiga. 2 tunni jooksul pärast manustamist ei lubatud kasutada päästeravimit. Kaasnevad esmased tulemusnäitajad olid Migsun’i paremus platseebost 2 tundi pärast manustamist järgmiste tulemusnäitajate osas: valu leevenemine (valu puudub või nõrk valu); fotofoobia, fonofoobia ja iivelduse esinemissagedus; ja Migsun’i paremus võrreldes üksikkomponentidega (sumatriptaan ja naprokseen) püsivalt valuvabaks saamisel 24 tunni pärast. Osalejad hindasid oma peavalu määra ja sellega seotud fotofoobia, fonofoobia, iivelduse ja oksendamise sümptomeid 2 tundi pärast uuringuravimi ühe annuse võtmist. Peavalu leevenemist määratleti kui peavalu raskusastme vähenemist mõõdukast või tugevast valust kuni nõrga või puuduva valuni. Püsivalt valuvaba defineeriti kui peavalu raskusastme vähenemine mõõdukast või tugevast valust valu puudumiseni 2 tundi pärast manustamist, ilma et nõrk, mõõdukas või raske valu taastuks ning päästeravimit ei kasutatud 24 tunni jooksul pärast manustamist.

Uuringute 1 ja 2 tulemused on kokku võetud tabelis 1. Mõlemas uuringus oli nende patsientide protsent, kes saavutasid peavalu leevenemise 2 tundi pärast ravi, oluliselt suurem patsientide hulgas, kes said Migsun’i 85 mg/500 mg (65% ja 57%). ), võrreldes nendega, kes said platseebot (28% ja 29%). Lisaks oli patsientide protsent, kes jäid valuvabaks ilma muid ravimeid kasutamata 24 tunni jooksul pärast manustamist, oluliselt suurem Migsun’i ühekordse annuse saanud patsientide hulgas (25% ja 23%), võrreldes platseebot saanud patsientidega (8% ja 7%) või kes said ainult sumatriptaani (16% ja 14%) või naprokseeni (10%). Tabel 1. Täiskasvanud patsientide protsent, kellel pärast ravi tekkis 2-tunnine valu leevenemine ja said püsivalt valuvabaksa

2-tunnine valu leevenemine Uuring 1 65%b 55% 44% 28% Uuring 2 57%b 50% 43% 29% Püsivalt valuvaba (2...24 tundi) Uuring 1 25%c 16% 10% 8% Uuring 2 23%c 14% 10% 7% a P väärtused on toodud ainult etteantud võrdluste jaoks b P < 0,05 vs. platseebo ja 85 mg sumatriptaani

c P < 0,01 vs. platseebo ja 85 mg sumatriptaani ja naprokseennaatrium

Võrreldes platseeboga vähenes 2 tundi pärast Migsun’i manustamist migreeniga seotud sümptomite, nt fotofoobia, fonofoobia ja iiveldus, esinemissagedus ning päästeravimi kasutamise tõenäosus 24 tunni jooksul pärast esimest annust.

Migsun oli platseebost efektiivsem, olenemata aura olemasolust; peavalu kestusest enne ravi; uuringus osaleja soost, vanusest või kehakaalust; või samaaegsest suukaudsete kontratseptiivide või tavaliste migreeni profülaktiliste ravimite (nt beetablokaatorid, epilepsiavastased ravimid, tritsüklilised antidepressandid) kasutamisest.

Lapsed Euroopa Ravimiamet ei kohusta esitama Migsun’iga läbi viidud uuringute tulemusi laste kõikide alarühmade kohta migreenipeavalude ravis. Teave lastel kasutamise kohta: vt lõik 4.2.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Sumatriptaani ja naprokseeni kombinatsioonravimi vastastikmõju võrdlevates ja biosaadavuse kliinilistes uuringutes on näidatud, et kombinatsioonravim Migsun ei mõjuta oluliselt sumatriptaani ja naprokseeni biosaadavust võrreldes toimeainete eraldi manustamisega.16 uuritavaga läbiviidud ristuva ülesehitusega uuringus oli sumatriptaani/naprokseeni kombinatsioonravimi farmakokineetika migreenihoo ajal ja migreenivabal perioodil sarnane.

Sumatriptaan Kui seda manustatakse migreenihoo ajal, on sumatriptaansuktsinaadi keskmine maksimaalne kontsentratsioon seerumis C ligikaudu 40 ng/ml. Mediaanaeg maksimaalse sumatriptaansuktsinaadi kontsentratsiooni saavutamiseni (T ) Migsun manustamisel oli 5 tundi (vahemik: 0,5 kuni 4,0 tundi). Migsun manustamise järel ei mõjutanud naprokseen oluliselt sumatriptaani farmakokineetikat. Sumatriptaani ekspositsioon (kontsentratsioonikõvera alune pindala AUC) pärast Migsun manustamist on võrdeline sumatriptaani annusega. Võrreldes 85 mg sumatriptaani üksi manustamisega oli tervetel vabatahtlikel C 17% suurem. max Võrreldes Migsun ühe annusega suureneb kahe annuse võtmisel 2-tunnise vahega sumatriptaani keskmine maksimaalne kontsentratsioon seerumis C 1,6 korda ja kontsentratsioonikõvera alune pindala AUC suureneb annusvõrdeliselt. Sumatriptaansuktsinaadi biosaadavus on ligikaudu 14%, mis on tingitud peamiselt presüsteemsest (esmasel maksapassaaži) metabolismist ja osaliselt ka mittetäielikust imendumisest. Naprokseen Tervetel vabatahtlikel hilines Migsun manustamise järel naprokseeni maksimaalse kontsentratsiooni saavutamine ja C oli 25% väiksem võrreldes naprokseeni üksi manustamisega max Migreenihoo ajal on Migsun’i koostises oleva naprokseennaatriumi keskmine maksimaalne kontsentratsioon seerumis C ligikaudu 50 µg/ml ja mediaanaeg maksimaalse naprokseeni kontsentratsiooni saavutamiseni (T ) on 6 tundi (vahemik 3 kuni 16 tundi), mis on teaduskirjanduse andmetel 3 kuni 5,5 tundi pikem, kui naprokseeni ühekordse annustamise korral. See on tõenäoliselt tingitud sumatriptaani mao tühjendamist pärssivast toimest. Migsun’i manustamisjärgne naprokseeni ekspositsioon (kontsentratsioonikõvera alune pindala AUC) on võrdeline naprokseeni annusega. Võrreldes Migsun’i ühe annusega suureneb kahe annuse võtmisel 2-tunnise vahega naprokseeni keskmine maksimaalne kontsentratsioon seerumis C 1,5 korda ja kontsentratsioonikõvera alune pindala AUC 1,6 korda.

Naprokseennaatrium imendub seedetraktist kiiresti ja selle in vivo biosaadavus on 95%.

Manustamine koos toiduga Toit ei mõjutanud oluliselt Migsun’i koostises olevate sumatriptaansuktsinaadi või naprokseennaatriumi biosaadavust, aga lükkas maksimaalse sumatriptaansuktsinaadi kontsentratsiooni (T ) saavutamist ligikaudu 0,6 tundi edasi. Need andmed viitavad, et Migsun võib manustada max sõltumatult söögikordadest. Jaotumine

Sumatriptaan Sumatriptaani plasmavalkudega seondumise võime on madal (14...21%) ja selle keskmine jaotusruumala on 170 liitrit.

Naprokseen Tavaliste annuste korral on naprokseeni plasmavalkudega seondumise võime suurem kui 99%.

Biotransformatsioon

Sumatriptaan Sumatriptaan metaboliseerib peamiselt monoamiini oksüdaas A kaudu. Sumatriptaani peamine metaboliit, indool-äädikhappe analoog, eritatakse peamiselt uriiniga, kus see esineb vaba happe ja konjugeeritud glükuroniidina. Sellel puudub toime 5HT või 5HT -retseptorite aktiivsusele. Teisi metaboliite ei ole kindlaks tehtud. Naprokseen 30% naprokseenist muundatakse maksas (CYP450 isoensüümid 1A2, 2C8 ja 2C9) farmakoloogiliselt mitteaktiivseks 6-O-demetüülnaprokseeniks. Nii naprokseen kui ka 6-O-demetüülnaprokseen metaboliseeritakse edasi vastavateks glükoroniidi või sulfaadi konjugeeritud metaboliitideks.

Eritumine

Sumatriptaan Sumatriptaani eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi. Keskmine plasma kogukliirens on ligikaudu 1160 ml/min ja keskmine neerukliirens on ligikaudu 260 ml/min. Neerudega mitteseotud kliirens moodustab ligikaudu 80% kogukliirensist, mis viitab, et sumatriptaan väljutatakse peamiselt monoamiini oksidaas A vahendusel ja oksüdatiivse metabolismi teel. Naprokseen Suureneval annustamisel on naprokseeni eritumine uriiniga kiirem kui võiks lineaarse protsessi põhjal arvata. Poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 11...15 tundi. Ligikaudu 95% manustatud annusest eritub uriiniga, peamiselt naprokseenina, 6-O-desmetüülnaprokseenina või nimetatud ainete konjugeeritud vormidena.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustus Neerukahjustusega patsientidel ei ole sumatriptaani/naprokseeni farmakokineetikat ametlikes kliinilise farmakoloogia uuringutes uuritud.

Sumatriptaan Neerukahjustusega patsientidel ei ole sumatriptaani uuritud. Aga neerudega mitteseotud kliirens moodustab ligikaudu 80% kogukliirensist. Neerukahjustusega patsientidel tuleb sumatriptaani kasutada ettevaatlikult.

Naprokseen

Neerupuudulikkusega patsientidel ja normaalse neerufunktsiooniga patsientidel ei erine naprokseeni farmakokineetika ja poolväärtusaeg. Puuduvad andmed naprokseeni akumuleerumisest organismis või valkudega seondumise vähenemisest sellistel patsientidel. Aga kuna naprokseeni metaboliiti eritub peamiselt neerude kaudu, on neerupuudulikkuse korral võimalik naprokseeni metaboliitide akumuleerumine organismis, kuigi sumatriptaani/naprokseeni episoodilise ravi korral on see vähem tõenäoline. Siiski tuleb olla ettevaatlik sumatriptaani/naprokseeni manustamisel neerupuudulikkusega patsientidele. Sumatriptaani/naprokseeni kasutatamine on vastunäidustatud raske neerukahjustusega patsientidel (GFR < 30 ml/min/1,73 m2) (vt lõik 4.3).

Maksakahjustus Maksakahjustusega patsientidel ei ole sumatriptaani/naprokseeni farmakokineetikat ametlikes kliinilise farmakoloogia uuringutes uuritud.

Sumatriptaan Suukaudse manustamise järel võib maksahaigusega patsientidel olla sumatriptaani biosaadavus oluliselt suurem. Võrreldes tervete uuritavatega oli kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel kontsentratsioonikõvera alune pindala ja maksimaalne kontsentratsioon seerumis C 80% suurem. Mõõduka maksakahjustusega (Child-Pugh skaala B), patsientidel näitas sumatriptaani farmakokineetiline profiil, et 50 mg suukaudse annuse manustamise järel on neil sumatriptaani plasmakontsentratsioon oluliselt kõrgem kui tervetel uuritavatel. Kuna sumatriptaan/naprokseen sisaldab 85 mg sumatriptaani, ei soovitata seda kasutada kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel. Sumatriptaani/naprokseeni kasutamine on vastunäidustatud mõõduka ja raske maksakahjustuse korral (vt lõik 4.3). Naprokseen Naprokseeni kasutamine on vastunäidustatud raske maksakahjustuse või aktiivse maksahaigusega patsientidel (vt lõik 4.3).

Eakad Sumatriptaani/naprokseeni farmakokineetikat eakatel ei ole ametlikes kliinilise farmakoloogia uuringutes uuritud.

Sumatriptaan Sumatriptaani farmakokineetika eakatel ei erine tavapärasest. Aga selle kasutamist eakatel ei soovitata, kuna neil on tõenäolisemalt kaasuvad haigused, vähenenud maksafunktsioon ja südame- veresoonkonnahaiguste riskitegurid. Naprokseen Naprokseeni uuringud näitavad, et kuigi naprokseeni üldkontsentratsioon plasmas eakate puhul ei muutu, suureneb neil naprokseeni sidumata fraktsioon. Selle leiu kliiniline olulisus ei ole selge, kuid on võimalik, et vaba naprokseeni kontsentratsiooni tõus võib mõnedel eakatel patsientidel olla seotud kõrvaltoimete suurema määraga manustatud annuse kohta.

Etniline päritolu Rassi mõju sumatriptaani/naprokseeni farmakokineetikale ei ole uuritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Korduvtoksilisus Hiirtel viidi läbi kuni 13 nädalat kestnud sumatriptaani/naprokseeni kombinatsioonravi korduvtoksilisuse uuringud. Sumatriptaani/naprokseeni toksilisus hiirtele pärast korduvat suukaudset manustamist oli sarnane naprokseeni teadaolevale toksilisusele (sihtorganid olid seedetrakt ja neerud); esinenud toksilisuse liik koos sumatriptaaniga manustades ei muutunud. Üldiselt on naised samasugusele naprokseeni annusele tundlikumad kui mehed; see võib olla seotud ekspositsiooni erinevusega (maksimaalne kontsentratsioon seerumis, C ), mis on samasuguse annuse puhul naistel üldiselt kõrgem kui meestel (~1,5 korda). Isastel hiirtel esinesid surmajuhtumid naprokseeni annustega ≥ 100 mg/kg ööpäevas ja emastel hiirtel ≥ 50 mg/kg ööpäevas, kui seda manustati monoteraapiana ja koos sumatriptaaniga. Peamised toksilisuse sihtorganid olid magu ja neerud. Loomadel, kellele manustati suures annuses ainult naprokseeni või kombinatsioonravi sumatriptaaniga, esinesid peamised muutused mao näärmelise osa maolukuti piirkonnas (emasloomadel ulatusid muutused ka kaksteistsõrmiksoolde ja tühisoolde), ja neid iseloomustasid erosioonid limaskestal ja haavandid, millega kaasnes põletik ja näärmete hüperplaasia. Neerudes väljendus toksilisus peamiselt neerutorukeste laienemisena (pärast naprokseeni monoteraapiat või kombinatsioonravi sumatriptaaniga). Täheldatava kahjuliku toimeta sumatriptaani/naprokseeni annus (NOAEL) oli pärast 13 nädalat kestnud igapäevast korduvat manustamist isas- ja emashiirtele 100/30 mg/kg ööpäevas. Hiirte keskmine täheldatava kahjuliku toimeta sumatriptaani ekspositsioon (AUC ) oli 30...38 korda suurem kui inimeste sumatriptaani ekspositsioon ja 0,8...1,4 korda suurem kui naprokseeni ekspositsioon pärast ühekordse suukaudse sumatriptaan/naprokseeni tableti manustamist. Genotoksilisus Hiirtel läbiviidud in vitro bakteriaalse pöördmutatsiooni uuringus ja in vivo mikrotuumade analüüsil saadi sumatriptaani ja naprokseeni monoteraapia või kombinatsioonravi kasutamisel negatiivsed tulemused. Hiirtel läbiviidud in vitro lümfoomi tümidiinkinaasi uuringus saadi sumatriptaani ja naprokseeni kombinatsioonravi kasutamisel negatiivsed tulemused nii metaboolse aktivatsiooni korral kui ka selle puudumisel. Imetajate rakkudega läbiviidud in vitro klastogeensuse uuringus saadi sumatriptaani ja naprokseeni kombinatsioonravi kasutamisel positiivne tulemus nii metaboolse aktivatsiooni korral kui ka selle puudumisel, aga sumatriptaani monoteraapia kasutamisel oli tulemus negatiivne. 7 päeva kestnud ja kaks korda päevas toimuva sumatriptaani ja naprokseeni kombinatsioonravi annustamine inimvabatahtlikele ei tekitanud perifeerse vere lümfotsüütides kromosomaalseid aberratsioone. Kantserogeensus Sumatriptaani/naprokseeni kombinatsioonravimiga ei ole kantserogeensusuuringuid tehtud.

Sumatriptaani kantserogeensust hinnati suukaudse manustamise kantserogeensusuuringutes hiirtel ja rottidel. Tõendeid sumatriptaani manustamisega seotud kasvajate avaldumuse tõusu kohta ei leitud kummalgi liigil. Naprokseeni kantserogeensust hinnati kahes suukaudse manustamise kantserogeensusuuringutes rottidel. Kummaski uuringus ei leitud tõendeid tuumorigeensuse kohta.

Fertiilsus Sumatriptaani/naprokseeni kombinatsioonravimi mõju loomade viljakusele ei ole uuritud.

Uuringus, kus enne paaritumisperioodi ja selle ajal manustati isastele ja emastele rottidele iga päev suukaudselt sumatriptaani, esines raviga seotud ja paaritumise vähenemisest tingitud viljakuse langus loomadel, kellele manustati sumatriptaani 50 ja 500 mg/kg ööpäevas. Selle leiu suurim toimeta annus oli 5 mg/kg ööpäevas või ligikaudu pool suukaudsest annusest inimesele (100 mg mg/m2 kohta). Sarnases uuringus nahaaluselt manustatava sumatriptaaniga ei tuvastatud viljakust kahjustavat mõju kuni annusteni 60 mg/kg/ööpäevas, mis oli maksimaalne uuritud annus ning umbes 6 korda suurem kui soovitatav maksimaalne ühekordne suukaudne annus inimestele (100 mg mg/m2 kohta). Naprokseeni maksimaalselt talutava annuse suukaudne manustamine isas- ja emasrottidele enne paaritumist ja selle ajal ei mõjutanud viljakust ega paljunemisvõimet. Naprokseeni

kontsentratsioonikõvera aluse pindala püsikontsentratsioon oli hinnanguliselt 0,6...0,8 ekspositsioonist inimestel pärast ühe sumatriptaani/naprokseeni tableti tarvitamist.

Arengutoksilisus Sumatriptaani/naprokseeni kombinatsioonravimiga on embrüo-loote arengutoksilisuse uuring läbi viidud ainult küülikutel.

Tiinete küülikute ravimine naprokseeni ja sumatriptaani/naprokseeniga põhjustas emasloomale mürgisust, vähendas loote kaalu ning suurendas varajaste ning kõikide loote resorptsioonide ja lootesurmade esinemist. Emaslooma mürgistus väljendus raviperioodil kehakaalu tõusu aeglustumise või kehakaalu ja toidutarbimise vähenemisena. Kõikide emasloomale manustatud annuste korral oli loodete kaal (kasv) oluliselt väiksem. Kõikide annuste rühmades suurenesid kõikide loote resorptsioonide keskmine arv pesakonnas ja varajaste resorptsioonide arv pesakonnas ning embrüote resorbeerumiste arv pesakonnas. Ravirühmades avaldusid teistest veidi enam kolme tüüpi väärarendid

• sabalülide ühinemine, esmane vatsakeste vaheseina väärarend ja püsiv arterioostüvi koos teisese

vatsakeste vaheseina väärarendiga. Täheldatava kahjuliku toimeta annust (NOAEL) selles uuringus ei tuvastatud ja madalaima kombinatsioonannusega seotud naprokseeni ekspositsioon emasloomadel (kontsentratsioonikõvera alune pindala, AUC) oli väiksem või võrdne ekspositsiooniga inimestel pärast ühe sumatriptaani/naprokseeni tableti tarvitamist.

Eelnevates uuringutes on tiinete rottide ravimine sumatriptaaniga organogeneesi perioodil olnud seotud kaela-rindkere piirkonna ja nabaväädi veresoonte anomaaliate suurema avaldumusega, embrüo- /lootetoksilisusega, väärarendite suurema avaldumusega ja poegade väiksema elulemusega. Suurim toimeta annus oli umbes 60 mg/kg ööpäevas, mis on umbes 6 korda suurem kui soovitatav maksimaalne ühekordne suukaudne annus inimestele (100 mg mg/m2 kohta). Tiinete rottide ravimine naprokseeniga (25 mg/kg ööpäevas) organogeneesi perioodil oli seotud elusate loodete väiksema arvu, suurenenud tiinuse katkemise avaldumisega enne ja pärast embrüo kinnitumist ning kaelapiirkonna roiete suurenenud avaldumusega, mis oli tingitud olulisest mürgisusest emasloomale. Tiinete emasloomade ekspositsioon naprokseenile oli püsikontsentratsiooni juures 0,6...0,8 ekspositsioonist inimestel pärast ühe sumatriptaani/naprokseeni tableti tarvitamist. Naprokseeni kontsentratsioon loote plasmas oli ligikaudu 0,6 ema kontsentratsioonist.

Peri- ja postnataalne reproduktiivtoksilisus Sumatriptaani/naprokseeni kombinatsioonravimiga pole pre- ja postnataalse arengu uuringuid tehtud.

Sumatriptaani suukaudne manustamine rottidele tiinuse hilisel perioodil ja imetamise ajal on seotud poegade väiksema elulemusega. Selle leiu suurim toimeta annus oli 100 mg/kg ööpäevas, mis on ligikaudu 10 korda suurem kui soovitatav maksimaalne ühekordne suukaudne annus inimestele (100 mg mg/m2 kohta). Naprokseeni suukaudne manustamine rottidele tiinuse ja imetamise ajal oli seotud F pesakonna väiksema elulemuse ja kehakaaluga, hilinenud täiskasvanuks saamisega ja veidi väiksema F eluspesakonnaga. Naprokseeni kontsentratsioonikõvera aluse pindala F 2 0 tasakaalukontsentratsioon emasloomadel oli inimestel pärast ühe sumatriptaani/naprokseeni tableti tarvitamist hinnanguliselt 0,6...0,8 ekspositsioonist.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kaltsiumvesinikfosfaat Mikrokristalliline tselluloos Naatriumkroskarmelloos Naatriumvesinikkarbonaat Povidoon Magneesiumstearaat Talk

Kate Hüpromelloos Titaandioksiid (E171) Triatsetiin Indigokarmiin alumiinium lakk (E132)

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

Konteiner: 3 aastat. Blister: 3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimipreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Suure tihedusega polüetüleenist (HDPE) pakend lapsekindla polüpropüleenist (PP) korgiga: 9 tabletti. Pakend sisaldab kuivatusainega (ränigeel) kapslit ja polüeteentereftalaadist (PET) vedru.

PVC/Al/OPA/Al blistrid: 3 ja 9 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Orion Corporation Orionintie 1 FI-02200 Espoo Soome

8. MÜÜGILOA NUMBER

1066022

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 30.06.2022

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2025