Nebivolol actavis - tablett (5mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

ATC Kood: C07AB12
Toimeaine: nebivolool
Tootja: Actavis Group PTC ehf

Artikli sisukord

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nebivolol Actavis, 5 mg tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Üks tablett sisaldab 5 mg nebivolooli, mis vastab 5,45 mg nebivoloolvesinikkloriidile. INN. Nebivololum

Teadaolevat toimet omav abiaine: 194,2 mg laktoosmonohüdraati tabletis

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Tablett.

Ümmargune, valge, kumer 9 mm tablett ristpoolitusjoonega ühel küljel , märgistusega „N 5” teisel küljel.

Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Essentsiaalne hüpertensioon.

Kroonilise südamepuudulikkuse kompleksravis 70-aastastel ja vanematel patsientidel.

Annustamine ja manustamisviis

Manustamisviis

Tabletid neelatakse alla piisava vedeliku koguse (nt üks klaasitäis vett) abil. Tablette võib võtta sõltumata söögikordadest.

Hüpertensioon

Täiskasvanud

Tavaannus on üks tablett (5 mg) ööpäevas, mida on soovitav võtta alati samal kellaajal. Tableti võib võtta söögi ajal.

Vererõhku alandav toime ilmneb 1...2 nädala möödudes ravi algusest. Mõnikord saavutatakse optimaalne toime alles nelja nädala pärast.

Kombinatsioon teiste vererõhku alandavate ravimitega

Beetablokaatoreid võib kasutada eraldi või kombinatsioonis teiste antihüpertensiivsete ravimitega. Praeguseni on vererõhku alandava toime suurenemist täheldatud vaid nebivolooli kombineerimisel 12,5...25 mg hüdroklorotiasiidiga.

Neerupuudulikkusega patsiendid

Neerupuudulikkusega patsientide soovituslik algannus on 2,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada 5 mg-ni.

Maksapuudulikkusega patsiendid

Maksapuudulikkusega või maksafunktsiooni häirega patsientide kohta piisavad andmed puuduvad. Seetõttu on Nebivolol Actavis’e kasutamine nendel patsientidel vastunäidustatud.

Eakad patsiendid

Üle 65-aastaste patsientide soovituslik algannus on 2,5 mg ööpäevas. Vajadusel võib ööpäevast annust suurendada 5 mg-ni. Üle 75-aastaste patsientide kohta piisavad andmed siiski puuduvad, mistõttu tuleb neile patsientidele ravimit manustada ettevaatusega ja hoolikal jälgimisel.

Lapsed ja noorukid

Ravimi uuringuid lastel ja noorukitel ei ole läbi viidud. Seetõttu kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole soovitatav.

Krooniline südamepuudulikkus (KSP)

Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi tuleb alustada annust järk-järgult suurendades, kuni saavutatakse sobivaim individuaalne säilitusannus.

Eelneva kuue nädala jooksul peab patsiendi krooniline südamepuudulikkus olema stabiilne, patsiendil ei tohi olla ägedaid südamepuudulikkuse episoode. Soovitatavalt võiks raviarst omada kogemusi kroonilise südamepuudulikkuse ravis.

Kui patsient saab kardiovaskulaarsüsteemi toimivaid ravimeid, k.a diureetikume ja/või digoksiini ja/või AKE inhibiitoreid ja/või angiotensiin II antagoniste, tuleb enne ravi algust nebivolooliga nende ravimite annused kahe nädala jooksul stabiliseerida.

Annuste järk-järgulist suurendamist tuleb alustada 1...2-nädalase intervalliga, lähtudes patsiendi taluvusest:

1,25 mg nebivolooli annust suurendatakse 2,5 mg-ni nebivoloolini üks kord ööpäevas, järgnevalt 5 mg-ni üks kord ööpäevas ja seejärel 10 mg-ni üks kord ööpäevas. Maksimaalne soovitatav annus on 10 mg nebivolooli üks kord ööpäevas.

Esimese annuse võtmisel ja annuse suurendamisel peab patsient olema kogenud raviarsti järelvalve all vähemalt kaks tundi, et veenduda seisundi stabiilsuses (eriti mis puudutab vererõhku, südame löögisagedust, ülejuhtehäireid, südamepuudulikkuse süvenemise märke).

Kõrvaltoimete teke võib takistada kõigil patsientidel maksimaalse soovitatud annuse kasutamist. Vajadusel võib annust järk-järgult vähendada ja vajadusel alustada taas annuse suurendamist.

Kui annuse tiitrimise faasis südamepuudulikkus süveneb või ravim pole talutav, on soovitatav nebivolooli annust vähendada või vajadusel kasutamine kohe lõpetada (kui tekib raske hüpotensioon, südamepuudulikkuse süvenemine koos ägeda kopsutursega, kardiogenne šokk, sümptomaatiline bradükardia või AV-blokaad).

Stabiilse kroonilise südamepuudulikkuse ravi nebivolooliga on üldjuhul pikaajaline.

Ravi nebivolooliga ei ole soovitav katkestada järsku, sest see võib viia südamepuudulikkuse ajutise süvenemiseni. Kui ravi katkestamine on vajalik, tuleb seda teha järk-järgult, vähendades nädalaannust poole võrra.

Neerupuudulikkusega patsiendid

Kerge kuni mõõduka neerupuudulikkusega patsientidel pole annust vaja kohandada, sest maksimaalne talutav annus kohandatakse individuaalselt. Raske neerupuudulikkusega patsientide (seerumi kreatiniini sisaldus ≥250 mikromol/l) kohta andmed puuduvad. Seetõttu pole nebivolooli kasutamine nendel patsientidel soovitatav.

Maksapuudulikkusega patsiendid

Andmed maksapuudulikkusega patsientide kohta on piiratud. Seetõttu on Nebivolol Actavis’e kasutamine nendel patsientidel vastnäidustatud.

Eakad patsiendid

Annust ei ole vajalik kohandada, sest maksimaalne talutav annus kohandatakse individuaalselt.

Lapsed ja noorukid

Ravimi uuringuid lastel ja noorukitel ei ole läbi viidud. Seetõttu kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole soovitatav.

Vastunäidustused

  • Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.
  • Maksapuudulikkus või maksatalitluse häire.
  • Äge südamepuudulikkus, kardiogeenne šokk või südamepuudulikkuse dekompenseerumine, mis vajab intravenoosset inotroopset ravi.

Nagu teisedki beetablokaatorid, on Nebivolol Actavis’e kasutamine vastunäidustatud, kui esineb:

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

  • siinussõlme nõrkuse sündroom, kaasa arvatud sinuatriaalne blokaad.
  • teise ja kolmanda astme atrioventrikulaarne blokaad (ilma südamestimulaatorita).
  • bronhospasm ja bronhiaalastma anamneesis.
  • ravimata feokromotsütoom.
  • metaboolne atsidoos.
  • bradükardia (südame löögisagedus < 60 lööki/min enne ravi algust).
  • hüpotensioon (süstoolne vererõhk < 90 mmHg).
  • rasked perifeerse verevarustuse häired.

Vt ka lõik 4.8 Võimalikud kõrvaltoimed.

Järgnevad hoiatused ja ettevaatusabinõud kehtivad kõigi beetaadrenergiliste antagonistide kohta üldiselt.

Anesteesia

Beetablokaator-ravi foonil väheneb rütmihäirete tekke oht anesteesia sissejuhatamisel ning intubatsioonil. Kui beetablokaad operatsiooni ettevalmistamisel katkestatakse, peab beetaadrenergilise antagonisti manustamise lõpetama vähemalt 24 tundi enne operatsiooni.

Ettevaatus on vajalik teatud anesteetikumide kasutamisel, mis põhjustavad müokardi depressiooni. Vagusreaktsiooni eest saab patsienti kaitsta atropiini intravenoosse manustamisega.

Kardiovaskulaarsed toimed

Üldiselt ei tohi ravimata südame paispuudulikkusega haigetele beetaadrenblokaatoreid manustada enne, kui seisund on stabiliseerunud.

Südame isheemiatõvega haigetel peab beetaadrenoblokaatoritega ravi lõpetama järk-järgult, nt 1…2 nädala jooksul. Vajadusel tuleb samal ajal alustada asendusraviga, et vältida stenokardia süvenemist.

Beetaadrenoblokaatorid võivad indutseerida bradükardiat: kui pulss rahuolekus on vähem kui 50…55 lööki/min ja/või patsiendil tekivad bradükardiale viitavad sümptomid, tuleb annust vähendada.

Beetaadrenoblokaatoreid tuleb ettevaatusega manustada järgmistel juhtudel:

  • patsiendid, kellel on perifeerse verevarustuse häired (Raynaud’ tõbi või sündroom, claudicatio intermittens), sest nende haiguste sümptomaatika võib süveneda;
  • patsiendid, kellel on esimese astme atrioventrikulaarne blokaad, sest beetablokaatorid pikendavad ülejuhteaega;
  • patsiendid, kellel on Prinzmetali stenokardia tingituna beetaretseptorite vahendatud takistamatust koronaararterite vasokonstriktsioonist: beetaadrenoblokaatorid võivad muuta stenokardiahood sagedasemaks ja kestvamaks.

Nebivolooli kombineerimine verapamiili ning diltiaseemi tüüpi kaltsiumikanalite blokaatoritega,

I klassi antiarütmikumide ja tsentraalselt toimivate hüpertensioonivastaste ravimitega pole üldjuhul soovitatav; täpsemalt vt lõik 4.5.

Ainevahetus/endokriinsüsteemi toimed

Nebivolool ei mõjuta diabeetikutel vere glükoositaset. Sellest hoolimata peab diabeetikute korral olema ettevaatlik, sest nebivolool võib maskeerida hüpoglükeemia mõningaid sümptomeid (tahhükardia, palpitatsioonid).

Beetaadrenoblokaatorid võivad hüpertüreoidismi korral varjata tahhükardiat. Ravi järsk katkestamine võib neid sümptomeid tugevdada.

Hingamisteede toimed

Kroonilise obstruktiivse hingamisteede haigusega patsientidele peab beetaadrenoblokaatoreid manustama ettevaatlikult, sest bronhospasmid võivad ägeneda.

Muud toimed

Patsientidel, kellel on olnud psoriaas, peab beetablokaatoreid kasutama pärast hoolikat kaalutlemist. Beetaadrenoblokaatorid võivad suurendada tundlikkust allergeenide suhtes ja muuta anafülaktilisi reaktsioone raskemaks.

Beetablokaatorid võivad põhjustada vähendatud lakrimatsiooni (informatsioon kontaktläätsede kandjatele).

Kroonilise südamepuudulikkuse ravi alustamine nebivolooliga vajab regulaarset järelevalvet. Annustamise ja manustamisviisi osas vt lõik 4.2. Ravi katkestamine ei tohi toimuda järsku, kui see pole selgelt näidustatud. Täiendavat infot vt ka lõik 4.2.

Ravim sisaldab laktoosi. Patsientidel, kellel on harvaesinev pärilik galaktoosi talumatus, laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi imendumishäired, ei tohi seda ravimit kasutada.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Farmakodünaamilised koostoimed

Alljärgnevad koostoimed kehtivad beetaadrenoblokaatorite suhtes üldiselt.

Mittesoovitatavad kombinatsioonid

I klassi antiarütmikumid (kinidiin, hüdrokinidiin, tsibensoliin, flekainiid, disopüramiid, lidokaiin, meksiletiin, propafenoon): toime AV ülejuhteajale võib võimenduda ja negatiivne inotroopne toime tugevneda (vt lõik 4.4).

Verapamiili/diltiaseemi tüüpi kaltsiumkanalite blokaatorid: negatiivne mõju kontraktiilsusele ja AV ülejuhtele. Verapamiili intravenoosne manustamine patsientidele, kes samaaegselt saavad ravi beetablokaatoritega võib viia tõsise hüpotensiooni ja AV-blokaadini (vt lõik 4.4).

Tsentraalselt toimivad antihüpertensiivsed ained (klonidiin, guanfatsiin, moksonidiin, metüüldopa, rilmenidiin): samaaegne kasutamine koos tsentraalselt toimivate hüpertensiooni ravimitega võib tsentraalset sümpaatilist toonust vähendades süvendada südamepuudulikkust (südame löögisageduse ja minutimahu langus, vasodilatatsioon) (vt lõik 4.4). Ravimi järsk lõpetamine võib suurendada tagasilöögi efektina vererõhu kõrgenemise riski, eriti enne beetablokaatori lõpetamist.

Kombinatsioonid, mida tuleb kasutada ettevaatusega

Klass III antiarütmikumid (amiodaroon): toime AV ülejuhteajale võib tugevneda.

Anesteetikumid – lenduvad, halogeniseeritud: beetaadrenoblokaatorite ja anesteetikumide samaaegne kasutamine võib pärssida reflekstahhükardiat ja suurendada hüpotoonia tekkimise ohtu (vt lõik 4.4). Üldjuhul tuleb vältida beetablokaatorite ravi järsku lõpetamist. Kui kasutatakse nebivolooli, tuleb sellest teavitada anestesioloogi.

Insuliin ja suukaudsed antidiabeetikumid: kuigi nebivolool ei mõjuta glükoosi sisaldust veres, võib samaaegne kasutamine maskeerida hüpoglükeemia mõningaid sümptome (südamekloppimine, tahhükardia).

Baklofeen (antispastiline aine), amifostiin (antineoplastiline aine): samaaegne kasutamine antihüpertensiivsete ravimitega suurendab tõenäoliselt vererõhu langust, seega tuleb antihüpertensiivsete ravimite annust vastavalt kohandada.

Kombinatsioonid, mille kasutamisel tuleb olla tähelepanelik

Südameglükosiidid: samaaegne kasutamine võib pikendada AV ülejuhteaega. Nebivolooliga tehtud kliinilistel uuringutel siiski niisugust koostoimet ei täheldatud. Nebivolool ei mõjuta digoksiini kineetikat.

Dihüdropüridiini tüüpi kaltsiumkanalite blokaatorid (amlodipiin, felodipiin, latsidipiin, nifedipiin, nikardipiin, nimodipiin, nitrendipiin): samaaegne kasutamine võib suurendada hüpotensiooni ohtu. Südamepuudulikkusega patsientidel ei saa välistada vatsakese pumba funktsiooni edasist halvenemist.

Antipsühhootikumid, antidepressandid (tritsüklilised antidepressandid, barbituraadid ja fenotiasiinid): samaaegne kasutamine võib tugevdada beetablokaatorite hüpotensiivset toimet (aditiivne efekt).

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d): ei mõjuta nebivolooli vererõhku langetavat toimet.

Sümpatomimeetilised ained: samaaegne kasutamine võib toimida vastupidiselt beetaadrenoblokaatorite toimele. Beetaadrenergilised ained võivad viia takistamatu alfaadrenergilise aktiivsuse tõttu sümpatomimeetiliste ainete nii alfa- kui ka beetaadrenergiliste toimeteni (hüpertensiooni risk, raske bradükardia ja südame blokaad).

Farmakokineetilised koostoimed

Kuna nebivolooli metabolismi on kaasatud CYP2D6 isoensüüm, võib samaaegne manustamine koos ainetega, mis inhibeerivad seda ensüümi (eriti bupropioon, paroksetiin, fluoksetiin, tioridasiin, kinidiin, klorokiniin, levomepromasiin ja terbinafiin), viia nebivolooli suurenenud plasmasisaldusele, põhjustades rasket bradükardiat ja kõrvaltoimeid.

Koosmanustamine tsimetidiiniga suurendab nebivolooli sisaldust plasmas, kuid ei mõjuta selle kliinilist toimet. Ranitidiini samaaegne kasutamine ei mõjuta nebivolooli farmakokineetikat. Kui Nebivolol Actavis’t võetakse söögi ajal ja antatsiide söögiaegade vahel, võib mõlemaid ravimeid kasutada koos.

Kombineerides nebivolooli nikardipiiniga suureneb veidi mõlema aine sisaldus plasmas, ilma et kliiniline toime muutuks. Alkoholi, furosemiidi või hüdroklorotiasiidi samaaegne manustamine ei mõjuta nebivolooli farmakokineetikat. Nebivolool ei mõjuta varfariini farmakokineetikat ja farmakodünaamikat.

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus

Nebivoloolil on farmakoloogiline toime, mis võib kahjustada rasedust ja/või loodet/vastsündinut. Üldiselt vähendavad beetaadrenoblokaatorid platsenta verevoolu, mida on seostatud kasvu pidurdumise, intrauteriinse surma, raseduse katkemise või enneaegse sünnitusega. Lootel ja vastsündinul võivad ilmneda kõrvaltoimed (nt hüpoglükeemia ja bradükardia). Kui ravi beetaadrenoblokaatriga on vajalik, on soovitatav eelistatult kasutada -selektiivseidbeeta adrenoretseptori blokaatoreid.

Nebivolooli ei tohi raseduse ajal kasutada, välja arvatud juhul, kui see on selgelt näidustatud. Kui ravi nebivolooliga on vajalik, tuleb jälgida uteroplatsentaarset verevarustust ja loote kasvu. Rasedusele või lootele kahjulike toimete ilmnemisel tuleb kaaluda alternatiivset ravi. Vastsündinut tuleb hoolikalt jälgida. Hüpoglükeemia ja bradükardia sümptomid tekivad tavaliselt esimese 3 päeva jooksul.

Imetamine

Loomkatsed on näidanud, et nebivolool eritub emapiima. Ei ole teada, kas nebivolool eritub ka inimese rinnapiima. Enamus beetablokaatoritest, eriti lipofiilsed ained nagu nebivolool ja tema aktiivsed metaboliidid, erituvad erinevas hulgas rinnapiima. Seetõttu ei ole soovitatav rinnaga toita nebivolooli kasutamise ajal.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud. Farmakodünaamilised uuringud on näidanud, et nebivolool ei mõjuta psühhomotoorset talitlust. Sõidukite juhtimisel või masinate käsitsemisel peab arvestama, et mõnikord võib tekkida pearinglus ja väsimus (vt lõik 4.8).

Kõrvaltoimed

Kõrvaltoimed on põhihaiguste erinevusest tulenevalt esitatud eraldi hüpertensiooni ja kroonilist südamepuudlikkust põdevatel patsientidel.

Hüpertensioon

Teatatud kõrvaltoimed, mis enamasti kerge kuni keskmise tugevusega, on esitatud tabelis organsüsteemide kaupa vastavalt esinemissagedusele:

Organsüsteemi

Sage

Aeg-ajalt (>1/1000

Väga harv

Teadmata (ei saa

klass

(>1/100 kuni

kuni <1/100)

(<1/10000)

hinnata

 

<1/10)

 

 

olemasolevate

 

 

 

 

andmete alusel)

Immuunsüsteemi

 

 

 

Angioneurootiline

häired

 

 

 

turse,

 

 

 

 

ülitundlikkus

Psühhiaatrilised

 

Hirmuunenäod,

 

 

häired

 

depressioon

 

 

Närvisüsteemi

Peavalu,

 

Minestamine

 

häired

pearinglus,

 

 

 

 

paresteesiad

 

 

 

Silma kahjustused

 

Halvenenud

 

 

 

 

nägemine

 

 

Südame häired

 

Bradükardia,

 

 

 

 

südamepuudulikkus,

 

 

 

 

aeglustunud AV

 

 

 

 

ülejuhtimine/AV

 

 

 

 

blokaad

 

 

Vaskulaarsed

 

Hüpotensioon

 

 

häired

 

claudicatio

 

 

 

 

intermittens (selle

 

 

 

 

süvenemine)

 

 

Respiratoorsed,

Düspnoe

Bronhospasm

 

 

rindkere ja

 

 

 

 

mediastiinumi

 

 

 

 

häired

 

 

 

 

Seedetrakti häired

Kõhukinnisus,

Düspepsia,

 

 

 

iiveldus, diarröa

meteorism,

 

 

 

 

oksendamine

 

 

Naha ja

 

Sügelemine,

Psoriaasi

Urtikaaria

nahaaluskoe

 

erütematoosne

ägenemine

 

kahjustused

 

lööve

 

 

Reproduktiivse

 

Impotentsus

 

 

süsteemi ja

 

 

 

 

rinnanäärme häired

 

 

 

 

Üldised häired ja

Väsimus, tursed

 

 

 

manustamiskoha

 

 

 

 

reaktsioonid

 

 

 

 

Lisaks on mõnede beetaadrenergiliste antagonistide puhul täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid: hallutsinatsioonid, psühhoosid, segasus, külmad/tsüanootilised jäsemed, Raynaud’ sündroom, kuivad silmad ja praktolooltüüpi okulo-mukokutaanne toksilisus.

Krooniline südamepuudulikkus

Andmed kõrvaltoimete kohta südamepuudulikkusega patsientidel põhinevad ühe platseebokontrolliga uuringu tulemustel, milles osales 1067 nebivolooli saanud patsienti ja 1061 platseebot saanud patsienti. Nimetatud uuringus oli vähemalt võimaliku põhjusliku seosega kõrvaltoimeid 449-l (42,1%) nebivolooli kasutanud patsiendil võrreldes 334 (31,5%) platseebot kasutanud patsiendiga. Nebivolooli kasutanud patsientidel olid sagedasemad kõrvaltoimed bradükardia ja pearinglus, mõlemaid tekkis ligikaudu 11%-l patsientidest. Vastavad esinemissagedused platseebogrupis olid 2% ja 7%.

Alljärgnevalt on toodud kõik sellised kõrvaltoimed, mis olid vähemalt võimalikus põhjuslikus seoses nebivolooli kasutamisega ja mis on olulised kroonilise südamepuudulikkuse ravis:

  • südamepuudulikkuse süvenemine 5,8% nebivolooli saanud patsientidest, võrreldes 5,2% platseebot saanud patsientidega;
  • posturaalsest hüpotensioonist teatati 2,1% nebivolooli saanud patsientidest, võrreldes 1,0% platseebot saanud patsientidega;
  • ravimi talumatust esines 1,6% nebivolooli saanud patsientidest, võrreldes 0,8% platseebot saanud patsientidega;
  • esimese astme AV blokaad esines 1,4% nebivolooli saanud patsientidest, võrreldes 0,9% platseebot kasutanud patsientidega;
  • alajäseme tursetest teatati 1,0% nebivolooli saanud patsientidest, võrreldes 0,2% platseebot kasutanud patsientidega.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Nebivolooli üleannustamisest ei ole teatatud.

Sümptomid

Beetablokaatorite üleannustamise sümptomid on: bradükardia, hüpotensioon, bronhospasm ja äge südamepuudulikkus.

Ravi

Üleannustamise või ülitundlikkusreaktsiooni korral peab haiget pidevalt jälgima ja rakendama intensiivravi. Vajalik on vere glükoositaseme kontroll. Seedetraktis oleva toimeaine imendumist saab takistada maoloputuse ning aktiivsöe ja lahtistite manustamisega. Vajaduse korral rakendada kunstlikku hingamist. Bradükardia või kõrgenenud vagotoonia ravimiseks võib kasutada atropiini või metüülatropiini manustamist. Hüpotoonia ja šoki ravimiseks manustada plasmat/plasmaasendajaid ning vajaduse korral katehhoolamiine. Beetaadrenoblokaatorite toimet saab nõrgendada, süstides aeglaselt veeni isoprenaliinvesinikkloriidi, alates annusest ligikaudu 5 mikrogrammi/min või dobutamiini, alates annusest 2,5 mikrogrammi/min, kuni on saavutatud soovitud efekt. Refraktaarsetel

juhtudel võib kasutada isoprenaliini koos dopamiiniga. Kui need meetmed ei anna soovitud tulemusi, võib kaaluda intravenoosselt glükagooni 50…100 mikrogrammi/kg manustamist. Vajaduse korral võib süstimist tunni möödumisel korrata ja kui vaja, järgnevalt teha glükagooni infusioon annuses

70 mikrogrammi/kg/tunnis. Ekstreemsetel juhtudel raviresistentse bradükardia korral tuleb haigele paigaldada südamestimulaator.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: selektiivsed beetablokaatorid.

ATC-kood: C07AB12

Nebivolool on kahe enantiomeeri, SRRR-nebivolooli (ehk d-nebivolool) ja RSSS-nebivolooli (ehk l-nebivolool) ratseemiline segu. Ravimil on kaks farmakoloogilist toimet:

  • nebivolool on konkureeriv ja selektiivne beetaretseptori antagonist: see toime omistatakse SRRRenantiomeerile (denantiomeer);
  • nebivoloolil on nõrk veresooni laiendav toime, arvatavasti koostoime tõttu Larginiini/lämmastikoksiidi ainevahetusega.

Nebivolooli ühekordsel ja korduval manustamisel väheneb südame löögisagedus ja alaneb vererõhk puhkeolekus ja füüsilise koormuse korral, seda nii normaalse kui ka kõrgenenud vererõhuga patsientidel. Antihüpertensiivne toime säilib ka pikaajalise ravi korral.

Nebivoloolil puudub terapeutilises annuses alfaadrenergiline antagonism.

Hüpertensiivsete patsientide lühiajalisel või kauakestval ravil nebivolooliga süsteemne vaskulaarne resistentsus väheneb. Vaatamata südame löögisageduse vähenemisele ei vähene südame minutimaht oluliselt ei rahuolekus ega füüsilisel koormusel tänu samaaegsele löögimahu suurenemisele. Selliste hemodünaamiliste erinevuste kliiniline olulisus, võrreldes teiste beeta1-retseptorite antagonistidega, pole veel täielikult selge.

Nebivolool suurendab hüpertensiivsetel patsientidel NO-vahendatud vaskulaarset vastust atsetüülkoliinile (Ach), mis on endoteeli funktsioonihäirega patsientidel vähenenud.

2128 stabiilse kroonilise südamepuudulikkusega (normipärase või häiritud vasaku vatsakese väljutusfraktsiooniga - keskmine LVEF: 36± 12,3%,jaotunudjärgmiselt:LVEFvähemkui35% 56%-stpatsientidest,LVEFvahemikus35%ja45%25%-stpatsientidest,ningLVEFsuuremkui45% 19%-lpatsientidest)patsientidega≥70eluaasta(keskminevanus75,2aastat)läbiviidud suremuse-haigestumuseplatseebokontrolligauuringus,kuspatsiendidsaidlisaksstandardravile

20kuujooksulnebivolooli,pikendasnebivoloolstandardravigavõrreldesoluliseltsurmlõppetekkeja kardiovaskulaarsetelpõhjustelhospitaliseerimiseaega(efektiivsuseesmanetulemusnäitaja)ning vähendassuhtelistriski14%võrravõrreldesplatseeboga(absoluutnevähenemine:4,2%). Nimetatudriskiväheneminesaavutati6kuudkestnudravijäreljakestiskoguravivältel(keskmine kestus18kuud).Nebivoloolitoimeeisõltunuduuritudpopulatsiooniseivanusest,soostegavasaku vatsakeseväljutusfraktsioonist.Üldsuremuseiolnudstatistiliselterinevvõrreldesplatseeboga (absoluutnevähenemine:2,3%).

Nebivolooligaravitudpatsientideltäheldatiäkksurmadevähenemist(4,1%vs6,6%,suhteline vähenemine38%).

In vitro jain vivo loomkatsetepõhjaleiolenebivoloolilsisemistsümpatomimeetilistaktiivsust. In vitro jain vivo loomkatsetepõhjaleiolenebivoloolilfarmakoloogilistesannustesmembraane stabiliseerivattoimet.

Tervetelvabatahtlikeleimõjutanudnebivoloolmärkimisväärseltmaksimaalsetkoormustaluvustega vastupidavust.

Farmakokineetilised omadused

Pärastsuukaudsetmanustamistimenduvadmõlemadnebivoloolienantiomeeridkiiresti.Toiteimõjuta nebivolooliimendumist;nebivoloolivõibvõttakoossöögigavõiilma.

Nebivoloolmetaboliseerubulatuslikult,osaliselttekibaktiivseidhüdroksümetaboliite.Nebivolool metaboliseerubalitsüklilisejaaromaatsehüdroksüleerimise,N-dealküleerimisejaglükuronideerimise

kaudu.Lisaksmoodustuvadhüdroksümetaboliitideglükuroniidid.Nebivoloolimetabolism hüdroksüleerimiseteelonsõltuvCYP2D6geneetilisestoksüdatiivsestpolümorfismist.Suukaudu manustatavanebivoloolibiosaadavusonkiirestimetaboliseerivatelisikutelkeskmiselt12%ja aeglaseltmetaboliseerivatelinimestelpeaaegutäielik.Tasakaalukontsentratsioonitingimustesjasama annusekorralonmuutumatunebivoloolimaksimaalnekontsentratsioonplasmasaeglaselt metaboliseerijatelligikaudu23kordasuuremkuikiirestimetaboliseerijatel.Võrreldesmuutumatuaine jaaktiivsetemetaboliitidesummaarsethulka,onmaksimaalseteplasmakontsentratsioonideerinevus 1,3kuni1,4-kordne.Metaboliseerimisekiiruseerinevusetõttupeabnebivolooliannustamaalati vastavalthaigeindividuaalselevajadusele:aeglaseltmetaboliseerijadvõivadvajadaväiksemaid annuseid.

Kiirestimetaboliseerijatelonnebivoloolienantiomeerideeliminatsioonipoolväärtusaegkeskmiselt10 tundi.Aeglaseltmetaboliseerijatelonsee3…5kordapikem.Kiirestimetaboliseerijatelonplasmas RSSS-enantiomeerisisaldusveidikõrgemkuiSRRR-enantiomeeril.Aeglaseltmetaboliseerijatelon seeerinevussuurem.Kiirestimetaboliseerijatelonmõlemaenantiomeerihüdroksümetaboliitide elimineerimisepoolväärtusaegkeskmiselt24tundijaaeglaseltmetaboliseerijatelligikaudukakskorda pikem.

Nebivoloolitasakaalukontsentratsioonplasmassaabubenamuselpatsientidest(kiiresti metaboliseerijatel)24tunnijooksul,hüdroksümetaboliitidelmitmepäevajooksul.

1kuni30mgnebivolooliannustepuhulonplasmakontsentratsioonlineaarsessõltuvusesannusest. Vanuseimõjutanebivoloolifarmakokineetikat.

Mõlemadenantiomeeridonplasmasseotudpeamiseltalbumiinidega. Plasmavalkudegaonseotud98,1%SRRR-nebivoloolistja97,9%RSSS-nebivoloolist.

Nädalpärastmanustamistonannusest38%eritunuduriinigaja48%väljaheitega.Neerudekaudu erituburiinigamuutumatultvähemkui0,5%annusest.

Prekliinilised ohutusandmed

Genotoksilisusejakartsinogeensuseprekliiniliseduuringudeiolenäidanudkahjulikkutoimet inimesele.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Kolloidneveevabaränidioksiid

Magneesiumstearaat

Kroskarmelloosnaatrium

Makrogool6000

Laktoosmonohüdraat

Sobimatus

Eikohaldata.

Kõlblikkusaeg

3aastat.

Säilitamise eritingimused

Seeravimpreparaateivajasäilitamiseleritingimusi.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Alumiinium-(lakitud)-PVC/PE/PVDC-blister,milleson7,10või15tablettijaHDPE-purkLDPE- korgiga.

Pakendisuurused:

Blisterigakarp:7,1420,28,30,50,56,60,90,100,500jahaiglapakend500(10x50)tabletiga.

HDPE-purk:7,1420,28,30,50,56,60,90,100,500jahaiglapakend500(10x50)tabletiga.

Kõikpakendisuurusedeipruugiollamüügil.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõudedpuuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

ActavisGroupPTC ehf., Reykjavíkurvegi76-78 220Hafnarfjørður, Island

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloaesmaseväljastamisekuupäev:22.08.2008

Müügiloaviimaseuuendamisekuupäev:10.02.2016

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

veebruar2016