RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neoatricon 1,5 mg/ml infusioonilahus Neoatricon 4,5 mg/ml infusioonilahus

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Neoatricon 1,5 mg/ml infusioonilahus

Üks ml lahust sisaldab 1,5 mg dopamiinvesinikkloriidi. Üks viaal sisaldab 45 mg dopamiinvesinikkloriidi 30 ml lahuses.

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks viaal sisaldab 9 mg naatriummetabisulfitit.

Neoatricon 4,5 mg/ml infusioonilahus

Üks ml lahust sisaldab 4,5 mg dopamiinvesinikkloriidi. Üks viaal sisaldab 225 mg dopamiinvesinikkloriidi 50 ml lahuses.

Teadaolevat toimet omav abiaine Üks viaal sisaldab 15 mg naatriummetabisulfitit.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahus

Selge ja värvitu kuni kahvatukollane lahus, mille pH on 2,8…4,5.

Neoatriconi 1,5 mg/ml infusioonilahus: osmolaarsus on 20 mOsmol/kg Neoatriconi 4,5 mg/ml infusioonilahus: osmolaarsus on 50 mOsmol/kg

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Hüpotensiooni ravi hemodünaamiliselt ebastabiilsetel vastsündinutel, imikutel ja lastel vanuses < 18 aastat.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Enne otsustamist, kas dopamiinvesinikkloriid on sobiv, tuleb arvesse võtta patsiendi hemodünaamikat ja dopamiinvesinikkloriidi farmakodünaamilist profiili (vt lõik 5.1).

Dopamiinvesinikkloriidi manustamise peab alati määrama pediaater või laste intensiivravi spetsialist, kellele on kättesaadavad vahendid südame-veresoonkonna ja neerunäitajate, sealhulgas veremahu, südame minutimahu, vererõhu, elektrokardiograafia ja uriinivoolu jälgimiseks.

Annustamine

Pressorravi ei asenda vere, plasma, vedelike ja/või elektrolüütide asendamist. Enne ravi alustamist dopamiinvesinikkloriidiga tuleb veremahu vähenemist võimalikult täielikult korrigeerida (vt lõik 4.4). Varieeruva, vanusest sõltuva kliirensi tõttu tuleb annus tiitrida aeglaselt ja teadlikult, eriti vastsündinud patsientidel.

Dopamiinvesinikkloriidi lahuse infusiooni tuleb alustada kiirusega 5 µg/kg/min ja järk-järgult suurendada 5 µg/kg/min võrra. Soovitatav annusevahemik on 5…10 µg/kg/min. Põhjendatud juhtudel võib manustada annuseid üle 10 µg/kg/min kuni maksimaalselt 20 µg/kg/min.

Dopamiinvesinikkloriidi annust tuleb kohandada vastavalt patsiendi ravivastusele, pöörates erilist tähelepanu uriinivoolu tuvastatud kiiruse vähenemisele, tahhükardia suurenemisele või uute rütmihäirete tekkele, mis on annuse vähendamise või ajutise peatamise näidustused (vt lõik 4.4). Annustamise lihtsustamiseks on eri kaalukategooriate patsientidel kaks eri tugevust. Infusioonikiirust saab arvutada järgmise valemi abil:

Infusioonikiirus (ml/tunnis) = ___________________________________________

Allpool on toodud näide iga asjakohase kaaluga kontsentratsiooni kohta:

Näide 1: 5 kg kaaluvale inimesele soovitatava algannuse 5 mcg/kg/min korral, kasutades kontsentratsiooni 1,5 mg/ml, oleks infusioonikiirus järgmine:

Infusioonikiirus (ml/tunnis) = ______________________________________= 1,00 (mL/tunnis)

Näide 2: 30 kg kaaluvale inimesele soovitatava algannuse 5 mcg/kg/min korral, kasutades kontsentratsiooni 4,5 mg/ml, oleks infusioonikiirus järgmine:

Infusioonikiirus (ml/tunnis) = ________________________________________ = 2,00 (mL/tunnis)

Annuse vähendamine ja ravi lõpetamine Dopamiinvesinikkloriidi manustamine tuleb katkestada järk-järgult ning ravi ei tohi lõpetada järsku. Hemodünaamilist seisundit tuleb annuse vähendamise faasis pidevalt hinnata (vt lõik 4.4).

Patsientide erirühmad

Maksa- ja neerufunktsiooni kahjustus Vähese kliirensi tõttu, eriti vastsündinud patsientidel, tuleb kasutada dopamiinvesinikkloriidi väikeseid annuseid ja aeglast kaalutletud tiitrimist (vt lõik 4.4). MAO inhibiitorid Patsientidele, keda on enne dopamiinvesinikkloriidi ravitud MAO inhibiitoritega, tuleb manustada vähendatud annuseid; algannus peab olema 10% tavalisest annusest (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Manustamisviis

Intravenoosne. Dopamiinvesinikkloriidi tuleb manustada tsentraalse veenikateetri kaudu (naba veenikateeter, pikk kateeter või kirurgiline tsentraalne veenikateeter). Kui tsentraalne juurdepääs puudub, tuleb kasutada suure veeni kanüüli. Infusiooniseadmes on kiiruse ja voolu reguleerimiseks vaja sobivat annustamisseadet. Teisi infusioone ei tohi samaaegselt manustada dopamiinvesinikkloriidi kateetrisse. Ravimit tuleb manustada teise süstekohta, et vältida tugevate ravimite segamist dopamiinvesinikkloriidiga (vt lõigud 4.4 ja 6.2).

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Ravimpreparaadi manustamiseelse käsitsemise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

• Patsiendid, kes on ülitundlikud toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

• Feokromotsütoomi või hüpertüreoosiga patsiendid.

• Korrigeerimata kodade või ventrikulaarsete tahhüarütmiate või ventrikulaarse fibrillatsiooni

esinemine.

• Kombinatsioon tsüklopropaani ja halogeenitud süsivesinik-anesteetikumidega (vt lõik 4.5).

4.4 Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Vältige samaaegset infusiooni muude ravimitega.

Monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid

Et vältida toime tugevnemist, tuleb patsientidele, keda on enne dopamiinvesinikkloriidi ravitud MAO inhibiitoritega, manustada dopamiinvesinikkloriidi väiksemaid annuseid (vt lõigud 4.2, 4.5 ja 5.2).

Mahu, elektrolüütide ja diastoolse vererõhu jälgimine

Vasopressorid, sealhulgas dopamiinvesinikkloriid, ei ole üldiselt näidustatud hüpovoleemilise šoki korral. Kui on alustatud piisava vedelikumahu taastamine, võib teatud juhtudel kaaluda vasopressorravi, kui vererõhk püsib vaatamata piisavale vedelikumahu taastamisele oluliselt madal. Dopamiinvesinikkloriid tuleb valida, kui on vaja inotroopset, kronotroopset, vasokonstriktiivset toimet ja perifeersete veenide takistuse suurenemist. Samas tuleb vasopressorite kasutamist hemorraagilises või hüpovoleemilises šokis käsitleda ettevaatlikult ja hoolika jälgimise all. Kaaliumivabade lahuste liigne manustamine võib põhjustada olulist hüpokaleemiat.

Kui täheldatakse diastoolse rõhu ebaproportsionaalset suurenemist (st pulsisurve olulist vähenemist), tuleb infusioonikiirust vähendada ja patsiente hoolikalt jälgida, et leida täiendavaid tõendeid domineeriva vasokonstriktsiooni kohta, v.a kui sellist toimet soovitakse.

Igas vanuses patsientidel on vaja pidevalt hinnata ravi veremahu, südame kontraktiilsuse suurenemise ning perifeerse perfusiooni ja uriinierituse jaotumise suhtes.

Jälgimine võimalike kardiaalsete kõrvaltoimete suhtes

Patsienti tuleb hoolikalt jälgida rütmihäirete ja tahhükardia suhtes ning nende olemasolul tuleb kaaluda infusioonikiiruse vähendamist või dopamiinivesinikkloriidi kasutamise lõpetamist, kui see on kliiniliselt vajalik. Kõik tahhükardiaga seotud tagasipööratavad põhjused, nagu vedelikumahu vähenemine, hüpoksia või valu, tuleb kõrvaldada ja tahhükardiat ohjata.

Perifeerne vaskulaarne haigus Patsiente tuleb hoolikalt jälgida jäsemete naha värvuse ja temperatuuri muutuste suhtes. Kui tekib nahavärvuse või temperatuuri muutus, mis võib olla tingitud jäsemete vähenenud verevarustusest, tuleb dopamiinvesinikkloriidi infusiooni jätkamise kasulikkust võrrelda võimaliku nekroosi riskiga. Neid muutusi saab tagasi pöörata, vähendades infusioonikiirust või katkestades infusiooni. Isegi väikestes annustes võib dopamiinvesinikkloriid põhjustada naha nekroosi; risk on eriti suur akraalvereringe häiretega patsientidel ja suuremate annuste manustamisel (≥ 10 µg/kg/min).

Varieeruva, vanusest sõltuva kliirensi tõttu tiitritakse annust aeglaselt ja kaalutletult, eriti vastsündinud patsientidel. Vastsündinud võivad olla tundlikumad vasokonstriktiivsete toimete suhtes.

Tuleb vältida subkutaanset, intramuskulaarset või intraarteriaalset manustamist, sest vasokonstriktori toime võib kahjustada kudesid.

Ekstravasatsioon

Võimaluse korral tuleb dopamiinvesinikkloriidi infusiooni manustada suurde veeni, et vältida infiltratsiooni infusioonikoha ümbruse perivaskulaarsetesse kudedesse. Ekstravasatsioon võib põhjustada nekroosi ja ümbritseva koe kärbumist. Isheemiat saab tagasi pöörata, infiltreeerides kahjustatud piirkonda vasodilataatoriga. Isheemilise piirkonna rohkeks infiltreerimiseks tuleb kohe pärast ekstravasatsiooni täheldamist kasutada peene hüpodermilise nõelaga süstalt.

Neeru- ja maksakahjustus

Dopamiinvesinikkloriidi kliirensit mõjutab neeru- ja maksatalitluse häire – kummagi haiguse korral väheneb maksatalitlus 2 korda. Noorematel lastel, eriti vastsündinutel, on kliirens väga varieeruv, seetõttu on soovitatav hoolikas jälgimine.

Annuse vähendamise mõju

Dopamiinvesinikkloriidi infusioon tuleb tarbetu hüpotensiooni vältimiseks lõpetada järk-järgult. Hüpotensiooni kordumise ennetamiseks võib olla vaja dopamiinvesinikkloriidi annust vähendada järk- järgult, suurendades samal ajal intravenoossete vedelikega vere mahtu. Dopamiinvesinikkloriidi infusiooni järsk katkestamine võib põhjustada olulist hüpotensiooni. Vt ka annuse vähendamise juhised lõigus 4.2.

Septiline šokk

Lähtudes dopamiini esmavaliku ravimina kasutamisel teatatud suuremast suremusest septilise šokiga lastel ja täiskasvanutel, ei ole dopamiini esmavaliku ravimina manustamine sepsisega lastel soovitatav.

Südameoperatsioon

Dopamiinvesinikkloriidi kasutatakse selektiivselt südame madala minutimahu sündroomi ja madala süsteemse vaskulaarse takistusega lastel südame minutimahu parandamiseks. Selle kasutamine kõrgenenud süsteemse vaskulaarse resistentsusega või kopsuveresoonte kõrgenenud resistentsusega patsientidel on üldiselt piiratud, sest see võib halvendada vaskulaarse resistentsuse kõrvalekaldeid. Südamekirurgias tuleb otsus manustada dopamiinvesinikkloriidi alati teha patsiendi konkreetse kliinilise seisundi põhjal.

Pulmonaalse arteriaalse rõhu suurenemise juhud

Dopamiinvesinikkloriid võib suurendada kopsuveresoonte resistentsust, eelkõige suuremate annuste korral. Dopamiinvesinikkloriidi manustamisel kõrgenenud pulmonaalse arteriaalse rõhuga

patsientidele on soovitatav hemodünaamika hoolikas jälgimine ning tuleb vältida annuseid üle 10 µg/kg/min. Ägeda pulmonaalse hüpertensiooni korral tohib dopamiinvesinikkloriidi manustada ainult juhul, kui seda peetakse vajalikuks patsiendi hemodünaamika ja kliinilise seisundi individuaalse hindamise alusel. Intraventrikulaarse verejooksu / subependümaalse verejooksu risk

Intraventrikulaarse verejooksu / subependümaalse verejooksu riski vähendamiseks peavad vastsündinute intensiivravi üksuse tervishoiutöötajad hoolikalt jälgima dopamiinvesinikkloriidi saavate imikute vererõhku ja hemodünaamilist seisundit. Vajaduse korral tuleb annust kohandada, et säilitada stabiilne vererõhk ja vähendada kõrvaltoimete nagu tahhükardia, süstekoha ekstravasatsiooni, diastoolse rõhu ebaproportsionaalse suurenemise, rindkerevalu, südamepekslemise ja hüpotensiooni riski. Intraventrikulaarse verejooksu / subependümaalse verejooksu üldine ravi peab hõlmama toetavat ravi ja meetmeid võimalike riskitegurite käsitlemiseks lisaks vasoaktiivsetele ravimitele.

Infektsioonirisk

Arvestada tuleb dopamiinvesinikkloriidi võimalikku ebasoodsat toimet infektsiooniriskile, eelkõige kasutamisel suurtes annustes või pikka aega. Otsus kasutada dopamiinvesinikkloriidi või mis tahes vasoaktiivset ravimit tuleb teha igal üksikjuhul eraldi, arvestades patsiendi kliinilist seisundit, infektsiooniriski ja ravi võimalikku kasulikkust. Dopamiinvesinikkloriidi saavate patsientide ravis on oluline hoolikas jälgimine ja infektsioonide ennetamine.

Suletudnurga glaukoom

Dopamiini ei soovitata kasutada suletudnurga glaukoomiga patsientidel.

Leelistavad ained

Kui samal ajal on atsidoosi raviks näidustatud naatriumvesinikkarbonaat, tuleb seda manustada eraldi infusioonikateetri kaudu eraldi mahutist või manustamiskomplektist.

Mõju laboratoorsetele analüüsidele

Dopamiinvesinikkloriidi infusioon pärsib kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) ja prolaktiini eritumist hüpofüüsist (vt lõik 4.8). Dopamiinvesinikkloriidi põhjustatud TSH vähenemine võib mõjutada kaasasündinud hüpotüreoosi varast diagnoosimist, mida iseloomustab kõrge TSH ja madal T4. Seetõttu on soovitatav testida kõiki vastsündinuid TSH ja T4 väärtuste suhtes lisaks esmasele kontrollile ka pärast dopamiinvesinikkloriidi manustamise lõpetamist. Dopamiinvesinikkloriid võib kuseteede katehhoolamiini eritumise määramisel põhjustada valepositiivseid tulemusi.

Prolaktiin

Teadaolevalt vähendab dopamiinvesinikkloriid seerumi prolaktiinisisaldust (vt lõik 4.6).

Teadaolevat toimet omavad abiained

Sisaldab naatriummetabisulfitit, mis võib harva põhjustada raskeid ülitundlikkusreaktsioone ja bronhospasmi. Ravim sisaldab vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi annuse kohta ja on seega põhimõtteliselt naatriumivaba.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Anesteetikumid Müokard on tundlik tsüklopropaani või halogeenitud süsivesinik-anesteetikumide suhtes ning need ravimid on vastunäidustatud dopamiinvesinikkloriidiga (vt lõik 4.3). See koostoime kehtib nii pressoraktiivsuse kui ka südame β-adrenoretseptorite stimulatsiooni kohta.

Alfa- ja beetablokaatorid

Dopamiini ei soovitata kasutada alfa- ja beetablokaatoritega. Dopamiinvesinikkloriidi toimeid südamele antagoniseerivad β-adrenoretseptorite blokaatorid, näiteks propranolool-atsebutolool, atenolool, bisoprolool, nadolool, nebivolool ja metoprolool, ning dopamiinvesinikkloriidi suurte annuste põhjustatud perifeerset vasokonstriktsiooni antagoniseerivad α-adrenoretseptorite blokaatorid (nt doksasosiin, prasosiin, terasosiin).

Monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid

Dopamiini ei ole soovitatav kasutada koos MAO inhibiitoritega. MAO inhibiitorid (nt isokarboksasiid, fenelsiin, tranüültsüpromiin, rasagiliin, selegiliin, linesoliid) võimendavad dopamiinvesinikkloriidi toimet ja selle toimeaega. Seetõttu vajavad patsiendid, keda on enne dopamiinvesinikkloriidi manustamist ravitud MAO inhibiitoritega, oluliselt väiksemat annust (vt lõigud 4.2, 4.4 ja 5.2).

Fenütoiin

Intravenoosse fenütoiini manustamine dopamiinvesinikkloriidi saavatele patsientidele on põhjustanud hüpotensiooni, bradükardiat ja südameseiskust; dopamiinvesinikkloriidi saavatel patsientidel on soovitatav kasutada fenütoiini äärmiselt ettevaatlikult, kui üldse.

Diureetikumid

Dopamiini ei ole soovitatav kasutada koos diureetikumidega (nt bumetaniid, torsemiid ja furosemiid). Dopamiinvesinikkloriid võib suurendada diureetikumide toimet.

Ergotalkaloidid

Dopamiinvesinikkloriidi ja ergotalkaloidide (nt ergotamiini) kombinatsiooni tuleb vältida liigse perifeerse vasokonstriktsiooni võimaluse tõttu, mis suurendab gangreeni riski. Tritsüklilised antidepressandid ja guanetidiin

Tritsüklilised antidepressandid (nt amitriptüliin, desipramiin, doksepiin, imipramiin, nortriptüliin) ja guanetidiin võivad tugevdada pressorvastust dopamiinvesinikkloriidile.

Dopamiinvesinikkloriidi inaktiveerimine leelistavate ainete lisamisega

Dopamiinvesinikkloriid inaktiveerub aluselises lahuses (vt lõigud 4.4 ja 6.2).

Metoklopramiid

Dopamiini ei ole soovitatav kasutada koos metoklopramiidiga, sest metoklopramiid võib vähendada dopamiinvesinikkloriidi toimet.

Vere glükoosisisaldus

Dopamiinvesinikkloriid võib suurendada vere glükoosisisaldust ja seega häirida diabeediravimite toimet (nt meglitiniidid – repagliniid; sulfonüüluurea preparaadid – glipisiid).

Vastsündinute ainevahetus võib olla väga habras, mistõttu hüpo- või hüperglükeemia on selles rühmas tavalisem. Dopamiinvesinikkloriidi infusiooni ajal tuleb jälgida metaboolseid parameetreid, nt vererõhku ja vere glükoosisisaldust.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Dopamiinvesinikkloriidi kasutamise kohta rasedatel on vähe andmeid. Loomuuringud on reproduktiivtoksilisuse hindamiseks ebapiisavad (vt lõik 5.3). Neoatriconi ei tohi kasutada raseduse ajal ja rasestumisvõimelistel naistel, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid.

Imetamine

Ei ole teada, kas dopamiinvesinikkloriid eritub inimese rinnapiima. Et dopamiinvesinikkloriidi poolväärtusaeg plasmas on terapeutiliste annuste kasutamisel lühike, ei saa eeldada mõju imetatavatele imikutele. Seetõttu tohib Neoatriconi kasutada imetamise ajal. Teave prolaktiini kohta: vt lõik 4.4.

Fertiilsus

Andmed puuduvad.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Ei ole asjakohane.

4.8 Kõrvaltoimed

Ohutusprofiili kokkuvõte

Välja arvatud vasokonstriktiivsed toimed, mis on tingitud dopamiinvesinikkloriidi tahtmatust infusioonist nabaarterisse, ei ole lastel esinenud ainulaadseid kõrvaltoimeid.

Kõrvaltoimete tabel

Järgmises tabelis esitatud andmed on võetud täiskasvanute populatsiooniga seotud kliinilistest uuringutest ja turustamisjärgsetest kogemustest. Kõrvaltoimete esinemissagedust lastel ei ole võimalik hinnata. Allpool on loetletud kõrvaltoimed organsüsteemi klasside ja esinemissageduse järgi, alustades kõige sagedamini esinevatest kõrvaltoimetest, järgmise liigituse järgi: väga sage (≥ 1/10), sage (≥ 1/100 kuni < 1/10), aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100), harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sagedusrühmas on kõrvaltoimed esitatud raskusastme vähenemise järjekorras.

1. tabel. Kliinilistes uuringutes ja turustamisjärgselt tuvastatud kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass Esinemissagedus Kõrvaltoime Infektsioonid ja infestatsioonid Aeg-ajalt Gangreen Immuunsüsteemi häired Teadmata Anafülaktilised reaktsioonid* Endokriinsüsteemi häired Teadmata Hüpofüüsi funktsiooni supressioon Närvisüsteemi häired Sage Peavalu Silma kahjustused Aeg-ajalt Müdriaas Südame häired Sage Ektoopilised südamelöögid

Vaskulaarsed häired Sage Hüpotensioon Respiratoorsed, rindkere ja Sage Düspnoe mediastiinumi häired Teadmata Hüpokseemia suurenemine Seedetrakti häired Sage Iiveldus Naha ja nahaaluskoe Aeg-ajalt Piloerektsioon kahjustused Nahanekroos Neerude ja kuseteede häired Aeg-ajalt Asoteemia * Anafülaktilisi reaktsioone ja raskeid eluohtlikke astmahooge võib põhjustada naatriummetabisulfititundlikkus (vt lõik 4.4).

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Hüpofüüsi funktsiooni supressioon Hüpofüüsi D2-retseptorite aktiveerumise tõttu pärsib dopamiin prolaktiini ja kilpnääret stimuleeriva hormooni (TSH) vabanemist, mis omakorda vähendab T4 vabanemist kilpnäärmest. Dopamiini manustamise lõpetamine võib seevastu põhjustada tagasilöögiefekti, kus prolaktiini, TSHd ja T4 vabaneb liiga palju.

Hüpokseemia suurenemine Dopamiin võib põhjustada hüpokseemiat mitme mehhanismi kaudu, nt ventilatsiooni ja perfusiooni sobimatuse kaudu, st suurendades verevarustust isegi hüpoventilatsiooniga alveolaarsetesse piirkondadesse (kopsu „šundi“ moodustumine), eelkõige ventilaatorist sõltuvatel patsientidel. Lisaks võib dopamiin suurendada süsteemset hapnikutarbimist (VO2).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada riikliku teavitamissüsteemi (vt V lisa) kaudu.

4.9 Üleannustamine

Üleannustamise võimalikud sümptomid on muu hulgas tugev vererõhu tõus, tahhükardia, tahhükardilised arütmiad, vasaku vatsakese lõppdiastoolse rõhu suurenemine, millega kaasneb kopsuturse, stenokardia hood (eriti teadaoleva koronaarhaigusega patsientidel), mittespetsiifiline rindkerevalu, südamepekslemine, iiveldus, oksendamine, külmatunne jäsemetes ja tsüanoos. Neid seisundeid saab annuse vähendamise või infusiooni lõpetamisega kiiresti tagasi pöörata, sest dopamiinvesinikkloriidi poolväärtusaeg organismis on alla 2 minuti. Kui need meetmed ei toimi, tuleb kaalutleda α-adrenoretseptorite blokaatori infusiooni.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: südamehaiguste ravi, adrenergilised ja dopaminergilised ained, ATC- kood: C01CA04

Toimemehhanism Dopamiinvesinikkloriid stimuleerib sümpaatilise närvisüsteemi adrenoretseptoreid. Dopamiinvesinikkloriidil on peamiselt otsene stimuleeriv toime β1-adrenoretseptoritele, kuid see näib avaldavat ka kaudset toimet, vabastades norepinefriini selle säilitamiskohtadest. Samuti näib, et dopamiinvesinikkloriid mõjutab spetsiifilisi dopamiinretseptoreid renaalsetes, mesenteriaalsetes, koronaarsetes ja intratserebraalsetes veresoontes, põhjustades vasodilatatsiooni. Dopamiinvesinikkloriidi toime β2-adrenoretseptoritele on väike või puudub.

Suuremates annustes (10…20 µg/kg/min) võib dopamiinvesinikkloriid stimuleerida ka α1- retseptoreid, mille tulemus on vasokonstriktsioon ja perifeerse veresoonte takistuse suurenemine.

Farmakodünaamilised toimed Dopamiini peamised toimed sõltuvad manustatud annusest.

Intravenoossetes annustes 0,5…2 µg/kg/min mõjutab dopamiinvesinikkloriid peamiselt dopamiinretseptoreid; intravenoosse annuse 2…10 µg/kg/min korral stimuleerib dopamiinvesinikkloriid ka β1-adrenoretseptoreid, mis suurendab südame minutimahtu. Suuremates annustes stimuleerib dopamiinvesinikkloriid ka α1-adrenoretseptoreid. See põhjustab vasokonstriktsiooni, perifeersete veresoonte takistuse suurenemist ja vererõhu tõusu. Dopamiinvesinikkloriidi pressortoimet võib kasutada vererõhu tõstmiseks hüpotensiooni või šoki korral.

Dopamiinvesinikkloriidi või mis tahes muu vasoaktiivse aine põhjustatud vasokonstriktsioon võib mõjutada nii perifeerset vaskulaarset süsteemi kui ka kopsuveresoonte süsteemi. See võib põhjustada perifeersete veresoonte takistuse ja vererõhu, samuti kopsuveresoonte takistuse muutusi.

Enneaegsetel imikutel on sageli füsioloogilised erinevused võrreldes õigeaegsete imikute ja vanemate lastega. Üks oluline erinevus on adrenoretseptorite, sh β1-retseptorite küpsemine. Need retseptorid ei pruugi olla täielikult välja arenenud ja nende ravivastus dopamiinvesinikkloriidile võib olla varieeruv, mistõttu nende mõju südame kontraktiilsusele võib olla suurem või väiksem kui vanematel imikutel või täiskasvanutel. Mõnel enneaegsel imikul võib ilmneda tugev positiivne inotroopne vastus, teistel võib vastus olla piiratum.

Need retseptori küpsemise erinevused ja individuaalne varieeruvus nõuavad hoolikat jälgimist ja dopamiinvesinikkloriidi tiitrimist, et optimeerida südametalitlust, minimeerides samas kõrvaltoimete riski.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine

Suukaudne dopamiinvesinikkloriid metaboliseerub seedetraktis kiiresti. Intravenoosse manustamise järel algab dopamiinvesinikkloriidi toime 5 minuti jooksul ja dopamiinvesinikkloriidi toime kestab alla 10 minuti.

Jaotumine

Dopamiin on organismis laialt levinud, kuid ei läbi oluliselt hematoentsefaalbarjääri. Ei ole teada, kas dopamiin läbib platsentat. Biotransformatsioon

Dopamiinvesinikkloriidi poolväärtusaeg plasmas on ligikaudu 2 minutit. Dopamiinvesinikkloriid metaboliseerub maksas, neerudes ja plasmas MAO ja katehhool-O-metüültransferaasi poolt inaktiivseteks ühenditeks homovanilliinhappeks (HVA) ja 3,4-dihüdroksüfenüüläädikhappeks. MAO inhibiitoreid kasutavatel patsientidel võib dopamiinvesinikkloriidi toime kestus olla 1 tund. Ligikaudu 25% dopamiinvesinikkloriidi annusest metaboliseerub norepinefriiniks adrenergilistes närvilõpmetes.

Eritumine

Dopamiinvesinikkloriid eritub uriiniga peamiselt HVA ja selle sulfaadi ning glükuroniidkonjugaatidena ning 3,4-dihüdroksüfenüüläädikhappena. Väga väike osa annusest eritub muutumatuna. Pärast radiomärgistatud dopamiinvesinikkloriidi manustamist eritub ligikaudu 80% radioaktiivsusest 24 tunni jooksul uriiniga.

Lapsed Eritumise poolväärtusaeg vastsündinutel on 5...11 minutit. Kriitilises seisundis imikutel ja lastel on kliirens teadete kohaselt 48...168 ml/kg/min. Noorematel patsientidel on teatatud suurematest väärtustest. Dopamiini kliirens on imikutel, eriti vastsündinutel ettearvamatu. Kliirens võib < 2-aastastel olla kuni 2 korda suurem.

Raskelt haigetel imikutel täheldati dopamiinvesinikkloriidi farmakokineetikas olulist individuaalset varieeruvust ning plasmakontsentratsioone ei olnud võimalik selle infusioonikiiruse põhjal täpselt prognoosida. Kliirensi oluline varieerumine selgitab osaliselt dopamiinvesinikkloriidi annuste suure varieeruvuse vajadust.

Olemasolevad andmed viitavad, et dopamiinvesinikkloriid ja farmakokineetika on sarnased täiskasvanutel täheldatutega. Täheldatud on suurt isikutevahelist varieeruvust. Kliirensi ja vanuse püsivat seost ei ole tõendatud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Puuduvad ravimi määrajale olulised prekliinilised andmed lisaks neile, mis on juba esitatud selle ravimi omaduste kokkuvõtte muudes lõikudes. Dopamiinvesinikkloriidiga ei ole tehtud standardseid reproduktiivtoksilisuse uuringuid. Olemasolevad uuringud näitavad vastuolulisi tulemusi.

6. PFARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriummetabisulfit (E223) Vesinikkloriidhape, lahjendatud (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Sobivusuuringute puudumise tõttu ei tohi seda ravimpreparaati teiste ravimitega segada. Vältida segamist alustega (sh naatriumvesinikkarbonaadiga), oksüdeerivate ainetega või rauasooladega. MITTE lisada dopamiinvesinikkloriidi naatriumvesinikkarbonaadi süstelahusele ega muudele aluselistele intravenoossetele lahustele.

Ampitsilliini ja dopamiini segud 5% glükoosilahuses on aluselised ja kokkusobimatud ning põhjustavad mõlema ravimi lagunemist. Neid ei tohi segada.

On soovitatav vältida gentamütsiinsulfaati, naatriumtsefalotiini, neutraalset naatriumtsefalotiini või naatriumoksatsilliini sisaldavaid segusid, v.a kui kõik muud toimivad alternatiivid on ammendatud.

Dopamiini ja amfoteritsiin B segud 5% glükoosilahuses on kokkusobimatud, sest segamisel tekib kohe sade.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat. Pärast esmast avamist tuleb ravim kohe ära kasutada; kasutamata sisu tuleb 24 tunni pärast hävitada.

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida sisepakend välispakendis valguse eest kaitstult.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

I tüüpi läbipaistev klaasviaal bromobutüülkummist korgiga, mis on suletud eemaldatava alumiiniumkattega.

Pakendi suurus: Neoatricon 1,5 mg/ml infusioonilahus: karp, mis sisaldab ühte 30 ml viaali. Neoatricon 4,5 mg/ml infusioonilahus: karp, mis sisaldab ühte 50 ml viaali.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ärge kasutage seda ravimit, kui märkate, et lahus on läbipaistmatu, hägune või muutnud värvust.

Seda ravimpreparaati ei ole vaja enne manustamist lahjendada.

Ravim on ette nähtud ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada. Hävitage viaal ja kasutamata jäänud sisu ära 24 tunni pärast (vt lõik 6.3).

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

BrePco Biopharma Ltd., Suite One, The Avenue,

Beacon Court, Sandyford, Dublin D18HX31. Iirimaa.

8. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/24/1804/001 – 1,5 mg / ml 1 viaali EU/1/24/1804/002 – 4,5 mg / ml 1 viaali

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE / MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Esmase müügiloa väljastamise kuupäev: 27-05-2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Täpne teave selle ravimpreparaadi kohta on Euroopa Ravimiameti kodulehel http://www.ema.europa.eu.

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV(AD) TOOTJA(D)

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

A. RAVIMIPARTII KASUTAMISEKS VABASTAMISE EEST VASTUTAV TOOTJA

Ravimipartii kasutamiseks vabastamise eest vastutava tootja nimi ja aadress

Pharmadox Healthcare Ltd. KW20A Kordin Industrial Park, Paola PLA3000, Malta.

B. HANKE- JA KASUTUSTINGIMUSED VÕI PIIRANGUD

Piiratud tingimustel väljastatav retseptiravim (vt I lisa: Ravimi omaduste kokkuvõte, lõik 4.2).

C. MÜÜGILOA MUUD TINGIMUSED JA NÕUDED

• Perioodilised ohutusaruanded

Nõuded asjaomase ravimi perioodiliste ohutusaruannete esitamiseks on sätestatud direktiivi 2001/83/EÜ artikli 107c punkti 7 kohaselt liidu kontrollpäevade loetelus (EURD loetelu) ja iga hilisem uuendus avaldatakse Euroopa ravimite veebiportaalis.

Müügiloa hoidja peab esitama asjaomase ravimi esimese perioodilise ohutusaruande 6 kuu jooksul pärast müügiloa saamist.

D. RAVIMPREPARAADI OHUTU JA EFEKTIIVSE KASUTAMISE TINGIMUSED JA PIIRANGUD

• Riskijuhtimiskava

Müügiloa hoidja peab nõutavad ravimiohutuse toimingud ja sekkumismeetmed läbi viima vastavalt müügiloa taotluse moodulis 1.8.2 esitatud kokkulepitud riskijuhtimiskavale ja mis tahes järgmistele ajakohastatud riskijuhtimiskavadele.

Ajakohastatud riskijuhtimiskava tuleb esitada:

• Euroopa Ravimiameti nõudel;
• kui muudetakse riskijuhtimissüsteemi, eriti kui saadakse uut teavet, mis võib oluliselt mõjutada riski/kasu suhet, või kui saavutatakse oluline (ravimiohutuse või riski minimeerimise) eesmärk.

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KARP – 1,5 mg/ml (30 ml viaal)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neoatricon 1,5 mg/ml infusioonilahus Dopamiinvesinikkloriid Vastsündinutele ja lastele kehamassiga kuni 9 kg.

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks ml lahust sisaldab 1,5 mg dopamiinvesinikkloriidi. Üks viaal sisaldab 45 mg dopamiinvesinikkloriidi 30 ml lahuses.

3. ABIAINED

Sisaldab: Naatriummetabisulfit (E223) Lahjendatud vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Infusioonilahus 45 mg/30 ml 1 × 30 ml viaal

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Intravenoosne. Ainult ühekordseks kasutamiseks.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni:

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida sisepakend välispakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

BrePco Biopharma Limited Suite One, The Avenue, Beacon Court, Sandyford. Dublin D18HX31 Iirimaa

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/24/1804/001

13. PARTII NUMBER <ANNETUSE KOOD(ID) JA TOOTEKOOD(ID)>

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

Põhjendus Braille’ mitte lisamiseks.

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

Viaali etikett – 1,5 mg/ml (30 ml viaal)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neoatricon 1,5 mg/ml infusioonilahus Dopamiinvesinikkloriid.

Vastsündinutele ja lastele kehamassiga kuni 9 kg.

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks ml lahust sisaldab 1,5 mg dopamiinvesinikkloriidi.

3. ABIAINED

Sisaldab: E223 Lahjendatud vesinikkloriidhape Naatriumhüdroksiid Süstevesi

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Infusioonilahus. 30 ml 45 mg/30 ml

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Intravenoosne. Ainult ühekordseks kasutamiseks.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni:

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida sisepakend välispakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

BrePco Biopharma Limited.

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/24/1804/001

13. PARTII NUMBER <ANNETUSE KOOD(ID) JA TOOTEKOOD(ID)>

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

VÄLISPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

KARP – 4,5 mg/ml (50 ml viaal)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neoatricon 4,5 mg/ml infusioonilahus Dopamiinvesinikkloriid

Vähemalt 10 kg kehamassiga lapsed.

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks ml lahust sisaldab 4,5 mg dopamiinvesinikkloriidi. Üks viaal sisaldab 225 mg dopamiinvesinikkloriidi 50 ml lahuses.

3. ABIAINED

Sisaldab: Naatriummetabisulfit (E223) Lahjendatud vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Naatriumhüdroksiid (pH reguleerimiseks) Süstevesi

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Infusioonilahus 225 mg/50 ml 1 × 50 ml viaal

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Intravenoosne. Ainult ühekordseks kasutamiseks.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni:

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida sisepakend välispakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

BrePco Biopharma Limited Suite One, The Avenue, Beacon Court, Sandyford. Dublin D18HX31 Iirimaa

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/24/1804/002

13. PARTII NUMBER <ANNETUSE KOOD(ID) JA TOOTEKOOD(ID)>

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

Lisatud on 2D-vöötkood, mis sisaldab ainulaadset identifikaatorit.

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED

PC SN NN

SISEPAKENDIL PEAVAD OLEMA JÄRGMISED ANDMED

Viaali etikett – 4,5 mg/ml (50 ml viaal)

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Neoatricon 4,5 mg/ml infusioonilahus Dopamiinvesinikkloriid. Vähemalt 10 kg kehamassiga lapsed

2. TOIMEAINE(TE) SISALDUS

Üks 50 ml viaal sisaldab 225 mg dopamiinvesinikkloriidi.

3. ABIAINED

Sisaldab: E223 Lahjendatud vesinikkloriidhape Naatriumhüdroksiid Süstevesi

4. RAVIMVORM JA PAKENDI SUURUS

Infusioonilahus. 50 ml 225 mg/50 ml

5. MANUSTAMISVIIS JA -TEE(D)

Enne ravimi kasutamist lugege pakendi infolehte. Intravenoosne. Ainult ühekordseks kasutamiseks.

6. ERIHOIATUS, ET RAVIMIT TULEB HOIDA LASTE EEST VARJATUD JA

KÄTTESAAMATUS KOHAS

7. TEISED ERIHOIATUSED (VAJADUSEL)

8. KÕLBLIKKUSAEG

Kõlblik kuni:

9. SÄILITAMISE ERITINGIMUSED

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel temperatuuri eritingimusi. Hoida sisepakend välispakendis valguse eest kaitstult.

10. ERINÕUDED KASUTAMATA JÄÄNUD RAVIMPREPARAADI VÕI SELLEST

TEKKINUD JÄÄTMEMATERJALI HÄVITAMISEKS, VASTAVALT VAJADUSELE

11. MÜÜGILOA HOIDJA NIMI JA AADRESS

BrePco Biopharma Limited.

12. MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

EU/1/24/1804/002

13. PARTII NUMBER <ANNETUSE KOOD(ID) JA TOOTEKOOD(ID)>

Partii nr:

14. RAVIMI VÄLJASTAMISTINGIMUSED

15. KASUTUSJUHEND

16. TEAVE BRAILLE’ KIRJAS (PUNKTKIRJAS)

17. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – 2D-vöötkood

18. AINULAADNE IDENTIFIKAATOR – INIMLOETAVAD ANDMED