RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Norepinephrine Kalceks, 1 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

1 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab norepinefriintartraati, mis vastab 1 mg norepinefriinile. Üks ampull, milles on 2 ml infusioonilahuse kontsentraati, sisaldab norepinefriintartraati, mis vastab 2 mg norepinefriinile. Üks ampull, milles on 4 ml infusioonilahuse kontsentraati, sisaldab norepinefriintartraati, mis vastab 4 mg norepinefriinile. Üks ampull, milles on 5 ml infusioonilahuse kontsentraati, sisaldab norepinefriintartraati, mis vastab 5 mg norepinefriinile. Üks ampull, milles on 8 ml infusioonilahuse kontsentraati, sisaldab norepinefriintartraati, mis vastab 8 mg norepinefriinile. Üks ampull, milles on 10 ml infusioonilahuse kontsentraati, sisaldab norepinefriintartraati, mis vastab 10 mg norepinefriinile.

INN. Norepinephrinum.

Pärast nõuetekohast lahjendamist sisaldab üks ml lahust norepinefriintartraati, mis vastab 40 mikrogrammile norepinefriinile.

Teadaolevat toimet omav abiaine 8 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 26,4 mg (ehk 1,12 mmol) naatriumi. 10 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldab 33 mg (ehk 1,40 mmol) naatriumi.

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Infusioonilahuse kontsentraat (steriilne kontsentraat). Selge, värvitu või kollakas praktiliselt nähtavate osakesteta lahus. pH on vahemikus 3,0…4,0. Osmolaarsus 260…310 mOsm/kg.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Esmaabis vererõhu taastamine ägeda hüpotensiooni korral täiskasvanutel.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Täiskasvanud Perfuusoriga manustamiseks tuleb 2 ml Norepinephrine Kalceksit lisada 48 ml 50 mg/ml (5%) glükoosi (või mõnele teisele lõigus 6.6 toodud lahjenduslahusele). Infusioonilahuse lõplik kontsentratsioon on 80 mg/l norepinefriintartraati, mis vastab 40 mg/l norepinefriinile. Kui kasutatakse teistsugust lahjendamist, tuleb arvutust enne manustamist hoolikalt kontrollida.

Algne infusioonikiirus Infusiooni algkiirus peab olema vahemikus 10 ml/h ja 20 ml/h (0,16 ml/min...0,32 ml/min). See vastab 0,8 mg...1,6 mg norepinefriintartraadile tunnis (või 0,4 mg...0,8 mg norepinefriini tunnis).

Annuse tiitrimine Kui norepinefriini infusiooniga on alustatud, tuleb pressoorse toime kohaselt annust tiitrida. Normotensiooni saavutamiseks ja säilitamiseks vajalikud annused on individuaalselt väga varieeruvad. Eesmärgiks on saavutada madal normaalne süstoolne vererõhk (100...120 mm Hg) või piisav keskmine arteriaalne vererõhk (kõrgem kui 65...80 mm Hg – sõltuvalt patsiendi seisundist).

Tabel 1 Norepinefriini infusioonilahuse annuse tiitrimine

Patsiendi kehakaal Norepinefriini Norepinefriini Infusioonikiirus 40 kg 0,05 0,12 3,0

50 kg 0,05 0,15 3,75 60 kg 0,05 0,18 4,5

70 kg 0,05 0,21 5,25

80 kg 0,05 0,24 6 90 kg 0,05 0,27 6,75

Ravi kestus ja jälgimine

Norepinefriini tuleb manustada seni, kuni adekvaatne vererõhk ja kudede perfusioon säilib ravita. Patsienti tuleb hoolikalt jälgida norepinefriini ravi kestuse suhtes. Norepinefriini tohivad manustada ainult tervishoiutöötajad, kellel on sellealased kogemused ja sobiv aparatuur patsiendi jälgimiseks.

Ravi ärajätmine Infusioon lõpetatakse järk-järgult, vältides järsku ärajätmist, mis võib tekitada ägedat hüpotensiooni.

Maksa-/neerukahjustus Maksa- või neerukahjustusega patsientide ravimise kogemused puuduvad.

Eakad Üldiselt tuleb annuse valimisel eakatele olla ettevaatlik, alustades väiksemast annusest, arvestades maksa-, neeru- või südamefunktsiooni halvenemise sagedamat esinemist ning kaasuvaid haigusi või samaaegselt kasutatavaid ravimeid.

Lapsed Norepinefriini ohutus ja efektiivsus alla 18-aastastel lastel ei ole veel tõestatud. Andmed puuduvad.

Manustamisviis

Manustamistee Intravenoosne pärast lahjendamist.

Norepinephrine Kalceksit tuleb manustada lahjendatud lahusena ning seda võib manustada tsentraalse veenikateetri kaudu. Infundeerida tuleb kontrollitud infusioonikiirusega perfuusori või infusioonipumba või tilgasüsteemi abil. Ravimpreparaadi lahjendamise juhised vt lõik 6.6.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes. Veremahu vähenemisest (hüpovoleemia) põhjustatud hüpotensioon. Mitte kasutada koos tsüklopropaan ja halotaan anesteetikumidega. Koostoimeid vt lõik 4.5.

Pressoramiinide kasutamine anesteesias koos tsüklopropaani või halotaaniga võib põhjustada tõsist südamearütmiat. Kuna esineb võimalus ventrikulaarse fibrillatsiooni riski suurenemiseks, tuleb norepinefriini kasutada ettevaatusega neid ravimeid või mis tahes teisi kardiaalselt sensibiliseerivaid ained saavatel patsientidel või patsientidel, kellel on sügav hüpoksia või hüperkapnia. Eakatel ja oklusiivseid vaskulaaarseid haigusi põdevatel patsientidel tuleb vasokonstriktsiooni ohu tõttu vältida manustamist alajäsemete veenidesse (vt lõik 4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Mitte kasutada lahjendamata.

Norepinefriini ei tohi kasutada patsientidel, kellel on hüpotensioon hüpovoleemia tõttu, välja arvatud esmaabi meetmena, et tagada verevarustuse toetamine koronaar- ja tserebraalarterites kuni üldvere transfusiooni alguseni.

Norepinefriini tohib kasutada ainult koos veremahu piisava asendusega.

Kui norepinefriini manustatakse pidevalt vererõhu säilitamiseks veremahtu asendamata, võivad tekkida järgmised nähud: tõsine perifeerne ja vistseraalne vasokonstriktsioon, renaalse perfusiooni ja uriinierituse vähenemine, halb süsteemne vereringe, hoolimata „normaalsest“ vererõhust, kudede hüpoksia ja laktatsidoos. Veremahu asendamine peab toimuma enne selle ravimi manustamist ja/või sellega samal ajal; aga kui osutub vajalikuks täisvere või vereplasma asendamine veremahu

suurendamiseks, manustada ravimid eraldi (nt samaaegsel manustamisel kasutada Y-infusioonisüsteemi ja erinevaid infusioonikotte).

Igasuguse tugeva vasopressoorse aine pikaajaline manustamine võib põhjustada vereplasma mahu vähenemist, mida tuleb pidevalt korrigeerida sobiva vedeliku- ja elektrolüütide asendusraviga. Kui plasmamahtu ei korrigeerida, võib norepinefriini manustamise katkestamisel uuesti ilmneda hüpotensioon või suudetakse vererõhku säilitada raske perifeerse ja vistseraalse vasokonstriktsiooni (nt renaalse perfusiooni vähenemine) riskiga, millega kaasneb verevarustuse vähenemine ja kudede hüpoperfusioon, millele järgneb kudede hüpoksia ja laktatsidoos ning võimalik, et ka isheemiline kahjustus; harva on teatatud jäsemete gangreenist.

Norepinefriini infusiooni ajal tuleb hüpertensiooni vältimiseks sageli kontrollida vererõhku ja ravimi infusioonikiirust, sest hüpertensiooniga võib olla seotud bradükardia ja ka peavalu ning perifeerne isheemia, sh harva ka jäsemete gangreen. Ekstravasatsioon võib põhjustada paikset koenekroosi (vt lõik „Ekstravasatsioon“ allpool).

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kellel on vasaku vatsakese oluline funktsioonihäire koos ägeda hüpotensiooniga. Samaaegselt diagnostilise hindamisega tuleb alustada toetavat ravi. Norepinefriini manustamisel tuleb piirduda patsientidega, kellel on kardiogeenne šokk ja refraktoorne hüpotensioon, eeskätt nendega, kellel süsteemne vaskulaarne resistentsus ei ole tõusnud.

Kui ravi ajal tekivad südame rütmihäired, peab annust vähendama.

Kui norepinefriini kasutatakse koos kardiaalselt sensibiliseerivate ainetega, võivad tekkida südame arütmiad ja seda suurema tõenäosusega patsientidel, kellel esineb hüpoksia või hüperkapnia.

Eriline ettevaatus on vajalik koronaarse, mesenteriaalse või perifeerse vaskulaarse tromboosiga patsientidel, sest norepinefriin võib suurendada isheemia riski ja laiendada infarktitsooni, välja arvatud juhul, kui raviarsti hinnangul on norepinefriini manustamine vajalik elupäästva protseduurina. Sellist ettevaatust tuleb rakendada müokardiinfarkti järgse hüpotensiooniga patsientidel ja patsientidel, kellel esineb stenokardia, eriti Prinzmetali stenokardia, diabeet, hüpertensioon või hüpertüreoidism (vt lõik 4.8).

Erilist ettevaatust tuleb rakendada patsientide puhul, kellel on maksapuudulikkus, raske neerufunktsiooni häire, südame isheemiatõbi ja koljusisese rõhu tõus. Üleannused või ülitundlikel patsientidel (nt kilpnäärme ületalitlusega patsiendid) ka tavaannused võivad põhjustada rasket hüpertensiooni koos tugeva peavalu, valgustundlikkuse, torkiva retrosternaalse valu, kahvatuse, tugeva higistamise ja oksendamisega. Hüpertensioon võib lõpuks põhjustada ägeda kopsuturse, arütmia või südameseiskuse. Ettevaatus on vajalik diabeediga patsientidel, sest suureneb vere glükoosisisaldus (glükogenolüütilise toime tõttu maksas ja pankreases insuliini vabanemise inhibeerimine).

Eakad võivad olla norepinefriini toimete suhtes eriti tundlikud maksa, neeru või südame funktsioonihäirete sagedama esinemise, kaasuvate haiguste või samaaegselt kasutatavate ravimite tõttu.

Norepinefriini kasutamine lastel ei ole soovitatav (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Norepinefriini tohivad kasutada vaid arstid, kes on teadlikud selle kasutamise selektiivsetest näidustustest.

Kui on näidustatud, tuleb enne selle ravimi manustamist ja/või selle ajal manustada ja säilitada sobiv vere või vedeliku asendusravi koos seliliasendis jalgade kõrgemale tõstmisega. Hüpertensiooni vältimiseks tuleb norepinefriini infundeerimise ajal sageli kontrollida vererõhku ja ravimi manustamise kiirust. Seetõttu on alates manustamise hetkest soovitatav iga kahe minuti järel märkida üles vererõhu väärtus soovitatava vererõhu väärtuse saavutamiseni ja seejärel iga 5 minuti järel, juhul kui manustamine jätkub. Ravimi manustamise kiirust tuleb pidevalt jälgida ja patsienti ei tohi norepinefriini manustamise

ajal mitte kunagi järelevalveta jätta. Hüpertensioon võib lõpuks põhjustada ägedat kopsuturset, arütmiat või südame seiskumist.

Norepinefriini infusioon tuleb lõpetada järk-järgult, sest järsk katkestamine võib põhjustada vererõhu katastroofilist langust.

Ekstravasatsioon Infusioonikohta tuleb sageli jälgida ravimi veenisisese vaba voolamise suhtes. Tuleb rakendada ettevaatusabinõusid, et vältida norepinefriini ekstravasatsiooni kudedesse, sest ravimi vasokonstriktiivse toime tõttu võib tekkida paikne nekroos. Piki manustatavat veeni võib mõnikord ilma nähtava ekstravasatsioonita tekkida kahvatu joon, mis on seotud vasa vasorum‘ite konstriktsiooni ja veeniseina suurenenud läbilaskvusega, võimaldades lekkimist. Harvadel juhtudel võib see areneda pindmiste kudede nekroosiks, eriti infundeerimisel jalaveenides eakatel või patsientidel, kes põevad obliteratiivseid veresoonte haigusi. Kahvatuse tekkimisel tuleb kaaluda infusioonikoha vahetamist, et võimaldada paiksel vasokonstriktsioonil mööduda.

TÄHTIS – ekstravasatsiooni isheemia antidoot Ekstravasatsiooni kohtadel aset leidva nahakoorumise ja nekroosi ärahoidmiseks tuleb antud kohta niipea kui võimalik infiltreerida 10 ml...15 ml füsioloogilise lahusega, mis sisaldab 5 mg...10 mg adrenoblokaatorit fentolamiini. Tuleb kasutada peenikese hüpotermilise nõelaga süstalt, et süstida lahust rohkelt kogu piirkonda, mille tunneb kergesti ära külma, kõvastunud ja kahvatu naha järgi. Kui kahjustatud kohta infiltreeritakse 12 tunni jooksul, põhjustab fentolamiiniga tekitatud sümpaatilise närvisüsteemi blokaad kiireid ja nähtavaid lokaalseid hüpereemilisi muutusi. Fentolamiini tuleb manustada niipea kui võimalik pärast ekstravasatsiooni tuvastamist ja infusioon tuleb selleks ajaks katkestada.

Abiained 1 ml, 2 ml, 4 ml või 5 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldavad ampullid sisaldavad vähem kui 1 mmol (23 mg) naatriumi ampullis, see tähendab põhimõtteliselt „naatriumivaba“.

8 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldav ampull sisaldab 26,4 mg (1,12 mmol) naatriumi, mis on võrdne 1,32%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

10 ml infusioonilahuse kontsentraati sisaldav ampull sisaldab 33 mg (1,40 mmol) naatriumi, mis on võrdne 1,65%-ga WHO poolt soovitatud naatriumi maksimaalsest ööpäevasest kogusest täiskasvanutel, s.o 2 g.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kombinatsioonid, mille kasutamine ei ole soovitav Halogeenitud lenduvad anesteetikumid: raske ventrikulaarne arütmia (südame erutuvuse suurenemine). Imipramiini tüüpi antidepressandid: paroksüsmaalne hüpertensioon võimaliku arütmiaga (sümpatomimeetikumide ligipääsu blokeerimine sümpaatilistes kiududes). Serotoninergilised-adrenergilised antidepressandid: paroksüsmaalne hüpertensioon võimaliku arütmiaga (sümpatomimeetikumide ligipääsu blokeerimine sümpaatilistes kiududes). Digitaalise glükosiidid. Levodopa. Kloorfeniramiin hüdrokloriid, tripelennamiin hüdrokloriid ja desipramiin: norepinefriini toksilisuse oluline tõus. Antihistamiinikumid, sest mõned võivad blokeerida katehoolamiine perifeersetes kudedes ja tõsta süstitud norepinefriini toksilisust.

Pressoramiinide kasutamine koos tsüklopropaani, halotaani, kloroformi, enfluraani või teiste halogeenitud anesteetikumidega võib põhjustada tõsist südamearütmiat, sest esineb võimalus ventrikulaarse fibrillatsiooni riski suurenemiseks. Norepinefriini tuleb kasutada ettevaatusega neid

ravimeid või mis tahes teisi kardiaalselt sensibiliseerivaid ained saavatel patsientidel või patsientidel, kellel on sügav hüpoksia või hüperkapnia.

Kombinatsioonid, mille kasutamisel on nõutav ettevaatus

• Mitteselektiivsed monoamiini oksüdaasi (MAO) inhibiitorid: sümpatomimeetikumide vasopressiivse toime tugevnemine, mis on tavaliselt mõõdukas. Kasutada ainult hoolika meditsiinilise järelevalve all.
• Selektiivsed MAO-A inhibiitorid: ekstrapoleerides mitteselektiivsete MAO inhibiitorite alusel esineb risk vasopressiivse toime tugevnemiseks. Kasutada ainult hoolika meditsiinilise järelevalve all.
• Linesoliid: ekstrapoleerides mitteselektiivsete MAO inhibiitorite alusel esineb risk vasopressiivse toime tugevnemiseks. Kasutada ainult hoolika meditsiinilise järelevalve all.

Norepinefriini tuleb äärmise ettevaatusega kasutada patsientidel, kes saavad ravi MAO inhibiitoritega või 14 päeva jooksul pärast nimetatud ravi lõpetamist.

Norepinefriini toimet võivad tugevdada guanetidiin, guanadreel, reserpiin, metüüldopa või tritsüklilised antidepressandid, amfetamiin, doksapraam, mazindool, rauwolfia alkaloidid.

Ettevaatus on vajalik norepinefriini kasutamisel koos alfa- ja beetablokaatoritega, sest võib ilmneda tugev hüpertensioon.

Ettevaatus on vajalik norepinefriini kasutamisel järgmiste ravimitega, sest need võivad tugevdada kardiaalseid toimeid: kilpnäärmehormoonid, südameglükosiidid, arütmiavastased ained.

Tungaltera alkaloidid (ergoloidmesülaat, ergotamiin, dihüdroergotamiin, ergometriin, metüülergometriin ja metüsergiid) või oksütotsiin võivad tugevdada vasopressoorseid ning vasokonstriktiivseid toimeid.

Norepinefriini ja propofooli samaaegne manustamine võib viia propofooli infusiooni sündroomi (PRIS) tekkeni. Desmopressiin või vasopressiin: nende antidiureetiline toime väheneb. Liitium vähendab norepinefriini toimet.

Norepinefriini infusioonilahust ei tohi segada teiste ravimitega (välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6).

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus Norepinefriin võib halvendada platsenta perfusiooni ja põhjustada lootel bradükardiat. Samuti võib see põhjustada rasedal emaka kontraktsioone ja viia loote asfüksiani raseduse lõpuperioodil. Neid võimalikke riske lootele tuleb seetõttu võrrelda ravist saadava võimaliku kasuga emale.

Imetamine Ei ole teada, kas see ravim eritub inimese rinnapiima. Kuna paljud ravimid erituvad rinnapiima, tuleb norepinefriini manustamisel imetavatele naistele olla ettevaatlik.

Fertiilsus Norepinefriini kasutamist puudutavate viljakusandmete kogumiseks ei ole uuringuid läbi viidud.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Andmed puuduvad. Seetõttu ei ole autojuhtimine või masinate käsitsemine soovitatav.

4.8 Kõrvaltoimed

Tabelis 2 on loetletud kõrvaltoimed, mis on esinenud pärast ravi norepinefriiniga. Need andmed on suuremalt jaolt kogutud spontaansetest teatistest ning et spontaansete teatiste analüüsimisel esinevad teatatud sageduste arvutamisel probleemid, on loetletud kõrvaltoimete esinemissagedus teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas organsüsteemi klassis on kõrvaltoimed loetletud esinemissageduse vähenemise järjekorras.

Tabel 2 Spontaansetest teatistest kogutud norepinefriini kõrvaltoimed

Organsüsteemi klass Kõrvaltoime Psühhiaatrilised häired Ärevus, unetus, segasus, nõrkus, psühhoosiseisund Närvisüsteemi häired Mööduv peavalu, treemor Südame häired Bradükardia1, arütmia, muutused EKGs, tahhükardia, Vaskulaarsed häired Hüpertensioon, perifeerne isheemia2, sh jäsemete gangreen, Seedetrakti häired Iiveldus, oksendamine Naha ja nahaaluskoe kahjustused Kahvatus, naha armistumine, naha sinakas värvus, kuumahood Neerude ja kuseteede häired Kusepeetus Respiratoorsed, rindkere ja Düspnoe mediastiinumi häired Üldised häired ja manustamiskoha Ekstravasatsioon, süstekoha nekroos reaktsioonid

1 Bradükardia, võimalik reflektoorne reaktsioon vererõhu tõusule. 2 Isheemia, mida põhjustab tugev vasokonstriktsioon ja kudede hüpoksia.

Kui vasopressoorset ainet manustatakse pidevalt vererõhu säilitamiseks veremahtu asendamata, võivad tekkida järgmised nähud:

• raske perifeerne ja vistseraalne vasokonstriktsioon,
• verevoolu vähenemine neerudes,
• uriini tootmise vähenemine,
• hüpoksia,
• seerumi laktaaditaseme tõus.

Ülitundlikkuse või üleannustamise korral võivad sagedamini esineda järgmised toimed: hüpertensioon, fotofoobia, retrosternaalne valu, neeluvalu, kahvatus, tugev higistamine ja oksendamine.

Vasopressiivset toimet (mis tuleneb adrenergilisest toimest veresoontes) saab vähendada alfablokaatori (fentolamiinmesilaat) samaaegse manustamisega, samas kui beetablokaatori (propranolool) manustamine võib vähendada ravimi stimuleerivat toimet südamele ja suurendada hüpertensiivset toimet (vähendades arteriolaarset dilatatsiooni), mis tuleneb beeta-1-adrenergilisest stimulatsioonist.

Igasuguse tugeva vasopressoorse aine pikaajaline manustamine võib põhjustada vereplasma mahu vähenemist, mida tuleb pidevalt korrigeerida sobiva vedeliku- ja elektrolüütide asendusraviga. Kui plasmamahtu ei korrigeerita, võib norepinefriini manustamise katkestamisel uuesti ilmneda hüpotensioon või suudetakse vererõhku säilitada raske perifeerse ja vistseraalse vasokonstriktsiooni riskiga, millega kaasneb verevarustuse vähenemine. Võib tekkida hüpertensioon, mis võib olla seotud bradükardia ja ka peavalu ning perifeerse isheemia, sh jäsemete gangreeniga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Sümptomid Üleannustamine võib põhjustada peavalu, rasket hüpertensiooni, reflektoorset bradükardiat, perifeerse resistentsuse märkimisväärset suurenemist ja südame löögimahu vähenemist. Nende toimetega võib kaasneda tugev peavalu, ajuverejooks, valgustundlikkus, retrosternaalne valu, kahvatus, palavik, tugev higistamine, kopsuturse ja oksendamine.

Ravi Juhusliku üleannustamise korral, mis väljendub vererõhu ülemäärase tõusuna, tuleb ravimi manustamine patsiendi seisundi stabiliseerumiseni katkestada.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: südametegevust stimuleerivad ained, v.a südameglükosiidid, adrenergilised ja dopaminergilised ained, ATC-kood: C01CA03

Norepinefriini toime on väga tugev alfa-retseptoritesse ja palju mõõdukam beeta-1 retseptoritesse. Norepinefriin põhjustab üldist vasokonstriktsiooni, v.a. südame veresoontes, milliseid lõdvestab kaudselt, suurendades hapnikuga varustatust. Selle tagajärjel muutuvad südamelihase kokkutõmbed tugevamaks ja (vagaalse inhibeerimise puudumise korral) kiiremaks. Suureneb perifeerne resistentsus ning diastoolne ja süstoolne rõhk tõusevad. Kliinilistes annustes tulenevad norepinefriini vaskulaarsed toimed alfa- ja beetaadrenergiliste retseptorite üheaegsest stimuleerimisest südames ja veresoonkonnas. Norepinefriin toimib peamiselt alfa-retseptoritesse, v.a südames. Selle tagajärjel muutuvad südamelihase kokkutõmbed tugevamaks ja (vagaalse inhibeerimise puudumise korral) kiiremaks. Suureneb perifeerne resistentsus ning diastoolne ja süstoolne rõhk tõusevad.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Norepinefriinil on kaks stereoisomeeri, Norepinephrine Kalceks 1 mg/ml infusioonilahuse kontsentraat sisaldab bioloogiliselt aktiivset L-isomeeri.

Imendumine

• Subkutaanne: vähene.
• Suukaudne: suukaudsel manustamisel inaktiveeritakse norepinefriin seedetraktis kiiresti.
• Pärast intravenoosset manustamist on norepinefriini poolväärtusaeg plasmas ligikaudu 1 kuni 2 minutit.

Jaotumine Norepinefriin väljub kiiresti plasmast raku tagasihaarde ja ainevahetuse koostoimel. See ei läbi kergesti hematoentsefaalbarjääri.

Biotransformatsioon

• Metüleerumine katehhool-o-metüültransferaasi vahendusel.
• Desamineerimine monoamiini oksüdaasi (MAO) vahendusel.
• Mõlema lõppmetaboliidiks on 4-hüdroksü-3-metoksümandelhape.
• Vahemetaboliidid on normetaanefriin ja 3,4-dihüdroksümandelhape.

Eritumine

Norepinefriin eritub uriiniga peamiselt metaboliitide glükuroniid- või sulfaatkonjugaatidena. Kuni 16% intravenoossest annusest eritub uriiniga muutumatult metüleeritud ja desamineeritud metaboliitidena vabas ning konjugeeritud vormis.

Lapsed Farmakokineetiliste uuringute andmed laste vanuserühmade kohta ei ole kättesaadavad.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Suurem osa sümpatomimeetilisest toimest tingitud kõrvaltoimetest tuleneb sümpaatilise närvisüsteemi liigsest stimulatsioonist erinevate adrenergiliste retseptorite kaudu.

Norepinefriin võib kahjustada platsentaarset perfusiooni ja põhjustada lootel bradükardiat. See võib avaldada ka kontraktiilset toimet raseda emakale ja tekitada raseduse hilisstaadiumis loote asfüksiat.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Naatriumkloriid Vesinikkloriidhape (pH reguleerimiseks) Süstevesi

6.2 Sobimatus

Norepinefriintartraati sisaldavad infusioonilahused ei sobi teadaolevalt järgmiste ainetega: rauasoolad, leeliselised ja oksüdeerivad ained, barbituraadid, kloorfeniramiin, klorotiasiid, nitrofurantoiin, novobiotsiin, fenütoiin, naatriumbikarbonaat, naatriumjodiid, streptomütsiin, sulfadiasiin, sulfafurasool.

Seda ravimit ei tohi segada teiste ravimitega, välja arvatud nendega, mis on loetletud lõigus 6.6.

6.3 Kõlblikkusaeg

Avamata 1 ml, 2 ml: 18 kuud 4 ml, 5 ml, 8 ml, 10 ml: 2 aastat Kõlblikkusaeg pärast ampulli avamist Pärast avamist tuleb lahjendatud lahus kohe ära kasutada.

Kõlblikkusaeg pärast lahjendamist Ravimi kasutusaegne keemilis-füüsikaline stabiilsus on tõestatud 48 tunni jooksul temperatuuril 25 °C ja 2...8 °C kui ravim on lahjendatud kontsentratsioonini 4 mg/l ja 40 mg/l norepinefriini, kasutades 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahust või 50 mg/ml (5%) glükoosi lahust või 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi koos 50 mg/ml (5%) glükoosi lahusega.

Mikrobioloogilise saastatuse vältimiseks tuleb lahjendatud lahus kohe ära kasutada. Kui ravimit ei kasutata kohe, vastutab selle säilitamisaja ja -tingimuste eest kasutaja. Ravimit võib säilitada kuni 24 tundi temperatuuril 2 °C kuni 8 °C, välja arvatud juhul, kui lahjendamine on toimunud kontrollitud ja valideeritud aseptilistes tingimustes.

6.4 Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida ampullid välispakendis, valguse eest kaitstult.

Säilitamistingimused pärast ravimpreparaadi lahjendamist vt lõik 6.3.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

1 ml, 2 ml, 4 ml, 5 ml, 8 ml või 10 ml lahust värvitust klaasist lõiketäpiga ampullides. Alusel ampullid on kartongkarbis.

Pakendi suurused: 5 või 10 ampulli.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Ainult ühekordseks kasutamiseks. Kasutamata jäänud lahus tuleb hävitada.

Lahust tuleb enne kasutamist visuaalselt kontrollida. Lahust ei tohi kasutada, kui see sisaldab nähtavaid (tahkeid) osakesi.

Pruuniks värvunud infusioonilahust ei tohi kasutada.

Enne kasutamist lahjendada: ‒ 50 mg/ml (5%) glükoosi lahuse või ‒ 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahuse või ‒ 9 mg/ml (0,9%) naatriumkloriidi lahus koos 50 mg/ml (5%) glükoosi lahusega.

Lisada 2 ml kontsentraati 48 ml-le 50 mg/ml (5%) glükoosi lahusele (või mõnele teisele ülalmainitud lahjenduslahusele), kui manustamiseks kasutatakse perfuusorit, või lisada 20 ml kontsentraati 480 ml 50 mg/ml (5%) glükoosi lahusele (või mõnele teisele ülalmainitud lahjenduslahusele), kui kasutatakse tilgasüsteemi. Mõlemal juhul on infusioonilahuse lõplik kontsentratsioon 40 mg norepinefriini liitris (mis vastab 80 mg norepinefriintartraadile liitris). Võib kasutada ka teisi lahjendusi kui 40 mg norepinefriini liitris (vt lõik 4.2). Kui kasutatakse teistsugust lahjendamist kui 40 mg norepinefriini liitris, tuleb infusioonikiiruse arvutust enne manustamist hoolikalt kontrollida.

Ravimpreparaat sobib kokku polüvinüülkloriid (PVC), etüülvinüülatsetaat (EVA) või polüetüleen (PE) infusioonikottidega.

Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

AS KALCEKS Krustpils iela 71E, Rīga, LV-1057, Läti Tel.: +371 67083320 E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

8. MÜÜGILOA NUMBER

1007420

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.06.2020 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 06.11.2024

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

November 2024