Näidustus: Depressiooni ravi täiskasvanutel.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

• Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
• Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
• Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
• Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Mirtazapine Grindeks ja milleks seda kasutatakse

Mirtazapine Grindeks sisaldab toimeainet mirtasapiin, mis kuulub ravimite rühma, mida nimetatakse antidepressantideks. Mirtazapine Grindeksit kasutatakse depressiooni raviks täiskasvanutel. Kulub 1…2 nädalat, enne kui Mirtazapine Grindeks toimima hakkab. 2…4 nädala pärast võite hakata end paremini tundma. Kui pärast 2…4 nädala möödumist te ei tunne end paremini või tunnete end halvemini, peate rääkima oma arstiga. Lisateave on lõigus 3 pealkirja all „Millal võite oodata enesetunde paranemist?“

2. Mida on vaja teada enne Mirtazapine Grindeksi võtmist

Mirtazapine Grindeksit ei tohi võtta

− kui olete mirtasapiini või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline; − kui võtate või olete äsja (viimase kahe nädala jooksul) võtnud ravimeid, mida nimetatakse monoamiini oksüdaasi inhibiitoriteks (MAOI). Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Mirtazapine Grindeksi võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Rääkige oma arstiga enne Mirtazapine Grindeksi võtmist

• kui teil on varem pärast mirtasapiini võtmist tekkinud raske nahalööve või naha koorumine, villid ja/või

suuhaavandid.

Lapsed ja noorukid Tavaliselt ei tohi Mirtazapine Grindeksit kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel, sest selle ravimi tõhusust ei ole selles vanuserühmas tõestatud. Peale selle tuleb silmas pidada, et alla 18-aastastel patsientidel esineb sellesse ravimirühma kuuluvate preparaatide kasutamisel suurenenud risk kõrvaltoimete tekkeks, nt

enesetapukatse, suitsiidimõtted ja vaenulik käitumine (peamiselt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha). Sellele vaatamata võib arst Mirtazapine Grindeksit määrata ka alla 18-aastasele patsiendile, kui ta leiab, et see on patsiendi huvides. Kui teie arst on Mirtazapine Grindeksi välja kirjutanud alla 18-aastasele patsiendile ja te soovite seda arutada, pöörduge uuesti oma arsti poole. Teatage oma arstile, kui alla 18- aastasel Mirtazapine Grindeksi kasutajal tekib või süveneb mõni ülalpool loetletud kõrvaltoimetest. Samuti ei ole selles vanuserühmas veel tõestatud Mirtazapine Grindeksi kasutamise pikaajalist ohutust kasvamisele, küpsemisele ning kognitiivsele ja käitumuslikule arengule. Veel on selles vanusekategoorias täheldatud mirtasapiinravi puhul märgatavat kehakaalu tõusu võrreldes täiskasvanutega.

Suitsiidimõtted ja depressiooni süvenemine Kui teil on depressioon, võivad mõnikord tekkida enesevigastamise või enesetapumõtted. Need võivad sageneda antidepressantide kasutamise alguses, sest nende ravimite toime avaldumine võtab aega — tavaliselt umbes kaks nädalat, kuid mõnikord kauem. Selliste mõtete esinemine on tõenäolisem: − kui teil on varem esinenud enesetapu- või enesevigastamise mõtteid; − kui olete noor täiskasvanu (alla 25-aastane). Kliiniliste uuringute andmetel on täheldatud suurenenud suitsiidikäitumise riski alla 25-aastastel psüühikahäiretega täiskasvanutel, keda raviti antidepressandiga. Kui teil tekivad ükskõik millal enesevigastamise või enesetapumõtted, võtke kohe ühendust oma arstiga või minge haiglasse.

Võib olla kasulik rääkida oma depressioonist mõnele lähedasele pereliikmele või sõbrale ning paluda tal seda infolehte lugeda. Te võite paluda neil öelda, kui nad märkavad, et teie depressioon süveneb või kui nad on mures teie käitumise muutuste pärast.

Eriline ettevaatus on vajalik ravimiga Mirtazapine Grindeks

• kui teil on või on kunagi olnud mõni järgnevatest seisunditest.

Kui te ei ole seda varem teinud, rääkige neist seisunditest oma arstile enne Mirtazapine Grindeksi võtmist: − krambihood (epilepsia). Kui teil tekivad krambihood või need muutuvad sagedamaks, lõpetage Mirtazapine Grindeksi võtmine ja pöörduge kohe oma arsti poole; − maksahaigus, sealhulgas ikterus. Ikteruse tekkimisel lõpetage Mirtazapine Grindeksi kasutamine ja võtke kohe ühendust oma arstiga; − neeruhaigus; − südamehaigus või madal vererõhk; − skisofreenia. Kui psühhootilised sümptomid, nt paranoilised mõtted, muutuvad sagedamaks või süvenevad, võtke kohe ühendust oma arstiga; − bipolaarne häire (vahelduvad kõrgendatud meeleolu / üliaktiivsuse ja depressiooni episoodid). Kui teil tekib kõrgendatud meeleolu või olete väga erutunud, lõpetage Mirtazapine Grindeksi võtmine ja pöörduge kohe oma arsti poole; − suhkurtõbi (vajalik võib olla insuliini või muu diabeedivastase ravimi annuse kohandamine); − silmahaigus, nt silma siserõhu tõus (glaukoom); − urineerimisraskused, mille põhjuseks võib olla suurenenud eesnääre; − teatud südamehaigused, mis võivad muuta teie südamerütmi, hiljutine südameinfarkt, südamepuudulikkus või teatud ravimite võtmine, mis võivad südamerütmi mõjutada;

• kui teil tekivad infektsiooninähud, nagu seletamatu kõrge palavik, kurguvalu ja suuhaavandid. Lõpetage Mirtazapine Grindeksi võtmine ja pöörduge kohe oma arsti poole vereanalüüsi tegemiseks. Harvadel juhtudel võivad need sümptomid viidata vererakkude tootmise häiretele luuüdis. Kuigi harva, ilmnevad need nähud tavaliselt 4…6 ravinädala järel;
• kui olete eakas, võite olla tundlikum antidepressantide kõrvaltoimete suhtes;
• Mirtazapine Grindeksi kasutamisel on teatatud rasketest nahareaktsioonidest, sealhulgas Stevensi- Johnsoni sündroomist (SJS), epidermise toksilisest nekrolüüsist (TEN) ning eosinofiiliast ja

süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioonist (DRESS). Lõpetage kohe ravimi kasutamine ja pöörduge arsti poole, kui märkate mis tahes sümptomit, mida on kirjeldatud lõigus 4 seoses raskete nahareaktsioonidega;

• kui teil on kunagi tekkinud mis tahes raske nahareaktsioon, ei tohi ravi mirtasapiiniga taasalustada.

Muud ravimid ja Mirtazapine Grindeks Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid.

Ärge võtke Mirtazapine Grindeksit koos järgmiste ravimitega: − monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid. Samuti ärge võtke Mirtazapine Grindeksit kahe nädala jooksul pärast MAO inhibiitorite võtmise lõpetamist. Kui te lõpetate Mirtazapine Grindeksi võtmise, ärge võtke järgmise kahe nädala jooksul ka MAO inhibiitoreid. MAO inhibiitorid on näiteks moklobemiid, tranüültsüpromiin (mõlemad on antidepressandid) ja selegiliin (kasutatakse Parkinsoni tõve puhul).

Olge ettevaatlik Mirtazapine Grindeksi võtmisel koos järgmiste ravimitega: − antidepressandid, nagu selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d), venlafaksiin ja L- trüptofaan või triptaanid (kasutatakse migreeni raviks), tramadool (valuvaigisti), linesoliid (antibiootikum), liitium (kasutatakse teatud psühhiaatriliste seisundite raviks), metüleensinine (kasutatakse vere suure methemoglobiinisisalduse raviks) ja lihtnaistepuna (Hypericum perforatum) preparaadid (taimne depressiooniravim). Väga harvadel juhtudel võib Mirtazapine Grindeks üksi või Mirtazapine Grindeksi kombinatsioon nende ravimitega põhjustada nn serotoniinisündroomi. Selle sündroomi mõned sümptomid on seletamatu palavik, higistamine, südame löögisageduse kiirenemine, kõhulahtisus, (kontrollimatud) lihaskontraktsioonid, värisemine, ülemäära aktiivsed refleksid, rahutus, meeleolu muutused ja teadvusekadu. Kui teil tekib nende sümptomite kombinatsioon, rääkige sellest kohe oma arstile; − antidepressant nefasodoon. See ravim võib suurendada Mirtazapine Grindeksi sisaldust teie veres. Teatage oma arstile, kui te kasutate seda ravimit. Vajalik võib olla Mirtazapine Grindeksi annuse vähendamine või nefasodooni kasutamise lõpetamisel Mirtazapine Grindeksi annuse uuesti suurendamine; − ärevuse või unetuse ravimid, nagu bensodiasepiinid; − skisofreenia ravimid, nagu olansapiin; − allergiaravimid, nagu tsetirisiin; − tugevad valuvaigistid, nagu morfiin. Kombinatsioonis nende ravimitega võib Mirtazapine Grindeks suurendada nende põhjustatud unisust; − infektsioonivastased ravimid; bakteriaalsete infektsioonide vastased ravimid (nagu erütromütsiin), seeninfektsioonide vastased ravimid (nagu ketokonasool) ja HIV/AIDS-i ravimid (nagu HIV proteaasi inhibiitorid) ning maohaavandite ravimid (nagu tsimetidiin). Kombinatsioonis Mirtazapine Grindeksiga võivad need ravimid suurendada mirtasapiinisisaldust teie veres. Teatage oma arstile, kui te kasutate neid ravimeid. Vajalik võib olla Mirtazapine Grindeksi annuse vähendamine või nende ravimite kasutamise lõpetamisel Mirtazapine Grindeksi annuse uuesti suurendamine; − epilepsiaravimid, nagu karbamasepiin ja fenütoiin; − tuberkuloosiravimid, nagu rifampitsiin. Kombinatsioonis Mirtazapine Grindeksiga võivad need ravimid vähendada mirtasapiinisisaldust teie veres. Teatage oma arstile, kui te kasutate neid ravimeid. Vajalik võib olla Mirtazapine Grindeksi annuse suurendamine või nende ravimite kasutamise lõpetamisel Mirtazapine Grindeksi annuse uuesti vähendamine; − vere hüübimist vältivad ravimid, nagu varfariin. Mirtazapine Grindeks võib tugevdada varfariini toimet verele. Teatage oma arstile, kui te kasutate

seda ravimit. Kombinatsiooni puhul on soovitatav, et arst jälgiks teie verd tähelepanelikult;

− ravimid, mis võivad mõjutada südame rütmi, nagu teatud antibiootikumid ja mõned antipsühhootikumid. Mirtazapine Grindeks koos toidu ja alkoholiga Mirtasapiin Grindeksi kasutamise ajal alkoholi tarbimine võib põhjustada unisust. Alkoholi tarvitamine ei ole soovitatav. Mirtazapine Grindeksit võib võtta koos toiduga või ilma.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate, arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Piiratud kogemus mirtasapiini kasutamisega rasedatel ei viita suurenenud riskile. Siiski tuleb ravimi kasutamisel raseduse ajal olla ettevaatlik.

Kui kasutate Mirtazapine Grindeksit kuni sünnituseni või vahetult enne sünnitust, peab vastsündinut jälgima võimalike kõrvaltoimete suhtes.

Raseduse ajal kasutatud sarnased ravimid (SSRI-d) võivad suurendada vastsündinu raske seisundi ehk vastsündinute püsiva pulmonaalse hüpertensiooni (PPHN) riski. See seisund põhjustab kiirenenud hingamist ja laps võib muutuda sinakaks. Tavaliselt algavad need sümptomid 24 tunni jooksul pärast lapse sündi. Kui see juhtub teie lapsega, võtke kohe ühendust oma ämmaemanda ja/või arstiga.

Imetamine Mirtasapiin eritub rinnapiima väga väikestes kogustes. Otsus imetamise jätkamise või lõpetamise ning mirtasapiinravi jätkamise või lõpetamise kohta tuleb teha, võttes arvesse imetamise kasu lapsele ja mirtasapiinravi kasu naisele.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Mirtazapine Grindeks võib mõjutada teie keskendumisvõimet või erksust. Veenduge, et ravim ei mõjuta neid võimeid, enne kui hakkate autot juhtima või masinatega töötama. Kui arst on Mirtazapine Grindeksi välja kirjutanud alla 18-aastasele patsiendile, veenduge enne tema liikluses osalemist (nt jalgrattal), et tema keskendumis- ja tähelepanuvõime ei ole nõrgenenud.

Mirtazapine Grindeksi suus dispergeeruvad tabletid sisaldavad aspartaami Üks 15 mg suus dispergeeruv tablett sisaldab 1,5 mg aspartaami. Üks 30 mg suus dispergeeruv tablett sisaldab 3 mg aspartaami. Üks 45 mg suus dispergeeruv tablett sisaldab 4,5 mg aspartaami. Aspartaam on fenüülalaniini allikas. See võib olla kahjulik, kui teil on fenüülketonuuria, harvaesinev geneetiline haigus, mille korral fenüülalaniin kuhjub organismi, sest keha ei suuda seda korralikult lagundada.

3. Kuidas Mirtazapine Grindeksit võtta

Võtke seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Soovitatav annus

Soovitatav algannus on 15 mg või 30 mg ööpäevas. Teie arst võib teil soovitada suurendada annust mõne

päeva pärast koguseni, mis on teie jaoks parim (vahemikus 15…45 mg päevas). Annus on tavaliselt sama kõigi vanuserühmade jaoks. Kui olete eakas või kui teil on neeru- või maksahaigus, võib teie arst annust kohandada.

Millal Mirtazapine Grindeksit võtta Võtke Mirtazapine Grindeksit iga päev ligikaudu samal kellaajal. Kõige parem on Mirtazapine Grindeksit võtta ühe annusena enne magamaminekut. Siiski võib teie arst soovitada teil Mirtazapine Grindeksi annuse kaheks jagada – üks annus hommikul ja teine annus enne magamaminekut. Suurem annus tuleb võtta enne magamaminekut.

Võtke suus dispergeeruvad tabletid järgmiselt. Võtke tabletid suu kaudu. Ärge purustage suus dispergeeruvat tabletti. Võtke suus dispergeeruv tablett blistrist välja kuivade kätega ja asetage see keelele. Tablett laguneb kiiresti ja selle saab alla neelata ilma veeta.

Millal võite oodata enesetunde paranemist? Tavaliselt hakkab Mirtazapine Grindeks toimima 1…2 nädala pärast ja 2…4 nädala möödudes võite end hakata tundma paremini.

On tähtis, et ravi esimestel nädalatel arutaksite Mirtazapine Grindeksi toimet oma arstiga. − 2…4 nädala möödumisel Mirtazapine Grindeksi võtmise alustamisest rääkige oma arstile, kuidas see ravim teile mõjub. Kui te ei tunne end ikka paremini, võib arst määrata teile suurema annuse. Sel juhul rääkige oma arstiga uuesti veel 2…4 nädala pärast. Tavaliselt peate võtma Mirtazapine Grindeksit vähemalt 6 kuud depressioonisümptomite kadumiseni.

Kui te võtate Mirtazapine Grindeksit rohkem, kui ette nähtud Kui te olete võtnud liiga palju ravimit või kui näiteks laps on ravimit kogemata alla neelanud, võtke viivitamata ühendust arsti või haiglaga, et hinnata riski ja saada juhiseid. Kõige tõenäolisemad Mirtazapine Grindeksi üleannustamise nähud (ilma muude ravimite või alkoholita) on uimasus, segasus ja südame löögisageduse kiirenemine. Võimaliku üleannustamise sümptomid võivad olla muutused südamerütmis (kiire või ebaregulaarne südametegevus) ja/või minestamine, mis võivad viidata eluohtlikule seisundile nimega torsade de pointes.

Kui te unustate Mirtazapine Grindeksit võtta Kui te peate annuse võtma üks kord ööpäevas − ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata. Võtke järgmine annus tavalisel ajal.

Kui te peate annuse võtma kaks korda ööpäevas − kui unustasite oma hommikuse annuse, võtke see lihtsalt koos õhtuse annusega; − kui unustasite võtta oma õhtuse annuse, ärge võtke seda koos järgmise hommikuse annusega, vaid jätke see vahele ja jätkake oma tavapäraste hommikuste ja õhtuste annustega; − kui te unustasite võtta mõlemad annused, ärge proovige vahelejäänud annuseid tasa teha. Jätke vahele mõlemad annused ja jätkake järgmisel päeval oma tavapäraste hommikuste ja õhtuste annustega.

Kui te lõpetate Mirtazapine Grindeksi kasutamise Lõpetage Mirtazapine Grindeksi kasutamine ainult pärast arstiga nõu pidamist. Kui lõpetate ravi liiga vara, võib teie depressioon tagasi tulla. Kui tunnete end paremini, rääkige sellest oma arstiga. Teie arst otsustab, millal võib ravi lõpetada. Ärge lõpetage Mirtazapine Grindeksi võtmist äkki, isegi kui teie depressioon on taandunud. Kui te lõpetate Mirtazapine Grindeksi kasutamise järsult, võib teil tekkida halb enesetunne, võite tunda pearinglust, erutust või ärevust ja peavalusid. Neid sümptomeid saab vältida ravimi kasutamise järkjärgulise lõpetamisega. Teie

arst ütleb teile, kuidas ravimi annust järk-järgult vähendada.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Kui teil tekib ükskõik milline järgmistest rasketest kõrvaltoimetest, lõpetage mirtasapiini võtmine ja pöörduge kohe oma arsti poole.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st): − ülev meeleolu või emotsionaalselt eufooriline meeleolu (maania).

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st): − silmade või naha kollane värvus, mis võib viidata maksatalitluse häirele (ikterus).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): − infektsiooninähud, nagu äkki tekkiv seletamatu palavik, kurguvalu ja suu haavandid (agranulotsütoos). Harvadel juhtudel võib mirtasapiin põhjustada vererakkude tootmise häireid (luuüdi supressioon). Mõned inimesed muutuvad vähem vastupidavaks nakkustele, sest mirtasapiin võib põhjustada ajutist vere valgeliblede vähesust (granulotsütopeenia). Harvadel juhtudel võib mirtasapiin samuti põhjustada punaste ja valgete vereliblede ning vereliistakute vähesust (aplastiline aneemia), vereliistakute vähesust (trombotsütopeenia) või valgete vereliblede arvu suurenemist (eosinofiilia); − epilepsiahood (krambid); − selliste sümptomite kombinatsioon, nagu seletamatu palavik, higistamine, südame löögisageduse suurenemine, kõhulahtisus, (kontrollimatud) lihastõmblused, värisemine, üliaktiivsed refleksid, rahutus, meeleolu muutused, teadvusekadu ja suurenenud süljeeritus. Väga harvadel juhtudel võivad need olla serotoniinisündroomi nähud; − enesevigastamise või enesetapumõtted; − rasked nahareaktsioonid:

• punakad laigud kehatüvel, mis on märklauakujulised või ümmargused, sageli villidega keskel, naha kestendamine, haavandid suus, kurgus, ninas, suguelunditel ja silmades. Nendele rasketele nahalöövetele (Stevensi-Johnsoni sündroom, epidermise toksiline nekrolüüs) võivad eelneda palavik ja gripilaadsed sümptomid; laialdane lööve, kõrge kehatemperatuur ja suurenenud lümfisõlmed (DRESS-i sündroom ehk ravimiga seotud ülitundlikkussündroom).

Muud võimalikud mirtasapiini kõrvaltoimed

Väga sage (võib tekkida rohkem kui 1 inimesel 10-st): − söögiisu suurenemine ja kehakaalu tõus; − uimasus või unisus; − peavalu; − suukuivus.

Sage (võib tekkida kuni 1 inimesel 10-st): − letargia (ebanormaalne unisusseisund); − pearinglus; − värisemine või treemor;

− iiveldus; − kõhulahtisus; − oksendamine; − kõhukinnisus; − lööve või ekseem (eksanteem); − valu liigestes (artralgia) või lihastes (müalgia); − seljavalu; − pearinglus või minestustunne äkki püsti tõustes (ortostaatiline hüpotensioon); − tursed (tüüpiliselt hüppeliigestel või labajalgadel), mille põhjuseks on vedelikupeetus (ödeem); − väsimus; − elavad unenäod; − segasus; − ärevustunne; − uneprobleemid; − mäluprobleemid, mis enamikul juhtudel möödusid pärast ravi lõpetamist.

Aeg-ajalt (võib esineda kuni 1 inimesel 100-st): − ebanormaalsed aistingud nahal, nt põletus-, torkimis-, kihelemis- või kipitustunne (paresteesia); − „rahutute jalgade“ sündroom; − minestamine (sünkoop); − tuimustunne suus (oraalne hüpesteesia); − madal vererõhk; − luupainajad; − erutustunne; − hallutsinatsioonid; − liikumistung.

Harv (võib esineda kuni 1 inimesel 1000-st): − lihastõmblused või -kontraktsioonid (müokloonus); − agressiivsus; − kõhuvalu ja iiveldus, mis võib viidata kõhunäärmepõletikule (pankreatiidile).

Teadmata (esinemissagedust ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): − ebanormaalsed aistingud suus (oraalne paresteesia); − turse suus (suu ödeem); − turse kogu kehas (generaliseerunud ödeem); − paikne turse; − hüponatreemia; − antidiureetilise hormooni ebakohase sekretsiooni sündroom;

− rasked nahareaktsioonid (bulloosne dermatiit, multiformne erüteem); − uneskõndimine (somnambulism); − kõnehäire; − kreatiinkinaasi sisalduse suurenemine veres; − urineerimisraskused (uriinipeetus); − lihasvalu, -jäikus ja/või -nõrkus, uriini tumenemine või värvuse muutus (rabdomüolüüs); − hormooni prolaktiini sisalduse suurenemine veres (hüperprolaktineemia, sh sümptomid, nagu suurenenud rinnanäärmed ja/või piimjas eritis nibudest); − peenise pikenenud valulik erektsioon.

Täiendavad kõrvaltoimed lastel ja noorukitel Alla 18-aastastel lastel on kliinilistes uuringutes sageli täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid: märkimisväärne

kehakaalu tõus, nõgeslööve ja vere triglütseriidide sisalduse suurenemine.

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Mirtazapine Grindeksit säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast „EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Mirtazapine Grindeks sisaldab Toimeaine on mirtasapiin. Üks Mirtazapine Grindeksi suus dispergeeruv tablett sisaldab 15 mg, 30 mg või 45 mg mirtasapiini.

− Teised koostisosad on mannitool (E421), mikrokristalliline tselluloos, krospovidoon, kolloidne veevaba ränidioksiid, väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos, aspartaam (E951), apelsini lõhna-ja maitseaine, magneesiumstearaat.

Kuidas Mirtazapine Grindeks välja näeb ja pakendi sisu Mirtazapine Grindeks 15 mg on valge kuni valkjas ümmargune kaldservadega suus dispergeeruv tablett, mille ühele küljele on surutrükis „15“. Tableti läbimõõt on 7,5 mm. Mirtazapine Grindeks 30 mg on valge kuni valkjas ümmargune kaldservadega suus dispergeeruv tablett, mille ühele küljele on surutrükis „30“. Tableti läbimõõt on 9 mm. Mirtazapine Grindeks 45 mg on valge kuni valkjas ümmargune kaldservadega suus dispergeeruv tablett, mille ühele küljele on pressitud „45“. Tableti läbimõõt on 11 mm.

Mirtazapine Grindeks 15 mg ja 30 mg on blistrites, mis sisaldavad 28, 30, 50, 56, 60 või 100 suus dispergeeruvat tabletti. Mirtazapine Grindeks 45 mg on blistrites, mis sisaldavad 30 või 100 suus dispergeeruvat tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja AS GRINDEKS Krustpils iela 53, Rīga, LV-1057, Läti

Tootjad AS GRINDEKS Krustpils iela 53, Rīga, LV-1057, Läti

PharmaEstica Manufacturing OÜ Vanapere Tee 3, Pringi Kula Viimsi Vald, Harju Maakond, 74011, Eesti

See ravimpreparaat on saanud müügiloa Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides järgmiste nimetustega:

Austria Mirtazapin Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg Schmelztabletten Belgia Mirtazapine Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg comprimés orodispersibles Bulgaaria Миртазапин Гриндекс 15 mg, 30 mg, 45 mg таблетки, диспергиращи се в Horvaatia Mirtazapin Grindeks 15 mg raspadljive tablete za usta Tšehhi Mirtazapine Grindeks Taani Mirtazapin Grindeks Eesti Mirtazapine Grindeks Soome Mirtazapine Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg suussa hajoavat tabletit Prantsusmaa MIRTAZAPINE GRINDEKS 15 mg, comprimé orodispersible Saksamaa Mirtazapin Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg Schmelztabletten Kreeka Mirtazapine/Grindeks Ungari Mirtazapine Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg szájban diszpergálódó tabletta Iirimaa Mirtazapine Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg orodispersible tablets Itaalia Mirtazapina Grindeks Läti Mirtazapine Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg mutē disperģējamās tabletes Leedu Mirtazapine Grindeks 15 mg burnoje disperguojamosios tabletės Norra Mirtazapine Grindeks Poola Mirtazapine Grindeks Portugal Mirtazapina Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg comprimidos orodispersíveis Sloveenia Mirtazapin Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg orodisperzibilne tablete Hispaania Mirtazapina Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg comprimidos bucodispersables Rootsi Mirtazapine Grindeks 15 mg, 30 mg, 45 mg munsönderfallande tabletter Infoleht on viimati uuendatud juulis 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Mirtazapine Grindeks 15 mg suus dispergeeruvad tabletid Mirtazapine Grindeks 30 mg suus dispergeeruvad tabletid Mirtazapine Grindeks 45 mg suus dispergeeruvad tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Mirtazapine Grindeks 15 mg suus dispergeeruvad tabletid Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab 15 mg mirtasapiini. Teadaolevat toimet omav abiaine Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab 1,5 mg aspartaami.

Mirtazapine Grindeks 30 mg suus dispergeeruvad tabletid Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab 30 mg mirtasapiini. Teadaolevat toimet omav abiaine Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab 3 mg aspartaami.

Mirtazapine Grindeks 45 mg suus dispergeeruvad tabletid Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab 45 mg mirtasapiini. Teadaolevat toimet omav abiaine Üks suus dispergeeruv tablett sisaldab 4,5 mg aspartaami.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Suus dispergeeruv tablett.

Mirtazapine Grindeks 15 mg suus dispergeeruvad tabletid Ümmargune valge kuni valkjas kaldservadega tablett, mille ühel küljel on surutrükis „15“. Tableti läbimõõt on 7,5 mm. Mirtazapine Grindeks 30 mg suus dispergeeruvad tabletid Ümmargune valge kuni valkjas kaldservadega tablett, mille ühel küljel on surutrükis „30“. Tableti läbimõõt on 9 mm.

Mirtazapine Grindeks 45 mg suus dispergeeruvad tabletid Ümmargune valge kuni valkjas kaldservadega tablett, mille ühel küljel on surutrükis „45“. Tableti läbimõõt on 11 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Depressiooni ravi täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Efektiivne ööpäevane annus on tavaliselt vahemikus 15…45 mg; algannus on 15 mg või 30 mg. Mirtasapiin hakkab tavaliselt toimet avaldama pärast 1…2-nädalast ravi. Piisava annusega ravi peab andma positiivse ravivastuse 2…4 nädala jooksul. Ebapiisava ravivastuse korral võib annust suurendada maksimaalse annuseni. Kui 2…4 nädala jooksul kliinilist toimet ei ilmne, tuleb ravi lõpetada.

Depressiooniga patsiente tuleb ravida vähemalt 6 kuud, et tagada sümptomite taandumine ja paranemine. Ärajätusümptomite vältimiseks soovitatakse ravi lõpetada järk-järgult (vt lõik 4.4).

Eakad Soovitatav annus on sama mis täiskasvanutel. Rahuldava ja ohutu ravivastuse tagamiseks tuleb eakatel patsientidel annust suurendada tähelepaneliku jälgimise all.

Neerukahjustus Mõõduka kuni raske neerukahjustusega patsientidel võib mirtasapiini kliirens olla vähenenud (kreatiniini kliirens < 40 ml/min). Seda tuleb selle kategooria patsientidele mirtasapiini määramisel arvestada (vt lõik 4.4).

Maksakahjustus Mirtasapiini kliirens võib maksakahjustusega patsientidel olla vähenenud. Seda tuleb selle kategooria patsientidele mirtasapiini määramisel arvestada, eriti raske maksakahjustuse korral, sest raske maksakahjustusega patsiente ei ole uuritud (vt lõik 4.4).

Lapsed Mirtasapiini ei tohi kasutada alla 18-aastastel lastel ja noorukitel, sest kahes lühiajalises kliinilises uuringus ei ole tõhusus (vt lõik 5.1) tõendatud ning esineb ohutusprobleeme (vt lõigud 4.4, 4.8 ja 5.1).

Manustamisviis

Mirtasapiini eritumise poolväärtusaeg on 20…40 tundi ja mirtasapiin on seetõttu sobiv kasutamiseks üks kord ööpäevas. Soovitatavalt tuleb ravimit manustada ühekordse õhtuse annusena enne magamaminekut. Mirtasapiini võib manustada ka kahe jagatud annusena (üks hommikul ja teine õhtul, suurem annus tuleb võtta õhtul). Tablette tuleb võtta suu kaudu. Tabletid lahustuvad kiiresti ja neid saab neelata ilma veeta.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Samaaegne ravi monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega (MAOI) (vt lõik 4.5).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Lapsed Mirtasapiini ei tohi kasutada kuni 18-aastaste laste ja noorukite ravimiseks. Kliinilistes uuringutes esines suitsiidikäitumist (enesetapukatsed ja suitsiidimõtted) ning vaenulikkust (peamiselt agressiivsus, vastanduv käitumine ja viha) sagedamini antidepressantidega ravitud lastel ja noorukitel kui platseebot saanud patsientidel. Kui kliinilisest vajaduse tõttu otsustatakse siiski alustada ravi alla 18-aastasel patsiendil, tuleb patsienti hoolikalt jälgida võimalike suitsiidisümptomite suhtes. Samuti puuduvad andmed ravimi kasutamise pikaajalise mõju kohta laste ja noorukite kasvule, küpsemisele ning kognitiivsele ja käitumuslikule arengule.

Suitsiid/suitsiidimõtted või kliinilise seisundi halvenemine Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesekahjustamise ja suitsiidi suurenenud riskiga. Risk püsib kuni märgatava paranemise ilmnemiseni. Kuna paranemine ei pruugi toimuda esimeste ravinädalate jooksul ega isegi hiljem, tuleb patsiente paranemise ilmnemiseni hoolikalt jälgida. Üldine kliiniline kogemus näitab, et suitsiidirisk võib paranemise algstaadiumides suureneda.

Patsientidel, kellel on varem esinenud suitsiidikäitumist või kellel esinevad enne ravi alustamist märkimisväärsel määral suitsiidimõtted, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõtete või -katsete tekkeks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressantide platseebokontrolliga kliinilistel uuringutel põhinev psüühikahäiretega täiskasvanud patsientide metaanalüüs näitas, et alla 25-aastastel patsientidel oli ravi ajal antidepressantidega suitsiidikäitumise risk suurem võrreldes platseeboga.

Antidepressantidega ravitud patsiente, eriti neid, kellel on suur suitsiidikäitumise risk, tuleb hoolikalt jälgida ravi varases faasis ja annuse muutmise korral. Patsientidel (ja hooldajatel) on soovitatav olla valvel kliinilise seisundi halvenemise nähtude, suitsiidikäitumise/-mõtete või muude käitumismuutuste suhtes ja pöörduda nende tekkimisel kohe arsti poole.

Suitsiidiriski tõttu – eriti ravi alguses – ja lähtudes ravi heast tavast, tuleb üleannustamise riski vähendamiseks välja kirjutada ainult minimaalne vajalik kogus Mirtazapine Grindeksi suus dispergeeruvaid tablette.

Luuüdi supressioon Ravi ajal mirtasapiiniga on teatatud luuüdi supressioonist, mis väljendub tavaliselt granulotsütopeenia või agranulotsütoosina. Kliinilistes uuringutes on mirtasapiiniga seoses harva teatatud pöörduvast agranulotsütoosist. Mirtasapiini turuletulekujärgsel jälgimisel on väga harvadel juhtudel teatatud agranulotsütoosist, mis oli enamasti pöörduv, kuid üksikjuhtudel ka surmaga lõppenud. Surmaga lõppenud juhud on valdavalt esinenud üle 65-aastastel patsientidel. Arst peab pöörama tähelepanu sellistele sümptomitele nagu palavik, kurguvalu, stomatiit või muud infektsiooninähud. Selliste sümptomite ilmnemisel tuleb ravi katkestada ja teha vereanalüüs.

Rasked nahaga seotud kõrvaltoimed Mirtasapiini raviga seoses on teatatud rasketest nahareaktsioonidest (severe cutaneous adverse reactions, SCAR), nagu Stevensi-Johnsoni sündroom (SJS), toksiline epidermaalne nekrolüüs (TEN), eosinofiiliaga ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (drug reaction with eosinophilia and systemic symptoms, DRESS), bulloosne dermatiit ja multiformne erüteem, mis võivad olla eluohtlikud või lõppeda surmaga. Kui nähud ja sümptomid viitavad nende reaktsioonide esinemisele, tuleb ravi mirtasapiiniga kohe katkestada. Kui patsiendil on mirtasapiini kasutamise ajal tekkinud mõni neist reaktsioonidest, ei tohi teda enam kunagi mirtasapiiniga ravida.

Ikterus Ikteruse tekkimisel tuleb ravi lõpetada. Jälgimist vajavad seisundid Ravimi ettevaatlik annustamine ja patsiendi regulaarne ning hoolikas jälgimine on vajalikud järgmiste seisunditega patsientidel. − Epilepsia ja orgaaniline ajusündroom: kuigi kliiniline kogemus viitab, et epileptilisi krampe esineb ravi ajal mirtasapiiniga harva, tuleb ravi mirtasapiiniga nagu ka teiste antidepressantidega alustada krampide anamneesiga patsientidel ettevaatlikult. Krambihoogude esinemisel või krambihoogude esinemissageduse suurenemisel tuleb ravi katkestada. − Maksakahjustus: pärast ühekordset 15 mg suukaudset mirtasapiini annust oli kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel mirtasapiini kliirens ligikaudu 35% väiksem võrreldes normaalse maksafunktsiooniga patsientidega. Mirtasapiini keskmine plasmakontsentratsioon oli suurenenud ligikaudu 55%. − Neerukahjustus: pärast ühekordset 15 mg suukaudset mirtasapiini annust oli mõõduka (kreatiniini kliirens < 40 ml/min) või raske (kreatiniini kliirens ≤ 10 ml/min) neerukahjustusega patsientidel mirtasapiini kliirens vähenenud vastavalt 30% ja 50% võrreldes tervete inimestega. Mirtasapiini keskmine plasmakontsentratsioon oli suurenenud vastavalt ligikaudu 55% ja 115%. Kerge neerukahjustusega (kreatiniini kliirens < 80 ml/min) patsientidel ei esinenud võrreldes kontrollrühmaga märkimisväärseid erinevusi. − Südamehaigused, nagu juhtehäired, stenokardia ja hiljutine müokardiinfarkt, mille korral tuleb

rakendada tavalisi ettevaatusabinõusid ning kaasuvate ravimite manustamisel olla ettevaatlik.

− Madal vererõhk. − Suhkurtõbi. Suhkurtõvega patsientidel võivad antidepressandid muuta glükeemilist kontrolli. Insuliini ja/või suukaudsete hüpoglükeemiliste ravimite annus võib vajada kohandamist ja soovitatav on tähelepanelik jälgimine. Nagu teistegi antidepressantide puhul, tuleb arvesse võtta järgmist. − Skisofreenia või teiste psühhootiliste häiretega patsientidel võib antidepressantide manustamisel esineda psühhootiliste sümptomite ägenemist; paranoilised mõtted võivad tugevneda. − Kui ravitakse bipolaarse häire depressiivset faasi, võib see üle minna maaniliseks faasiks. Maania/hüpomaania anamneesiga patsiente tuleb tähelepanelikult jälgida. Kui patsiendil algab maania faas, tuleb ravi mirtasapiiniga katkestada. − Ehkki mirtasapiin ei tekita sõltuvust, näitavad turustamisjärgsed kogemused, et järsk katkestamine pärast pikaajalist ravi võib mõnikord põhjustada võõrutusnähte. Enamik võõrutusnähtudest on kerged ja mööduvad. Kõige sagedamad võõrutusnähud on peapööritus, erutus, ärevus, peavalu ja iiveldus. Ehkki neist on teatatud kui võõrutusnähtudest, tuleb arvestada, et need sümptomid võivad olla seotud foonhaigusega. Nagu lõigus 4.2 on soovitatud, tuleb ravi mirtasapiiniga lõpetada järk-järgult. − Ettevaatlik tuleb olla patsientide puhul, kellel esinevad urineerimishäired, näiteks eesnäärme hüpertroofia, samuti ägeda kitsanurga glaukoomi ja tõusnud silmasisese rõhuga patsientide puhul (kuigi mirtasapiiniga kaasnevate probleemide risk on vähese antikolinergilise aktiivsuse tõttu väike). − Akatiisia / psühhomotoorne rahutus. Antidepressantide kasutamist on seostatud akatiisia tekkega, mida iseloomustab ebamugav või häiriv rahutus ning vajadus sageli liikuda koos võimetusega paigal istuda või seista. See esineb kõige sagedamini esimestel ravinädalatel. Selliste sümptomitega patsientidel võib annuse suurendamine olla kahjulik. − Mirtasapiini müügiloa saamise järel on teatatud QT-intervalli pikenemise, torsade de pointes’i, ventrikulaarse tahhükardia ja äkksurma juhtudest. Enamik teadetest oli seotud üleannustamisega või esines patsientidel, kellel olid teised QT-intervalli pikenemise riskitegurid, sealhulgas samaaegne QTc-intervalli pikendavate ravimite kasutamine (vt lõigud 4.5 ja 4.9). Ettevaatlik tuleb olla mirtasapiini määramisel patsientidele, kellel on teadaolev kardiovaskulaarne haigus või pärilik eelsoodumus QT-intervalli pikenemiseks, ning samaaegsel kasutamisel teiste ravimitega, mis on teadaolevalt seotud QT-intervalli pikenemisega.

Hüponatreemia Mirtasapiini kasutamisel on väga harva teatatud hüponatreemiast, mis on arvatavasti tingitud antidiureetilise hormooni ebakohase sekretsiooni sündroomist (syndrome of inappropriate secretion of antidiuretic hormone, SIADH). Seetõttu tuleb olla ettevaatlik patsientide puhul, kellel on suurenenud risk, näiteks eakad patsiendid või patsiendid, keda ravitakse samal ajal ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad hüponatreemiat.

Serotoniinisündroom Koostoime serotonergiliste toimeainetega: serotoniinisündroom võib tekkida siis, kui selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI-d) manustatakse kombinatsioonis teiste serotonergiliste ravimitega (vt lõik 4.5). Serotoniinisündroomi sümptomid võivad olla hüpertermia, rigiidsus, müokloonus, autonoomse närvisüsteemi häired koos võimalike kiirete elutähtsate näitajate muutustega ning vaimse seisundi muutused, nagu segasus, ärrituvus ja tugev agitatsioon, mis võivad progresseeruda deliiriumiks ja koomaks Nende toimeainete kombineerimisel mirtasapiiniga tuleb olla ettevaatlik ja vajalik on tähelepanelik kliiniline jälgimine. Selliste sündmuste tekkimisel tuleb ravi mirtasapiiniga katkestada ja alustada toetava sümptomaatilise raviga. Turuletulekujärgse kogemuse kohaselt esineb serotoniinisündroom harva ainult mirtasapiiniga ravitud patsientidel (vt lõik 4.8).

Eakad Eakad patsiendid on sageli tundlikumad, eriti antidepressantide kõrvaltoimete suhtes. Mirtasapiini kliiniliste uuringute käigus ei teatatud kõrvaltoimetest eakate patsientide hulgas sagedamini kui teistes vanuserühmades.

Aspartaam Üks 15 mg suus dispergeeruv tablett sisaldab 1,5 mg aspartaami. Üks 30 mg suus dispergeeruv tablett sisaldab 3 mg aspartaami. Üks 45 mg suus dispergeeruv tablett sisaldab 4,5 mg aspartaami.

Aspartaam on fenüülalaniini allikas. See võib olla kahjulik, kui teil on fenüülketonuuria, harvaesinev geneetiline haigus, mille korral fenüülalaniin kuhjub organismi, sest keha ei suuda seda korralikult lagundada.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed − Mirtasapiini ei tohi kasutada samal ajal MAO inhibiitoritega ega kuni kahe nädala jooksul pärast ravi lõppu MAO inhibiitoritega. Vastupidisel juhul peab umbes kaks nädalat mööduma, enne kui mirtasapiinravi saanud patsiente võib ravida MAO inhibiitoritega (vt lõik 4.3). − Nagu SSRI-de puhul võib teiste serotonergiliste ainete (L-trüptofaan, triptaanid, tramadool, linesoliid, metüleensinine, SSRI-d, venlafaksiin, liitium ja naistepuna (Hypericum perforatum) sisaldavad preparaadid) samaaegne manustamine põhjustada serotoniiniga seotud toimeid (serotoniinisündroom, vt lõik 4.4). Nende toimeainete kombineerimisel mirtasapiiniga tuleb olla ettevaatlik ja vajalik on tähelepanelik kliiniline jälgimine. − Mirtasapiin võib tugevdada bensodiasepiinide ja teiste rahustite (enamik antipsühhootikume, antihistamiinsed H1 antagonistid, opiaadid) sedatiivset toimet. Nende ravimite määramisel koos mirtasapiiniga tuleb seetõttu olla ettevaatlik. − Mirtasapiin võib tugevdada alkoholi kesknärvisüsteemi pidurdavat toimet. Seetõttu tuleb patsientidele öelda, et nad väldiksid raviga samal ajal alkohoolsete jookide tarbimist. − Mirtasapiin annuses 30 mg ööpäevas põhjustas varfariiniga ravitud patsientidel väikese, kuid statistiliselt olulise rahvusvahelise normaliseeritud suhte (INR) suurenemise. Ei saa välistada, et mirtasapiini suuremate annuste korral on toime rohkem väljendunud, seega on samaaegse ravi korral varfariini ja mirtasapiiniga soovitatav jälgida INR-i. − QT-intervalli pikenemise ja/või ventrikulaarsete arütmiate (nagu torsade de pointes) risk võib suureneda QTc-intervalli pikendavate ravimite (nagu teatud antipsühhootikumid ja antibiootikumid) samaaegsel kasutamisel.

Farmakokineetilised koostoimed − CYP3A4 indutseerijad karbamasepiin ja fenütoiin suurendasid mirtasapiini kliirensit kaks korda, mille tulemusel vähenes mirtasapiini keskmine plasmakontsentratsioon vastavalt 60% ja 45%. Kui mirtasapiini manustatakse samal ajal karbamasepiini või mõne teise maksa metabolismi indutseeriva ravimiga (nt rifampitsiin), võib olla vaja mirtasapiini annust suurendada. Kui ravi selliste ravimitega katkestatakse, võib olla vaja mirtasapiini annust vähendada. − Tugeva CYP3A4 inhibiitori ketokonasooli samaaegne manustamine suurendas mirtasapiini maksimaalset plasmakontsentratsiooni ja AUC-d vastavalt ligikaudu 40% ja 50%. − Kui tsimetidiini (mis on nõrk CYP1A2, CYP2D6 ja CYP3A4 inhibiitor) manustatakse samal ajal mirtasapiiniga, võib mirtasapiini keskmine plasmakontsentratsioon suureneda enam kui 50%. Mirtasapiini manustamisel samal ajal CYP3A4 tugevate inhibiitorite, HIV proteaasi inhibiitorite, asoolirühma seenevastaste ravimite, erütromütsiini, tsimetidiini või nefasodooniga tuleb olla ettevaatlik ja vähendada vajaduse korral annust. − Koostoimete uuringud ei ole näidanud olulisi farmakokineetilisi toimeid mirtasapiini samaaegse ravi korral paroksetiini, amitriptülliini, risperidooni või liitiumiga.

Lapsed Koostoimete uuringud on läbi viidud ainult täiskasvanutel.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Piiratud andmed mirtasapiini kasutamise kohta rasedatel ei näita kaasasündinud väärarendite suurenenud riski. Loomkatsed ei ole näidanud mingeid kliiniliselt olulisi teratogeenseid toimeid, kuid siiski on täheldatud reproduktiivset toksilisust (vt lõik 5.3).

Ravimi määramisel rasedatele tuleb olla ettevaatlik. Kui mirtasapiini kasutatakse kuni sünnituseni või vahetult enne seda, on soovitatav vastsündinut pärast sündi jälgida võimalike võõrutusnähtude esinemise suhtes.

Epidemioloogiliste uuringute andmetel võib SSRI-de kasutamine raseduse ajal, eriti lõppjärgus, suurendada vastsündinu püsiva pulmonaalhüpertensiooni (PPHN) tekke riski. Kuigi ükski uuring ei ole hinnanud seost PPHN-i ja mirtasapiini kasutamise vahel, ei saa võimalikku riski välistada, arvestades ravimi toimemehhanismi (serotoniini kontsentratsiooni suurenemine).

Imetamine Loomkatsed ja piiratud andmed inimestel on näidanud, et mirtasapiin eritub rinnapiima väga väikestes kogustes. Otsus imetamise jätkamise või lõpetamise ning mirtasapiinravi jätkamise või lõpetamise kohta tuleb teha, võttes arvesse imetamise kasu lapsele ja mirtasapiinravi kasu naisele.

Fertiilsus Mittekliinilised reproduktiivtoksilisuse loomkatsed ei näidanud mingit mõju fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Mirtasapiin mõjutab kergelt või mõõdukalt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Mirtasapiin võib häirida keskendumis- ja reageerimisvõimet (eriti ravi alguses). Patsiendid peavad vältima ohtlikke olukordi, mis nõuavad head keskendumisvõimet ja erksust, nagu autojuhtimine või masinatega töötamine.

4.8 Kõrvaltoimed

Depressiivsetel patsientidel esineb seoses haiguse endaga palju sümptomeid. Seetõttu võib mõnikord olla raske kindlaks teha, millised sümptomid on põhjustatud haigusest ja millised on tekkinud mirtasapiinravi tagajärjel. Ohutusprofiili kokkuvõte Platseebokontrolliga juhuslikustatud kliinilistes uuringutes (vt allpool) teatatud kõige sagedamad kõrvaltoimed, mis esinesid enam kui 5% mirtasapiiniga ravitud patsientidest, olid unisus, sedatsioon, suukuivus, kehakaalu tõus, suurenenud söögiisu, pearinglus ja kurnatus. Mirtasapiinraviga seoses on teatatud rasketest nahaga seotud kõrvaltoimetest (SCAR), nagu Stevensi- Johnsoni sündroom (SJS), epidermise toksiline nekrolüüs (TEN), eosinofiiliaga ja süsteemsete sümptomitega ravimireaktsioon (DRESS), bulloosne dermatiit ja multiformne erüteem (vt lõik 4.4).

Kõrvaltoimete loetelu tabelina Kõigis patsientide juhuslikustatud platseebokontrollitud uuringutes (sealhulgas muudel näidustustel peale depressiooni) on hinnatud mirtasapiini kõrvaltoimeid. Metaanalüüs hõlmas 20 uuringut plaanitud ravikestusega kuni 12 nädalat, milles osales 1501 patsienti (134 patsiendiaastat), kes said mirtasapiini annuseid kuni 60 mg, ja 850 patsienti (79 patsiendiaastat), kes said platseebot. Platseeboga võrreldavuse säilitamiseks on nende uuringute järeluuringud välja jäetud.

Tabel 1 näitab kõrvaltoimete erinevate kategooriate esinemissagedust, mis esinesid kliinilistes uuringutes statistiliselt oluliselt sagedamini mirtasapiiniga kui platseeboga. Tabelisse on samuti lisatud spontaansetest teadetest pärinevad kõrvaltoimed. Spontaansetest teadetest pärinevate kõrvaltoimete sagedus põhineb kliinilistes uuringutes nendest teatamise sagedusel. Spontaanse teadete kaudu saadud kõrvaltoimete sagedus, mille kohta juhuslikustatud platseebokontrollitud uuringutes mirtasapiini

juhtumeid ei esinenud, on klassifitseeritud kui „teadmata“.

Tabel 1. Mirtasapiini kõrvaltoimed Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata (ei saa klass (≥ 1/10) (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 hinnata Vere ja ▪ Luuüdi supressioon lümfisüsteemi (granulotsütopeenia, häired agranulotsütoos, Endokriinsüsteem ▪ Antidiureetilise i häired hormooni ebakohase Ainevahetus- ja ▪ Kehakaalu ▪ Hüponatreemia toitumishäired tõus1 ▪ Söögiisu suurenemine1 Psühhiaatrilised ▪ Ebanormaalse ▪ Luupainajad2 ▪ Agressiivsus ▪ Enesetapuõtted6 häired d unenäod ▪ Maania ▪ Suitsiidikäitumine6 Närvisüsteemi ▪ Unisus1, 4 ▪ Letargia1 ▪ Paresteesia2 ▪ Müokloonus ▪ Krambid häired ▪ Sedatsioon1, 4 ▪ Peapööritus ▪ „Rahutute ▪ Serotoniinisündroo ▪ Peavalu2 ▪ Treemor jalgade“ m Vaskulaarsed ▪ Ortostaatili ▪ Hüpotensioon2 häired ne Seedetrakti häired ▪ Suukuivus ▪ Iiveldus3 ▪ Oraalne ▪ Pankreatiit ▪ Suuturse Maksa ja ▪ Transaminaas sapiteede häired ide sisalduse Naha ja ▪ Eksanteem2 ▪ Stevensi- nahaaluskoe Johnsoni kahjustused sündroom

Organsüsteemi Väga sage Sage Aeg-ajalt Harv Teadmata (ei saa klass (≥ 1/10) (≥ 1/100 kuni (≥ 1/1000 kuni (≥ 1/10 000 hinnata

Lihaste, luustiku ▪ Artralgia ▪ Rabdomüolüüs ja sidekoe ▪ Müalgia kahjustused ▪ Seljavalu1 Neerude ja ▪ Uriinipeetus kuseteede häired Reproduktiivse ▪ Priapism süsteemi ja rinnanäärme häired Üldised häired ja ▪ Perifeersed ▪ Generaliseerunud manustamiskoha tursed1 tursed reaktsioonid ▪ Kurnatus ▪ Lokaalsed tursed Uuringud ▪ Kreatiinki 1Kliinilistes uuringutes esinesid need kõrvaltoimed statistiliselt oluliselt sagedamini mirtasapiini kui platseebo puhul. 2Kliinilistes uuringutes esinesid need kõrvaltoimed sagedamini platseebo kui mirtasapiini puhul, kuid mitte statistiliselt oluliselt sagedamini. 3Kliinilistes uuringutes esinesid need kõrvaltoimed statistiliselt oluliselt sagedamini platseebo kui mirtasapiini puhul. 4Märkus. Annuse vähendamine ei põhjusta tavaliselt väiksemat unisust/sedatsiooni, kuid võib nõrgendada antidepressiivset toimet. 5Ravi korral antidepressantidega üldiselt võivad ärevus ja unetus (mis võivad olla depressiooni sümptomid) tekkida või süveneda. Ravi korral mirtasapiiniga on teatatud ärevuse ja unetuse tekkimisest või süvenemisest. 6Ravi ajal mirtasapiiniga või varsti pärast ravi lõpetamist on teatatud enesetapumõtete ja suitsiidikäitumise juhtudest (vt lõik 4.4). *Enamikul juhtudest paranesid patsiendid pärast ravimi kasutamise lõpetamist. Kliiniliste uuringute laboratoorsetes hinnangutes on täheldatud transaminaaside ja gammaglutamüültransferaasi sisalduse mööduvat suurenemist (siiski ei ole sellega seotud kõrvaltoimetest teatatud mirtasapiini puhul statistiliselt oluliselt sagedamini võrreldes platseeboga). Lapsed Kliinilistes uuringutes täheldati lastel sageli järgmisi kõrvaltoimeid: kehakaalu tõus, urtikaaria ja hüpertriglütserideemia (vt ka lõik 5.1). Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Praegused kogemused ainult mirtasapiini üleannustamisega näitavad, et sümptomid on tavaliselt kerged. On teatatud toimetest kesknärvisüsteemile, nagu segasusseisund ning pikaajaline sedatsioon koos tahhükardia ja kerge hüper- või hüpotensiooniga. Siiski on olemas raskemate tagajärgede (sealhulgas surmaga lõppevate juhtumite) risk märkimisväärselt suuremate annuste korral kui terapeutilised annused, eriti kombineeritud üleannustamise korral. Neil juhtudel on teatatud ka QT-intervalli pikenemisest ja torsade de pointes'ist.

Üleannustamise puhul tuleb alustada sümptomaatilist ravi ja toetada elutähtsaid funktsioone. Vajalik on EKG teostamine. Tuleb kaaluda ka aktiivsöe või maoloputuse võimalust.

Lapsed Üleannustamise puhul lastel tuleb võtta sobivad meetmed, nagu on kirjeldatud täiskasvanute puhul.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: psühhoanaleptikumid, teised antidepressandid, ATC-kood: N06AX11

Toimemehhanism/farmakodünaamilised toimed Mirtasapiin on tsentraalselt toimiv presünaptiline α2-antagonist, mis suurendab noradrenergilist ja serotonergilist neurotransmissiooni kesknärvisüsteemis. Serotonergilise neurotransmissiooni suurenemist vahendatakse spetsiifiliselt 5-HT1-retseptorite kaudu, sest mirtasapiin blokeerib 5-HT2- ja 5-HT3-retseptoreid. Eeldatakse, et mõlemal mirtasapiini enantiomeeril on antidepressiivne toime. S(+) enantiomeer blokeerib α2 ja 5-HT2 retseptorid ning R(–) enantiomeer blokeerib 5-HT3 retseptorid.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus Mirtasapiini histamiini H -retseptori antagonistlik toime on seotud selle sedatiivsete omadustega. Mirtasapiinil puudub praktiliselt antikolinergiline toime ja terapeutilistes annustes on sellel ainult piiratud toime (nt ortostaatiline hüpotensioon) kardiovaskulaarsüsteemile. Mirtasapiini toimet QTc intervallile hinnati juhuslikustatud platseebo- ja moksifloksatsiinikontrolliga kliinilises uuringus, kus osales 54 tervet vabatahtlikku, keda raviti 45 mg tavaannusega ja 75 mg supraterapeutilise annusega. Lineaarne E-max modelleerimine näitas, et QTc intervalli pikenemine jäi allapoole kliiniliselt olulist pikenemise lävendit (vt lõik 4.4). Lapsed Kahes juhuslikustatud topeltpimedas platseebokontrolliga uuringus, milles osalesid depressiooniga 7…18-aastased lapsed ja noorukid (n = 259), kasutati esimese 4 nädala jooksul kohandatud annust (15…45 mg mirtasapiini), millele järgnes fikseeritud annus (15, 30 või 45 mg mirtasapiini) järgmise 4 nädala jooksul. Uuringud ei näidanud mirtasapiini ja platseebo vahel olulisi erinevusi esmase ega kõikide teiseste tulemusnäitajate osas. Märgatavat kehakaalu tõusu (≥ 7%) täheldati 48,8%-l mirtasapiiniga ravitud isikul võrreldes 5,7%-ga platseeborühmas. Samuti esines sageli urtikaariat (11,8% vs. 6,8%) ja hüpertriglütserideemiat (2,9% vs. 0%).

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast mirtasapiini tablettide suukaudset manustamist imendub toimeaine mirtasapiin kiiresti ja hästi (biosaadavus ligikaudu 50%) ning maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub umbes 2 tunni pärast. Söömine ei mõjuta mirtasapiini farmakokineetikat.

Jaotumine Mirtasapiin seondub plasmavalkudega ligikaudu 85% ulatuses.

Biotransformatsioon Biotransformatsiooni peamised rajad on demetüleerimine ja oksüdeerimine, millele järgneb konjugeerimine. In vitro uuringud inimese maksa mikrosoomidega on näidanud, et tsütokroom P450 ensüümid CYP2D6 ja CYP1A2 osalevad mirtasapiini 8-hüdroksümetaboliidi moodustumisel, samas kui CYP3A4-d peetakse vastutavaks N-demetüül- ja N-oksiidmetaboliitide tekkimise eest. Demetüülmetaboliit on farmakoloogiliselt aktiivne ja sellel on ilmselt samasugune farmakokineetiline profiil nagu lähteainel.

Eritumine Mirtasapiin metaboliseerub ulatuslikult ning eritub uriini ja väljaheitega mõne päeva jooksul. Eritumise keskmine poolväärtusaeg on 20…40 tundi. Mõnikord on täheldatud ka pikemat poolväärtusaega – kuni 65 tundi – ja noortel meestel lühemat poolväärtusaega. Eritumise poolväärtusaeg on piisav, et soovitada annustamist üks kord ööpäevas. Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse 3…4 päeva jooksul ning pärast seda kumulatsiooni enam ei toimu.

Lineaarsus/mittelineaarsus Mirtasapiinil on soovitatavas annuste vahemikus lineaarne farmakokineetika.

Patsientide erirühmad Mirtasapiini kliirens võib väheneda neeru- või maksafunktsiooni häirega patsientidel.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, genotoksilisuse, kartsinogeensuse, reproduktsiooni- ja arengutoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Reproduktsiooniuuringutes rottidel ja küülikutel ei täheldatud teratogeenset toimet. Kui süsteemne ekspositsioon oli kaks korda suurem kui inimese maksimaalne terapeutiline ekspositsioon, täheldati rottidel implantatsioonijärgse kao suurenemist, poegade sünnikaalu vähenemist ning poegade elumuse lühenemist esimese kolme imetamispäeva jooksul.

Mirtasapiin ei olnud genotoksiline mitmes uuringus, milles kasutati geenimutatsioonide, kromosoomi- ja DNA-kahjustuste analüüse. Kartsinogeenusuuringutes rottidel täheldatud kilpnäärmekasvajaid ning hiirtel täheldatud hepatotsellulaarseid neoplasmasid peetakse liigispetsiifiliseks mittegenotoksiliseks vastuseks, mis on seotud pikaajalise raviga maksaensüümide indutseerijate suurte annustega.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Mannitool (E421) Mikrokristalliline tselluloos Krospovidoon Kolloidne veevaba ränidioksiid Väheasendatud hüdroksüpropüültselluloos Aspartaam (E951) Apelsini lõhna- ja maitseaine Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Mirtazapine Grindeks 15 mg ja 30 mg suus dispergeeruvad tabletid − oPA/Alu/PVC//Alu blistrid, mis sisaldavad 28, 30, 50, 56, 60 või 100 tabletti.

Mirtazapine Grindeks 45 mg suus dispergeeruvad tabletid − oPA/Alu/PVC//Alu blistrid, mis sisaldavad 30 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AS GRINDEKS Krustpils iela 53, Rīga, LV-1057, Läti

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

15 mg: 1214725 30 mg: 1215225 45 mg: 1215125

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 05.09.2025

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

September 2025