Nurofen forte - kaetud tablett (400mg) - Ravimi omaduste kokkuvõte

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Nurofen Forte, 400 mg kaetud tabletid

KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Tablett sisaldab 400 mg ibuprofeeni.

INN. Ibuprofenum.

Teadaolevat toimet omavad abiained:

Sahharoos – 1 tablett sisaldab 232,2 mg sahharoosi, mis vastab ligikaudu 0,68 mmol. Naatrium – 1 tablett sisaldab 25,1 mg naatriumi, mis vastab 1,09 mmol.

Abiainete täielik loetele vt lõik 6.1.

RAVIMVORM

Kaetud tablett.

Valge kaksikkumer ümmargune suhkruga kaetud tablett (läbimõõt 12 mm), mille ühele küljele on trükitud punane logo.

KLIINILISED ANDMED

Näidustused

Nurofen Forte 400 mg (12 tabletti)

Nõrk kuni mõõdukas valu.

Düsmenorröa.

Palavik.

Nurofen Forte 400 mg (48 tabletti)

Nõrk kuni mõõdukas valu.

Reumaatilised haigused.

Düsmenorröa.

Palavik.

Annustamine ja manustamisviis

Tabletid tuleb neelata alla piisava koguse vedelikuga.

Ibuprofeeni ei tohi ilma arsti korralduseta kasutada valu korral kauem kui 6 päeva jooksul, teadmata põhjusega palaviku korral kauem kui 3 päeva jooksul ega ületada soovituslikku annust.

Kõrvaltoimeid saab minimeerida, kasutades sümptomite kontrollimiseks madalaimat efektiivset annust nii lühikese aja jooksul, kui vajalik (vt lõik 4.4).

Kui ravimit on vaja võtta kauem kui 10 päeva või kui sümptomid püsivad või halvenevad, tuleb konsulteerida arstiga.

Kui lapsed ja noorukid peavad võtma seda ravimit kauem kui 3 päeva või kui enesetunne halveneb, tuleb konsulteerida arstiga.

Hoiatused, mida kohaldatakse retseptiravimitele (annustele >1200 mg 24 tunni jooksul).

Suukaudseks manustamiseks.

Tablett tuleb võtta eelistatavalt söögi ajal või pärast sööki.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik 4.4).

Eakad: Eakatel on suurem risk tõsiste kõrvaltoimete tekkeks. Kui MSPVA-sid peetakse vajalikuks kasutada, tuleb kasutada väikseimat efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul. MSPVA-ravi ajal tuleb patsienti regulaarselt jälgida seedetrakti verejooksu osas.

Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed

Lühiajaline valu ja palavik: 400 mg (1 tablett), seejärel vajaduse korral 1 tablett iga 4 tunni järel. Mitte võtta üle 3 tableti (1200 mg) ööpäevas.

Postoperatiivne, posttraumaatiline või odontogeenne valu, akuutne lihasvalu, lihaste nihestused ja nikastused: 400…600 mg kolm kuni neli korda päevas, akuutse ravi korral 800 mg kolm korda päevas.

Teiste sidekoe haiguste korral on põletikuvastane valuvaigistav annus 600 kuni 2400 mg päevas.

Primaarse düsmenorröa sümptomaatiline ravi: 400...600 mg (võib korrata 6…8-tunniste vaheaegadega).

Migreen: profülaktiline annus on 400 mg kolm korda päevas ja esimeste sümptomite ilmnemisel 400…800 mg päevas.

Reumaatilised haigused: 1200...1800 mg ööpäevas, jagatuna 3...4 annuseks. Annust võib suurendada kuni 2400 mg-ni ööpäevas (mitte rohkem kui 4...6 nädala vältel).

Maksimaalne lubatud annus täiskasvanutele ööpäeva jooksul on 2400 mg.

Nurofen Forte ei sobi alla 12-aastastele lastele toimeaine suure sisalduse tõttu.

Kui patsiendil on maksa- või neerupuudulikkus, tuleb annuseid vähendada:

Kerge või mõõduka neerupuudulikkuse (seerumi kreatiniin 115…565 mikromol/l või kreatiniini kliirens 80-10 ml/min) korral soovitatakse tableti manustamise vahemikku pikendada 8 tunniseks ja raske puudulikkuse (seerumi kreatiniin üle 565 mikromol/l või kreatiniini kliirens alla 10 ml/min) korral peaks annuste manustamise vaheks olema 12 tundi kasutades normaalseid raviannuseid 400-800 mg. Ibuprofeen ei elimineeru märkimisväärselt hemodialüüsi käigus, seetõttu dialüüsipäevadel pole vajalikud täiendavad ravimiannused.

Raske maksapuudulikkuse korral ibuprofeeni metabolism aeglustub ja soovitatakse kas annuste manustamise vahemik kahekordistada või ühekordsete annuste poolitamist.

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Anamneesis varasema MSPVA-de kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või perforatsioon. Äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat haavandumise või verejooksu juhtu).

Seedetrakti verejooksu põhjustada/soodustada võivad seisundid.

Anamneesis esinenud ülitundlikkuse reaktsioonid (nt astma, angioödeem, bronhospasm, riniit või nõgestõbi), mida on seostatud atsetüülsalitsüülhappe või mõne muu mittesteroidse põletikuvastase ravimi manustamisega.

Raske maksa- või neerupuudulikkus (vt lõik 4.4). Raske südamepuudulikkus (NYHA IV klass).

Raseduse viimane trimester (vt lõik 4.6).

Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Kõrvaltoimeid saab vähendada kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese aja jooksul (vt lõik 4.2, ja allpool Seedetrakti riskid ja Kardiovaskulaarsed riskid).

Lapsed ja noorukid:

Dehüdreeritud lastel ja noorukitel on neerukahjustuse tekkimise risk.

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed riskid

Hoolikalt peab jälgima neid patsiente, kellel on anamneesis MSPVA-de kasutamisega seotud hüpertensioon ja/või kerge kuni mõõdukas südame paispuudulikkus vedeliku retentsiooni ja tursetega.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamist, eelkõige just suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib seostada arteriaalse tromboosi (nt müokardi infarkt või insult) riski vähese suurenemisega. Epidemioloogilistest uuringutest ei ole üldiselt ilmnenud, et ibuprofeeni kasutamine väikestes annustes (nt ≤ 1200 mg päevas) suurendaks arteriaalse tromboosi riski.

Ravile allumatu hüpertensiooni, südamepaispuudulikkuse (NYHA II...III klass), diagnoositud isheemilise südamehaiguse, perifeersete arterite haiguse ja/või peaaju veresoonte haigusega patsiente tohib ibuprofeeniga ravida üksnes hoolika kaalumise järel ja vältida tuleb suurte annuste (2400 mg ööpäevas) manustamist.

Hoolikalt tuleb kaaluda ka kardiovaskulaarsete haiguste (nt hüpertensioon, hüperlipideemia, diabeet, suitsetamine) riskifaktoritega patsientide pikaajalist ravi, eriti kui ibuprofeeni on vaja manustada suurtes annustes (2400 mg ööpäevas).

Hoiatused, mida kohaldatakse retseptiravimitele (annustele >1200 mg 24 tunni jooksul).

Kardiovasulaarsed ja tserebrovaskulaarsed toimed, neeru- ja maksakahjustus: MSPVA-de manustamine võib põhjustada annusest sõltuva prostaglandiinide sünteesi vähenemise ja soodustada neerupuudulikkuse teket. Kõige suurem risk selliste reaktsioonide tekkeks on patsientidel, kellel on neerufunktsiooni halvenemine, südamefunktsiooni halvenemine, maksa düsfunktsioon, kes võtavad diureetikume ja eakatel. Nendel patsientidel tuleb jälgida neerufunktsiooni (vt ka lõik 4.3).

Mitteravitud hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse, südame isheemiatõve, perifeersete arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel peab ibuprofeeni kasutama alles pärast põhjalikku kasu-riski suhte kaalumist. Pikaajalist ravi patsientidel, kellel on kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktorid (sh hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine) võib alustada üksnes juhul kui ravist saadav kasu kaalub üles võimaliku ohud.

Seerumi kaaliumisisaldust tuleb määrata, kui patsiendid kasutavad AKE-inhibiitoreid, angiotensiinretseptorite antagoniste või kaaliumisäästvaid diureetikume. MSPVA-d võivad nõrgendada mõningate vererõhuravimite toimet (vt lõik 4.5).

Teised MSPVA-d

Nurofen Forte kasutamise ajal peab vältima teiste MSPVA-de sh selektiivsete tsüklooksügenaas-2 inhibiitorite kasutamist (vt lõik 4.5).

Eakad: Eakatel on MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete (eriti seedetrakti verejooks ja perforatsioon, mis võib lõppeda letaalselt) esinemissagedus kõrgem. Arvestada tuleb ka, et eakatel esineb sagedamini neeru-, südame- ja maksafunktsiooni langust.

Seedetrakti riskid

Seedetrakti verejooks, haavand ja perforatsioon: Potentsiaalselt letaalset seedetrakti verejooksu, haavandeid või perforatsiooni, nii eelnevate hoiatavate sümptomitega kui ilma, on esinenud kõikide

MSPVA-de kasutamise korral sõltumata ravi kestusest ja eelnevate tõsiste seedetrakti sümptomite esinemisest.

Seedetrakti verejooksu, haavandumise ja perforatsiooni risk kasvab koos MSPVA-de annuse suurendamisega, samuti on risk suurem haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on komplitseerunud verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3) ning eakatel. Nendel patsientidel peab ravi alustama väikseima võimaliku annusega.

Hoiatused, mida kohaldatakse retseptiravimitele (annustele >1200 mg 24 tunni jooksul).

Nende patsientide puhul ja samuti nende puhul, kes kasutavad väikses annuses atsetüülsalitsüülhapet või teisi seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid (vt allpool ja lõik 4.5) tuleb kaaluda ibuprofeeni manustamist kombinatsioonis protektiivsete ainetega (sh misoprostool või prootonpumba inhibiitorid).

Patsiendid, kellel on esinenud varem seedetrakti kõrvaltoimeid ja eakad patsiendid peavad teatama arstile mistahes ebatavalisest seedetrakti sümptomist (eriti seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad ibuprofeen-ravi algul.

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja verejooksu riski suurendavaid ravimeid, nagu suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid (nt varfariin), selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).

Kui ibuprofeeni ravi ajal tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi kohe katkestada.

MSPVA-sid tuleb määrata ettevaatusega seedetrakti haiguse anamneesiga (haavandiline koliit, Crohni tõbi) patsientidele, kuna MSPVA-d võivad põhjustada nende haiguste ägenemist (vt lõik 4.8).

Nahareaktsioonid

MSPVA-de kasutamisel on väga harva tekkinud tõsised nahakahjustused, milledest mõned võivad lõppeda surmaga, sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs (vt lõik 4.8). Suurim risk nahareaktsioonide tekkeks on varases ravijärgus: enamusel juhtudest tekib reaktsioon ravi esimesel kuul. Ibuprofeeni manustamine tuleb katkestada kohe, kui ilmneb nahalööve, limaskesta kahjustused või mõni muu ülitundlikkuse sümptom.

Respiratoorsed häired

Patsientidel, kellel esineb või on esinenud bronhiaalastma või allergia, võib vallanduda bronhospasm (nt lõik 4.3).

Neeru- ja maksapuudulikkus

Ravimi manustamisel peavad olema ettevaatlikud neeru- ja maksapuudulikkusega patsiendid või diureetikume kasutavad patsiendid, kuna ravim võib pärssida neerufunktsiooni. Manustatav annus peab olema nii väike kui võimalik ning tuleb jälgida neerufunktsiooni.

Fertiilsus naistel

On mõningad tõendid, et ravimid, mis inhibeerivad tsüklo-oksügenaasi/prostaglandiini sünteesi, võivad ovulatsiooni mõjutamise kaudu vähendada naiste fertiilsust Häire on pöörduv ning möödub ravimi kasutamise lõpetamisel.

Hoiatused, mida kohaldatakse retseptiravimitele (annustele >1200 mg 24 tunni jooksul).

Ibuprofeeni kasutamine võib kahjustada naiste fertiilsust ja ei ole soovitatav naistele, kes püüavad rasestuda. Naistel, kellel on raskusi rasestumisega või kellel uuritakse viljatuse põhjuseid, tuleks kaaluda ibuprofeeni kasutamise lõpetamist.

Süsteemne erütematoosne luupus

Süsteemset erütematoosset luupust ja segatüüpi sidekoehaigust põdevatel patsientidel esineb ibuprofeeni kasutamisel suurenenud risk aseptilise meningiidi tekkeks (vt lõik 4.8).

Soovitus patsientidele, kellel on süsivesikute ainevahetusega seotud häired:

• See ravim sisaldab 232,2 mg (või 0,68 mmol) sahharoosi annuse (1 tablett) kohta. Päriliku fruktoositalumatuse, glükoosigalaktoosi malabsoptsiooni või sahharaasiisomaltaasi puudulikkusega patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

Soovitus patsientidele, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil ja saavad 1 või rohkem Nurofen Forte tabletti päevas:

See ravim sisaldab 1,09 mmol (või 25,1 mg) naatriumi 1 annuse (1 tablett) kohta. Seda tuleb arvesse võtta patsientide puhul, kes on kontrollitud naatriumisisaldusega dieedil.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ibuprofeeni ei tohi kasutada koos järgmiste ravimitega:

• Atsetüülsalitsüülhape

Üldiselt ei soovitata ibuprofeeni koos atsetüülsalitsüülhappega manustada kõrvaltoimete esinemise riski suurenemise tõttu.

• Uuringute käigus kogutud andmed näitavad, et nimetatud ravimite üheaegsel annustamisel võib ibuprofeen takistada väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi pole kindel, kas nende andmete põhjal on võimalik kliinilises situatsioonis üldistusi teha, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).
• Teised MSPVAd, kaasa arvatud tsüklogenaas2 selektiivsed inhibiitorid

Vältida kahe või enama MSPVA (kaasa arvatud aspiriin) samaaegset kasutamist, kuna võib suureneda risk seedetrakti haavandite ja verejooksu tekkeks (vt lõik 4.4).

Ibuprofeeni tuleb ettevaatusega kasutada koos järgmiste ravimitega:

Fertiilsus, rasedus ja imetamine

• antihüpertensiivsed ravimid (AKEinhibiitorid ja angiotensiin II antogonistid) ja diureetikumid: MSPVAd võivad vähendada nende ravimite toimet. Mõnedel neerufunktsiooni kahjustusega patsientidel (näiteks dehüdratsiooniga patsiendid või eakad neerufunktsiooni halvenemisega patsiendid) võib AKEinhibiitori, beetablokaatori või angiotensiin II antagonisti samaaegne manustamine koos ensüüm tsüklooksügenaasi inhibeeriva ravimiga põhjustada neerufunktsiooni edasise halvenemise, sealhulgas ägeda neerupuudulikkuse, mis on tavaliselt pöörduv. Neid koostoimeid tuleb arvestada patsientidel, kes võtavad koksiibe samaaegselt koos AKE inhibiitoriga või angiotensiin II antagonistiga. Seetõttu tuleb nimetatud ravimite kombineerimisel olla ettevaatlik, eelkõige eakate patsientide puhul. Patsiendid peavad kombinatsioonravi alustamisel olema piisavalt hüdreeritud ning seejärel tuleb regulaarsete ajavahemike järel kontrollida nende neerufunktsiooni. Diureetikumid võivad tõsta MSPVAde nefrotoksilist riski.
• antikoagulandid: MSPVAd võivad suurendada antikoagulantide (näiteks varfariin) toimet (vt lõik4.4). Antikoagulantide kasutamisel samaaegselt MSPVAdega võib olla vajalik annuse kohandamine.
• südameglükosiidid: MSPVAd võivad süvendada südamepuudulikkust, vähendada glomerulaarse filtratsiooni taset ja suurendada plasma glükosiidede taset. Neerupuudulikkusega digitaliseeritud haigetel peab jälgima seerumi digoksiini sisaldust ja vajadusel muuta digoksiini annust kui raviskeemi lisatakse või skeemist eemaldatakse ibuprofeen.
• liitium: liitiumi tase plasmas võib koostoime tulemusel tõusta, vajalik võib olla annuse kohandamine.
• kortikosteroidid: suurenenud risk seedetrakti verejooksu või haavandi tekkeks (vt lõik 4.4).
• trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid ja selektiivsed seretoniini tagasihaarde inhibiitorid: suurenenud risk seedetrakti verejooksuks (vt lõik 4.4).
• metotreksaat: ibuprofeen vähendab metotreksaadi eritumist neerude kaudu, mistõttu võib metotreksaadi tase plasmas suureneda. Nende ravimite kooskasutamist peaks vältima (vähenenud metotreksaadi eliminatsioon).
• tsüklosporiin ja takroliimus: ibuprofeeni ja tsüklosporiini samaaegne kasutamine võib suurendada toksilist toimet neerudele, nende ravimite koosmanustamisel soovitatakse jälgida neerufunktsiooni, seda eriti eakate patsientide puhul.
• mifepristoon: MSPVAid ei tohi kasutada 812 päeva peale mifepristooni manustamist, kuna MSPVAd võivad vähendada mifepristooni toimet.
• ziduvudiin: on tõendeid, et HIVpositiivsetel hemofiiliat põdevatel patsientidel, kes kasutavad samal ajal ibuprofeeni ja zidovudiini, esineb suurenenud risk hemartrooside ja hematoomide tekkeks.
• kinoloonrea antibiootikumid: loomkatsete andmed näitavad, et MSPVAd võivad suurendada krampide tekkimist, mida seostatakse kinoloonrea antibiootikumidega. Patsientidel, kes võtavad MSPVAd ja kinoloone, võib suureneda risk krampide tekkeks.

Rasedus:

Prostaglandiinide sünteesi inhibeerimine võib avaldada negatiivset mõju raseduse kulule ja embrüo/loote arengule. Epidemioloogilistes uuringutes on prostaglandiinide sünteesi inhibiitori kasutamisel raseduse varases järgus leitud suurenenud abortide, südame-veresoonkonna väärarengute ja gastroskiisi esinemissagedus. Absoluutne risk südame-veresoonkonna väärarengute tekkeks oli suurenenud vähem kui 1%-lt ligikaudu 1,5%-ni. Risk suureneb tõenäoliselt sõltuvalt annusest ja ravi kestusest. Prostaglandiini sünteesi inhibiitori manustamine loomkatses on näidanud suurenenud pre- ja postimplantatsiooni häireid ja loote letaalsust. Loomkatsetes, kus on kasutatud prostaglandiini sünteesi inhibiitoreid organogeneesi perioodis, on näidatud erinevate väärarengute (sh kardiovaskulaarsete) suurenenud esinemissagedust.

Raseduse esimesel ja teisel trimestril ei tohi ibuprofeeni kasutada, kui just ei ole selget vajadust. Kui ibuprofeeni kasutatakse rasestumiskavatsusega naisel või raseduse esimese ja teise trimestri kestel, peab kasutatav annus olema nii väike ja kasutamise kestus nii lühike kui võimalik.

Raseduse kolmanda trimestri vältel võivad kõik prostaglandiini sünteesi inhibiitorid põhjustada: lootel:

• kardiopulmonaalset toksilisust (ductus arteriosus’e enneaegset sulgumist ja kopsuhüpertensiooni);
• neerufunktsiooni häireid, mis võivad areneda neerupuudulikkuseks koos oligohüdroamnioniga; emal ja vastsündinul raseduse lõpul:
• võimalikku veritsusaja pikenemist, agregatsioonivastast toimet, mis võib tekkida juba väga väikeste annuste juures.
• emaka kontraktiilsuse vähenemist, mille tulemusena sünnitegevus hilineb või selle kestus pikeneb.

Seetõttu on ibuprofeen raseduse kolmandal trimestril vastnäidustatud.

Imetamine:

Ibuprofeen eritub rinnapiima, kuid ibuprofeeni kasutamisel terapeutilistes annustes on rinnapiima eritunud ravimi hulk väga väike ja on vähe tõenäoline, et see tekitab kõrvaltoimed rinnaga toidetavale lapsele.

Fertiilsus: On mõningad tõendid, et ravimid, mis inhibeerivad tsüklo-oksügenaasi/prostaglandiini sünteesi, võivad ovulatsiooni mõjutamise kaudu vähendada naiste fertiilsust. Häire on pöörduv ning möödub ravimi kasutamise lõpetamisel.

Vt. lõik 4.4 Fertiilsus naistel.

Hoiatus raseduse kohta retseptiravimi annustele (>1200 mg 24 tunni jooksul)

Rasedus: Kaasasündinud väärarengutest on teatatud seoses MSPVA manustamisega inimesele. Siiski, nende esinemissagedus on madal ja ei näi järgivat kindlat mustrit. Arvestades teadaolevat MSPVA-de mõju loote südameveresoonkonnale (arterioosjuha sulgumise risk), on nende kasutamine raseduse

viimasel trimestril vastunäidustatud. Sünnitegevuse algus võib edasi lükkuda ja kestvus võib pikeneda, sünnitusjärgne veritsus võib suureneda nii emal kui lapsel (vt lõik 4.3). MSPVA-d ei tohi kasutada raseduse esimese kahe trimestri jooksul või sünnitegevuse ajal, välja arvatud juhul, kui ravist saadav kasu patsiendile kaalub üles riski lootele.

Hoiatus imetamise kohta retseptiravimi annustele

Imetamine:

Piiratud uuringud on näidanud, et ibuprofeen eritub rinnapiima väga väikeses koguses. Ibuprofeeni tuleks võimaluse korral imetamise ajal vältida.

Toime reaktsioonikiirusele

Soovitatud annuste ja ravi kestvuse korral pole toimet .

Hoiatus retseptiravimi annustele (>1200 mg 24 tunni jooksul):

Pärast MSPVA võtmist on võimalikud sellised kõrvaltoimed, nagu pearinglus, uimasus, väsimus ja nägemishäired. Mõjutatud patsiendid ei tohi juhtida autot või käsitseda masinaid.

Kõrvaltoimed

Allpool toodud ibuprofeeniga seotud kõrvaltoimed on loetletud organsüsteemide ja sageduse järgi. Sagedused on määratletud järgnevalt: väga sage (≥ 1/10) , sage (≥1/100 kuni < 1/10 ), aeg-ajalt (≥1/1000 kuni < 1/100), harv ( ≥1/10000 kuni < 1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel). Igas sageduse grupis on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Täheldatud kõrvaltoimed on kõige sagedamini seotud seedetraktiga. Kõrvaltoimed on enamasti annusest sõltuvad, eriti seedetrakti verejooksu esinemise risk, mis sõltub annuse ulatusest ja ravi kestusest.

Kõrvaltoimed on harvemad, kui maksimaalne päevane annus on 1200 mg.

Kliinilised uuringud näitavad, et ibuprofeeni kasutamist eelkõige just suurtes annustes (2400 mg ööpäevas) võib seostada arteriaalse tromboosi (nt müokardi infarkt või insult) riski vähese suurenemisega (vt lõik 4.4).

Paksus kaldkirjas kõrvaltoimed on annustamise kohta, mis on suurem kui 1200 mg 24 tunni jooksul ja/või ravi kestab kauem kui 10 päeva.

Viidatud kõrvaltoimete kirjeldused:

(1) Pärast ravi ibuprofeeniga on teatatud ülitundlikkusreaktsioonidest. Need võivad olla: (a) mitte- spetsiifiline allergiline reaktsioon ja anafülaksia, (b) hingamisteedega seotud reaktsioonid, hõlmates astma, astma süvenemise, bronhospasmi või düspnoe, või (c) mitmesugused nahareaktsioonid, sh

erinevat tüüpi lööbed, sügelus, purpur, angioödem ja harvemini eksfoliatiivne ja villiline dermatoos (sh toksiline epidermaalne nekrolüüs, Stevensi-Johnsoni sündroom ja multiformne erüteem).

(2) Ravimitest põhjustatud aseptilise meningiidi patogeenne mehhanism ei ole täielikult selge. Siiski, kättesaadavad andmed MSPVA-dega seotud aseptilise meningiidi kohta viitavad ülitundlikkusreaktsioonile (tänu ajutisele seosele ravimi võtmisega ja sümptomite kadumisega ravimi võtmise katkestamisel). Tuleb märkida, et autoimmuunsete häiretega (nagu süsteemne erütematoosne luupus, segatüüpi sidekoe haigus) patsientidel täheldati ravi ajal ibuprofeeniga üksikuid aseptilise meningiidi sümptomeid, nagu kaela kangus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik või desorientatsioon.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine

Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõikidest võimalikest kõrvatoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamine

Üleannustamine

Ibuprofeeni üleannustamisest põhjustatud raskeid mürgitusjuhte on olnud väga harva. Enamikul juhtudest ilmnevad kõrvaltoimed 4 tunni möödudes üleannuse võtmisest. Ibuprofeeni hulga ja kahjulike toimete raskusastme vahel ei ole selget korrelatsiooni.

Lastel põhjustab rohkem kui 400 mg/kg kohta sissevõtmine üleannustamise nähte. Täiskasvanute korral ei ole piir nii selgesti määratav. Üleannustamise poolväärtusaeg on 1,5-3 tundi.

Üleannustamise sümptomid – kõige sagedamini esineb iiveldust, oksendamist, epigastrilist valu ja kõhulahtisust. Võimalik on ka tinnituse, peavalu ja seedetrakti verejooksu teke. Tõsisem MSPVA- dega mürgistus haarab kesknärvisüsteemi ja avaldub vertiigo, unisuse, ajutise erutuse, desorientatsiooni , kooma ja krampidena. Tõsise mürgistuse korral võib tekkida metaboolne atsidoos. Samuti võib protrombiini aeg/INR pikeneda, tõenäoliselt tänu ringlevate hüübimisfaktorite tegevuse häiretele. Võib esineda äge neerupuudulikkus, maksakahjustus, hüpotensioon, respiratoorne depressioon ja tsüanoos. Astmaatikutel on võimalik astma süvenemine.

Ravi

Üleannustamise ravi on sümptomaatiline ja toetav ning sisaldab hingamisteede avatust ja südame ning teiste elutähtsate organite monitooringut kuni seisundi stabiliseerumiseni. Lastele piisab kodusest jälgimisest, kui annus on olnud alla 100 mg/kg. 100-400 mg/kg annustamise järgselt soovitatakse aktiivsöe manustamist ühe tunni jooksul peale sissevõtmist, et takistada ibuprofeeni imendumist ja vähemalt 4-tunnist jälgimist haiglas. Kui annus on üle 400 mg/kg, on aktiivsöe manustamine ja pikaajalisem haiglaravi vältimatud.

Täiskasvanutele soovitatakse teostada maoloputus ühe tunni jooksul peale potentsiaalselt eluohtliku annuse sissevõtmist Soolteloputusega on võimalik kiirendada ibuprofeeni eliminatsiooni. Kui ibuprofeen on juba imendunud, võib manustada aluselisi aineid, et soodustada happelise ibuprofeeni eritumist uriiniga. Muus osas on ravi toetav. Ibuprofeen ei ole dialüüsitav. Täiskasvanutele soovitatakse neeru- ja maksafunktsiooni jälgimist, kui annus on olnud üle 6 g. H2-retseptorit- või prootonpumba-inhibiitori profülaktilist ravi võib kaaluda seedetrakti komplikatsioonide ära hoidmiseks.

Korduvate ja pikka aega kestvate krampide raviks manustada intravenoosselt diasepaami või lorasepaami. Astma korral anda bronhodilataatoreid.

Terapeutilised lisameetmed retseptiravimi annuste (>1200 mg 24 tunni jooksul) kohta:

Tagada hea uriinieritus.

Patsiente tuleb jälgida vähemalt nelja tunni jooksul peale potentsiaalse toksilise annuse sissevõtmist.

Korduvate ja pikka aega kestvate krampide raviks manustada intravenoosselt diasepaami või lorasepaami

Teised meetmed võivad olla näidustatud sõltuvalt patsiendi kliinilisest seisundist.

FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained; ATC-kood: M01AE01

Ibuprofeen on propioonhappe derivaat, millel on valuvaigistav, põletikuvastane ja palavikku alandav toime. Ravimi terapeutiline toime põhineb tsüklooksügenaasi inhibeerimisel, mis vähendab prostaglandiinide ja tromboksaani sünteesi. Lisaks inhibeerib ibuprofeen pöörduvalt trombotsüütide agregatsiooni.

Uuringute käigus kogutud andmed näitavad, et nimetatud ravimite üheaegsel annustamisel võib ibuprofeen takistada väikeses annuses manustatud atsetüülsalitsüülhappe toimet trombotsüütide agregatsioonile. Mõned farmakodünaamilised uuringingud on näidanud, et 400 mg ibuprofeeni ühekordse annuse manustamisel kuni 8 tundi enne või kuni 30 minutit pärast kiirelt vabaneva atsetüülsalitsüülhappe (81 mg) annustamist võib täheldada atsetüülsalitsüülhappe toime vähenemist tromboksaani või trombotsüütide agregatsioonile. Kuigi pole kindel, kas nende andmete põhjal on võimalik kliinilises situatsioonis üldistusi teha, ei saa välistada võimalust, et ibuprofeeni regulaarne pikaajaline kasutamine võib vähendada väikeses annuses manustatava atsetüülsalitsüülhappe kaitsvat toimet südamele. Ibuprofeeni ajutise kasutamisega ei kaasne tõenäoliselt kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 4.5).

Farmakokineetilised omadused

Peale manustamist imendub ibuprofeen hästi ja jaotub kiiresti üle kogu keha. Ibuprofeen seondub ulatuslikultplasmavalkudega.

Kontsentratsiooni maksimum seerumis saabub umbes 1-2 tundi peale manustamist.

Ibuprofeen metaboliseerub maksas kaheks peamiseks metaboliidiks, mis põhiliselt erituvad neerude kaudu, kas siis sellistena või konjugeeritult, koos ebaolulise koguse muutumatu ibuprofeeniga.

Elimintsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 2 tundi.

Eakatel pole farmakokineetikas täheldatud olulisi erinevusi.

Piiratud uuringud on näidanud, et ibuprofeen eritub rinnapiima väga väikeses koguses.

Prekliinilised ohutusandmed

Olulised andmed puuduvad.

FARMATSEUTILISED ANDMED

Abiainete loetelu

Naatriumkroskarmelloos

Naatriumlaurüülsulfaat

Naatriumtsitraat

Steariinhape

Veevaba kolloidne ränidioksiid

Naatriumkarmelloos

Talk

Pihustuskuivatatud akaatsia Sukroos

Titaandioksiid

Makrogol 6000 Puhastatud vesi

Opacode-S-1-15094 punane (šellak, punane raudoksiid, propüleenglükool, ammooniumhüdroksiid, simetikoon)

Sobimatus

Ei kohaldata.

Kõlblikkusaeg

3 aastat.

Säilitamise eritingimused

Hoida temperatuuril kuni 25°C. Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult. Hoida lastele kättesaamatus kohas.

Pakendi iseloomustus ja sisu

Tabletid on pakitud PVC/Al või PVC/PVdC/AL blistrisse.

Blisterpakend sisaldab 12 (käsimüügiravim) või 48 tabletti. Blistrid on pakitud pappkarpi.

Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

MÜÜGILOA HOIDJA

Reckitt Benckiser (Poland) S.A.

Ul.Okunin 1

05-100 Nowy Dwor Mazowiecki

Poola

MÜÜGILOA NUMBER

ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

08.2004/04.11.2014

TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Aprill 2018