RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Oxycodone Vitabalans, 5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Oxycodone Vitabalans, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Iga tablett sisaldab 5 mg või 10 mg oksükodoonvesinikkloriidi.

INN. Oxycodonum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Õhukese polümeerikattega tablett.

5 mg: 6 mm diameetriga valge ümar kumer tablett. 10 mg: 8 mm diameetriga valge ümar kumer tablett, mille ühel küljel on poolitusjoon. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Tugeva valu, mis allub ainult opioidanalgeetikumidele, ravi täiskasvanutel ja noorukitel (12-aastased ja vanemad).

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine Annustamine sõltub valu tugevusest ja patsiendi individuaalsest tundlikkusest ravi suhtes. Üldised annustamissoovitused on järgmised. Täiskasvanud ja noorukid (≥ 12-aastased) Annuse tiitrimine ja kohandamine Soovitatav algannus opioide varem mittesaanud täiskasvanutele on 5 mg iga 6 tunni järel. Noorukitele (≥ 12-aastased), kes ei ole opioide varem saanud ja kellel tugev valu ei ole nõrkade opioididega leevendunud, on soovitatav algannus 5 mg iga 6 tunni järel. Annust võib astmeliselt suurendada 25…50%. Eesmärgiks on patsiendispetsiifiline annustamine, mis võimaldab adekvaatset valutustamist talutavate kõrvaltoimetega. Seetõttu võib manustamisintervalli vajaduse korral lühendada 4 tunnini. Siiski ei tohi Oxycodone Vitabalansi võtta üle 6 korra ööpäevas.

Mõned patsiendid, kes saavad oksükodoonravi toimeainet modifitseeritult vabastavat ravimvormi fikseeritud ajagraafiku alusel, võivad vajada toimeainet kiiresti vabastavaid valuvaigisteid esmaabiravimina läbilöögivalu kupeerimiseks. Oxycodone Vitabalans on sobiv läbilöögivalu raviks. Esmaabiravimite üksikannused tuleb kohandada patsiendi individuaalsetele vajadustele. Üldiselt on sobiv 1/8…1/6 toimeainet modifitseeritult vabastava oksükodooni ööpäevasest annusest.

Esmaabiravimi vajadus rohkem kui kaks korda ööpäevas võib viidata sellele, et vajalik on toimeainet modifitseeritult vabastava oksükodooni suuremad annused. Eesmärgiks on saavutada

patsiendispetsiifiline annustamine, mis tagab adekvaatse valutustamise talutavate kõrvaltoimetega ja nii vähese esmaabiravimi kasutamisega kui võimalik seni, kuni on vajalik valuravi nendel patsientidel, kes saavad toimeainet modifitseeritult vabastavat oksükodoonravi kaks korda ööpäevas.

Patsientidel, kes juba saavad opioide, võib ravi alustada suuremate annustega, võttes arvesse nende kogemust eelneva opioidraviga.

10…13 mg oksükodoonvesinikkloriidi vastab ligikaudu 20 mg morfiinsulfaadile, mõlemad õhukese polümeerikattega ravimvormis.

Individuaalsete tundlikkuse erinevuste tõttu erinevate opioidide suhtes on soovitatav, et patsient alustab konservatiivselt teistelt opioididelt oksükodoonvesinikkloriidile üleminekul 50…75% kalkuleeritud oksükodooni annusega.

Üldiselt tuleb iga patsienti tiitrida individuaalselt valu leevenemiseni tingimusel, et kõrvaltoimeid saab piisavalt leevendada.

Kui on vajalik pikaajaline valuravi, tuleb patsiendid üle viia toimeainet modifitseeritult vabastavatele oksükodoonvesinikkloriidi tablettidele.

Lapsed Opioide tohib kasutada lastel tugeva valu raviks ainult pärast kasu ja riskide hoolikat hindamist.

Alla 12-aastased lapsed Oksükodooni ohutus ja efektiivsus alla 12-aastastel lastel ei ole tõestatud. Andmed ei ole saadaval.

Patsientide eripopulatsioonid Riskipatsiendid, näiteks maksa- või neerufunktsiooni häirega, alakaalulised või ravimite aeglase biotransformatsiooniga patsiendid, peavad algul saama pool soovituslikust täiskasvanu annusest, kui nad ei ole varem opioide tarvitanud. Seetõttu ei pruugi väikseim soovituslik annus, st 5 mg, olla algannuseks sobiv.

Annuse tiitrimine tuleb teha patsiendi kliinilise seisundi alusel.

Eakad patsiendid Manustada tuleb väikseim võimalik annus koos valukontrolli hoolika tiitrimisega. Neeru- või maksakahjustusega patsiendid Nendel patsientidel tuleb annustamise alustamisel järgida konservatiivset lähenemist. Täiskasvanute soovitatavat algannust tuleb vähendada 50% (näiteks ööpäevane koguannus 10 mg suukaudselt patsiendile, kes ei ole tarvitanud opioide) ja igal patsiendil tuleb valukontrolli tiitrida nende kliinilise seisundi alusel.

Manustamisviis Oxycodone Vitabalansi õhukese polümeerikattega tablette tuleb võtta ettenähtud annuses 4…6 tunni järel fikseeritud skeemi alusel.

Õhukese polümeerikattega tablette võib võtta kas koos toiduga või ilma piisava hulga vedelikuga. Oxycodone Vitabalansi õhukese polümeerikattega tablette ei tohi kasutada koos alkohoolsete jookidega.

Ravi eesmärgid ja lõpetamine Enne ravi alustamist Oxycodone Vitabalansiga tuleb valuravi juhiste kohaselt patsiendiga kokku leppida ravistrateegia, sealhulgas ravi kestus ja ravi eesmärgid ning ravi lõpetamise kava. Ravi ajal peab arst olema patsiendiga sageli kontaktis, et hinnata ravi jätkamise vajadust, kaaluda ravi lõpetamist ja vajaduse korral annust kohandada. Kui patsient ravi oksükodooniga enam ei vaja, võib võõrutussümptomite ennetamiseks annust järk-järgult vähendada. Ebapiisava valuvaigistava toime

korral tuleb kaaluda hüperalgeesia, tolerantsuse ja olemasoleva haiguse progresseerumise võimalust (vt lõik 4.4).

Ravi kestus Oksükodooni ei tohi kasutada kauem kui vajalik.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Oksükodooni ei tohi kasutada üheski olukorras, kus opioidid on vastunäidustatud: − raske respiratoorne depressioon koos hüpoksia ja/või hüperkapniaga, − raske krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, − raske bronhiaalastma, − suurenenud süsinikdioksiidisisaldus veres, − cor pulmonale, − paralüütiline iileus, − „äge kõht“, mao aeglustunud tühjenemine.

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Opiodide üleannuse kõige suurem oht on respiratoorne depressioon. Oksükodooni respiratoorne depresseeriv toime võib viia süsinikdioksiidi kontsentratsiooni suurenemiseni veres ja seega ka tserebrospinaalvedelikus. Ettevaatusega tuleb oksükodooni manustada nõrgestatud organismiga eakatele, raske hingamistalitlusehäirega patsientidele, maksa- või neerufunktsiooni häirega patsientidele, müksödeemiga, hüpotüreoidismiga, Addisoni tõvega (neerupealiste puudulikkus), toksilise psühhoosiga, eesnäärme hüpertroofiaga, neerupealiste puudulikkusega, alkoholismiga, teadaoleva opioidsõltuvusega, delirium tremens’iga, pankreatiidiga, põletikulise soolehaigusega, sapiteede haigusega, sapiteede või kusejuha koolikutega, hüpotensiooniga, hüpovoleemiaga, peatraumaga (suurenenud koljusisese rõhu tekkeoht), häiritud vereringe, epilepsia või krambikalduvustega patsientidele ja MAO inhibiitoreid võtvatele patsientidele.

Nagu kõiki opioidpreparaate, tuleb ka oksükodoonipreparaate manustada kõhuõõneoperatsioonide järel ettevaatusega, sest opioidid halvendavad soolestiku liikuvust ja neid ei tohi kasutada enne, kuni arst on veendunud normaalses sooletalitluses.

Opioidid (nagu oksükodoonvesinikkloriid) võivad mõjutada hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste telge või hüpotalamuse-hüpofüüsi-sugunäärmete telge. Mõned võimalikud muutused on seerumi prolaktiinisisalduse suurenemine ning plasma kortisooli- ja testosteroonisisalduse suurenemine. Avalduda võivad nendest hormonaalsetest muutustest tingitud kliinilised sümptomid.

Tolerantsus Pikaajaline kasutamine võib viia ravimi tolerantsuse arenemiseni, mis toob kaasa suuremate annuste kasutamise vajaduse, et saavutada soovitud valuvastane toime. Esineb ristuv tolerantsus teiste opioididega. Oxycodone Vitabalansi krooniline kasutamine võib põhjustada füüsilist sõltuvust ja ravi järsul katkestamisel võivad tekkida ärajätunähud. Kui ravi oksükodooniga ei ole enam näidustatud, on soovitatav vähendada ööpäevaseid annuseid astmeliselt, et vältida ärajätusümptomite teket. Ärajätunähud võivad olla haigutamine, müdriaas, pisaravool, nohu, treemor, higistamine, ärevus, agiteeritus, krambid ja unetus.

Väga harva võib tekkida hüperalgeesia, mis ei allu edasisele oksükodooni annuse suurendamisele, eriti suurte annuste korral. Vajalik võib olla oksükodooni annuse vähendamine või ravi vahetamine teise opioidi vastu. Opioidide tarvitamise häire (kuritarvitamine ja sõltuvus) Opioidide, nagu oksükodoon, korduva manustamise korral võib välja kujuneda tolerantsus ning füüsiline ja/või psühholoogiline sõltuvus.

Oxycodone Vitabalansi korduv kasutamine võib viia opioidide tarvitamise häire tekkeni. Suuremate annuste ja pikema kestusega opioidravi võib suurendada opioidide tarvitamise häire tekkimise riski. Oxycodone Vitabalansi kuritarvitamine või tahtlik väärkasutamine võivad viia üleannustamise ja/või surmani. Opioidide tarvitamise häire väljakujunemine on tõenäolisem patsientide puhul, kellel on isiklikus või perekondlikus (vanemad või õed/vennad) anamneesis ainete tarvitamise häire (sh alkoholi tarvitamise häire), patsientide puhul, kes tarvitavad samal ajal tubakat või kellel on isiklikus anamneesis muud psüühikahäired (nt depressioon, ärevushäire ja isiksushäired).

Enne ravi alustamist ja ravi ajal Oxycodone Vitabalansiga tuleb ravi eesmärgid ja ravi lõpetamise kava patsiendiga kokku leppida (vt lõik 4.2). Enne ravi ja ravi ajal tuleb patsienti teavitada ka opioidide tarvitamise häire nähtudest ja sellega seotud riskidest. Patsientidele tuleb anda juhis võtta nende nähtude tekkimisel ühendust oma arstiga.

Patsientide puhul on vaja jälgida ravimit hankiva käitumise (nt liiga varane retsepti uuendamise soov) suhtes. See hõlmab ka muude opioidide ja psühhoaktiivsete ravimite (nt bensodiasepiinid) kasutamise jälgimist. Opioidide tarvitamise häire sümptomitega patsientide puhul tuleb kaaluda nõustamist sõltuvushäirete spetsialistiga.

Kuritarvitamise eesmärgil ravimit parenteraalselt manustades võivad tabletis olevad abiained põhjustada lokaalsete kudede nekroosi, kopsugranuloomi või teisi tõsiseid, potentsiaalselt surmavaid tüsistusi. Oxycodone Vitabalansi õhukese polümeerikattega tablettide parenteraalne manustamine võib põhjustada oksükodooni potentsiaalselt surmava annuse manustamise (vt lõik 4.9).

Unega seotud hingamishäired Opioidid võivad põhjustada unega seotud hingamishäireid, sh tsentraalne uneapnoe ja unega seotud hüpokseemia. Opioidide tarvitamine suurendab tsentraalse uneapnoe riski annusest sõltuval viisil. Patsientide puhul, kellel juba esineb tsentraalne uneapnoe, kaaluge opioidi koguannuse vähendamist.

Kirurgilised protseduurid Erilist tähelepanu tuleb pöörata, kui oksükodooni kasutatakse patsientidel, kellele tehakse soolestiku operatsiooni. Opioide võib operatsiooni järel manustada ainult siis, kui soolestiku funktsioon on taastunud.

Oxycodone Vitabalansi tuleb enne operatsiooni ja 12…24 tundi pärast operatsiooni manustada ettevaatlikult. Lapsed Oksükodooni ohutus ja efektiivsus alla 12-aastastel lastel ei ole tõestatud. Andmed ei ole saadaval.

Raske maksakahjustusega patsiendid Raske maksakahjustusega patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Maksa ja sapiteede häired Oksükodoon võib põhjustada sapijuha sulgurlihase funktsioonihäiret ja spasmi, suurendades sapiteede sümptomite ja pankreatiidi tekkimise riski. Seetõttu tuleb olla oksükodooni manustamisel pankreatiidi ja sapiteede haigustega patsientidele ettevaatlik.

Riskid samaaegsel bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ravimite kasutamisel Samaaegne ravi Oxycodone Vitabalans’i ja sedatiivse toimega ravimitega, nt bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ravimitega, võib põhjustada sedatsiooni, hingamise pärssimist, koomat ja surma. Nimetatud ohtude tõttu on samaaegne ravi sedatiivsete ravimitega lubatud ainult nendel patsientidel, kellel alternatiivsed ravivõimalused ei ole võimalikud. Samaaegsel Oxycodone Vitabalans’i ja sedatiivsete ravimite kasutamisel, tuleb kasutada madalaimat toimivat annust ning ravi kestus peab olema nii lühike kui võimalik.

Patsiente peab hoolikalt jälgima hingamise pärssimise ning sedatsiooni nähtude ja sümptomite suhtes. On tungivalt soovitatav teavitada patsiente ja nende hooldajaid, et nad oleksid nendest sümptomitest teadlikud (vt lõik 4.5).

Alkohol Alkoholi ja Oxycodone Vitabalansi samaaegne manustamine võib suurendada Oxycodone Vitabalansi kõrvaltoimeid; samaaegset manustamist tuleb vältida.

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Teiste kesknärvisüsteemi mõjutavate ravimite (nagu teised opioidid, rahustid, uinutid, antidepressandid, antipsühhootikumid, anesteetikumid, lihaslõõgastid, antihistamiinikumid ja oksendamisvastased ravimid) samaaegsel manustamisel võivad tugevneda KNS-i pärssivad toimed.

MAO inhibiitorid omavad teadaolevalt koostoimet opioidanalgeetikumidega. MAO inhibiitorid põhjustavad KNS-i erutuse või depressiooni, mis on seotud hüper- või hüpotensiivse kriisiga (vt lõik 4.4). Oksükodooni tuleb kasutada ettevaatlikult, kui patsient kasutab või on kasutanud viimase kahe nädala jooksul MAO inhibiitoreid (vt lõik 4.4).

Teiste oluliste isoensüümi inhibiitorite toime oksükodooni metabolismile ei ole teada. Tuleb arvestada võimalike koostoimetega. Oksükodooni võimalikku toimet tsütokroom P450 ensüümidele ei ole in vitro ega in vivo uuritud.

Antikolinergilised ained (nt antipsühhootikumid, antihistamiinikumid, oksendamisvastased ained, parkinsonismivastased ained) võivad tugevdada oksükodooni antikolinergilisi kõrvaltoimeid (nagu kõhukinnisus, suukuivus või urineerimishäired).

Samaaegne opioidide ja sedatiivsete ravimite, nt bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ravimite kasutamine suurendab sedatsiooni, hingamise pärssimise, kooma ja surma ohtu täiendava kesknärvisüsteemi pärssiva toime tõttu. Samaaegsel kasutamisel peavad annused ja ravi kestus olema piiratud (vt lõik 4.4).

Oksükodooni samaaegne manustamine serotoniini ainevahetust mõjutavate ainetega, näiteks selektiivse serotoniini tagasihaarde inhibiitori (SSRI) või serotoniini ja noradrenaliini tagasihaarde inhibiitoriga (SNRI), võib põhjustada serotoniini toksilisust. Serotoniini toksilisuse sümptomiteks võivad olla vaimse seisundi muutused (nt agiteeritus, hallutsinatsioonid, kooma), autonoomne ebastabiilsus (nt tahhükardia, labiilne vererõhk, hüpertermia), neuromuskulaarsed häired (nt hüperrefleksia, koordinatsioonihäired, jäikus) ja/või seedetrakti sümptomid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus). Neid ravimeid kasutavatel patsientidel tuleb olla oksükodooni kasutamisel ettevaatlik ja võib olla vajalik annust vähendada. Alkohol võib tugevdada oksükodooni farmakodünaamilisi toimeid; koosmanustamist tuleb vältida. Alkohol võib tugevdada oksükodooni kõrvaltoimeid, eriti respiratoorset depressiooni.

Oksükodoon metaboliseerub peamiselt CYP3A4 kaudu, mida toetab CYP2D6. Nende metaboolsete radade aktiivsust võivad inhibeerida või indutseerida erinevad samal ajal manustatavad ravimid või toidu koostisosad. CYP3A4 inhibiitorid, nagu makroliidantibiootikumid (nt klaritromütsiin, erütromütsiin ja telitromütsiin), seenevastased asoolid (nt ketokonasool, vorikonasool, itrakonasool ja posakonasool), proteaasi inhibiitorid (nt botsepreviir, ritonaviir, indinaviir, nelfinaviir ja sakvinaviir), tsimetidiin ja greibimahl võivad põhjustada oksükodooni kliirensi vähenemist, mis võib esile kutsuda oksükodooni plasmakontsentratsiooni suurenemise. Seetõttu võib olla vajalik vastav oksükodooni annuse kohandamine.

Mõned spetsiifilised näited on toodud allpool:

− Tugeva CYP3A4 inhibiitori itrakonasooli 200 mg manustamine suukaudselt 5 päeva jooksul suurendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 2,4 korda suurem (vahemikus 1,5…3,4). − CYP3A4 inhibiitori vorikonasooli 200 mg manustamine kaks korda ööpäevas 4 päeva jooksul (esimesed 2 annust 400 mg) suurendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 3,6 korda suurem (vahemikus 2,7…5,6). − CYP3A4 inhibiitori telitromütsiini 800 mg manustamine suukaudselt 4 päeva jooksul suurendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,8 korda suurem (vahemikus 1,3…2,3). − CYP3A4 inhibiitori greibimahla 200 ml manustamine kolm korda ööpäevas 5 päeva jooksul suurendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 1,7 korda suurem (vahemikus 1,1…2,1). CYP3A4 indutseerijad, nagu rifampitsiin, karbamasepiin, fenütoiin ja naistepuna, võivad suurendada oksükodooni biotransformatsiooni ning põhjustada oksükodooni kliirensi suurenemist, mis võib tuua kaasa oksükodooni plasmakontsentratsiooni vähenemise. Vajalik võib olla vastav oksükodooni annuse kohandamine.

Mõned spetsiifilised näited on toodud allpool:

− CYP3A4 indutseerija naistepuna 300 mg manustamine kolm korda ööpäevas 15 päeva jooksul vähendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 50% väiksem (vahemikus 37…57%). − CYP3A4 indutseerija rifampitsiini 600 mg manustamine üks korda ööpäevas 7 päeva jooksul vähendas suukaudse oksükodooni AUC-d. Keskmiselt oli AUC ligikaudu 86% väiksem.

Ravimid, mis inhibeerivad CYP2D6 aktiivsust, nagu paroksetiin ja kinidiin, võivad vähendada oksükodooni kliirensit ja põhjustada okükodooni plasmakontsentratsiooni suurenemist. Patsientidel, kellele manustatakse kumariini-tüüpi antikoagulante koos Oxycodon Vitabalansi tablettidega, on täheldatud International Normalized Ratio-s (INR) kliiniliselt olulisi muutusi mõlemas suunas.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Raseduse ja imetamise ajal tuleb selle ravimi kasutamist igal võimalikul juhul vältida.

Rasedus Oksükodooni kasutamise kohta rasedatel on piiratud andmed. Oksükodoon läbib platsentat. Vastsündinuid, kelle emad on kasutanud opioide 3…4 nädalat enne sünnitust, tuleb jälgida respiratoorse depressiooni tekkimise suhtes. Oksükodooni kasutamine raseduse ajal võib põhjustada vastsündinul ärajätunähte. Loomkatsed oksükodooniga ei ole näidanud teratogeenseid ega embrüotoksilisi toimeid. Oksükodooni tohib raseduse ajal kasutada ainult siis, kui võimalik kasulikkus sündimata lapsele või vastsündinule ületab võimalikke riske.

Imetamine Oksükodoon võib erituda rinnapiima ja põhjustada vastsündinul respiratoorset depressiooni. Seetõttu ei tohi oksükodooni imetavatel emadel kasutada.

Fertiilsus Loomkatsed ei näita oksükodoonvesinikkloriidi mõju fertiilsusele (vt lõik 5.3).

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Oxycodon Vitabalans võib halvendada autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Oksükodoon võib halvendada erksust ja reaktsioonivõimet sellisel määral, et autojuhtimine ja masinatega töötamine on mõjutatud või tuleb see koguni lõpetada.

Stabiilse ravi korral ei ole täielik autojuhtimise keeld vajalik. Raviarst peab hindama individuaalset olukorda.

4.8 Kõrvaltoimed

Oksükodoon võib põhjustada hingamise depressiooni, mioosi, bronho- ja silelihaste spasme ning võib pärssida köharefleksi.

Raviga seotud potentsiaalsed kõrvaltoimed on loetletud allpool organsüsteemide ja absoluutse esinemissageduse alusel. Esinemissageduse rühmades on kõrvaltoimed loetletud tõsiduse vähenemise järjekorras.

Kõrvaltoimed liigitatakse järgmiste esinemissageduste kategooriate alusel: − väga sage (≥1/10), − sage (≥1/100 kuni < 1/10), − aeg-ajalt (≥1/1000 kuni < 1/100), − harv (≥1/10 000 kuni < 1/1000), − väga harv (< 1/10 000), − teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Vere ja lümfisüsteemi häired Harv: lümfadenopaatia.

Immuunsüsteemi häired Aeg-ajalt: anafülaktilised reaktsioonid, ülitundlikkus, allergilised reaktsioonid.

Endokriinsüsteemi häired Aeg-ajalt: antidiureetilise hormooni puuduliku sekretsiooni sündroom.

Ainevahetus- ja toitumishäired Sage: anoreksia, söögiisu vähenemine. Aeg-ajalt: dehüdratsioon.

Psühhiaatrilised häired Sage: ärevus, segasusseisund, depressioon, unetus, närvilisus, ebatavaline mõtlemine, eufooriline meeleolu, letargia. Aeg-ajalt: agiteeritus, emotsionaalne labiilsus, vähenenud libiido, depersonalisatsioon, hallutsinatsioonid, nägemishäired, hüperakuusia, ravimsõltuvus (vt lõik 4.4). Teadmata: agressioon.

Närvisüsteemi häired Väga sage: unisus, pearinglus, peavalu. Sage: treemor. Aeg-ajalt: amneesia, krambid, hüpertoonia, hüpoesteesia, tahtmatud lihaskokkutõmbed, kõnehäired, sünkoop, paresteesia, düsgeusia, koordinatsioonihäired. Harv: krambid, eriti epileptikutel või krambikalduvusega patsientidel, lihasspasm. Teadmata: hüperalgeesia.

Silma kahjustused Aeg-ajalt: häired pisaravoolus, mioos, nägemishäired. Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt: vertiigo.

Südame häired Aeg-ajalt: supraventrikulaarne tahhükardia, südamepekslemine (ärajätusündroomi kontekstis).

Vaskulaarsed häired Aeg-ajalt: vasodilatatsioon. Harv: hüpotensioon, ortostaatiline hüpotensioon.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired Sage: düspnoe, respiratoorne depressioon, bronhospasm. Aeg-ajalt: köha sagenemine, farüngiit, nohu, hääle muutused. Teadmata: tsentraalse uneapnoe sündroom

Seedetrakti häired Väga sage: kõhukinnisus, iiveldus, oksendamine. Sage: suukuivus (harva koos janu ja neelamisraskusega), kõhuvalu, kõhulahtisus, röhitsused, düspepsia. Aeg-ajalt: düsfaagia, suuhaavandid, gingiviit, stomatiit, kõhupuhitus. Harv: igemete veritsus, söögiisu tõus, tõrvjas väljaheide, hammaste värvimuutus ja -kahjustus, iileus. Teadmata: hambakaaries.

Maksa ja sapiteede häired Aeg-ajalt: maksaensüümide aktiivsuse suurenemine. Teadmata: kolestaas, sapikoolikud, sapijuha sulgurlihase funktsioonihäire.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused Väga sage: sügelus. Sage: lööve, liighigistamine. Harv: naha kuivus, herpes simplex’i ilmnemine, suurenenud valgustundlikkus. Väga harv: urtikaaria või eksfoliatiivne dermatiit.

Neerude ja kuseteede häired Sage: urineerimishäired. Aeg-ajalt: kusepeetus. Harv: hematuuria.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired Aeg-ajalt: erektsioonihäired. Harv: amenorröa.

Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid Sage: asteenilised seisundid. Aeg-ajalt: külmavärinad, juhuslikud vigastused, valu (nt valu rinnus), üldine halb enesetunne, turse, perifeerne turse, migreen, ravimi ärajätusündroom, ravimi tolerantsus, janu. Harv: kehakaalu muutused (suurenemine või vähenemine), tselluliit. Teadmata: ravimi võõrutussündroom vastsündinul. Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Ravimisõltuvus Oxycodone Vitabalansi korduv kasutamine võib viia opisoidisõltuvuseni, ka raviannuste korral. Ravimisõltuvuse tekkimise risk võib sõltuda patsiendi individuaalsetest riskiteguritest ning opioidravi annusest ja kestusest (vt lõik 4.4).

Lapsed Kõrvaltoimete esinemissagedus, tüüp ja raskusaste noorukitel (vanus 12...18 aastat) on sarnane täiskasvanute omaga (vt lõik 5.1).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Äge oksükodooni üleannustamine võib avalduda respiratoorse depressiooni näol, unisusena, mis progresseerub stuupori või koomani, hüpotooniana, mioosina, bradükardiana, hüpotensioonina, tsirkulatoorse kollapsina, mittekardiogeense kopsuturse ja surmana. Oksükodooni üleannustamise korral on täheldatud toksilist leukoentsefalopaatiat.

Hingamisteed tuleb hoida avatuna. Spetsiifilised antidoodid opioidide üleannustamise sümptomite vastu on puhtad opioidide antagonistid, nagu naloksoon. Teisi toetavaid meetmeid tuleb võtta vajaduse korral.

Üleannustamise korral võib olla näidustatud opioidide antagonisti (nt 0,4…2 mg naloksooni intravenoosselt) intravenoosne manustamine. Üksikannuste manustamist tuleb korrata sõltuvalt kliinilisest olukorrast 2…3-minutiliste vahedega. Võimalik on 2 mg naloksooni intravenoosne manustamine 500 ml isotoonilise soolalahuse või 5% dekstroosilahusega (vastab 0,004 mg naloksooni milliliitri kohta). Infusioonikiirus tuleb kohandada eelnevatele boolussüstidele ja patsiendi ravivastusele.

Kaaluda võib maoloputust. Kaaluda aktiivsöe (50 g täiskasvanutele, 10...15 g lastele) kasutamist, kui märkimisväärse koguse manustamisest ei ole möödunud üle tunni ja kui hingamisteid on võimalik kaitsta. On mõistlik eeldada, et aktiivsöe hilisem manustamine võib olla toimeainet prolongeeritult vabastavate preparaatide korral kasulik, kuid selle toetuseks puuduvad tõendid.

Seedetrakti läbimise kiirendamiseks võib olla kasulik sobiva lahtisti (nt polüetüleenglükooli (PEG)- põhine lahus) kasutamine.

Vajadusel tuleb kaasneva tsirkulatoorse šoki raviks rakendada toetavaid meetmeid (kunstlik hingamine, hapniku ja vasopressorite manustamine ning infusioonravi). Südameseiskuse või arütmiate korral võib olla näidustatud südamemassaaž või defibrillatsioon. Vajadusel juhtiv hingamine ning ka vee ja elektrolüütide tasakaalu säilitamine.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: looduslikud oopiumi alkaloidid ATC-kood: N02AA05 Oksükodoonil on afiinsus kapa, müü ja delta opioidretseptorite suhtes pea- ja seljaajus. Oksükodoon toimib nendesse retseptoritesse kui opioidagonist ilma antagonistliku toimeta. Terapeutiline toime on peamiselt analgeetiline ja sedatiivne.

Lapsed Üldiselt näitavad oksükodooni kliinilistes, farmakodünaamilistes ja farmakokineetilistes uuringutes saadud ohutusandmed, et pediaatrilistel patsientidel on oksükodoon üldjuhul hästi talutav ning kõrvaltoimed mõjutavad peamiselt seedetrakti ja närvisüsteemi. Kõrvaltoimed olid kooskõlas oksükodooni ja teiste võrreldavate tugevate opioidide teadaoleva ohutusprofiiliga (vt lõik 4.8 „Kõrvaltoimed“). Puuduvad kliiniliste uuringute andmed ravimi pikaajalise kasutamise kohta 12…18- aastastel lastel.

5.2 Farmakokineetilised omadused

On näidatud korrelatsiooni oksükodooni annuse ja plasmakontsentratsiooni ning kontsentratsiooni ja opioidi teatud oodatava toime vahel.

Imendumine

Oksükodooni biosaadavus suukaudsel manustamisel on 60…87%. Maksimaalne plasmakontsentratsioon saavutatakse ühe tunni möödudes ja toime kestab ligikaudu kuus tundi.

Jaotumine Imendumise järel jaotub toimeaine üle kogu organismi. 38% ühendist on seotud plasmavalkudega ja püsikontsentratsiooni jaotusruumala on 2,6 l/kg; eliminatsiooni poolestusaeg on 3,2…5,1 tundi ja plasma kliirens on 0,8 l/min.

Biotransformatsioon Oksükodoon metaboliseeritakse sooles ja maksas nii noroksükodooniks ja oksümorfooniks kui ka mitmeks glükuroniidi konjugaadiks. Tõenäoliselt on CYP3A ja CYP2D6 seotud vastavalt noroksükodooni ja oksümorfooni moodustumisega. Oksümorfoonil on mõningane analgeetiline toime, kuid esineb plasmas väikeses kontsentratsioonis ja seda ei peeta oksükodooni farmakoloogilise toime toetajaks.

Eritumine Oksükodoon ja tema metaboliidid erituvad uriiniga. Eritumist roojaga ei ole uuritud.

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Uuringud on näidanud, et oksükodoonil ei ole annuses kuni 8 mg/kg kehakaalu kohta toimet isas- ja emasrottide fertiilsusele ega varajasele embrüonaalsele arengule ning ta ei põhjusta rottidel annuses kuni 8 mg/kg kehakaalu kohta ja küülikutel annuses 125 mg/kg kehakaalu kohta väärarenguid. Aga kui statistiliselt hinnati üksikuid looteid, siis küülikutel ilmnes annusest sõltuv suurenemine arengulistes eripärades (rohkem 27 presakraalse lüli ja täiendava ribipaari esinemist). Kui neid parameetreid hinnati statistiliselt pesakonna kohta, ilmnes ainult 27 presakraalse lüli suurenenud esinemine ja seda ainult 125 mg/kg (annus, mis kutsus esile tõsised farmakotoksilised toimed tiinetel loomadel) annuse rühmas. Rottide pre- ja postnataalse arengu uuringus oli F1 järglaste kehakaal väiksem 6 mg/kg ööpäevas saanute rühmas võrreldes kontrollrühma kehakaaluga annuse juures, mis vähendas emaslooma kehakaalu ja manustatava toidu hulka (NOAEL 2 mg/kg kehakaalu kohta). Puudusid toimed füüsilise, refleksoloogilise ja sensoorse arengu näitajatele ning käitumis- ja reproduktiivtervise näitajatele. Oksükodooniga ei ole tehtud pikaajalisi kantserogeensuse uuringuid.

In vitro testides on oksükodoonil klastogeenne toime. Sarnast toimet ei täheldatud in vivo tingimustes isegi toksiliste annustega. Need tulemused viitavad, et Oxycodone Vitabalansi mutageense toime inimesele terapeutiliste annuste juures võib piisava kindlusega välistada.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Tableti sisu: mikrokristalliline tselluloos, eelželatiniseeritud maisitärklis, magneesiumstearaat.

Tableti kate: polüdekstroos, hüpromelloos, titaandioksiid (E171), makrogool.

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata

6.3 Kõlblikkusaeg

5 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

30 ja 100 tabletti blisterpakendis (PVC/A1).

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

6.6 Erihoiatused ravimpreparaadi hävitamiseks ja käsitlemiseks

Erinõuded puuduvad.

7. MÜÜGILOA HOIDJA

Vitabalans Oy Varastokatu 8 FI-13500 Hämeenlinna Soome Tel: +358 361 5600

8. MÜÜGILOA NUMBRID

5 mg: 788512 10 mg: 788412

9. ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 25.05.2012 Müügiloa viimase uuendamise kuupäev: 11.10.2017

10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Mai 2025