ATC Kood: C09AA04

Toimeaine: perindopriil

Tootja: KRKA tovarna zdravil d.d. Novo mesto

Artikli sisukord

Näidustus: Arteriaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel. Stabiilne südame isheemiatõbi: südamehaiguste tüsistuste riski vähendamine täiskasvanud patsientidel, kellel on anamneesis müokardiinfarkt ja/või revaskulariseerimine.

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ravim on välja kirjutatud üksnes teile. Ärge andke seda kellelegi teisele. Ravim võib olla neile kahjulik, isegi kui haigusnähud on sarnased.
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Vt lõik 4.

Infolehe sisukord

1. Mis ravim on Prenessa Neo ja milleks seda kasutatakse

Prenessa Neo on angiotensiini konverteeriva ensüümi (AKE) inhibiitor. Need ravimid laiendavad veresooni, mis kergendab südamel vere pumpamist läbi veresoonte.

Prenessa Neo 5 mg ja 10 mg tablette kasutatakse:

kõrgvererõhutõve (hüpertensioon) raviks,
südamehaiguste tüsistuste, nagu südameinfarkt, riski vähendamiseks stabiilse südame isheemiatõvega (seisund, kus südame verevarustus on vähenenud või takistatud) patsientidel, kellel on varem esinenud südamelihaseinfarkt ja/või kes on vajanud südame verevarustust parandavat operatsiooni (südamesse viivate veresoonte laiendamine).

Prenessa Neo 5 mg tablette kasutatakse:

südamepuudulikkuse (seisund, kus süda ei ole võimeline pumpama vereringesse piisavalt verd) raviks.

2. Mida on vaja teada enne Prenessa Neo kasutamist

Prenessa Neod ei tohi kasutada

kui olete perindopriili, teiste AKE inhibiitorite või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetletud lõigus 6) suhtes allergiline,
kui teil on varem seoses AKE inhibiitori kasutamisega esinenud selliseid sümptomeid, nagu vilistav hingamine, näo-, keele- või kõriturse, tugev sügelus või raskekujulised nahalööbed või kui teil või kellelgi teie perekonnas on kunagi selliseid sümptomeid esinenud mingis muus olukorras (seda seisundit nimetatakse angioödeemiks),
kui te olete rohkem kui 3 kuud rase (parem on vältida Prenessa Neo kasutamist ka raseduse algstaadiumis- vt raseduse lõik),
kui teil on suhkurtõbi (diabeet) või neerutalitluse häired ja te saate ravi vererõhku langetava ravimiga, mis sisaldab aliskireeni,
kui te saate dialüüsi või tehakse teile teist tüüpi vere filtreerimise protseduuri. Sõltuvalt kasutatavast masinast, ei pruugi Prenessa Neo teile sobida,
kui teil on neeruprobleemid, mistõttu verevool neerudes on vähenenud (neeruarteri stenoos),

kui te olete saanud või te saate praegu südamepuudulikkuse raviks sakubitriili/valsartaani, sest suureneb risk angioödeemi (kiirelt tekkiv nahaalune turse näiteks kõri piirkonnas) tekkeks (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“ ja „Muud ravimid ja Prenessa Neo“).

Hoiatused ja ettevaatusabinõud Enne Prenessa Neo kasutamist pidage nõu oma arsti või apteekriga, kui teil esineb mõni järgnevatest probleemidest.

Aordistenoos (südamest tuleva suure veresoone kitsenemus) või hüpertroofiline kardiomüopaatia (südamelihase haigus) või neeruarteri stenoos (neerusid verega varustava arteri kitsenemus).
Teised südameprobleemid.
Probleemid maksaga.
Probleemid neerudega või kui teile tehakse neerudialüüsi.
Kui teie veres on suurenenud hormooni tase, mida nimetatakse aldosterooniks (primaarne aldosteronism).
Veresoonte kollageenhaigus (sidekoe haigus), nagu süsteemne erütematoosne luupus või sklerodermia.
Suhkurtõbi.
Te olete rangel soolavabal dieedil või kasutate kaaliumit sisaldavaid soolaasendajaid.
Teile tahetakse teha narkoosi ja/või lähete suurele operatsioonile.
Teile tahetakse teha LDL afereesi (kolesterooli eemaldamine verest kindla aparaadi abil).
Te saate desensibiliseerivat ravi, et vähendada allergiat mesilaste või herilaste mürgi suhtes.
Teil on hiljuti olnud kõhulahtisus, oksendamine või vedelikupuudus.
Arst on teile öelnud, et te ei talu teatud suhkruid.
Te võtate mõnda alljärgnevat ravimit kõrge vererõhu raviks: angiotensiin II retseptori antagonist (AIIRA) (nimetatakse ka sartaanid, nt valsartaan, telmisartaan, irbesartaan), eriti kui teil on suhkurtõvest tingitud neeruprobleemid. aliskireen. Teie arst võib regulaarsete ajavahemike järel kontrollida teie neerutalitlust, vererõhku ja elektrolüütide (nt kaalium) sisaldust veres. Vt ka teavet lõigus „ Prenessa Neod ei tohi kasutada“.
Te olete mustanahaline, kuna teil võib esineda suurem risk angioödeemi tekkeks, samuti võib selle ravimi vererõhku langetav toime olla vähem efektiivne võrreldes valgenahaliste patsientidega.
Kui te kasutate mõnda järgmistest ravimitest, suureneb angioödeemi tekkerisk: ratsekadotriil (kasutatakse kõhulahtisuse raviks), siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja teised ravimid, mis kuuluvad nn mTOR inhibiitorite ravimirühma (kasutatakse siirdatud organite äratõukereaktsiooni vältimiseks), sakubitriil (saadaval fikseeritud kombinatsioonis valsartaaniga), kasutatakse pikaajaliselt südamepuudulikkuse raviks, linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin ja teised gliptiinide klassi kuuluvad ravimid (kasutatakse diabeedi raviks).

Angioödeem Patsientidel, keda on ravitud AKE inhibiitoritega, sealhulgas Prenessa Neoga, on teatatud angioödeemi tekkest (raske allergiline reaktsioon, mille käigus tekib näo, huulte, keele või kõri turse koos neelamis- või hingamisraskustega). See võib ilmneda mis tahes ajal ravi jooksul. Kui teil tekivad sellised sümptomid, peate te lõpetama Prenessa Neo kasutamise ja pöörduma otsekohe arsti poole. Vt ka lõik 4.

Te peate ütlema oma arstile, kui te olete rase (või võite rasestuda). Prenessa Neod ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna sel perioodil kasutades võib see põhjustada tõsist kahju teie lapsele (vt raseduse lõik).

Lapsed ja noorukid Perindopriili kasutamine lastel ja alla 18-aastastel noorukitel ei ole soovitatav.

Muud ravimid ja Prenessa Neo Teatage oma arstile või apteekrile, kui te kasutate, olete hiljuti kasutanud või kavatsete kasutada mis tahes muid ravimeid. Ravi Prenessa Neoga võivad mõjutada teised ravimid. Teie arst võib muuta teie ravimi annust ja/või rakendada teisi ettevaatusabinõusid. Sealhulgas

teised kõrgvererõhuravimid, sh angiotensiin II retseptori antagonist (AIIRA), aliskireen (vt ka teavet lõikudes „ Prenessa Neod ei tohi kasutada“ ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud”) või diureetikumid (ravimid, mis suurendavad neerude poolt toodetava uriini hulka),
kaaliumit säästvad ravimid (nt triamtereen, amiloriid), kaaliumilisandid või kaaliumit sisaldavad soolaasendajad, teised ravimid, mis võivad tõsta kaaliumisisaldust veres (nt hepariin, mida kasutatakse vere vedeldajana verehüüvete tekke vältimiseks, trimetoprim ja kotrimoksasool, mida teatakse ka kui trimetoprim/sulfametoksasool, mida kasutatakse bakterite põhjustatud nakkuste raviks),
südamepuudulikkuse raviks kasutatavad kaaliumit säästvad ravimid: eplerenoon ja spironolaktoon annusevahemikus 12,5 mg kuni 50 mg ööpäevas,
liitium mania või depressiooni raviks,
valu leevendamiseks kasutatavad mittesteroidsed põletikuvastased ained (nt ibuprofeen) või suures annuses atsetüülsalitsüülhape, aine, mida leidub mitmetes valu ja palavikku leevendavates ning samuti verehüüvete teket vältivates ravimites,
suhkurtõve ravimid (nagu insuliin või metformiin),
baklofeen (kasutatakse lihasjäikuse raviks sellise haiguse nagu sclerosis multiplex korral),
vaimsete häirete, nagu depressioon, ärevus, skisofreenia, raviks kasutatavad ravimid (näiteks tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid),
immunosupressandid (ravimid, mis vähendavad organismi kaitsevõimet), mida kasutatakse autoimmuunsete häirete raviks või pärast organi siirdamise operatsiooni (näiteks tsüklosporiin, takroliimus),
trimetoprim (infektsioonide raviks),
estramustiin (kasutatakse vähi raviks),
ravimid, mida kasutatakse põhiliselt kõhulahtisuse (ratsekadotriil) või siirdatud organi äratõukereaktsiooni vältimiseks (siroliimus, everoliimus, temsiroliimus ja teised ravimid, mis kuuluvad nn mTOR inhibiitorite ravimirühma). Vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“,
sakubitriil/valsartaan (kasutatakse pikaajaliseks südamepuudulikkuse raviks). Vt lõigud „Prenessa Neod ei tohi kasutada ja „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“,
allopurinool (podagra ravim),
prokaiinamiid (südame rütmihäirete ravim),
vasodilataatorid, sh nitraadid (veresoonte laiendajad),
madala vererõhu, šoki või astma ravimid (näiteks efedriin, noradrenaliin või adrenaliin),
kullasoolad, eriti intravenoosseks manustamiseks (kasutatakse reumatoidartriidi sümptomite leevendamiseks).

Prenessa Neo koos toidu ja joogiga Prenessa Neod on soovitatav võtta enne sööki.

Rasedus ja imetamine Kui te olete rase, imetate või arvate end olevat rase või kavatsete rasestuda, pidage enne selle ravimi kasutamist nõu oma arsti või apteekriga.

Rasedus Te peate informeerima oma arsti, kui te arvate end olevat rase (või võite rasestuda). Teie arst soovitab teil tõenäoliselt lõpetada Prenessa Neo kasutamine juba enne rasestumist või kohe pärast rasedaks jäämist ning soovitab teil selle asemel tarvitada mõnda muud ravimit. Prenessa Neod ei ole soovitatav kasutada raseduse varases staadiumis ning seda ei tohi kasutada pärast raseduse esimest 3 kuud, kuna see võib põhjustada tõsist kahju teie lapsele, kui seda kasutatakse pärast kolmandat raseduskuud.

Imetamine Informeerige oma arsti, kui te toidate last rinnaga või planeerite alustada lapse rinnaga toitmist. Imetamise ajal ei soovitata kasutada Prenessa Neod. Juhul kui te soovite last rinnaga toita ning eriti

juhul, kui tegemist on vastsündinu või ennetähtaegselt sündinud lapsega, siis soovitab arst teile muud sobilikku ravi.

Autojuhtimine ja masinatega töötamine Prenessa Neo tavaliselt ei mõjuta reaktsioonivõimet, kuid mõnedel patsientidel võivad tekkida vererõhu alanemisest tingitud sümptomid, nagu pearinglus või nõrkus. Kui teil tekivad sellised sümptomid, siis selle tulemusena võib autojuhtimise või masinate käsitlemise võime väheneda.

3. Kuidas Prenessa Neod kasutada

Kasutage seda ravimit alati täpselt nii, nagu arst või apteeker on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

Tablett neelatakse alla klaasitäie veega, eelistatavalt iga päev samal ajal, hommikuti enne sööki. Arst määrab teile sobiva ööpäevase annuse.

Prenessa Neo 5 mg tabletid Tabletid saab jagada võrdseteks annusteks.

Soovituslikud annused on järgmised.

Kõrge vererõhk Tavaline algannus ja säilitusannus on 5 mg üks kord ööpäevas. Vajadusel võib annust pärast kuuajalist ravi suurendada 10 mg-ni ööpäevas. 10 mg on maksimaalne soovitatav annus kõrgvererõhutõve raviks. Kui olete 65-aastane või vanem, on tavaline algannus 2,5 mg üks kord ööpäevas, mida võib pärast kuuajalist ravi vajadusel suurendada 5 mg-ni, seejärel vajadusel 10 mg-ni üks kord ööpäevas.

Südamepuudulikkus Tavaline algannus on 2,5 mg üks kord ööpäevas. Annust võib pärast 2-nädalast ravi suurendada 5 mg- ni ööpäevas, mis on maksimaalne soovitatav annus südamepuudulikkuse raviks.

Stabiilne südame isheemiatõbi Tavaline algannus on 5 mg üks kord ööpäevas. Kahe nädala pärast võib annust suurendada 10 mg-ni üks kord ööpäevas, mis on selle näidustuse puhul maksimaalne soovitatav annus. Kui olete 65-aastane või vanem, on tavaline algannus 2,5 mg üks kord ööpäevas, mida võib pärast ühenädalast ravi vajadusel suurendada 5 mg-ni, seejärel teisel nädalal vajadusel 10 mg-ni üks kord ööpäevas. Kasutamine lastel ja noorukitel Kasutamine lastel ja noorukitel ei ole soovitatav.

Kui te võtate Prenessa Neod rohkem, kui ette nähtud Kui te võtate liiga palju tablette, pöörduge otsekohe lähimasse erakorralise meditsiini osakonda või oma arsti poole. Kõige tõenäolisemalt tekib üleannustamisel vererõhu langus, mis põhjustab teil pearinglust või minestust. Kui see juhtub, heitke pikali ja tõstke jalad kõrgemale.

Kui te unustate Prenessa Neod võtta On oluline, et te võtaksite ravimit iga päev, sest korrapärane ravi annab paremaid tulemusi. Kui te siiski unustate Prenessa Neo annuse võtta, võtke järgmine annus tavalisel ajal. Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.

Kui te lõpetate Prenessa Neo võtmise Kuna ravi Prenessa Neoga kestab tavaliselt terve elu, pöörduge enne ravi katkestamist oma arsti poole.

Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.

4. Võimalikud kõrvaltoimed

Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.

Lõpetage otsekohe ravimi võtmine ja pöörduge kiiresti arsti poole kui teil tekib mõni järgnev kõrvaltoime, mis võib olla tõsine.

Näo-, huulte-, suu-, keele- või kõriturse, hingamisraskused (angioödeem) (vt lõik 2 „Hoiatused ja ettevaatusabinõud“) (Aeg-ajalt - võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st).
Tugev pearinglus või minestamine madala vererõhu tõttu (Sage - võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st).
Ebatavaliselt kiire või mitteregulaarne südamerütm, valu rinnus (rinnangiin) või müokardiinfarkt (Väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st).
Käte või jalgade nõrkus, kõnelemisprobleemid, mis võivad viidata võimalikule insuldile (Väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st).
Äkki tekkinud vilistav hingamine, valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused (bronhospasm) (Aeg-ajalt - võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st).
Kõhunäärmepõletik, mis võib põhjustada tugevat kõhuvalu ja seljavalu, millega kaasneb halb enesetunne (Väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st).
Naha või silmade kollasus (kollatõbi), mis võib viidata maksapõletikule (Väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st).
Nahalööve, mis sageli algab punaste sügelevate laikudena näol, kätel või jalgadel (multiformne erüteem) (Väga harv - võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st).

Öelge oma arstile kui teil tekib ükskõik milline järgmistest kõrvaltoimetest.

Sage (võib mõjutada kuni 1 inimest 10-st):

peavalu,
pearinglus,
peapööritus,
torkimistunne nahal,
nägemishäired,
tinnitus (kumin kõrvus),
köha,
õhupuudus (düspnoe),
seedetrakti häired (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, maitsetundlikkuse muutused, düspepsia või seedehäired, kõhulahtisus, kõhukinnisus),
allergilised reaktsioonid (nt nahalööve, sügelus),
lihaskrambid,
nõrkuse tunne.

Aeg-ajalt (võib mõjutada kuni 1 inimest 100-st):

meeleolu muutused,
unehäired,
depressioon
suukuivus,
tugev sügelemine või raskekujulised nahalööbed,
villiliste kogumite moodustumine nahale,
neerude häired,
impotentsus,
higistamine,
eosinofiilide liig (teatud tüüpi vere valgelibled),
unisus,
minestamine,
südamepekslemine,
tahhükardia (kiire südamerütm),

vaskuliit (veresoonte põletik),
valgustundlikkuse reaktsioon (naha tundlikkuse suurenemine päikesevalguse suhtes),
artralgia (liigesevalu),
müalgia (lihasvalu),
valu rinnus,
halb enesetunne,
perifeerne turse,
palavik,
kukkumine,
muutused laborianalüüsides: kõrge kaaliumitase, mis on ravi lõpetamisel pöörduv, madal naatriumi tase, hüpoglükeemia (väga madal veresuhkru tase) diabeetikutel, uureasisalduse tõus seerumis, kreatiniinisisalduse tõus seerumis.

Harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 1000-st):

psoriaasi ägenemine,
muutused laborianalüüsides: maksaensüümide aktiivsuse tõus, bilirubiinitaseme tõus seerumis.
tumedat värvi uriin, iiveldus või oksendamine, lihaskrambid, segasus ja krambihood. Need võivad olla sellise seisundi sümptomid, mida teatakse kui antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom (SIADH),
uriini eritumise vähenemine või puudumine,
nahaõhetus,
äge neerupuudulikkus.

Väga harv (võib mõjutada kuni 1 inimest 10 000-st):

segasus,
eosinofiilne kopsupõletik (harvaesinev kopsupõletiku vorm),
riniit (kinnine või tilkuv nina),
verenäitajate muutused, nagu valge- ja punaliblede vähenemine, hemoglobiinitaseme langus, trombotsüütide arvu langus.

Teadmata esinemissagedus (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel):

sõrmede või varvaste naha värvuse muutus, tuimus ja valu (Raynaud’ fenomen).

Kõrvaltoimetest teatamine Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teatada www.ravimiamet.ee kaudu. Teatades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.

5. Kuidas Prenessa Neod säilitada

Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.

Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil ja blistril pärast “EXP”. Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

See ravim ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Ärge visake ravimeid kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka. Küsige oma apteekrilt, kuidas hävitada ravimeid, mida te enam ei kasuta. Need meetmed aitavad kaitsta keskkonda.

6. Pakendi sisu ja muu teave

Mida Prenessa Neo sisaldab

Toimeaine on perindopriilarginiin. Prenessa Neo 5 mg tabletid

Üks tablett sisaldab 5 mg perindopriilarginiini, mis vastab 3,395 mg perindopriilile. Prenessa Neo 10 mg tabletid Üks tablett sisaldab 10 mg perindopriilarginiini, mis vastab 6,790 mg perindopriilile.

Teised koostisosad on kaltsiumkloriidheksahüdraat, mikrokristalliline tselluloos, kolloidne veevaba ränidioksiid ja magneesiumstearaat.

Kuidas Prenessa Neo välja näeb ja pakendi sisu Prenessa Neo 5 mg tabletid Valged või peaaegu valged kapslikujulised tabletid, poolitusjoonega mõlemal küljel. Tableti ühel küljel on märgistus “V1” – “V” on ühel pool poolitusjoont ja “1” on teisel pool poolitusjoont. Tableti mõõtmed: ligikaudu 8 mm × 5 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Prenessa Neo 10 mg tabletid Valged või peaaegu valged ümarad kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on märgistus “V2”. Mõõtmed: ligikaudu 8 mm.

Prenessa Neo on saadaval pakendis, mis sisaldab:

10, 30, 60 või 90 tabletti (OPA/Alu/PVC//Alu) blistris.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Müügiloa hoidja ja tootja KRKA, d.d., Novo mesto Šmarješka cesta 6 8501 Novo mesto Sloveenia

Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole:

KRKA, d.d., Novo mesto Eesti filiaal A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn Tel. +372 667 1658

Infoleht on viimati uuendatud juulis 2026.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS

Prenessa Neo 5 mg tabletid Prenessa Neo 10 mg tabletid

2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS

Prenessa Neo 5 mg tabletid Üks tablett sisaldab 5 mg perindopriilarginiini, mis vastab 3,395 mg perindopriilile.

Prenessa Neo 10 mg tabletid Üks tablett sisaldab 10 mg perindopriilarginiini, mis vastab 6,790 mg perindopriilile.

INN. Perindoprilum

Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.

3. RAVIMVORM

Tablett

Prenessa Neo 5 mg tabletid Valged või peaaegu valged kapslikujulised tabletid, poolitusjoonega mõlemal küljel. Tableti ühel küljel on märgistus “V1” – “V” on ühel pool poolitusjoont ja “1” on teisel pool poolitusjoont. Tableti mõõtmed: ligikaudu 8 mm × 5 mm. Tableti saab jagada võrdseteks annusteks.

Prenessa Neo 10 mg tabletid Valged või peaaegu valged ümarad kaksikkumerad tabletid, mille ühel küljel on märgistus “V2”. Mõõtmed: ligikaudu 8 mm.

4. KLIINILISED ANDMED

4.1 Näidustused

Prenessa Neo 5 mg tabletid Arteriaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

Sümptomaatilise südamepuudulikkuse ravi täiskasvanutel.

Stabiilne südame isheemiatõbi: südamehaiguste tüsistuste riski vähendamine täiskasvanud patsientidel, kellel on anamneesis müokardiinfarkt ja/või revaskulariseerimine.

Prenessa Neo 10 mg tabletid Arteriaalse hüpertensiooni ravi täiskasvanutel.

Stabiilne südame isheemiatõbi: südamehaiguste tüsistuste riski vähendamine täiskasvanud patsientidel, kellel on anamneesis müokardiinfarkt ja/või revaskulariseerimine.

4.2 Annustamine ja manustamisviis

Annustamine

Annus on individuaalne, sõltudes patsiendi haiguse profiilist (vt lõik 4.4) ja ravivastusest.

Hüpertensioon Perindopriili võib kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teistesse klassidesse kuuluvate antihüpertensiivsete ravimitega (vt lõigud 4.3, 4.4, 4.5 ja 5.1). Soovitatav algannus on 5 mg üks kord ööpäevas hommikuti. Tugevasti aktiveerunud reniini-angiotensiini-aldosterooni süsteemiga patsientidel (eriti renovaskulaarse hüpertensiooni, soola- ja/või vedelikupuuduse, südamepuudulikkuse või raske hüpertensiooniga) võib vererõhk pärast algannuse manustamist tugevasti langeda. Sellistele patsientidele soovitatakse algannusena 2,5 mg ja ravi peaks alustama meditsiinilise järelevalve all. Annust võib pärast kuuajalist ravi suurendada 10 mg-ni ööpäevas. Pärast perindopriiliga ravi alustamist võib tekkida sümptomaatiline hüpotensioon, eriti patsientidel, kes saavad samaaegselt diureetilist ravi. Seetõttu on vajalik ettevaatus, kuna nendel patsientidel võib olla soola- ja/või vedelikupuudus. Võimalusel soovitatakse lõpetada ravi diureetikumiga 2…3 päeva enne ravi alustamist perindopriiliga (vt lõik 4.4). Kui hüpertensiivsel patsiendil ei ole võimalik diureetilist ravi katkestada, tuleb alustada ravi perindopriili 2,5 mg annusega. Jälgida tuleb neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust. Järgmine perindopriili annus tuleb kohandada vastavalt vererõhule. Vajadusel võib jätkata diureetikumravi. Eakate patsientide ravi tuleb alustada annusega 2,5 mg ööpäevas, mida võib pärast kuuajalist ravi vajadusel suurendada 5 mg-ni, seejärel vajadusel 10 mg-ni, vastavalt neerufunktsioonile (vt allpool olevat tabelit).

Sümptomaatiline südamepuudulikkus Perindopriili, tavaliselt kombinatsioonis kaaliumit mittesäästva diureetikumi ja/või digoksiini ja/või beetablokaatoriga, kasutamist on soovitav alustada meditsiinilise järelevalve all annusega 2,5 mg hommikuti. Pärast 2-nädalast ravi võib taluvuse korral annust suurendada kuni 5 mg-ni üks kord ööpäevas. Annuse kohandamine sõltub iga patsiendi kliinilisest ravivastusest. Raske südamepuudulikkuse ja teiste suure riskiga patsientide (neerufunktsiooni kahjustuse ja elektrolüütide häiretega patsiendid, samaaegselt diureetikume ja/või vasodilataatoreid kasutavad patsiendid) korral peab ravi alustama meditsiinilise järelevalve all (vt lõik 4.4). Patsientidel, kellel on suur risk sümptomaatilisele hüpotensioonile, nt soolavaegus hüponatreemiaga või ilma, hüpovoleemia või tugevat diureetilist ravi saavad patsiendid, tuleks enne ravi alustamist perindopriiliga need seisundid võimalusel korrigeerida. Nii enne kui ka pärast ravi alustamist perindopriiliga tuleb hoolikalt kontrollida vererõhku, neerufunktsiooni ja seerumi kaaliumisisaldust (vt lõik 4.4). Stabiilne südame isheemiatõbi: Ravi alguses tuleb perindopriili võtta 5 mg ööpäevas hommikuti kahe esimese nädala jooksul ja siis võib sõltuvalt neerufunktsioonist ning eeldusel, et 5 mg-st annust talutakse hästi, suurendada annust 10 mg-ni ööpäevas. Eakad patsiendid peaksid saama ravi annuses 2,5 mg ööpäevas esimesel nädalal ja 5 mg ööpäevas teisel nädalal, enne kui annust suurendatakse kuni 10 mg-ni, lähtuvalt neerufunktsioonist (vt tabel 1 „Annuse kohandamine neerukahjustuse korral”). Annust peaks suurendama ainult juhul, kui eelmist väiksemat annust on hästi talutud.

Patsientide erirühmad

Neerukahjustusega patsiendid Neerukahjustusega patsientidel sõltub annus kreatiniini kliirensist nagu märgitud tabelis 1.

Tabel 1. Annuse kohandamine neerukahjustuse korral

Kreatiniini kliirens (ml/min) Soovitatav annus Cl ≥ 60 5 mg ööpäevas Cr 30 < Cl < 60 2,5 mg ööpäevas Cr 15 < Cl < 30 2,5 mg üle päeva Cr Hemodialüüsi saavad patsiendid*, Cl * Perindoprilaadi dialüüsi kliirens on 70 ml/min. Hemodialüüsi saavatele patsientidele tuleb ravimit manustada pärast dialüüsi. Maksakahjustusega patsiendid Maksakahjustusega patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik (vt lõigud 4.4 ja 5.2). Lapsed Perindopriili ohutust ja efektiivsust ei ole lastel ja alla 18-aastastel noorukitel uuritud. Antud hetkel teadaolevad andmed on esitatud lõigus 5.1, aga soovitusi annustamise kohta ei ole võimalik anda. Seetõttu ei soovitata ravimit lastel ja noorukitel kasutada. Manustamisviis Suukaudne. Perindopriili soovitatakse võtta üks kord ööpäevas hommikuti enne sööki.

4.3 Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine või mõne teise AKE inhibiitori suhtes.
Anamneesis angioödeem seoses varasema raviga AKE inhibiitoriga (vt lõik 4.4).
Pärilik või idiopaatiline angioödeem.
Raseduse teine ja kolmas trimester (vt lõigud 4.4 ja 4.6).
Prenessa Neo samaaegne kasutamine aliskireeni sisaldavate ravimitega on vastunäidustatud suhkurtõve või neerukahjustusega (GFR < 60 ml/min/1,73 m2) patsientidele (vt lõigud 4.5 ja 5.1).
Samaaegne kasutamine sakubitriili/valsartaaniga. Ravi Prenessa Neoga ei tohi alustada enne kui 36 tundi pärast sakubitriili/valsartaani viimast annust (vt lõigud 4.4 ja 4.5).
Kehavälised ravimeetodid, mistõttu on tekkinud vere kokkupuude negatiivselt laetud pindadega (vt lõik 4.5).
Märkimisväärne bilateraalne neeruarterite stenoos või unilateraalne stenoos üheainsa neeru olemasolul (vt lõik 4.4).

4.4 Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Stabiilne südame isheemiatõbi Kui perindopriili ravi esimese kuu jooksul ilmneb ebastabiilne stenokardia (tõsine või mitte), tuleb enne ravi jätkamist hoolikalt hinnata kasu ja riske.

Hüpotensioon AKE inhibiitorid võivad põhjustada ülemäärast vererõhu langust. Sümptomaatiline hüpotensioon esineb tüsistusteta kõrgvererõhuga patsientidel harva ning võib tõenäolisemalt esineda patsientidel, kellel on tekkinud vedelikuvaegus pärast diureetikumravi, soolavaba dieeti, dialüüsi, kõhulahtisust või oksendamist või kellel on raske reniinsõltuv hüpertensioon (vt lõigud 4.5 ja 4.8). Sümptomaatilist hüpotensiooni on täheldatud sümptomaatilise südamepuudulikkusega patsientidel, kellel kaasneb (või ei kaasne) neerupuudulikkus. Sagedamini on seda täheldatud raske südamepuudulikkusega patsientidel, kes saavad suurtes annustes lingudiureetikume, kellel esineb hüponatreemia või funktsionaalne neerukahjustus. Sümptomaatilise hüpotensiooni riskiga patsientide ravi peab alustama ja annust kohandama hoolika meditsiinilise järelevalve all (vt lõigud 4.2 ja 4.8). Sama kehtib ka patsientide kohta, kellel on südame isheemiatõbi või tserebrovaskulaarsed häired ja kellel ülemäärane

hüpotensioon võiks esile kutsuda müokardi- või ajuinfarkti.

Kui vererõhk langeb, tuleb patsient asetada selili lamama ja vajadusel tuleb manustada intravenoosselt naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahust. Mööduv hüpotensioon ei ole vastunäidustuseks edasiste annuste manustamisele, mida võib tavaliselt raskusteta teha pärast veremahu suurendamise järgset vererõhu taastumist.

Mõnedel südame paispuudulikkusega patsientidel, kellel on normaalne või madal vererõhk, võib perindopriil põhjustada ülemäärast süsteemse vererõhu langust.

See toime on ette ennustatav ja tavaliselt ei pea ravi katkestama. Kui hüpotensioon muutub sümptomaatiliseks, võib olla vajalik perindopriili annust vähendada või ravi katkestada.

Aordi- ja mitraalklapi stenoos/hüpertroofiline kardiomüopaatia Nagu teistegi AKE inhibiitorite puhul, tuleb perindopriili manustada ettevaatusega mitraalklapi stenoosi ja vasaku vatsakese väljavoolu takistuse, näiteks aordistenoosi või hüpertroofilise kardiomüopaatia, korral.

Neerukahjustus Neerukahjustuse korral (kreatiniini kliirens < 60 ml/min) määratakse algannus vastavalt patsiendi kreatiniini kliirensile (vt lõik 4.2) ja seejärel vastavalt ravivastusele. Rutiinne kaaliumi- ja kreatiniinisisalduse kontroll kuulub nende patsientide puhul tavalise ravipraktika juurde (vt lõik 4.8).

Sümptomaatilise südamepuudulikkusega patsientidel võib AKE inhibiitoritega ravi alustamisel tekkinud hüpotensioon põhjustada neerufunktsiooni kahjustuse süvenemist. Teatatud on ägedast, tavaliselt mööduvast neerupuudulikkusest.

Mõnel kahepoolse neeruarteri stenoosiga või ainsa neeru puhul ühepoolse neeruarteri stenoosiga patsientidel, keda on ravitud AKE inhibiitoritega, on leitud uurea- ja kreatiniinisisalduse tõusu veres, mis taandub pärast ravi lõpetamist. See on eriti tõenäoline neerupuudulikkusega patsientidel. Kui sellele lisandub renovaskulaarne hüpertensioon, siis on raske hüpotoonia ja neerupuudulikkuse risk suurenenud. Nendel patsientidel tuleb ravi alustada hoolika meditsiinilise järelevalve all, väikeste annustega ja annuse hoolika tiitrimisega. Kuna diureetikumravi võib sellisele seisundile kaasa aidata, tuleb nende manustamine lõpetada ja neerufunktsiooni jälgida perindopriiliga ravimise esimese nädala jooksul.

Mõnedel eelneva renovaskulaarse haiguseta hüpertensiivsetel patsientidel on tõusnud uurea- ja kreatiniinisisaldus veres, mis on tavaliselt tagasihoidlik ja mööduva iseloomuga, eriti kui perindopriili on manustatud koos diureetikumiga. See on eriti tõenäoline eelnevalt esineva neerukahjustusega patsientidel. Vajalikuks võib osutuda perindopriili ja/või diureetikumi annuse vähendamine ja/või ravi katkestamine. Hemodialüüsi saavad patsiendid Anafülaktoidsetest reaktsioonidest on teatatud patsientidel, kes on saanud hemodialüüsi high-flux membraanidega ja keda on samaaegselt ravitud AKE inhibiitoritega. Seetõttu tuleb nendel patsientidel kaaluda teist tüüpi dialüüsimembraani või teise ravimiklassi kuuluva antihüpertensiivse ravimi kasutamist.

Neeru siirdamine Puuduvad kogemused perindopriili manustamise kohta hiljuti siirdatud neeruga patsientidel.

Renovaskulaarne hüpertensioon Patsientidel, kellel esineb kahepoolne neeruarterite stenoos või ühepoolne stenoos ainsa neeru olemasolul, on AKE inhibiitoritega ravi ajal suurenenud risk hüpotensiooni või neerupuudulikkuse tekkeks (vt lõik 4.3). Ravi diureetikumidega võib olla soodustavaks faktoriks. Neerufunktsiooni halvenemine võib ilmneda vaid väikese muutusena plasma kreatiniinisisalduses, isegi ühepoolse neeruarteri stenoosiga patsientidel.

Ülitundlikkus/angioödeem AKE inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga ravitud patsientidel on harva täheldatud näo, jäsemete, huulte, limaskestade, keele, häälepilu ja/või kõri angioödeemi (vt lõik 4.8). See võib tekkida ükskõik millal ravi ajal. Sellistel juhtudel tuleb ravi perindopriiliga kohe katkestada ja alustada vastavat jälgimist, mida tuleks jätkata kuni sümptomite taandumiseni. Juhtudel, kus turse piirdus näo ja huultega, paranes seisund üldiselt ilma ravita, ehkki sümptomite leevendamisel on abi olnud antihistamiinidest.

Kõritursega seotud angioödeem võib osutuda fataalseks. Turse, mis haarab keele, häälepilu või kõri, võib tekitada hingamisteede sulguse, mistõttu tuleb otsekohe anda esmaabi. Tuleb manustada adrenaliini ja/või hoida hingamisteed avatud. Patsienti tuleb hoida hoolika meditsiinilise järelevalve all kuni sümptomid on täielikult ja püsivalt taandunud.

Kui varem on esinenud angioödeemi, mis ei ole seotud AKE inhibiitoriga, siis on suurem tõenäosus angioödeemi tekkeks AKE inhibiitoriga ravimise ajal (vt lõik 4.3). Harva on teatatud intestinaalsest angioödeemist AKE inhibiitoriga ravitud patsientidel. Nendel patsientidel esines kõhuvalu (koos iivelduse ja oksendamisega või ilma); mõnel juhul ei esinenud varem näoturset ja C-1 esteraasi tase oli normaalne. Angioödeem diagnoositi kõhu kompuutertomograafia, ultraheli või kirurgilise operatsiooni käigus ning sümptomid kadusid pärast AKE inhibiitori kasutamise lõpetamist. Intestinaalne angioödeem peab kuuluma kõhuvalu esinemise korral AKE inhibiitorit kasutava patsiendi diferentsiaaldiagnoosi.

Perindopriili kasutamine kombinatsioonis sakubitriili/valsartaaniga on vastunäidustatud angioödeemi suurenenud riski tõttu (vt lõik 4.3). Sakubitriili/valsartaani ei tohi võtta varem kui 36 tundi pärast perindopriili viimast annust. Kui ravi sakubitriili/valsartaaniga lõpetatakse, ei tohi perindopriili võtta varem kui 36 tundi pärast sakubitriili/valsartaani viimast annust (vt lõigud 4.3 ja 4.5). AKE inhibiitorite ja NEP-inhibiitorite (nt ratsekadotriil), mTOR inhibiitorite (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja gliptiinide (nt linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin) samaaegne kasutamine võib suurendada angioödeemi tekkeriski (nt hingamisteede või keele turse koos hingamiskahjustusega või ilma) (vt lõik 4.5). Ratsekadotriiliga, mTOR inhibiitoritega (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja gliptiinidega (nt linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin) ravi alustamisel tuleb AKE-inhibiitoreid kasutavatel patsientidel olla ettevaatlik.

Anafülaktoidsed reaktsioonid madala tihedusega lipoproteiin(LDL)-afereesi ajal Harva on teatatud eluohtlikest anafülaktoidsetest reaktsioonidest patsientidel, kellel on läbi viidud madala tihedusega lipoproteiin (LDL)-aferees dekstraansulfaadiga. Reaktsioone saab vältida AKE inhibiitori manustamise ajutise katkestamisega enne iga afereesi. Anafülaktilised reaktsioonid desensibiliseeriva ravi ajal On andmeid anafülaktoidsete reaktsioonide kohta patsientidel, kes saavad AKE inhibiitoreid desensibiliseeriva ravi ajal (nt kiletiivaliste mürgiga). Nendel patsientidel ei tekkinud neid reaktsioone, kui ravi AKE inhibiitoriga ajutiselt katkestati, kuid tekkisid uuesti tahtmatul taasalustamisel.

Maksapuudulikkus AKE inhibiitoreid on harva seostatud sündroomiga, mis algab kolestaatilise kollatõvega ja progresseerub fulminantseks maksanekroosiks, mis võib (mõnikord) lõppeda surmaga. Sündroomi mehhanism ei ole teada. AKE inhibiitoreid saavad patsiendid, kellel areneb kollatõbi või tõuseb märkimisväärselt maksaensüümide väärtus, peavad lõpetama ravi AKE inhibiitoriga ja jääma asjakohase arstliku järelvalve alla (vt lõik 4.8).

Neutropeenia/agranulotsütoos/trombotsütopeenia/anemia AKE inhibiitorit saavatel patsientidel on esinenud neutropeeniat/agranulotsütoosi, trombotsütopeeniat ja aneemiat. Normaalse neerufunktsiooniga patsientidel, kellel ei ole muid komplikatsioone, esineb neutropeeniat harva. Perindopriili tuleb kasutada äärmise ettevaatlikusega veresoonte kollageenhaiguse, immunosupressantravi, allopurinooli või prokaiinamiidiga ravimisel või nende tegurite kombinatsiooni korral, eriti eelnevalt teadaoleva neerufunktsiooni kahjustuse korral. Mõnedel

sellistel patsientidel arenes raske infektsioon, mis mõnel juhul ei allunud intensiivsele antibiootilisele ravile. Perindopriili kasutamisel sellistel patsientidel tuleb perioodiliselt kontrollida leukotsüütide arvu ja patsiente tuleb teavitada, et nad teataksid igast infektsioonile viitavast märgist (nt kurguvalu, palavik).

Rass AKE inhibiitorid põhjustavad angioödeemi suurema tõenäosusega mustanahalistel patsientidel kui teistel. Nagu teistelgi AKE inhibiitoritel, võib perindopriili vererõhku alandav toime olla väiksem mustanahalistel patsientidel, tõenäoliselt madalama reniinisisalduse suurema esinemissageduse tõttu mustanahaliste populatsioonis.

Köha AKE inhibiitori kasutamisel võib esineda köha. Köha on mitteproduktiivne ja püsiv, mis kaob pärast ravi katkestamist. AKE inhibiitoritest põhjustatud köha tuleb arvestada köha diferentsiaaldiagnoosi hulka.

Kirurgia/anesteesia Perindopriil võib reniini vabastamise kompenseerimiseks sekundaarselt blokeerida angiotensiin II moodustumise ulatuslike operatsioonide või anesteesia (kui anesteesiat viiakse läbi ainetega, mis põhjustavad hüpotensiooni) ajal. Ravi tuleb katkestada üks päev enne operatsiooni. Kui hüpotensioon tekib oletatavasti selle mehhanismi järgi, siis saab seda parandada vedelikumahu taastamisega.

Hüperkaleemia Mõnedel patsientidel on ilmnenud ravi ajal AKE inhibiitoritega, sealhulgas perindopriiliga, kaaliumisisalduse tõus veres. AKE inhibiitorid võivad põhjustada hüperkaleemiat, kuna nad inhibeerivad aldosterooni vabanemist. Toime ei ole tavaliselt normaalse neerufunktsiooniga patsientidel märkimisväärne. Hüperkaleemia tekkimise riskifaktoriteks on neerupuudulikkus, neerufunktsiooni halvenemine, vanus (> 70-aastased), kontrollimatu diabetes mellitus, kaasuvad häired, eriti dehüdratatsioon, äge südame dekompensatsioon, metaboolne atsidoos, samaaegne kaaliumit säästvate diureetikumide (nt spironolaktoon, eplerenoon, triamtereen või amiloriid), kaaliumilisandite või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine; samuti on hüperkaleemia tekkerisk suurem neil patsientidel, kes kasutavad muid ravimeid, mis tõstavad vere kaaliumisisaldust (nt hepariin, ko-trimoksasool, mida teatakse ka kui trimetoprim/sulfametoksasool) ja eriti aldosterooni antagonistid või angiotensiini retseptorite blokaatorid.

Kaaliumilisandite, kaaliumit säästvate diureetikumide või kaaliumit sisaldavate soolaasendajate kasutamine, eriti halvenenud neerufunktsiooniga patsientidel, võib põhjustada vere kaaliumisisalduse märkimisväärset tõusu. Hüperkaleemia võib põhjustada tõsiseid, mõningatel juhtudel fataalse lõppega arütmiaid. AKE inhibiitoreid kasutavatel patsientidel tuleb kaaliumit säästvaid diureetikume ja angiotensiini retseptorite blokaatoreid kasutada ettevaatusega ning jälgida tuleb seerumi kaaliumisisaldust ja neerufunktsiooni. Kui eelnevalt mainitud ravimite samaaegset kasutamist peetakse vajalikuks, peab neid kasutama ettevaatlikult ja regulaarselt kontrollima vere kaaliumisisaldust (vt lõik 4.5). Diabeediga patsiendid Diabeediga patsientidel, kes kasutavad suukaudseid diabeediravimeid või insuliini, tuleb AKE inhibiitori kasutamisel esimesel ravikuul tähelepanelikult jälgida vere glükoosisisaldust (vt lõik 4.5).

Liitium Liitiumi ja perindopriili kombinatsiooni üldiselt ei soovitata (vt lõik 4.5).

Kaaliumit säästvad ravimid, kaaliumilisandid või kaaliumi sisaldavad soolaasendajad Perindopriili ja kaaliumit säästvate ravimite, kaaliumilisandite või kaaliumi sisaldavate soolaasendajate kombinatsiooni üldiselt ei soovitata (vt lõik 4.5).

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad On tõendeid, et AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegne

kasutamine suurendab hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) riski. Seetõttu ei soovitata RAAS-i kahekordset blokaadi AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeni samaaegse kasutamisega (vt lõigud 4.5 ja 5.1). Kui kahekordset blokeerivat ravi peetakse vältimatult vajalikuks, tuleb seda teha ainult spetsialisti järelvalve all, jälgides hoolikalt neerutalitlust, elektrolüüte ja vererõhku. AKE inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel.

Primaarne aldosteronism Patsientidel, kellel on primaarne hüperaldosteronism, ei teki üldiselt ravivastust antihüpertensiivsetele ravimitele, mis toimivad reniin-angiotensiin süsteemi kaudu. Seetõttu ei ole selle ravimi kasutamine soovitatav.

Rasedus Ravi AKE inhibiitoritega ei tohi alustada raseduse ajal. Juhul kui ravi jätkamine AKE inhibiitoritega ei ole tingimata vajalik, peaksid rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega kohe katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi (vt lõigud 4.3 ja 4.6).

4.5 Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Kliiniliste uuringute andmed on näidanud, et reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordne blokaad kombinatsioonravil AKE inhibiitorite, angiotensiin II retseptori antagonistide või aliskireeniga on seotud kõrvalnähtude, nt hüpotensiooni, hüperkaleemia ja neerutalitluse languse (k.a äge neerupuudulikkus) sagenemisega, võrreldes monoteraapiaga (vt lõigud 4.3, 4.4 ja 5.1).

Angioödeemi riski suurendavad ravimid AKE inhibiitorite ja sakubitriili/valsartaani samaaegne kasutamine on vastunäidustatud, kuna see suurendab angioödeemi riski (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Sakubitriili/valsartaani ei tohi võtta varem kui 36 tundi pärast perindopriili viimast annust. Ravi perindopriiliga ei tohi alustada varem kui 36 tundi pärast sakubitriili/valsartaani viimast annust (vt lõigud 4.3 ja 4.4). AKE inhibiitorite kasutamine samaaegselt ratsekadotriiliga, mTOR inhibiitoritega (nt siroliimus, everoliimus, temsiroliimus) ja gliptiinidega (nt linagliptiin, saksagliptiin, sitagliptiin, vildagliptiin) võib suurendada angioödeemi riski (vt lõik 4.4).

Hüperkaleemiat indutseerivad ravimid Kuigi seerumi kaaliumisisaldus jääb enamasti normi vahemikku, võib mõnel Prenessa Neoga ravitud patsiendil tekkida hüperkaleemia. Mõned ravimid või ravimrühmad võivad suurendada hüperkaleemia esinemist: aliskireen, kaaliumisoolad, kaaliumit säästvad diureetikumid (nt spironolaktoon, triamtereen või amiloriid), AKE inhibiitorid, angiotensiin II retseptori antagonistid, MSPVA-d, hepariin, immunosupressandid, nagu tsüklosporiin või takroliimus, trimetoprim ja ko-trimoksasool (trimethoprim/sulfametoksasool), kuna trimetoprim toimib teadaolevalt kaaliumit säästva diureetikumina, nagu amiloriid. Nende ravimite kombineerimine suurendab hüperkaleemia tekkeriski. Seetõttu ei ole Prenessa Neod soovitatav kasutada kombinatsioonis eespool mainitud ravimitega. Kui nende samaaegne kasutamine on siiski näidustatud, tuleb selliseid kombinatsioone kasutada ettevaatlikult ja pidevalt seerumi kaaliumisisaldust jälgida. Samaaegne kasutamine on vastunäidustatud (vt lõik 4.3)

Aliskireen Diabeetikutel või neerukahjustusega patsientidel suureneb hüperkaleemia, neerufunktsiooni halvenemise ja kardiovaskulaarse haigestumuse ning suremuse risk.

Kehavälised ravimeetodid Kehavälised ravimeetodid, mis on põhjustanud vere kokkupuudet negatiivselt laetud pindadega, nt dialüüs või hemofiltratsioon teatud tüüpi high-flux membraanidega (nt polüakrülonitriilmembraanid)

ja madala tihedusega lipoproteiin-aferees dekstraansulfaadiga, suurendavad riski anafülaktoidsete reaktsioonide tekkeks (vt lõik 4.3). Kui selline ravi on vajalik, tuleb kaaluda teist tüüpi dialüüsimembraanide või teise klassi kuuluvate antihüpertensiiivsete ravimite kasutamist.

Samaaegne kasutamine ei ole soovitatav (vt lõik 4.4)

Aliskireen Teistel patsientidel, peale diabeetikute või neerukahjustusega patsientide, suureneb hüperkaleemia, neerufunktsiooni halvenemise ja kardiovaskulaarse haigestumuse ning suremuse risk.

Samaaegne ravi AKE inhibiitorite ja angiotensiini retseptorite blokaatoritega Kirjanduse andmetel on aterosklerootilise haigusega, südamepuudulikkusega või lõpporgani kahjustusega diabeediga patsientidel samaaegset AKE inhibiitorite ja angiotensiini retseptorite blokaatorite kasutamist seostatud hüpotensiooni, sünkoobi, hüperkaleemia ja neerufunktsiooni halvenemise (sealhulgas äge neerupuudulikkus) esinemissageduse suurenemisega võrreldes reniin- angiotensiin-aldosterooni süsteemi monoteraapia kasutamisega. Kahekordset blokaadi (nt kombineerides AKE inhibiitorit angiotensiin II retseptori blokaatoriga) tuleb individuaalsetel juhtudel piirata, jälgides hoolikalt neerufunktsiooni, kaaliumisisaldust ja vererõhku.

Estramustiin Kõrvaltoimete, nagu angioneurootiline turse (angioödeem), suurenenud risk.

Kaaliumit säästvad diureetikumid (nt triamtereen, amiloriid…), kaalium (soolad) Hüperkaleemia (potentsiaalselt eluohtlik), eriti kui esineb neerukahjustus (aditiivne hüperkaleemiline toime).

Perindopriili kombinatsioon eelpool nimetatud ainetega ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). Kui samaaegne manustamine on siiski vältimatu, tuleb seda teha ettevaatusega ja seerumi kaaliumisisaldust sageli kontrollida. Spironolaktooni kasutamise kohta südamepuudulikkuse ravis, vt allpool.

Liitium Liitiumi ja AKE inhibiitori koosmanustamisel on täheldatud seerumi liitiumisisalduse mööduvat tõusu ja toksilisust. Perindopriili manustamist koos liitiumiga ei soovitata, kuid kombineerimise vajadusel tuleb seerumi liitiumisisaldust sagedasti kontrollida (vt lõik 4.4).

Samaaegne kasutamine, mis nõuab erilist ettevaatust Suhkurtõve ravimid (insuliin, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid) Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et AKE inhibiitorite ja antidiabeetiliste ravimite (insuliin, suukaudsed hüpoglükeemilised ravimid) kooskasutamine võib suurendada vere glükoosisisaldust langetavat toimet koos hüpoglükeemia riskiga. Selline fenomen ilmnes eriti kombineeritud ravi esimeste nädalate jooksul ning eelneva neerukahjustusega patsientidel.

Baklofeen Suurenenud antihüpertensiivne toime. Jälgida vererõhku ning kohandada vajadusel antihüpertensiivse ravimi annust.

Kaaliumit mittesäästvad diureetikumid Diureetikume saavatel patsientidel, eriti vedeliku ja/või soolade vaeguse korral, võib pärast AKE inhibiitoriga ravi alustamist esineda ülemäärast vererõhu langust. Hüpotensiivset toimet saab vältida, lõpetades ravi diureetikumiga ning suurendades vedeliku või soolade tarbimist enne perindopriiliga ravimise alustamist madalate ja suurenevate annustega. Arteriaalse hüpotensiooni korral, kui eelnev diureetiline ravi võib olla põhjustanud vedeliku- /soolavaegust, tuleb enne AKE inhibiitoriga ravi alustamist diureetikumi kasutamine lõpetada (hiljem võib taasalustada kaaliumit mittesäästva diureetikumi kasutamist), või tuleb ravi AKE inhibiitoriga alustada madalas annuses ja suurendada järk-järgult.

Diureetikumidega ravitava südame paispuudulikkuse korral tuleb alustada ravi AKE inhibiitori väga madala annusega, võimalusel pärast vastava kaaliumit mittesäästva diureetikumi annuse vähendamist. Kõigil juhtudel peab AKE inhibiitoriga ravimise esimestel nädalatel jälgima neerufunktsiooni (kreatiniini tase).

Kaaliumit säästvad diureetikumid (eplerenoon, spironolaktoon) Spironolaktoon või eplerenoon annusevahemikus 12,5 mg kuni 50 mg ööpäevas ja AKE inhibiitorid madalas annuses: II kuni IV klassi südamepuudulikkuse (NYHA) ravis (väljutusfraktsioon < 40%,) ning eelneva AKE inhibiitoriga ravimise ja lingudiureetikumide kasutamise korral esineb potentsiaalselt eluohtliku hüperkaleemia risk, eriti kui ei jälgita antud kombinatsiooni kohta käivaid annustamissoovitusi. Enne selle kombinatsiooniga alustamist tuleb veenduda hüperkaleemia ja neerukahjustuse puudumises. Ravi esimesel kuul on soovitatav kaleemia ja kreatinineemia jälgimine üks kord nädalas ning edaspidi üks kord kuus.

Mittesteroidsed põletikuvastased ained (MSPVA-d), sealhulgas atsetüülsalitsüülhape ≥ 3 g ööpäevas AKE inhibiitorite manustamisel samaaegselt mittesteroidsete põletikuvastaste ainetega (nt atsetüülsalitsüülhape põletikuvastase toimega annuste korral, COX-2 inhibiitorid ja mitteselektiivsed MSPVA-d) võib väheneda antihüpertensiivne toime. Samuti võib AKE inhibiitorite ja MSPVA-de samaaegne kasutamine suurendada neerufunktsiooni halvenemise (sealhulgas akuutse neerupuudulikkuse teke) riski ja põhjustada vere kaaliumisisalduse langust, eriti eelneva kahjustunud neerufunktsiooniga patsientidel. Seda kombinatsiooni tuleb kasutada ettevaatusega, eriti eakatel. Patsiendid peavad olema piisavalt hüdreeritud, samuti tuleb kaaluda neerufunktsiooni jälgimist pärast kombinatsioonravi alustamist ning regulaarselt ravi ajal.

Samaaegne kasutamine, mis nõuab mõningast ettevaatust

Antihüpertensiivsed ained ja vasodilataatorid Nende ainete koosmanustamisel võib suureneda perindopriili hüpotensiivne toime. Nitroglütseriini ja teiste nitraatide või teiste vasodilataatoritega koosmanustamine võib vererõhku veelgi alandada.

Tritsüklilised antidepressandid/antipsühhootikumid/anesteetikumid Teatud anesteetikumide, tritsükliliste antidepressantide ja antipsühhootikumide koosmanustamine AKE inhibiitoritega võib veelgi vererõhku langetada (vt lõik 4.4).

Sümpatomimeetikumid Sümpatomimeetikumid võivad vähendada AKE inhibiitorite antihüpertensiivset toimet. Kuld Harva on teatatud nitritoidreaktsioonidest (sümptomiteks on näo õhetus, iiveldus, oksendamine ja hüpotensioon) patsientidel, kes saavad ravi kullapreparaadi (naatriumaurotiomalaat) süstelahusega ja samaaegselt AKE inhibiitor-ravi, sh perindopriili.

4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine

Rasedus AKE inhibiitorite kasutamine raseduse esimesel trimestril ei ole soovitatav (vt lõik 4.4). AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teisel ja kolmandal trimestril on vastunäidustatud (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

AKE inhibiitorite kasutamisel raseduse esimesel trimestril ei ole epidemioloogiline tõestusmaterjal teratogeensuse riski tekke osas lõplik; kuigi väikest riski suurenemist ei saa siiski välistada. Juhul kui ravi jätkamine AKE inhibiitoritega ei ole tingimata vajalik, peaksid rasestumist planeerivad patsiendid üle minema alternatiivsele antihüpertensiivsele ravile, mille raseduse ajal kasutamise ohutusprofiil on tõestatud. Kui rasedus on avastatud, tuleb ravi AKE inhibiitoritega kohe katkestada ja vajadusel alustada alternatiivset ravi. AKE inhibiitorite kasutamine raseduse teise ja kolmanda trimestri ajal võib teadaolevalt põhjustada

fetotoksilisust (neerufunktsiooni vähenemine, oligohüdramnion, koljuluude luustumise peetumine) ja neonataalset toksilisust (neerupuudulikkus, hüpotensioon, hüperkaleemia) (vt lõik 5.3). Kui AKE inhibiitoreid on kasutatud alates raseduse teisest trimestrist, soovitatakse ultraheliga kontrollida neerufunktsiooni ja koljut. Imikuid, kelle emad on raseduse ajal kasutanud AKE inhibiitoreid, tuleb pidevalt jälgida hüpotensiooni võimaliku tekke suhtes (vt lõigud 4.3 ja 4.4).

Imetamine Kuna puudub teave perindopriili kasutamise kohta rinnaga toitmise ajal, ei ole perindopriil soovitatav ning eelistatult tuleks kasutada alternatiivset ravi, mille ohutuse profiil rinnaga toitmise ajal on paremini tõestatud, eriti kui imetatakse vastsündinut või enneaegset imikut.

Fertiilsus Puudub toime reproduktiivsusele või fertiilsusele.

4.7 Toime reaktsioonikiirusele

Prenessa Neol ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele, kuid mõnedel patsientidel võivad vererõhu langusest tekkida häired, seda eriti ravi algul või kombinatsioonis teiste antihüpertensiivsete ravimitega. Selle tulemusena võib autojuhtimise või masinate käsitsemise võime väheneda.

4.8 Kõrvaltoimed

a. Ohutusprofiili kokkuvõte

Perindopriili ohutusprofiil on sarnane teiste AKE inhibiitoritega.

Kõige sagedamini kliiniliste uuringute käigus teatatud ja perindopriili kasutamisel täheldatud kõrvaltoimed on: pearinglus, peavalu, paresteesia, vertiigo, nägemishäired, tinnitus, hüpotensioon, köha, düspnoe, kõhuvalu, kõhukinnisus, kõhulahtisus, düsgeusia, düspepsia, iiveldus, oksendamine, sügelus, nahalööve, lihaskrambid ja asteenia.

b. Kõrvaltoimete loetelu tabelina

Perindopriili kasutamisel kliiniliste uuringute ja/või turuletulekujärgse kasutamise ajal on täheldatud järgmisi kõrvaltoimeid, mis on reastatud järgneva esinemissageduse alusel. Väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni < 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000), väga harv (< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

MedDRA organsüsteemi Kõrvaltoimed Sagedus klass Vere ja lümfisüsteemi häired Eosinofiilia Aeg-ajalt*

Endokriinsüsteemi häired Antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroom Harv Ainevahetus- ja Hüpoglükeemia (vt lõigud 4.4 ja 4.5) Aeg-ajalt* toitumishäired Hüperkaleemia, pöörduv ravi lõpetamisel (vt lõik 4.4) Aeg-ajalt* Psühhiaatrilised häired Meeleolu häired Aeg-ajalt

MedDRA organsüsteemi Kõrvaltoimed Sagedus klass Närvisüsteemi häired Pearinglus Sage Silma kahjustused Nägemishäired Sage Kõrva ja labürindi Tinnitus Sage kahjustused Südame häired Palpitatsioonid Aeg-ajalt* Vaskulaarsed häired Hüpotensioon (ja hüpotensiooniga seotud toimed) Sage

Respiratoorsed, rindkere ja Köha Sage mediastiinumi häired Düspnoe Sage Seedetrakti häired Kõhuvalu Sage Maksa ja sapiteede häired Tsütolüütiline või kolestaatiline hepatiit (vt lõik 4.4) Väga harv Naha ja nahaaluskoe Sügelus Sage kahjustused Lööve Sage

Lihaste, luustiku ja sidekoe Lihaskrambid Sage kahjustused Artralgia Aeg-ajalt*

MedDRA organsüsteemi Kõrvaltoimed Sagedus klass Neerude ja kuseteede häired Neerupuudulikkus Aeg-ajalt Reproduktiivse süsteemi ja Erektsioonihäired Aeg-ajalt rinnanäärme häired Üldised häired ja Asteenia Sage manustamiskoha Valu rinnus Aeg-ajalt* reaktsioonid Halb enesetunne Aeg-ajalt* Uuringud Vere uureasisalduse suurenemine Aeg-ajalt* Vigastus, mürgistus ja Kukkumine Aeg-ajalt* protseduuri tüsistused * Sagedus on arvutatud kliinilistest uuringutest avastatud kõrvaltoimete spontaansete teatiste põhjal.

Kliinilised uuringud EUROPA uuringu juhuslikult valitud perioodil peeti arvestust vaid tõsiste kõrvaltoimete üle. Tõsised kõrvaltoimed ilmnesid vaid vähestel patsientidel: 16-l (0,3%) patsiendil 6122-st perindopriili saanutest ja 12-l (0,2%) patsiendil 6107-st platseebot saanutest. Perindopriiliga ravitud patsientidel avastati hüpotensioon kuuel patsiendil, angioödeem kolmel patsiendil ja äkiline südameseiskumine ühel patsiendil. Köha, hüpotensiooni või teiste talumatuse nähtude tõttu ravist loobunud patsientide arv oli perindopriili rühmas suurem kui platseebo rühmas, vastavalt 6,0% (n = 366) ja 2,1% (n = 129).

Võimalikest kõrvaltoimetest teatamine Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teatada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse kõigist võimalikest kõrvaltoimetest teatada www.ravimiamet.ee kaudu.

4.9 Üleannustamine

Puuduvad piisavad andmed üleannustamise kohta inimestel. AKE inhibiitorite üleannustamise sümptomiteks on tugev hüpotensioon, tsirkulatoorne šokk, häired elektrolüütide tasakaalus, neerupuudulikkus, hüperventilatsioon, tahhükardia, südamepekslemine, bradükardia, pearinglus, ärevus ja köha.

Soovitatav üleannustamise ravi on naatriumkloriidi 9 mg/ml (0,9%) lahuse intravenoosne infusioon. Hüpotensiooni tekkimisel tuleb patsient asetada šokki ennetavasse asendisse (selili, jalad üles tõstetud). Võib kaaluda ka ravi angiotensiin II infusiooniga ja/või katehhoolamiinide manustamist intravenoosselt. Perindopriili saab vereringest eemaldada hemodialüüsiga (vt lõik 4.4). Südamestimulaatorit võib kasutada ravile allumatu bardükardia korral. Elutähtsaid funktsioone, elektrolüütide ja kreatiniinisisaldust seerumis peab pidevalt kontrollima.

5. FARMAKOLOOGILISED OMADUSED

5.1 Farmakodünaamilised omadused

Farmakoterapeutiline rühm: angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid; ATC-kood: C09AA04

Toimemehhanism Perindopriil on ensüümi inhibiitor, mis muudab angiotensiin I angiotensiin II-ks (angiotensiini

konverteeriv ensüüm – AKE). Konverteeriv ensüüm ehk kinaas on eksopeptidaas, mis võimaldab muuta angiotensiin I vasokonstriktoorseks angiotensiin II-ks, lagundades veresooni laiendava bradükiniini inaktiivseks heptapeptiidiks. AKE pärssimise tulemuseks on angiotensiin II sisalduse vähenemine plasmas, mis aktiveerib plasma reniini, inhibeerides reniini vallandumise negatiivset tagasisidet ja vähendab aldosterooni sekretsiooni. Kuna AKE inaktiveerib bradükiniini, põhjustab AKE inhibiitori kasutamine bradükiniini suurema aktiivsuse ringlevates ja lokaalsetes kallikreiin- kiniini süsteemides (ja seega ka prostaglandiinsüsteemi aktiveerumise). Võimalik, et selline mehhanism aitab kaasa AKE inhibiitorite vererõhku alandavale toimele ja on osaliselt vastutav tema mõnede kõrvaltoimete eest (nt köha). Perindopriil toimib oma aktiivse metaboliidi – perindoprilaadi – kaudu. Teised metaboliidid ei oma in vitro mitte mingisugust AKE aktiivsust pärssivat toimet.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Hüpertensioon Perindopriil toimib aktiivselt kõigi hüpertensiooni raskusastmete (kerge, mõõdukas, raske) korral; täheldatakse nii süstoolse kui diastoolse rõhu alanemist nii selili kui püstiasendis. Perindopriil alandab perifeerset vaskulaarset vastupanu, alandades patoloogiliselt tõusnud vererõhku. Perifeerne verevool suureneb, kuid südame löögisagedus ei tõuse. Renaalne verevool reeglina suureneb, kuid glomerulaarfiltratsioon (GFR) tavaliselt ei muutu. Maksimaalne hüpotensiivne toime saabub 4…6 tundi pärast ühekordset perindopriili annust ja toime püsib 24 tundi: kõikidest toimetest on maksimaalne toime 87...100%. Vererõhk langeb kiiresti. Patsientidel, kellele ravim toimib, saabub raviefekt ühe kuu jooksul ja see püsib ilma ravimtolerantsuse tekketa. Ravi katkestamisega ei kaasne tagasilöögiefekti. Perindopriil vähendab vasaku vatsakese hüpertroofiat. Perindopriili vasodilatoorsed omadused inimesel on leidnud kinnitust. Perindopriil parandab suurte arterite elastsust ja vähendab veresoonkesta/valendiku suhet väikestes arterites. Abistav ravi tiasiidiga toob kaasa aditiivset tüüpi sünergia. Samuti vähendab AKE inhibiitori kombineerimine tiasiidiga diureetikumraviga tekkinud hüpokaleemiariski.

Südamepuudulikkus Perindopriil kergendab südame tööd, vähendades südame eelkoormust ja järelkoormust. Uuringutel südamepuudulikkusega patsientidega täheldati:

vasaku ja parema vatsakese täitumisrõhu vähenemist,
üldise perifeerse vaskulaarse resistentsuse vähenemist,
südame väljutusmahu suurenemist ja südameindeksi paranemist.

Võrdlusuuringutes, kerge kuni mõõduka südamepuudulikkusega patsiendile pärast esmast perindopriilarginiini 2,5 mg annuse manustamist, ei täheldatud märkimisväärset vererõhu langust võrreldes platseeboga. Stabiilse südame isheemiatõvega patsiendid EUROPA uuring oli mitmekeskuseline, rahvusvaheline, randomiseeritud, topeltpime, platseeboga kontrollitud kliiniline uuring, mis kestis 4 aastat. Kaksteist tuhat kakssada kaheksateist (12 218) üle 18 aasta vanust patsienti randomiseeriti 8 mg perindopriiltertbutüülamiini (ekvivalentne 10 mg perindopriilarginiiniga) (n = 6110) või platseebo rühma (n = 6108). Uuringus osalenutel oli südame isheemiatõve tunnused ilma südamepuudulikkuse kliiniliste sümptomiteta. Kõikidest patsientidest oli 90%-l olnud eelnev müokardiinfarkt ja/või tehtud pärgarterite revaskularisatsioon. Enamik patsiente sai uuringuravimit lisaks konventsionaalsele ravile, mille hulka kuulusid trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, vere lipiide alandavad ravimid ja beeta-adrenoblokaatorid. Peamine efektiivsuse hindamise kriteerium oli kombinatsioon kardiovaskulaarsest suremusest, mitteeluohtlikust müokardiinfarktist ja/või edukalt ravitud südameseiskusest. Ravi perindopriiltertbutüülamiini annusega 8 mg (ekvivalentne 10 mg perindopriilarginiiniga) ööpäevas, andis märkimisväärse esmase tulemusnäitaja 1,9% vähenemise (suhteline risk vähenes 20%, 95%CI [9,4; 28,6] – p < 0,001). Müokardiinfarkti ja/või revaskularisatsiooni anamneesiga patsientidel vähenes platseeboga võrreldes

esmane lõpptulemus 2,2% ja vastav risk 22,4% (95%CI [12,0; 31,6] – p < 0,001).

Lapsed Perindopriili ohutust ja efektiivsust ei ole lastel ja alla 18-aastastel noorukitel uuritud. Avatud mittevõrdlevas kliinilises uuringus 62-l hüpertensiivsel lapsel vanuses 2 kuni 15-eluaastat glomerulaarfiltratsiooni määraga > 30 ml/min/1.73 m2, said patsiendid perindopriili keskmises annuses 0,07 mg/kg kohta. Annus määrati individuaalselt vastavalt patsiendi profiilile ja vererõhule maksimaalselt 0,135 mg/kg kohta ööpäevas. 59 patsienti osalesid uuringus 3 kuud, 36 patsienti läbisid uuringu pika perioodi, st neid jälgiti vähemalt 24 kuu jooksul (keskmine uuringu kestus: 44 kuud). Patsientidel, keda eelnevalt raviti teiste antihüpertensiivsete ravimitega, püsis süstoolne ja diastoolne vererõhk stabiilsena alates kaasamisest kuni viimase hindamiseni, eelneva ravita patsientidel see langes. Rohkem kui 75%-l lastest oli süstoolne ja diastoolne vererõhk alla 95. protsentiili võrreldes eelmise hindamisega. Ohutus vastas perindopriili teadaolevale ohutusprofiilile.

Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteemi (RAAS) kahekordse blokaadi kliiniliste uuringute andmed Kahes suures randomiseeritud, kontrolliga uuringus (ONTARGET (ONgoing Telmisartan Alone and in combination with Ramipril Global Endpoint Trial) ja VA NEPHRON-D (The Veterans Affairs Nephropathy in Diabetes)) uuriti kombinatsioonravi AKE inhibiitori ja angiotensiin II retseptori antagonistiga. ONTARGET uuring hõlmas eelneva südameveresoonkonna või ajuveresoonkonna haigusega või 2. tüüpi diabeedi ja tõendatud kaasuva elundkahjustusega patsiente. VA NEPHRON-D hõlmas 2. tüüpi diabeedi ja diabeetilise nefropaatiaga patsiente. Uuringud näitasid olulise kasu puudumist neerude ja/või südameveresoonkonna tulemusnäitajatele ja suremusele, samas täheldati hüperkaleemia, ägeda neerukahjustuse ja/või hüpotensiooni riski suurenemist monoteraapiaga võrreldes. Tulemused on asjakohased ka teiste AKE inhibiitorite ja angiotensiin II retseptori antagonistide jaoks, arvestades nende sarnaseid farmakodünaamilisi omadusi. AKE inhibiitoreid ja angiotensiin II retseptori antagoniste ei tohi seetõttu kasutada samaaegselt diabeetilise nefropaatiaga patsientidel. ALTITUDE (Aliskiren Trial in Type 2 Diabetes Using Cardiovascular and Renal Disease Endpoints) oli uuring, mis oli kavandatud hindama kasu aliskireeni lisamisest standardravile AKE inhibiitori või angiotensiin II retseptori antagonistiga 2. tüüpi diabeediga patsientidel, kellel oli krooniline neeruhaigus, südameveresoonkonna haigus või mõlemad. Uuring lõpetati varakult ohutusnäitajate riski tõusu tõttu. Südameveresoonkonnaga seotud surma ja insuldi juhtumeid oli aliskireeni rühmas arvuliselt rohkem kui platseeborühmas ning kõrvalnähtudest ja huvi pakkuvatest tõsistest kõrvalnähtudest (hüperkaleemia, hüpotensioon ja neerutalitluse häire) teatati aliskireeni rühmas sagedamini kui platseeborühmas.

5.2 Farmakokineetilised omadused

Imendumine Pärast suukaudset manustamist imendub perindopriil kiiresti ning maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub ühe tunni jooksul. Perindopriili poolväärtusaeg plasmas on üks tund. Perindopriil on proravim. 27% perindopriili manustatud annusest jõuab verre aktiivse metaboliidi perindoprilaadina. Lisaks aktiivsele perindoprilaadile toodab perindopriil veel viit metaboliiti, mis kõik on inaktiivsed. Perindoprilaadi maksimaalne plasmakontsentratsioon saabub 3…4 tunni jooksul. Toit vähendab perindopriili muundumist perindoprilaadiks, seega ka biosaadavust, seetõttu tuleb perindopriilarginiini võtta üksikannusena hommikuti enne sööki. Perindopriili manustatud annuse ja tema plasmakontsentratsiooni vahel on lineaarne sõltuvus.

Jaotumine Konjugeerimata perindoprilaadi jaotusmaht on ligikaudu 0,2 l/kg. Perindoprilaadi siduvus plasmavalkudega on 20%, peamiselt angiotensiini konverteeriva ensüümiga, kuid see sõltub kontsentratsioonist.

Eritumine Perindoprilaat eritub uriiniga ja konjugeerimata fraktsiooni lõpp-poolväärtusaeg on ligikaudu 17 tundi, mistõttu püsikontsentratsioon saabub 4 päevaga.

Eripopulatsioonid Eakatel patsientidel väheneb perindoprilaadi eritumine, niisamuti on see ka südame- ja neerupuudulikkusega patsientidel. Neerupuudulikkuse puhul on soovitatav annuse kohaldamine sõltuvalt kahjustuse astmest (kreatiniini kliirens). Perindoprilaadi dialüüsi kliirens on 70 ml/min. Tsirroosiga patsientidel on perindopriili kineetika muutunud: esmasmolekuli maksakliirens on poole võrra väiksem. Siiski ei ole moodustuva perindoprilaadi kogus vähenenud ja seetõttu ei ole vaja annust kohandada (vt lõigud 4.2 ja 4.4).

5.3 Prekliinilised ohutusandmed

Suukaudse korduvtoksilisuse uuringutes (rotid ja ahvid) olid märklaudorganiks neerud, kuid neerukahjustus oli mööduv. In vitro ja in vivo andmetel ei ole täheldatud mutageensust. Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes (rotid, hiired, küülikud ja ahvid) ei ilmnenud embrüotoksilisust ega teratogeensust. Siiski on andmeid, et angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid mõjutavad loote arengut hilises faasis, mis närilistel ja küülikutel võib põhjustada loote surma ja kaasasündinud toimeid: on täheldatud neerukahjustusi ja loote- ning sünnijärgset surma. Fertiilsus ei halvenenud ei isastel ega emastel rottidel. Kartsinogeensust rottidel ja hiirtel pikaaegsetes uuringutes ei täheldatud.

6. FARMATSEUTILISED ANDMED

6.1 Abiainete loetelu

Kaltsiumkloriidheksahüdraat Mikrokristalliline tselluloos Kolloidne veevaba ränidioksiid Magneesiumstearaat

6.2 Sobimatus

Ei kohaldata.

6.3 Kõlblikkusaeg

3 aastat

6.4 Säilitamise eritingimused

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

6.5 Pakendi iseloomustus ja sisu

Blister (OPA/Alu/PVC//Alu): 10, 30, 60 või 90 tabletti, pakendis.